Tänane saade, muusika, inimesed, aeg on jällegi meenutuste radadel. Iga kirik ja kogudus on elanud oma elu. Elanud kuus palju. Inimestega, kes neile antud ajas on kirikusse jätnud oma elu, tuld ja armastust. Seepärast on meenutus jutte rääkida nii paljudega, kui palju on kirikuid ja kogudusi. Täna on stuudios kolm inimest. Arnold Alvi, Hello, Didier ja Helju Ruud. Ja seekordsed jutud on läbi nende inimeste Tallinna kesksed jutud. Aga palumit nii mõneski järgmises saates oleks sellelaadselt meenuta võimalik ja tagasi vaadata ka paljudesse teistesse paikadesse. Eestimaal on jõuluootusaeg? Jaa, siiagi võtsime kaasa jõuluootus ja jõulumuusikat. Pida salvestatud Tallinna pühavaimu kirikus ja seda on teinud muusikud Siiri, roni mais. Toomas Trass, Meelis pahar. Sukk Ivar Tillmann ning helirežissöör Margo Kõlar. Meie saate algab haissi lauluga. Kaua me ootus kestnud ju? Nii me siin stuudios täna istume, ütlen nimed veel kord sellises järjekorras nagu meie kallid külalised oma töid ja tegemisi kunagi aastate eest hakkasid tegema, et ikka, kes kes varem ja kes siis veidikene hiljem. Arnold talvel, Hella Teder, Helju rood, kolm inimest, aga väga palju inimesi ja kirikuid ja hetki ja meenutusi nendest aastatest, mis kõik mööda juba läinud on. Aga et me nendes saadetes oleme just kiriku kirikumuusikaga seotud olnud, siis tänagi jätkame seda teed. Aga jätkame sedaviisi, et igaüks meie, kallitest külalistest räägib kõigepealt, et sellest, et missugune kant on see kodukant. Kuidas tulid ellu Corel ja muusika üldse laiemas mõttes, kes olid esimesed õpetajad? Kellele tahate tänases saates tänu öelda. Arnold allveekas Tallinna poiss või kaugemalt? Täitsa Tallinna poisi ema oli usklik inimene, viis mind kirikus tehti. Ja sealt ma selle nii-öelda põhja saingi. Jäisel laste laulukooris Kaarli kirikus. Talipäev noortele Kohila ja kange lumetolmu oli väljas ja läks pimedaks. Siis ma mängisin seal pimedas. Ja õpetaja Koppel, kes siis seal seda läbi viis, oli kangesti vaimustuda. Kohe konservatoorium. Ja laenud poolest aastast Hansulatoor ja kuskil 38. aastal. Siis läksin sügisel konservatooriumi oreliklassi. Kes siis õpetasid orelit, kes olid kirikumuusika osakonnas? Kas kirikumuusika osakond tol ajal siis kaks aastat enne vabariigi lõpu oli suur selles mõttes, et olid need palju seal õppimas? Ja koolitati siis inimesi ikka oma riigikirikute tarbeks aega ja. Nii õige varsti oli sinna õppima tulemas Ella Teder. Onni. Jaa, aga me astusime armudega, ühel aastal. 38 38 astusin, mina ka, kontsert on ja no kui minu algusest muusikat rääkides ma seda, seda aega ma ei mäleta üldse, et ma ei pidanud klaveri taga istuma. Sellepärast, et isa oli mul kiriku köster ja me pidime igal pühapäeval ka kirikus käima kõik ja hoolega liturgiat kaasa laulma. Ja sellepärast on mul see kirikumuusika üldse armsaks jäänud. Ja isa õpetas meid siis klaverit, mängin kodus maise kolm viiulit proovinud, aga see minul hästi läinud, kui, kui teisel õel. Temal läks viiulimäng paremini, aga siis mina pidin siis mängima klaverit palju ja muidugi orelit ka isa pani mind mängib, aga oreliga oli niisugune lugu. Tuuled Allamisega. Et siis pidi olimegi tuult olemas ka, kui juured orelit ei olnud elektriga, siis oreleid, polder, elektrimootorid, ühesõnaga. Ja seda ma mäletan, et ma mängisin esimeses teenistuses iseseisvalt. See oli küll, ma olin siis 16 aastanega möödu lisa kõrval olime enne ka võib-olla mõne koraali mängid, seda ei tea ka tervelt mängisin kaheksandal augustil 37. aastal. See on sinu mehe sünnipäev, sellepärast. Meelde, ja sellepärast jäigi mul veel teha, aga seda ma tol ajal ei teadnud. See aeg ta kõik välja ja tuleb välja. No ja siis oligi niimoodi, et järgmisel aastal kaheksandal isa ütles, et mida ma nüüd tahan teha, et kas ma tahan minna sinna šardopanali üteldud, sul tütreid on seal küll saada mõni õppima. Et seal on kahenädalase kursused, suvekursused organistidele või nii. Ja kuna ma olin juba kirikus mänginud, siis, Ja, või siis isa ütles, et või siis lähme kiriku noortepäevadel. Need olid tol aastal Kundas ja ma ei tea isegi, kuidas ma siis ütlesin, isad ei, mina lähen Tallinnas kursustel ja läksin sinna ja Opmann ütles, ei midagi. Tuled sügisel kohe õppima ja muud midagi. Mida te kahe peale nüüd mäletate sellest sõjaeelse konservatooriumi kirikumuusika osakonna elust ja tegemistest, kuidas õppimine toimus ja kes kaasõpilastest teile, nii nagu rohkem on meelde jäänud ja? No minul oli väga hea sõbranna Helen Tobias, Rudolf Tobiase noorem tütar, temaga veel oleme ühel päeval sündinud, tema kaks aastat vanem ja, ja oleme tänaseni veel kirjavahetuses ja muidugi seal olid veel paljud, kes pärast kooli õpetajad hiljem osa nendest, et siin, kui see võimuvahetus oli, siis 40. aastal juba võeti osa sõjaväkke, läksid minema nagu mets sappa ja Alexis avasalu need kes olidki ore klassis ja kirikumuusikast. Kuna see pandi siis hiljem kinni, siis see asi nagu jäi soiku. Pae peal, kas Arnold halve tahab lisada midagi omalt poolt? Orelit ja mis sündis aastal 1009 40. Teie avastasite mingisugusest teatest või mismoodi? No lihtsalt Peedviidises üle teise osakonda keskele puhu tahtis minna, mina läksin vetikakoorijuhtimisse. Aga ausalt öeldud meie õpetajate tuppa ja siis ududopane nad ikka meid püüdsid veel aidata ja me muidugi kõvasti ei saanud orelil mängida, kuigi meil oreli tulid, siis oli konservatooriumi härra põlemata. Ja siis me saime seal salaja, mängisime natuke juhendati meid ka, ega see asi nii hull ka ei olnud. Aga muidugi see klasse kinni osalaks, orkestrijuhtidesse Mõniseks teooriat õppima lihtsalt muusikateooria. Politsei sina, kes rääkis, et ka Artur Kapp käis vaatamas, et lapsed ikka vaikselt edasi mängiksid, ikka just käis ja ja et ikka improvisatsiooni seisma ei jääks. Ja see oli küll, aga tema oli juba väga huvitav õpetaja, sellepärast et et kui ta andis sulle ühe teema ette, pani improviseerima ja kui siis sattusid kogemata niisuguse huvitava käigu peale, ise tähendab see algaja mina näed, kui mina olin tunnis, siis kuidas siis ta, ehkki see puhkes oma piibu, võsa kõrvalvahes, lükkas minu ära sealt pealt ja siis pani sealt edasi Küllo ilus motiiv. Pani siis sealt edasi, et need on väga huvitav. Aeg läks edasi ja siis tulid sõjatuuled ja tulid, teised mehed. Tuli jälle hetkeks küll, nüüd tagasi vaadates võime öelda, et teine võim, mida sa teine võim kaasa täi Saksa võime, mõtlen. Mina ennem kui seda enne võimeli sain organestiks kopli kiriku. Koplis oli kirik ja kus seal see kirik oli? Päris seal taga trammi lõpp-peatuse juures paremat kätt mere pool üks puukirik mida siis venelased maha põletasid. Siis hakkasime käima polütehnikumi seal aulas. Oli kirikukoori Tõin siis pühavaimu kirikusse ja siis olid ühised lauluharjutused, juhised Laungeta. Nii et ma olin kopli kirikus kaheksa ja pool aastat ja esimesest aprillist 48 sain ma siis pühavaimu koguduse organisti. Ja aga nüüd hüppan veidi aega tagasi, sest vahepeale jäid ju sõja-aastad 42 43. Ja proua Helju rood. Nüüd ongi nagu teie aega rääkida sellest, et kus on teie kodu ja kuidas teie muusika juurde tulite ja just nimelt kiriku ja kirikumuusika juurde. Minu esimesed kokkupuuted oreliga ja orelimuusikaga oli Jaani kirikus. Käisin seal pühapäevakoolis ja sealt siis see väikene orelipisik niimoodi elama hakkas ja esimesel võimalusel algul küll tõsi, klaveril tahtsin hakata, õpime noote. Ja esimene õpetaja oli professor Theodor Lemba, aga kuna see Eljanud ikkagi ta orelitundmist, mida ma kangesti tahtsin endale pärisosaks Sisastasingi sõja ajal 43. aastal kirikumuusika osakond ja õpetajaks sai Juhan Tammerk. Ja me tegime siis ta oreli tutvustamise tööd üsna põhjalikult pani väga suurt rõhku pedaali mängudest, klaverit ma olin mingil määral mänginud. Seal probleeme ei olnud, aga hästi on meelde jäänud tena äärmine täpsuspedagoogina. Aga siis tuli 44. aasta üheksas märts ja see muidugi tõmbas kriipsu peale kõigele sellele, mis seal siis oli olnud, põles meie konservatoorium orelit ja tuli paus alles 44. aasta. Päris hilissügisel hakati uuesti konservatooriumis moodustama nimekirja. Ja sellest oreli õpilaste koguarvust jäi järgi ainult 14. Kellele siis arvati, et võiks ehk veel orelit edasi õpetada. Ja nii me siis hakkasime harjutama kirikutes, sest muud võimalust ei olnud. Mina jäin edasi toomkirikusse. Seal siis toimusid tunnide Halitamised, esimene õpetaja oli Salme Krull. Tema juures õppisin kaks aastat. Kuni muusikakooli osa lõpetamiseni ja sealt edasi ka selle juures. Ja mängisime püha vaimu kiriku orelil sellest ajast väga palju meenutada, meie olime nagu omaette maailm. Mis teispool kiikus seinu toimus, see neid eriti palju ei seganud. Meie võisime seal siiski võrdlemisi vabalt mõtteid vahetada, mitte ainult muusika teemal. Ja meil oli niisugune väga usaldusväärne suhtlemine. Kuni aastani 1009 40 kaheksak kevadel. Konservatooriumi rektor professor Alumäe ootamatult täiesti kutsus. Kõiki oreliklassi üliõpilasi õpilasi ja teatas oreliklass on suletud, sügisest. Saime temast hästi aru, tal oli väga raske seda meile ütelda. See oli lausa silmaga näha, aga midagi ei olnud parata, olukord oli niisugune Aktoolik. Seal ta oli, siis muidugi. Igaüks mõtles, kuidas edasi. Need, kes olid varem õppinud kahte eriala näiteks aines Siimann, Laine, Karindi iiratri järv, Peeter Recaro, Nemad jätkasid oma õpinguid. Aga meie ülejäänud vaatasime siis tahes-tahtmatult ukse poole. Aga kuna ma olin juba natukene tuttav kirikus mängimisega agenda oli mulle juba vähem rohkem selge Olin mänginud pühavaimu kirikus siis Toompeal. Vahepeal isegi lühikest aega Oleviste kirikus. See oli omamoodi huvitav aeg. Seal sai täis tõsisest muusikaga edasi tegeldud, õppimisemaltes ma sain, sain harjutada. Valmistada ette kord nädalas oli meil igal kolmapäeval muusikaline. Nagu prossa tapman, nimetas Vesper. Seal käisid esinemas mees, ütlemisi, head kunstnikud. Rudolf Palm. Alissa Roolaid ei tule praegu rohkem momendil meelde ka konservatooriumi teinud suure saladuse katte all, loomulikult, aga kuna Oleviste kiik on teadupärast on kõrge. Ja sinna vanajuuda suurepäraselt. Niimoodi julgesid nad tulla meile mängima ja laulma. Ja see aeg oli, muidugi on minu jaoks väga huvitav. Aga muidugi lühikene aeg, 50. aastal Oleviste kogudus suleti kinedaid kogudused ja ma jäin edasi ainult Toompeale. Seal oli muidugi pill missugune, aga suurte võimalustega sel ajal hoida veel täiesti korras. Ja sai seal üsnagi palju meeldivaid kontserte korraldada hoolimata sellest, et seda tuli siiski teatava sordiini all teha. Ja kuna Johan Bel tuli sinna koorijuhiks siis oli seal päris huvitavaid tõstus. Ja nii need aastad läksid. Teie aeg kõigi aeg jäi väga mitmesõja tuule sisse ja teie hariduse tee kõigil kolm seal jäi mitme sõja ja mitme võimu tuule sisse. Huvitav küll, kuidas iga järgnev võim respekteerib eelmise võimutunnistusi ja ja muidu hariduslikke ja teadaandmisi pabereid, ühesõnaga. Mina võin ütelda, et mina sain küll 42. aastal lõpetas endise kirikumuusika osakonna ja sain saksakeelse ühe niisuguse ajutise tunnistuse numbrit ma ei mäleta, oli neli võimine staabis alla ja siis oli seal üks külg saksa keeles ja teine külg eesti keeles. Ja see terve selle Nõukogude ajalehe lugenud seda tunnistus, mitte midagi. Ja tahtsin uuesti edasi astuda siis kui ma tulin uuesti Tallinna vahepeal, ma olin juba juurus olnud organist ja 51. sügisel ja 49 ma tulin Tallinnasse ja esimene aasta sügisel ma tahtsin astuda uuesti konservatooriumi. Et edasi õppida, veel tahtsin õppida veel orelite edasi ja ka kompositsiooni. Joonis. Sest Eugen Kapp oli minu harmoonia õpetaja, tema tahtis kangesti, et ma oleksin läinud edasi Umbositsiooni aga mind siis vastu konservatooriumi võetud, ma tegin eksamid küll ära, isegi vene keele, mida ma suurt midagi kuulmise järel kirjutasin, diktaadi ära need paremini kui need, kes olid Venemaalt sõjast tagasi tulnud mehed, kes uuesti astusid sisse. Mind mandaatkomisjon ei lasknud läbi, kuna minu mees oli kogemata kirikuõpetaja, sest nemad ütlesid kirikule nemad kaadrit ei kasvata. Ja siis ütlesid, et et oma abielulahutuse tõend siis ma saan kooli sisse, seda muidugi tuua ei olnud. Niiba koolis. Kuidas Arnold talvega logoli paberid olid puhtad juba varem või? Sain pühavaimu koguduse arganerstiks siis tollane õpetaja koljus ütlevad, aga peab ikka paber ka olema. Ja siis korraldas eksa mineerimise sõjal eksamineerija. Nii palju oleme rääkinud, et mis kõik lõpetati ja mis kõik keelati ja kuidas kõik oli. Aga kuidas siis kõik oli, kas koorid kuivasid kirikutes ja kogudustes kokku nii nagu koguduse liikmete arv kuivas kokku või need, kes laulsid ja käisid, käisid ja laulsid ikka edasi? Kuidas siis oli? Need koorijuhtidena te ei saa nüüd lausa kurta, et koorid oleksid. Kuivanud oh ei, kui mina kaarisse läksin 51. aastal, siis ei olnud kaares üldse koori hirme ja need said seal otsa ju ja vahepeal oli. Ma arvan, et mõlemad olid seal järjest organistid, pärast oli sentarro ja tema koori juhatanud ja koor ei olnud väga siis me tegime selle 51. aasta jõuluajal ka ühise koori endistega aadlilauljatest ja Püha Vaimu lauludest. Ja veel Kopli lauljatest ja veel võib-olla oli mõni kopli laule vee juures, laulsime sellel jõulupühadel Kaarli kirikus ka segakoor ja, aga ma tahtsin veel lisada selle koori kohta, et mina siis 52. aasta veebruaril koosis õpetaja tantsis, kutsusid siis rahvas sellesse koori asutada, ma tahtsin kindlasti koori juhatas on mul väga armas tegevus ja inimesed tulid kokku ja käisid võrdlemisi korralikult, isegi mehed tulid ja ma pean ütlema, et see kollektiiv oli väga ühtne ja ja tugev. Ja ära ei jäänud mitte ükski, kes oli tulnud, seega püüdis käia nivoole, jõudis teinekord tööga, oli seotud ja tuli puudumise ette. Aga minu meelest oli selle kirikukoor väga ühtne pere. Natukene lõi ühe mära sisse ainult täitevkomitee, korraldas, et vaja anda kuskile, ma ei tea, mäleta, kus kohta nimekiri lauljate nimekiri ja siis sai kirjutatud meile üldse koori, ei ole. Sinna andmetesse ülese koor ei ole ja küsiti, et ma ei tea, kas mina käisin või kus ja aga. Ma ütlesin täpselt ei mäleta ka enam. Et meil ei olegi teil koor, on, aga mõtlesin meile, tulevad iga kord inimesed kokku ja ja laulavad ja siis ahah, nojah, et need palka Vene kirikus said lauljad palka. Meil oli ilma tasuta, kes tuleb ja siis laulame, aga peale need vaesed ei tulnud, et teda niisama ei saa koos laulda, need jäävad ikka õppinud. See lahenes ära, aga mitu inimesed ütlesid, et kuidas selle nimekirja annate, siis me enam laulma julgeb tulla? Seda oli küll. Abielupaaride heidukid, kes olid väga austavad kiriku ilusti provoiduk, ütles, et ei me ei julge tulla. Ja siis vist oli ka niiviisi, et ühe koguduse koor ei tohtinud justkui laulma minna, teise kohtusse näidati need väljasõitu, näiteks tahtsime kuskile sõita, seda teha ei tohtinud. Aga me siiski käisin, ma tean, et Edgar harki käis teiega isiklikult Kaasas Fessell suured pikad, käisime Võrumaani välja Petseris, kui enne seda mäletame pärisrikast, et mitte ütelda väga rikast elu kirikutes kirikumuusika osas suurvormid, suured kontserdid, Kaarli kirikus kindlasti jaanis ka püha vaimus ka kindlasti. Siis ametlikult ju sõja järgi on ka see tegevus justkui keelatud, aga samas, kas kontserdid toimusid v toimunud? Ega kontserte üksinda kontserte korraldada ei tohtinudgi kirikule antud, meile kasutada jumalateenistuse pidamiseks need olid kõik kontsertjumalateenistused ikka jumalateenistusel juures ja kontsertid olid seal kavas siis oli, mis seal siis lauldi? Et rohkem, siis oli juhuslikult seal muusikat. Kahvlisse ei olnud, aga inimesed ikka kuidagi teada said, et tuleme. Ja kirikusse Me teatasime teistesse kirikutesse ja ja vastamisi teatasime ka nii, kirikud teatasid oma teateid nii-öelda igas kirikus, siis kui midagi kuskil oli, siis sai kõik Tallinna kirikutes, siis öeldi seda. Õpetajad ütlesid pühapäeval kantslerist. Inimesed said ikka teada ja rahvast käis. Võib-olla meenutate ka seda, et kes küll julges tollel ajal peale sõda kirjutada vaimulikku muusikat, oli ka selliseid inimesi, kes julgesid seda teha. Noh, oli Johan Tammer, kirjutas siis Juha varaldi kird. Kindlasti jah. Johan Kappel siis kirjutas veel. Kuidas Ella Tederiga olija Hillar tahaga näiteks? Illar ta ikka kirjutas, võib-olla ta. Ma olen tema laulu laulnud küll koorida, aga, aga ma ei tea täpselt. Oi, kui tõi talle oma heliloomingut. Kui oli midagi, siis jälle anti minule korraldus kätt ette kanda, aga siis tuli noodid kirjutatud lood ei saanud. Vot see oli noori asi elus suur probleem. Aga siis mul püha vaimus, lahenes see asi nii, et tuligi vanem mees meile koori laulma ja see oli maamõõtja vene. Ja, ja siis minagi. Ja loomulikult ja kindlasti olid väga hinnatud need inimesed, kellel oli kaunis käekiri ja selge käekiri kes on tolle aja kuulsaimad noodikirjutajad. Mina võin ütelda kaaris küll meie endine koorivanem Liidia uue toa ja tema õde Marta. Nemad kirjutasid väga palju noote ja nad väga selgelt kirjutasid. Einar kupperid olevat küllus käekiri olnud. Jah, tema kirjutas ka oma naiskoorile terve raamatu isiklikult, neid raamatuid on ligi 30 tükk. Kõik ta kirjutas üksi sinna sisse. Oioi, kuidas püha vaimust ongi rikas lugu oli? Ainult häälepartiid terve partituuri ära kirjutada oleks võtnud palju aega ja seda aega ei olnud. Kui käid tööl, ei käi kirikus ka. Aga ometi, inimesed mäletavad väga palju ilusaid ühistegemisi ja üldse tegemisi dolla ja kirikuelu juures. No näiteks kas või seda AW marjade kava, Arnold allveeja ja mis toimus seal toomkirikus ja räägiks ka järjekorras, millal see Ave marjade kava oli? Kas need olid kooriseaded, volid, soololaulutoori, koori ja otsisite muusikaliteratuurist kokku, niipalju kui. Eks need koorid ei laula, Ave Maria ma oletan, seda peetakse võib-olla katoliku muusikaga liigselt seotuks temaatika pärast ja see oli ka, võib olla üks põhjus, miks nad mõnda aega ei eksisteerinud kavades ametlikult. Selle vastu, nagu öeldi, küll ei tohtinud, aga tohtis küll. Mujal kontsertidel. No kirikus näiteks ikkagi ei tahetud. Ave Maria, see oli nagu katoliiklik värke. Et parem on ennast raami panna ja niimoodi siis piirata ja siis on üks selline asi. Nüüd nüüd on ta laen Matajat. Laula ükskõik mida, seal nagu ei olegi luterliku kiriku kohanaga. Kasvõi džässi. Ja mis fotodel sellesse repertuaari, siis sellega on tõesti üksjagu probleeme mäletanud, kandsime kooliga, et mittu Bachi kantaat, ei kusjuures Abiks oli meil Estonia orkestrist Hugo suts, kes organiseeris mulle orkestri värvi andmiseks sihukese saate koosseisu ja need Bachigantaalid olid lauljatele küll elamuseks. Need ja need peab ütlema, et nad tänu sellele orkestri värvile seal tagasest Orerani midagi muud kõlasid päris huvitavalt. Kuidas inimesi käis nendel kontsertidel võrdlemisi palju, võrdlemisi palju, need levisid tegelikult teated sussi täpselt kuigi kirikus ka teatati, aga noh, seal ei olnud alati võib-olla nii palju inimesi. Nüüd on teada, et lehes ja raadio teel ja kuidas kuulajatega igaüks teab kuidas kuskil, kuidas kuskile ja kuidas. Mõne kontserdi puhul jah, see on täiesti erinev, aga ma siiski ütleksin, et midagi lõpmatut tuima on toimunud meie hinges olemiseks. Ma võib-olla kõige õnnelikum on praegu Kaarli kirik peale on küllaltki küllaltki ja puur Kirik peab olema elav kirik. Ja see on tõesti õnnelik, kui kirikus on inimesed kes elavad oma mõtete järgi ja oma mõtetes kujundavad elu. Ja see ongi elav kirik. Uksed on lahti kõigele mis on jumala oma. Aga kui me rääkisime nendest huvitavatest ettevõtmistest, mis oli vana Kaarli kirikus ja uues Kaarli kirikus ja Toomkirikus ja püha vaimus ja kus kõik veel. Kõik see jutt seostub inimestega, kes meil siin täna stuudios külas on Arnold all v Ella Teder jahil ju lood. Nii on ka kirikut siin. Kokku kujunenud. Jaani kirik loomulikult ka. Aga kes olid need kaunid hääled, kes ilmestasid meie kontserte, suurvorme, mis sitta kanti kirikutes? Meenub kindlasti Evald Oja, kes esines kõikides Tallinna kirikutes. Tal oli oma kindel repertuaar. Ja sellega ta siis meid rõõmustas. Lauljatest siis veel peale selle? Estonia teatrist riskisid tulla võib-olla erandlikus korras meile veel need muudki kutselisest muusikast ehk võib-olla kaugemal seisvate. Kainstrumentalistidest või meil häid soliste? Triot siis mõndagi. Ja ikka käis esinemas. Oliver metsasarvemängija Voldemar unustanud kes käis ka väga sageli kui vaja, oli ta kunagi keeldunud. Ja pandide sopranit heimisakana, kellega palju olnud kokkupuuteid. Ja Kaarli kirikus laulis muidugi Evald Oja, tema oli üks laulja, kelle hääl täitis terve Kaarli kiriku ja ta oskas väga ilusasti. Tal oli väga tugev, kuigi teinekord saata ainult teda, kuid kerge sellepärast ta tahtis nagu rütmist välja minna ja hoolega pidi jälgima. Aga eriti mulle meeldis tema laulmine Tarbast laudas oli. Selle geensli evangeeliumi meestest, kas tunnete seda kaalide meest? Laulis tõesti nii, et ma mõtlesin, kas tõesti seda kaalile meest ikka keegi tunneb ka? Teisi oli seal veel, kes taolisi meie koorivanem halba lobjakas, onu talitustel teda enam ka ei ole meie keskel talitlustel palju laulnud ja ja siis isegi Tiit Kuusik on meile ühe korra esinenud. Ja muidugi, kes nüüd hilisemal ajal on või kogu aja õieti kupäele peeris, kes on olnud meil väga palju, on Ene Kaasik. Praegusel hetkel, kui koguduse tööst rääkida, siis jällegi Kaarli kontsertkoori peadirigent ja seltsimees, palun, ehk tuleb meelde? No mida ma võin ütelda, on see, et Jürme kirjutas omal ajal kantaadi Memento mori. Ja ma Kaarli kirikust leidsin koori noodi ja leidsingi selle terve teksti. Estonia ooperikoorist. Mehed ja. Ja mul oli hirm, et nii suur asi ja jääma omajagu kulutusi ka. Ma käisin köit Oleviste kiriku läbi ja metodisti kirikus. Palusin igal pool teadvustada. Ja teeme kantaat, oli Jürmel pärast püha õhtusöömaaeg, seda täiendas Jaan Tamberg. Sädame, suutsime ainult üks kord ette kanda. Sest oma põhikoor sellega saad küll teha, klapitada kokku kõik need spetsialistid ja ja muud abijõud seal. Ja ka kindlasti neid inimesi, kes kirikus laulsid, kes kirikus mängisid oli rohkemgi veel, kui me siin hetkel suutsime meenutada, vast kahju on. Nii kergesti voolavad mälestused ajamerre ja võib-olla kellelgi mingisugusel ajahetkel tulevad meelde inimesed, kes laulsid, inimesed, kes mängisid orelikes, juhatasid. Helmi Sakala Ludmilla must Vihmann on need nimetavad Helmi kann. Emilie Karjus. Edgar Härmsan ja siis kõik need natuke nooremad juba Endel Kink ja nii edasi. Nii et selline üpriski suur seltskond siia, väikese Tallinna linna mõne kiriku peale kokku on ju päris hea hulga inimesi, kes oma tööde-tegemistega on meie mällu jälje jätnud. Ja kui rääkida suurtest eeskujudest, te olete kõik oreliga kokku puutunud võimsal kombel mängides õppides, saates impraliseerides siis kes on teie meelest hea organist, kas isiklikult või üldiselt? Selle küsimuse peale on väga raske vastata. Minu meelest on hea alganist see, kes tunneb tervet seda jumalateenistust nii rahvakeeles aetud läbi ja lõhki ta, et ta elab sinna sisse. Et ta oskab seda ka niimoodi mängida, et mitte see jumala ees ei ole nagu ühe asja läbiviimine nagu kiirustades, vaid sa pead täpselt teadma, missuguse tempoga sa seda laulu mängid või nii, et organism on väga suur ülesanne ja vastutus ikkagi, et kõik inimesed, kes lähevad sealt ja et nad on midagi saanud sellepärast organisti amet on minu meelest üks väga tähtis ametnikuks. Anekdoot ütleb, et õpetaja käest küsitud, et mis lugu see nüüd õpetaja saab, vähem palka, organist, õpetaja vastavalt seal lähevad siis vektoreid ju nõukogude ajal, et et aga tema räägib, temal on ainult jutt, aga mine sa katsu orelit mängida, juttu rääkida võib igaüks. Kuidas oli eeskuju nad eile mõjuv varra müülen, kelle juurest? Mis väga mulle meeldis see mees ta oli väga andekas mees ja ta ja ta mängis, noh, ma võin ütelda, minu maitse järgi ilustada, orel oli tema temaga käes nii hästi, ta oskas väga hästi registreerida. Ja seal on ka kõik need põhimised toonikega olemas, nii et et tema tõesti mängis väga hästi ja ta õpetas ka hästi, ta nõudis tublisti. Ma sain kahjuks poolteist aastat olnud õppida, sest ta läks siis Saksamaale. Saime tänases saates rääkida ajavahemikus väga laias laastus seal 37 36 37 38 kuni nii väga laias mõttes üle viiekümnendat tee. Kuidas te arvate, kas neid jutte kirikust, kirikumuusikast ja inimestest võiks jätkata järgmiste aastakümnete tegemisi silmas pidades? Minu meelest küll näituseks et mis Kaarli kirikus sai tehtud sellel ajal, sellest ma ei ole jõudnud täna veel midagi rääkida. Väga õige, Helju Rood, nõus. Arnold valve võib? No siis tänangi ideid hetkel siia saatesse tulemast ja soovin rahulikku ja vaikset jõuluootust. Kauneid jõule, ilusat aastavahetust ja vaat siis me alles kohta mägi. Sest üks kord nädalas saateaeg on ja igal pühapäeval Eesti luterliku tunni saate ajal on juba ootamas uued teemad, nii et ajalooga, tagasivaatena kirikumuusikasse jätkame uuel aastal kõike head.