Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on näitleja Õnnepalu väärt. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas sa elad, anne, tänan küsimast, hästi. Mida tähendab sinu jaoks hästi elamine? Kui kõik on enam-vähem tasakaalus teen, mida tahan. Räägin, mida tahan. Elan, kuidas tahan. Kui ma siin saatesse kutsusin, siis sa võtsid oma käekotist suure seinakalendri välja, vaatasid neid täis kirjutatud ruudukesi ja ütlesid, et pühapäeval, 22. septembril saad sa raadiosse tulla. Mida põnevat sa siis sel nädalal peale teatriproovide ja etenduste andmise veel tegid? Kord sain püsiload, püssiload, autojuhiload, sul olid siiani ajutised load ja nii noor autojuht just nimelt, see on üldse mul üks suuremaid saavutusi kahe viimase aasta jooksul. Selleks oli vaja lõppastme, koolitus ära sooritada, tuisata männikul. No millised on sinu kui noore autojuhi tähelepanekud meie liiklusest? Sina püüad olla eriti selle kahe aasta jooksul, kui mul olid vahtraleht, et jumala pärast ei rikuks eeskirju ja siis näed, kuidas kõik käinud rikkust siis sina ainukene oi eriti maanteel sõites kõik laevad sust nagu postist mööda. Aga mind ei häiri. Tegu ju tegelikult linna vahel sõitledki põhiliselt jah. Esinemispaikadesse sõidad ikka bussiga. No oleneb noh ma ikka mõned pikemad otsad olen ka teinud Võrru ja aga üldiselt lemmas. Kui te maale kultuurimajja esinema sõidate, siis jõuate ilmselt kohale vahetult enne etendust. Nii et ümbruskonnaga tutvumiseks, jões, järves suplemiseks teil aega ei ole? No ega eriti ei ole, väga ei ole. Kui on suveetendused, noh, siis on asi võib ju varem minna ja aga ma olen kõikides nendes kohtades nii palju käinud. Draamateatri ajal olid ju kuuajalised ringreisid. Augustikuu oli, ükskord lugesime kokku, oli 30 etendust, terve augustikuu jooksul tuldi Tartusse baasis. Kui olnud Vanemuise suures majas, siis me sõitsime, ütleme, Nordami külaski kuskil seal Tartus kuskile välja, nii et me saime selle numbri kokku siis oli ju noh, selles mõttes sundlihtsalt pidid. Aga praegu on ikkagi nii, et ma saan siiski ikkagi planeerida oma aega ise. Kas Eestimaal on veel mõni paik, kuhu sinu jalg ei ole jõudnud? Kindlasti on saared on mul väga vahele jäänud. Ma Hiiumaa ja muhuna, seda, seda küll. Aga näiteks ma ei ole käinud isegi Aegna saarel, ma ei ole käinud rangis, ma ei ole käinud Kihnus, ma ei ole käinud Ruhnus külla kala nyyulaidudel käinud. No ei ole, ei ole olnud seda momenti, et nüüd lähen Ruhnu või nüüd lähen Kihnu lihtsalt niisama. No ei ole olnud seda aeg. Aga meres oled sa sel aastal käinud? Ei ole ja häbi ei ole ka üldse mitte sellepärast et ei oleks võimalust olnud võimalust oli küll ja külm, kui oleks tahtmist olnud. Aga kuidagi erinevalt erinevalt noorusest, kui ma läksin, ma mäletan siiamaani, kuidas ma merre läksin ja vesi kahte lehte laiali läks. Aga ma tahan sooja vett küll, mul on elementaarselt külm. Ja mida ma ennast kõnnin? Ma lähen vanni maksimaalses kuumuses. Kui teistelt kõrvetab, siis minul on väga hea olla. Viimati ma tundsin vees ennast hästi, Türgis. Täielik sub. Ma ei ole aastaid enam Pirital käinud ja ma isegi tean täpselt, mis ajast ma ei ole enam käinud. Käisin viimati, ma kujutan ette Pirital vees enne olümpiamänge. Ja ma tean täpselt põhjus, miks mind ei kisu, sinna mindi, kisu sellepärast, et ehitustööde käigus kõik see ilus ilge liiv kadus ära ja asemele jäi nagu hall. Ma ei ütle, et lausa pori, aga aga noh, ühesõnaga see ei ole minu jaoks enam rannaliiv. Minu jaoks liiv, ele valge, kuiv, mis peost sahiseb läbi niisugusele rannale, ma tahan ennast pikali visata ka sellisel rannal, ma ei, tahan palju. Teatud inimesed väldivad avalikke randusest. Ebamugav on ju olla, kui kõik sind vaatavad. Sinu jaoks ei ole see probleem. Sina oled sügiselaps, sa oled neljandal novembril sündinud. Kuidas sulle sügis meeldib? Väga sügis meeldibki võib-olla isegi kõige rohkem. See ei ole sugugi vä oluline, millal keegi on sündinud. Nii on, et need, kes on suvel sündinud, ütlevad neile suvi, nagu kõige rohkem istub filmedi. Mina suvel üldiselt jah, mulle meeldib õhukeselt riides käia ja kui on, kui on soe ja kõik, aga aga kuidagi eilse, eks see elu elurütm on kuidagi vot niimoodi. Sügisel ma olen nagu töövõimelisem, no nüüd ütleme kui viimased 20 aastat, nüüd ei ole enam vahet, kas suvi, sügis või talv, töö mõttes ei ole mingisugust vahet. Aga üldiselt mulle meeldib, kui vihma sajab, mulle meeldib, kui lund on, mulle meeldib, kui on pime. Ma ei saa üldse aru sellest, mis kaamos mingit jaamast kunagi olnud, kui oled lihtsalt väsinud, väsinud, aga nüüd kui päikest ei ole, siis on kõik eiei suvi nagu ei ole, ei ole päris minu ja miks need kevade ei ole? Kõigil on, oi, kõik tärkab ja nüüd ma olen võib-olla hakanud seda rohkem nautima, aga olin õudsalt haige lapsest saadik. Nii nagu kevad tuli, olin mina haige ja noh, mitte niisama natukene, aga ikka noh ikka väga kogu aeg. Nagu kevad tuli, mul juba tekkis juba see issand, ma jälle haige suutnud sellest mingit rõõmu tunda. Sinu tähemärk on skorpion. Skorpionid on iseloomustatud nii. Julge, töökas, positiivne, aus, karm, aga õiglane. Ma olen kunagi naka huvi tundunud muidugi selle vastu ja ma olen vaadanud tuttavate inimeste pealt, et on alati midagi. No nii nagu praegu lugesin siin, et on midagi niisugust üleüldist aga siiski iga inimene on nii unikaalne. Siin mängivad kõik, mis kell keegi sündis, mis aastal sündis, täpselt, laias laastus võib iga tähemärgi kohta ütelda staatoril. Julge, aus ja töökas. Õiglane iga inimese kohta võiks töötada. No enne kui sulle keegi on mäkra mänginud, kas sa püüad edaspidi sellest inimesest eemale hoida või unustad need asjad ära? Ei, ma ei unusta, kindlasti ma ei ole kättemaksuhimulise, on mulle täiesti välistatud, aga see ei tähenda seda, et mul ei ole meeles. On nii nagu liitmisel üksmeeles, see jääb niimoodi. Aga ma ei talu riidlemist, maid, talu kaklemist. Ma tavaliselt lähen minemas ka maid jagama ja oma õigust siis valjult taga nõudma, kui ma arvan olevat endal õiguse. Aga suuremat Sart, ütleme reetmist, ega ma seda ikka ei andesta küll ja ma väldin neid inimesi. Intuitiivselt tunnetan, kellega ma ei sobi. Ega ma siis vägisi ei kipu suhtlema ka. Kui sul tänaval liikudes midagi silma riivab näiteks keegi läheb lapsega punase fooritule alt läbi või keegi nuhtleb koera. Kas sa siis astud ligi ja ütled midagi? Kui koera kallale minnakse, siis võin minna küll. Aga jah, ma olen nüüd seoses autosõiduga, nüüd on ju tore koht, kus sa püksipeni sõivat rooli taga keegi ei kuule. Hea, aga muidu ma ei lähe niimoodi päriselt, malendid hõlmast kinni ja hakkan, hakkan nüüd kisama. Ei, kindlasti mitte. Aga see ei tähenda seda, et ma ei näe seda. Aga kui loomale keegi liiga teeb, siis küll sa oled suur loomasõber, olen küll lapsest saadik. Jah, aga siis ma nii ei teadvustanud endale, sest meil oli, kas koera, mil meil ei olnud lapsepõlves, aga kas kisu oli? Eks me muidugi hoidsime teda küll ka, jah, nagu pilpa peal. Tegelikult ma tahtsin juba siis koera võtta, lapsed väiksed olid, aga noh, ei sobinud nagu. Aga nüüd ma olen vaadanud, et kõik saab sobitada. Aga see põhjus, et koera mitte võtta, sellepärast et et oi, ma sõidan palju või seda või teist, kui vaja, võtan kaasa. Mulle meeldivad loomad. Möödunud aastal lahkus siit ilmast sinu koer Amanda, kes oli seriaalinäitleja, on sul nüüd juba uus koer ja Stella Stella mõtlesid seda nime kaua. Ja ei mõelnud, mul sündis esimene lapselaps, massis vaikselt poetasin, et kas võiks olla Stella, keegi teinud kuulmagi mind. Aga see on ka õige, vanemad peavad ise oma lapsele nime panema. Kui neli lapselast sündinud stel last ei tahtnud keegi kuulda midagi, siis tuli kutsuv ja siis ma sain talle panna nimeks kohest. Ella. Jaa, Stella käib sul esinemistel kaasas? Jah, kui on vaja, ma võtan, aga üldiselt ei mandaali lihtsalt seriaalinäitleja, aga ega ma ei taha eriti loomaventsutada. Kuulame nüüd üht lugu, 1980. aasta meelejahutaja saatest. Henno Meriste fermeedium kohvilauas esitavad Ita Ever Jane valuver. Kas te käte minu oma tuleb alati hilja õhtul koju ja siis näljane nagu hunt? Tõesti. Aga minu oma ei viitsi õhtupoolikul üldse enam kodunt välja minna. Ta veedab suurema osa õhtust televiisori ees tugitoolis. Aga kuidas on hommikul, kas ta tõuseb vara ja ma ütleksin isegi? Ikka vara, ilmselt on tal unepuudus. Tihti ajab asjatult kogu pere üles. Kuidas teie oma magab normaalselt kui arvete välja see, et armastab magada, teki peal? Ja kui tal külm ei hakka, siis magab teki peal. Kui see purjus siiditekk. Andke andeks, loodetavasti peseb ta end korralikult. Ja isegi mitu korda päevas. Minu oma on jälle niivõrd laisk ennast pesema, kuid pesemine pesemiseks ta ei viitsi, palju muudki kodus teha. Asju nihutab paigast ära, muudkui sätti tema järel. Vabandage, kuidas ta sööma peale on? Ta sööb mul mõõdukalt ja on toidu suhtes nõudlik, et mitte öelda. Piltsak oo minu omal ajal näite, mida tahad, kõik pistab kinni ja veel ta joob palju. See on halb, see on halb, minu omal vähemalt seda viga pole, ent on jälle kuidagi passiivne. Teinekord ta vaatab tundide kaupa aknast välja ja jälgib, mida tänaval tehakse. See polegi nii paha. Minu oma on jälle liiga rahutu, muudkui kõnnib korteris ringi. Kui keegi helistab, on ta alati esimesena vastase töö. Eesti, see on huvitav, see on väga huvitav ja ongi huvid ja ega me siis muidu igal kokkusaamisel ei kõneleks aina oma kassidest. Persona saatekülaline on näitleja Anne Paluveer. Üks kuulaja kirjutab. Kui te näete oma kolleegi head esinemist teatrilaval või televiisorist, kas te lähete talle hiljem ütlema, et küll sa olid hea selles rollis? Jagad sa kiidusõnu? Ikka see võib-olla tõesti on niukene Skorpiondlik, et kas kõik või mitte midagi, muld, kas meeldib jäägitult. Ega mind hakkab üks detail häirima, siis ma ei saa enam ütelda, et ma olen vaimustuses. Ma ei saa midagi teha, aga nii on kui aus enda vastu olla. Ja kui mulle meeldib, siis meeldib jäägitult ja siis on tõesti nii nagu pimedusega löödud. Võib-olla oli ka niisuguseid asju, mida teised märkasid, kellelegi võib-olla ei meeldinud, aga kui mulle meeldib, siis mul ikka meeldib. On sul endal ka hea meel, kui pärast etendust tullakse lava taha ja öeldakse, et Hannes olid väga hea. Mul on kuidagi piinlik alati kuulata, oi see oli väga hea, siis mul on niisugune tunne, et kas nüüd ikka olinit nii, nii ja sest noh, ma arvan, et mulle enesekriitikat on nii palju. Enam-vähem, tajun kas tal olid, oli nii ja väga vähe asju, mis ma võin öelda, et noh, polnud viga. Jah, ja see on ka, tuleb hiljem võib-olla. Milliste rollidega sa oled rahule jäänud? Vot kui sa niimoodi küsid, ma ausalt öeldes ma ei oskagi ütelda, mingisugused hetked, kohati aga ma ei saa ütelda, et kõik oli jube ja kindlasti mitte. Ma vaatasin hiljuti üht katkendit draamateatri lavastuses Päikesepoisid kus sa esinesid koos järveti ja Baskiniga. Järvet oli ka selle tüki lavastaja ja inimmängisid sedasama rolliga vanalinnastuudios. Solid medõde, kel suu pidevalt Matsus ja kõnnak, oli sul ka väga omapärane. Kui see etendus laval oli, siis rääkisid paljudet Anne Paluveer on selles karakterrollis väga hea. Kui palju järved sind kuju loomisel aitas. Ei arvet ei pakkunud seal kindlasti midagi. Ma ei ole kunagi lahterdama, et ma ei saagi sellest lahterdamises töö aru ja üldse sildistamist. Karakterroll see vist karakter, kõik on karakterrollid, kõik rollid on seal garnison, karakter on iseloom, noh igas inimeses on iseloom, igas rollis on iseloom, nii et, et selles mõttes on kõik karakterrollid sama, nagu määratakse žanreid. See on nüüd komöödia ja see on tragöödia ja see on tragikomöödia. Ei ole, kõik on nii läbipõimunud, mina, ma, ma julgeks mitte ühtegi tükki sildistada žanri järgi. No selge seedee, Raadi sketši ei ole lõigukene tragöödiast, noh aga kõik oleneb kuidas, mismoodi mis nurga alt teha. Aga ma olen seda täheldanud, et kui ei tea, kuidas teha, ma räägin ainult minu enda puhul, et kui, kui ma kohe ei tea näiteks kuidas teab mida see on nagu kirjas. Noh, see on niisugune klassikaline nakas hakat kuju väljapoolt tegema või siis saad liikumise läbi selle. Tegelikult on alati kõik kirjas. Aga tähendab, tavaliselt õnnestuvad paremini need asjad, mida ma ei tea alguses kuidas ma nagu seda teeks. Ühesõnaga, sisuliselt tähendab seda, et sa sellega näed vaeva, sa ei tea, mismoodi seda teha, kuidas seda teha ja vot siis see on see, mis käivitab, hakkad otsima, kostüüm käivitab ka kindlasti absoluutselt kostüüm, grimm, kõik see, see on noh see on nii, samas kui ükskõik kus estraadil, eriti pool rolli selle peale, mina palun väga rõhkus, tavaliselt ma mõtlen ise välja ja pakun neid. Ja pakkumine võetakse vastu. Peab ütlema, et ta on enamikel juhtudel võetud. Kui hästi sulle tekst meelde jääb? Hea tekst, hea dialoog, täpne ja jube hästi meelde. Ei, ei nõua õppimist. Kehv tekst ei tahagi meelde jääda, ma pean ütlema ka seda, et hea tekst püsib kaua meeles. Mäletan teemat. Ma ei ütle, et võib-olla kõiki sõnu ei mäleta aastate järel, aga ma mäletan väga täpselt teemat. Aga on olnud kepp, teksti pea ei ole, prügikast läheb täpselt sama kiiresti. No nii nagu ütleme võib-olla mõnel seriaalid, eks homme enam ei mäleta. Sest uus tuleb peale, sa ei mäleta, nõustajaid ei olegi vaja. Päiksepoisid on muide üks üks ehe näide sellest. Kaks korda elus mängib, hüvitas avaroll. Et ega mul seal raamatut vaja, aga ei läinud täpselt niivõrd hea tekst. Päikesepoisid olid, ma pean seda draamateatrivarianti järveti üks kõla ja, ja alguses Baskiniga seda varianti ma pean silmas, see on ka vist üks ainukene kord ja üks ainukene tükk olnud, kus ma tulin ja teiseks vaatuseks. Aga ma tulin alati, nad pidid varem tulema vähemalt etenduse alguseks ja grappisi mängis esimene vaatus ja mind ajas ikka naerma. See oli niivõrd noh, vaimukas tekst, täpne ja tore. Muidu Mihkel Muti tõlgitud. Sinu kolleegid on öelnud, et sa oled näitleja, kes suudab ka iseend lavastada. On nii. Jah, ma arvan küll aasta edasi, seda rohkem ütleme teatri algusaastatel mani ei teadvustanud endale seda tegelikult peale mõtlen siis ma annan seda kogu aeg teinud. Mul on jube raske alluda niisugusele lavastele, kes ütleb, et sa astud nüüd siin kaks sammu ja nüüd keerad siia ja siis ei ole kaugel ka see moment, kui ta ütleb mulle, mida ma veel tunnen sellel hetkel, noh siis on minu jaoks kõik läbi tark lavastaja ideed niimoodi, aga üldiselt on sul vist lavastajatega vedanud? Mul on üldiselt vedanud, no sekkan ühteteist olnud, aga siis ma ikkagi all on küll, kui ma näen, et lavastaja on ikka endal pilt selge, mida ta tahab. Sa lavastajad praegu komöödiateatris üht näidendit. Kas sulle tehti ettepanek võib, pakkusid end ise? Aga kes see ikka teeb? Seikadee parem teen ise, kui pärast virisen ja ütlen, et oleks võinud nii teha, ei oleks võinud teha. See on Briti näitleja ja näitekirjaniku Derek Penhindi kirjutatud lugu ja see võib olla hästi mänguline. Ongi ongi ainult mänguline, ütleme nii, seal on vaja väga suurt täpsust, nii nagu seal midagi lohisema hakkab, on siis ta ei ole napsi. Kuidas selle loo pealkiri on? Ma ei ütle sellepärast, et me oleme kahe vahel praegu, kas paneme selle, mis kokku leppisime või paneme siiski veel midagi muud. Kuidas sulle lavastaja istub? Ütleme niimoodi, et kõige tähtsam on näiteseltskond, kellega sa teed. Kui on ikka meeldivad ja andekad inimesed, siis on kõik meeldiv, kui me räägime ühte keelt, see ongi kõige tähtsam. Mulle meeldib ikkagi professionaalsete inimeste tehagi, kellel ei pea hakkama õpetama näitemängu ABC, ütleme nii. Eks neil peab ka seda huumorisoont olema. Peab soont olema huumorimeelt ja, ja komöödia saanud seda tunnetust, kui seda ei ole, siis on jube raske komeetrite. Ma hakkan nüüd nalja tegema, sellest ei tule mitte midagi välja. Tihtipeale on inimene, kes arvab, et tal puudub igasugune koomiline suund ja ja näitleja ja sa Panetta komöödias mängimann ettearvamatult hea tulemus. On ka ju inimesi, kes ilma et ühtegi sõna suust välja ütleks. Ja ta mõjub juba kohale ja tal on see koomiline šarm olemas. No vot, see on see, mida ei ole võimalik ära õppida. See kas on või ei ole. Sul on nii tihedad töönädalad, kas sul uneaeg lühikeseks ei jää? Erinevalt noorusest, kus ma olin täielik ööinimene, nüüd ma ei ole enam inimene. Nüüd ma ei ole enam ööniumi, ma tõusen väga vara. Eesti on nii väike, kui etendus lõpeb kell üheksa vähemalt jõuavad ka juba, ma ei tea, Valgast jäävad ju ka juba kell üks, viimane aeg, laid kodus ei ole hull. Nii et praegune tempo sind ei väsita, tervisele ei mõju, ei mõju, nohu ja köha lavale minemist ilmselt teisega. Öise laane teatavasti niisugune koht, kus selleks momendiks ütleme, valu kaob ja võib-olla see paha olek võib ära kaduda nagu hambavalu ja ütleme, niuksed asjad, aga aga kui inimene ikka tõesti ikka täiesti läbi nagu läti raha, siis ei ole tõesti mõtet. Sinu käest küsitakse, nii, artistid võtavad vahel häälepaelte rahustamiseks või ka närvirahustuseks pitsi konjakit. Aga eks me oleme laval näinud ka neid, kes on võtnud rohkem kui ühe pitsi. Kas teil on tulnud mängida laval koos näitlejaga, kes liigse pitsitatud 1000 teksti segamini ajanud või midagi muud? Korda saatnud selle pikale Aja jooksul loomulikult aga ma ei pea sugugi eelduseks, et siin just see pits nüüd see põhjus Sigma pitsitagi aetakse segamini yhe asi ei ole üldse isegi selles. Noh, muidugi kui inimene silmini täis ühtegi sõna ei tule, noh, see on juba teine asi, aga, aga kui palju on juhtunud lõikus jumala kaine peaga. Mitte midagi ei tule meeldi, lihtsalt läheb tekst meelest härral on sul seda juhtunud ja on olnud küll, aga ujud välja kuidagi, sa oled sunnitud lihtsalt välja ujuma. Partner aitab või aitad ise partnerid. Ega sa juhuslikult seda ei tahtnud öelda, no kõik, kuidas tekst võimaldab. Selles mõttes on hirmus raske näitlejat, kellel puudub improvisatsioonivõime, vot siis on küll raske. No eriti hullud on need tükid, kus keegi sind aidata ei saa. Ütleme, kui sul on mingisugune monolooge küll ja näeb, et töötuna, kuid aga noh, ikkagi pooleli jäänud midagi. Kas vahel on mõni asi sind laval ka nii naerma ajanud, et sa ei ole suutnud oma tekstiga edasi minna? Ei laval mitte, mitte see, et ma ei märkaks muidugi, aga ma suudan ennast talitseda. Üldiselt ma näen, kui partneril on silmastulukene ja ma näen, kuidas teda ajab. Naerma. Ma üldiselt ei hakka. Naer. Aga on olnud situatsioon hoone, mis on muidugi tohutult naljakad olnud, meil oli saate veaskus, seinad kukkusid ja salvestuse ajal kukkusid vaid taga Seingu, kus ära ja Emagusse köök. Siin on muidugi naer. Deklaratsioonid lendavad. Ma ei oleks tohtinud üldse nad seal välistatud, seal aga näiteks sain pea ära keelata ja teha, nagu hakkaks nutma. Hoopis teise osa tegimegi hiljem, ühe osa kevadel teisel sügisel. Siin on sulle selline küsimus. Kas te olete vahel tundnud end mõnes seltskonnas ebamugavalt, sellepärast et te olete näitleja. Ei, mul meelest kunagi mingi sugulasel sünnipäeval keegi kuskil ahnus, umbes, mis need näitlejatest tahta seal niit avaldamist, neist umbes teadagi mis naised on litsid ja mehed on joodikud, noh nagu nagu tants oli ju nii tavaline, need ütlejad on needsamad inimesed, kes ise olla võiksid näitlejaks saada. Olles saanud valida, on paraku, miks ma peaksin ennast ebamugavalt tundma. Amet nagu iga teine. Kuidas sinu vanemad suhtusid sellesse, et sa Tartu Ülikoolis matemaatikaõpingud pooleli jätsid ja lavakunstikateedrisse õppima läksid? Õieti kui tõsiasja, ega meil ei olnud suurt juttu, isa oli üldse väikse jutugagi talitust kuu aega peaaegu ei rääkinud, aga no ega siis nüüd takkajärele. Kas kaks aastat Tartu Ülikoolis, ega see ka nüüd mööda külgi maha ei näitlejalil üldse ei elatud aasta ei jookse mööda külgi maha. On vähemalt, mida meenutada. Nii et 1972. aasta sügisel läksid seal lavakunstikateedri lisakonkursile said sisse ja lõpetasid seitsmenda lennu koos Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov ja teiste toredate inimestega. Voldemar Panso kohta räägiti, et teda kartsid paljud tudengid, miks teda kardeti. Mina teda ei kartnud. Ma olen ka palju kooli käest kuulnud vanemate lendude käest, et ma ei teadnud, kui laval läksid midagi, ütlesid lausa halvas ära. Sind nimetas ta maksa vorstiks. Ei halvanud ära. Me ei halvanud, ju ta siis õigusega ütles naerma, ajas lihtsalt. Minul küll mingid niuksed krampi nüüd küll ei tekkinud. Respekt, ja see, see on elementaarne. Kiitis ta sind ka vahel ja kõiki kiitis, kui vaja oli. Draamateatris ei saanudki õieti tema käe all tööd teha. Ainult parvepoistes sinna hüppasin sisse. Me lõpetasime 76. Ja 77. Panso suri. Tuleb sul praegu mõni Panso öeldud tarkusetera meelde. See on see, mis ta kunagi ka kontsi ajal rääkis, et ükskõik kus sa näitlejatega kokku saad ja see on leidnud kinnitust. Et sa tunned selle ära, kas inimene on koolis käinud või ei ole, vot selle tunneb ära. Meil kõikidel tema õpilastele, ma mõtlen nüüd meie oma kursust, ma tean seda päris kindlasti, et kõigil on väga tugev sisemine eetika. Vot see on see, mida kool on andnud kindlust. Kuulame nüüd katkendit 1978. aasta kuuldemängust. Salapärane loom, hipopotaamus, kus sa oled koos oma kursusekaaslaste, Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov iga. Karga Amedi saabub hetk, kus leitud on hipo daamus. Otsime siit, otsime seal metsade alt ja köilaste lööks kaardil ka leiame Coime Hässi, ACME. Muidugi on kõik muud kõnnime ja kõnnime aga teda ei ole mitte kusagil. Kui vähemasti teaks, kuidas. Kui see ornis epa patarei rammus ripub seal oksa küljes ja vaatab neid. Ei vasta. Küsi õigesina. Vabandage, meie otsime igalt poolt poputamast, ehk olete teie see la? Vaikib talvist kurt. Küsim üheskoos ista ehk kuule käest. Meest kaari. Maa, kuulen küll. Ei vasta. Ei viitsi. Aga igaühele vastama? Ei mina ei joale. Hipo ta, mu. Olete. Tähendab muud ei midagi. Reepoon ealaiskle. Ma ei viitsi teiega enam rääkida. Ja tema meeldib mulle mulle, mulle mulle küll ta on nii-nii rahulik, sügavas mõttes. Tark, ja küll ühtegi ülearust sõna ei tule, ripub ja vaikib. Kas ta sulle meeldib? Ega ta on vist lausa viga küljes, ei ole. No ja ma ei otsiski enam kedagi, kui tema oleks nõus minu sõbraks hakkama küsida käest, mis ta sellest arvab. Hästi küsib. Palun vabandust, et ma teid jälle tülitan. Kas ei oleks nõus sõbraks hakkama? Ei vasta, jälle vait, katsume üheskoos küsida. Ärge Köösige kooris. Vastu ei ole. Suur aitäh, suur tänu teile. Laenamseisad rani minu juurde puuots. Näed. Siin on üks hea oks. Kuidas sulle mikrofoni ees näitemängu tegemine meeldib? Aga seda ma tean, et mul ei ole mikrofoni hirmu kunagi olnud kadunud laanemets, tema Ma mäletan, ta midagi pidi hakkama lugema, ta ütles, et ma pean ikka vett vahepeal lonksu vett, et võtab kuidagi, nagu see ka ilmselt kadus ära või ma tean, et paljudele näitleja Tal on ütleme, seal mingeid järjejuttu oli vaja lugeda või mäletan, ma lugesin väga turul ka luuletusi, et võib tekkida niisugune, mida mikrofoni trumbiks ilmselt nimetataks. Ma ei mäleta, et mul seda oleks olnud. Mulle meeldis kuuldemängud. Ja kuuldemängude kuulaja, oled sa ka olnud? Noh, ütleme oma nooruses, muud ju ei olnudki, meie perekonda tuli televiisor näiteks väga-väga hilja võrreldes testi peredega, ma tean, et teistel oli juba ammu, meil oli päris hilja ta lapsena jah, et kui ma kuulasin ikka raadiost kuuldemäng. Kui ma andsin sulle kuulata laulu kikilips, mille sa oled 70.-te aastate lõpus linti laulnud siis sa ütlesid, et sina, see küll ei ole. Nii et sa oskad oma häält nii muuta, et hiljem ei tunne sa seda ära. Huvitav, et kui keegi teine laulab? Ma tunnen ilmeksimatult ära, aga täiesti uskumatu ja võib-olla kui ma veel kolm korda kuulanud, võib-olla hakkan uskuma, et sul on, mina ei tule jah, nagu ette. Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov, iga oled sa ka õige mitmel korral televisioonis esinenud? Kohe tuleb meelde Vilde pisuhänd ja tabamata ime. Neid on korduvalt näidatud, aga vaata ja nendest ei tüdine. Ta oli hea materjal ja andekad inimesed ka, eks ole? Ei saanud ju päris metsa minna. Te olite Urmasega ikka väga sarnased. Kui sa teda esimest korda nägid, kas sa ehmatasid ka? Ei, ma ei ehmatanud, Ma väga hästi mäletan. Valdo küsis mu käest, et kas ma tunnen, kippus puud ja mina mõtlesin, ta teeb mingit nalja, teeb minuga Mayulgi nimegi, kuulnud rääkimata, oleks näitada. Loomulikult mitte. Ma mõtlesin, et ma ei tunne, ei, Kibuskude kibuvits ei tunne kahjuks. Ja sinna see jäi, see nii repliigi korras nagu küsis mu käest, ma ei saanud aru. Ma isegi ei pööranud sellele tähelepanu, miks ta mu käest küsis. Aga siis ma nägin pisike luuleraamat ostes, mul ei olnud mitte midagi esitada, siis ma läksin sinna raamatukauplusesse pegasuse alla, kuna see kõik käib ju nii kiirkorras, kõik see sügisel sisseastumine oli, siis ma läksin pegasus kohvikusse ja kõrvallauas istus, keda ma ei teadnud, kes ta, mina ju ei teadnud, et ta kevadel sisse astus. Ma mäletan, ma korraks vaatasin. Mul on see hetk nagu meeles, tema vaatas mind, mina vaatasin teda, aga see on võib-olla nüüd takkajärele, aga ma tean, et ju ma siis nagu. Ma ei, ma ei anna praegu isegi pead, et ma nüüd arvas. Issand, minu mood eiei seal takkajärele, ma võib-olla oi, et ma vaatasin niimoodi, aga ma tean, et meid seal, nagu nägime esimest korda. Paljud pidasid ju õeks-vennaks? Jah, sa olid vist Kibuspuu ja Krjukov iga rohkem koos kui oma perega. Vastab tõele. Aga see oli ju ka täiesti normaalne, noh, hommikul olid loengud kõik siis tuli erialatund, pärast erialatundi mindi Toompeale katkendeid harjutama, mis oli ju normaalne, kuni see päev lõppes kell kaks öösel hommikul hakkas kõik täpselt samamoodi peal. Elementaarne, et kõik olid koos, mitte ainult nendega teistega, täpselt samamoodi. Tunned sa nendest suurt puudust? Ma olen üldse niisugune, noh, kui keegi lähedane kaob, see puudus tundmine tuleb kuskil poole aasta pärast. Siis on niisugune tunne, et tahaks, tahaks karjuda, kisendavalt valus on. Miks, miks nii noorelt, miks? Aga mul on ka väga palju teisi inimesi, kellest ma karjuvat puudust on. Meil on üsna palju näitlejate dünastiaid. Kas sinu tütar ja poeg ei ole näitlejaks kippunud? Ei ole kippunud näitleja, lastele on see pigem koormaks, et vanemad on näitlejad olnud isegi siis, kui nad on paremad, kui vanemad võrdlema hakatakse, esiteks oi jumal issand, ema-isa olid, aga see on ju Ale vari. No ühesõnaga niimoodi. Isegi siis, kui laps on väga andekas, et siis ei tea mee keegi, mida see noor inimene näitame siis kui ta näiteks ütleks, et mida ta on pidanud enda sees ületama. Et kogu aeg seda võrdlust ei toimuks. Tore on, kui lapsed on sama andekad. Aga lihtsalt hull lugu on siis justkui kui, kas ainult sama eriala peale lihtsalt, et noh, ema-isa olid nii kõvad näitlejad. Vot siis siis on raske. Su lapsed on ju tegelikult sõna tõsises mõttes teatris üles kasvanud. Nad on mänginud, ka poiss mänginud või noh, selles mõttes, et laval olnud ja filmis on mõlemad olnud, et, et ei ole, ei ole kippunud. Kus sinu lapsed töötavad. Tütar töötab panganduses ja poeg on riigiteenistus. Üks raadiokuulaja on saatnud sule sellise küsimuse. Mitmed teie kolleegid töötavad kõrgemas lavakunstikoolis pedagoogina, kas teid pedagoogiamet ei tõmba? Pedagoogikas minna, seda ei saa teha poole vinnaga, et ma jooksen läbi, annan mõned tunnid ja no siis sa oled nagu külalislektor, vaid seda võib teha ka niimoodi, et et sa võtad kursuse, siis sa pead selle eest vastutama, aga mitte niimoodi, et mul neli aastat oled kursusega koos ja siis pole minu asi, kuhu nad lähevad, lähevad või mis neist saab? See nõuab ikka vastutust, minu meelest. 1980. aastal esinesid seal telelavastuses kardemoni, linna rahvas ja röövlid. Kuulame laulu sellest lavastusest. No küll on palju, kõik toad on tolmu täis ja riided veel evad maas, pea lausa ringi, käi. Korralagedus ei suuda talu. Marta ülejaid, Berk Vaher. Kadume lima. Ja ja Kasper lähed kohe õuele, kui läheb tuule veedeeladote Mai, et puhtaks pesta, tahaksid PDF ilmad kõrval Jonathan veel lisaks mustad toidunõud mäe ei. Röövleid tuleb nüüdsest peale tööle hakata ning Liplemise mõtted peavad kõik välja visata. Rabad, tallid ilma ootad või olen, ma ei räägi, siis jääbki nii. Persona saatekülaline on näitleja Anne Paluveer. Möödunud aastal anti sulle Oskar Lutsu huumoripreemia. Tuli see sulle üllatusena? Mul oli see nii ootamatu seepärast, et kui sa ei tea lihtsalt helistuseks, mõtlesin, ahah, noh, ma sain aru, et isegi valmistasin talle Petrovosse. Et ma ei osanud küllalt tänulikkust hääletoonis üles näidata. Ei noh, väga sümpaatne. Kui suur lutsu austaja sa oled? Noh, eks ikka, nii nagu iga teine eestlane. Kevadet ma ei, ma ei tea, mitu korda ma olen elus lugenud, ütleme lapsepõlves palju kordi. Mäletan seda, et ma olin täiesti kindel, et ma oma kõike tean sellest raamatust. Ja siis ma mäletan kuskil aastaid hiljem loendit eri või olla uskumatu. Aga esimest korda loeks raamatut. Nii, et, et ju siis isegi palju kordi loetud raamatut iga kohta ei süüvi mällu. Tähelepanu ei jagu igale lausele. Praegu sul ikka on aega raamatuid lugeda, iga asja jaoks leiab aja, kui, kui ikka tahad, kui on ikka mingi hea asi, ma loen seal ikka väga kiiresti läbi, bussisõidu ajal ka loed. Ei, ma ei taha lugeda bussisõidu ajal niisugust asja, mida ma tõesti tahan, noh, niimoodi süvenenult lugeda. Mind häirib mõisa. Ma võin bussis ajalehte lugeda või mingit sirvida seal, aga üldiselt raamatut ma ei taha lugeda, sul on klapid peas, kuulad muusikat. Kuidas kunagi, mõnikord ma ei pane midagi, aga ta põhimõtteliselt ma tahan üksi lugeda, raamatut, raamatut lugeda, nii et mingi sumin käib. Ja samal ajal ütleme, kui ma kodus midagi teen, sul on täiesti taustaks võib-olla televiisor, kõik mind üldse absoluutselt ei häiri mitte midagi. Mida sa endale Lutsu huumoripreemia eest ostsid? Midagi väga suurt ma vist ei oska, ma ei mäleta. No kella sa endale osta ei saa, sest sinu kellad lähevad rikki, jäävad seisma. Oskad sa öelda, miks? Ei tea, ei tea, ei tea mulle kaks käekell, kumbki neist ei, ei tööta rikki lähevad üks klaari peal olev kell, hästi odav Kell seal, see on vastu pidanud päris pikka aega, aga mul on väga mitmed kellad mokka läinud, küll. Ja üks sinu, kelleks pärast pikemat pausi uuesti käima Jah, see oli jah, midagi väga kummalist. Kell oli aastaid baarikapis aastaid ja katuseks oli jalgpallimarss. Esiteks ma ei kasutanud seda. Kell enam seda polnud puutunud mitte keegi. Ma ei, ma isegi ei oska öelda, kui palju aastaid üle 10 kindlasti seisis ta seal, kui ta tööle hakkas. Siis hakkas tulema eratus, selle kõige vahvam. Niisama oleks seierid hakanud liikuma ka, et äratuse pealt hakkas tulema seda venivat jalgpallimarss. No ei tea, ei tea. Millal sa viimati viiulit käes hoidsid? No ma ju ei tulnudki nii väga ammu, prügikast kolmes oli mul see peos, kuidas ma ikka vahest võtan kaasa viiulimängu, õppisid minul õppimine üldse niisugune, ta oli ju suhteliselt lünklik, mitte lünklik aastate jooksul, aga noh, ma ei õppinud lastemuusikakoolis seal ma olin ainult ühe aasta. Et ütleme sisuliselt niimoodi, kui ma läksin juba 22. muusikaklassi, siis teistel oli solfedžo juba ju siiski mingil moel õpitud, nii et võlusid ikka suhteliselt lünklik. Aga no muidugi aastaid nagu vahel ülejäänud, aga ma olin erinevate õpetajate juures ja aga keskkooli lõpuklassis piiruskist. Kas sa mängid viiulit, sa laulad, teed, näitleja ja lavastajatööd. Kas sinu suguvõsas on peale sinu veel teisi kaunite kunstide huvilisi olnud või on? Kes küll nad on väga suur teatrihuviline vanem õde vast nii ei ole, aga ka keskkonna kindlasti on ka ja kriitik ja väga hea silmaga ma võin öelda, et ma protsendiliselt usaldan tema arvamust, kui päris aus olla. Isa oli tõsine matemaatik, ilukirjandust tema suhteliselt vähe luges, aga kui luges, siis luges väga täpseid asju. Mäletan käinud teatris, noh nagu tol ajal ikka kombeks, kui naine käevangu võttis. Aga need olid suhteliselt ikka arvad, kullake. Aga ema luges palju, ema oli selles mõttes, sest niisugune suure lugemusega, mida sa tahaksid veel õppida, ma olen nõus kõik õppima. No aga ei jõua ju kõike palli isegi püüdlikult autojuhtimise õppisin hilja küll, aga ikkagi teatud asjad, mida ma, mida ma nagu tahab. Mulle ei meeldi raamatupidamine, mulle ei meeldivat teatud niuksed, asjad mulle ei meeldi. Muidugi ma teen selle ära, kui vaja on, aga, aga no miks peab, mulle kõik meeldib nõusid, mulle meeldib pesta. Sulle meeldib nõusid pesta ja pesu vildikesi. Vigaseid asju? Mõnele ei meeldinud. Ma tahan kogu aeg midagi käsitsi pesta. Taldrikut pesta, nõudepesumasin olema, ei pea. Kuidas sul keeltega olukord on, tahaksid sa mõnda keelt õppida? Ma ütlen ausalt, et ega ma väga ei viitsi. Ja ma väga ei viitsi. Ei ole nagu niisugust tohutut vajadust selline vale öelda, et ma valdan vene keelt, vaid ma valdan inglise keelt. Ei absoluutselt, aga ma räägin kõik oma jutud ära. Draamanäitlejana ei lähe ju kuskile, ma ei tea. No Indiasse ei lähe ju, ei kutsu sind ju mängima. Et mingit spetsiifilist keelt on vaja. Muidugi mulle väga meeldib, kui inimesed oskavad palju keeli, aga kuidagi nagu ma ei tunne puudust, eriti siiamaani on kõik, kõik oleme hakkama saanud. Oled sa niisugune inimene, kes peab igal aastal kuhugi reisima? Te ei pea, värisema ei hakka. Aga kui võimalust on, ma siiski lähen. Aga ma pean ütlema, et ma ei taha olla kaua ära kodust või taha üle 10 päevaseid reisima ei taha, tohutult pikki reis. Kipud koju, kipun. Noh, sa ei saagi koera pärast väga pikalt ära olla. No aga meil on rahvusvaheliselt passid loomadel mõtet kaasa, no aga kui vaja, võtan, aga no üldiselt oli aegagi olnud, praegu vaatab jaanuarist võib-olla. Aga kui ma lähen alati üks, kui ma tahan, ütleme niimoodi puhkamise eesmärgil. Ma tahan olla täiesti sõltumatu ja ei mingit kontaktide loomist ei eriti mitte. Kui siis ainult kohalikega niisama muliseda see nädal või kaks, mis mul on. Ja aega siis ma tahan vaat-vaat tõusta, mis kell tahes, minna kell kolm öösel välja või kell kaks öösel või kell seitse hommikul võtna. Ma tahan olla, mitte et arvestada, et mul on toanaabrid ja kas ta nüüd ärkab või noh, ma olen seda liiga palju siin pidanud tegema. Sa oled üsna kirglik suitsetaja. Kas hakkasid juba keskkooli ajal suitsetama? Seda küll. Oled sa proovinud maha jätta? Meelega maha ei, aga väga suuri paus on olnud, mulle ei meeldi isegi, see suhtumine on selline, et ma jätan need jätan ja siis on nii nagu dieedipidajad. Homsest hakkan dieeti pidama ja siis inimene mitte midagi muud ei tee, kui päevad läbi, kujundab endale stressi sellega, et ta mõtleb, issand, saaks ainult süüa, saaks ainult süüa. Et sama osaga suitsetamisega, kui ma ei taha, ma ei suitseta. Ja mul ei ole see probleem. Täpselt samamoodi. Ma ei taha, ma ei suitseta, vaid mitu kuud mitte suitsetada. Palavikus ja mul vanan haige. Ma ei talu isegi suitsulõhna. Eino Baskin on öelnud, et näitleja peab õigel ajal lavalt lahkuma. Kuidas aru saada, millal see õige aeg on? Ma arvan, et see sõltub siiski ikkagi nüüd sellest konkreetsest teatrižanrist, siiski fakt on see, et balleti ikka kaheksakümneaastaselt ei tantsi seal nüüd päris selge. Ja ütleme lauljatega ikkagi kuskil võib-olla lootus seab mingisugused piirid, et aga selles mõttes on draamanäitlejatele muidugi kõige kõige lihtsam, kui ikka sul tekst või ikka veel meelde jääb ja laval pikali ei kuku, et nad siis näitleja võib sealt üle käia. Draamas on selles mõttes rolle küll ja küll sugugi ei pea, eks ole, 25 aastasena mängima, seitsmekümneaastast jäi, oleneb, kus sa oled. Kui sa oled riigiteatris, 100 mu pension selleks ajaks muidugi oleneb ikkagi näitlejast. Samahästi võib ka noor näitleja ja ennast noh, nii nii palju ära killustada, et lihtsalt, et sa muutud nii lahjaks oma taustaga ja muutud nii, vot seda ma nimetan peenrahaks vahetamiseks selles mõttes, et kui sa eriti praegusel ajal, kus on nii tohutult reklaami ja üle Saipimist ja ülereklaami tarbimist ja, ja kõike, mis näitlejal kasuks ei tule ja ühesõnaga näitleja tohib tüütuks muutuda, kui näitleja muutub tüütuks, siis noh, ega siis seda ikka ise ei saa aru. Keegi teine ei lähe talle õlale koputama, kuule, mine minema, kehtiviidi sind kuulata. Ta on ära mängi kõikides seriaalides. Nojah, kas või ükskõik, ükskõik nii või teisiti kvaliteeti jäetakse alati hindama ka pauside järel. Ameerika näitleja Merje restorani jaganud näitlejakarjääri viide perioodi. Esimene periood, kes on meil jästor. Teine rean Mirjestorit. Kolmas mul on vaja Mary estori Moody näitlejat. Neljas mul on vaja noort meeriastorit. Ja viies, kes on Mary Astor, on vist üsna täpne. Ja on jah, küllaltki täpne nagu Jaanus Orkolas ütles, et esimese rolli sa teadsid, et tegema väga hästi, kas siis, kui ütleme televisiooni suhteliselt nagu vähem saiad meelde ja siis juba tead, vot see on see esimene, kes on, ahah, see on see Siin on veel üks kuule küsimus. Teie lavapartnerite hulgas on olnud ka teie endine elukaaslane Paul Poom. Kas lähedase inimesega koos mängimine võib tekitada ka probleemi? Üldse ei ole probleemiv varjan, Ita Ever on ka tema käest on küsitud ka sellele, kuidas pojaga koos mängida. Ta võtab teda kui lavastajat või võtab teda kui partnerit, et see nagu ei, ei ole probleem. Kaardil asendamatu, ega neid väga palju ei ole, kellega estraadi koos teha, ma olen isegi Abeliga koos Laasust, Nõmmikuga jah, tegime seda viimast kontserti, aga noh, see oli, vaat sinna me sattusime täiesti juhuslikult, sellepärast laulja Miilberg jäi haigeks ja tema pidi mängimusel kiirt islami kutsus, kutsus mind. Ma muidugi esiotsas tõesti, mis, mis kiirt mänginud. Aga ei midagi, sain oma tuttavalt grimeerijalt Maimann, kes oli norstots aastaid seeria temal oli veel niisugust tülli, millega sain nina üles, tõmmati ainult üks liigutes ja me olime kiiret kolm täppi ja noh, tal ei olnud ka teist teistmoodi, nii et tundsime Nõmmikuga muidugi mingist lavastus. Me olime koos ka, aga estraadil ei olnud teinud koos. Aga Abeliga me olime ka koos laval, aga see oli Prantsusmaal kandsid teisel kursusel. Siis me olime Kibuspuu ja Krjukov kolmiks filharmoonia alt midagi tegime, ühesõnaga, nii et, et seal oli veel Artur Rinne ja segaseltskond, ühesõnaga igati vahvad ajad. Oi jumal, nalja kui palju ja mida sulle siis soovida õnne? Ikka jõudu ega kõigile, ma soovin teistele ka kõikidele jõudu. Ja põhiline on see, et ärge tehke midagi vastumeelselt. Et sellest ei tule kunagi mitte midagi head, ühtegi asja, mis on täiesti vastumeelt, ei ole mõtet teha. Persona saate külaline oli näitleja Anne Paluveer. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.