Ta. Minn. Kui raadios teadvustatakse, et nüüd laulab Heli Lääts, kas käib nõksatus läbi ka, ma ei ütleks, et nõksatus, aga aga kõrv läheb kikki küll. Et jumal küll, mida nad seal nüüd siis jälle lasevad, jah. Ja ka sellest küljest muidugi, sest et noh, üldiselt ma olen üsnagi kriitiline oma laulude suhtes olnud ja, ja enamasti nendes ainult vigu näinud. Tähendab neid vigu, mis neis lauludes on. Ja sellepärast ma vist ei ole iialgi saanud neutraalse kõrvaga neid kuulata ja, ja aasta edasi seda huvitavam mul on neid kuulata, sest et kummalisel kombel leian ise nendes lauludes ikka ja jälle midagi niisugust, mida ma varem nagu märganud ei ole. Ja, ja kui ma kuulan värske kõrvaga, siis tundub, et et pagan võtaks, näe, vaata, vaata, mis ma esitasin selles laulus, kas ma nüüd ka leiaksin midagi niisugust või siis jälle, et ahhaa näed, see koht oli niimoodi, see oli niimoodi, see tuli nii välja. Miks ma seda ometigi niimoodi tegin, ma oleks võinud seda hoopis teisiti teha. Ja see on, see on enamasti nende laulude juures, mis on väga kiiresti vaja olnud, lindistada tähendab klienti lauldud väga-väga väikese ettevalmistusaega peaaegu üldse mitte. Ettevalmistusega on ka selliseid laule, mis tuleb kohe peaaegu noodist laulda ja ja mulle on alati tundunud, et need laulud, mis on settinud seal üsna pikka aega, mõnikord isegi aasta kaks ja käinud läbi kontserdikuulaja nii-öelda kriitika ja tule alt ja tema peal katsetatud ja tema peal nagu sisse lauldud ja, ja äraproovitud need laulud enamasti lindis tulevad enam-vähem laitmatult välja. Kas teil on oma leivanumbrid või on teil oma leivanumber ka? Jaa, on küll, miks ei ole, tähendab, on laul, mida on Eesti raadios ja mitte ainult Eesti raadios vaid üldse kontsertitel ja ja lausa lihtsalt kuulajate poolt kõige enam nagu soovitud ja ära märgitud ja, ja ta on saanud selles mõttes kõige enam tunnustust, sest et ta on toonud inimestele lohutust kurbuses ja mures ja, ja neid nagu viinud viinud sellistele mälestusmaadele, mis neile on väga hellad, valusad ja kallid. See on trasside mälestus Mikiveri koos, Mikiveri koos ja, ja ka ja ka päris puhtalt ilma ilma luuleta. No see on üsna õnnest õnnestunud kombinatsioon, minu meelest ta koore luulest ja ja väga lihtsast, aga väga mõjuvast muusikast, eks meil ole ju kõigil kuskil keegi, keda me oleme väga armastanud, kes seal meie elust läinud nii või teisiti, kas kas lihtsalt lahkunud meie elust meile selga pöörates või, või lahkunud ära sinna, kust keegi enam tagasi ei tule. Ja selles mõttes see sobib nii emadele, laste suhtes kui lastele emade suhtes armastatud inimese suhtes ja, ja ka lihtsalt sõprade suhtes. Ja selle tõttu ilmselt on see laul leidnud kõige laiemat kõlapinda ja kõikjal liigutavamaid elamusi toonud inimestele vähemalt et mul on tuldud seda rääkima ja ja ma olen sellest ka ise liigutatud olnud, laulu mõjust. Aga siis täiesti vastupidisest suunast. Ma peaksin ütlema, et ikka see hulk hulk aastaid laulupidudel ja tantsupidudel kasutatud simmanipolka rahvapilli orkestriga, see on toonud mulle, nojaa, seda laulan alati lustiga ja, ja ta elab siiamaani vardale väärselt. 1956. aasta lõpus lindistatud Evansi lauluga ei me ette tea kas ta kodus olles köögis askeldades või vannis pistis, laulab köögis askeldades laulud tegelikult selgeks õppinud olemegi tõesti jah. Sest et no üldiselt praegu ma tegelen vähe uute laulude õppimisega ja, ja ma olen juba peaaegu et kriipsu alla tõmmanud oma oma avalikele ja esinemistele, aga vanasti kõik mu sõbrannad ja tuttavad ja kolleegid juhtudes meile tulema, kui mul mõni uus soolokava oli käsil või mõni uus lindistamine või midagi, siis köögist ja elutoast ja magamistoast peegli küljest köögikappide küljest, igalt poolt võis leida kleepsuga kinni pandud Lotte ja tekste ja niisuguseid asju. Keegi rääkis, et Ameerikas on isegi müügil spetsiaalsed tekstid, vannitoas laulmiseks kiletatud tekstid. Teil ei ole ju laulude tekstid meeles, et siis kui ta seal vannis seda teksti sealt hiilida, kuidas teil mäluga on, kas jääb hästi meelde või ma ei saa oma mäluga kiidelda? Kahjuks mitte. Ja see on mulle olnud suureks komistuskiviks. Sest et ma olen pidanud väga palju tööd tegema, selleks, et tekstid pähe saada viisid, jäävad mulle kergemini meelde, aga aga nad jäävad mulle kergesti meelde. Siis ma kui ma olen noodiga täiesti põhjalikult tuttav. Ma pean nooti nägema ja ma pean täpselt noodi järgi laulma, muidu ma võin kogemata mõne noodi valesti laulda ja pärast seda seda väga raske välja saada. Ei me ette tea, on peas noh, see midagi peas, kas laval on juhtunud ka nii, et mõne koha peal tuleb lihtsalt la laulda, et ei tule sõnad meelde? Keegi ütles mulle kunagi, et Heli Lääts on maailma parim tekstidega. Sest mul tihtipeale tuleb nii palju, et mälusa Nauki? Jaa, jaa, aga on hea, kui on selline laul, kus sa saad ise teksti luuletada nii-öelda, aga teinekord on nii, et tekst peab olema väga täpne. Sest kui sa täpset teksti laula, siis sa võid valesse Valti minna või või tähendab pale kohta hakata laulma laulus näiteks mul on üks väga hea kolleeg Anne Velli, kellel on kõik laulud peas. Ta võib laulda ükskõik kelle repertuaari otsast lõpuni ja veatult. Kui tema näiteks kuuleb seda kombineerimist, siis ta kohe ütleb, et ahaa, siinsed siin sabusserdasid, siin saab, ohverdasid ja nii edasi, nii edasi. Aga noh, tavaline kuulaja enamasti ei märka, sest et eks see tekst läheb üsnagi kiiresti mööda ja, ja kui seal on siiski loogika nagu seal ei tule lihtsalt lausa mõttetusi välja selle tekstiga ja lausa lausa vulgaarse mõnikord isegi ka nii on juhtunud siis siis enamasti tavaline kuulaja sellest eriti aru ei saa. Siin teie uuel plaadil on kaks laulu mustlastest, värvilised vankrid ja mängi mustlane, mängija kas teil on mustlaste vastu mingi eriline armastus? Minu armastus mustlaste vastu pärineb minu esimesest esinemisest suurel laval. Mis toimus tegelikult ilma minuta? Ma ei mäleta, kas see oli 55. 56. aastal, kui Draamateatris lavastati elavat laipa, tähendab elav laip läks Ants Eskolaga Protaazovi osas ja musta massat tegi hinnad Aarna. Nad olid tõeline mustlane, väga võluv, väga särtsakas, temperamentne ja, ja äärmiselt sobiv sellesse ossa. Aga üksainus puudus oli Inna Taarnaga. Et tal laulmine ei istunud eriti. Ja siis otsustas draamateatri juhtkond kasutada pleibeki elavat elavat leib äkki. Ja miskipärast selleks elavaks pleibekiks valiti Heli Lääts, kes siiamaani veel ei olnud solistina eriti üles astunud, välja arvatud mõned muusikakooli kontserdid, sõpruskontserdid ja nii edasi ja konservatooriumi kontserdid, õpilaskontserdid. Ja siis tuli meile Leningradist üks kuulus mustlaslaulude tundja Sorokin, kes hakkas meile siis neid asju õpetama seal ja mul tuli laulda seal kolm laulu ja ma hakkasin neid laule väga armastama. Ja nagu räägitakse, nad olevat minu päris päris korralikult välja tulnud ja sellega sellega liitub nagu üks väga tore seik. Mul tuli laulda sirmi taga ja moslemi Protašoviga istusid seal sirmi, niisugune sirmi ees nihukese madalal diivanil ja marsa, siis laulis talle ja kuskil esimese vaatuse teises pildis teise pildi alguses oli see stseen proovidel, mul oli vahetevahel niisugune tunne kummaline tunne ja natukene jube tunne, isegi õudne hakkas, sest kui ma vaatasin, kuidas hinna taarne suud liigutas minu laulmise järele siis tihtipeale mul tekkis selline tunne, et ma olen nagu astraalkehaks muutunud, mind ei olegi üldse, ma olen kuskil hinna dharma sisse läinud ja, ja ühesõnaga ma olen nagu lahustunud hinna taarnas. Või vastupidi, ta oli nii hea matkija, et see oli, see oli tõesti midagi midagi enneolematut minu meelest, sest ma ei ole kunagi midagi niisugust näinud. See selleks, aga paar korda ma läksin siis pärast oma laulmist etendust ja ühel sellisel etendusel. Ma kohtasin oma kolleegi keskkoolist, ma olin üks aasta pärast keskkooli lõpetamist õpetaja Olav kuulit. Tema ütles, et teate, ma olin hinna tarnelauluõpetajaga koos, tema on ka siin, etendusel tema ütles mulle, et mismoodi hinnad haarmed viisi pidama lõpetatud. Vot sellest, ma ei suuda elu lõpule kest aru saada. Ja siis, kui ma jälle kuulsin mustlaslaule ja nendest Moldovat ilmselt siis mingisugune vedru pääses valla ja, ja ja nad on mulle olnud armsad need laudad. Kas mõni mustlane on teie kätt kõvadanud? Ojaa, see oli muusikakoolis, kui ta vaatas, minu käti, ennustas mulle väga suurt tulevikku ja röövis mult mu viimase raha. Pane aga mulle siia käe peale veel raha ja pane veel raha ja veel raha. Ja siis ütles, näe, raha kadus, läks otsima, sinu anne, no aga mina õigesti ütles küll, aga mul oli viimane kolmekas ja ma ei saanud enam koju sõita. Aga kas te ise oskate vaadata, segame rei, näidake mulle ma ühte joont, tunnen. Söögilaud on delay, seda, see on söögilaud. Nii et süüa süüa, on teil alati olla selge, mis siin elus ikka muud saab kui hästi süüa, nagu ütles kraavihall, kui silkus õia kraavist vett peale. Teie olete kogu oma abielu jooksul söögilauast hoolitsenud ja olen kogul, kuni, mitte abielu jooksul, nii et teie ostate ja teie teete? Jah, enamasti küll, aga on ka juhuseid, kus härra Saul ostab ja teeb ja, ja siis teeb ta väga hästi. Enamasti siis, kui külalised tuleb ja teete kohe niisuguse korraliku lõuna, kolm toitu ja oh ei, ei kunagi kolme toitu. Sellepärast et esiteks see ei ole üldse tervisele kasulik, kolm toitu süüa korraga. Minu poeg Indrek tegi mulle selgeks, et tohib süüa korraga kolme või nelja valku Ko sisaldavat toiduainet. Sest kuna fermendid iga valgu lõhustamiseks on inimorganismis eri ferment, siis ei tohi inimorganismi üle koormata, sest et nad ei suuda lõhustada kõiki valke ja, ja see, mis lõhustamata ja see jääb, see läheb rasvaks roiskuma. Ja oledki sellest kinni pidanud. Jah, olen küll kinni pidanud. Ma ei ole noh, suurte pühade puhul jah, siis küll kolm käiku, mees on pretensioonikas, ta sööb kõike, aga, aga ta on äärmiselt tänulik sööja kui on toit hästi tehtud, aga kui talle toit ei maitse, siis ma eelistaksin teise tuppa minna. Kas te olete kunagi dieeti pidanud? Olen üritanud ja nii et see on teile probleemiks olnud. Ja muidugi ma usun, et peaaegu, et igale naisele on see probleemiks olnud vähemalt minu eas naisele. On ka selliseid naisi, kes võivad süüa nii palju, kui tahavad ja mida tahavad. Mul on paar sellist sõbrannat, nendega ei juhtu mitte midagi, nad võivad süüa lõpmatuseni, nad võivad süüa ükskõik mida, aga nad on ikka kenad ja saledad, aga üldiselt praegu meie majas on päris range teed, sellepärast et härra Sauli on vaja ranget dieeti hoida ja selle tõttu ka mina, jumal tänatud ja suudate. Ja suudame küll, mina vahest salaja käin küll kapi kallal niimoodi ei tea, aga, aga üldiselt praegu on küll äärmiselt range, Teetmima tee heli olete, et niimoodi elanud, et ega teie puhul ei saa rääkida suhteskandaalidest. Teist ei ole eriti platsi jutte levitatud, nii et te olete suutnud kuidagi väga rahulikult minna nagu läbi rukki. Tantsida teab kunagi nooruses siis liikus, et igasugused kuulujutud küll olen ma võtma Pirita kõrtsis laua peal tantsinud ja rusikaga vastu rinda sirutanud, aga kas te ka teate, kes ma olen ja nii edasi ja nii edasi ja küll olevat rippunud oma olematu sõbranna kaelas, kes ütles, et rääkis oma sõbrannadele Diaadilile. Kõige paremad sõbrannad rippus eile trammipeatuses kaelas, ütles, et Peeter on mind maha jätnud. Ja tegelikult me üldse ei tundnud selle inimesega, tähendab selliseid jutte on väga palju liikunud. Aga ma ei usu, et ma mingiteks mingiteks kandaalseteks asjaoludeks, ise oleksin põhjustatud inimestest, kelle nimi on tuntud, nendest tahetakse rääkida ja ja üks ütleb, et ahaa, see vist oli nii teene, kinnitab ja kolmas ütleb, ma tean täpselt, ma olin ise sealjuures. Ja see on nii loomulik ja see nii inimlik, kui meie harmoonia professor Villem Reiman meid vahetevahel loodusesse viis meie kursust siis kunagi lin takjakaardiga kurtsime, et oi, mida need inimesed kõik räägivad või missugused nad on ja mida nad kõik. No miks nad nii ometigi teevad, siis ta ütles niimoodi, tead, Heli Lääts olge õnnelik, et teist räägitakse, hakake muretsema siis, kui teist enam ei räägi. Seda ma mäletan küll, et siin tal kui veel ei olnud välismaa riideid eriti müügil siis ikka nagu ikkagi Heli Läätse kontserdil käissis, ütles Heli Lääts oli jälle nii ilusti riides, et ilmselt on välisMotsugust. Ei, mul ei ole kunagi ükski sugulane välismaalt saatnud kleit, et ega, ega pakke välja arvatud minu minu pulmakleit, mille materjali minu tädi Rootsist mulle saatis, ma olen kõik ise ostnud ja, ja ise muretsenud endale. Ja siis, kui hakkasid võimalused Soomes käia esinema, siis siis tavaliselt Peeter Saul, heldeke, käeliselt kõik seal teenitud rahad ohverdas minu tualettide jaoks, nii et et ilma rahata pole ma siin elus mitte midagi. Kas te usaldate mehe maitset nii et mees võib teile kleidi kuskilt välismaalt osta? Vabalt ja usaldan küll, ma usaldan tema maitset rohkem kui enda oma. T4 on väga palju laule ka kodust, emast ja isegi vanadest asjadest, on teil üks laul? Rääkige natukene oma lapsepõlvekodust, milline see lapsepõlvekodu teil oli, kuidas te seal elasite? Minu lapsepõlvekodu oli suurte põliste haabade all küla koolimaja. Mu ema oli külakooli õpetaja. See oli midagi paunvere kooli taolist, niisugune neljaklassiline pool kus oli üks õpetaja ja kes oli siis koolijuhataja ja, ja ka õpetaja, sealjuures üks suur klassituba pottahjuga nurgas. Ja nii kaua, kui ma mäletan, see pottahjukapp, niisugune unarusse tehakse tavaliselt sinna pottahju, telesee, pottahjukapi, unarusse oli minu lemmikpaik. Ma juba nii kaua, kui ma mäletan, hakkasin seal istuma tundide ajal, ema võttis mind kaasa tundidesse, seal ma istusin. Ja seal ma õppisin mängides lugema ja arvutama ja, ja ma ei mäletagi, et ma oleksin esimeses klassis käinud, vaid vaid ma. Ma mäletan oma kooliskäimist kolmandast klassist, kui ma tulin Kuressaarde ja, ja Kuressaare algkool. Ma mäletan oma lapsepõlvest veel seda, et mulle meeldis võtta kaks tekki, padi üks tekk, panna suure haava alla, padi sinna peale teine tekk üle pea tõmmata. Ta siis kuulata, mis ümberringi toimub. Siis ma mäletan lapsepõlvest veel vana veskijärve ja ja vesiveskitammi, kus me käisime niisama jooksmas ringi ja koolimaja eest voolas mööda väike ojakene, seal me käisime, savi sõtkumaski. Ja siis mu vennad räägivad, ma seda ise ei mäleta, malevat külalastest koori teinud siseselt ülevalt tammi mäe pealt seda juhatanud, niimoodi lapsed all mäe laulsid ja mina olevat seda juhatanud, aga ma seda miskipärast seinale. Mul on kaks venda. Kas teie olite pere pesamuna? Olin pesamuna, hellitati teid? Ilmselt küll. Ega ma muidu suurest peast iga tühise asja pärast. Oh pihku ei võtnud. Ma arvan, et ma vist ikka oli natuke ära hellitatud, ega ma muidu ei oleks nii kergesti nutma hakanud iga tühja asja pärast, ega see ei olnud ju kerge aeg, kus me väiksed olime. Ma olin, ma olin üheksa vastane 40. aastal ja kuni 50. aastani üheksa kuni 19, see oli, see oli äärmiselt raske aeg, kus oli puudus kõigest ja, ja Mirijatest toidust kui, kui kõigest ühesõnaga mänguasju oli, teil, mänguasi oli mul väga vähe mänguasju, oli mul? Mäletan minu väga armas mänguasi oli valge flanell-ist ise tehtud mitte omatehtud, vaid vaid käsitsi tehtud jänes roosade kõrval voodritega nööpsilmadega. Selle kinkis mu tädi mulle jõuludeks 41. aasta jõuludeks. Ja üldiselt mul on väga vähe mänguasju elus olnud. Kas teil on midagi alles ka lapsepõlvekodust? Mõni asi? Ei, kahjuks mul ei ole mitte midagi alles. Aga mõni aasta tagasi mul käisin oma vanaisa kodus Panadlas Saaremaal. Ja seal olid uued elanikud, tähendab minu. Kuidas vanaema, õela õepoeg. Ma ei tea, kas ta elab seal praegu ei ela. Mu vanaisa oli kah kooli õpetaja külakooli õpetaja, kiriku köster mängis väga hästi armooniumit ja, ja siis ma lihtsalt küsisin, et kas on vanaisast midagi jäänud siia majja? Ma meelsasti tahaks midagi mälestuseks temast. Ka siis tuli see noormees hoides käes üht nihukest mustunud nelinurksete sete, ütles, et see on vana sinu, see on teie vanaisa ikoon. Ma leidsin selle siit kummuti, sest pisikene, niisugune umbes kuskil seitse korda 10 sentimeetrit selline plekile reljeefselt maalitud niisugune sealt ei ole peaaegu midagi aru saada, aga, aga ma pean ütlema, et see on mulle väga kallis. Aga kallis, ainus reliikvia nii-öelda minuga, minu emapoolsest vanaisast mul aga isapoolsest isa poolt kodust on mul küll mõningad väga ilusad asjad. Mu isa oli tisler ja ta tegi ka kunstkäsitööd. Intarsijat ja puulõiget ja, ja treis väga kenasti ja mul on jäänud üks väga ilus Intarsija karp, tema tehtud niisugune laegas, õigemini kus ta on kasutanud kolmekümmet kuut liiki väärisvineeri, selle, selle laeka kaane kaunistamiseks, seal on siis kirjut kaske linnusilma, pööki, mahagoni, mis kõik. Ja see on niisugune. Poleeritud kaanega. Üks lilleõis on lõigatud sinna peale, vot see on nüüd selle, ta tegi emale kunagi ehte laekaks. See on mul ka veel alles lapsepõlvest. Kuidas te praegu heli elate? Praegu ma elan karpi tõmbunud pensionäri elu. Miks siis nii? Lihtsalt selle pärast, et? Olen selgeks saanud, et et oma elu suur töö on ära tehtud. Ja eks ma olen kuskilt kandist ikkagi juba 40 aastat laulnud ja ja kuskilt kandist juba natukene nagu väsinud ja, ja tunnen, et kui mitte päris ära minekust juttu ei ole, siis vähemalt mõneks ajaks ma tahaksin natuke mõtiskleda natukene eemal olla, kõigest sellest ma käisin, kõik, ka kõige väiksemad lavad oma soolokontsertidega Eestis läbi selle tõttu mul oli kontakt oma kuulajatega väga tihe ja, ja ma olin nendele kättesaadav nii-öelda. Aga praegusel ajal oleks võimalik teha kontserte suurtes saalides ta ennast ära tasuks, aga pensionärid, minu kuulajad, pensionärid ja need, kes noh, ühesõnaga on meid harjunud kuulama. Nad ei hakka enam tulema kuskilt kaugelt, nad neil ei ole selleks võimalusi üldse. Bildame heli, mulle tundub, et te olete ikkagi väga tagasihoidlik inimene. Võib-olla ma olen lihtsalt laisk ja abikaasa muide selle eest aktiivne ja ma arvan, et abikaasa on ikka väga palju aidanud, kui tagant tõuganud. Eks ta miljon vahest kõrvupidi tirinud küll. Ei, siin pole midagi rääkida. Aga ma seletan ise ikka jälle seda kõike omadega, et kui ei ole, aga ma olen seda 1000 korda rääkinud ju ma ei väsi seda kordamast, et et ma olen ahvi aastal sündinud vähk ja, ja kui ahv minust võitu ei saa ja ja puu otsa tembutama ei lähe, siis enamasti vähk kisub mind urgu. Ma tean, et ma peaksin üle saama sellest inertsusest ja ja, aga ma tulen järsku, et ma olen väsinud, lihtsalt. Ma olen lihtsalt väsinud. Kuidas teie laulu telli, on sündinud, kas teil on pakutud või olete tellinud, kuidas, kuidas teie repertuaar on kokku saanud? Nii üht teist kui kolmandat tähendab, on tellimuslaule, mis olid tavaliselt võistlus, kontserdite laulud, siis ma olen neid ise otsinud ja leidnud, siis on mulle pakutud. Alguses muidugi minu lauljatee alguses oli Emil Laansoo ja kes, kes mulle väga palju laule lihtsalt tol ajal ju oli see lindid mahakirjutamine väga suur töö ja keeruline sest magnetofoni peaaegu ei olnud ja videolintidest muidugi rääkima, sest televiisor, videot siis üldse ei eksisteerinud veel ja ja siis ülaraudne kadunukene. Mäletan ühte seika, kuidas kell 12 päeval ma elasin Kivimäe, siis ilmus minu ukse ukse taha suudme noot näpusetes heli. Vaat kell üks lindistamine, palun õpi selgeks. See oli see kuulus. Aga minu esimene esimene esinemine solistina suurel laval kontserdilaval oli jälle nii, et Emil Laansoo solist Ludmilla Essakova oli haigeks jäänud ja viimasel minutil siis Emil Laansoo, tulime juurde. Kuule Eli, sul on kolm laulu. Tule nüüd, nüüd sa pead laulma Estonia kontserdisaalis, sest muidu jääb mul kontsert ära ja siis ja siis ma laulsin kolm korda oma kolm laulu otsast lõpuni, läbisalust mul rohkem ei olnud, aga rahvas muudkui tahtis, tahtis. Nii ta oli, teelauludel on väga ilusad tekstid, kelle poole te olete kõige sagedamini pöördunud? Heldur Karmo on kõige-kõige enam tekste teinud. Kas te olete ise ka proovinud kunagi midagi kirjutada? Kirjutada, mitte, aga tõlkinud olen ma küll mõned tekstid aha, lihtsalt olude sunnil tuli ruttu-ruttu vaja ja ei olnud parajasti kellelegi teisele aega teha, aga ma ei ole kunagi luuletanud, joonistanud ega kirjutanud. Nii. Mina kulli, kes pilvist? Hakkasin praegu mõtlema, et kas te olete koos laulnud Georg Otsaga laulsite ühe laulu. Georg Otsaga olen laulnud koos. Ma olen Vello Orumetsaga päris palju duetti laulnud, muide Vello Orumetsaga sobivad meie hääled suurepäraselt ja me oleme osaliseks kontserti tõsta, kui ma lähen temaga koos laulnud. Aga miskipärast see koostöö jäi väga napiks ja me ei ole jõudnud kontserdilavast kaugemale, me ka mõtlesime, et peaks lindistama midagi lindistama, aga noh jah, kuidas teil, Georg Otsaga omavahel sobis? Hästi, väga hästi ja me olime nagu ühel lainel temaga. Sülignaatsivi laul on palju ilu rännuteedel ma mäleta, mis selle pealkiri oli, ilus ränduri laul, ränduri laulja, siis me oleme meelist laulu koos laulmata. Kunagi vist aastavahetuse kontserdil, lillepaviljonis laulsime laulu, nüüd see õige aeg on käes ja nii edasi. Siis ma olen veel valligus lapiga laulnud Üht doltsi. Nii et neid mehi Halonewals neid ei, meid ikka mõni on fotod. Ja nüüd mul tuleb meelde, et Heino Baskiniga tegite te ju vanalinna ja, ja, ja sellest küllaltki hea, kuidas, kuidas ennast seal laval tundsid? Väga hästi noh, seal olid kõik armsamad laulud jälle ja, ja seal see natuke rääkida, natuke tantsida ja ja see oli väga mõnus etendus ja ta läks üsna üsna hulk aastaid. Ma ei tea, kuidas seltse tuli, tähendab tore jutt sellest, et noh, et võiks midagi Tallinna stuudiost ja mina vist ise kuskilt niisama viskasin selle selle kinda nii-öelda välja ja ütlesin kurat, kas me ei võiks sinuga siis, kas ma ei võiks siis kõik tulevad sul sinna vanalinna stuudiosse, et me võiksime midagi vanu aegu meelde tuletades teha seal vanalinnastuudios, mis ta oli. Mulle tundub, et ma vist ise panin selle selle ühesõnaga hernekese veerema seal ja järsku ta mulle helistas, kuulet. Tule, räägime natuke sellest asjast. Sellest pidi saama siis nagu meie kahe kahe niisugune show show. Aga no lõppkokkuvõttes tuli sellest Eino Baskini juubelivälja.