Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus jaa. Jeesus astus jüngrite juurde ja kõneles Meelak. Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad. Ristides neid isa ja poja ja püha vaimu nimesse. Ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures. Kas meie kui kristlased peame jääma rahule üksnes sellega, et oleme iseenese jaoks leidnud õige tee lootes, et Jeesuse järgimine tähendab jumala õnnistust igasse päeva. Nii et võime oma elu elada rõõmsalt rahulikult ja enesega rahul olles. Või tähendab elu kristlasena ka seda, et meie ülesanne on sõnumit edasi viia. Nii et ka need, kes jumalast midagi kuulnud pole või eelarvamuste küüsis on võiksid sellest teest teadlikuks saada. Tänases saates räägime misjonitööst ja missionäridest. Need sõnad võivad paljudele eestlastele tunduda võõristavalt isegi halvamaigulised sest me oleme harjunud seostama neid eelkõige tänavanurkadel kuulutavate võõrkeelsete jutlustajatega. Kuid ometi on misjonitöö kiriku juurde alati kuulunud. Oleme ju meiegi selle tulemuse elust kristlasteks saanud. Mis siis ikkagi on misjonitöö tänapäeval ja kuidas seda tehakse? Saatekülalised on assessor Andres Põder ja misjonikeskuse konsultant Heikki Hilva. Lisaks Loeme katkendeid Margaret kraaveni raamatust. Öökull hõikas mind. Nüüd võime poisile matusetalituse pidada, ütles Chim. Kas kirikus ei väljas? Meil on uus kalmistu, kuid sinna on külast miil maad. Ja alati, kui keegi sureb, tuleb teerada võsast välja raiuda. Pealik soovib, et vees Abeda maetaks vanale kalmistule küla otsas. Kirst on valmis ja haud kaevatud. Külarahvas juba koguneb. Ma võtan asjad. Ma aitan. Nad sorisid hoolega marki asjades, mis olid õpetaja maja uksel hunnikus kuni leidsid sultani ning raamatu, kus jumalateenistuse kord ja palved. Siis sammus Mark esimest korda läbi küla mööda seedripuust majadest, mis peatee ääres seisid mööda kultusehoonest mööda ajahambast vormituks üüratud kotkast posti otsas. Üks tootemisammas oli nii vana, et vaimulik, suutes eristada way tulemist figuuri karu kellel oli kaitseks ilmastiku mõju eest ütlemata kentsakas. Küla taga algas sügavmets Chimmastus kiirel sammul mark kergitas Sudaani serva, et see poriseks ei saaks. Ja püüdis püsida peentel libedatel puutüvedel millest oli tehtud purre, tule tüma, koha, kus puud kasvasid nii tihedalt, et päike sinna iial ei paistnud. Need on ainult surnupuud. Vanasti oli igal perekonnal oma puu. Alumised oksad lõigati loomade pärast maha. Kirstud tõmmati köite abil puu latva ja seoti üksteise kohale kinni. Palju on alla kukkunud, nagu näete. Ja hiljem püstitatud kalmumajad on ka kokku kukkunud ning suurem jagu vanadest puukujudest, samuti. Selle esimese matusetalituse üksikasju ei mäletanud Mark hiljem. Ainult mõni koht oli selgesti meeles. Ja kuidas terve suguharu seisis seal kõik nii ühte nägu pilk äraootavalt, tema poole pööratud. Ümberringi rõske mets. Aga sõnad olid needsamad, mida kõigile inimlastele öeldakse. Ja nad olid just nagu selle paiga ja aja jaoks kirjutatud. Kui ta ütles. Siis nägi ta tõesti kõrgete puude tagamägesid. Ja kui ta luges seda väikest armast palvet varia teda päev läbi, kuni varjud pikenevad ja õhtu jõuab vajus päike mäeharjade taha ja heitis pika varjule väikese haava ta jalge ees. Kui talitus läbi, sai tundistamatuseliste hulgas ära ema näo. Ja sedapuhku oli ema see, kes tasakesi teda varrukast puudutas ja pilguga tänas. Aga suguharu ei läinud laiali. Ja noor vikaar tajus, et midagi on veel teoksil milles temal ei ole osa. Ning ta ütles. Ma lähen nüüd külasse tagasi, Chim. Assessor Andres Põder, miks kirik teeb misjonitööd? Kirik töötada sellepärast, et see on kiriku rajamisel üks põhiline ülesanne, mida Kristus kirikule pannud. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad neid ristides ja neid õpetades. Nii et võib öelda, et mis on tervikuna, on jumala üritus, mis usaldatud kiriku kätte. Kas Eesti kirik on misjonitööd ammu teinud? No kahtlemata on, mis on kogu aeg üks kirikufunktsioone ja töövaldkondi olnud, ta on ajaloos muidugi erinevalt väljendunud ja kuivõrd kiriku missioon on ju selles, et seda head sõnumit, mida jumala tahtnud ja tahab inimestele edasi anda, kuidagi mõistetavaks teha siis väljendub see mitte ainult nyyd sõnalises kuulutamises või lausa haagiteerimises vaika sellises praktilises teenimise töös liigemise aitamise töös, armastustöös, nagu öeldakse, mis teooria praktikasse viib, usutegudeks muudab ja seeläbi on näiteks olnud siin varematel aegadel hästi oluline ja tuntav nii-öelda sisemisjon kui hoolekandetöö kõiksuguste, vaeste, haigete, võib-olla ka alkoholi küüsis olevate inimeste toetamine, nii et seda teinud kirik muidugi läbi aegade. Kuidas on misjonitöö korraldatud Eesti evangeelses luterlikus kirikus? Eesti evangeelses luterlikus kirikus on loodud spetsiaalne keskus, mis on nüüd keskus ja see keskus koordineerib siis erinevaid üle kiriklike Nissani üritusi näiteks ka eeloleval suvel juunikuus, reedel-laupäeval, pühapäeval 19.-st 21. tartus, suured misjonipäevad, kuhu on kõik oodatud ja misjonikonverents toimub nende raames, nii et see on selline koordineeriv tegevus, aga muidugi Eesti luterlik kirik tegeleb Missoniga ka iga koguduse tasandil ja kõigis kogudustes mõeldakse selle peale, kuidas oma sõnumiga teenida kaasinimesi. Kuidas muuta jumala hea sõnum niisuguseks praktiliseks ja tõesti veenvaks elu osaks või, või eluviisiks. Kes üldse õieti on misjonär, võib-olla eestlasele on see salamuutunud sellise halva maigulise tähendusega üsna ebameeldivaks tänu välismaalt tulnud tänava kuulutajatele, kes on siis selles tavalises mõttes misjonär? Paraku see sõna tõesti on armunud mitmesugust ebameeldivate motiividega, aga misjonär ju tegelikult peaks olema see, kes oma veendumused suudab teistele edasi anda, mitte ainult sedapidi, et noh, misjonär ise pingutab ja ponnistab ja hoiab nööbist kinni vaid nõnda, et ka kõrvaltvaatajad ja eemal seisad, näeksid ja ütleksid, et näed, see tõepoolest on üks õige idee, mida ta kannab, see on üks õige eluviis, mida ta elab, seda maksab. Nii et ilmselt ikkagi misjonäri mõõdupuuks on tema enda elu suuresti. Kas meil on piisavalt misjonäre? Ma usun, et kindlasti ei ole, sest muidu meie ühiskond ei oleks nii palju hädas kõiksuguste eetika, kriiside ja sotsiaalprobleemidega ilmselt on, mis on ikka veel liiga vähe. Kas Eesti on siis Missoni maa? No paraku paraku ja me ilmselt seda oleme, see on ilmselt ju võiks öelda tervikuna selline usukriis usalduskriis, identiteedikriis, mis Anett ja, ja mis on kindlasti seal vaja kus asjad ei ole korras. Ja ilmselt väga paljud asjad meil ei ole võrasse, ei tähenda, et et meil ei oleks ka häid asju. Kindlasti on, aga need läheksid paremaks, kui oleks tublisi misjonäre rohkem. Millisena te näete misjonitööd Eestis näiteks 10 aasta pärast ma mõtlen, et see stabili seerumis, protsess, mis ühiskonnas toimub ka siin selles vallas tõenäoliselt peaks nagu toimuma, et harjutakse ära sellega, et, et igalühel on võib-olla põhjust ja õigust oma ideid väljendada. Ja mis on, ära ei võeta enam selliste lausa tänavaagitaatoritena ja teistpidi suudetakse, mis võib-olla kõige tähtsam juba hallide vahel veidikaga vahet teha, kes mida Missoneerib, milline on see neile, meie rahvale kultuurile oluline sõnum, mida me peaksime vastu võtma ja võib-olla siis nähakse ka kiriku missioon. Kiriku sõnum tervikuna ei ole ka lihtsalt mitte nii-öelda kiriku enda asi, ainult või kiriku taastootmise või kirikupropaganda küsimus. Vaided, kirik, Q rolli nähakse kui rahva teenimist ja et selles mõttes ka need, keda kirik välja saadab või keda võiks nimetada miljonärideks on sellisel korral nagu rahva poolt aktsepteeritava mat, kui nad võib-olla tänan. Ei alanud jääda anda. Too on meil ka programmiga ja ta on siin oma toodet ka veel. On. No mobla No mul ka vaata või ei too meile luuran, vaikaatiad, ril. Ana jooke. Täika joon heita. Mul ei jäänud. Taiklaga vaatama pöörida vaata ranna teega. Juba mõnda aega on Eesti luterliku kiriku misjonikeskuses olnud konsultandiks Soome misjonär Heiki Hilva. Palusime tal kõigepealt ennast tutvustada. Olen Heiki Silva Soomes aastatel 1981 kuni 1996 olime koos abikaasaga misjonitööl Taiwanis. Meil on neli last ja noorem nendest on sündinud Taiwanis. Praegu aga elame Soomes. Sellele lisaks töötajate praegu ega Eestis. Mida te siin teete? Alates olen olnud Eesti luterliku kiriku misjonikeskuse teenistuses. Töötan nädala Soomes ja nädala siin Eestis. Misjonikeskuses olen misjonikonsultant. Millised on teie tööülesanded? Kes seal on, koos eesti kirikuga, mõtleme, kuidas Eesti kristlased ja Eesti evangeelne luterlik kirik võiksid olla kaasatud misjonitöösse mis siin Eestis on samaaegselt nii sisemission kui ka välismisjon. Sest siin on palju mittekristlasi ja ka märkimisväärne venekeelne elanikkond. See on suur väljakutse Eesti kirikule ja ühiskonnale. Kuidas vastata nende inimeste vaimsetele ja vaimulikele vajadustele. Üheskoos uurima neid võimalusi. Ja samas püüan kogudusi külastades anda teavet misjonitöö kohta. Kas te olete olnud misjonär kogu elu? Loppis kõlu haigana ei oskus Kuuskla sektroo valisessa koli mugana poksi, lähed üksusesse. Ja hulkomaalaisten kombisclerlonovieraalin sku valmistun papiksoni suomen lappis, sapp Mondamata papina ja nii nagu s. Cute ajal, 60.-te aastate lõpul olin misjoniseltsi kaastööline ja külastasin välismaalase. Kui sain vaimulikuks, olin mõned aastad vaimulikuna tööl Lapimaal ja siis tekkis mõte minna misjonitööle välismaale. 1980. aastal läksimegi koos abikaasaga kursustele ja 1981. aastal misjonitööle Kagu-Aasiasse. Tegelikus misjonitöös olen osalenud siis 15 aastat kuid tegelikult on mission olnud terve elu minu jaoks väga tähtis. Misjonär ei ole just päris tavaline amet. Mida see teile tähendab? Pole ka tavaline inimene et võiks olla misjonär. Selleks peab olema pisut omapärane. Psüühiliselt tugev, kergesti kohaneb selline inimene, kes ei karda erinevaid elutingimusi. Misjonäri rolli on hoopis teistsugune kui mõne muu ameti roll. Tegelikult on ju igal kristlasel oma roll misjonitöös olgu ta siis kodus või välismaal. Milliseid omadusi peab veel olema ühel heal misjonäri? See ei karda seda, mis tuleb. Kohaneb erinevate kultuuridega, oskab hästi suhelda inimestega, õpib keeli, õpib arvestama enda kui ka sõprade nõrkustega. Kuid nähtavasti kõige tähtsam omadus on ilmselt see, et nähes oma nõrkust õppida tundma jumala suurust ja õppida lootma jumala juhtimisele. Eesti inimene ei pruugigi täpselt teada, kes üldse on misjonär. Ta on ehk harjunud nägema tänavanurkadel valjuhäälsed tänavajutlustajad. Milline on siis aga misjonäri argipäev? Näiteks Taiwanis? Taiwanis nii nagu mujalgi rõhutame seda, et soome misjonär on töö tegija kes jääb tagaplaanile ja loodame, et kohalikud kristlased võtavad töö tegemise juhtimise enda kanda. Ehk see tähendab siis seda, et meie pole seal esirinnas vaid just kuskil tagumistes ridades toetamas julgustamas neid ja tegemas vahel kõige tavalisemaid igapäevatöid. On üllatav, kui tihti avastasid ennast tegemas kõige tavalisemaid töid näiteks kantselei töö postiviimine ja toomine. Ja muidugi keele õppimine, hiina keel on väga raske keel. Pärast kaheaastast keeltekooli tuleb seda iga päev juurde õppida. Mis selle töö on teinekord väga rutiinne. Tavaline. Kuid tahaksin märkida, et üks tähtsamaid ülesandeid on koos kohalike kristlastega palvetamine palvega nende toetamine sest nende töö pole sugugi kerge. Mittekristlikus ühiskonnas. Milliseid praktilisi tööülesandeid teil oli seal? Lugema selle 14 aasta jooksul, mis me Taiwanis olime, oli meil palju erinevaid ülesandeid. Ja kõige tähtsam ülesanne oli keele õppimine. See tähendas kahe aasta jooksul õppimist hommikust hilisööni. Seejärel olime paar aastat suurlinna koguduses täiesti tavalises koguduse töös, kus olin aitamas ühte hiinlasest vaimuliku. Tegin kodukülastusi, õpetasin inglise keelt, tegin ka noortetööd. Aga kõige enam lihtsalt julgustasin seda hiinlasest vaimuliku tema igapäevatöös. Seejärel olin tööl raadiumisjonis. Ma küll ise ei teinud saateid, kuid aitasin organiseerida raadiojaama tööd ja juhtimist. Seejärel olin veel tööl internaadis hoolitsemas soome laste eest. Ja viimased viis aastat olin taiwani regiooni sekretär mis tähendab, et mul oli palju erinevaid koosolekuid. Samuti reisisin palju mööda saart ja kuna mulle meeldib jutlustada, siis organiseerisin oma tööd nõnda, et vähemalt korra kuus sain mõnes taiwani koguduses jutlustada. Küsisime Heiki hiljemalt ka, kuidas suhtuvad Taiwanlased välismaisesse töö tegijasse. Kas nad võtavad ta kergelt omaks? Välismaalasel on Taiwanis väga kerge töötada. Meil on omapärane vastuoluline suhe välismaalastesse eriti Ameeriklastesse. Ühelt poolt nad ei salli väljastpoolt tulevat kultuuri ei võta seda omaks, kuid teisalt on nad sõltuvad väljast tuleva staabist eriti just sellest, mis tuleb Ameerikast. Ja nad imetlevad välismaiseid asju, nagu näiteks hamburgeri, debitseerijad, Ameerika riided ja muusika. Enamasti välismaalased. Ka soomlaseid samastatakse just nimelt ameeriklastega. Põhimõtteliselt suhtuvad meisse positiivselt. Hiinlastele on väga tüüpiline see, et nad jätavad mulje, et nad on sõnumi vastu võtnud. Kuid tegelikult jääb nende südamesse palju tõkkeid ristiusu vastuvõtmiseks. Et meite rumalast olukorda jääda, ei ütle nad sulle kunagi ei. Näiteks kui sa kutsutada mõnele koguduse üritusele, ütleb ta ja kuid kohale ta ei tule. Kui sa küsid ta käest, kas ta usub jumalasse siis vastata, et usub. Ja ta tõepoolest usub. Aga mitmesse jumalasse. Kuid südames ta siiski ei usu seda jumalat, keda sina kuulutad. Kuid et mitte endast halba muljet jätta, ei ütle ta seda sulle kunagi. Otsene. Mis vahe on teha misjonitööd näiteks mõnes kristliku taustaga Euroopa linnas ja hoopis mitte kristlikul maal? Vahel tundub, et kergem on teha misjonitööd, mitte kristlikul maal kui nii-öelda postkristlikus Euroopas kus inimestel on küll mingid teadmised kuid ka jäigad seisukohad, mida on väga raske muuta. Ja neil on väga tugevad materjal, istlikud, vaatad, raha on meile väga tähtis. Meil on tugevad poolate istlikud, vaatad nime poolest kuulutakse küll mingisse kirikusse, kuid see on formaalne. Omamata elavat usku. Sellises Euroopas on misjonitööle palju raskuseid. Selle eest jälle kuskil Aasias. Näiteks Taiwanis, kus inimesed pole kunagi midagi kristlusest kuulnud, pakub neile huvi. Nad räägivad sinuga heal meelel. On palju avatumad sellele teemale, kui eurooplased. Räägime ka natuke Soome misjonitööst. Kuidas on see seal organiseeritud? Siin ütleksin kõigepealt seda, et siin Eestis on misjonitöö organiseeritud Eesti Evangeelse luterliku kiriku kaudu. See tähendab, et meie luterlik misjonitöö on algusest lõpuni integreeritud luterlikku kirikusse. See on suurepärane ja ma loodan, et see on nii ka tulevikus. Mis puudutab Soomet? Meil on kõik teisiti. Misjonitöö pole nii tugevalt seotud kirikuga. Meil on luterliku kiriku sees seitse erinevat misjoniseltsi. Mingil määral teevad nad küll koostööd ja kuuluvad kiriku misjonitöö keskusesse, kuid samas on tunda ka pidevat konkurentsi. Kes neist on parim? Kelle peale võib rohkem loota. Selline konkurents ei ole hea. Ma loodan, et nii ei juhtu see siin Eestis. Siin algus näib lootusrikas. Aga miks kirik üldse teeb misjonitööd? Miks kirik üldse on olemas, kas selleks, et nautida üksteise seltskonda, juua head kohvi või selleks, et viia sõnumit edasi nii nagu Jeesus ise õpetas. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad. Sellesse maailma kuulub nii meie lähiümbrus, kuigi kaugemad rahvad. Lihtsaim vastus sellele küsimusele on see, et Jeesus ise andis ülesanne. Minge ja kuulutage. Sellel teemal võiks pidada pikki loenguid. Kui vaadata, kui suurt, hingelist, vaimset ja füüsilist kannatust on maailmas siis inimene, kellel on kristlik südametunnistus ei saa vaadata seda ilma, et ta ei teeks selle parandamiseks midagi. Niikaua kui maailmas on selliseid kannatavaid inimesi tuleb meil midagi nende heaks ära teha. Misjonitöö parimal juhul hoolitseb kogu inimese eest. Nii et inimesel oleks hea olla siin jumala loodud maailmas. Kuidas võib ühest tavalisest inimesest saada misjonär? See on jumala püha vaimutöölise koos. Iga kristlane, kes palub jumala juhatust oma elule, näeb, et jumala püha vaim juhatab seda inimest tegema jumala riigi tööd. Oma kodus, oma sõprade keskel, koolis töökohas ja ühel päeval võime märgata, et jumala juhatanud kellelegi misjonitööle. Oluline ei ole siin mitte see, et inimene ise midagi ära teeks. Vaideta alandlikult usaldaks ennast jumala käte jumala juhtimise alla. Et ta elaks oma elu jumalalt, juhatust paludes. Ja kui siis jumal saadab ta misjonitööd tegema siis ta kuulutab tänuliku meelega. Sest misjonitöö tegemine on eesõigus. Kui mõelda välisele valmistumisele, siis igal kirikul on oma misjonikool keele kursused, praktikumid, mille abil inimene väliselt valmistub selleks tööks. Kuid tähtsaim on see, et inimesel on oma sisemine kutsumus selleks tööks. Ma ei taha tõmmata väga konkreetsed piirani misjonäride ja koju jäävate kristlaste vahel. Kõigil on oma osa misjonitöös. Kas ka eestlaste hulgas on misjonär? Mul on väga hea meel, et sa seda küsisid. Uudiseid, sest Eestist on ajaloo jooksul lähetatud kümneid misjonäre. Ka praegu on meie poolt saadetud mari vabariiki abielupaar Marcus ja Helen koobiste. Nad jäävad sinna umbes aastaks tehes misjonitööd kohas, mille kohta möödunud aastal Soome televisiooni uudistes öeldi, et see on Euroopa viimane paganama. See on tõepoolest väga šamaanlik paikkond ja on tore, et just eestlased on sinna lähetanud oma misjonärid. Juba aastaid on seal töötanud Anu ja Juha välja. Anu on eestlane Juhan soomlane. Sellel aastal on nad Soomes ja Eestis tutvustamas oma tööd soome-ugri rahvaste keskel Venemaal. Sajandi algusest saadik on Eestist kümneid misjonäri teele lähetatud Aafrikasse, Hiinasse ja Indiasse. Millised on teie järgmised ülesanded? Sooviksin, et oskaksin sellele küsimusele vastata kuni juuni lõpuni olen Eesti Evangeelse luterliku kiriku misjonikeskuse teenistuses. Seejärel on tulevik veel suhteliselt lahtine. Perekondlikel põhjustel ei läheme ilmselt tagasi misjonitööle välismaal kuid arvatavasti jätkan koostööd Soome misjonikeskusega Helsingis. Olete teinud ise tööl juba paarkümmend aastat. Mina need aastad teile andnud on? Need on olnud väga rikkad aastad. Peale selle, et olen õppinud keeli olen saanud rahvusvahelist kogemust. Olen õppinud iseennast tundma, julgust olla ehedalt, mina ise. Olen õppinud lootma, et jumal on meiega ka elu raskematel hetkedel. Sellele küsimusele on väga raske lühidalt vastata. Sest need 14 aastat on andnud nii palju. Minu ellu on tulnud erilisi värve. Kui mõtelda sellele, et teine valikuvõimalus oleks olnud jääda tööle ühte Põhja-Soome tavalisse kogudusse kus mu elu oleks olnud turvaline, rahulik ja tasane. Võib-olla oleksin olnud seal kogu oma elu. Olen juba loomu poolest selline, et minu elu peab olema täis erinevaid värve, mägesid, torme, vaheldust. Rääkisime EELK misjonikeskuse konsultant Heikki Helvaga. Kui kaubalaev tõi uue õpetaja maja detailid fjordi randumissillale sõitsid mehed, kes polnud kalastamas kanuuga asja uurima. Detailide pargasele laadimine kliivikuteste roigastel, kui ta ülesjõge, manööverdamine ja mahalaadimine võttis aega kaks päeva. Vahel õhtul jättis mark korraks töö pooleli ja jäi vaatama. Terve suguharu oli talle abiks. Isegi mõni naine astus külma vette, et aidata suuremaid detaile ära tuua. Väikesed poisid kandsid turjal naela kaste keeta valas kummaras kannust kohvi tassidesse ja viis nad vee äärde. Latern valgus veiklasta tumedatele juustele. Kolmandal hommikul läks metsaveopargas tagasi ja uus õpetaja maja oli Haljala seal maas. Ja nüüd me paneme selle maja püsti, ütles pealikkedi uhkelt. Kuus nädalat käis külas vilgas ehitustöö. Iga vaba mees ja isegi paar naist aitas uut pastarate püsti panna. Maja pidi enne augustikuu suurt vihma valmis olema. Oli veel teinegi põhjust, milles ei kõneldud. August on see kuu, kus indiaanlastel lubatakse viie aastapäev läbi ja terve pika videviku aja kostis haamrilööke mida saatis naer ning puitasivate meeste hõiked ja taldade lohi. Ühel juuli ööl süttinuks Flordis, kui väikese armsa linna tuled. Kes tõusu veel tasaselt tuules triivisid? Võrgud 1200 jalga sisse lastud igal laeval kolm tuld tõusulainega üles-alla õõtsumus. Külarahvas sõitis kanuud, aga seda pilti vaatama ja imestama. Kui nüüd marki Chimm ringsõidul olles paadiga fordis ringi sõitsid, pidid nad ette vaatama, et mitteliine segi ajada. Ikka kostis kalameeste valjut reibast hõikumist. Kuste hullud lähete, pange ometi võrke tähele. Need olid ilusaimad, sõnad, mida mark kuulnud. Nõnda võis vaid sõber sõbrale öelda, mis tähendas. Ta oli üks neist. Kui nad külasse tagasi jõudsid, oli käes sume öö. Mark andis väikese tüdruku ja Chimm poisi süles kaldale. Lapsed vanematele üle andnud, jalutas mark üksi vee ääres. Kaubalaev jättis mööbliparvele, kus mehed selle ära tõid ja paika panid. Naised riiklased riputasid üles uusi kardinaid. Väikesed lapsed laipasid uhiuutest ustest sisse, kuid ei puudutanud midagi. Vahtisid vaid pärani silmi ja imestasid. Piiskop paluti õpetaja maja pühitsema ja suguharu kavatses tema auks peo korraldada. Noorikud kogunesid proua Hatsoni poole, võtsid tema vastase au, paklikus ringis istet ja küsisid oma keeli, mis me talle pakume. Röstitud lõhet mitu ning proua Hatson kaalus põhjalikult, enne kui kostis. 20. Piiskop saatis sõna, et tema tuleb hospidale laevaga pühapäeva varahommikul. Aga ta on palunud kuut linna vaimuliku ühes temaga korraks looduse rüppe pageda ja need tuuakse meri lennukiga laupäeva lõunaks. Marki Chimm läksid vaimulikele vastu. Kaalep ja vaimulikud mehed lahkusid hospidali laevalt järgmisel hommikul kell kuus. Taevas oli Dynane ja tuul külm. Kui piiskop kell üheksa teele asus, mis oli tema positsiooni arvestades kohasem kallas vihma. Kui ta koos Markiga kiirpaati ronis, ilmus veel üks reisija. Doloresel Indiaani noorikul, kellel pidi sünnituseni veel kuu aega oodata olema, olid tuhud peale hakanud. Ja ta tuli allertbeeessevi. Vihma 100. nagu oavarrest, kui nad allavett sõitsid. Noor naine ja piiskop kile varjus. Parve juurest tuli neil ainult paar minutit tillukest vesilennukit oodata, mis piiskopile järele tuli ette Vancouveri saarele viia. Lapse ilmaletuleku võimalus lennuki pardal kohutas noort pilooti, et mis ma süsteem, küsis ta. Marcostis. Mis seal ikka? Tee üks surmasõlm ja käes ongi asunud teele ja Doloresele tasakesi. Hoia tagasi. Kuulad ja oled sa mures, et ülehomme lubatakse suguharul viina osta, küsis piiskop Marklit lennukisse ronides. Pisut ja mu isand. Ma kardan, et mõni ustavam koguduse liige ei jäta enne, kui on siruli rentslis. Kirik kuulub prantsley juurde. Seal on tema abi iseäranis vaja. Siis tõusis tilluke merilennuk Bladinal vett pidi õhku nagu põrnikas ja pööras minema. Mark nägitoloorest püüdlikult naeratamas. Noor piloot lehvitas. Piiskop tõstis käe just nagu õnnistades. Mark oli üksi parvel keset metsikut loodust. Suve lõpul võtsid marki Chimm ette pika teekonna Vancouverisse et paat iga-aastasele ülevaatusele viia. Mark otsis üles paar kolledži sõpra ja tajus hämmastudes et nad ei rääkinud enam üht ja sama keelt. Sõbrad arutasid oma probleeme ja arvasid, et need on temagi mured. Et kas ta on märganud, kui palju on tänapäeval noori, kelle elu ei paku pinget ja kuidas käsitab ta kasvavat materialismi, kus nii palju inimesi vaja usku ja peavad kirikut lausa anakronismiks. Ja Mark vastas, et indiaanikülas on elus pinget enam kui küll. Ainult 11 toetades võib seal ellu jääda. Ning kirikus käivad kõik, isegi agnostikud ateistid. Nad tulevad, et osutada lugupidamist ja tänu kirikule endale. Ning mehele, kes seal teenib. Sest 6000 ruutmiili ulatuses leidub vähe neid, kellele kirik, tema Hospital laev, tema töötegijad poleks head teinud. Viimasel õhtul lõunatas mark professori seltsis kelle juurest oli õppinud vanem mees, esitas külaelu kohta palju küsimusi. Sa muutud ikka rohkem Kaalepi sarnaseks, ütles ta rikaarile. Oled end vaiksesse Ariasse ankrusse heitnud. Elada oma usku nõnda, et pole mahti enda peale mõelda. Peame sul silma peal hoidma, mark, pane jõuluajal valges toole kaela. Porise Sudaani peale. Selle koha pealt olete mulle võlgu. Mulle pole õpetatud, kuidas Sutaanelt mulda eemaldada. Ma võtan selle õppeplaani. Kaalep rääkis mullu talvel tudengitele nädal aega enne teda oli meil lugenud kuulus teoloog, kelle sõnad ajasid tudengid oma tubadesse, kus nad terve öö jagelasid. Aga Kaalep oli nagu jahe põhjatuul. Või kuusehõng päikesepaistel. Ei mingeid suuri ideoloogilisi probleeme, ei mingeid diskuteerivaid, dogmasid. Ta lihtsalt rääkis oma elust rannikul tihtipeale naljaga pooleks. Mäletan üliõpilaste nägusid, kui nad teda kuulasid. Neid vaadates uskusin nägevad sedasama imet nagu nendel esimestel kristlastel kes kunagi kogunesid mõnda varjulisse paika Antiookia. Kui puhkus läbi asuti piki rannikut Paveli jõe poole teele. Poisid olid nüüd küllalt ilma näinud, et hoomata, kui suur lahing neil ees seisab. Nad olid vaiksed tasakaalukad ja uhked. Just nagu Chimm tol õhtul, kui nad tuttavaks said. Isegi kambüüsis lõunat võtta see tehtud nalja. Ja kui nad järgmisel päeval randumisel otsad köitsid, ootas neid vana Kaalep. Vihkan jumalagajätmist, ütles skaalat rikaarile. Teeme kähku. Kui nad järgmisel päeval hakkasid oma kihelkonna lähistele jõudma, tundis marked, süda hakkas kiiremini põksuma. Nagu ikka selges tuleb koju pärast pikka lahusolu. Kui hästi tundis ta maha märke Broken Åland'i murtud rannajoon ja Saddam Soundi viimased tuled. Ta teadis mere kitsas, kus oli delfiine ja seotud sõlmige, tunneks ta ära Johnsoni väina kust tõstab lainet, kui tuul puhub tõusule vastu. Niisama hästi kui indiaanlased, teadis ta, kus on karid, mida pole ühelgi kaardil. Sest nad olid kraapinud tema paadi kiilu mõnelgi pimedal ööl kui nad parvele lähenesid, tunnista päeva raskust õlult võetavate mõtlas. Tänu jumalale, ma olen kodus. Edasi sõideti jälle väikese paadiga fjordisopis tules jõkke, palgi supiste põhja roigastest mööda küla vastaspaistvate valge kooreliste leppade poole. Terve puhkuse aja oli ta mõelnud, mis seal külas õieti sünnib. Mis teda kuu aega kestnud joomise järel ees võiks oodata. Külasega valitses rahu ja vaikus. Kedagi polnud Toigerdamas näha, keegi ei maganud põõsa all viinauima, väljapealike Edi värvis kaldal kanuud. Viipas tervituseks, astus lähemale. Kuidas lood on need okei, boss, kõik on kuival. Aga eluvaim on sees. Rahu on majastanu Sammele. Tänu Sammele, kes polnud elus mitte midagi mõistlikku korda saatnud. Mark ei tahtnud seda hästi uskuda. Samm sattus kogemata kalaparve peale, sai hulga raha, suurem osa läks viina peale järelejäänu eestlastes pesumasina ja hakkas seda üles vett tulema. Aga oli nii purjus, et sõitis roikaats, ajas kanuuga ümber, käin masinast ilma. Kahju küll. Aga siis juhtus niisugune ime, et naine võttis. Ta andis talle keedupotiga vastu pead ja jättis ukse taha. Ei lasknud enne sisse, kui mees lubas Ellile kooli minna. Minu arust tulevad nad täna õhtul sinuga rääkima. Ma olen, koduseid. Õpetama jõudes märkas mark, et seda oli äsja pestud ja pühitud. Köögilaual oli ahjusoe leivapäts. Kust indiaanlased teadsid, et ta täna tagasi tuleb. Te kuulsite luterliku tunni saadet. Stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Kohtumiseni.