Eesti luterlik tund. Tänases saates tutvustame üht uut heliplaati mille firma ant institutsioon on koostanud Eesti Raadio välja andnud. Sellel plaadil on noore helilooja jaamast Tormi orelisümfooniat aga mitte ainult. Jaanus Darrin. Meie tänane stuudiokülaline ongi. Plaadil on tema loomingut mängimas aga Jaanus tormi õppejõud Rolf Uusväli. Laulmas veel Pille Lill. Jaanus tarri on igati osaline olnud selle plaadi muusikalisel sündimisel. Mõtlesime, mida valida, saate alguses muusikaks ja Jaanus tori just enne saadet ütles, et see võiks olla lõik tema teisest oreli sümfooniast missugune lõike. Miks Jaanus tarri? No see on selle sümfoonia üks kõige sellisem huvitavam koht, kus ma noh, ma olin üsna noor, kui ma selle kirjutasin 17 aastat vana ja see on selline noh, ühelt poolt, seal on nagu mitu tasandit, et kas on nagu luterlik koraal ja teised põsseline puriteraalne, akordiline liikumine ja, ja siis veel ostinaatne liikumine, et selline natukene võiks võib-olla, kui ideoloogiliselt läheneda, siis ütleks, et kolmainsuse printsiip Ja nii me seda siis nüüd kuulame. Kuul tooli Sis lõik Jaanus Doriani oreli sümfooniast number kaks. Meil on haruldane võimalus täna siin stuudios küsitleda. Heliloojat. Üpris tavapärane on see, et uuritakse, miks ikka üks või teine teos on sündinud aga üks suhteliselt noor mees, niisugused suured vormid, nagu seda on orelisümfoonia on kirja pannud, siis on küll tahtmine uurida, et mis seda tingis, et just nimelt sümfooniad orelisümfooniat, et kas nende suurte teoste ettevalmistusel olid mängimas rolli ehk mingid väiksemad vormid või kuidas? No ma arvan, nii, et kui ma alustasin üldse kirjutamist, siis siis ma olin kaunis noor ja oma esimese looma panin kirja 11 aastased. Aga et ma sinnamaani välja jõudsin, selleks oli muidugi väga palju tööd vaja ennem teha ja kirjutada väga palju muusikat ja selleks suuna, et see tuli minu klaveriõpetaja, ma ei oksa sellel ajal, kes lasi oma õpilastel kirjutada selliseid lühemaid, harjunud tõsi, antud teemale, kas siis kirjutatud mingi viis või kirjutada mingi pass. Ja sellest nagu areneski välja võib-olla selline minu huvi üldse loomingu vastu. Aga nüüd sümfooniad on niimoodi, et see on esimene sümfoonia, ongi oopus üks, kus ma siis ühel hetkel nagu tundsin, et ma pean nüüd kirjutama esimese ootuse ja paneme sinna just selle Roopuse numbri. Aga mismoodi mõtlesin tooniateni jõudsin siis esimese sümfoonia, ma kirjutasin, lõpetasin, õigemini 25. mail 1993, siis ma olin täpselt seitsmeteistaastane. Ja just mõned kuud enne seda viibisin Nigulistes ühel väga huvitaval orelikontserdil, kus mängis üks väga noor taani organist. Ma nüüd täpselt muidugi ei mäletanud, kas ta oli üheksa aastane või oli ta 14 aastane, ma päris täpselt nüüd ei mäleta. Ja seal kontserdil ta ise esitas ka oma orelisümfoonia ja siis mul tekkiski mõte, et atv, väga huvitav, see oli väga huvitav teos ja see mind nagu kuidagi niimoodi üldse kogu see kontsert väga niimodi liigutas. Et ma mõtlesin, et võiks ka midagi taolist luua ja siis tuligi see mõte. Kui nüüd esimesse Phoest veel natukene rääkida, siis õigupoolest on ta loodud piiblis on siis vana testamendi esimese Moosese raamatu üks kuni viis tekstile, mis räägib maailma loomisest ja sellega võib-olla lugedes seda teksti. Ja kui nüüd kõrvutada seda muusikat, siis, siis on seal ilmselt selge sellised teatavad programmilised mõjutused sellest tekstist kasvõi seal Sümfoonia lõpus on selline nagunii, nagu piiblis on öeldud, et valguse ja varju omavaheline võit pluss või valguse ja pimeduse omavaheline võitlus mille tulemusel siiski ikkagi mingisugustel on ikka valgus ja pimedus eraldi ja, ja see on ka sümfoonia lõpus väljendatud sellise väga, ma ei oskagi selle peale öelda, mismoodi sa seda peab rohkem ise kuulama. Sümfooniates on see vorm ju ka alati niisugune päevakorraline küsimused, kas klassikaline, kas selles mõttes traditsiooniline või hoopiski teistmoodi või hoopiski absoluutselt omamoodi. Nüüd on aluseks maailma loomine siis kas kuidagiviisi ehk avaldas mõju ka ehk see, et tsükli ses mõttes, et kuidas on lood selle kuue päevaga ja kas seitsmendal päeval siis puu hakkasid ja ja mismoodi see puhkus muusikas avaldus ja üldse kui võrdse loomise printsiip kui niisugune sinu muusika loomisprotsessi mõjutas? Esimese sümfooniast tegelikult jutt ainult esimesest päevast maailma loomisest sellega nagu see asi piirdubki, seal, mis puudutab Arvan ise nii esimene kui teine sümfoonia on oma vormilt üsna laialivalguvad ja ja. Ma mõtlen nii, et iga seitsmeteistaastaselt noormehelt, kes ise ei ole nagu suurt midagi õppinudki veel. Mis puudutab kompositsiooni kui niisugust, siis siis ei saa nagu sealt suuremat midagi oodata, aga vaatamata sellele on nad nad on nagu teises mõttes vormi loovad nad on kuidagi võib-olla sellises sisulises mõttes vormivad, kui, kui see, et kas mul on see kirjutatud sonaat-allegro vormis või ükskõik mis teises vormis see ei ole minu jaoks olnud kunagi mingi eriline eesmärk. Sümfoonia oma printsiibid on siiski üsna selline vaba minu jaoks vaba käsitlus. Ja, ja sellepärast ma ei pane ka mingisuguseid piire sellele, et kas sümfoonia peab olema 10 minutit, 20 minutit või 50 minutit või kaheksa tundi. Ma ei tea, keegi vist ei ole nii pikka sümfooniat kirjutanud, aga selles mõttes ma ei ole tahtnudki seal mingisugust vormi näidata. Sinu esimene sümfoonia piirdub 10 minutiga. Ja tal piirdu 10 minutiga, sest rohkem mul sellega midagi öelda ei ole. Kuivõrd olid sa tollel ajal ise seotud kirikueluga kirikuga, millised olid sinu teadmised ja sinu maailmavaateline alus? Noh, ma ei tea nüüd millised olid minu maailmavaateliselt aluselt, kes seda nii täpselt enam mäletab, see inimene muutub koos ajaga väga palju. Aga, ja tollal ma töötasin Kaarli kirikus ja mul oli vaba juurdepääsu orelile ja ma sain harjutada tol hetkel ma olin veel piirata edule õpilane ja see just see pilliga nagu koosolemine, see on nagu omaette olemine. Ja, ja sellest tekivad nagu omad mõtted. Ja, ja see on nagu pill on minu jaoks või orel on minu jaoks kui elusolend, ta ei ole minu jaoks lihtsalt kui mingi instrument, mida sõrmitsetakse, vaid ta on elusolend, kes saab ka hoolitsust. Iga pill vajab hoolitsust, ka vaimset hoolitsust. Kui tema peale hästi mõelda, siis, siis ta mängib ka paremini kui, kui suhtuda orelisse, kui mingisuguse võta teda kui lihtsalt instrumenti, siis ega ta ei mängi ka. Sest olen selles mõttes tundlik pill. Ja, ja ma tahaksin siinkohal muidugi kõik ümber lükata kõik need väited, et orel on tuim pill ja kui vajutada midagi ei tule ja kui tuleb, siis ainult üks ühetaoline hääl. See on minu jaoks täiesti absurd. Orel on väga tundlik pill, kui teda ainult osata mängida. Ja kirikus elamine on elus elav protsess, millega sa oled ilmsesti elavalt koos olnud ka juba ennegi seda, kui sa Kaarli kirikus olid Jaa, seda küll ma kirikusse tulin üldse 11 aastaselt üsna hilja. Kuigi minu perekonnas on olnud nii isa poolt on olnud. Saardes on olnud kirikuõpetaja, kes oli ka Pärnu gümnaasiumis arvatavasti ladina keele õpetaja ja poolt oli vabariigi aastatel esimese vabariigi aastatel Köster siis minu vanavanaisa. Ja sealt on võib-olla need sellised huvid pärit, kes teab, ma olen oma suguvõsas ainukene muusik siiamaani. Ja kirikus hakkasid seal mängima juba päris noorena, tõepoolest ammu enne Kaarli kirikut ja sind teatud mõttes ka visati vette. Jah, ega tol ajal oli ikka nii, et see oli veel nõukogude aeg ja kirikus käimine oli keelatud või siis ei soositud seda vähemalt ja organiste, kui üldse üldse oli väga vähe ja, ja selleks noh, juhtuski nii, et, et ühel hetkel lihtsalt tuli nädal aega selgeks ja kõik, mis puudutab liturgiliste orelit just orelimängu ja, ja tuli hakata lihtsalt tegema tööd, mis ma arvan, et et sellist kutset iga inimene ei saa tulla lihtsalt mängima. Ma teen ettepaneku kuulata nüüd Jaanus tormi orelisümfooniat number üks appus üks mängimas Rolf Uusväli ja mõtleksime siis kaasa võtta selle mõtte, et saagu valgus ja valgus sai. Kõlas Jaanus Torni orelisümfoonia number üks mille esitas Rolf Uusväli. Ja meie ees siin stuudiolaual on kasutada antesseditsiooni uus heliplaat. Mida tänases saates tahamegi teile, kus autoriga tutvustada. Aga orelisümfoonia, see auväärne ja suuremõõtmeline sõna toob eneses mõttes kaasa kohe sellised nimed nagu Järnja pidur. Kindlasti on nad ka sinule eeskujuks. Ja üldse oril Tõdursuse, kust pärineb üldse selline vorm nagu orelisümfoonia, siis esimesena me kohtumegi neid just prantslaste loomingus. Frank on kirjutanud siis suure sümfoonilise pala ja Victoria hirm on mõlemad siis kirjutanud mitmeid oreli sümfooniaid. Sümfoonia noh, tavainimene mõtleb kohe, et see on, see on nagu mingi orkestriga SUUR LUGU. Kindlasti, mis on klassikalises vormis või nii edasi ja nii edasi, aga tegelikult orelisümfoonia kui niisugune ja on ka selles mõttes mõeldav, et orel on siiski pillide kuningas. Orel on esindatud praktiliselt kõik kõlad, mida me võime leida sümfooniaorkestrist ja miks mitte kirjutada just oreli sümfooniaid. Kuigi ütleme orelisümfoonia kliendid on palju piiratumad kui, kui sümfooniaorkestri, Just kõlalised vahendid siis hea organist näiteks, aga võib orilist välja võluda väga huvitavaid klaasid. Kui ta muidugi oskab seda teha ja veel pakub selles mõttes üsna häid võimalusi kirjutamiseks. Kui, kui tunda teda põhjalikult, näiteks orelil on miljoneid või miljardeid võimalusi erinevateks registrikombinatsioonidega. Ma usun, et nende sümfooniat sünni juures mängib kaheldamatult olulist, et mitte öelda põhjapanevat rolli. See, et sa oled Kaarli kiriku oreliga võinud olla sina peal. Ja see pill on mulle saanud väga lähedaseks ja, ja mul on tänapäevani. Kuidas ma seda ütlen? Suur mure just selle pillipärast, et ta saaks korda, tema peal oleks võimalik anda häid kontserte väärib seda, kuna ta on maailmas üks ainukesi suuremaid romantilisi hüpnomaatilisi oreleid, sest teatavasti päevast neljakümnendaid aastaid Saksamaal lahti läinud suur barokki ruum viis selleni, et suured romantilised hüpnomaatsest orelit lihtsalt lõhuti maha ja asendati need niinimetatud originaalsete barokk orelitega. Mida sa veel Kaarli oreli võludest tahaksid rääkida? Sinusse fooniates on kuulda tõepoolest, kuidas sa oskad ära tunnetada seda, et selle orelipiano helid, nad lausa voolavad, nad lausa sujuvalt katavad iga väiksemagi guru, mis on kiriku võlvide all peidus ja samas sinu orelit tuti on jällegi selline, et igal meister organistil on tegu, et seda ohjes hoida ja vallata ja meistrina välja tulla. Nii et sinu see haardeline tus värvide tunnetus on väga suurejooneline ja väga rikas. See tähendab seda tõepoolest, et sa oled veelkord ütlen selle pilliga sina peal, sa tead neid registreid, sa tead neid sulamise hetke momente ja ka seda, kuidas akustikas hakkab kaasa mängima see pill, kui on rahvast kirikus ja kui rahvast kirikus ei ole ja mis iganes Ja selle peale tuleb mul üks hästi naljakas lugu meelde. Pärast sümfoonia valmimist, mul oli au viibida ühel koosviibimisel, kuhu olid nii mõningatki prominendid kutsutud ja seal juhtus olema kadunud professor Leo Normet, kes oli just parasjagu sammalt päeval kuulnud seda sümfooniat raadiost. Ja, ja siis ta küsis minu käest sellise küsimuse, et vabandage, et millisele koosseisule te kirjutasite. See muidugi ajab. Härra ei, ei tabanud ära, et tegu on orelisümfoonia, aga mitte lihtsa tavalise sümfoonia või, või siis teine võimalus selle, et, et see oli niivõrd hästi kirjutatud, et, et tõepoolest, me võisime sealt erinevaid selliseid pillihulkasid välja kuulata. Ja mis on täiesti loomulik, kui orelit tunda, sest oreli see on ju kõik need registrid olemas. Aga ma usun, et juhtides seda tunud viiernieri toori juurde tagasi. Vähemasti mõneti ma usun, et kindlasti ehk mõjutas sinu muusika kirjutamist ka see, et aastal 94 95 olid siin meie orelifestivalidel Niguliste kirikus ettekandel nimetatud heliloojate kõikk orelisümfooniat, mis minu meelest vist olid ju Eestis nagu esmakordselt vähemasti ühe festivali raames õhtu õhtu järel olin sümfooniaid võimalik kuulata ja. Mu meelest oli see vapustav kogemus vast igal organistile. Jaa, seda küll, aga noh, ma juhiksin tähelepanu siinkohal, et neid sümfooniaid köike on siiski Eestis mängitud ja küll mitte ühel õhtul või noh, igalt päeval üks sümfoonia vaid minu õpetaja Rolf Uusväli on, on kõiki neid sümfooniaid Eestis mänginud ja mitte ainult Eestis ka väljaspool Eestit. Et selles mõttes ta lausa päris esmakordne ei hoolinud, aga aga loomulikult kuulata järjest kõiki neid kuulsaid sümfooniaid, nende seas on nii häid kui halvemaid sümfooniaid. Nad kokku moodustavad sellise ühtse terviku ja, ja sellest ongi võib-olla inspireeritud olnud minu kolmas orelisümfoonia, mis on, on kirjutatud. Noh, ma nimetaksin niinimetatud klassikalises prantsuse oreli sümfooniast. Jah, viis osa suhteliselt lühikesed väga, kuidas virtuoosse, doose loomulikult ja mida kõike me siin kuulame, aga me ei lähe selle kolmanda sümfoonia juurde mitte veel. Rolf Uusväli öeldakse niiviisi, muide, et vanemad kasvatavad lapsi ja lapsed kasvatavad vanemat vanemaid. Et kuidas nüüd õpetaja ja õpilase suhe on. Et õpetaja loomulikult kasvatab õpilastega õpilane kasvatab, õpetad, kuidas teil vastastikku need mõjutused on? Sulle tunduvad? Noh jah, võib-olla tõesti, ma ei saa nagu Rolf selle eest rääkida, et mis tema nagu arvab sellest, et kas mina olen teda õpetanud või mitte õpetanud. Aga ei mõjutanud isegi. Mind vast küll sellepärast et orelimängus on, on kolm sellist olulist komponenti. Kõigepealt on see, et me mängisime õigeid ja teine on see, et me mängiksime lugu nii-öelda meile vastuvõetav Artocolatsiooniga. Ja kolmas on see, et me mängiksime lugu muusikaalselt seda viimast, ma olen Rolf osa käest väga palju õppinud ja, ja see ongi võib-olla tema selline tema koolkonna või kuidas me seda nimetame selline põhi luus, õpetada inimest vabalt musitseerima ja nägema ühes teoses sellist noh, maailma, mis on sinna nendesse nootide taha varjatud. See on tõesti suurepärane õnn, kui olla koos inimesega, kes suunab sind märkamatult nendele radadele mis aitavad seda inimest, mille sees, kelle sees on loominguline säde ilma selleta ei sünniks ükski muusika. Kuidas see tunne, et küsida võiks ju ka niiviisi, et kas sa oled ka ehk Rolf Uusväljale peavalu valmistanud millegagi? No ma arvan, et iga õpilane valmistab oma professorile peavalu, ükskõik siis millega, kas sellega, et ta lihtsalt ei saa aru, mida, mida õpetajalt nõuab või siis ükskõik kes seda nii täpselt jälle teab, ma arvan nii, et, et igal õpetajal on oma õpilasega probleeme, kui ta nagu võib-olla vahel nii-öelda muutub selliseks väga ülevoolavaks, siis tuleb teda aeg-ajalt natukene ohjeldada. Õpilasi on ka ju mitut sorti, kui niimoodi võib öelda. On neid, keda peab lükkama instrumente ligi, olgu see siis oreli ligi ja, ja võib-olla, et on ju ka neidki, keda peab sealt eemale lükkama. Nii palju ei saa. Millist sorti õpilane sina oled, kas sind tuleb orelist eemale lükata või ligi tõmmata? Ma arvan, et ma olen kogu aeg oreli juures isegi siis, kui ma seal füüsiliselt ei viibi. Ja ma arvan, et et ma olen selline võib-olla natukene laisavõitu mõne koha pealt. Ma üldiselt ma, aga, kui on tähele pannud, et ma olen võimeline üsna kiiresti uut lugu omandama kuma ainult natukene viitsiks võib-olla rohkem sellega tegeleda. Ma teen ettepaneku kuulata nüüd ühte teost siitsamast heliplaadilt, kus oreli kui nii võib öelda, istub helilooja ise. Jaanus tarrim, Pie Jeesu Opus kuus. Ja Pille Lill laulmas seda siin heliplaadil. See on nüüd jällegi üks niisugune teos, mis erineb, kui nii võib öelda klassikalisest palvest pia Jeesu. Siin on hoopiski jõulisemalt, et mitte öelda dramaatilist haaret värvija jõud. Pille Lille ja Jaanus Doriani esituses kõlas Jaanus tormi tee Jeeso hobusenumbriga kuus. Mida sa tahaksid rääkida Jaanus tooriumisele teose juurde? See on üks võib-olla selle nii-öelda noorepõlve loomingu võib-olla mis noorepõlve, no mida me siis praegu ka veel, noh. Aga ma ei oska selle teose kohta midagi niimoodi rabavad öelda, aga ma arvan, et võib-olla, et see on teatud mõttes sihukse uue stiili ettevalmistus. Ja kas orelisümfoonia number kolm hobusenumbriga seitse kohesele teose järel ongi siis midagi selle uuest stiilihõngulist? Ei, ma arvan, et see on ta vana stiili jätkamine, aga, aga vahepeal lihtsalt võib-olla ma ei tea, olid mingisugused taevased jõud kuidagi teistmoodi häälestatud minu suhtes. Orelisümfoonia number kolm ongi hetkel. Kas on hetkel sinu viimane orelisümfoonia valmis? Hetkel küll, jah, aga on juba siis midagi. No ja mida ta on tulemas kindlasti midagi taolist, aga veel ei tea. Sa ütlesid, et see on osade mõttes klassikaline. Osade mõttes küll klassikaline, jah, see on Glasgluses prantsuse orelisümfoonia son ikka kas on mingi fantasy asja või mingi prelüüd, esimene osa siis on mingi kindlasti on pasta oral seal sees kindlasti on kas siis mingi andante allegro võiskertza või mis mistahes ja muidugi noh, mitte küll igast sümfoonia saga ka üle üle kolme sümfoonia kindlasti ka mingi Tokaata. Siin on mitmeid osi sinu mitmete kuulajate poolt hinnatud ja kuulatud ja sõnastatud ja pealkirjastatud ja iseloomustatud mitmeti. Et et kuidas siis. Jah minu arust üks võib-olla siuksed, kaks kõige käredamat välgatust sellest sümfooniast on, on nii pastoraal, Cuzcertsod, mis on omamoodi, ütleme siis nii, meie maailm on täis väga modernistlikku muusikat. Ja, ja tavainimesel on raske lävida selle muusikaga, mida tänapäeva heliloojad kirjutavad. Ja, ja inimesed meelega, kui nad kuulavad, siis nad kuulevad heal juhul kringli Shapääni, Rahmaninovi, Schumbertit, Suumanit listi võiks kes tahes romantikud, et, et inimene rajab oma hingele teatud sellist noh, ilu või siis ka natukene kell ja, või kuidas me seda nimetame äratundmist, mille või, või kasvõi äratundmist, et, et selles mõttes ongi see võib olla ka natukene selline irvitamine meie kaasaegsele Hill, kellele ma ei leia, et, et see on peamine, milles peaks kirjutama. Nojaa, aga kas Kertsa siis oli selline, kus need kaameleid pidid kõrbes olema? Just nimelt niimoodi, minu sõbrad on väitnud, et nendes tekitab see sellist teatud kaamerliku rändamist mööda kõrbet või mõnda festivali või mis tahes siis mööda karnevale. Et võib-olla tõesti. Igal juhul Tokaata on väga võimas saates vist kõik viled mis kaane kiriku orelil on. Ja selles sümfooniast on ka midagi tehniliselt sellist, mida mitte iga organiste Raimegi. Ja ma ei ole küll otseselt sellele rõhunud, et orelisümfoonia peaks olema väga tehniline, väga keeruline. Aga ta ilmselt niimoodi kujunes. Igal juhul ma tänan sind, Jaanus tooriumi siia saatesse tulemast ja Eesti luterlikule tunnile ka heliplaadi kinkimisi eest. Olime ühed esimesed, kes sinu sõprade seas selle plaadi sai, mida me tänutundega kasutame ka edaspidi. Me jääme siis kuulama, siin saate lõpus Jaanus torniori sümfooniast number kolm, Opus seitse mõningaid osi mängimas Rolf Uusväli. Ja veel kord sind tänades Jaanus torm, tuletan meelde Eesti luterliku tunni aadress ja telefoni, sest ikkagi oleme tänulikud teile, head kuulajad, küsimiste, kirjutamiste, nõuannete, tema pakkumiste ja mille iganes eest. Nii et Eesti luterliku tunni aadress on Tallinn e-null null, üks kiriku plats kolm. Ja meie telefon kuus kolm üks neli kolm 11. Otepää tööpäeviti teie kõnesid kella 10-st seitsmeteistkümneni. Saatejuht oli Ene Pilliroog ja nüüd oleme siis veel koos Jaanus Dorvimi Orly sümfoonia number kolm helidega.