Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head kuulajad. Taaramäe advendi ootamise ajas. Täna räägime inimeste tähelepanekutest seoses peatselt saabuvate jõuludega nende ootustest suhtumisest jõuludele eelnevast saginasse. Saatejuht on Kerttu Lõhmus. Head kuulamist. Lumi ela, kes maa peale kõik korraga. Taevas on tühi ja tähtasid täi. Küll segab vaikust. Kutset ei pea kordama. Tuleleek Brabele. Hingede Se. Linnud. Saavad paarida. Kadunu. Veel talvel, et, Veel vastupuu. Keebeeaa satab lumevarjule vahele. Juhatul play linnule linud. Ta Baliga talunu tühi. Talvel, et. Emassugu. Saga. Päeva vajale padu. Ei ole. Lennud. Lesk. Talunu. Talvele. Vastu puu. Saka. Madu. Lennud mis ta palja Tallele. Jõuludeni on veel aega, igal aastal tundub see niimoodi. Advendiaeg paistab olevat pikk. Küünlaid jõuab põletada mitu. Kuid ühel hetkel on jõulud käes. Jõulud tähistavad inimeste jaoks erinevaid pühi. Ühtede jaoks on nad rahvakalendriga märgitud talvepühad mis algavad toomapäeval ja lõpevad kuuendal jaanuaril. Teiste jaoks on jõulud kirikupühad, mis algavad kohe detsembri alguses ja lõpevad kolmekuningapäeval. Kuigi paljudele on jõulud Jeesuse sünnipäevaks tähendavad nad enamusele siiski üldist püha. Peetakse meeles lähedasi, valmistatakse traditsioonilisi jõulutoite, tehakse kingitusi ja puhatakse. Jõulude ootamine on üks meeldiv aeg. Selles kahtlevad vist vähesed. Igal aastal on üks sõnum, mis meieni jõuab. Igal aastal leiame sellest sõnumist midagi uut. Vastavalt meie kasvamisele. Jõuludega saabub ka lootus, et midagi saab paremini ilusamini teha kui varematel aastatel. Seda nii nähtavate tegevuste nagu kinkide ostmise, kaartide saatmise ja külaliste vastuvõtu kaudu kui ka sisemise veendumuse läbi. Jõulude ajal on võimalus mõtiskleda, haru pidada iseenda ehka jumalaga. Nähtavad jõulud selline võiks olla tänase saate tinglik Pealkiri kiriklikus pühades on detsember, nagu juba nimetatud advendi ootamise aeg mil me valmistame ette jõulusõnumi vastuvõtmiseks. Kuid inimese hinge me tavaliselt ei näe. Jõulude nähtav osa justkui aitaks meid. Selles nähtav on ikka see, mille järele me käe saame sirutada. See, mida me tunneme, et meil vajan olemaks õnnelik. Ka jõulude ajal aitavad nähtavad asjad meie jõulumeeleolu saavutamisele kaasa. Nihis algavad jõulud tegelikult palju varem, kui nad algavad. Täna kuuleme, kui olulised jõulud inimestel on mida jõulumeeleolu saavutamiseks ette võetakse ja kuidas suhtutakse sellesse, mis toimub tarbimismaailmas, kaubanduses. Kaubanduslikke jõule võib pidada hoopis omaette teemaks. Nimetatagu neid siis kommertsjõuludeks või jõuluaegseks ostubuumiks. Sinna kuuluvad kaupmeeste jõulukampaaniad. Reklaamid möödujaid ostma kutsuvad päkapikud jõuluvanad. Ehk nagu üks kaupmees on tunnistanud. Põhiline jõulukampaania eesmärk on tekitada inimestes ostubuumi. Seda aga peidetakse osavalt soovituse taha mitte jätta oma jõuluoste viimasele hetkele mil kauplustes valitseb massirahutuste meeleolu kus õhk saab otsa ning tuleb seista pikkades järjekordades. On täheldatud, et lisaks rõõmule, mida jõulud endaga kaasa toovad tekitavad nad inimestes ka stressi. Tänavu alustasid kaupmehed jõulukampaaniat juba oktoobrikuus sest mida varem alustada, seda suuremaks tõotavad kasvada käibe ja kasuminumbrid. Jõulud on kahtlemata muutunud aasta suursündmuseks kõigile korraga tarvis osta, jõulukinke, saata jõulukaarte, katta jõululaud, soetada jõulukaunistusi kõik selleks, et luua jõulumeeleolu. Mis aga on see jõulumeeleolu? Kas on see kaubamajades käimine veendumaks, et jõulud tulevad ja kõik sinuga sarnaselt sellele mõtlevad? Või on see jõulupidudel, mis toimuvad töö juures, koolis, lasteaias, huviklubis ja mujal osalemine? Kas võib öelda, et pühadetavad annavad meile teatud mõttes kindlusetunde? Mis aga selle kindlusetunde soovi taga on? Kas on see lootus, et jõulud on rahuaeg ja siis hakkab ka edaspidi kõik paremini minema. Aga mis on rahuaeg, mis on jõulurahu? Kas see, kui inimesed enam ei kiirusta? See, kui kõik soovivad kõigile rahulikke jõule on ta see, kui võetakse aeg maha igas mõttes või see, kui käiakse kirikus? Või on tegemist hoopis sisemise rahuga? Ja kuidas seda sisemist rahu saavutada? Kas läbi kirjeldatud tegevuste on seda võimalik üldse saavutada? Või vähemalt saada aimu meelerahust? Nagu näha, viib üks küsimus järgmiseni. See omakorda uue küsimuseni ja nii võib see kesta lõpmatuseni. Vastused aga peame leidma me ise. Jõulurahu all mõeldakse ka rahu iseenda ja jumala vahel laiemalt rahuma per. Seda kuulutasid inglid Petlemas 2000 aastat tagasi. Tegelikult on rahu aga ikka meie igaühe endi teha. Nii rahu oma esimestega kui rahu jumalaga. Kuid seda rahu millegipärast ei ole. Palju on meie ümber kurjust, sõdu, valetamist ja valu. Maailm oli, on julm ning ettearvamatu. Seda eelkõige tänu inimesele. Ja kord aastas tuletatakse meile jõuluajaga meelde, et tegelikult võiksime me elada rahus. Rahu tuleb meil endil luua ja hoida kord aastas kõik seda justkui ka sooviksid oleksid selleks valmis läbi jõulurahu, soovimise, kingituste tegemise ja hoolimise. Jõulud on valguse pühad, heade soovide pühad küünalde sära, laulud, kõik see võib panna meid tundma helgimust, midagi ilusat. Millegipärast see tunne ja need teod aga lähtuvad. Ja varsti oleme me tagasi selle halastamatult edasi tormava maailma rüpes. Siin vastu klaasi. Nina. Huuled, käed. Jääkülma bee kli läviiba ei istuvad piin. Hoolsus. Valuline hääletu kuivile. Koik. Uudla. Udu. Jätab siin irvakile. Pimedus. Vahepeal sulasid jõulud kokku nööridega. Siis hakati jõule ja uut aastat jälle eraldi tähistama. Mida tähendavad jõulud inimestele? Mis pühad nad õieti on? Öelge, palun, kas jõulud on teie jaoks pigem kiriklik või talvepüha? Pigem on pühad minus eneses eelkõige ja, ja seejärel vast talvepühad. Kiriklike pühasid teie ei pea jõulude ajal. Ma käin küll kirikus, aga ma ei ole usklik inimene. Millal te jõululaule tema hakate, millal jõulud teie jaoks algavad? Esimene jõulutunne käib läbi tavaliselt esimese lumega. Aga päris jõulutunne ikka vahetult enne jõule ja tähistame alati toomapäeva. Ja siis, kui saab suurpuhastus tehtud ja kõik jõulutoidud valmis, siis on minu jaoks jõuluaeg käes. Sel aastal veel teil jõulutunnet ei ole? Noh, tunned, võib-olla tekitavad neid ümbritsevad väljapanekud kõikjal poe vitriinides, aga see, see ei ole see, see on selline kommertslik tunne ja lihtsalt pilgule, aga mitte hingele. Kui jõulud lähenevad, siis kuidas ta jõulumeeleolu loote, mida te selle jaoks teete? Kindlasti püüan oma kodu selleks kaunistada igal aastal, siis erinevalt kasutan väga palju loodusmaterjale. Siis kindlasti traditsionaalse jõulutoidud. Üllatused perele püüan midagi ise valmistada. Ma püüan ka alati uut jõululuulet enda jaoks leida ja vaeska pähe õppida, just et oma mälu treenida. On teil eelnevatest aastatest meelde jäänud mõni, mis on teile eriti südamelähedane. Südamelähedane on vast Ott orderi õhtul pimedale, nõnda valge, aga sellel on ka viis tehtud, aga mulle meeldib ta ka luuletusena. Aitäh teile. Tähendab sinu jaoks jõuluaeg. Jõuluaeg tähendab minu jaoks valgus, pühadus. Niisugune õnnis tunne. Ja saad, aitab tõsta mulle need valgustatud aknad kodus. Küünal, Al. Eriti kuuske ei armasta. Oksakene ainult. Ja siiski klassikalise muusika. Mulle endale on väga palju plaate seal küll vana moodne, aga mul on väga palju Saksamaalt toodud plaatile Lätist, omal ajal kuulan neid. Kas sul meenub, no mõni eriti südamelähedane lugu nendelt plaatidelt, mida sa armastad kuulata jõulude ajal. Ma kuulan nii solistide poolt esitatu kui ka orkester ja koorimuusika, nii et mitmesugune solistide esitlemine on meil olla lähedane siis muidugi meediasse eriti. Ja mul on väga palju häid soliste plaadi peal. Kas jõulud jaoks ka kiriklike pühasid tähendavad? Tagasihoidlikult, aga ma käin ilmtingimata ka kirikus klassikalist muusikat kuulamas. Nagu võimalik on, aga jõululaupäev käin ma kindlasti päris vahel mitmes kirikus meeleolus, meeleolu saamiseks ja ja nendeks mind absoluutselt ei häiri see pimedus. Vastupidi, ma võin seda teha ise rõõmsamaks. Ta jõulumeeleolu saavutamiseks ka midagi spetsiaalselt ette võtad. Seda siis me teeme, nimetasin valgus muusika, see on kõige tähtsam. Ja muidugi siis ka lähedased on koos, viibi nendega vahetevahel. Just noh, näiteks tavaliselt detsembrikuus ikka Estonias mingi hea etendus ja nüüd ma lähen Silvat vaatama, kuigi see on tehtud. Aga see pea hea meeleolu niisuguse kokku detsembrikuuga. Aitäh. Kalle, mida sinu jaoks tähendavad? Jõulud jõulud tähendavad minu jaoks alati midagi erilist. Mul on juhtumisi 25. detsembril sünnipäev ja ja nii palju, kui ma mäletan, on ikka meile olnud kuusepuu vaatamata sellele, et on võib-olla olnud aegu, kus ei ole päris hästi sellele vaadatud, et võib-olla riigiametniku kodus on kuusepuu. Aga Ta on seal alati olnud ja jõulude ajal ma olen saanud siis ka ikkagi sünnipäeva kingitusi, mis on vahest jõulukingituse kujundusega. Ja saame sõpradega kokku tavaliselt 24. olema rohkem oma inimestega ja 25., mis nüüd on ka nagu kõigil vaba päev on siis tuldud lähemad sõbrad tulnud mulle sünnipäevale. Et minul on see alati, kellel ei ole aega olnud ja ma olen siis püüdnud ka neile midagi sellist väikest, aga aga südamliku kinkida. Et selles mõttes, kui nüüd ka lumi maha tuleks, oleks eriti kaunis. Millal sina ja su pere jõule ootama hakata? Noh, kõige rohkem ikka siis, kui tuleb selline värske ilus lumi maha, olgugi et võib-olla kuupäevad, vereklappi. Aga tänapäeva kaubandus nagu pressib oma reklaamide ja ja tulevärkidega, mis juba praegu vilguvad kõvasti peale, aga muidugi sellisel lutusel sombusel ja aurusel detsembri algusajal, nagu meil siin seekord on ei kipu ka need kaunistused ja reklaamid veel nagu seda õiget meeleolu looma. Ma tean, et osa sinu perekonnast ei ela mitte teps Eestis. Kas jõulude ajal te saate alati. Kahjuks mitte, nemad käivad ikka siis, kui siin asja ka nagu kas on mingi kontsert, kus on vaja mängida või et päris nii oma lõbuks lähedalt veidi kalliks käia, aga nii kaks, kolm korda aastas ikka käinud ja. Kuidas ta kodus jõulumeeleolu loota? Nagu alati, et üks selline kena kuusekene ja ja sinna seda kivinat kolinat vähe vähem, et see looduslik kuusk välja paistaks, aga midagi, võib-olla hõbedast, mõni tagasihoidlik muna siia hinna ja kingitused kuuse alla, kui õige päev tuleb? Ei ole olnud suur kirikus käia, aga, aga ka seal eelmisel perioodil sai eriti tudengipõlves ikkagi jõuluõhtuti käia ka kirikus, et kuidagi seda meeleolu paremini tunnetada. Eriti neil kordadel, kui koju maale ei õnnestunud sõita. Ja kahtlemata kogu see Kristuse sünnilugu ja selle kujutamine lei jutus pildis, kui, kui muul viisil on, on selline südamlik ja üks meeldejäävamaid, võib-olla sümpaatsem vaid lugusid ja legende kogu kristluse müüdist. Hinna sinul on üks huvitav kogemus jõuludest mis leidsid aset aastal 1959. Kui sa õppisid ülikoolis, mis siis õieti toimus? Ma elasin ühiselamus neljakesi ühes toas ja noh, nagu ikka selle vanused lapsed olid harjunud lapsest küljest ikkagi jõuludest juba midagi teadsid ja esiteks, eestlased on alati neid jõuloydio pühitsenud, vaatamata aegadele, aga meie siis tõime ka kuuse väikse kuuse tuppa ja aga ühel päeval tekkis alarm, et kontrollitakse, akende tagant, vaadatakse, kes põletab neid küünlaid kuuse peal ja kontrolliti ka, kas toas on neid kuuski. Ja siis tõmbasime oma raamaturiiuli, panime nurka, nii et sinna taha ja niisugune Kolmnurkne ruume topp, peitsime oma kuuse siis sinna ja siis öösel hilja, siis võtsime ta sealt välja ja siis panime küünlad põlema ja põletasime, noh meil läks hästi, meid ei saadetud, ei visatud sealt intrist väljega saadetud Peedule elama. Selliseid tudengeid, kes jõulupuud peitsid, oli neid tol ajal palju? Ei, ma ei tea, noh, paljud olid siiski niisugused, kes kuuletusid jäi, ei toonud seda kuuske tuppa, sest et see oli ikkagi päris tõsine põnts, kui sind sealt välja visatakse, sest et noh, näiteks ma tean, mingisugusel muul puhul, kui lauldi rahvuslikke laule, siis visati välisülikoolist välja need, kes seal Eesti luterlik tund. Meie vestluskaaslane on kannindre. Ja me räägime jõuludest. Kanni, ütle palun, mida sina jaoks tähendavad jõulud, kas jõulud on pigem teadmine või on see tunne? Minu jaoks ta on hoopiski traditsioon. Ma pean traditsioonidest väga lugu ja traditsioonidega seonduvatest sihukestest rituaalidest oma perekonnaelus ja muidugi ahjaa, ta on rohkem ikkagi teadmine, et jõulud tulevad jõulud on ja milliste huvitavate detailidega ja huvitavate ettevõtmistega ta on seotud. Millal jõulud sinu jaoks algavad, kas nad algavad esimese lumega või algavad nad ajaga, kuidas nad tulevad sinuni? Minu kodus tulevad jõulud siis, kui kuusk on juba tuppa tellitud. Kuigi tal ei pea püsti olema, aga ta on juba olemas, tema lõhnan olemas ja kui siis pikkamööda ta püsti saab ja ehitud saab, siis on minu jaoks juba jõulud majas. Ka aga jõulude ootamine, kas ootamise aeg on mingis mõttes eriline? Ma arvan, et emotsionaalsel pinnal ei ole mure rohkem selle pärast, kuidas kingitused kokku saavad. Kingituse saamine ja, ja andmine ja see on kindel traditsioon jõulukuuse ja küünalde juures. Viimastel aastatel on see jõulu ostud, kingituste tegemine ja kogu see kommertsosa üsna agressiivseks massiivseks läinud. Ka sina ütlesid, et kingituste tegemine on oluline. Millal sa selle peale mõtlema hakkad, kas kohe siis, kui kauplustes jõuluaeg kätte jõuab? Teadlikult ma ei seosta seda kaubanduse hasargiga. Kui saan, siis mõtlen juba aasta jooksul sellele ja mõtlen, et aa, see oleks hea asi jõuluks pakki panna. Ja kui ma ei ole sellega hakkama saanud, midagi on tegemata jäänud, siis vahetult enne jõululäheb suuremaks saab ära tehtud. Aga üldiselt mind häirib see niisugune varajane kaupluste sigin-sagin ja jai ainet, jõuluehete asjade väljapanek. Mind häirib, see. Alati on niisugune tunne, et sellega midagi rikutakse ära. Seoses selle tõelise päevaga. Kui kõik peaks olema ehe ja ehtne. Aga mis siis tegelikult sinu jaoks jõulumeeleolu loob? Jõulumeeleolu loob loomulikult kõik see, mis on seotud jõulutraditsioonidega. Minu jaoks peab olema kindlasti jõuluajal, peavad olema laual need toidud, mis on jõuluajal eestlaste laual olnud ja tunnen kohe, et midagi läheb viltu, kui ma kõike seda ei saa, mis minu arust peaks olema. Ja loomulikult kuuse ehtimine, küünlad, pakid seal kuuse all. Noh, niisugune võib-olla isegi ütleks. Selline väline on mulle väga oluline, väga oluline, kui midagi jääb ära, midagi tegemata, siis ma tunnen, et oi, et et miks me ei ole seda teinud. Kas jõulude aeg sinu jaoks kuidagi ka kirikuga seondub? Kuidagi mõtete tundmuste ideede tasandil ei seondu. Kuna ma olen siiski kyljes kasvanud atestina, aga mitte võitlevad testi, noh muidugi ma respekteerin usku ja kõike kõiki neid inimesi, kellel on oma suhtumine ja suhe religioossetest traditsioonidesse spekteerin aga mu enda hinges kahjuks kahju küll ei ole, kuna kasvatus ei olnud niisugune, samal ajal, aga minu lapsepõlvest on meeles kirikus käimise tagasi oli kõik seotud sellega, et jõuluajal ju käiakse ja meid võeti kaasa ja see oli kõik väga huvitav, särav, värvikas, huvitav ja põnev sellepärast, et seal inimesed käitusid teistmoodi, ma vaatasin ja vaatasin seda kõike, mis ümberringi on. Ja seda sädelust sellega seoses on muidugi emotsioone küllaga, lapsepõlvest ka see, kuidas meie suure pesurullimise ja trampimise paku otsa seati kuusk, see on lapsepõlvest nii selgesti meeles. Ja see oli põnev, väga põnev, et kuhu siis tänased seekordse kuusk saab, saab laeni välja. Ja siis, kui need ehted veel välja võeti aastas üks kord, vahepeal ei lubatud neid vaadata siis iga ehe oli kohutavalt huvitav. Nii et jõulude aeg on sinu jaoks pigem siiski talvepüha. Tage püha mäge ist öeldud talvepüha ja oodatud püha ja kindlate traditsioonidega püha. Kas arvate, et need inimesed, kes kasvasid nõukogude ajal, mil jõulude pidamine ei olnud au sees, võib öelda isegi, et ta ei olnud lubatud tegelikult et need inimesed on võib-olla millestki ilma jäänud selle püha tõelisest olemusest või ei mängis erilist rolli? Rollide mängib ainult et oli võimalus seda jõulu pühalikkust ja jõulutraditsioone ja kõike, mis olid nii rangelt keelatud ja tõepoolest üks osa inimesi lausa kartis, et kui nähakse, mis siis juhtub oli võimalik siiski, noh, ma ei tea, kas see on õige sõna asendada nööridega aastavahetusega, sest samad traditsioonid kandusid siis üle aastavahetusse. Ja ma pean ütlema, et sellest ajast on praegugi mul niisugune kahevahel olek. Kas jõulude ajal või vana-aasta õhtul peaks need pakid olema 60, muidugi mõlemil ajal. Aga nüüd kandub ta rohkem siiski jõuludesse praegusel ajal, sest kõik inimesed on sel ajal oma kodudes ja pühalikud. Nüüd on jõulureligioosne pool jälle moodi tulnud. Seda eksponeeritakse, seda kasutavad ära kaupmehed. Kas sinu arvates Need, kiriklikud sümbolid, nagu häll Betlema tähtinglid, kas eestlasele mõjub, kas see aitab kuidagi kaasa tema jõulutunde saavutamisele või on see puhas kommertsnipp? Ma arvan Ta ei ole kommertsnipp, ta on siiski seotud just selle päevaga ja selle tähistuse tähendusega, mis tal on. Aga ma panen endale nii-öelda ette heiteks või süüks seda, et ma ei ole põhjalikult sellesse valdkonda süüvinud ja neid tähendusi otsinud. Kuid mul ei ole midagi selle vastu, et jõulude ajal just need sümbolid on. Ja need traditsioonid kehtivad ja mulle meeldib, kui inimesed arvestavad. Tuleme veel korra kingituste juurde tagasi, mis kindlasti jõuluajal on äärmiselt oluline. Kas teie peres täidavad päkapikud kõik jõulusoovid ja kas kingitused on olulised sisult või pigem sellelt, et neid kingitakse. Eelkõige ikka, et nad on olemas ja nende kätteandmine on seotud ikkagi niisugust suure elevusega, mida me kunagi välja mõtleme selleks, et kiitust kätte saada. Perekonnas see kõik on tegelikult huvitav ja põnev ja siiski avamine. Lõpetuseks, ütle palun, kas sul on mõni selle aasta jõulusoov? Minu selle aasta ja ma arvan, et see on alati nii olnud. Jõulusooviks on olla jälle Tartus, sest ma terve aasta olen Tallinnas perest natukene kaugemal olla jälle Tartus oma kodus ja et kõik kõik läheks nii, nagu ta alati on olnud meie peres samade traditsioonidega, sama pidulikkusega ja samade toitudega. Nii et mulle on niisuguseks suureks ootuseks ja ma arvan seal minu jaoks väga oluline sündmus olla jõulude ajal kodus ja kõike seda kaasa teha koos perekonnaga. Mida me kuulsime? Jõulud on nii tunne kui ka teadmine. Kuid äärmiselt oluliseks peavad inimesed lume saabumist. Esimene puhas valge lumi on see, mis annab tunnistust lähenevatest jõuludest ja lubab oodata rahulikumaid aegu. Kaubandus, jõulud? Need ei ole siiski need. On küll ilusilmale, kuid mitte midagi hingele. Tegeliku jõulumeeleolu toovad ja loovad siiski lähedased meie ümber. Pärast muusikat kuulame intervjuud Ameerika Ühendriikidest maalt, mida nimetatud tõeliseks tarbimisühiskonnaks. Oma muljetest räägib Ameerikas õppiv Helena Toom. Külm jookseys Sulbõimis Härmale. Ja jõulumäe vaibus linnakära. Su rõivaistleviskaaennikest. Ja tähesära. Nii südaööni sumpasime ringi. Ja kirju kuusk seal hoitudes igas majas. Kuid leebe nukrus looritas mehingi. Sest võõraiste aknast üha meil kajas. Nii süda, nisu. Kuusk seal hoitles igas majas. Kuid häbenukrus Laaridasime. Sest võõraist aknast püha meil kajastus nii süda, nisu, baasime ringi ja kirju kuusk seal hoidlas igas. Kuid nukrus Laarida Sest võõraist aknast üha meil kajas. Nii süda, nisu, basime ringi ja kirju kuusk, seal aitas igas maja. Kuid leebe nukrus, Laarida mehi. Sest võõraystartmest püha. Nii süda, nisu, baasime ringi ja kirju kuusk seal hoidlas igas majas. Kuid nukrus, Laarida mehi sest raistaks naiste üha. Meil kajastus. Tere õhtust või tere päevast. Kuidas need Ameerikasse öelda? Helena, sina oled Ameerikas elanud mitu head aastat. Räägi, kuidas Ameerika jõuluootuses välja paistab. Põhimõtteliselt Ameerikas hooldajaks hakatakse valmistuma juba kusagil kohe pärast tänupühasid Ameerikas tänupühadeks üks aasta kõige tähtsamaid pühasid ja see on 23 24. November. Eestis on see vist paar nädalat hiljem. Ja tänupüha nagu tähistabki jõuluperioodi algust ja siis nagu pannakse välja ja kõik jõulukaunistused. Kohe pärast tänupühadel tulevad kõige soodsamad ostuperioodid. Ja nii, et jõulud ameeriklaste jaoks on, on pigem selline kaubanduslik püha kui kiriklik püha. Ma ütleksin, et ta on kiriklik ka, aga aga iga aastaga, see, mis mina olen siin tähelepanud, muutub ta siiski üha rohkem kaubandusrikkamaks. Aga kuidas see kiriklik pool välja paistab, kuidas kirik oma sõnumit jõulude ajal levitab? Kuna siin tegelikult elab nii palju erinevaid rahvusi ja erinevate maailmavaadete piirkondadest inimesi, siis on inimeste erineva usuga hästi palju on siin nagu juudi oskud juudid tähistavad jõule hoopis teistmoodi kui näiteks kristlased. Nemad pane välja Joona kaunistus, nende jõulud algavad esimesel detsembril ja seda perioodi nimetatakse Hannuka. Ja see on kaheksa päeva esimesest kuni kaheksanda detsembrini ja siis iga auto on mingisugused sellised traditsioonilised kas siis jõulumängud või laste jaoks on see loomulikult kõige tähtsam, sest näiteks Hannuka ajal lapsavad iga ohtu jõulukingitusi, aga juudid näiteks ei too majja, siis ei elavat jõulukuuske ega midagi muud sellist dekoratiivset. Sa juba nimetasid, et Ameerika on selline rahvaste suur ühine pere ehk rahvaste paabel. Kas kaubandusliku poole pealt on märgata seda, et erinevate traditsioonidega kaupmehed ka oma jõulukaunistustesse erinevalt ostele püüavad läheneda, on sellist kardaja sära väga palju tänavapildis? Ka seda kindlasti kaubanduslikult. See ei oma erilist tähtsust, mis usu või mis rahvuse poole või kellele see kaubasuunatud põhiline, just see, et oleks hästi palju kulda, karda või sellist meest nagu tähelepanu tõmbab. Nii et kaupmeestele on oluline oma kaubast lahti saada, on küll. Kas ameeriklased jätavad oma jõuluostud nii söögi, kingitused kui ka muu sinna juurde käiva viimasele hetkele või hakkavad nad jõuluostudega tegelema juba oktoobri lõpus? Kindlasti oleneb inimesest, aga tegelikult ta hakatakse jõuluoste tegema juba üsna varakult kusagil tänupühade paiku või kohe pärast tänupühi, sellepärast et just see esimene nädalavahetus pärast tänupühi on kõige suurema ostuperiood. Ja siis kuni jõuludeni välja, et ei jäeta seda jõulukingituste jõulukaupade ostusid viimase hetke peale. Kas on märgata ka näiteks seda, et noored inimesed, kelle seas selline nii-öelda shoppamine on populaarne, lähevad selle jõulubuumiga rutem kaasa? Tegelikult seda ma isegi ei ütleks. Mulle tundub, et ostavad kõike, käiakse asja palu perekonniti, nädalavahetustel, eriti. Tuleme korra tagasi selle kirikliku poole juurde. Ütle palun, kas Ameerikas heategevus? Just nimelt selline religioosse sele ja halastusele apelleerin, heategevus saab hoogu juurde, on seda märgata? Seda hinnati just eriti enne jõule. Näiteks praegu korraldatakse igasuguseid kõikvõimalikke korjandusi, kas koolidelt raamatukogudes igal pool on välja pandud kuidas kellelgil võimalik, mida on annetava kas riideid või raamatuid või, või siis Anvar korjandus tädi uutele mänguasjadele, näiteks et inimesed võivad osta poest täiesti uued pakendid mänguasjale siseselt annetatakse need siin tegeleb sellega hästi palju seal veistkümne olemise, mis Eesti mõistes Päästearmee ja palju rahalisi korjandusi ka tehakse just kirikute poolt ka. Kas Ameerikas on levinud ka jõulupeod siin Eestis? Need jõulupeod kasvavad aasta-aastalt, nii et kõikidele enam inimesed ei jõua, küll on neid koolides, lasteaedades, töökohtades. Kas ameeriklased peavad selliseid jõulupidusid või on see pigem uusaastapidu? Jõulupeo peal küll väga tähtsad jõulupidusid korraldatakse koolides, büroodes, kodude kutsutakse perekondasid oma majja külla, minnakse kellegi teise juurde jõulupeole, et neid tõesti korraldatakse hästi palju. Aga uue aasta peol ma neid küll ei pead. Eriti tähtsaks, et need ei ole ameeriklase jaoks nii tähtsad kui jõulupeod. Aitäh selle intervjuu eest. Tänane saade hakkab lõppema. Jõuludeni on jäänud veel paar nädalat. Kuigi lumi sel aastal kuidagi maale ei taha langeda, soovin ma teile ilusat ootamisaega ja valgeid jõule. Oma arvamussaated, nagu ikka, avaldada Eesti luterliku tunniteenistuse aadressil. Tallinn kiriku plats kolm või kirjutades e-postil LTT ät enge on, et te. Saate aitas kokku panna Katrin maadik. Mina olen Kertu Lõhmus. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.