Eesti luterlik tund. Tere õhtust, mina lähen Malle Pärn ja te kuulete Eesti luterliku tunni saadet. Selle saate pealkiri on kõrvaltvaataja ja ta püüab nii-öelda maailma asju kõrvalt vaadata. Kui klaas katki läheb, siis lendab nii oli igasuguses suuruses kilde. Ja killud on tegelikult toredad asjad, toovad meile isegi õnne. Ja vahel vihahoos viskame ise omal tahtel erinevast materjalist asju vastu maad või seina. Et saaks kuidagi parema enesetunde. Enamasti see vist nõnda toimibki. Killud tuleb pärast kokku korjata, õigesse kohta viia ja unustada. See etapp on siis selja taga. Kui me aga vaatame seda sündmust natuke teisest vaatevinklist, nimelt selle puruneva asja silmade kui südame läbi. Kui sellel asjal võiks olla silmad ja süda siis ehk saaksime hoopis teistsuguse pildi või elamuse. Astume hetkeks kõrvale. Mõelgem, kuidas tunneme ennast meie ise, kui meid on katki tehtud millegagi tõsiselt haavatud kõrvale jäetud, meist hoolimatult üle astutud, meid alandatud, tühiseks, naeruväärseks tehtud. Ma ei usu, et meil nii kerge oleks, kõigest sellest niisama lihtsalt üle vaadata. Ma loen vahetevahel ajalehti ja lõikan välja, hoian alles artiklid, mis mulle huvi pakuvad. Või teen õppijaid, kui ma ajalehte loen raamatukogus. Täna ma tahangi sirvida oma ajalehe väljalõikeid, heita pilk pisut gaasi mõnedele sündmustele ja arvamustele, mis on mulle muret tekitanud mu südame valutama pannud. Võimalik, et mu süda valutab sellepärast et ma vaatan asju nii-öelda alt poolt selle vaesema klassi seisukohast, kuhu ma isegi kuulun. Võimalik, et mu süda valutab sellepärast et ma olen rumal ja saamatu, too ei suuda aja vaimuga kaasata armata. Noh, antagu mulle siis andeks. Keegi võib ehk öelda, et mis me neid möödunud asju ikka heietame, vaatame rohkem tänasesse päeva ja unustame vana? Jah, kui nii saaks, kui inimene ärkaks igal hommikul uuena puhtana, tervena, sõltumatuna, sellest, mida tema või tema suguvennad eile tegid. Kahjuks ei ole see nii. Eilsed vead mõjutavad meid täna. Eile külvatud seemnete vilju lõikame tavaliselt veel palju aastaid. Miks me seda lihtsat tõde selgeks ei saa? On see rumaluse enesekaitse või lihtsalt häbematus? Ka ajakirjandus õhutab meid olnud ja otsustatud asju ja tegemisi unustama pakkudes meile aina uusi ja uusi ehmatavaid rumalusi. Me peame elama tänasele päevale aga me peame ka vaatama tagasi ja me ei tohi unustada ja omapead jätta kurt, tehtud vigu. Nagu koolis ajal nõuti õpilaselt kontrolltöös tehtud vigade parandust, kus oleks puhtalt ümber kirjutatud õiged vastused või sõnad. Nii tuleb Meil ka elus oma eksimusi heaks teha. Ja ennekõike peaksid oma eksimusi heaks tegema need inimesed, kellele on antud võim ja meelevald teiste üle. Riigi ülesehitamisel tehtud vead tuleb parandada nii kiiresti kui võimalik ilma pikkade istungite deta. Ja see, kes on vea teinud, peab selle eest vastutama. Ning meie, kes me oleme endile juhid valinud seda riigi ehitamist suunama ja korraldama, peame jälgima, et nad vigu ei teeks. Ja kui teevad, et nad neid tunnistaks ja parandaks. Sest me istume ühes paadis, kui see lekkima hakkab, siis läheme merepõhja, kõik koos. Meie traagiline laevahukk peaks olema meile hoiatuseks. Niisiis vaatame sellest hetkest tagasi. Loen ette mõned mõtted artiklitest, mis ilmusid kusagil kevadel või suvel. Koalitsioon kaalub ministritele palga maksmise uute aluste sätestamist, et välistada edaspidi nende mahajäämust tippjuhtide ja riigikogu liikmete töötasust. Usume, et võtame asja riigikogu selle koosseisu ajal käsile, ütles koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand. Ta lisas, et praegu arutlusel olev ministrite palgatõus on kavas paika panna veel kehtiva korra järgi kuid eesmärgiks on kehtestada kauem toimivad reeglid. Ühe variandina on rahanduskomisjonis arutlusel olnud projekt, mille kohaselt peaministri ja presidendi palk oleks 42000 krooni ja ministritel 35000. Peaministri palk praegu 22500 krooni, mis on vähem kui riigikogu liikmel. Keegi lugeja kirjutab nõnda. Ikka see jutt ministrite palgast, et peab olema riigikogu liikmete omast suurem. Lahendus oleks ju lihtne vähendada riigikogulaste palka, aga seda ei otsustata. Ikka öeldakse, et nende palk on juba ülemnõukogu poolt paika pandud. Minu teada on riigikogu enda palkade vabadus üks vähestest ülemnõukoguaegsetest seadustest, mida ei ole muudetud. Muidu on küll peaaegu kõik ringi tehtud. Nüüd oleks aeg ka seda seadust muuta. Järgmine lugu. Pensionäride ja lastega pere olukord riigis on valdavalt halb. Samal ajal riigikogu liikmete sissetulekud suurenevad. Praegu on saadiku töötasu neli vabariigi keskmist palka. Vanaduspension 75 protsenti riigikogu liikme ametipalgast. Kuna pensionilt ei maksta ka tulumaksu, siis on riigikogulase pension ligikaudu sama suur kui palk. Praegust riigikogulaste töötasustamise süsteemi tuleb muuta. Riigikogu liikme palk ja pension ei pea sõltuma mitte ainult keskmisest palgast vaid ka keskmisest pensionist, lastetoetusest ja töötu abirahast. Teeme ettepaneku, et juba 1999.-st aastast määrataks riigikogu liikmed palga suuruseks mitte neli, vaid kaks keskmist palka, kaks pensioni, kaks lapsetoetust ja kaks töötu abiraha. Sellisel juhul väheneks saadiku palk umbes veerandi võrra kuid tal tekiks huvi mitte ainult keskmise palga, vaid ka siiani lapsetoetuse ja töötu abiraha tõstmise vastu. Järgmine lugejakiri vanasõnagi ütleb, et täis kõht ei mõista tühja kõhtu. Eriti tuleb see esile, kuigi ta Laari väljaütlemisi töötu abirahast see on 400 krooni kuus. Laar väidab, et abiraha tulebki madalal hoida, sest muidu puuduks inimestel tahtmine ja motivatsioon tööd otsida. Laar elab nagu kapslis. Kui tööandja seab tööle võtmisel vanusepiiriks 35 kuni 40 aastat siis võib vanemal tööotsijal olla nii haridus, kogemused kui ka tahtmine. Aga tööta ikka ei saa. Rääkimata juba niinimetatud pensioni eelikutest, kellel aastaid 50 ja enam. Järgmine lugu. Mõne aja eest, kui kõne all oli ministrite palkade tõstmine toodi ette Nendeks nende suur vastutus. Kas on meil ükski minister sellepärast lahti lastud, et on teinud käigu või et lihtsalt ei saanud hakkama? Või kas on keegi ise selle pärast tagasi astunud? Ei, kõik on istunud kenasti oma õrrel, nii kaua kui võimalik. Ministreid on vahetatud peaasjalikult partei nimekirjade alusel rotatsiooni korras. Kes meil riigiteenistuses üldse vastutavad? Väga vähesed. Esmajoones vastutavad kõik iseenda ees. Meil kõneldakse väga palju rahast samuti inimeste palkadest. Ma ei mäleta, et kunagi meie eelmise vabariigi ajal seal oleks nii palju rahast räägitud. See oli ilmselt üks tolle aja väärtustest. Julgen öelda, et mida kauem ma elan selles praeguses uues riigis. Mina oskan ma näha tolle eelmise aja häid külgi. Ja üks oli just see, et rahal ei olnud inimeste üle sellist võimu nagu praegu sest inimene ei vajanud oma igapäevaseks ära elamiseks nii palju raha, nagu ta vajab nüüd. Kõik ametid olid riiklikud ametid ja kõik palgad, riiklikud palgad. Kirjanik ei pidanud fondidelt ega rikastelt ettevõtjatelt raha kerjama, raamatut trükis avaldada. Usun, et see on üks põhjus, miks meil praegu head kirjandust ei ole. Ilmselt need inimesed, kes head kirjandust loovad, ei oska kirjata ja kirjutavad lauasahtlisse. Ajaleht ütleb meile. Ma vist ühe hea uudise. Keskmine palk tõusis. Kelle jaoks on see uudis hea? Keskmine palk on teatavasti abstraktne mõiste. Riigikogulased sidusid oma palgad selle keskmise palga külge kinni, nii et keskmise palga tõustes tõuseb automaatselt ka nende palk. See oli mõistlik tegu, muidu oli neil liiga tihti tarvis uuesti ette võtta oma palkade tõstmise seadus. Palka on tarvis tõsta. Kes seda vähegi teha saab? Need, kes vähe palka saavad, oma palka tõsta ei saa. Neil pole selleks õigust ja riigil pole nende jaoks raha. Alumist palgamäära ei saa tõsta 100 krooniga härra. Ministrite palka saama tõsta 20000 võrra. Vahe on ju ilmne ja kasulik on see ka, sest sellest lähtuvalt tõuseb ka keskmine palk. Ja sellest omakorda lähtuvalt tõusevad rahvateenrite palgad jälle iseenesest millest lähtuvalt omakorda keskmine palk ja nii edasi lõpmatuseni. Teenrid lähevad muudkui rikkamaks ja suur osa isandaid jäävad aina vaesemaks. Kuulasin kord juhuslikult raadiot, kui seal kõneldi õpetajate palgatõusust. Keegi saatesse helistaja ütles kuidagi pahaselt, et mis nad muudkui küsivad raha juurde, tehku oma tööd paremini. Et kes on hea õpetaja sellele maksta, kui rohkem, kes on kehv, see lepingu vähemaga. Tõsi, kas see palk ei ole mitte ainus töö põhjusega? Eesmärk? Inimene saab oma tööst peale palga veel midagi, mis on palju olulisem ja toekam samuti püsivam töö ei ole inimesele, vaid elatusallikas elamise viis. Ja moodustab kindlasti suurema osa elust. Ja kuidas ma saan palka nõuda elamise eest selle eest, et ma olen inimene? Noh, see on kerge liialdus, muidugi minu töö on kellelegi vajalik. Kui ma midagi teiste inimeste heaks teen, siis loomulikult pean ma saama selle eest väärilist tasu. Inimene vajab elamiseks raha, eriti meie karmis kliimas. Ja see, kui palju ta seda raha vajab, sõltub riigist, kus ta elab. Aga kuidas, mille järgi me võrdleme ameteid ja töid ja hindame need palkadeks ümber? Eks ole vist üks äärmiselt suvaline asi, mida otsustajad enamasti omaenda huvides kallutavad sinna, kuhu soovid ja kuhu oskavad. Minister, kelle elu oleneks halastajaõest, kes tema eest haiglapalatis hoolitseb, tema juures öövalvet, peab talle rohtusid, nabia süste teeb, otsustaks kindlasti, et sellele õele tuleb head palka maksta. Aga otsustamise hetkel on see minister terve ja hästi söönud. Ja sellepärast otsustab tema tõsta hoopis oma sekretäri või abipalka. Mida piiratum on inimene, seda kitsamalt maailma näeb. Seda rohkem lähtub ta kõiges ainult oma huvidest ja kasudest. Tark inimene näeb maailma palju avaramalt. Ta mõistab, et üksnes omakasu huvides tegutsemine ei ole pikemas perspektiivis üldse kasulik. Üksnes omakasuteenimine on nagu aeglane enesetapp. Eestlane on enamasti küllalt leidlik ja arukas, saab endaga kuidagi ikka hakkama. Leiab endale kõrvaltegevusi, peab mitut ametit, kasvatab köögivilju, peab loomi, teeb äri. Olen täiesti kindel, et peamine põhjus, miks meil palkade ümber nii palju juttu tehakse on just meie rahvateenrite juhtide palkade pidev tõstmine. Ja selle mitmekülgne õigustamine Nende teenrite endi poolt. Õpetajad kui medõed on ometi nii kaua vait olnud, pensionäridest rääkimata. Miks peab inimene riigi kuulekas maksumaksja, korralik tööline riigilt ja selle rikastelt juhtidelt nõudma, paluma ruma inimväärset palka? Miks ei leita raha väikeste palkade tõstmiseks? Aga linnahärrade jaoks on mitukümmend miljonit kohe võtta? Tulen tagasi selle õpetajate palgaprobleemi juurde. Loomulikult tuleb neile rohkem palka maksta. Kõikidele inimestele, kelle palk on alla 10000 tuleks arvates rohkem palka maksta. Nendele aga, kelle palk on üle 20000, tuleks seda vähendada. Nende arvelt saaks tõsta pensioni ja palga miinimumid 3000-ni. Normaalpalk peaks Ma 6000 ja väga kõrge palk, näiteks 16000. Nii arvan mina isiklikult nagu kunagi, ütles üks Eino Baskini satiiritegelane estraadikavas meiki, nali, suured mured? Jah, eks see plaan olegi naljakas, pooleks tehtud. Sest need, kellele Gordon makstud 60006 ei nõustuks iialgi sellest kriipsu, Ki vähem, aga mina isiklikult lepiksin hästi ühe niisuguse töökohaga millest lahtilaskmine annaks mulle pool miljonit krooni, Nonii. Elaksin sellest rahast lahedasti 10 aastat. Ja kohe võiks minu asemele võtta kellegi teise ja peatselt jälle lahti lasta. Nii tekiks omale rohkem keskmiselt kindlustatud inimesi kes ei teeks tükk aega kellelegi mingit tüli, elaksid vaikselt kuskil metsamajas nakeses oma poolest miljonist. Üks variant oleks veel, kuidas me heaolu võiksime saavutada. Tuleks kehtestada selline seadus, et igaüks tohib istuda Riigikogus ainult ühe hooaja siis neli aastat selle ajaga, aga saades korraliku palka, suudab mõistlik inimene oma elu korda seada. Kui ta teab, et ta sellel haljale oksal istub vaid neli aastat siis ta ehk ei jõua veel väga ahneks minna. Ning järgmistel valimistel võistlevad nende kohtade pärast juba uued inimesed, kes omakorda ja aasta jooksul riikliku heaolu maitsta saavad. Vaat see oleks juba demokraatia, päriselt, mitte mängult nagu praegu. Majanduslikult edukas ei ole mitte see riik, kus on mõned rikkad ärimehed, pankurid ja poliitikud vaid see, kus rahvas elab inimväärset elu liialt virelemata vaesuses, kus rahvas on maksujõuline. Mida kõrgemad palgad, seda suurem on kasum, mis kogutakse maksudest. Mees ei anna hobusele süüa, siis hobune ei jookse mitte isekusest, vaid sellepärast, et ta ei jaksa. Kui hobune aitab peremehel raha teenida, siis peab peremees enne oma isikliku kasumi kokkulugemist selle panema selle osa, mis läheb hobuse ülalpidamiseks. Maja ehitamist tuleb alustada vundamendist. Kui vundamenti ei ole. Kui maja karkassi ei ole, siis ei ole sarikaid kuhugi panna. Uut riiki tuleb alustada normaalse elu loomisest rahvale, mitte valitsusele. Valitsust ei ole, kui ei ole rahvast. Viljapuuaia rajamist tuleb alustada puude istutamisest, mitte vilja koristamisest. Ja need tuleb enne mulda panna ja taimed üles kasvatada. Alles siis saab saaki korjama hakata. Meie poliitikud hakkasid saaki korjama enne külvamist. Sellepärast ja kurnatud ja rahvast tüdinud. Valitsus ei tohiks olla rahvast oluliselt rikkam ega eelistatum. Valitsus peab olema rahva teener. Mitte endale ei tohi head elu organiseerida, vaid rahvale. Siis kunagi tulevikus, kui riik rahvas kasvab tugevaks siis tohib valitsus endalegi head paremat nõutama hakata. Mõisted iseseisvus ja vabadus on meie praeguses riigikeeles valesti tõlgendatud. Mõlemad tähendavad üleskutset võidujooksule, mille eesmärk ja auhind. On võimalus haarata endale osa sellest varast, mida me tegelikult kõik ühiselt tootnud või alles hoidnud oleme. Just nimelt see on meie rahvuse väljasuremise põhjuseks. Ja mitte mingisuguste toetustega või maksusoodustustega seda ei peata. Valitsus kujundab rahva mõttemaailma oma eeskujuga, oma tegevusega oma väärtushinnangutega. Ükskõik tabavaid sõnu poliitikud ka ei tee. Kui nad oma isiklikus elus üle kõige hindavad rikkust ja mugavust siis suunavad nad ka rahva seda hindama. Et aga rahval on seda tunduvalt raskem saavutada kui valitsusel, sest rahvas ma endale ise palga suurust määrata siis on loomulik, et rahval tuleb loobuda järeltulijatest, kes on teatavasti tülikad, nõuavad aega ja raha, hoolitsust, hellust, kust seda kõike võtta, kui ema-isa on end üleni andnud riiklikult kehtestatud jumaluse H teenistusse? Eks ei ole nõnda, et raha tähendab meie ühiskonna väärtused. Prominentideks on vaikne, need, kelle sissetulekud on kaugelt üle keskmise ja suurem osa inimesi, keda meil tavainimesteks nimetatakse ei mõista prominentide arvates ei kõrget kunsti ega poliitikat. Neilt lubatakse vaid maksude õigeaegset tasumist ja maksimaalset valimistel osalemist. Kui valitseva klassi palgad oleksid lähemal tavainimese omale siis ei oleks need ühiskonna asjade otsustajad nii eluvõõrad. Küllap nad oskaksid arvestada ka rahvaga ja siis oleks neil tunduvalt enam huvi tõsta keskmise inimese elukvaliteeti sest sellega koos läheks ka nende endi elu paremaks. Nüüd ei ole nad sellest huvitatud sest nende elu Ta on parem ja läheb veel paremaks niikuinii. Seega valitsus ja rahvaesindus kaks teenima nii palju rohkem kui keskmine kodanik. Otsustajate heaolu peaks sõltuma rahva heaolust. Meil oleks nagu kaks Eestimaad. Üks on piisavalt hästi arenev, läänelik turumajandus, riik, teine ka kannatab maha jäänud sotsialismi tagajärgede all. Oma aega ja energiat kulutavad ühise riigi ehitamiseks kõik. Aga selle töö vilju maitsevad vaid vähesed, rikkad ja võimukad. Siin peitub veel üks konkreetne hädaoht. Suurte sotsiaalsete vahede tekitamine võib kaasa tuua mõtteid uuest sotsiaalsest revolutsioonist. Meie demokraatia seisneb vist peamiselt selles, et nüüd avaldavad ajalehed meie valitsejate palganumbreid, nii et kõik seda näha võivad samuti kavandatavaid palgatõuse. 19. Ok toobri Postimehest loeme. Tallinna volikogu arutab täna linna juhtida ametite töötajate tasustamise uut korda, mis kergitaks linnaametnike palkasid esimesest jaanuarist keskmiselt 65 protsenti soovib seeläbi kindlustada oma töötajatele palga mis oleks Tallinna tööjõuturu keskmisel tasemel. Palgatõusu läbiviimiseks peab linn suurendama 2001. aastapalgafondi 42 miljoni võrra. Jah, usun töötu inimese kõrvadele, kõlab see info äärmiselt küüniliselt. Võiks küsida, miks peaksid inimesed valima minema, kui järjekordne aeg tuleb uued rahva esimikud valida. Kas me oleme ikka need vaikivad orjad, kes ise oma kaela ümber nööri pingutavad? Kas riigitruudus tähendab kuulekust valitsusele, ükskõik mida sa ka ei teeks? Või tähendab riigitruudus hoopis oma maale ja rahvale ustavaks jäämist ja rahva kaitsmist. Hoolimatu ja ülbe valitsuse vastu? Enda ja oma rahvuse ning inimlike väärtuste alles hoidmist? Ma ei ole põhimõtteliselt kiuslik inimene. Minagi tahaksin lugu pidada neist inimestest, kes meie ühiskonnaelu juhivad ja suunavad. Tahaksin, et nad oleksid targad ja hoolivad vas ühte hoiaks ja üheskoos areneks. Et meie kõigi elu paremaks läheks. Et meil oleks oma lastele anda hea haridus ja tugev vaimne ning füüsiline tervis. Et meil oleks häid raamatuid ja kaunist kunsti. Et kõikidele jätkuks tööd ja leiba. Et igaühel oleks kodu. Meie Iseseisvus kõnnib juba kümnendat aastat aga pensionäridele ei taheta ikka veel maksta nende raske eluga ära teenitud pensioni. Selleks ei ole riigil raha. Vastupidi, vanade arvel hoitakse raha, kokku, kärbitakse Taagi pisikest summat, mis neil on juba eraldatud. Raha ei ole ka mitmete oluliste riigitöötajate palkade tõstmiseks. Inimeste jaoks. Oma auväärsete kodanike jaoks ei ole sellel riigil raha. Mul ei ole midagi selle vastu, et inimesed saavad korralikku palka. Ma saan aru ka sellest, et kapitalismi tingimustes on üks inimene palju rikkam kui teine. Kaupmees või pankur. Eraettevõtja või muidu osav ärimees teenivad endale ise raha oma tegevusega, olgu see siis eetiline või ebaeetiline. Ka saavad nad tööd teistele inimestele, võimaldavad seega ka teistele ehk normaalse sissetuleku, vähendavad riiklikult tekitatud tööpuudust. Ent riiklikud palgad ei tohiks olla üksteisest nii erinevad. Riiklikud palgarahad tulevad ju põhimõtteliselt ühiskorjandusest. Need, kelle kätte antakse korjandusrahad, ei tohiks endale sealt võtta nii palju rohkem raha. Nad peaksid seda jaotama nõnda, et kõigil annetajatel vähemalt hing sees hoida. Osa inimesi ju tahab tööd teha, neid, kes ei taha, on ikkagi vähemus. Ja kõik ametid on ühtviisi vajalikud. Kui naturaalmajandus kadus, siis sai raha selleks vahendiks, millega maksti kinni vajalik teenus. Ma ei usu, et meie riigis oleks välja töötatud või välja arvutatud vastavat tööde või teenuste nagu praegu öeldakse, hinnakirjad, mis on olulisem, kas haridus või tervis, juhtimine või teostamine. Meil on kujunenud kindel seisukoht, et ettevõtte juht on tähtsam kui tema abi või sekretär või nõunik või konsultant või raamatupidaja. Mööblivabriku direktor on tähtsam kui kõik teised töötajad. Ehkki konkreetset toodangut, seega kasumit annavad kõik ometi rohkem kui direktor. Tegelikult ei saa ameteid üksteisest nii suuresti erinevalt väärtustada. Sest kui vabrikus pole kedagi, kes mööblit teeb siis ei ole ka direktoril kusagilt palka saada. Ma saan aru, et terve see mõttekäik võib nii mõnelegi naiivne tunduda. Küllap ta ongi naiivne meie praeguse elu ja ideoloogia kohalt. Aga tunnistagem, et ta on inimlik. Minul on eriti kahju meie vanadest inimestest. Noored saavad ikka kuidagi hakkama ja neil on ometi lootused edaspidi neile midagi paremat osaks saab. Muidugi on neil ka omaenesehävitamise viisid. Nad on kahtlemata kõige rohkem ja vaimse keskkonna saastamise ohvrid. Aga see on omaette teema. Eesti vabariigi eakaaslaste noorusaeg oli sootuks teistsugune kui praeguste noorte oma. Paljud neist on talus kasvanud, kust tuli varavalgest hilisööni tööd teha? See oligi peaaegu kogu elu lapsest peale. Töö ja kohustused. Kõik muu oli kõrvaline ja ajutine. Ja selle viljadest me oleme ometi kõik osa saanud ja saame veelgi. Sellel tööl seisab meie riik. Tänu nendele me oleme alles kõigega tuunima noorusaja rikkus neil sõda. Järgnesid suured ühiskondlikud muudatused. Majanduslikult rasked ja vaesed ajad, küüditamised, vangistamised, poliitiline ja ideoloogiline vägivald. Nendeni ei ole meie igatsetud ja kuulutatud heaolu kunagi jõudnud ega jõuagi sest riik ei taha neile isegi korralikku pensioni maksta. Ameti oleks nii lihtne neile pisutki tagasi see anda seda, mis nemad on endast ära andnud. Riik võiks anda eile ilma tülikate asjaajamist deta kas või nende elamute juurde kuuluva aiamaa mida nad on terve oma elu harinud elavana hoidnud. Nõuda omanikult pensionärilt eto maa riigilt ära ostaks. On äärmiselt ebaratsionaalne, ebaloogiline ja häbematu. Eriti siis, kui seesama riik neile pensioni maksta ei jõua. Rõõmu, mis muredest varjutamata, Neil vanadel inimestel olnud vähe. Inimene kõlab muidugi igasugusel ajal kohaneb kõigega, suudab vastu panna väga suurele survele. Aga see kõik jätab temasse jälje. Ometi on just rõõm see, mis inimest tervena hoiab, mis talle jõudu annab, mis ta kõigist raskustest üle aitab. Inimesele ja aeg-ajalt lihtsalt niisama alla istuda, jalutada, mõtiskleda, hingata, loodust imetleda, tunda ühtsust looduse ja universumiga. Heita kõrvale kõik mured ja hooled, lobiseda sõpradega, tunda Rõõmu enda olemasolust, elust, lähedastest ja ennekõike iseendast. Enamiku praeguste pensionäride elu põhiline osa. On olnud lakkamatu töö. Tean seda oma vanematest. Eriti puudutab see naisi, sest palgatöö kõrvalt on nad ilma palgata, ent nii-öelda täiskohaga perekonda teeninud. Nad ei oskagi niisama istuda. Nende mõtted on programmeeritud murele ja hoolele. Ja on ikka mingile varal varjutatud hirmust enda või oma laste ebamäärase tuleviku ees. Just nendele inimestele tahan ma pühendada need väikesed mõtted. Tahan neile öelda, et ma saan aru nende muredest. Mõistan väsimust ja pettumist Eesti iseseisvusest. Olen igas olukorras nende poolt ja soovin, et neil igaühel olekski keegi, kes neid raskes olukorras aitaks. Ja uskuge mind, niisamuti mõtlevad veel väga paljud teisedki inimesed, igasuguses vanuses inimesed. Tahan neile öelda veel. Et rõõm ei ole seotud maiste asjade külge. Rõõm. See on puhas südametunnistus. See on hästi tehtud töö. See on ilus ilm. See on kassi või Ra usaldav pilk. See on lapselapse kallistus. Seal iga vastutulija sõbralik naeratus. Seal tärkav pung puuoksal. See on vihmapiisk aknaklaasil. Seal vabast lumest nina välja pistnud lilleõis. See on kärsitu Ojavee vulisemine. See on hea sõbra puudutus. See on kõik see hea ja ilus, mida meie ümber on nii mõõtmatult palju. Ja mida ei saa meie jaoks ära rikkuda ükskõik kui osav valitsus, ükskõik kui võimukas ankur. Me oleme ju Eestimaal sadade aastate kaupa õppinud, kuidas ennast alles hoida, viimaseski viletsuses. Küll me siis suudame alles jääda ka selle tohutu iseseisvuse, vabaduse, heaolu ja õigluse raske koorma all. Niisugused olid siis need tänased kõrvaltvaataja mõtisklused. Järgmine saade on eetris 26. novembril. Mikrofoni ees oli Malle Pärn. Magnetofoni tega tegeles Külli tüli. Ootan teie kirju aadressil. Kiriku plats kolm, Tallinn. Eesti luterlik tund. Kuulmiseni. Meediakeskuse Eesti luterlik tund. Toimetuse telefon on kuus, kolm, üks neli kolm üks üks kuus kolm üks neli kolm üks üks, aadress, kiriku plats kolm. Me üks kolm, null Tallinn. Eesti luterliku tunni saateid võite kuulata vikerraadios. Neljapäeviti kell 21, null viis. Keskööprogramm ristteel iga kuu viimasel reedel algusega 23 null viis. Klassika raadios, pühapäeviti kell 18 15. Ajalehes Postimees ilmunud iga kuu kolmandal laupäeval. Eesti luterliku tunni lehekülg. Eesti televisioonikavas on saates või Agape, seda võite vaadata kaks korda kuus, pühapäeviti algusega kell 16 30. Ning seda korratakse reedeti kell 14 45. Eesti luterlikule tunnil on ka kodulehekülg internetis mille aadress on www. Konet e. LTT. Eesti luterliku tunni vahendusel on võimalik omandada ka piiblikooli algteadmisi. Head kuulamist. Eesti luterlik tund.