Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg, MINA OLEN Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas elate? Tänan küsimast, hästi, nii mõnigi inimene võib öelda, et mis pedagoogidel viga, nad saavad suvel kolm kuud järjest puhata. Kui palju teil siis tegelikult seda puhkust on? Ei, no ikka kolme ei venita välja ja mul tuleb veel natuke lühem sellepärast. Ma ei saa minna koos õpetajatega jaanipäevast kohe ja, ja ma ise tulla pärast kahekümnendat augustit koos õpetajatega, ma pean natukene hiljem alustama puhkust ja natukene varem tööle tulema. Ma olen juba kaks nädalat tööl käinud. Millega te siis selle kahe nädala jooksul tegelenud olete? Meil on mitu uut inimest tööd, natukene aitasin neil järje peale saada. Seitset pudi alguse rutiinseid, tegevusi, mida võib-olla kõrvaltvaataja inimene väga hästi aru ei saagi, mis nad seal teevad, aga kogu aeg on mingi laut üles. Mida see puhkuse ajal tegite. Juuli alguses käisin ajal õpetajate seltsiga Baierimaareisil siis päeva ja pärast seda sain seenemetsas käia marjametsas lihtsalt vedeleda. Pid sain kodus peaaegu ära koristatud. Esimene september on ukse ees. Kas ootusärevus on suur? Kas esimene september on hästi tore päev. Noh, minul on praeguses ametisse kohustus kaks aktusekõnes pidada. Ma ei jõudnud, see pidi ette valmistama hakata. Panete kõne paberile või räägite peast? Üldiselt, ma kirjutan alati oma kõned valmis, aga ettekandmisel noh, ütleme, et ma ei ole paradiis kinni. Tegelikult 20 aastat õpetaja, enne kui ma direktoriks hakkasin ja kui ma olen läbi mõelnud, millest ma räägin, siis saab ka ilma maha lugemata hakkama. Kes teie pereliikmetest peale teie veel kooli läheb, kellel algab uus õppeaasta? No tegelikult vist kõigil pereliikmetel peale kassi noh, abikaasa, mul ülikooli õppejõudu siis mu noorem tütar alustab õpetaja teed hakkab inglise keele õpetajana tööle kostivere põhikoolis, siis minu poeg on jätkuvalt tudengi staatuses Tehnikaülikoolis. Ja minu vanem tütar küll lõpetas ära nüüd ülikoolis magistriprogrammi, aga ma kuulsin, et talle Ranti Tallinna Õigusinstituudis seminari läbiviimine selles mõttes kõik on kooliga seotud. Üks kuule küsib, kas teie lapsed on olnud ka teie õpilased? Jah, on küll olnud vanemat tütart ja poeg oleme õpetanud lausa niimoodi õpetajana ka nooremat ütles, nakatasin lihtsalt. Aitasin tal riigieksamiteks valmistuda. Kõrvalseisjale võib selline olukord harjumatu tunduda. Ajaloo õpetaja annab tundi klassis, kus õpika tema laps Minu arust on võimalik küll niimoodi sättida, et tunnis on õpilane klassis ja, ja siis vahetunnis noh nagu tulebki siis kohviku taha näiteks siis ma jällegi evo. Aga mind isiklikult ei seganud ja ma viitasin küll teha niimoodi, et noh, et lapsi sega nuks ka võimalikult vähe. Ja selles mõttes on mul tegelikult hea meel, et et noh, kui ma olin nende õpetaja koolis ja eks nad ju teadsid, et ma kodus valmistasin kontserdid ette või noh, hindasin, et nad ei kasutanud seda mitte kunagi, kuidas nad ei teadnud, mis on küsimused, kui kontserdi oli? Ma tean, et nad isegi ei käia salaja otsimise piilumas. Teide ene sander hinnatakse kui uuendusmeelset koolijuhti. Rääkige mõnest uuendusest. Kui kool tahab ellu jääda ja püsida konkurentsis, siis sa pead midagi ette võtma. Ei jääks ajast maha. Me õpetame rahvusvahelisi õpilasi, need on need õpilased, kelle vanemad on lühemaks või pikemaks ajaks, sattus tööalases lähetuses. Aga see, et nad tulid meie kooli, see ei olnud, mitte ei kratsinud kukalt ja mõelnud, et kust, aga kas on midagi, mis oleks nagu helistaks, mis teistes koolides pigem seal ikka nii et kaitsekolledži rahvusvahelised õppejõud hakkasid uurima, et kas on võimalik oma lapsi meie koolis õpetada ja sisse kuidagi niimoodi arenes edasi ja siis oli meil sama vilistlane, kes oli just lapsepuhkusel kaasmas, otsis väljakutseid, oli valmis just seda aibi õpet hakkama arendama ja niimoodi siis see tekkiski. Et see on üks uuendus küll ja ütleme, et noh, sellist rahvusvahelist õppekava Ma ei ole Eestis, paljudesse koolidesse vajab ta kindlasti vajalik Tallinnas, Tartus ja ma arvan, et muudes kohtades pigem ehk ei ole seda kontingenti. Praegu. Avame sellel aastal aibi seal alamastme programmi playeri ees programmi esimese teise liitlassi, meil on praegu seal viis, võimalik, et kuus õpilaskuues on praegu veel niimoodi, et ta on avaldanud soovi ega pole veel dokumente esitanud. Ja neid hakkame õpetama siis Ameerika pärit luga, õpetajanna ühes on siin juba viiendat aastat koolis tema abikaasa kaitsekolledžis tööle. Aga siis haibi õppekava sülemaste siis lõpeb sertifikaadieksamiga, sina võtame ka eesti õpilasi, see peab olema noh, pidevalt töös, et me ei saa lubada, et ühel aastal on näiteks viis õpilast, teisel aastal võib-olla 15 ja siis pole kolmandal ühtegi. Õpetajad peavad oma koolitatud ja eksamid peavad toimuma. Sõrmed eesti õpilasi. Kuidas oma kooli õpetajaid valite? Meil on konkurss ja ma ei valinud kunagi üksinda. Tegelikult hästi, palju otsustab ikkagi vestlusesse, tunned ära, kui inimesega räägid, kas ta on meie inimene, ei ole mõni inimene, kellel võivad küll väga head paberid olla ja soovitajad aga kui sa temaga räägid, siis sa näed, et tema väärtushinnangud nagu teistsugused, et ta nagu ei sobi oma hoiakute ja oleme seetõttu meie koodi, kuigi ta oli väga hea spetsialist olla, tegelikult valime ikkagi selle järgi, kuidas siis vestlusel ta meie väärtuste ja meie hoiakutega haakub. Kas selle kodus meeldib ka uuendusi läbi viia, remonti teha, mööblit ringi tõsta või vahetada? Kodus võimalik midagi ümber paigutada, mu abikaasa on osutunud nii palju raamatuid. Kuidas teil majapidamistööd on kodus ära jagatud? Lapsed on nüüd kodus tegelikult ära, kassitoitmisega saame hommikud ja hakkama ise koristame siis, kui on vaja või siis, kui on aega, abikaasa tegelikult aitab üsna palju. Kui meil on päeva näiteks korraliku lõuna söönud, siis õhtul piisavaid tee joomisest. Te olete kesklinnas? Annelinnas jah, aga siin kesklinna lähedal ja sõidate autoga ja võitjaid vahel ka jalgrattaga sõitmas näha. Ei ole jalgratast. Unistan aga ei ole jõudnud jalgratta ostmiseni. Ma aeg-ajalt õhtuti armastan, lihtsalt jalutamas linnas. Nii, hoiate ennast vormis, jah, ma ostsin endale kepid ka kõndimiseks. Mõnikord olen kõndinud ümber Anne kanali, te olete maatüdruk ja kust te pärit olete? Võnnu kihelkonnast. Sen siin Tartus umbes 25 kilomeetrit. Noorena seinast, mäletate. Ma mäletan, et ma olin vanaema pool trepi peal, kui ma ütlesin mingitele suvalistele külameestele, mina olen kolme aastane. Aga midagi rohkem ei mäleta, siis vaatasin tähtsalt üles. Oma esimest koolipäeva ka, mäletate, mäletan. Ma mäletan, mulle kingiti lill, mis ära murdus varre küljest. Nii õnnetu. Ja siis ma mäletan, suured tüdrukud ise mingist suurest laiast trepist üles ja pärast tuli välja, et see oli suhteliselt väike trepp, aga kuna ma olin elanud kogu aeg maamajas ühekorruselise, siis Ta kartsin, et see oli minust päris hirmus minna kuskilt trepist üles teisele korrusele. Võib arvata, et suvised koolivaheajad möödusid teil talutöid tehes? Absoluutselt, meil oli ikka ehtne maakodu selles mõttes, et ikka loomad olid ja ja kõige jubedam minu jaoks oli ikkagi suvine heina. Kui mu oma lapsed praegu räägivad, oi, me saime heinakoorma otsast sõita, siis minu jaoks on see selline kohustused ikkagi lausa patt oli minna heinaajal kinno, näiteks sõpradega õhtul. Söögitegemise ma sain kiiresti selgeks, sest noh, ema käis tööl ja siis pärast sovhoositööd tuli teha oma töid. Ma lugesin ühest artiklist, et olite kolmandas klassis, kui seid hakkas ajalugu huvitama. No see võis olla umbes kolmandas koolis ajalugu õppinud ajalugu hakkas neljandast klassist. Et ta mäleta mingil laupäevasel päeval päeval, kui õli tavaline toa koristamine, mis ei laupäeviti olles enamasti ema, tegi muid toimetusi, siis naelte raadio mängis ja ma kuulsin mingisugust saadet, kus räägiti muistsest vee, esiajaste, türgi inimestest ja see tundus nii huvitav, siis ütlesin, et oh kui vahvad. Me pole koolis õppinud neid asju emasest, kuidas õppima hakkad, kujal tunnid tulevad, siis ma ootasin neid ajalootunde ja ja sealt mul tekkis esimene huvi ajaloo vastu. Oli teil võimalus ka ajalooringis käia? Me ei olnud koolis aja ringi, kuna ma elasin koolist mingi seitse, kaheksa kilomeetrit, kauges sõltusin koolibussist. Et ma ei saanud mingites ringides eriti käia, tunni läbisin, pikapäevarühm ja buss tuli koju ja seda moodsa eriti ju ei käi isand mingid Spoldi ringis ega kuskil käia. Aga ajaloo lugesin hästi palju. Võtsite raamatukogust raamat? No kuidas oli ka mul ema luges hästi palju raamatuid praeguseni. Ja kui ma siis neljandas klassis aja lõpliku kätte sain seal siis Hillar Palametsajutustusi kodumajandus, siis ma lugesin selle esimese hooga läbi, selles suhtes hästi põnev. Ja ma tõstsin ta mitu korda niimoodi, et mul mõned peatükid lausa peas. Olite te koolis hea õpilane. Nende tuli, tead, ma ei mäleta, kas seitsmenda klassi näki või kaheksanda klassi seitsmendal ilmselt lõpetasin kiituskirjaga õiglassid. Hästi tore klass seal Võnnu koolis, nii et noh, ma ei ütleks, et võistlus, aga meil tüdrukud, hunt, üks viiene tüdrukute seltskond, kus me nagu noh, oga kiituskirjadega lõpetasin, mina olin esimene, kes sealt välja langes. Sain kaks, nelja, üks oli tööõpetus, kehaline kasvatus. Tööõpetus sellepärast, et läksin õpetajaga vaidlema. Ma juba siis kodus õmblesin endale igasuguseid asju ja mulle meeldis õmmelda. Ja ma hakkasin õpetajaga vaidlema, kuidas panna lõikeid riidele peale niimoodi, et võimalikult ratsionaalselt esseed kokku hoiaks, tema pani niimoodi raiskas riiet ja siis ma ütlesin, et see õige siis suhted läbi. Millised olid teie suhted ajalooõpetajaga või mitu ajal õpetajat? Ütleme, tavalised ei andnud, päeva lõpetas sellised, kelle suguseks õpetaks, mis oleks tahtnud saada. No heinad olid toredad inimesed, aga müüd eeskujuks teised õpetajad, kui ma nüüd ise õpetajana tööle hakkasin, paar õpetajat oma koolias küll, kelle, kelle moodi ma nagu tahtsin õpetaja olla, mul põhikoolis oli klassijuhataja eesti keele õpetaja, super õpetaja Reet Viilup, oli teil saavutada Lepik, ta oli pikka aega nüüd Puhjas, viimati õppealajuhataja, tema oli selline, kelle Moody tahtnuks olla ja siis keskkooli ma läksin Ahja keskkooli kodus pärast minu kaheksanda klassi lõpetamist keskkooli osa ära. Ja sealt lahja koolist on mul ka kaks õpetajat. Klassijuhataja oli meil matemaatikaõpetaja Paul roll, noormees meie jaoks ikkagi vanad, olid ju need 28 aastat vana, kui me olime siis koolis, aga ta oli selline. Noh, temast sai valeti aru, kas ta on teie peale pahane või ei ole. Kui ta meiega nagu rahul oli, siis ta sinakas ja kui ta oli rahul raamatu siis ta teietasime, ei tahtlusetamine, teie ütleks. Ja siis mulle väga meeldis, aita harjukeseni, muide ta viimati töötasid hoopiski Luunja keskkoolis. Temal silm säras, sans bioloogide keemiat, ta läks nii aine sisse ja siis ta kohe mõnikord pahaseks, kui mõni ei tahtnud õppida. No kuidas nad ei taha seda. Kas ülikooli läksid ikka selle mõttega, et pärast lõpetamist ajaloo õpetajana tööle hakata? Ma mäletan seda, et kui ma ülikooli sisse astusin, siis meil oli vestlus dekanaadis ja siis küsiti, et lõpetate ülikooli ära, et mis te siis tegema hakkate, siis ma ütlesin niimoodi, et et noh, kui midagi muud paremat ei saa, eks ma pean siis õpetajaks minema. Mul on millegipärast täpselt meeles, siis ma pärast sain aru, et see oli väga valesti öeldud lauset, eks ma siis pean. Ja kui ma koolipraktikal käisin, ma käisin praeguses Treffneri gümnaasiumis, olin praktikal ja mul olid väga head praktika juhendajad majja käpa ja Ivo Kask ja siis nad olid minuga väga rahule, aga muidugi pididki jääma, sest jäljendasid neid ju. Ja siis mulle meeldis, õpetad see töö ja mõtlesin, et miks mitte. Ja no meil suunatigi enamasti õpetajaks kursuselt mõned üksikud. Neid suunamise, mis oli midagi muud kui õpetaja Tartu Ülikooli, saite kohe sisse ja õnnestus esimesel korral. Ja huvi ajaloo vastu ei vaibunud ülikooli ajal kordagi. Ei, absoluutselt mitte see nii põnev. Ma tõin ikkagi pisikesest maa koodist ju see keskkond ja need inimesed ja ütleme, et see avaldas maailmapilti oluliselt. Nonii, ikkagi Lõuna-Eestist pärit maatüdruk, kes kunagi Soome televisioonist midagi kuulnud ja siis Tallinna inimesed, kes räägivad ühte teist, et noh, alguses ikkagi vahepeal ei julgenud suudki lahti teha. Ma tahtsin ainult. Aga seltskond oli hästi vahva ja meie kursusega me tegelikult vähemalt osade inimestega siiani käime üsna tihedalt läbi kursusekaaslasega abiellusite ka jaamil kursuse kolm abielupaari, meeldime siis üks neist. Abiellusite ülikooli ajal jah, enne ülikooli lõppu millega Tõnu-Andrus Tannberg teid siis ära võlus? Noh, ta oli oma poiss jutud sobisid ja kuidagi läks nii. Persona saatekülaline on Miina härma gümnaasiumi direktor Ene Tomberg. Kuidas teie pere Valgamaal elama? Aga see oli tööle suunamine, ülikooli lõpetasime siis tegelikult oli mul esimene laps sündinud ja ma ei oleks pidanud kohe peal tööle minema. Aga elada ju kuskil noorel perel vaja ja siis kuna Valgamaal Puka, kas pakuti täiesti uut kolmetoalist korterit, see oli ka selline asi, noh, mis ikkagi tõmbas ja pealegi raudtee ühendust satuga väga hea. Teie abikaasa suunadki siis Valgamaale õpetajaks, tema suunatagi sinna Puka, kui mina läksin kaasa, aga siis direktor pakkus seal mulle ka tööd, ütles, et pioneerijuhi koht on vaba. Mõtlesin, et ma ei oska pioneerijuht olla, tõstsid, ega midagi peagi tegema, ütleb siis seda nüüd olla, siis ma olen nõus. Ja võtsin kahe klassi lood viies ja kuues siis tulid ja siis pioneerijuhi ameti. Te te ütlesite ka Tsirguliina koolis. Vahepeal olin kaks aastat järjest lastega kodus, ma sündisid siis kaks tütart järjestada, siis läksin tagasi kooli, andsin igasugused ained, noh, ajalugu jätkunud õieti, sest mees oli põhikohaga õpetaja, aga mõtlesin kultuurilugu ja perekonnaõpetust ja loogiat ja noh, ühesõnaga selliseid asju, mis nagu üle jäid ja kas Tsirguliina koolis õpetaja haigeks ja gladiaatorid, noh, olen õpetaja, aga mul ei ole nagu täisrakendust ja rongiühendus silgulinaga väga hea Puka vahel, siis nad tegid mulle ettepaneku ja siis ma sinna läksin. Jah. Eks see teie jaoks oli see väga huvitav aeg, sest ausalt öeldes, ega mul seal Puka koolis alguses ei läinud üldse õpetajana hästi. No ma tegin seal mitmeid vigu enda maksmapanekuga ja alati päris kõikide õpilastega tunni distsipliiniga hakkama, nii nagu võinuksin ja kodusega nutsin vahepeal. Aga siis, kui sirgu ja läksin, siis ma sain seal keskkooli osa keskkooliklassid ja kuna mu lapsed olid väiksed, ega ma väga ei olnud aega ette valmistada, aga mul noh, mees on hästi põhjalik, et tema andis nagu oma need materjalid, mille põhjal ma siis sain teha ja ja see mulle väga hästi sobis. Tänud silgukoolile, olen ilmselt õpetajaks jäänud, sain seal Poweriselt kätte. Väikeses kohas on ilmselt õpetaja sõna tõsises mõttes luubi all. Teda jälgitakse, temast räägitakse, on nii. Oi, ma muidugi näha ja nähti, mida sa poest ostad ja kes käib ja mida tuuakse ja häirisse teid, et ei tea, sellega harjub ära. Kunagi üllatad külasid, ostsime poest pudeli veini. Spedas kuulsime kommenteeritise õpetaja kanali, ostab alkoholi. Tulite Valgamaalt ära rahuliku südamega. Tõime rahulikult, me elasime seal 10 aastat. Ma olin seal klassijuhataja ühele klassile, keda ma sain juhatades viiendast üheksandad ja nemad õpetasid teda üheksanda klassi ja ja mina lõpetasin siis ka ära töösuhte seal koolis, et see koosneb asjad kokku pakkida. Kui abikaasa juba mitu aastat varem tuli kohe aspirantuuri ülikooli, ta sõitis Pukkaja Tatu vahet, siis natuke koormav. Tegelikult ei ole võib-olla populaarne öelda ka oma laste hariduse pärast, ma arvan, et see oli õige aeg ära tulla. See, et nad said oma kooliteed alustada kõik Puka kooli selliseid lasteaias, see see on nagu väga fantastiline. Aga võimalused on ikkagi linnas avaramad. Kuidas te siis eliitkooli, Miina Härma Gümnaasiumi ajalooõpetajaks saite? Ma töötasin veel siis Valgamaal, kui meil oli ajalõpetajate reis Itaaliasse kevadvaheajal 96 ja ja siis rääkisin, et otsin tööd ja noh, midagi ei olnud, me olime tatus juba elamisendale soetanud ja kandideerisin, Tartu kutsehariduskeskus, lõpetas, kandideerisin, sain selle koha ja siis juunikuus teatas Miina Härma kooli õpetaja, kes oli kaasa reisil olnud, et ta peab minema perekondlikel põhjustel Tallinnasse. Et kas ma ei tahaks tulla tema asemele härma kooli? Noh, niimoodi ta pakkuski siis. Ja siis on muidugi natuke mõtlesin, et kas ma julgen ja ja siis natukene uurisin mõne oma tuttavaga, kes Tartus oli, et noh, et ega ma see härma kooli kohta väga ei teadnud. Ja siis mulle üks tuttav ütles, et ei tea ka väga raske olema, et kui sa sinna koodi lähed, õpetajaks sisu peab vähemalt kolm kostüümi olema. Ja siis ma mõtlesin, et kostüümi ma tegin siis, kui mul klast lõppedes ühesõnaga siit üks, mul on yhe teise ma lasin kahel kohalikud õmblejad Pukas teha. Et kaks mul on, et hea küll, äkki ma saan selle kolmanda ka. Aga siis üks teine tuttav soovitas, et noh, mine ikkade rohkem väljakutset pakkuv, kui see kutsekooli koht. Kui ma läksin sinna kooli, kui õpetajad juba kaadid, alguses esimene tehtud, Jüri Vene tema ka, siis tegime jutud selgeks ja esimene õpetaja, keda ma nägin, on meie käsid õpetaja, kes on väga stiilne noor naisterahvas, temal kübaraga, mõtlesin, et issand jumal, mitte ainult, kui stiimulite kübar peab olema. Aga siis, kui ma läksin teise õpetajad, kes käisid nii nagu kellelegi sobib riide, siis ma nagu rahunesin selles mõttes maha. Valmistasin tunni ette ja väikepõlv, võib-olla värisesin esimest tundu midagi hullu ei juhtunud. Noh, harjumatu oli see, et klassid olid oluliselt suuremad, kui on olnud. Et kui maad oli ikka 20 õpilasega klass oli ikkagi suurklasse, seal ikkagi pidid vaata et saaksime asjad tehtud ja ütleme, distsipliiniprobleemid Malluka lõpuks ikka lahenesid. Kas oma koodi sõda alguses olid siis siin härma koolis kõige suurem klassi 39 õpilast. Et see nagu alguses hirmutas. Aga, ja ütleme, tundi ei olnud keerulisem anda siis motivatsiooniga õppisin midagi muud. Ja sõbralik Evelin hoopiski see, et mu kohanemine võttis aega võib-olla jõuludeni peaaegu sellepärast, et ma ei saanud aru, kus ma olen, mida ma pean tegema tegema siis kui ma ütlen, et tehke see ja see hädasi silk teevadki seda nagu maal, ma ei olnud niimoodi kogenud. Te hakkasite õpetajatöö kõrvalt kirjutama ka ajaloo töövihikuid on abikaasa, tegi õpikut, siis ütles, et sina metoodiline poole töövihik. No siis ma hakkasin, vaata, millised nad võiksid olla ja siis ma kasutasin oma neid materjale, mida me ise õpetaja töös olin rakendanud ja ja noh, niimoodi tuli ja siis, kui ma esimese ringi tegin, kaheksas üheksas lassid vihikud, tegin päris üksinda valmis, siis ma mõtlesin, et kui uued õpikud lootsime üksinda enam seda tööd ei tee see ikka päris keeruline üheselt, kes aisad, vaid tühis, lõivad rohkem mõtteid. Ja siis tulid uued õpikud ja siis ma võtsin juba mõned oma head kolleegid, nendel kampa. Kas. Ajaloo tunni ettevalmistamine on keeruline. No minu arust on hästi tähtis see, kuidas õpetaja, mis suhtumised ise võtab, kui ta mõtleb, et noh, ma ei saa sellega hakkama, see on keeruline, aega ei ole ja kui hästi palju nagu energiat selle peale kulutab, et ei ole aega ja ja kõik on raske ja lapsed ei taha õppida, siis noh, nii ongi. Ma ise nagu suhted niimoodi saab küll, et hea küll, jätame selle selle kõrval, aga teeme seda siis siis on ka nii õpilased tahavad ju tunnis lisaks faktidele kuulata lugusid. Õpikute puudus ongi see, et ühel hetkel taheti õpikuid teha võimalikult lakoonilised, eks need lood kadusid, jäid nagu sisukokkuvõte ükskord ma üks õpilane ütles, et see õpik ei ole üldse huvitav, siin ainult sisu lühikokkuvõte siis ongi see, et sa nagu peaksid lugusid juurde rääkiv lugu on see, mis kõnetab ja mis noh, tegelikult teeb ajaloo huvitavaks. Kust te neid lugusid võtate? Teada on pähe kulunud aja jooksul, noh ja ikka aeg-ajalt loed ka üht-teist juurde, eks praegu õpetad ainult ühte klassi kaks tundi nädalas, lubatud on rohkem. On ja, aga ajaliselt esiteks väga hästi mahu, me võiksime kuus tundi anda. Ja teiseks ma ei saa teiste õpetajate, kes tööde laata 2004. aastal valiti teid aasta õpetajaks ja 2006. aastal otsustasite te Miina härma kooli direktoriks hakata. Miks õpetaja töö teid enam ei rahuldanud, küsib üks raadiokuulaja. Panin 10 aastat olnud Valgamaal, kuigi jah, kaheksa aastat koolis ja kaks aastat lastekodus, siis ma tulin 96. aastal härma koodymani olnud 10 aastat õpetaja ja ma tundsin, et ma olen nagu noh, ei olnud nagu kuhugi enda jaoks enam edasi areneda nagu saavutanud kõik, mis ma mõtlesin, et mu esimene tundi niimoodi, et ma ei olnud väga ette valmistanud ja sellest ei saadud eriti aru, et ma lihtsalt nagu vana rasva pealt läksin, nagu mul endal ei pakkunud enam nii väga pinget. Ma tean, et see on moodne sõna, see väljakutse, aga noh, ma tahtsin, et midagi nagu oleks, mõtlesin, mida ma teeksin, ma tahtsin tegelikult doktorantuuri minna, olin selle koolikorralduse magistri lõpetanud ülikoolis ja tahtsin nagu midagi islami metoodiliselt edasi teha, aga ma ei leidnud head teemat, isegi juhendaja siin aga teemat ei olnud. Ja siis tuligi, kui meie direktor helis asi läks poliitikasse. Rääkis mulle, et noh, et mis oleks, kui see täiesti selline võtame ettepanek, siis ma polnud mitte kordagi mõelnud ka sellise variandi peale, et noh, mina võiksin direktor olla. Otsustavaks sai tegelikult kaks asi oli üks oli see, et meil oli just Miina Härma Gümnaasiumi 100. sünnipäev tulemas. Läheme 2006. aasta sügisel ja ma olin selle ettevalmistusega üsna tegev olnud. Koostasin seda raamatut, leppisin kokku, kes kirjutavad, mida korraldas, neid asju teadsid nagu hästi palju sellest koodist ja siis ma mõtlesin, et kui tuleb mingi suvaline inimene, kes midgi hinnaga sellest koolist ei tea, kuidas ta selle see juubeli asjasid üle elab. Äkki on mingeid õõnsalt juttu, ta ei teagi, mis koos ei olnud. See oli üks argument, teine, selline, võib-olla üks põhiline tõuke momente oli hoopiski see, kui üks kolleeg küsis mu käest, et noh, et kas seda tehti ettepanek kandideerida, direktoriks tehti küll. Ja siis ta ütles, et no kuule, Heino, elektri peab ikka mees olema ja siis mõtlesin, et ei pea. Siis muidugi ootasin veel, uurisin, et kas tõesti ei ole kedagi, kes nagu võiks väärikas olla. Ja kui mulle öeldi, et noh, et ei ole väga sellist tungi ja siis viimasel kandideerimise päeval ma esitasin dokumendid. Mida teie abikaasa ütles, kui te kodustada direktori jutu, rääkisite? Noh, eks ta ütles, et sa pead ise otsustama, aga lapsed arvasid küll, et võid proovida, ega ei tohi vastu ei olnud. Eks seal natukene käes oli, et noh, mis pinge ja kõik nii edasi, aga toetab tegelikult jah, ega ma ei kujutanud üldse ette, mis amet endast kujutab, kui ma oleksin teadnud, mis kõik tule läheb. Võib-olla läks veel mõelnud. Kõige keerulisem oli rollivahetus koolis, mitte minu, ma arvan, et kõikide kolleegide jaoks ütleme, rollivahetuses said õpetaja, järskosed rektor ja need, kes olid sinu ülemused, näiteks õppealajuhatajad, nüüd su alluvad, see neile ilmselt keeruline, see oli mulle keeruline. Kui näiteks vahepeal käisin mingi seltskonnaga kohvi joomas, siis ma leidsin nagu need kombed maha. Ma püüdsin nagu mitte siduda ühe seltskonnatähest liiga tihedalt. Et tegelikult mul on sellise suhtlusringkonda ka väljaspoolt koolipoolteist aastat tagasi ma lits Rotary klubiga naisteklubiga seal hoopis erinevaid inimesi, et noh, natuke nagu utsitada teisi suhtlusvariante ka. Ma arvan, et imetlen selga pöörama, aga võib-olla on kõigil lihtsam, kui saad olla suhteliselt neutraalne alluvate suhtes. Eks seda mõnikord ka niimoodi nimetatud, et noh, justkui soosiksid kedagi. Siis noh, teadlikult ma ei ole seda teinud, aga teadlikult siis aga muidugi esimese õppeaasta ma elasin selle ajaloo taustal Miina härma gümnaasium 100 Eesti keskharidus 100 sellega seoses mitmeid üritusi ja tuli suhelda ajakirjanduse, sellega ma sain hakkama, sest noh, ma seda teemat valdasin. Meeskond töötas väga hästi. Kui ma esineb, panin siis direktori ameti, siis istusin laua taha ja kõik toimet tahad ja mina siis mõtlesin, mis ma siis tegema pean? Vaatasime, sahtlites on ja et ta tasapisi läks kurssi viimine, küll see esimene noh, ütleme nagu teistsugune vaade tekkis võib-olla kuskil kolme kuu jooksul. Et õpetaja näeb nagu asju nagu ühelt tasandilt, aga siis järsku ühel hetkel tundsin, ma näen nuku asju kuskilt ülevalt. Umbes kolm kuud võttis aega. Aga see lolli muutus võttis rohkem. Teie koostatud raamat, sajandi kool, Miina härma gümnaasium on üks väga väärt raamat, ma olen seda lugenud. Aitäh selle koostamise ajal me Läksin arhiivi, et ma sain ajaloolasena käituda jälle sellepärast, et meie koolis ei olnud näiteks ei õpilastega õpetajate andmebaasi sellisel kujul, nagu ta nüüd selle raamatu juurde selle lisavihikud on pandud, selleks, et õpilaste nimekirju koostada. Selleks on õnneks arhiivis olemas kõikide aastate lõpetajate lõputunnistused sead lihtsalt kohanimed maha kirjutada, õpetajate nimede leidmise ligi ilulise siis nimekirja ei olnud, ma ei leidnud. Ja siis ma hakkasin tähendab õppenõukogu protokolle ja siis hakkasin tegema Exceli tabelit, et kes on sellel õppeaastal õpetaja olnud, et linnukesi taha panema ja siis ma sain lõpuks siis koondada, mis aastast, mis aastani. Hästi huvitav tegelikult, sest ma sundisin ennast lõpuks mitte lugema muid asju kui ainult nimekirju, sest see oli hästi palju huvitavat materjali, mis kõik koolis toimus ja me tegime poolteist aastat seda asja oleks pidanud natuke nagu rohkem aega võtma. Et see õige huvitav, mis ma sain ajaloo uurimisega tegeleda, et mul süda valutab selles mõttes, et et tahaks nagu veenet protokolli lugeda, et peaks nagu mingi uue sellise rakursi leidma, uuesti sinna süüvida ja mingit temaatilist lähenemist võtta. Nüüd juba. Miina härma koolil on olnud palju raskeid aegu. Koolimaja, kus me praegu oleme, sai küll esimese maailmas esimesel aastal valmis, aga see võeti kohe sõjaväega, aitäh. Ja kuna rendiruumid öeldi üles, siis oli õpilaskond oli linna peal laiali, väga palju aitas Treffneri gümnaasiumi tüdrukud käisid õhtuses vahetuses seal samamoodi teises maailmasõjas, kui jällegi 44. aastal võeti sõjaväe käsutusse koolimaja raudteejaama lähedus tingis sinna oli hea ju sõdureid paigutada ja siis edasi saata rindele või tagasi, misiganes. Keeruline kindlasti oli, kas see, kui pärast teist maailmasõda suuresti õpetajaskond vahetus, paljud õpetajad olid emigreerunud, tuli palju uusi, aga samas ütleme, et siin eestika vaim ei, alles. Liia Paavel, kes oli hästi kaua aega õppejuhataja tuliõppele juhatas, kui oli koolis direktori Hillar Palamets noore mehena. Ja laager on mulle seda rääkinud, et kui tema läksime õppele juhataks, ütles Hillar Palamets, et arvestage sellega, teestika vaim on siin majas alles. Kui sa kooli omal ajal loodi, siis ta oli juba oma loomisest alates ju midagi enneolematut, et eestikeelne haridus, gümnaasiumitaseme seda varem ei olnud ju kuskil olnud. Uuendus oli ju ka see, kui tulijateks inglise keele süvaõpe. See on küll ainukesena meie koolis, aga siiski keelteõppeni ainult kogu aeg, samas rahvusliku vaimu rõhutamine tõusude-mõõnadega ta on pidevalt kogu läbi ajaloo olnud seal. Miina härma nimi kohustab. Kuidas teil koorilauluga lood on? Väga hästi, meil on head muusikaõpetajad ja, ja meil on viis koori ja kõik on saanud kõrgema kategooria. Kas teie laulate ka Pukas elasin, siis ma käisin Puka segakooris? Noh, see oli selline huvitav kogemus. Aga nüüd me eelmisel aastal lõime oma koolis õpetajate segakoori, osalen sellesse Gabori töös, vaatame, kas saame laulupeole või ei saa, me veel ei tea. Ei hääletanud natuke roostes. Persona saatekülaline on Miina härma gümnaasiumi direktor Ene Tomberg. Milline direktor te olete, kuidas te end kõrvalt näete? Küsib üks raadiokuulaja. Inimloomus on nii, nagu ta on, eks ole, ja siis ma olen pigem selline sõbralik ja hästi ärakuulaja ja ja võib-olla vahepeal tundub mõnedele, et liiga pehme ja Nii et sõna ei, ei tule teie suust väga kergesti. Noh, ikka tuleb ka, aga ütleme, et see on ikka keeruline jah. Kergesti, tule, aga kui vaja, siis ta tuleb. Milline on kooli direktori tööpäev, mille peale teie aeg kulub? Ma hästi palju suhtlen inimestega, see on tegelikult päris palju aega, aga ma arvan, et seda on ka vajalik teha, et ma, ma ei pea õigeks sellist sellist hektarit, kes istub kinniste uste tagauksed lahti kogu aeg. Ja siis noh, inimesed on harjunud ka, nad tulevad nagu tulevad ka mingisuguse oma probleeme lihtsalt mingi emotsiooniga suvalisel ajal, et võib-olla natuke hakib, aga tegelikult tore siis vaatad kindlasti üle, mis siis e-kirjakast näitab, siis on kindlasti mingisuguseid dokumente allkirjastada, arveid edasi saata või mingit sellist tööd teha. Esmaspäeviti mehemaatidel 10 juhtkonna koosolek umbes kaks tundi, Marutana siis Dallas teemasid. Kogu aeg on mingid toimetamised, suhtlemist hästi palju. On selliseid direktoreid, kes vaatavad kogu aeg kella ja ütlevad, et mul on teie jaoks viis minutit aega ei vähem ega rohkem. Teie ilmselt selliste direktorite hulka ei kuulu. Mõnikord ma tahaksin, et kuuluksin. Samas ma saan aru, inimesed tahavad rääkida oma muresid, aga ma pean ütlema küll, et nüüd mul tõesti rohkem aega ei ole, aga üldiselt kui vähegi on võimalus, siis ma kuulan inimesed ära. Eks õpilased käivad ka teejutul käivad kas neid Võetakse teie juurde või tulevad nad ka ise lihtsalt selleks, et teie käest nõu küsida või mingit abi saada. Saadetud no on ikka saadetud jah, noh, selleks ikkagi millegipärast õpilane saadetakse tunnist ära, siis sellega peaks tegelema sotsiaalpedagoog või psühholoog. Rohkem käivad vanemad õpilased, gümnasistid, eiti, õpilasesindus, näiteks mingisugune üritus plaanis, mingi muu asi käivad nõu küsimas, kuidas teha ja kas lubatakse edasi selliseid asju. Kolduvad andnud esimese või teise klassi õpilaste intervjuusid. Sellest, et küsimused kirjutatud ja tulevad siis lepivad enne aja kokku ja see on hästi armas. Direktori amet nõuab tähtsate otsuste tegemist, lahenduste otsimist. Mis seid sellistel puhkudel kõige rohkem aitad. London on situatsioone, kus ma ei tea, mida ma tegema peaksin. Absoluutselt selline tunne on, et, et lahendus nagu ei ole siis aitab see, kui ma hästi palju sellest räägin, jalutan inimesega, noh mis iganes, näiteks kõigi lapsevanemad mingi probleemiga. Ei, ma absoluutselt ei kujuta ette, mis ette võtta. Ja siis, kui vajutan ja räägid erinevaid variante, siis lõpuks on alati mingisugune lahendus ja hea lahendus välja tulnud. Rääkida ja mõnikord ka mingi otsus, kui ma ei ole päris kindel, kas see on hea või või võiks seda või teistmoodi otsustada, siis ma ma ei ole selles mõttes nagu väga kiire tegutseja alati. Seda mulle mõnikord etteheited ütlevad, miks sa nüüd mõtled? Aga ma pean Enda sisimas täiesti kindel olema, et see on nagu hea otsus, vanem ajad, vitsad saanud ja ma selles mõttes pigem mõtle natuke pikemalt. Ja arutlen inimestega, siis ütlen, et teeme niimoodi. Kui teie kooli õpilane on pahandust teinud kuidas siis temaga käitutakse? Tean küll, et mõned eeldavad, et läheks kohe mingi käskkirjad vormistada, aga aga see käskkiri, kui need hakkavad tulema nagu Vändrast saelaudu, siis ta ju kaotab selle mõju, et see võiks olla ikkagi selline äärmuslik abinõu, viimane abinõu, kudesti. Kõik eelnevad ära proovitud. Tegelikult viis artistiga vestlusest vähemalt mõneks ajaks piisab vestlusest. Enamasti teil oma lastega pole probleeme olnud. Ei mäletagi mingeid suuri probleeme, et nad on, lapsed on head, lapsed olnud. No teie ise olite ka hea õpilane. Appi ei teinud ja koolibussist kooli bussini, kus sa seal vahepeal hoopi viskad? Ma olen küll kunagi saadetud tunni ajal ukse taha, ilmselt sellepärast, et ma midagi jällegi niimoodi seal ütlesime, õpetajale ei meeldinud mingi töökorralduse kohta, näiteks mäletan, et ma olin terve selle tunni ukse taga ja ma hirmsasti kartsin, et äkki läheb õppejuhataja või direktor mööda küsib, et miks ma seal olen ja siis 45 minutit, noh, umbes niipalju ma siis seal ukse taga olin, ma värisesin, et praeguseni meedias rohkem ei taha. Kas teie olete õpilasi ukse taha saatnud? Ei, mul ei tule praegu meelde, mis ta seal ukse taga ikka teeb siin härma koolis õpetaja, vanem, rahutu lapse, mõnikord pannud iseseisvalt tagaruumi tööd tegema, siis ma saan kohe silma peal hoida, et ta midagi teeks. Aga noh, ei ole neid siin õnneks olnud, eriti. Siin on teile selline kuulajaküsimus. Üks koolidirektor ütles ühes intervjuus, et ta näeb õpilasi unes ka tema kõige hirmuäratavam unenägu on see, et õpetaja on haigeks jäänud ja lastele jääb tund saamata. Kas teiega oma kooli õpilasi unes näete? No mingeid asju ikkagi, aga ja unenäod meelde üldiselt noh, ja kui õpetaja haigeks andi tund jääb ära, siis ma hea meelega lähen ise sinna siis näiteks. No ikkagi võib juhtuda, et ootamatult ei saa tulla. Et saad kasvõi siis mingid ilmaasju arutada näiteks ühiskonnaõpetuse õpetajana ma ju igasuguseid asju nendega arutasin ja näiteks direktoriks kandideerimise programm Me ju tegelikult sisuliselt koostasid Mullema õpilased. Aasta kevadel küsisin abiturientide käest, et mis seal siis Miina härma koolis need tugevused ja nõrkused, et mida peaks tegema nagu paremaks saada. Ja siis sellel kevadel, kui ma siis lõpuks kandideerisin ja siis pani nendest asjadest tegevusprogrammi kokku, nii et palju asju ellu viinud. Paavst Johannes Paulus teine on öelnud, et kui ma oleksin teadnud, et minust paavst saab, oleksime paremini õppinud. Mida teie oleksite paremini õppinud, kui oleksite teadnud, et teist saab kooli direktor. Võõrkeeli, mina olen sellest põlvkonnast, kus vene keelt ei tahetud õppida, ah ja inglise keelt arvati, et noh, keda ikka tarvis läheb. Et ma tegelikult olen koolis õppinud vene keelt? Ma ütleme, et saan asjad aetud, aga ma ei valda seda niimoodi, et ma võin vabalt räägiksin kõike. Siis inglise keel on ka niimoodi, et arusaamine paremini, tõlkimine saksa keelt õppisin ülikoolis ja nüüd neli aastat tagasi ma sain instituudilt stipendiumi Münchenis, mõni saksa keele koolitusel kaks nädalat, et see oli. Ja vigade, kas on nagu räägitud asjad ära kirjutamisega, keerulisem sõnade pähetuupimist pole ilmselt suurt kasu? Ei, ma arvan, et ei pea sõnu tuupima, ma arvan, kõige paremini ikka keelekeskkonda minna, näiteks meil on sõpruskool Saksamaal, kevadel ma käisime segakooriga kaasas, elasin nädal aega see asedirektori peres ja me rääkisime kogu saksa keelt. Et ses mõttes igas jutus rääkisime ära. Ja isegi pidasin kirikukontserdi saksakeelse kõne millegi direktor aitas nagu grammatiliselt õigesti koostada. Kui ajaloost rääkida, siis seal tuleb ilmselt tuupida küll, kuidas siis muidu aastaarvud ja faktid meeldejäävad. Ma olen üritanud jätta meelde mingite seoste abil nagu tuupimist klassikalises mõttes ei ole rakendanud enda suhtes ning aastal on selgema seosta seda mingite muude sündmustega. Samal ajal toimub see see ja see ja siis see tõus natuke enne natuke pärast ma toon enda jaoks nagu seoseid. Möödunud aasta oli teie jaoks väga hea aasta. Teid tunnistati aasta parimaks haridusjuhiks ja teie abikaasa sai akadeemikuks. Selle kohta võib öelda, et paremaks minna ei saagi. Kes nüüd hindad neid tiitleid siis loomulikud ja kõik on nagu käes, aga nad on muidugi väga toredad, aga ma ei tähtsustaks neid juba liiga palju. Muidugi mu abikaasa absurdses akadeemiku tiitli ära teeninud. See nüüd mina ja parim haridusjuht olin ilmselt esitatutest, oli siis võib-olla kõige parem? See kirjeldus, mis seal esitati, ma arvan. Kui te mõtlete nende direktorite peale, kellega te olete õpilasena ja hiljem pedagoogina kokku puutunud, siis keda see hea sõnaga meenutate tunneb üks kuulaja huvi. No keskkolis Ahja koolis oli väga selline sümpaatne direktor Toomas Jõgi. Tema puhul ma imetlesin seda, kuidas ta suutis kõnet pidada või rääkida, noh, mingit aega täis, kui ma mäletan, kui meie klassi keskkooli lõpuaktus, siis fotograaf jäi hiljaks ja siis öeldi tehtedel räägi nii kaua, kuni see tuleb ja siis ta rääkis, sest ma noh, imetlen mina näiteks niimoodi suudab lihtsalt rääkida mitte millestki nii kaua, kui vaja on saastumi konkreetseid asju öelda, aga mul on ära öeldud, siis lõpetan oma kõne. Kui ma nüüd härma kooli tulin, siis mõlemad direktorid nii ülivene kui ülisassi, tegelikult mõlemad väga huvitavad inimesed ja ja ütleme, direktori ametis, ma olen mõlemate käest mingisuguseid eeskujusid endale võtnud. Miina härma gümnaasium on väga tugev kool. Milles seisneb teie kooli edu pant? See eestika Hainis oli kunagi kooli loomisest alates alguses muide neid õpilasi seal sõimati eestikateks eesti kooli omadeks siis kui sai ainukene eestikeelne kool ja ka meie kooli õpilased võtsid seda pigem komplimendina eestikas. Ja selline ühtehoidmine, see jätkub ka pärast lõpetamist. Mu kaks vanemat last on lõpetanud härma kooli ja ja nende sõpruskond ka ülikoolis käies. Väga suuresti koosneb ikka härmakatest. Muidugi teistest ka härma seltskond on see, mis nagu jää. Kas teie oma keskkooli aegsete klassikaaslastega ka vahel kohtute? Kui juhtun kokku, siis on ka tore näha, eks ole, aga no neid väga ei otsi kontakti, oma eluteed on nii erinevas suundad, osadega ei olegi nagu milleski väga häkkida räägid kooli aegadest ehk selles mõttes nagu räägid rohkem sky kursusekaaslastega ülikoolikaaslastega. Klassikokkutulekutel ja kolju, kukud, lähevad mööda, käin ikka tore näha. Aga noh, see on pigem, on ikkagi niimoodi, et noh, kuidas läheb ja ja noh, mis sa teed ja siis kohtume viie aasta pärast uuesti. Siin on üks kuule küsimus veel riietumise kohta. Venemaal plaanitakse keelata õpetajatel kanda miniseelikut ja sügavat dekolteed sest selline riietusstiil võib anda õpilastele halba eeskuju. Kas teie õpilaste või õpetajate riietus on pannud teid vahel kulmu kustutama? No mingi aeg tagasi ei olnud siis praegusel ametikohal manitseda õpetaja härma koolis, kui olid moes sellised nabapluusi peaaegu et kui siis püksivärvli lusi alumise ääre vahele jäi tükk tühja maad. See nagu ei olnud väga esteetiline alati. Aga üldiselt minu arust meie koolipere väga omanäolised riietub. Kuidas koolivormi suhtute? Meil on koolivormi elemente koolis küll nüüd oleme otsinud, et mida võiks nagu olla, aga see vabatahtlik, et esimesed koolivormi näidised peaksid nüüd jõudma kooli just uuel nädalal, aga ma ise ei tahaks vormis käia. Ma arvan, et kui on mingisugune selline ühtne muide polo või vestes, miks mitte mingite pidulikel puhkudel ühtsust luua visuaalselt. Aga minu arust riietusega saab kas inimese maitset, isikupära, kujundit ja kas te praegu õmbletti ka veel? Viimasel ajal ei ole aega olnud. Külma kunagi õmblagu, kus ma pensionile jään. Avaktuseks on kleit olemas. Aatom, mis kapis on? Juuksuriaeg on kinni pandud, juuksuriaeg on kinni pandud. Mida selle uue kooliaasta puhul soovida sära silmadesse, näiteks soovin siis sära silmadesse, aitäh. Persona saate külaline oli Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tomberg. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.