Alustame saadet, muusika, inimesed, aeg järjekorras on see juba 11. selle sarja saade. Ja nii nagu kuu aega tagasi on meie stuudios täna külas Hella Teder ja Arnold allveetäna on liitunud meiega ka proua ilma Talvar. Me räägime sellest muusikast kirikumuusikast, mis jäi 50.-te aastate 60.-te alguse sisse, nii kuidas me täna neid jutte jõuame ajada selle algava tunni sees. Aga muusikat kasutame siin rass küll kõige uuemal värskelt kassetilt helisev toomkirik, mis sai valmis enne jõule. Siin laulavad Tallinna piiskopliku toomkoguduse koorid Anne-Mai Salumäe juhatusel. Orelil Ene-Mai Salumäe ja Kadri ploompuu. Ja me kuulame saate alguses laudade domino koori esituses Giuseppe Octavio tuuni laululaudade toomine. See on psalmi 150 põhjal kirjutatud laul, mis on üks kaunis tänulik ja kiituselaul. Nii me siin stuudios oleme neljakesi Hela Teder, ilmud Alvar Arnold allveeja Ene Pilliroog. Ja kuna proua silma Talvar on meie tänane uus selle sarja stuudiokülaline, siis võib-olla alustaksime jutte teist. Milliste kogudustega teie oma töös olete seotud olnud. Mina algasin 1957. aastal JärvaMadise koguduses. Seal ma sain olla nelja aastat umbes neli aastat ja 61. aastal määrati meid Rõuge rooga solima kuni 1977 sügis. Ja siis tulin Montallina ja siis seal ma olen olnud need nõmme koguduses, olin kuni 92. aastani. Kas paljudes kogudustes oli niiviisi, et ikka õpetaja ja organist moodustasid nagu perekondliku ja kirikliku paari? No neil oligi just niimoodi ja minu muusiku ühesõnaga kiriku maasikatee algaski sellepärast et mees oli kirikuõpetaja ja oli vaja organisti. Kuna tol ajal oli organismidega raskusi, tuli mul lihtsalt seda õppida. Ja sellepärast oli meil muidugi jah, niisugune perekondlik liit. Proua Hella Teder, kuidas teie peres oli, kas sa olid enne kirikus organist ja siis abiellusid või oli vastupidi lugu? Mina olen ikka organist enne enne ja siis saite mehega koos olla. Nüüd kindlasti need ajad, viiekümnendad ja nii edasi olid kirikumuusikavõte poolest niisugused põuased ajad, et võib olla Õpetajate proua del. Just sellepärast tuligi oreli ligi astuda, et ei olnudki suurt võtta. Kindlasti seepärast näiteks meie esimene koht oli JärvaMadise ja see oli küllalt eraldatud, väike koht seal oli, elektrit ei olnud üldse, orel oli muidugi tallumisega ja, ja ükski noor inimene lihtsalt polnud võimalik, et kas oleks saanud seal töötada ja sellepärast tuli hakata õppima. Kuidas inimesed Järva-Madisel ja Rõuges kirikus käisid sellel ajal, noh, seda on väga raske öelda ja Madisel jah, küllalt elavalt, sellepärast seal oli vahepealt pikka aega ei olnud õpetajat olnud ja kui siis tuli üle hulga ja õpetaja siis muidugi teatud elavnemine oli koguduses samuti. Ma võiksin öelda rõuge kohta. Aga kes need inimesed olid, kas nii-öelda häda sunnil kirikust kõrvale jäänud vanemad inimesed, kes nüüd rõõmuga jällegi tagasi tulid või olid nii vanemad kui kui ka noored, kes ka ristimata, ehk oli ta leeriskäimisest? Ja miks teatud ela, nime ja ametitalitust, sest ta kindlasti oli vähemalt seda mitte Rõuges, aga Yesterday Madisel, kuna seal ei olnud hulkaga õpetajat olnud? Vist umbes 11 aastat isenesest, eelmine õpetaja oli ka Siberis ja siis oli vahe, paluks kester seal kogu need aastad ja siis 56. aasta sügisel siis kui me sinna läksime, siis oli siis muidugi jaa, annetti talituses kindlasti elavnemine oli. Kas need tühjad aastad olid loomulikult vaikima sundinud ka lauljad, koor oli laiali jäänud või, või mis? Ja seal oli Madisel oli üks väike grupp, oli naisi, üks väike prognassi oli, kuna seal oli köster, kester Kaarli oli seal. Aga kuna mina olin ka algaja sellel alal, siis veetsime ikka seal midagi teha ja muidugi mul oli selles mõttes, et mees oli suur abiks, kuna tema oli see ka muusikahuviline ja tal oli hiljem, kui me ära tulime, oli umbes 24 liikmeline raisku. Läheme nüüd niisuguse kiriku ja, ja muu elu juurde, mis käis selle aja elu juurde. Et kuidas siis näiteks teie isiklikult, kes te siin tänases stuudios külas olete ümber väikese laua istumas saite hakkama nendel aegadel, mil pühad kalendri järgi ja tööpäevade järgi olnud pühad. Ja ometigi nad olid pühad, kuidas te hakkama saite, kui süda kutsus kirikusse tööl tuli aga käia. Ella Teder. Mina algul Kumagaarlise läksin siis ma olin ka selle usuteaduse instituudi siis ta oli kõrgem katsekomisjoni muusikaosakonnas kui jõud. Kus nad õpetaja Rootsis õppisid siis ma olin ainult kirikutööl algul ja siis ei seganud pühisega pühadega midagi. 63. aastal, kui ma pidin ära andma selle õppejõu koha. Ma mul tulumaks tõsteti nii suureks, et ma ei jõudnud seda maksta. Ühe kuu pidin maksma kvartali tulumaksuks ära. Kas kirikutöötajate tulumaks oli kuidagi nadu suurem? Kui ja, ja see oli kõige-kõige suurema protsendi järgi mille alusel sisi arvutatud ori. Nonii nad ütlesid, et nagu püüti neid koduseid õmblejaid ja nendel pandi kõige suurem protsent tulu protsent, jah, ja niisamuti ka kirik seda, see oli ikka mittetöine tulu ja ja see oli ka kõvasti maksustatud. Ja siis ma tulin sellepärast ära ja läksin Vene riiki teenima 63. aastal veevarustuse trustis. Kas sa olidki, ja algul oli ta veevarustuse trust ja, ja nüüd on ta aktsiaselts Tallinna vesi, mis sa tegid seal? Läksin, lao tõeliseks tööraamatul mul laotööline. Ja siis niimoodi tõusin, nii et kui ma olin poolteist aastat olnud, siis olin osakonna juhata. No ja kuidas siis hakkama said, kui pühad tulid, siis tuli ju laos töötajaga, siis ilma veeta ei saanud inimesed. Ei, see see niimoodi käin, mina igatahes sain väga hästi käia. Ma selle kohta hiljem olin varustusega, kuna juhataja ja mul oli teada, kui palju vaja linnas käia. No ja aga pühade aega olid need sundvalved ja nendes ma olen olnud. Mul oli hea vahekord kaadriosakonna juhatajaga, kellele ma ütlesin, et pane mind niisugusele valvesse, kui ma sain ja ta pani. Kiriku seda värises küll sees. Et kui ära olen, seisan ja otsitakse taga või. Näiteks läksime jumalateenistus läbi, oli, läksin jälle ruttu tagasi ja jätsin kohe ringiratast ja igaüks nägi, et ma ikka kohal olin. Ja pahandusi märgusellega Jon. Muidugi raske oli, kui pühapäev tehti tööpäevaks feiss tubli tahes või tahtmata. Kas kaebajaid ei olnud ei olnud, need oli avalik saladus või hoopiski? Ka avalik saladus. Seda muidugi, et kas ma nüüd käisin ära, seda võib-olla ei teatud, aga teati epa kirikus. Kuidas paraadide aeg oli? Aparaadiga oli ka niisugune asi, et kui hommikul läksin kirikusse, mängisin ära, siis ma teadsin, kus marsruuti mööda pankkäik liigub. Ja läksin kohe sinna. Sain selle sama inimesega kokku ja saieldama marsitud tribüüni eest läbi ja nähtikad nad meie faili kohal. Nii see oli see kahepaikne elamine, proua Talvariaga, teil vist kirikumuusikuna neid probleeme tegelikult ei tulnud vist üle elada. See oli sellepärast, et no JärvaMadise ajal ma ei töötanud rõuge ajal, kuna minul riikliku pensionistaaži ei puudu kaks aastat, ma pidin kuskile minema ja ja mind kutsuti sinna lasteaeda muusikaliseks kasvatajaks. Ja ma läksin sinna ja siis muidugi jah, oli seal tegin ma seitse aastat, viimased aastad olin, kui ma Rõuges olin, olin lasteaias ka. Aga meil oli väga kena kollektiiv ja eriti juhataja oli väga kena. Nii et. On öeldud niiviisi, et kirikutel pidid ka kõrvad olema või et nii paljud jutud on jõudnud teatud paikadesse see tähendab ju seda, et kõik ei olnud nii tugevad ja andsid võib-olla järele teatud survele ja pakkumistele, mis iganes. Kas teile ka KGB või kellelegi ja olulise isiku poolt tehti mingisuguseid pakkumisi või väljakutsumise või vestlusele. Minul oli küll tüdruk juhus. No teate, see õpetaja kangelasest leiga palju räägib selle maksma korra või kehtiva korra sellise õpetajast ilverka ja noh, ja siis kutsuti mind välja autoinspektsiooni, kuna ma töötasin autobaasis, siis oli nagu loomulik, et autoinspektsiooni ülema juurde, millegipärast kui ma sinna läksin, siis oli seal kaks meest ja hakkasid siis minule ettepanek tegema, et kas ma ei tahaks kuulata, mis õpetaja räägib. Ja täide informeerite olid huvitatud, palju ma palka saan? Maja aega sa meie juures vähem ei saa. Aga ma ikka keerutasin alase välja selgem. Eks ole, et kes sinna orelisse õpetaja juttu kuulab, eks ole, muidu me võiksime kuulata nüüd Johann Sebastian Bachi lauluma, tahan jumala nimegi. See on koorgantaadist 142, kas see on ju laul, mille nimel olete teie kõik läbi elu elanud ja töötanud ja selle laulu järel võib-olla oleks paslik rääkida nendest paljudest õpetajad Te prouadest, kes proua Hella Tederi tunnist ja käe alt on nagu läbi läinud ja tarkust saanud, eks ikka selleks, et siis oma mehe kõrval kirikus paremini orelit mängida. Sest seda lihtsalt oli vaja teha. Tänases saates kuuleme muusikat uuelt helikassetilt helisev toomkirik kus laulmas laudavate dominum koor Annemai Salumäe juhatusel. Pärast ehk jõuame kuulata ka teisi koore, mis on siia kassetil oma helijälje jätnud. Aga räägime nüüd nendest aegadest, mil oli raske saada haridust kirikumuusika osas. Ja milleks tuli siis leida erinevaid võimalusi ja teid. Ja kus siis oma abikaasade kõrvale astusid naised. Et õppida selgeks nii koorijuhtimine kui orelimäng ja olla sedaviisi oma kirikuõpetajast mehele toeks. Proua Hella Teder on siin stuudios neid aegu meenutamas, kes olid need inimesed, kes su juurde õppima tulid, keda sa mäletad veel? Nojah, see õpetas, hakkas midagi 53. aastal, need, ma olin 10 aastat tegin seda õppejõu tööd ja õpetasin siis orelimängu ja koorijuhtimist. Ja oligi tarvis just nagu järeleaitamiseks. Et need inimesed, kes olid natuke muusikat õppinud, et nad oleksid oskaksid kirikuteenistust läbi viia. Ja need õpetajad, abikaasad olid enamuses kõik, kes tol ajal mängisid, tulid meie juurde need teised Need olid veel ka, Johannes Kappel oli teooriaõpetaja ja klaveriõpetaja oli vilkoni linask jäädud. Hääleseade oli Emilie karjus. Nii et teil oli terve trupp, kes siis neid koolitas. Ja nad õppisid kolm-neli aastat, enne kui nad said siis lõpetada. Nende seas olid proua Tooming tsentadoomid, tol ajal oli ta Viljandis siis Türi õpetaja Ta ja abikaasa voolaid Helmi. Pindi koguduse õpetaja, abikaasa. Hilja, Puusepp. Siis Põltsamaalt Asta Kuurme, Kolga-Jaani ja seal oli siis Liivia Liivia Viks, neid oli veel. Ei tule kõik meelde. Aga siis olid niisuguseid ka, kes ei olnud mitte õpetajad, abikaasad, vaid oli organest nagu Liliann liikane. Hiljem abiellus ka õpetaja, aga ta oli Haapsalus organist, Roolaid oli ta tol ajal. Niisiis Ester Roosimaa vist oli ta nimi siis tema nüüd kaua aega mänginud Suure-Jaanis koguja mängib edasi veel staariga noorem, need õpetajate abikaasad olid mõned ikka juba natukene eakamad inimesed, mitte päris nooled. Need noori oli ka isegi praegune piiskop Einar Soone ja vist kaks kolm tundi täis, aga miks ta katki jättis, mulle seda enam ei mäleta. Tema oli siis mõni 15 või 16 aastane ja õppetöö käis meil väga tihti. Ja need koorijuhid praktiseerisid kõik mul selle Kaarli koguduse segakoori juures proovi õhtul. Nad käisid kas kuus kord või kaks või kolme nädala tagant, nii kuidas keegi korraga ei olnud, siis ma ikka võtsin nad sinna praktiseerima selle segakoori juurde, nii et need on kõik seal koori ees seisnud vist sedagi sil pooled seal, siis ma jätsin sinu nimetamata, sina olid ka õpilane. Tahtsingi küsida seda, et missugune ettevalmistus nagu kellelegi oli, et kas õpetajate prouadest keegi näiteks võib-olla üldse ei olnud kokku puutunud muusikaga või samas oli ka keegi näiteks proua ilma Talvar, kellel oli väga tugev pianistlik haridus. Selleks, et väga tugev oli, aga siiski üsna noorena. Hakkasin klaverit õppima. Aga nooti lugemisega mul raskusi ei olnud. Aga kuidas oli hele Teder, kas oli ka inimesi, kes alustasid aasta p-s? Nojah, aga ega need ei saanud kohe võtta. Nad nägid isegi, et nad peavad enne juurde õppima, kui üks oli õpetaja abikaasa, kes ainult viiulivõtit tundis, passi võtit üldse ei tulnudki, siis ma soovitan seda enne passi selgeks õppida. Ja paar korda ta käis, aga tal ei läinud ja ta ei tulnudki sisena. Ja kui kaua ta mängis, aga ma seda ka praegu ei oska öelda, kas ta mängis seda, mängis ikka lõpuni päikese ikka, võib-olla pärast. Ühesõnaga, kui abi, kas pensionile nii ja mis olid need laulud, mida te laulsite ja kas teil tuli kuidagi ka aru anda nendest lauludest, mida te laulsite kellelegi mingisugusel põhjusel? See saigi tehtud siis selle muusikaosakonnas katsekomisjon, kus Johannes Kappel, see tema oli toomkiriku organist ja ja meie tahtsime siis nagu kasvatada ja teada saada, mida lauldakse üldse kirikus käisime ringi ka meile praoskondadesed, õpetamise päevad, kus terve meie isegi Saaremaal käisime kord Repsungi oli siis kaaslast, tema oli selle õppeasutuse juhataja talle. Ja siis me tahtsime lihtsalt teada, sest me nägime, et see laulu meloodiad ja need kipuvad nagu ära vajuma luterliku liini pealt, siis me hakkasime, tahtsime teada, sellepärast palusime kõiki saata oma laulud, nimekirjad ja autoreid, kes on, ja kui mõni asi meid huvitas lähemalt näha, siis me palusime saata nuut, saime jälile, mis meie kirikus lauldakse. Saite siis teada, missugune helipilt on millise liini peale siis nad tahtsid vajuda, need luterlikud laulud? Ei no ma ei usu, et üldse Tallinnas, aga see oli ikka maal. Maalt tulid niisugused signaalid meile. Et lauldakse niisuguseid laule, mis nagu ei ole luterlikud ja siis sellepärast sai tehtud. Mis siis praegu on, mis seal hakkab teile kõrva või vastu või kuidas te heidate pilgu tänasele muusikaelule, mis on kirikutes ja kogudustes? Minu meelest on sageli ilmalik joon. Läheb sisse. Et ei valita laule. Ka minu arvates on seda väga palju. Võib-olla kontserditel ka kõik palad ei ole nagu kirikus esitamiseks. Ka võib-olla see on kantud sellest mõttest, et võimalikult inimesi ikkagi hoida kirikus ja haarata, sest noh, et nagu makstakse lõivu mingi eesmärgi nimel Eks ikka ma ei usu, et keegi midagi nüüd kirikus tahaks teha, mis nüüd kirikurahvast laiali peetakse, on ikka kõik valmis mõeldud selle jaoks, et kirikurahvast kasvatada, koguda. Ja eks siin võib olla ka see, et selge on see, et inimesed, kes on aastaid käinud kirikus ja olnud koos selle mõtte, sõna ja teo ühtsusega et inimesed jällegi, kes on noored ja on kasvanud hoopis teises ühiskonnas selle tingeltangel sees talle ei pruugi olla väga hästi vastuvõetav ja, ja arusaadav see klassikaline kirikulaul. Et ta vajab sinna juurde nagu midagi, mis oleks poole jalagagi sellest ühiskonnast, kust ta tulnud on. Võib-olla jah, sest see põlvkond, kes praegu kirikusse tulevad, need ei ole selles suhteliselt see nagu näinud. Kõik, mis vanasti lauldi ja ta on kadunud. Näiteks mis laulud need kadunud on, seal on, meil oli väga palju need kirikukoorides laule ja need on kõik tänapäeval mingisugused muud laulud nagu võõras köik sees. Ja, ja mida võiks laulda näiteks siin olid ju need tobias väikeste ja otsekui neid laule on palju. Ei ole mõtet. Need on rasked laulud, võib-olla asi on selles, et koorid ei laula arv, võib-olla, ehk neid. Aga meil on väga palju heliloojatel näiteks kas hellade teril ja ja seal on nihukeseid laule, mida võib ka tänapäeval lauludega kergemad või no mitte väga tasemega koorid saavad laulda. Ja professor Lepnurmel on jaa jaa, organis kingil on ja neid laule mõnulest laul on. Nojah, laule on, mina isiklikult olen olnud küll alati niisuguse range klassilise joone poolt. Ma olen paar mõnda nisukest teistmoodi laulu võib-olla aastakümnete jooksul Kaarli kirikus ära laulnud, aga need on lauljate tublide lauljate palve peale Seppele armastusse põlev armastus ja ja siis üks teine oli veel, aga see, seda me laulsime ühe ainsa korra, ma ei mäletagi enam, mis asi seal seda, mu süda ei lubanud teist korda enam laulda, kellemise põle, valvastas. Kas ei ole mitte Rootsi laul? Igatahes minule eksmees? Mina sain Vastseliinas, mina sõitsin uhke ja inimestele väga, praegu laulavad, seda ka. Ei, see on päris huvitav. Aga võib-olla küll kuskilt, aga maise näod. Ja et ei ole nootlejana noote Elmuga. No nüüd ikka juba hakkavad Hamilton paljundusaparaadid ja nüüd saab ikka juba teha, nüüd ei ole viga midagi, ma tahtsin seda ütelda, et mina ei armastanud laudas kirikuteenistused ladina keeles ükskõik mis keeles. Minule meeldib, et jumalateenistuse laulma, seda rääkinud alati oma õpilastele, teistele kolleegidele, ka jumalateenistusel on lauldud, laul peab olema ikkagi eesti keeles, siis tema täidab üles anda. Aga kontserdi Raul võib olla ükskõik mis keeles meeles ja palun väga, need on väga palju niisuguseid laule, aga jumalateenistuse laul peaks olema ikka eesti keeles. Seda ma küll tahaksin, et seda tehtaks. Ja küla, kus siis siin saateski nüüd selle jutu peale, eks eestikeelne laul, see on Hugo Lepnurme ülistus, Taaveti laul, 111. Nii laulis tänane toomkoguduse koor, laudade toominum Anne-Mai Salumäe juhatusel. Aga räägime nüüd juttu sellest, kuidas teie kolmekesi olete omal ajal oma kooridega oma koguduses tööd teinud keskus, seda tegi pruu Hella Teder ilma Talvar, Arnold Alve. Nüüd Arnold Talve ja Hella Teder juba põgusalt ka möödunud saates puudutasid, aga jutud jäid pooleli, saade sai ennem otsa, tund on ju nii lühikene. Niiet et mismoodi seda ringi alustame, alustame suurest kogudusest, Kaarli kogudusest, kus palju koore on kogu aeg olnud ja Ella Teder viiekümnendatel aastatel oli see 52, kolm. Lõid taas Kaarli koguduse segakoori, mis oli peale sõda ju hoopis vaikinud, laiali jooksnud ja, ja mida ei ole laulmas koos olnud enne sinu tulekut? Ja siis koori olnud, kui mina 51. aastal hakkasin seal esialgu aitama neid organiste, kes 52. aastal, siis võid, kinnitati kohal ja 52. aastal veebruari alguses sai kutsutud lauljad kokku, õpetajad kantslis ütlesid maha ja esimene kooriproov nimed olid juba üles kantud, oligi vist, kui ma ei eksi, 12. veebruaril. 52. aastal, sama aastal laulsid vene juba suurel reedel ja ülestõusmispühal ja muidugi siis kõikidel pühadel, mis tarvis õliseks muud kooriv momendil tuli proua koppel siis orgalistiks teises organis juunikuu alguses ja siis tema asutas siis naiskoori ja siis jäid need nagu kaks koori niimoodi laulma siis järgmisel aastal 53. aastal, siis ma tahtsin kohe muude kirikulaulude kõrval, mis teenistustel alati tarvis oli, võtta ka mõnda suur korvi. Ja võtsin kohe esimeseks. Johannes Iiobi Jesaja kuulutamine sellega taadi. Aastal 54. aastal tahtsin ma võtta. Muidugi mitte üks kord ei laulnud, vaid kõiki asju nagu rohkem lauldud, aga muidugi rohkem ikka Kaarli kirikusse ka teist korda lauldud ja tahtsin võtta selle Cyrillus kreegi reekviemi sel juhul konservatooriumi kooriga lauldud ette kantud ja see oli üks väga ilus asi. Aga 54. aastal suri õpetaja Teder ja siis jäi see taas. Nii, et seda 56. seitsmendal aastal. No ja siis niimoodi oli, kogu aeg oli tarvis laudateenistustel ja siis laulsime veel veel suurvormidest, laulsime Beethoveni, C-duur messi ikka niimoodi, algul osaliselt ja pärast siis mõnikord ka koorid üksikult, nii kuidas kontserdil parasjagu vaja oli ja samuti ka Händeli oratoorium Simms. Sest seda Simson, et me hakkasime juba juba ka varem õpime, nendega läks meil aega, aga kooriproovid olid ka kaks korda nädalas agaks tundi. Ja inimesed käisid korralikult koos ja tahtsid õppida ja tahtsid laulda. Hiljem, kui ma läksin vene riigi alamaks tööle, siis ei saanud, olete jõudnud kaks korda, siis jätsime üks kord nädalas jäiga suurulisele laulmine siis vähemaks. Aga mis mulle endale väga meeldis, oli ühel väljasõidul, mis meie tegime, sõitsime Vastseliina, sealt edasi Petseri Petseri kirikus, laulsime siis paar koori sellest Peedu Tseedur messist. Mina saatsin ise orelil, ise juhatasin oreli tagant ja solistid olid kaasas ja, ja koor laulis. Mu meelest tuli see meil väga hästi välja, kõik olid heas tujus ja jääsed kriiklasele akustika sellest sai kohe tõesti üks hea mälestus. Ja Kaarli koguduse segakoor on arvukalt mu meelest aastaid olnud niisuguse kindla koosseisuga ja aktiivselt kiriku muugi töö juures väga hingega osalevad inimesed. Jah, tõesti, ma pean ütlema, et see koor oli väga üksmeelne need meil mingisuguses rasvunud lihal pool, nad panid käed külge, kui vaja midagi teha oli ja need olid ka niisugune kiriku tuumik, nagu oli kohe. No Arno talve on seotud ka Kaarli kogudusega kooridega ja juhan Jürmega seal ja ja niimoodi, aga rohkem aastaid vist ikka selle Eesti või Tallinna vanima kiriku püha vaimu, kiriku koguduse muusikaeluga rikkalikud aastad, mida küll siit sõelana välja tuua? Siis hakkas kohe töö kõvasti peale õpetaja kuljus, tema leidis ikka ühte ja teist, Dash muutu, andis noodid kätte, jää. Jälle oli ettekanne. Kuna ma alguses olin ka Kaarliga seotuses veel siis ma leidsin sealt need koorinoodid Memento mori ja pärast õhtusöömaaega mõlemad olid hüürme ja, ja ka olid kavalehed, kus oli köik tekst oli peas. Ja siis ma tulin mõttele, et kas ei saaks neid siiski ette kanda. Professor Lepnurm võeti hea meelega, tegi Memento mori tervikuks ja Johannes Tambark tegi siis sellepärast õhtusöömaaega Kolmandal aastal see oli siis 10 aastat Johan Jörme surmast. No ja siis mäge mitmes kohas veel teda kandsime ette ja iga viie aasta tagant. Ma lõpuks siis tuli käsile võtta, aga seepärast püha õhtusöömaaeg. No see oli juba hoopis Grektiivsem. Lauljatele andis ikka ikka õppida ja tuupida aga saime siis selle ikkagi viimaks ette kanda ja ainult üks kord rohkemaks enam meel märgujõudu jätkunud. Juurde uusi lauljaid ei tulnud. Proua ilma Talvar, missugused on teie mälestused oma kooridest või mõnes solistist võib-olla, või? Mina muidugi seal mingisugusest suurvormidest rääkides ütles, et maakoolides oli seda raske läbi viia. Järva-Madisel oli naiskoor, kuigi ta oli tolle aja kohta siiski 24 liikmeline, see ei olnud just väga väike. Aga repertuaar oli naiskoori repertuaari setu tol ajal oli küllalt keeruline saada ka, ei olnud neid. Aga Rõuges siis me siiski püüdsime midagi teha, aga mõtlesin, muidugi oli raskustega, sellepärast et meil oli, Rõuges oli ja, ja siis oli Ruusmäe abikirik, kes me koondasime, need kaks kooli ja siis me püüdsime ikka midagi natukene teha. Ja mis me seal tegime, tol korral oli Jaani koguduse organist kinkima, suvitas alati Rõuges. Ja siis me oli temaga väga hea kontakt, Ta oli ja siis saime temalt näiteks siis laulsime tema kantaadis linnakohus ja sealt me laulsime koore ja siis see oli muidugi koolile väga suur. Koorile ka niisugune väga suur elamus oli hetki. Kunagi palus meid Tallinna ja käisime kooriga Rõuge kooriga, käisime Tallinnas, ma ei tea, kolm koorimist oli see stiimses, minu arust oli, see oli kooril, oli see suur elamus? Nõmmel võib-olla natuke rohkem võib rääkida. Siis oli oma organis kapell keegi kunagi ettepaneku. Kas me õpiksime koos toomkoguduse kooriga? Demagantaati see rahu ei olnud. Muidugi see oli küllalt suur ülesanne, hakkame siiski, õppisime, sai tombuguduses, tantsime etega, kunagi nõmmel ka sai ette kantud see tema kantaat. Ja siis nõmmel me veel õppisime üks Kinkumad get oli üks koormsast. Sinu hooned on Need on need suuremad asjad, mis me oleme teinud? Rohkem nagu võimegi ei jätkunud. On teil meeles, kas keegi solist käis laulmas-mängimas pilli ka? Rõuges oli väga tihti organis, kink olid meil, tema oli väga hea meelega abiks oreliõhtuid. Me korraldasime, seal oli tema. Ella Teder on meil abiks käinud Rõuges üsna üsna mitu korda minu arust. Ja Rõuges seda kunagi korraldasin mehe kommunaaliõhtu. See praostkonna Traskonna koorid olid, mitte seal Gustanud, koorid olid, olid Rõuges ja siis oli professor, Lepnurme oli siis seekord orelil. See oli võib-olla üks niisugune suurem üritus. Käis Vahva sorist, mäletad, see salk või Leili Tolk laulis kontserti teda sul seal ja siis oli see Oskar Kaarma endine politsei ja tema Madise Järva-Madisel. Ta laulis väga palju Kaarlis, ka. Tema käis meil Järva-Madisel ka üsna mitu korda, jah. Jah, aga Rõuges oli meil veel, oli Lellitult, kui oli väga hea selles ka ja meil oli seal Võrumaalt pärit ja temal Rõuges pärit, jäta vist elabki, praegu elab küll jah. Tema käis ja kontserte, korraldasime külluse muusikaõhtuid ja nad enni karjasse ka mitu korda. Peeti laulsid seal ja ja neid muusikaõhtusse ikka korraldatud iga aasta. Ehk jõuame tänases saates meenutada veel inimesi, kellega koos te saite tööd teha, olgu ta siis helilooja, koorijuht, organist, kellega parajasti oma koguduses ja kirikus koostööd tegite. Meie möödunud saates muide, meenutasime tõepoolest väga paljusid soliste kes on erinevates kogudustes laulnud. Täna tulid nagu mõned uued nimed, Oskar Kaarma, eelkõige teopuks käis ka vilksamini enne juttu ajades läbi. No minul tuli fen appi. Helilooja ja organist Juho varandi, kes seal enne mängis Jaani kirikus. Noh, ma võin niipalju ütelda, teks kirikud töös on, minul oli küll kogu aeg kaadris, ma olen kolmes kohas organist olnud, kõige enne olime Nõmme Rahu kirikus. Ja siis kolm aastat ja siis ma läksin juuruse, olin 10 aastat ja kaardis 40 aastat. Nii, aga muidugi enne nõmmel oli kool ja ka juuruseli koor. Ja aga see suurem töö muidugi tavaliselt olnud ja seal oli mul väga hea kolleeg. Elinor Koppel, õpetaja Paul Cooperi abikaasa, tema juhatas naiskoori. Ja temal käisid ka lauljad väga hästi koos. Seda ei saa ka nuriseda, et lauljad koos ja käinud näiteks mõni laulja nagu üks tulid teisest kraavist, kõik ei tulnud ju kohe esimesest, teisest proovist oli Ants Liivak ja ta laulis kuni surmani, nüüd teda enam ei ole ja ta laulis pidevalt kogu vaja ja niisuguseid häid lauljaid ja nõustavaid inimesi on, on tõesti selle aastate jooksul olnud väga palju. Keda võiks kohe meenutada, kes kirjutasid nooti kes pildistasid. Et me saime fotonautidest laulda, sest see kirjutamine oli ikka väga raske. Nii et suur tänu nendele inimestele, kes aitasid seda tööd teha. Ja nendest aastatest rääkides peame siiski nimetama Eevalt kutsari nime selles mõttes, et te olite ju aastaid kuus ühes kirikus ja koguduses ja see kogudus oli isegi nii rikkalik. Ta võis luua kaks meeskoori ja kaks naiskoori. Suures koguduses on olnud ka kitsastel aegadel võimalik niisugust suurt tööd teha. Ilma talverehv tuleb ka teil meelde häid inimesi enda ümbert. No seda võib öelda ja minu arvates on koguduste koosunktikaks koguduse tuumik kes on igal pool abiks ja, ja ühesõnaga nad on ka kirikuskäijad. Vähemalt maakogudustes on siin niimoodi, meil oli tavaliselt koori harjutused olid pühapäeviti peale jumalateenistus ja siis on eestlasi need inimesed, ka kirikuskäijad. Ja neid on kindlasti väga palju ja ma võib-olla võib-olla nimed läksin, eriti näiteks Nõmme koguduses oli Rudolf taeva oli, kes oli koorivanem, kogun need pikad-pikad aastad ja ta lihtsalt eeskujulik, temal oli, tema korraldada oli kõik noodivalu, see oli kõik tema, tema muidugi mina peamiselt kirjutasin need noodid ja see paljundamine oli tema hoolitses kogu selle tema käes oli nii, et kahjuks ta Astanit surnud juba just olinit surma-aastapäev. Aga tema oli täiesti üks eeskujulik koorivanem, teda maksab. Te olete kõik olnud seal koori peal, koori juhatamas või orelit mängimas ja, ja võib-olla olete sedavõrd jälle vähem näinud, mis seal all toimub. Et kas oli ka, no nii-öelda kirikuskäijate lauljate, tõsiste inimeste kõrval neid kirikus kirjutajaid. Jah, seda oli küll, mina vaatasin tihtipeale ülevalt koorivad jutluse ajal alla, et inimesed kirjutasid midagi ülesse. Kas heatahtlikud, pahatahtlikud tegelased seal igasuguseid? Näiteks, kes ma tean seda, et oli pidevalt kõik õpetajad olid organiseeritud, et nad käisid, pidid käima, igal tähendab ta tavaliselt pühapäeval, vaid suurte pühade ajal olid kordamööda kõik õpetajaid kirikus kuulama ja muidugi nad vaatasid, kakas lapsed kirikus käisid. Aga sealjuures käisid sageli õpetajad ka lihtsalt ise tulid kirik, eriti kui me midagi korraldasime, mõni kontsert või. Ja ma ei tea, et siis seal suuri pahandusi selle pärast oleks solvunud. Nojaa, aga võib-olla mõni huviline kirjutas õpetaja jutlust ülesse? Seda kindlasti? Raa vaimus oli õlg ja särje kindlalt käiks kirikuks ja stenografeeres juurutluse. Palažis andis just peamiselt õpetajaks Velberg ja. No meil oli sellepärast, et minu mehel oli selline vari peal ja temal on näiteks Tallinnas elamisluba ja tema minevik oli niisugune, seda tuli ikka valvata. Ja seal muidugi oli, oli neil, kes pidi üles kiri Tõmmata ja, ja teise koha teadsite seda? Kassist ots ja ka sageli hoiatati. Aga oli ju ka selliseid õpetajaid, näiteks nagu Lembit Teder, kes jutustas vabalt ja ongi hiljem võib olla häda olnud sellega, et olete pidanud olema väga tänulikud inimestele, kes on kirjutanud tema jutlused ülesse sest ta ise seda omal ajal ei teinud mitte. Jah, see on õige küll, temal on nagu väga vähe kirjutatud jutlus, mis ta ise kirjutas lon, mõni üksik. Nii on nende kirikus käimiste laulmist ja kirjutamistega. Aga elu on kui meri, foolium, lainetab, aeg liigub edasi. Ja me kuulame nüüd tänases saates veel muusikat. Kirikumuusikat, mille sees teie oma elus, töös ja armastuses olete kogu aeg olnud. Ja et neil on tänases saates laulnud Tom koguduse koor lauda detoominum siis see koor Anne-Mai Salumäe juhatusel jääb ka lõpetama. Kuuleme Jaak Salumäe laulu elu on kui meri, mille ta kirjutas Georg kiviste sõnadele. Te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet muusika, inimesed, aeg kus stuudios olid hellad Edervisima Talvar ja Arnold Alve. Eesti luterliku tunni aadress on Tallinnas kiriku plats kolm E null null null üks ja helistada võite meile tööpäeviti palun telefonil kuus kolm üks neli kolm 11. Kõike head.