Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on botaanik Urmas Laansoo. MINA OLEN Marie link. Head kuulamist. Kuidas elati Urmas? Inimesed, kes käivad looduses ja saavad aru, mida nad näevad. Ma arvan, et nad ei kaeba kunagi. Nad elavad hästi. No seda on väga hea kuulda. Uurisin enne stuudiosse tulekut arhiivist järgi, millal te hakkasite raadiomajas esinemas käima ja tuleb välja, et juba 1980. aastal esinesid tõde populaarses lastesaates. Siililegi selge, te olite siis ju veel koolipoiss, on teil see aeg meeles? Siilile selge saadet ma mäletan küll neid salvestusi ja ja Anne Parksepp oli see raadioajakirjanik, kes siis kutsus ja selle saate ellu äratas. Seal oli selline väga positiivne, väga rõõmus õhkkond. Ja te rääkisite ikka taimedest. Ja tähendab, ega mina suurt ei ole muudest organismidest tõepoolest rääkinud, et tegelikult taimemaailm on ju ka on väga lai, on väga mitmekesine, on ammendamatu. Kui hakata rääkima, siis ega sellel jutul lõppu ei tule. Teie puhul on ilmselt nii nagu arstide puhul, et kui te kuhugi seltskonda satute siis hakatakse teil oma muredest rääkima ja, ja nõu küsima. Kipub küll nii olema tõepoolest, et kui ma kuhugi seltskonda ilmub, õigupoolest ei pea kuhugi seltskonda ilmuma. Mind inimesed kõnetavad ka trammis, bussis, tänaval, kaupluses, rongis mitmel pool ja ma olen sellega harjunud ja tavaliselt ma kuulan inimese ära ja kui just väga kiire ei ole, siis kindlasti vastan. Kas teil on seljakotis alati ka mõni tark raamat, mida te vajaduse korral saate kasutada? Ei, ma loodan oma targale peale, et ei ole mul mingisugust tarka raamatut kaasas. Tõsi meie jaoks, botaanikute jaoks on küll üks väga tark raamat, mis ei ole väga suur ja on tõesti hõlpsasti kaasaskantav, kas ta taskusse mahub, see on iseasi, aga ta on küllaltki väikses formaadist on väga paks. Seal on üle 1000 lehekülje, see on Inglismaal botaanikaprofessor, pärlikirjutatud taimeraamat, Plampuk. Seal on küll kõikide, vähemasti selliste tuttavate või suuremate taimede kohta, keda palja silmaga näeb, on lühiinformatsioon olemas, et jah, ega ega tõepoolest keegi ei tea ju kõike kõikide asjade kohta, et kui on vaja kiiresti vaadata, kust ta pärit on, kui palju neid on, millisesse seltskonda ta kuulub, siis jah, sellisest taskuformaadis teatmekust saab kõik vajaliku info kiiresti kätte. See on teie piibel seal ka ja ma varem magasin Plampuk või see taime raamata padja alla, aga enam mitte. Nüüd pole enam tarvidust. Arvasid, et kui raamat on padja all, siis jäävad tarkused paremini meelde. Ei, ma seda ei usu, mul on küllaltki hea mälu, et kui ma midagi kuulen, siis jääb päris hästi meelde, aga lihtsalt ei, see on väga sümpaatne raamat. Miks sa väga sümpaatne on, seal ei ole ühtegi pilti, meeled ei ole hõivatud siis piltide vaatamisega ainult tekst, mis on suures osas teine keelne seal kõik taime nimetada ladinakeelsed, see on väga meeldiv, sest sellest, ma saan aru, ma toon ühe huvitava näite. Ma ei tea, kas niisuguseid üllatusi juhtub ka teiste inimestega, kindlasti juhtub, aga mitte väga sageli. Et kui ma vahel näen mõnda tundmatut taime kusagil mujal maailmas, siis informatsioon kerkib üles, et kui keegi näiteks on kõrval. Meil on niisuguseid katseid tehtud. Et ma olen oma kolleegile öelnud, et kuule, mis sa arvad, et see võiks olla seepärast motellituppa, vaatame raamatus, siis selgub, et ahaa, ongi see taimele informatsioon, nagu kuidagi tuli, kusagilt ei tea, kust ka niisuguseid juhtumeid on ja muidugi mulle ei anna kunagi rahu, kui ma näen kusagil mõnda taime. No Eestis selliseid taimi on küll vähe, aga mujal maailmas, keda ma ei tunne, siis. Ma pean selle teada saama, ükskõik siis, kas mõnda raamatut uurides, mõne teise inimese käest järgi, küsides, internetist uurides, aga vahel võtab see aega aasta vahel kuus aastat on olnud nii pikka aega, isegi kui mõni taim alles siis on tulnud oma nimega informatsiooniga. No ma kujutan ette, et neid inimesi, kes teil telefoni või meili teel nõu küsivad, on väga-väga palju. Mina tegelikult võtan botaanikaaias vastu infotelefoni ja ennetades juba inimese küsimust, ma võtan toru ja kui telefon heliseb ja küsingi, et mis mure teil on, see on juba kujunenud, nii, on ka selliseid inimesi, kes tahavad oma rõõmu jagada. Mulle helistab üks vanem härra aeg-ajalt kusagilt kaugelt Valgamaalt kes rõõmsalt teatab, kuidas temal kodus ananass, viljus, kui palju, kui kaua see aega võttis õitsemisest viljumiseni ja kuidas ta naabritega või sugulaste-tuttavatega seda oma rõõmu jagas ja kutsus neid proovima oma kasvatatud anamnees, nii et ka sellised teate, et aeg-ajalt tuleb ka eurotõlgid, pöörduvad Luksemburgist, kui on vaja mingisugust seaduse tõlget ja kus on sellised taimetelest eesti keeles. Varem pole kunagi juttu tehtud või kellel pole eestikeelset nimetust ja kuidas mingisugust organit nimetada, mingit söödavat organite, mitte. Hiljuti just oli Luksemburgi tõlkidel Euroopa Ühenduse peadirektoraadi selline probleeme. Tõlgiti seadust, mis käsitles Jaapanist Euroopasse imporditavat taimi. Aga paljudel jaapani taimedel tõepoolest ei olegi eesti keeles nimetus sellepärast et neid pole Eestis kunagi söödudega meile ka sisse toodud või müügiks toodud. Mina ise ei saa otsustada, et kas nüüd see seni ilma eestikeelse nimetuseta taim saab niisugusse samasuguse nime, meil on selleks botaanika terminoloogia, komisjoni eestikeelsete taimenimetuste komisjon, mis praegu tegutseb Tartus, aga on tegutsenud juba peaaegu järjepidevalt rohkem kui sadam aastat, meil on seal seitse liiget ja me arutame seal neid probleeme, millega inimesed meie poole pöörduvad. Ükskõik siis, mis eluvaldkonnast või mis küsimusega kas sa võtab pisut aega, aga vahel lihtsalt inimesed ei suuda informatsiooni, kas internetist või raamatutest sellest suurest infohulgast üles leida, et loomulikult nad pöörduvad bioloogilise või botaanilisi küsimusega, siis oskan kindlasti seda kergemini leida, kui võib-olla eurotõlk või keegi teine. Kui paljudele taimedele on antud ka eestikeelne nimi? Praegu on Eestis nimetatud eestikeelse vastega umbes 20000 maailmas elus olevat taime looduslikke liike, aga ka sorte ja ta isendeid ja kõike muud. Aga kui mõelda selle peale taimi, on maailmas kirjeldatud rohkem 200000 liiki õistaimega lisaks õistaimedel on veel paljasseemnetaimed, on samblad ja sõnajalad ja vetikad ja mitmed muud rühmad, siis meie töö on alles. Alguses võib nii öelda, et 100 aastaga on alles väike osa taimedest nimetatud. Muidugi ei ole eesmärgiks võetud kõiki maailmataimi eestikeelsete vastatega varustada ja see polegi vajalik või tarvilik. Aga neid taimi, kellest on vaja juttu teha mõnes saates või, või filmi subtiitrites või raamatus kirjutada või luuletuses või tuuakse meile sisse neid Puttidena, millest tehakse aknaid või uksi või mõne ravimi koostisosa tuuakse meile sisse ka kõikvõimalikke põnevaid söödavaid taimi, kas vilju või uuri või mugulaid või varsi. Näiteks üks viimane, mida ma avastasin, selline põnev taim ostsin küll ärasele konservisele purgi, aga ma ei ole veel alanud, on Nipa palm Taist tegelikult Nipa pall on üks väga põnev palmiliik. Ta kasvab küll laialdasel alal Kagu-Aasias või troopilises Aasias, aga Nipa vaim on huvitav selle poolest, et elanud üks liik, tan, monotüüpne, liigiline palmiperekond. Ta on üks väheseid palme, kes suudab kasvada kohvistlikes soolases ookeanivees kaldavööndis selliseid taimi väga palju ei ole. Palmid on üks minu lemmikteemad. Palmid on tohutu huvitav taimerühm. Kui meie põhjamaalased arvame, et oo, et ega minu elus palmid mingit rolli etendab või palmid on eluks tähtsad siis kindlasti ei saa ju kõik maailma inimesed nii-öelda, et palmid on troopilistes piirkondades elavatele inimestele kõige olulisemad taimed. Nii nagu maailmas kõige olulisemad taimed on kõrrelised, kelle hulka kuuluvad ka teraviljad millest inimene saab kõik eluks vajaliku biokütuseid, toitu, jooke, ehitusmaterjali, energiat, mida kõike siis troopilistes piirkondades on samasuguseks inimese elus väga tähtsat rolli Edeldavaks taimerühmaks on palmid. Praegu on mul palmiraamatu käsikiri on valmis kirjastusele üle antud ja lähikuudel peaks ilmavalgust nägema maailmas Palmand 2400 liiki. Ja juba tänavusel aastal 2012. aastal on mitukümmend uut palmiliiki leitud näiteks orania palmi ühed väga põnevad palmid, kes elavad nii Madagaskaril. Seal on kolm liikraania palme kui ka troopilises Aasias, näiteks paapua Uus-Guineas. Papuusken heast on tänavu 2012. aastal 10 või isegi paar liiki rohkem 12 uut uraani palmiliiki kirjeldatud need andmed ei olegi veel avaldamine internetis. Aga mul on väga head suhted vanema palmiuurijatega, olen ise mitme palmiühingu või seltsi liige ja seetõttu ma oma niisugust infot, mis veel tegelikult avalikult kättesaadav ei ole. Ja nüüd hakkate siis palmi vilju sööma? Tahaks jah, proovida enne veel raamatu ilmumist sele Nipa palmi viljade maitse ära ja panna need emotsioonid sinna kirja ja lasta ka teistel maitsta, et noh, näha neid inimeste emotsioone, et kas on maitsev, kas tasuks teine kurki poest osta ja proovida. Viljandi, mis on söödavad inimese jaoks, ei ole väga maitsvad, üks ütleb, et talle ei meeldi avokaado, teine ütleb, et ta ei taha lillkapsast või kolmas võib-olla ei taha mõnda juurt või vart süüa, et see on väga individuaalne ja see on täiesti mõistetav. Teie Urmas džunglis küll nälga ei jääks. Ma arvan, et ma ei jäädžunglis nälga, ma arvan, et ma tunnen küll taimi piisavalt hästi, et džunglis mitte nälga jääda. Isegi sageli inimesed tulevad küsima, kes lähevad kuskile kaugele eksootilisele maale, millega seal võib kokku puutuda võime. Alati hoiatame inimesi teatud ohtudest, mis siin-seal võib ette tulla. Näiteks paremal metsa minnes võiks olla küll küllaltki ettevaatlik ja pigem kanda pikki rõivaid, pikkade käistega rõivaid, kui minna sinna päris muretult lühikeste käistega, sellepärast et uus paremal Loodsas elab kõige valusamalt kõige mürgisemalt kõrvetav taim. Jon tuli nõges ordika feroks, kelle kõrvetusest võib inimene surra. Üks kuulaja küsib teilt, et kas te olete taimetoitlane. Ei ole, ma söön nii taimi kui ka muud toitu, et ma olen segatoiduline. Persona saatekülaline on botaanik Urmas Laansoo. Te olete jäänud truuks oma lapsepõlvekodule. Elate siiani Kohilas? Ja elan Kohilas ja käin rongiga iga päev tööle botaanikaaeda juba 27 aastat järgemööda. Wind nagu jah, seob väga maa, ma olen väga kookon eluviisiga inimene, et kus ma olen midagi istutanud mõne puu või põõsa või mõne rohttaime, siis ega sealt on väga raske lahkuda. Te olete pärit kuue lapselisest perest. Kas lapsepõlves oli teil ja õdedel-vendadel ka oma peenramaa? Meil tõesti enne kooli, juba lapsepõlves olid väikesed peenramaad. Mul on eredalt meeles, et me külvanud sinna porgandit, hernestega, istutanud kartulit vaid esimesed taimed. Me võtsime umbrohud põllu pealt, istutasime siis aeda väiksele peenralapile ümber. Ja ma mäletan, mul on veel see emotsioon siiani meeles, kuigi sellest aastakümneid tagasi, kui põnev see oli, issand, kõvetavad need umbrohud tundusid. Ja ega sellist huvi mustumbrohtude vastu ei ole ma tänaseni kaotanud. Vaatan veel siiamaani raudtee pääl või põlluveeres või teeservas. Selliseid prahipaigad taimesid Ruderaale umbrohtusid. Need on siiamaani väga huvitavad Eestist näiteks, et kas just igal aastal, aga iga paari aasta tagant mõni uus huvitav umbrohi, keda pole siin varem kasvamas märgatud. Millal siis päris taimed teie peensabel kasvama hakkasid? Täpselt muidugi ei mäleta, aga ma mäletan seda, et et esimesed taimed, kes mind leidsid, olid kurgid paari aasta vanuselt esimesed kurgiseemneid, ma külvasin koos vanaisaga siis vanema kinkis mulle esimeste taimedega ravi ja oli vist havisaba ja ka kaljukaktus need muidugi tänaseks ei ole, Halles, aga mõni taim päris varasest lapsepõlvest on küll siiani või tema järglane siis varrejupist kasvama pandud on küll veel siiani alles üks kaljukaktus on selline, kes oli meie kodus juba lapsepõlvest saati ja tema. Kui teie õed ja vennad taimekasvatuse vastu huvi kaotasid kas siis saite nende peensused endale? Mul oli tohutu hea meel, et ma sain maad juurde ja sai midagi muud sinna ka panna. Minul see tüdimus üle ei läinud, vastu pidi süvenes. No küllap te käisite ka Kohila ümbruskonna metsades uudistamas. Ja me käisime vanematega väga palju matkamas lühematel ja pikematel reisidel, tõsi küll, mitte nii, et oleks telgiga ööbima jäädud, aga me käisime küll ümbruskonna metsades tõesti lapsest saati. Minul on see komme jäänud külge tänase päevani. Ma pean iga päev metsas käima, kui ma just ei ole pikka päeva tööl, et ma käin küll, jah, iga päev metsas, kui on minu vaba päev, kui on puhkuse aeg. Te olete omakandi metsas isegi ühe haruldase taime avastanud. Nüüdseks ajaks haruldane taim, kelle ma avastasin 2003. sel aastal 28. aprillil kell 14 15 on looduskaitse alla võetud ja see on praegu range kaitse all seda ogani astelsõnajalg. Polüstigmakulaatum kuulub esimesse kaitsekategooriasse, nii et ma ei tohi nii ja nüüd lihtsalt huvilisi, sellepärast et see koht on salastatud kõikideni, mitte väga haruldaste taimede põiga, loomade pesitsusvõi kasvukohad on salastatud, et pahatahtlik inimene ei saaks seal kurja teha või võib-olla võib ka kogemata lihtsalt mõne taime ära trumpida peale astuda. See Ugala astelsõnajalg on igihaljas, tema lehed püsivad rohelisena mitu-mitu aastat ja kohe avastamise päeval. Ligi 10 aastat tagasi ma võtsin koheselt täpsustuseks kaks lehte kaasa, ühe saatsin Tartusse ja teine on meie botaanikaaia herbaarium, mis aga ma näitasin ka metsast tagasi tulles tee peal inimestele, et vaadake, mis ma leidsin, et sellist taime pole kunagi kohanud siin ümbruskonna metsas, siis enamik neist arvas, et oi, aga neid on igal pool. Peeti lihtsalt seda taime väga tavaliseks mõneks sarilikuks metsa sõnajalaliigiks, nagu on maarjasõnajalgu naistesõnajalg või ohtene sõnajalg Eestis sõnajalgu on 22 liiki ja nad tõepoolest on küllaltki sarnased. Aga ogane astelsaajal erineb kõigist teistest Eestimaal kasvavatest sõnajalgadest selle poolest ainult senimaani üksainus isend, kuigi see on mitukümmend aastat seal kasvanud. Aga rohkem ei noori leidnud ei ole. 2003. aasta oli üldse üks huvitav, avastati veel üks põnev taim Eestile. Son nimelt roheRaun jalg põhja Saaremaalt ja nüüdseks on roheRaulial ka leitud ka Harjumaalt Harku vallast. Täpselt õige koht, tema samuti ei tohi öelda. Urmas, kes koolis botaanika tunnis oli teil käsi alati püsti. Ei olnud, aga ma mäletan, et kooli ajal viiendas klassis, kui botaanika tuliuue õppeainena oli see tohutu huvitav, aga muidugi minu jaoks seal väga palju üllatusi olnud, siiski mulle siiani on meeles, kui põnev oli, aga kui palju oli ühes või teises aines tolmukad, milline oli viljatüüp? Kui palju oli tupplehti, kas nad varisesid, jäiden, maguna näide ja ristõieliste näide, kes su kogukondade kaupa neid eesti taimi tutvustati, siis see oli väga põnev küll, aga, aga ma arvan, et mitte küll väga palju uudiseid ei olnud sellel ajal, sest taimi ma tundsin juba sellel ajal küllaltki hästi. No teil oli kodus kindlasti peale õpiku veel mõni raamat, kus te oma teadmisi saite. Mul üks raamat küll, mida ma lugesin teki all taskulambi valgel, sest õhtul enam pimedas ei tohtinud lugeda, oli matk toataimedega, see oli vene keelest eesti keelde tõlgitud, mul on see siiamaani see raamat alles, kuigi sealt osa lehtede väljarebitud. See oli küll üks väga huvitav raamat, sest seal oli juttu kaugete maade taimedest Brasiilia taimedest taimedest ja see oli küll põnev, sest nende taimedega ju sellist kokkupuudet otseselt ei olnud, et kust nad pärit olid, mismoodi nad käitusid või mis olid nende omadused, et seda raamatut küll väga-väga põnev lugeda, tollel ajal see oli üks väheseid raamatuid, mis minu lapsepõlves mitukümmend aastat tagasi üldse eesti keeles olemas oli. Kas te kooli ajal ka loodusringis käisite, tunneb üks kuule huvi. Ei käinud, ma ei ole kunagi võtnud osa bioloogia olümpiaad-ist või loodusringist, ma käisin hoopiski keemiakallakuga eriklassis inglise keele ringis kooli ajal. Ma käisin ka tehnikaülikoolis veel kooliajal keemiaringis aga mitte bioloogiaringis, et see huvi üldse nagu ei pidanud saama kuskilt kõrvalt midagi. Te käisite ju koolivaheajalt botaanikaaias tööl? Ja kooli vahel tõepoolest ma kirjutasin virve roostele, kes oli tollel ajal troopikataimede sektori juhataja ja virverovski ütleb, et tema tavaliselt ka ei vastanud inimeste kirjeldada, kui neil oli niisugune palve tööle tulla või midagi sellistest tollel ajal väga palju ei võetud kooliõpilasi suvevaheajaks tööle, botaanikaaed ammugi mitte. Aga millegipärast see kiri tekitas rahvastesse sellise huvi, et suveks mind tõesti koolivaheajaks tööle võeti. See esimene tööpäev oli mul 11 10.-ni juunil 1978. aastal. Pole täpselt meeles. Me pidime taime seal kastma ümber istutama, väetama, rohima, kindlasti mingil määral kollaseid lehti ära võtma ja sellised olid tavalised tööülesanded. Mul ei ole küll niisugust eesmärk ei olnud, et ma lähen botaanikaaeda tööle ja töötan seal siis kogu elu. Et see on lihtsalt nii välja kujunenud. Aga praegu ma küll ei mõtle, et peaks töökohta vahetama ja jäi töökoha. Vahetuse mõtted on mul siiski olnud. On olnud ka selliseid selliseid aegu. Te õppisite Tartu Ülikoolis bioloogiat. Milline aeg see teie jaoks oli, küsib üks raadiokuulaja. See on väga valus küsimus, sellepärast et Tartu aastad olid keerulised nimelt ma ei saanud kohe ülikooli sisse, päris mitu katset pidi tegema, konkurss oli väga suur ja konkursi tõttu ma ikkagi jah, kaks korda proovides siis ei saanud nagu juba ülikooliõpingud algasid, siis, siis oli juba kõik väga tore. Professor Masing luges meile botaanikaloenguid, luges meile botaanikaloenguid. Viktor Masing on kindlasti üks mentaarsemaid botaanika professori teistes, keda need, kes tollel ajal lõppesid või temaga kokku puutunud on meenutavad hea sõnaga. Viktor Masing kandis, millega praktikaid, kus me käisime siis metsas või niidubel jõe ääres kus me uusi põnevaid taimi õppisime. Aga viimased mälestused Viktor Masinguga on veel enne tema lahkumist veel haigevoodis, ta saatis veel teateid oma viimase raamatu kohta ja Viktor Masingule oli ju suur soov anda välja mitmeosaline teos taimeriik mis küll ei ole tänaseni teostanud, aga mille mõte ei ole siiski maha maetud vaid see mõte siiski idaneb. Ja nüüd Toomas Kuke eestvõttel on uuesti kampsis aktiivseid inimesi kokku kutsutud juba mitu aastat tagasi, meil on juba need artiklid ära kirjutatud ja ma loodan, et varsti näeb ilmavalgust taimeriigi esimene köide. See on kavandatud viieosalisena või viieköitelise on ja seal on palju palju autoreid. Kes taime hästi tunnevad Eestis ja kes on siis põnevaid lugusid erinevatest taimedest kirjutanud oskussõnade terminitest ka praegu ei ole väljundit, et kust inimene siis saaks nende uute oskussõnade terminitega tutvuda, loomulikult me ise propageerime või tutvustame neid, aga mitu botaanilised oskussõnade selleks kas brošüüri või raamatut võtan koostamisel või tõlkimisel. Näiteks viimane botaaniline oskussõna, mis 24. oktoobril alles hiljuti meie botaanika terminoloogia koosolekul siis oli arutusel ja kinnitati, on kohev, sulges leht, kohev, sulges leht on selline leht, mis esineb paljudel Palmidel, näiteks printsi Palmil või kuningPalmil rebas Palmiljon mitmetel muudel troopilistel Palmidel, kelle lehed on hästi kohevad ja minu uuest palmiraamatus oli niisugust väljendit kasutada, sest et see on iseloomulik paljudele Palmidele. Ja niisugust oskussõna terminit ei olnud varem eesti keeles. See tuli välja mõelda tegelikult Me jaurasime sellega ikkagi vist rohkem kui aasta. Ei tulnud sobilikku mõtet kellelgi. Nüüd ikkagi plahvatas ja selle üle on mul tohutu hea meel. Kas ülikooli ajal tegelesite põhiliselt õppimisega või käisite ka tihti pidudel? Ei, mina ei ole küll eluaeg olnud kunagi väga suur seltskonnainimene pidudel jah, on küll ette tulnud, et ma olengi minut, aga peod ei ole kindlasti nüüd need, mis oleksid mulle nüüd nii suurt huvi pakkunud et mind on ikkagi eluaeg huvitanud mets või loodus või, või ka aed koduaed või, või ka siis see, mis kõik aknalaual kasvab. Taimi on mul olnud küll eluaeg nii aias kui toas. Kuidas te olete rahul meil müüdavate taimede valikuga on see piisavalt suur, tunneb üks kuule huvi. Eestis taimevalik on väga suur, ei ole midagi halba öelda, Eestis on taimevalik väga-väga suur. Eestis müüakse igal aastal selliseid taimi, millel eestikeelset nimetust ei ole siis jällegi taimemüüjad meie poole, me mõtleme need nimed välja. Aga ega ainult mitte see ei ole, et et põnev on niisugune taim, mida veel Eestis pole müüdud või mida müüakse ja pole talvel eesti keeles vastet. Selliseid taimi, mis tavaliselt Eestis võib ju poest osta näiteks. Mulle väga meeldivalt floksid. Mul on 130 sorti blokse mis on tõenäoliselt kas suurim või üks suurimaid sordilisi Kloxi kogusid Eestis. No mõni ütleb, et tal on mitusada sorti flokse, võib-olla tõesti. Aga mul on siiski kõik. Aga ma püüan neid kontrollida, et kas ikka vastab sellele sordile või mitte, tõsi, kevadel osta väike bloksi taim sisaldab ainult lehetaliaga lehe järgi ei saa kindel olla, kas tuleb see või teine sort Ongi, nii et ostan kevadel mingi nimelise proxy sordiga. Kui ta läheb suvel või sügise poole õitsema, siis selgub, et ohhoo, see polegi see. No mõnikord õnnestub ka kindlaks määrata, mis sordiga on tegu, aga alati mitte ei viska küll niisugust taime ära vaid võib-olla järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal õnnestub kindlaks teha, et kas on see või teine sort. Ma olen kuulnud, et teil on kodus ka väga palju kaktused ja Boy enge. Kaktused on mul üle 100 liigi, aga noh, see ei ole väga palju. Suveks toome nad kasvuhoonesse, talvel tala, valk pojeng 40 sorti. Botaanikaaias on meil üle 200 sordi pojeng ja ka Tartu botaanikaaias on kindlasti mitusada sorte. Põnged. Aga pojeng on üks sümpaatne kena taime pojengid. Mulle meeldivad. Kui Kohilasse turistid saabuvad, siis ilmselt viiakse nad ka teie aia juurde ja öeldakse, et vaadake, siin on meie botaaniku, Urmas Laan. Minu aed ei ole tegelikult avatud niiviisi rühmadele, nagu mõni inimene on Eestis oma aia avanud, aga vahel tõesti soomlast ekskursioonibuss peatub ja siis tuleb see terve kamp 40 soomlast maha ja tahavad näha, siis ei ole pääsu. Aga avalikult ei ole kulutanud, et võib tulla. Ma olen kuulnud, et magamistoas ei tohi palju taimi olla. See pidavat tervisele halvasti mõjuma. Selles toas, kus teie magate, On taimi. Oi, ma ei julge seda avalikult öelda, liiga palju. Mul kodused ütlevad nii et nii palju ei tohi üldse kodus taimi olla, et toas on liiga niiske õhk või midagi sellist, aga mina ise seda muidugi ei usu. Ma ei ütle ka kunagi nii, et samas võib katus ära või mõnda taime ei tohi panna maja jõe äärde kasvama mõnda roosi või miskit sellist, mina ei usu, et taimed teevad inimesele või elamutele ehitistele kurje. Personal. Personal. Te ütlesite, et te olete botaanikaaias töötanud 27 aastat. Sellel aastal täitus 27 aastat pidevalt tööstaaži, aga tegelikult ma olen muidugi botaanikaga seotud üle 30 aasta. No selle aja jooksul on teil väga palju direktoreid olnud Ma olen tõesti tööl esimesest direktorist Pukki ajast, Arnold Pukk on nüüd lahkunud meie hulgast. Aga ma olen elanud jah, kõik direktorid praegu on kaheksas minu meelest üks parimaid direktorit, botaanik ja ajaloo jooksul on olnud Andres Tarand, kes oli küll lühikest aega, aga kelle aegu sai käia kaugetel ekspeditsioonidel täiesti ametlikult. Mina käisin tollel ajal Pamiiris Tadžikis päris afganistani piiri ääres ja mujal. Kas teil endal ei ole vahel tulnud mõtet, et võiks kandideerida mõnele kõrgemale ametipostile? Ei, mitte kunagi ei, ei, mul ei ole kunagi olnud selliseid selliseid kõrgeid ambitsioone, ma olen alati tahtnud olla tagasihoidlik ja, ja nähtamatu. Enne te ütlesite, et teie elus on olnud ka selline aeg, kui te mõtlesite töökohta vahetada. Ja on olnud ka selliseid ärevaid aegu lihtsalt ja on tõepoolest olnud mõte ja Ma tollel ajal, see on juba küll päris palju aastaid tagasi mõtlesin isegi minna lillepoodi tööle, aga siis ma mõtlesin, et eesti botaanika vist kaotab palju ja mõtlesin selle mõttendus maha. Teistelgi botaanikatöötajatele, kes on seal 30 aastat või rohkem töötanud, on, on olnud niisugused mõtted, et võib-olla minna kuskile mujale. Tõsi meil oled inimesega, kes on käinud kas mõne ajalehe juures tööl või, või kuskil aiandussovhoosis kunagi mujal tööl, aga on tulnud siiski tagasi. Aga on ka selliseid, kes on lahkunud jäädavalt ja pole tagasi tulnud. Üks kuulaja tunneb huvi, kuidas teie tööpäevad Tallinna botaanikaaias välja näevad. Meie osakonda, kus mina töötan, nimetatakse keskkonnaharidusosakonnaks, nii et meie otsene tööülesanne ongi inimesi valgustada kõige laiemas mõistes taimede mitmekesisusest inimese seotusest taimedega, nii et tegelikult Sa oled ülesanne ongi osaleda ka raadiosaadetes telesaadetes, kirjutada artikleid, raamatuid, esineda loengutega ja võtta vastu ekskursioonirühmi neile tutvustele taimi. Ja praegu valmistati ette näitust taimed vanades pühakirjades mis sel ajal, kui meie saade eetrisse jõuab, on juba avatud. Ma veel kohendan ja kirjutan juurde tekste on selliseid taimi, keda on ainult piiblis mainitud koraanis mida tahes, aga ka selliseid taimi, keda on ainult siis pärimustes mainitud näitaksega indiaanlastel ei ole niisugust pühakirja, vaid indiaanlaste uskumused, sageli on antud edasi suuliselt või Aafrikas on palju taimi, mis on pühadega, mis ei ole kusagil kirjas ja ei saagi öelda, et selle näituse ettevalmistus oleks olnud kerge või lihtne. See töö on kestnud tegelikult aastaid, mõnikord arvatakse isegi vahel kolleegide poolt, et noh, mis seal siis pole, on ühe taime, teise taime panen välja ja kirjutan võib-olla paar lauset ja ongi näitus koos. Aga sageli mõne näituse ettevalmistamine kestab mitu aastat. Et see informatsioon kõik kokku koguda piiskhaaval tilkhaaval lause haaval siit, sealt ja kolmandast kohast arvatakse sageli minu arvates ekslikult nii. Oh, internetis on kõik olemas. Ei ole, on väga palju taimi, kellest internetis ei ole ühtegi pilti, mitte ühtegi sõna, mitte ühtegi lauset, mitte midagi, kes on kas nii haruldased või nii vähetuntud, kelle kohta ei ole kusagil tuuridega lugeda. Kui tööpäevast rääkida, siis meie nii-öelda, et rutiin tapaks meie päevad on kõik väga erinevad. Kui ma tulen hommikul tööle, siis ma alguses mõtlengi, kes on ainult täna õitsema. Ma pean veel niisugust rubriiki või minu ülesanne tööl on igav. Alguses või eelneva kuu lõpul koostada uus nimekiri sel kuul õitsvatest taimedest, mõned botaanikud teevad seda kõike ei tee. Ja see on väga huvitav. Inimesed saavad kodulehte külastades näha seal, millised taimed just parajasti õitsevad. Ma ei pane kunagi sinna nisust, taimega sõitsid ainult loetud tunnid. Ma arvan, et ikkagi sinna nimestiku saavad need, kes otsivad pisut pikemalt. Novon taimeke suitsevad vahetpidamata 365 päeva või isegi rohkem aastas. Ekskursioonide puhul enam ilmselt ei pea mõtlema, et kuidas ma neid läbi viin ja mida ma inimestele räägin. See on teil kõik selge. Ei, ma ei mõtle selle peale kunagi ja enamasti ka loengute peale ei mõtle, kuigi tellitakse ka vahel väga keerukaid loenguid. Näiteks hiljuti ma pidasin loengu arstidele arstide täienduskoolitusel allergiat põhjustavate taimedest ja nüüd varsti ma pean loengu samuti meditsiinitöötajatele mürgistest taimedest, inimestele. Urmas, kui teie taimedest räägite, siis te ütlete ikka taim, kes kasvab minu aias, või taim, keda ma nägin. Aga enamus meist ütleb taim, mis kasvab minu aias või taim, mida ma nägin, aga küllap hakkab sega tasapisi muutuma. Selliseid inimesi muidugi on järjest rohkem ja rohkem, ma vaatan jälle siin ajalehes, seal ajakirjas artiklis jälle üks autor, ajakirjanik, eriala inimene ütleb jälle puu, kes on suur ja vana või taim, kes on tark või ja et õnneks arusaam, see omaksvõtmine muutub tavalisemaks. Jah, kui esimest korda kunagi aastaid tagasi me hakkasime asesõnana kasutama taimede kohta, kes puu, kes on suur floks, kes on ilus ja punaste õitega, siis tunduseni mitmele eriala inimestelegi. Kummaline, kentsakas, vastuvõetamatu, aga nüüd me oleme juba aastaid selgitanud, et taimed on samuti elusorganismid mis teeb ühest organismist elusorganismi, mis on taimedele, loomadele, seentele, protestidele, ainuraktsetele iseloomuliku se on auto rep produktiivsus. Selline keeruline sõna tähendab seda, et ükskõik kas tegu on taimega loomaga, seenega või mõne muu elusorganismiga neile kõikidele ühine iseloomulik tunnus on see, et kõik elusorganismid on võimelised moodustama endasarnaseid järglasi. Ja kui ma külval mõne kurgi või tomati mõne muu taime seemne või ostan endale mingisuguse potitaime jälgin, siis seeme idaneb, kasvab temast suurem väiksem taim. Ükski taim ei jää sama suureks, kui ta just ära ei kuiva. Kui ma teda ei kasta või tema eest hoolt ei kanna, et nad kasvavad suuremaks, nad paljunevad, neis toimuvad igapäevased muutused. Loomulikult on taimed elustaimed, targad taimed on ju eksisteerinud planeedil maa palju kauem kui inimene. Ja kes seda ei usu, et taimed on elus siis näiteks niisuguseid taimi, kes liigutab ennast kiiremini, kui paljud inimesed on, on olemas häbelik moos ja selliseid taimel isegi meil Eestis näiteks kuker puu kukerpuu kohta, paljude inimeste teadku, Kõrboliigutab ennast kiiremini, kui me suudame silma pilgutada tema tolmukad, kui sinna peale langeb mõni tolmeldaja. Nonii, mesilane, keegi muu, kui me katsume maikuu sees, kui kukerpuu õitseb juuni alguses veel tema õitsesid, tolmukad lähevad silmapilkselt kinni. Teie tööd võib lausa kadestada, ma imestan, mitmed botaanikud on hakanud luuletusi kirjutama. Kas teil ei ole tulnud mõtet kogu seda ilu lärssidesse panna? Mõni botaanik on hakanud tegema filme, näiteks Priit Pärnuni botaanik, töötanud botaanikaaias. Mina olen luuletanud küll, aga ainult sahtlisse ma ei ole, neid võib olla sädeme ajal, on äkki ka üks luuletus avaldatud? Seda ma enam isegi ei mäleta. Praegu ei ole minus küll enam mingit tungi luuletada või kirjutada välja või romaane. Kuigi jah, kooli ajal, kui anti kas klassitööna või kodus ülesandena kirjutada kirjand siis minu kirjandid olid sageli tõepoolest terve kaustiku pikkused. Kas 46 lehekülge vist oli kaustiku pikkused, see oli mul väga lihtne ja siis loeti need klassis ette. Ja vigadega, ma arvan, oli selles mõttes hästi, et kirjavigu oli vähe. Õigekirjaga ei ole väga palju probleeme olnud. Kui palju te olete taimedest raamatuid kirjutanud? Üheksaraamatu autor või kaasautor, ma olen. Ja praegu nüüd on valmimas 10. raamat, aga mul on loomulikult plaanid veel mitme raamatu väljaandmiseks. Näiteks väga paljud kirjastused on pöördunud minu poole, et kas ma kirjutaks mõnda lasteraamatut? Ma ei ole jah tõesti otseselt ühtegi lasteraamatut kirjutanud. On pöördunud mitu kirjastust niisuguse ettepaneku, kui ka, et ma kirjutaks mõistatuse raamatuid, on küsimuse vastus või midagi niisugust. Raamatu kirjutamine nõuab väga palju vaeva ja väga palju aega. Jah, võtab siiski palju aega, näiteks palmiraamatut ma kirjutasin rohkem kui aasta. See mõte oli minust veel pikemalt iganes. Tõepoolest, palmiraamatu valmimine on, on sündinud üle kivide ja kändude, esmalt ei tahtnud ükski kirjastus seda teemat üldse vastu võtta või, või ei näinud selles perspektiivi, arvati palmiraamat noh, ei tekita nii suurt elevust või ei paku nii palju huvi. Siis ma pidin mitu mitu palmi-de kohta käivat artikleid kirjutama ja mitu pikka raadiosaadet tegema. Ja võib-olla ka televiisoris Palmidest rääkima. Siis alles kirjastused võtsid sellest tuld. Persona saatekülaline on botaanik Urmas Laansoo. 2003. aasta detsembrikuus käisid seal koos oma kolleegi Krista Kauriga Moriikiusel oma reisimuljeid jagasite tega keskeprogrammis. Saate lõpus te ütlesite, et see on nii põnev paik, et seal tasub käia hinge kosutamas. Ja te võtsite tegi selle teekonna uuesti ette. Ja ma arvan, et ma tahaks sinna veel minna või mul on kindlasti plaan sinna veel minna, vaatamata sellele, et haridus on territooriumil küllaltki väike, umbes Saaremaa suurune põhjast lõunasse 60 kilomeetrit ja idast läände ka 54 56 kilomeetrit, kõige laiema koha pealt. Aga loodus on seal nii põnev, vaatamata sellele, et inimesed on seal väga palju pärismaist metsa maha raiunud, et seal on jäänud kunagi saart katnud metsast järele üks kuni kaks protsenti on seal ikkagi loodus, nii. Pärismaine loodus kui ka see Teada nii, et ma alles teisel reisile siis kuus aastat hiljem sain teada, et ahaa, see on sees, on sees, on see. Kas see puu, mille nägemine teil rõõmupisarad silma tõi, on alles? See on alles loomulikult ja remondi Sarapuu kasvab tegelikult looduslikult liigesesaarel, aga Moriitusele on teda ka istutatud. Vahepeal on tegelikult rõõmupisarapuu ka huvitavaid muunduse, nimelt kunagi kuulus tema Malpiigeliste sugukonda veel 2003. aastal ka vahepeal ka taimesüstemaatika ei maga ja töötavad ja nüüd on hoopiski rõõmupisarapuu paigutatud kannatuslilleliste sugukonda, kus valdavalt on liaanid ronitaimed. Kannatuselillevilju müüakse ka meil ju Eestis või mahlakreadeli mahlani. Seal võib asiooni mahla nime all ja aga rõõmupisarapuu nime sai alles pärast puuga kohtumist eestikeelse nimeta. Teie mõtlesite selle nime välja? No ja meie taimenimede komisjon, seal alles niisugune nimi talle pandi minu kirjelduse ja, ja nende emotsioonide ajendil. Aga Remo pisarapuu kasvab nüüd ka Eestis ja Tallinna botaanikaaias sarapuud võimalik näha ta veel küll ei õitseda, noor, ta on sündinud siis 2003. aastal peale reisiseemnest. Aga ta on juba siis ligi 10 aastat vana. Aga miks siis suur õnn oli Remo pisarapuud meil näha nimelt taitseb väga lühikest aega ainult detsembrini, muuseas, mõned loetud päevad või nädalad ja me sattusime meiegi just tema õitsemise ajal ja ma sättisin oma teise käigu Moritusele ka rõõmupisarapuu õitsemisaegade detsembriks kuuse ja samuti nägin teda õitsemas. Teisel reisil õnnestus näha ka tema vilju. Milliseid üllatusi see teine reis teile veel pakkus? Üllatusi pakkus palmide osas, kuna Moritusel Bambelmoosi, botaanikaaed on troopikapiirkonna botaanik, kaadrist üks võimsamaid, üks vägevamaid. See on tohutu suur, see on tohutu mitmekesine ja seal on taasta vanad taimed. Seal on üle 80 liidi, palme ja paljusid muid taimi, keda Eesti inimene võib-olla on kuulnud või kama elust tarvitanud, aga pole kunagi näinud. Siis on seal veel vere, pisarapuu, Napoleoni mütsi, puu, kellest põhjam, inimesed enamasti pole mitte midagi kuulnud. Seekord käisite te üksi reisimas? Ja ma käisin seekord täiesti ihuüksi. Kellega te siis oma emotsioone jagasite? Täiesti võõraste inimestega, need põnevad emotsioonid, mis seal tekivad, nähes uusi huvitavaid taimi, ei suuda jah, loomulikult ainult ühe inimese sisse mahtuda ja täiesti spontaanselt, lihtsalt ma nägin, et ohoo, mingid inimesed vaatasid seal taimi ja ma hakkasin rääkima, et oi, kas te tunned seda puud, loomulikult nad ei tundnud, nad kuulsid, et ma käin üle nendest emotsioonidest ja siis meil venis ekskursioon seal mitmetunniseks. Aga mis teil kaasas on, kui te käite võõral maal taimi uurimas? Kindlasti on mul filmikaamera fotokaamera ei ole mul eriti olnud kaasas, ma olen väga halb pildistaja, fotokaamera muretsesin alles kas aasta või kaks aastat tagasi, ma ei ole kunagi tundnud huvi pildistamise vastu, aga ma olen rohkem huvi tuntud filmimise vastu. Ja ma üritusest on, mul oli üle 10 tunni taimefilmid päevikut kätte ja ma pean tegelikult päevikut, aga selle kohta on õigem öelda, et ma teen filoloog Chrisi vaatlusi ja rohkem kui fenoloogilise vaatlusi. Looduses. Ma teen ilmavaatlusi ilma, vaatasin ma teen juba lapsepõlvest saati seitsmekümnendaist aastatest, mul on kõik need vihikud alles. Kas oli ilm pilves või pilvitu, millised temperatuurid, sademed ja ütleme, fenoloogiliste vaatlus, sest igasugused muud, millal taimede pungad keset millal keegi läks õitsema, millal, millal valmisid ja nii edasi, et need vaatluse vihikud on mul paksud ja terved, kapid on täis. Kunagi oli teil unistus sõita Uuscaledooniasse. Kas see unistus? See unistus ei ole veel täitunud, aga Uus-Kaledoonia endiselt on väga-väga põnev. Ma sellel aastal tellisin interneti kaudu isegi ühe inglise ja prantsuskeelse Uus-Kaledoonia palmide raamatu, kus on üks prantslane, kes on selle kirjutanud. Uus-Kaledoonia on tõesti väga väga põnev Prantsusmaale kuuluv üle mereterritoorium Austraalia lähistel vaikses ookeanis. Miks Uus-Kaledoonia on väga põnev, sest Uus-Kaledoonia, nii nagu enamik saari nagu Mauritius nagu Havai saarestik nagu Madagaskar on tohutu põneva loodusega Uus-Kaledoonia eest, nagu ka enamikel saartel ei ole mitte ainult taimestikku, huvitab, vaid on ka loomastikku huvitav, tõsi. Loomima nii hästi loomulikult ei tunne ja loomade vastu ma ka nii suurt huvi ei tunne kui taimede vastu kauskale toonis näiteks on tohutu rikkalik sisalikke fauna ja taimede Flora Uus-Kaledoonia sand tohutu, tohutu põnev, seal on tohutu, palju teeme, seal on näiteks 13 liiki inimesed, Arovokaariaid, seal on üle 30 liigendeemseid, palme, kedagi, kasvõi mitte kuskil mujal, ainult Uus-Kaledoonia s. Et kõikidele loodushuvilistele, kellel siis majanduslik olukord võimaldab, on Uus-Kaledoonia kindlasti tohutu põnev reisisiht. Kas te korjate juba raha selle reisi jaoks? Ei, ma otseselt ei korja kunagi või kogu kunagi ühegi reisi jaoks raha, et kui see raha on olemas, lihtsalt reis tuleb ja spetsiaalselt korjad. Siin on üks selline raadiokuulajakiri. Praegu meelitavad turismifirmad klient ja sellega, et palkavad gruppe, juhtima tuntud inimesi, oma ala spetsialiste. Kas teile on ka pakutud lõunamaa loodusreise? Oi, palju on pakutud, aga ma olen kõigest ära öelnud. Miks mulle ei meeldi käia terve suure rühmaga. Ma olen tegelikult teinud selliseid plaanilisi rühmareise huvilistele ja need on olnud kõik kas siis tuttavad või kolleegid. Need reisid on väga põhjalikult ette valmistatud, kõik on täpselt teada, mida me seal Läheme milliseid kohti me külastame, kõik on ladina keeles taimede nimestikud inimestele ette ära jaotatud, pihlakapulgad antud, taskus jaane märgiks. Mul on tegelikult väga kahju, et kui inimesed käivad kusagil kaugel lõunamaal Väiga, satuvad Eestis metsa merre äärde, niidule, parki, aeda, et nad ei saa aru, mis nad näevad. Kuna ma kohtun aastasega tuhandete inimestega, Me vestleme ja minu käest küsitakse kõikvõimalikke küsimusi. Siis Need aastad tagasi ilmnes see, et inimesed ei tea, kas elupuu on okaspuu või lehtpuu. Kui küsida nii, et mis te arvate, kas elupuu on okaspuu või lehtpuu siis 90 protsenti idee sain ma vastuseks, et elupoolne lehtpuu ja ega sageli ei osatagi aru saada, et miks mõned puud on okaspuud, mõned puud on lehtpuud. Arvatakse ka näiteks kadaka kohta, et kadakad, marjad, arvatakse ka paprika kohta, keda me sageli 10 või ka kasvatame. Paprikakaunad aga ei ole kunagi olnud, ka on, on niisugune viljatüüp, mis avaneb kahte õmblust pidi tipust aluse suunas ja kus seemned kinnituvad poolmete külge. Aga kus paprika lained, pool med Tabrikal pole mingeid poolmed. Pabrika. Maat kõrvits, kurk, jõhvikas, mustikas ja paljud teised marjad. Ma hakkasin metsaradade äärde riputama väikeseid etikette, kus ühel pool siis on selle põõsa või puu. Ega need nimetus ja teisel pool siis eestikeelne vaste. Sest ega meie inimesed, kes vahel käivad jalutamas koertega jalutamas või lastega või niisama värsket õhku hingamas ei tunne ära puud, paakspuud, kuslapuud, kibuvitsa kibuvitsaliik on meil 10 tükki lootses pajusid antakse väga halvasti. Meil, kui on huvi, siis on võimalus saada targemaks. Kuhu te nüüd sildikesed panite? Okste külge riputasin paelaga. Need on ikka kodumetsas, aga ma usun, et inimesed on ka tundnud, huvi vaadanud, mul on sealjuures alguses ainult nii kümmekond, olen jõudnud panna, aga ma jätkan seda tööd. No küllap nii mõnigi inimene, kes teie kodumetsas neid silte loeb, saaks sealt külge pisiku, mis teda ümbritsevat loodust teistmoodi vaatama paneb ja võib-olla ka taimedega tegelemiseks tõuke annab. See on üks väga süütu ja ohutu haigus nakatuda botaanilisi pisikusse hakata botaniseerima, sest see ei tapa ja taide inimesele kurja, ma arvan, vastupidi, see on isegi tervisele hea. Ma puhkuse ajal võtame alati viis kuni seitse kilogrammi alla. Vedades käruga õunapuudele sõnnikut. No kevadel mõistud on Dahlijad jorianid maha, see on suur raske töö, sügisel tuleb üles kaevata samuti suur raske töö. Mõnikord võib öelda, et Ohmisse poled Dahlia jorian, ilus lilled kasvatanud gaasi. Aga tegelikult nende kasvatamine on väga, väga raske, füüsiliselt just kuna see nõuab palju jõudu. Üks kuulaja tahab teada, kus ta ennast täiendamas olete käinud. Mitmel pool kunagi botaanika saatis mind Rootsi Göteborgi botaanikaaeda, seal oli väga põnev. Muidugi ma ei saa nii-öelda, et peab kuskile spetsiaalselt saatma koolitusele, täienduskursusele, kusagile mujale. Ma ütlen nii, et Eestis olles siinsamas väikesel territooriumil õpib samuti väga palju oma kodumetsas, kus ma olen käinud ju aastakümneid iga kord ma märkan midagi uut, mida ma ei ole kunagi varem tähele pannud. Kas teie taimi kuivatutega? Ja natukene kindlasti kuivatan, aga see ei ole nüüd minu kirg või hobi. Ma ei ole selle vastavaid taimi panna paberi vahele või teha herbaarium, miks? Aga see ei ole minu eesmärk omaette? Ma käisin alati Loodsas, nii et ma ei toonud midagi kaasaitsjalist. Korilase instinkti. Mul ei ole, et ma kõik püüdsin jätta ainult meelde, mis ma kohtusin ja nägin. Isegi ma märkmeid ei teinud. Aga nüüd ma sageli teen märkmeid, nüüd maga, pildistan. Urvaste kogusite kunagi elektriküünlaid ja värvilisi lambikese, tegelete te veel selle hobiga? See on pisut võib-olla praeguseks ajaks vaibunud, aga poes ikkagi. Mul lähevad silmad särama. Kui noh, on see aeg ja fanaatiliselt ma neid kokku ei kogu. Mul üks suur kapp on neid täis ja rohkem ei mahu ja. Ja jõuluajal võtate siis kõik need ilusad lambikesed kapist välja ehiti kuuse ehiti toa. Ei, ma arvan, et kollektsionäär on samuti väga-väga erinevaid, et mõni võib-olla paneb oma mängukarud või mingid tinasõdurid või mingid muud asjad võib-olla riiuli peale eksponeerib, neid kutsub, külalisi näitab ja, ja nõndaviisi. Ja see hobi midagi kollektsioneerida võib-olla ka selline, et, et see püsib ainult minu sees see teadmine, et mul kuskil midagi on. Aga ma ei võta neid välja, ei vaata neid iga päev, imetlev ei pane põlema või miskit sellist. Et ma arvan, et kollektsionäär on samuti väga-väga erinevaid. No kui te mõnest asjast tüdinud ette, kas siis kingiti ära Ei, ma räägingi küll ei kingi ära näiteks floksema, küll vahel kinginiaalsed, lihtsalt taimedel on kombeks kasvada pisut suuremaks ja noh, ka omadus paljuneda lohvikule palju, nii et ta kasvab. Aga peaminister vahed on neid täis. Lokside paljundamine on nii, et ma pean ikkagi selle taime üles kaevama, jagame osadeks ja nõndaviisi osa mitu. Et jah, nii proksia külma vahel mõne teise inimesega kas vahetan või kingin ära või, või nõndaviisi. Kas jõulud on teie peres alati peetud? Et meie pärast tegelikult peeti alati rohkem näärisid, meil käis näärivana ja saime näärikinke ja ma üldse ei pea seda imelikuks või ei pelga seda öelda, kuigi tollel ajal, kui ju ametlikult jõulusid ei peetud. Me käisime küll jõulude ajal kirikus ja, aga me pidasime, näärisid ka ja ja mulle nöörid samuti on praegusel ajal väga sümpaatsed. Kas te olete ka ise näärivana või jõuluvana olnud? Jõuluvana või näärivana või soku või miskit sellist ei ole ma küll kunagi teinud aga siiski botaanikaaias, kui meil vahel sünnipäevasid peetakse, siis jah, mul ühe kolleegiga samal päeval sünnipäev ja ka president platsiga samal päeval, see tähendab 23. veebruaril siis me oleme küll ennast konstrueerinud ja mina põdraks ja kolleeg jäneseks ja siis me oleme küll nalja teinud jah, sünnipäeva ajal kolleegidele, aga jõuluvana või näärivana ma küll ei ole teinud. Olete te perekonnainimene? Ei ole, teil on minu pere, on minu toimet, ma võin küll nii-öelda ja, ja mul on muidugi mitmeid loomi. Ma olen kogu elu pidanud akvaariumikalu. Praegu mul veel kilpkonnad, koera, meie pärast pikka aega, kassi mul küll praegu ei ole, aga kas on ka meil peetud pikka aega, meil on käidud kassiga isegi hanesid parte, kanu ja tollel ajal, kui me kõik veel koolias olime või enne kooliga, siis igal meie pere lapsel oli oma kana, millega nad on väga toredad nimed. Glogosur ja hütti. Ja Perry ja hüüti olid meiega nõnda nimelt, isegi vahel tõime kanaliseks tuppa. Ta päris ei maganud, küll voodis, aga kanali tuppa ööbima. Kanad on olnud meie pere lastele väga sümpaatsed. No teil ei ole vist kunagi igav. Ma ei ole tundnud ühtegi igavat päeva, et ma lihtsalt käin kusagil polen kusagil ja siis ma ei tea, mis oma ajaga peale hakata. Et sellist aega mul ei ole. Muidugi ma mõistan neid inimesi, kes vahel ütlevad, et tal on nii igav, et kedagi ei ole, kellega rääkida, mida uurida, mida teha. Aga minu elus niisuguseid hetki pole olnud, mul ei pea olema üldse ümber, ma võin panna silmad kinni ja mul on väga huvitav Ma tänan teid selle pika jutuajamise eest. Öelge palun üks number ühest seitsmeni ma kasutasin saates ju ka kuulajate küsimusi, nii et üks kuule, saab oma küsimusest väikese auhinna. Seitse on selline väga sümpaatne arv. Persona saate külaline oli botaanik Urmas Laansoo. Persona saate auhinna saab Veiko priiscos, kes küsis Urmas aansult, kuidas tema tööpäevad Tallinna botaanikaaias välja näevad. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.