Lood ja laulud tõepoolest teie ees, head kuulajad ning tänaseks külaliseks on meil Mikk Targo, saatejuhiks Maian Kärmas ja hakkama ilma pikema jututa pihta. Tere tulemast tuulisemik. Mehe ruttu-ruttu-ruttu, hakkame kõigest rääkima, sellepärast et sinu puhul on väga palju, mida kuulajatele meelde tuletada, mida mängida. Kui ma nüüd loetlen üksikuid märksõnu, eks ole sellised ansamblid nagu vitamiin Muusik Seif Sa oled olnud eestvedaja väga paljude koosluste puhul eriti kaud, vannun kindlasti kuulajatel meeles. Ja sa oled kirjutanud väga palju tuntud lugusid, mida võib-olla inimesed ei anna endale arugi, et need on sinu kirjutatud. Alates Tõnis Mägi esitatud lugudest kuni Marju Länik kuni ja kõikide, väga paljude teiste artistide nii välja kui rahul sa oled oma senise tagasi ka sa oled selliste väikeste vahedega veel kirjutanud, tänapäeval aga tundub, et et see, selline suurem kirjutamise tuhin jäi kuskile sinna 80.-te tuuri. 95 96, siis oli tegelikult see viimane suurem niisugune laulukirjutamise aeg, et siis oli see Godwani kuldaeg, et siis tulid, kõik, on küll Heljad ja ja sellest saab meie suvi ja Vikerkaar ja kõik see kraam tuli siis. Ja enne seda on ta olnud ka täpselt niisuguste lainetena, et ja esimene selline suurem laine oli siis, kui me 81 tegime Mäksiga Music seifi. Ja minul õnnestus, õigemini ei õnnestunud. Minu, minu pruut lahkus minu juurest ja see oli minu jaoks nii suur katastroof. Ühe raksuga kirjutasin, Sa haara kinni mu käest nii sõna kui sõnad kui muusika. Ja tõenäoliselt ma tegingi arranžeeringu ühe päevaga ja järgmine päev. Me olime stuudios ja see on see, see on see variant. Aga sealt on edasi läinud jah, et Tõnis Mäega kirjutatud üht-teist siis oli, Marjuga oli ju pikem periood, kus sündisid karikakar, kui sul on raske teema ümber, ma tulen, sa lähed, et noh, jah, jälle jälle veel rida rida laule. Ma olen neid umbes kokku kirjutanud. 150, ma arvan. Millest, noh, niukene, arvestuslik, millest kõva häälega võib rääkida, on niisugune tugev paarkümmend. No täna võtame kätte kindlasti sellised, millest me julgeme kõva häälega rääkida ja mis on sinu jaoks olulised, ma märkasin, et juba mainitud, Sa haara kinni, on ka sinu jaoks ikkagi selline lugu, millest sa tahaksid rääkida pikemalt ja juba mainisid, et tegelikult seal nukrast tõukest sündinud lugu, aga ometigi on nii paljudele inimestele tegelikult rõõmu toonud, sest ta on väga elav. Ja see ongi kummaline, et kuidas ta nüüd vaadata või kuulata sellise ajanihkega, et noh, tegemist oli 81, eks ole, see on siis nüüd mitukümmend aastat tagasi. Siis hiljuti oli ju läks ja, ja, ja plekki laulsid seda duetina ühes telesaates, laula, laula mu laulu ja jälle ta sai mingisuguse teise varjundijäljed on jälle teistmoodi, et noh, et selle laulukirjutamisega ongi tõenäoliselt niimoodi, et sellest hetkest, kus ta on nagu valmis või siis salvestatud ja kus ta siis nüüd läheb nii-öelda sinu käest ära, kui sa annad, selle, annan, tulen, toon Maionile, lähe, mängi raadios. Vaat see on see hetk, kus kohas ma kaotan kontrolli selle lapse üle, et siis ta on läinud minu käest ja siis ta lendab ja teeb, lendab oma teid pidi ja elab oma elu. Ja seda laulu leiavad üles paljud hakkavad teevad oma omi versioone täiesti uskumatuid versioone. Et hiljuti oli just Kaari sillamaa 60. juubelikontsert ja seal olid noored, laulsid, hakkab Bellana kuuek häälselt neiu mustas kleidis ja see oli minu jaoks täielik jälle jälle pauk allapoole. Heas mõttes. Laulud nagu lähevad oma elu elama ja see on hääletult, tuleb. Kas looga sa haar kinni meenub sulle veel tollest ajast lisaks sellele algsele impulssi, millest lugu sündis. Sul meenub veel mõningaid selle looga seotud seika. Ja muidugi, et see oli nüüd see aeg, kus me panime kokku bändi nimega Music Seif ja see esimene koosseis. Margus Orav, Elmu Värk, Mati Vaarman, Aare Põder, Mikk Targo ja Tõnis Mägi muidugi mõtlesime, hakkame Fongid tegema ja musta musa ja siukest värki, et noh, et keedetud seal Venemaal on vaja mängida, need olin teadnud ja kõik need ka ära. Aga sinna vahele. Me mängisime Cheinsbroonidesse majandus näiteks ja, ja, ja sellist kraami. Ja kuna oli see, see soov tulla nagu millegi uuega ja see oli nii äge täis nagu võtta. Et vot nüüd me teeme siukse fancy bändi ja ma ise olin ju sellel ajal vist veel otsa koolis olin lõpetanud juba ja, ja otsa koolis ma lisaks löökriistadel õppisin ka üks, kaks ostad passi, mis oli jumala kingitus, sest et ma ma pidin seda tegema olude sunnil. Aga, aga see on ikka täiesti uskumatu, kui palju ma selle tõttu üldse sain aru mida pillid omavahel teevad ja kus, kes, kelle volitused, kus lõppevad kus algab Norkestreerimise koha pealt. Kuna ma olin ise ka niisugune 24, seitse muusikas täiesti hull inimene, et noh, et ma elasin kõrvaklapid peas ja ja siis, kui ma nad ära võtsin, siis magas, mängisin trumme, klaverit, basskirjad või mida iganes. Ja siis ma mõtlesin välja selle, Sa haara kinni selle passi käigusele fancy rehvid. Ja näitasin margus väravale, kes ei olnud rongi mänginud veel, ega minagi ei olnud, aga omasin omast arust ütlesin, et vot nii käib ja et vot nüüd on, anna tuld. Ja siis ma hiljem kuulsin, et, et Marguse abikaasa ütles, et Margus ööd otsa harjutas ja nuttis köögis. Et ta kartis, et ta visatakse bändist välja kui tee nii nagu ma olin öelnud. Käe. Hästi. Kinni käed kinni. On vaja vaid korraks. Menuki. Karju mära. Kliendi käest haaragi. Hästi. Saint Dave. Võimet. Ja need selliseid toredaid pärle, mida tegelikult inimesed sinu sulest tead, on sul veel. Ja kui nüüd kuulasime Tõnis Mägid, siis Marju Länikule oled sa ka ikka hulka lugusid kirjutanud? See koostöö millinsoli? See oli, eks meil oli seal väike väike sihuke sümpaatia, et ka alguses omavahel ja midagi väga-väga tõsist ei olnud, aga siiski mingid välgatused ja sädemed seal lendasid, et eks see andis ka natuke põhjust ja oli väikese stiimul, aga tegelikult ma, ma tahtsin teha marjust samasuguse suure staari nagu, nagu et Venemaale minna. Ma nägin seda potentsiaali ja mul oli sees kuidagi selline tunne, et mul tuleb neid laule ja neid tuli ka. Ja sellel ajal Heldur Karmo veel elas, et sealt tuli nagu Vändrast saelaudu heas mõttes, selles mõttes, et noh, tuleb mingisugune noor kutt tuleb uksest sisse Heldur Karmo juurde, kes on, kes on Bagoore, saad aru. Ja ütleb, et näed, et mul on siin mingisugune sallallaaja ja tema ütleb, et väga hea, et tule homme järgi. Ja nii oligi ja, ja tegelikult see käis väga lihtsalt ja ja noh, ma arvan, et kui ma ikka oleks sinna mingisugust nii-öelda jama viinud, et ega ta siis vist ei oleks äkki eduga võtnud, et ta et noh, nii see läks ja siis me muidugi tegime bändi ja, ja hakkasimegi tegelikult vähemalt sõitma. Ja noh, seal üks niisugune seik. Ma mäletan, et ma istusin filharmoonias Tallinnas, et paganat kuidas sinna Venemaale ikka saab, jah. Ma olen ju käinud ka seal, et aga kuidas ma nüüd nagu uue artisti sinna viin või kuidas see käib, et seda nagu keegi ei ole õpetanud ja kuskile kunagi, et ja vaatasin laua peal oli, oli see hotellis oli suur kontserdisaal. Ma ei tea, kas mingi 203000 lausa kohta ja, ja vaatasin, et selles kontsertsaali bukletis. Vaata, sa oled direktori number. Võtsin telefoni, helistasid seal, oli üks tore vene mammi, ütlesin, et vaata, et mul on uus artist, helistan Tallinna filharmoonia eest. See Eesti filharmoonia, see oli juba nagu kaubamärk, eks ole, mitte ainult kaubamärk, kuid kvaliteedimärk tollel ajal. Et, et vot siit ma helistan ja mul on siin uus artist ka ja ja nii ja naa. Ja tema ütles, et, aga et siis tulge ja näidake, et mis värk on ja, ja sama päeva õhtul istusin rongi. Jõudsin hommikul Moskvasse, marssisin selle direktori uksest sisse, mul oli kaaslaseks lint, kus oli vist üks või kaks laule, oli peal. Ja tema pani need maki peale, kuulas, kuulas üle tegema suure siukseid lade lahti, ütles nii. Teie kontserdid algavad siis siis ja, ja noh, need olid alguses küll kalakontserdid, aga aga ühel kontserdil ülistas Brežnev isegi muuseas et galakontsert, see tähendas, et seal oli mingisugune 10 15 artistina niuksed numbrid, nii nagu need kalu pojaga nokkida, aga noh, live is, et. Ja elasime sealsamas Rossija tellis kõik kogu bänd. Nagu läkski klõpsti sinna, kuhu vaja, et järsku see juhtuski nii. Ja sealt läks tegelikult see Venemaa ots nagu Marju Marju poolt ka lahti. Laul, ma olen naine, sellega meenub, sellega meenub mulle otse sama bändiga siblimine, töö tegemine. Ega see alati ju mee lakkumine ei ole selles mõttes ikka mingisuguseid eriarvamusi ja lahkarvamusi ja pingeid ja mida iganes. Aga kuna ma olin sellel ajal selline, mitte hüperaktiivne, aga, aga väga väga jäik ja aktiivne bändi liider ja produtsenti ja veel kõigele lisaks helirežissöör ja ma ei tea mida iganes, sest et siin raadios Me salvestasime. Ma ise salvestasin neid asju gospikuriga. Et ma ise leiutasin selle bändi sound ja, ja noh, põhimõtteliselt ma tahtsin kõike teha ja see tähendas seda, et, et ma olin väga nõudlik ja ja siis ma tõenäoliselt jälle kuskil seal mingi mingil hetkel olles seal oma nendes mõtetes midagi seal marjule käratasin üks saab või ei saa ja siis Marju käratas, vastad, mida sa õige arvad, et ma olen ju naine? Vohh, see on see pealkiri. Ja sõna otseses mõttes nii see plahvatas ja, ja sealt sealt põhimõtteliselt lauluni oli, oli võib-olla üks-kaks päeva ja oligi kõik, et et ma rääkisin leelo tunglal selle loo ära. Ja leelo sai ka kohe aru ja muidugi jälle hea näide, kuidas üks üks poeet või siis laulutekstide kirjutaja ja, ja, ja muusikakirjutaja, kuidas nad omavahel suhtlevad, et, et see tulemus, kuidas nad kommunikeerinud, et et see, mis lõpuks valmis saab, et see on see, mida nad mõtlesid. Alati on see variant, et keegi läheb vasakule paremale aga see sinna, kui on haakunud kohe ja tegelikult mul on vedanud, et mul läbi elu nende laulutekstidega ma olen kohtunud inimestega, kes kellega mul ongi olnud täpselt samasugune seis, et ma me saame jutu peale. Ja me räägime ühest samast asjast, olgu, need laulud on, eks ole, erinevad meeleolud on erinevad, teemad on täiesti erinevad. Aga kuidagi me oleme suutnud nendele eelläbirääkimiste teel jõuda, jõuda selle hetkeni, et, et me teame, mida me näha tahame. Ja laulude puhul nagu minul on selline, ma ei tea, kas seisund mingi selline hetk, kus ma, kus ma näen pilti, ma näen. Ma näen nagu videot võtame, sellest saab meie suvi. Et ma ütlesin kaarile, et näed, laulu pealkiri on, sellest saab meie suvi ja siin on sulle koit ja siin on Sirli, vaata neid noori inimesi. Nüüd mõtle edasi ja ütle, mida sa tunned ja kuulata muusikat. Ja kui see muusika läheb käima, need sõnad hakkavad tulema, siis mina näengi ma näengi seda lõputud tolmavad teed ja seda suve ja seda pretsikaid järje, kõike seda kaks armunud inimest, eks ole, noorte vot, vot vot mulle mulle kangastunud need laulud, vot niimoodi niisuguste väikeste nagu filmi videojuppidena. Ja siis siis ma saan aru, et vot nüüd loksus kõik paika. Ükskõik kelleks. Võin kõike taluda. Eluloo ühteaegu taevani, koolik maine, siin olles Ko oma sulle ka, et see olen ju. Minu põlvkonna jaoks on sinu kui helilooja ja sellise ütleme ka muusikaelus käivitaja puhul selline maamärk on Godwan rääkisid loost. Sellest saab meie suvi, aga, aga tänases saates olete teise kuudvanni loo valinud. Miks. Väike parandus, ma ei ole helilooja Ma olen laulukirjutaja. Miks see vahe on sinu jaoks oluline? Sellepärast et helilooming see on juba niisugune väga kõrgem pilotaaž, lähme siis seal Pärt ja see seltskond, et laulukirjutamine, laul kui niisugune, see on ikkagi võtta inglisekeelne sõnade song Raitides ja sellepärast täpne, nii täpne ja seepärast ma tahaks seda kasutada enda puhul, et et jah, ma kirjutan ka igasugust muud kraami, et olen instrumentaalmuusikat kirjutanud, olen teleseriaalidele taustamuusikat kirjutanud, mis võib jälle samamoodi üldse ei seostata minuga, sest et see on võib-olla hoopiski kõlab nagu klassikaline muusika ja nii edasi. Et noh, siis võib küll rääkida, et ja võib-olla siin on midagi seal nagu helilooming. Aga siiski. Ma kirjutan laule ja ma olen laulukirjutaja. Aga on küll hilja, miks see lugu ja mis sul sellega kangastub? Vaata kui sa, kui sa kuulad minu laule ja vaatad, kui paljudele esinejatele ma olengi nii kirjutanud, kokku umbes 50 lauljat on laulnud minu laule või salvestanud siis, kui sa seda tervikut vaatad, siis tegelikult üsna keeruline on leida, et, et kus on see Mikk Targo siin sees, et kas tal on see Käekiri Mikk Targo käekiri, mille sa ütled ilmeksimatult ära. Mõnede asjade puhul on aga suurt pilti, vaatad siis, seal on väga palju nihukesi üllatusi, mis on nagu seinast seina, et stiililiselt ideeliselt mida iganes mulle õudselt meeldib eksperimenteerida, ma ei taha ennast siduda selle ühe, Mikk Targo ka, vaid ma otsin. Ja nüüd lugulaulust. On küll hilja. Kuidas see alguse sai? No sa ei arva, eluilmaski ära. Aga see sai alguse sellest, et mulle toodi Londonist, eks, samplite plaat, kus olid trummi rütmis, see oli sellel ajal nii uus asi. Et võib-olla, et ma ei tea, kas äkki see oligi esimene plaat, mis Eestisse üldse jõudis või nii. Ja ma hakkasin trummi luupe kuulama. Ja siis järsku jäid, ma jäin seisma, et mis asi see on. Ja see oli nüüd see, millest algas tegelikult. On küll hilja ja ma panin selle mängima. Ja see oli minu jaoks niivõrd, ma ei tea, see pani mu täiesti tiksuma teises. Ma kõik läks sassi minu peas, et mis, mis mõttes, et mul ongi siukene trummielu, see on, see on ju kõige parem trummi lööb maailmas ja see on minu käes praegu ma pean midagi tegema. Ja umbes poole tunni pärast oli see lugu valmis. Õigemini see laul valmis. Noh, siis me juba tegelikult tegime Godvanni, ehk siis meil oli juba seal, Vikerkaar oli ees ja ja veel oli üks plaaditäis veel hästi naljakaid eksperimentaalasju, mis me tegime. Ja, ja siis oli jälle seesama kokku põrgegaari kaariga. Et kaari, kuula, mis asi see on ja kari lõigata käed kokku, ütles, et see on ilusaim asi, mida ma viimase tunni aja jooksul kuulnud olen. Ta tegi seda ka väga ruttu, ma arvan, et see oli mingi päeva või kahe küsimus ma üsna tihti ka sekund nii-öelda, kui mulle tekstis midagi ei meeldi või on halvasti lauldav, ma hakkan kobisema, et seda tuleb lihvida, seda tuleb muuta, et see ei ole loogiline, ta. Aga seal see üldpilt oli kohe selge ja ma arvan, et ma ei kobisenud üldse, ehk siis kari tegi 10-sse selle asja valmis. Siis me hakkasime seda salvestama. Ja kuna minul oli ma patsutanud endale vastu õlga oli Eesti esimene digitaalsalvestus üleüldse V8 rida ja see oli niisugune noh, metsik hüppev nagu siis nii-öelda digimaailma mis tagantjärgi osutus, et see ei ole kõige targem. Sest et analoog on vaja ikka vahele panna jälle uuesti. Aga siis me hakkasime, hakkasime laulma, siis ma juba jagasin ära, et Koit on niisugune muusikat täis inimene täiesti selgelt ja temaga väga oli väga lihtne teda suunata, et noh, tegelikult suure osa ütleme sellest, mida ta oma alguses üldse õppis, õppis ta tegelikult seal stuudios, sest et seal me elasime koos ja seal me laulsime seal. Me leiutasime neid partiisid seal. Me mõtlesime neid välja. Et siis me hakkasime seda mitmehäälsus tegema sinna sellesse Ungari hüljes ja siis hakkasime koorama läbinisti segi ajama ja siis ei andnud Allased, et need kooride, need vibratot peavad olema samal ajal samadel erinevatel häältel. Et see oli niisugune väga pikk ja põhjalik jantimine, no umbes nagu peensiivsed. Kui sa tagantjärgi dokfilme vaatad, siis need mehed läksid veel hullemaks kätte. Aga, aga me ei teadnud midagi, me lihtsalt ise ise nagu loogiliselt leidsime, et nüüd on vaja niimoodi teha. Nüüd nüüd lihvime seda teemantide, et kui, kui juba, siis juba. Ja siis me jõudsime hetkeni, kus, kus oli, selles laulus oli juba nii palju kõike, kui sa seda kuuled, issand jumal, seal kohati üle orkestreerinud, kohati liiga palju, võib-olla koore, aga siis jälle ei ole palju, et nad jälle sobib jällegi huvitav ja, ja siis noh, tuli üks hetk öelda, et kuule, nüüd on kõik nüüd rohkem enam ei salvestata, muidu me jäämegi siia. Siis see tähendas seda, et nüüd ma hakkan miksima kõike seda kokku, no siis oli jälle järjekordne väljakutse, ma ei mäleta kauem, seda tegin, ma tegin seda väga kaua. Sest seal on ka, mida miksidest noh, tõesti on palju hääli, erinevat kooritud koidu koora Sirli koor, siis on nad koos, siis on nad kahehäälsed partiid sisandradratratratra, eks ole, kõik. Ja, ja siis, kui ma olin selle nagu valmis miksinud Colin aeg, et, et nüüd siis väga hea, et anname nüüd raadiotesse. Aga mina olen just lugenud läbi mingisuguse raamatu, hautomeike Hitsonginud seal kuidas kirjutada hitt, lugu ja kuidas see maha müüa. Et seal tegelikult ei õpetatud midagi. Üks asi, mida ma sealt õppisin, oli see, et kui sa nüüd oled uue lauluga välja ja vaata, sellel ajal ei olnud raadiojaamu nii nagu täna on, noh, siin ma ei tea, kui palju kokku. Et siis sa pead vaatama, mis samal ajal eetris nagu kuuman ja kui seal on midagi analoog analoogi. Oota, kuni ta ära kukub. Ja minu jaoks Maarja-Liisi üks laul, CD. Mis seal pealkiri on, ma ei mäleta. Ja minu arust seal oli mingisugune analoogia ja, ja see oli nagu raudnael esimesel kohal ja ei liikunud paigast. Ja mina ütlesin koidule, et vaata, kui see laul kaob ära, siis. Me paneme enda laulu, Koit oli jumalast närvihull peast, et meil on nii vinge kraam, et sa hoiad kinni ja maitsestada umbes neli-viis kuud kinni. See oli valus, see oli meie jaoks kõigile valus. Ja siis, kui tuli see hetk vot siis oligi see õige hetk ja siis me panime ta lauale. Siis ta läks ka seitsmesse vaprasse, kus ta oli, kui ma ei eksi, kolm kuud esimesel kohal ta tegi kõik kõik töö ära, mis, mis üldse üks laul võiksin teha. Rahvale meeldis ka loomulikult, eks ole, ega siis keegi surunud lihtsalt nii, nii, nii. Ja nõnda kõlas siis Giovanni esituses lugu. On küll hilja, mille üheks autoriks on Mikk Targo, temal meelitada täna saates lood ja laulud külas, vahepeal suutsime ka välja nuputada seda Maarja loo, millest sa rääkisid varem, mille nimi oli kohtumine. Aga millisest loost tahaksite meile järgmisena rääkida? Mul tekkis nüüd ütleme mingisugune kuus-seitse aastat tagasi tekkis minul peas selline mõte, et ma tahaksin kirjutada veel laule inimestele, kellele kellega ma varem kokku puutunud ei ole. Ja siis ma hakkasin servast minema ja kirjutasin kaks laule laulu Ardo Juhkov vile. Vello Orumetsale. Sealjuures Vello Orumetsaga juhtus selline lugu, et ma, ma kirjutasin talle laulu, mis seal täpselt tema laul, sest noh, nii nagu ma ette kujutan Ja sõnad ma lasin teha Heldur Jõgiojal sest et need asjad käivad koos. Ja see muusika siis sa kujutad ise juba ette kui Heldur Jõgioja mängus, et, et missugune, mis stiilis see muusika on, eks ole. Ja Eldur tegi need sõnatööga valmis. Tal käib sedasi ruttu, kusjuures ta tegi ka venekeelset saada sama sama. Sama soojaga jah. Ja Vello kuulas selle üle ja laulis peale ja kõik oli väga tore, aga siis nad läksid järjest. Nädala pärast läks jõgioja minema ja paari kuu pärast läks veel. Ja siis siis ma vaatasin edasi, et et eks üks vanem laulukene, mis on sahtlisse jäänud, selle võiks üles võtta ja siis ma salvestasin nüüd 2014 Raimondo ka Raimondo Laikre, Raimondo Laikre ampsele laulukesi ära. Ja siis üks väga eriline pärl, mis on minu elu kõige kõige kummalisem laulukirjutamise story on see, et et need 2014 tuli välja selline duett nagu vana vann laulab Uku Suviste ja Getter artistinimega Gear, kes on Kare, Kauksi tütar. Ja seda laulumehest salvestasime ukuga viis aastat sõna otseses mõttes viis aastat. Ehk siis viis aastat tagasi, täna on siis 2015, siis on juba kuus, aga nädal 2014 ta sai valmis. Et viis aastat tagasi näitasime kuule põhja. Ja mul on siin mingisugused sõnad ka juba olemas, ütlesin, et näed, selline harjunud, niisugune inglisekeelne mõnus laul, teemera ok, ütles okei ja hakkasime ehitama, aga ma ütlesin talle algusest kohe, et ma tahan seda laulu teha ainult siis, kui ma olen selle laulu tegemise feeling pea. Ja mitte, et magan seda iga päev tegema, ma ei tee seda iga päev, ma tean täpselt siis ma tõusen hommikul üles, ma vaatan päikest, ma ütlen nii, täna on see päev ja ma lähen stuudiosse ja ma tegelen selle asjaga. Aga sinna vahele jäid väga pikad pausid, võis olla kolm kuud, neli kuud, saad aru, üldse üldiselt panin ära riiulisse, kõik seal ta seisis. Ja siis ma hakkasin jälle vot umbes nagu selle. On küll hilja, aga ma hakkasin sorkestreeringu värki seal leiutama ja Erki Pärnoja tirisin stuudios ja, ja seal seltskonda, kes käis läbi ja tegime ja tegime ja tegime, kuni saabus aasta 2013. Ja imede ime, laulan valmis. Aga kuna mina tegelen ka kontserdikorraldusega ja siin suhtlen väga paljude artistidega, siis helistasin Karega oksile tahtsin teda ühte kontserdi kavasse laulma kutsuda, karedsed ei, et tema enam ei soovi jätta, ei taha laulda. Ja jutu jätkuks, et kuule, aga et vot mul on tütar, talle õudselt meeldivad sinu laulud ja kõik see sinu tegemine, et, et ma ei suru midagi peale, aga et noh, et kui sa vaata sealt Youtube'ist, et Getter, see ise ise tead. Ja ma lähen siis koju ja teen nii nagu kare ütles. Ja minu ees on täiesti uus laulja absoluutselt superlaulja naislaulja, kes sobib sellesse laulu, millest eelnevalt juttu. Ma helistan hukulad längule hukku, kuulaseda, teeme duetiks ümber. Uhkeldab okei, teeme, mis tähendab seda kõikjale osadeks laiali. Ja et noh, nüüd aegade partiisid jagama, eks ole, vaatame, kuidas helistikud sobivad, juhtub. No ühesõnaga, ehitasime, ehitasime, ehitasime ja saime siis lõpuks ta valmis. Ja siis ma ütlesin need sõnad, et nüüd on kõik, et see laul on nüüd valmis ja nii jääb. Ja järgmine küsimus oli, et kuule aga et me ei saa seda niimoodi välja lasta, et, et meil on vaja selleks sellest video teha. Ja siis me hakkasime jantima selle video tegemisega ehk teiste sõnadega. Ja siis ma üks päev olin siinsamas stuudios all. Teeduga vist rääkisime keelmaniga ja jälle pistsin sealt nina ukse vahelt sisse, et, et noh, siin ma olen ju kõik oma esimesed asjad salvestanud elus ja siit kõik algas. Ja siis järsku mul koitis, et tagada, et ma olen näinud, olen näinud mingisuguseid videosid, mis ongi tehtud sellises miljöös, et ongi ainult kaks inimest. Ja mikrofonid ja kaamera käib nende ümber. Ja kogu see fookus on inimeste peale selle emotsiooni peal, et tegelikult ei olegi rohkem midagi vaja, ei ole vaja hakata mingi mereranda minna või kuskile, ma ei tea katuselt alla hüppama ei ole vaja neid asju. Et see, see laul ei nõua ka midagi enamat. Kui on kaks väga atraktiivse välimusega inimest külvile läheks ja väga hästi laulavad ja laul on väga hea, siis nii olgu, aga kulu sel aastal. Nii et lõppkokkuvõttes nii see viis aastat kulus ja see laul sai valmis. Kui sa ennist Mikk rääkisid, et tegelikult sa ei tahaks nagu ühte lahtrisse kinni jääda, et sul ei oleks sellist ühte läbivat äratuntavat käsikirja siis see saade hüpleb ühest stiilist teisi just kuulasime sellist ehedat arm, piid, mida väga palju Eestis ei, eks see tegelikult. Ja nüüd lähen aega, mil sündis selline kooslus nagu e-miljon, mis asi, see oli kuulajat arvatavasti, nii, kui nad seda lugu kuulma hakkavad, siis nad tunnevad selle ära. Aga, aga ole hea, räägi ka selle laulu ja selle koosluse sünnist. Tegemist oli, on jah, kooslus kaks inimest ehk siis Emil Rutiku ja Mikk Targo. Ja mul tekkis, tekkis selline mõte, et võiks teha sellise pool võib-olla kohati koomilise, aga samas mitte üle piiri, sihukese nõmeda projekti, kus on siis peategelane, on e-miljon. Sest et see on niisugune mees, kes on kant, miljon salongi, ainult kõik on kõige parem. Tema ongi see mees, eks ole, ta kõige suurem sigariad on kõige-kõige ilusamad naised tema ümber seal miljon, et et meie esimene laul oli üks, üks lääne kaver kiimseniorida, millest isegi video Youtube'is olemas, kus nad seal basseinis möllavad ja igavesti äge teema. Ja sealt see kiimseni oli Italy esimene ja sealt hakkas nagu edasi arenemata tuttavalt, et hakkame ise tegema. Me valisime endale. Kui ma õieti mäletan, Me panime lehte kuulutuse, sest siis ei olnud veel internetti seda kõike seda kraami. Panime lehte kuulutuse, ansambel otsib taustatantsijaid ja mis oli mingi alates meeter 90? Jah. Ja üks peab olema blonde, teine peab olema prionit ja tulidki. Täpselt nii oligi nagu tellitud niimoodi, et lõpuks, kui nad esinemas käisid ja nad panid veel kontsad alla ja siis, kui nad käed tõstsid üles, siis ülevalt prožektorid lendasid laiali, prožektorid olid liiga madalal, tähendab noh, keegi ei uskunud, et üldse prožektorid oli vaja kõrgemale tõsta, sest et tüdrukud saaksid seal olla ja seal vahel niisugune lühike e miljon, eks ole, noh, visuaalselt me panime nagu asja sedasi paika. Ja siis läksime tegelikult laulu sõnu mõtlema ja mulle sattus kätte üks kaaks jälle sämplari mingisugune kogumik, kus oli kirjutatud, et Kraftwerk Kraftwerki saundid nii-öelda ja hakkasin neid kuulama ja pagan, see oli nii Kraftwerk üldse üks asi, Kraftwerk võiks olla ja ja siis me hakkasime sealt leiutama, nädatu Kraftwerk ja kõik see nende ideoloogia juhe ja tõmbame selle juhtme seinast välja, laseme inimestel olla ja kontoritöö ja kõik see hommikul tõused, õhtul lähed magama nagu lammas kaasamägid, eks ole. Et need sõnad kõik, mis seal on, et su elu ongi nagu niisugune. Seejärel saad nagu oledki nagu masinas tegelikult ja siis tuleb see refrään, et tõmba juhe välja seinast. Aga las ma lihtsalt olen kord sõpradega koos ja niisama. Nii see laul põhimõtteliselt sündis ja, ja sinna projekti tuli tegelikult veel palju igasuguseid toredaid, niisuguseid nalju, meil on seal olemas selline asi nagu kosmokotkaste marss näiteks. Mis kuuma aretasin hästi häälest ära puhkpilliorkestri ja ja me räägime sellest, kuidas eestlastel on kosmosekotkaste salk, ehk siis kes valvab ülevalt, tegelikult eestlasi, seal asjakesed read, et ei näe, kõrval on roostes Läti laev. Et niuksed, niuksed, väiksed sihuksed naabri naljaka juurde ka, et lätlastel on kosmoselaev roostes, meil ei ole aga viletsam palk nagu alati. Aga meie siinkohal ikkagi kuulama sellist lugu nagu tõmba juhe välja seinast. Ma tõmbeid albumeid, maa, varjan. Raadiot lehtedele katma reedel ikka kuskil Puubiscluma. Samal oli juttu, räägin võla maska. Räägiks lihtsalt meeste juttu, kui laseb Scord elust mõnu, tunneks ükskord elust mõnu välja, seinast. Väljas. Praegu kuulates seda miljoni lugu, et, et kas sul endal tekib ka selline hea muie suule või tahaks veel sellist sellist nalja projekti teha või, või oli see selline ühekordne lupsakas? Tead, me oleme rääkinud omavahel Emilyga sellest, et siis kui on midagi öelda jäljest tegelikult nendes tekstides on alati mingisugune ühiskonnakriitiline moment on ka sees, kuskilt sealt kriibib kogu aeg. Et noh, ta ei ole see sihukatrulla tralla asi, vaid seal siiski on, mingisugune konks on seal sees, et kui seda kuulata ja kui meil tuleb midagi, siis me täitsa võimalik, et me jätkame. Aga samas üks päev. Me arutasime Facebookis sellel teemal ja et tuleb nii palju ja iga päev, et siis me peaks kogu aeg Ained toimivad. Millise looga siis jätkame tänasesse lood ja laulud saates. Et võib-olla jätkaks ühe minu kummalise unistuse täitumisega. Et 1989 otsiti mind üles grupi inimeste poolt, kes olid välja mõelnud, et nad teevad ühe sellise projekti, mis on selline suur rahvusvaheline projekt ala Uiad, world kaks ja, ja mõte oli just see, et, et kuna oli see Gorbatšovi glasnost kõik see värk sihuke avanemine, et panna kokku Ameerikast parimad laulukirjutajad vene omadega, ehk siis sooviti union, eks ole. Ja keegi kuskil oli välja valinud selle seltskonna, ehk siis Venemaalt oligi 10 11 nime. Seal olid tõesti kõik kõige kõvemate omanovidamatetskid ja kõik need vennad ja mina ka. Ja mina omakorda veel tirisin Manukjani sinna sisse, ütlesin kuulge, vaadake, siin on hoopiski sihuke vend ka, et teda ei tohi välja jätta ja, ja sõitsimegi lõpuks Moskvasse teadmata üldse, mis meid seal ootab, kes need inimesed ongi sealt Ameerikast tulevad. Sest et teadupärast inimesed teavad laulja nime võib-olla teavad laulu nime, aga ei tea mitte mingil juhul laulukirjutaja või autori nime. Ja seega me kohtusime inimestega jällegi internetti ei olnud taustauuringuid teha ja noh, nagu ei õnnestunud eriti. Ja saime kokku ja põhimõtteliselt siis, kui me juba seal olime, siis hakkas nagu servast nagu info, nagu lekkima, et kes need tüübid tegelikult on. Ja selgus, et meie vastas istusid mitte Ameerika, vaid maailma kõikide hittide kirjutajad. Ex A üks kategooria siit enam ülespoole minna ei ole võimalik. Oli selline juhus, et me meil oli selleks tutvumisõhtu ja läksime pärast seda bussi, sihuke pime, külm igatahes puischetta, sõidame hotelli ja mina ostsin sinna oma koha peale ja minu kõrval istub üks tüüp, ütleb, et lood maika Kalad, Mik, sõuad. Ja siis küsib, et kuule, et kas sa tead tegelikult, et kes, kes siit Ameerikast, kes need on? Ma ütlesin, ei tea. Okei, newata seal ees istub sihuke vend Mike siit Indian Tokov TPI teadlikkust, nagu ma ütlen, tean küll. Ja siis hakkab järjest looma. Ja see mees kirjutas selle, see mees kirjutas selle selle. Ja mina lähen 60-ks väiksemaks. Ahah, et niisugune seltskond on siis nad ikka ratast siis. Mina olen siis kaanekaudne, kõva mees. Ise veel mõtlesin, et nad, et kui see maikal siin minu kõrval mingisugune laulukirjutaja laulab niimoodi, et noh, ma ei ole elus kuulnud, keegi nii süngelt laulab. Seal pärast selgus, et see oli Maikel Boltan, eks ole. Ja põhimõtteliselt siis me olime nädal aega hotellis, kirjutasime laule, ehk siis teiste sõnadega tehti sellised tiimid, vahetati inimesi, kolm-neli inimest koos. Kõik see töö käis meeletu tempoga, laul sündis kohe kohapeal, ütleme tund-poolteist. Õudselt huvitav. Neil oligi nagu omad tehnoloogiad, omad nõksud, kuidas nad seda kõike tegid. Kõigil oli kaasas riimisõnastik, et kui sa, kui sa võtad laulu esimese rea lõpeb sõnaga wind, siis sa võtad sealt lahti und ja näed vasteid 60 vastet, vaata eesti keeles, ei ole neid nii palju, eesti keeles on üks, kaks, kolm, eks ole, aga seal on 60, ütleme nii. Ja sealt 60-st, sa vaatad naa ülejärgmisse ritta. Ma tahan lõpetada selle sõnaga järelikult järgmised kaks rida, mul tulevad juba täiesti loogiliselt iseenesest, eks ole. Et sellised tehnoloogiad kuidas nagu asja, et ja siis me seal kirjutasime, sellise oli oli, see oli uskumatult põnev protsess. Ja selle nädala tulemusena võib-olla sündis saavad selliseks 80 laulu. Ja siis läks see seltskond laiali kõik, nii ja vaikus, rohkem keegi jälle midagi räägi. Nüüd siis oli küsimus, et, et aga plaadil ei mahu ja 80 laulu, et sinna mahub vähem, et, et mis, mis lootses plaadile saavad üleüldse? No vaikselt kuskilt mingi faksiga tuli jälle mingit infot, et näed, et see midagi seal on tehtud. Et lõpuks valiti välja 11 lugu ja ma sain teada, et üks, üks nendest lauludest, kus mina osalesin, et see on nagu valitud laadile. Ja siis ma sain kasseti postiga saadetud ja selle laulu One World demo laulis sisse Bobby Brown. Ja noh, see oli juba niisugune märk, et vau, et see ei ole võimalik ju, et nad bovibraan laulab, eks ole. Ja edasi oli jälle tükk aega vaikust, kuni siis seesama soomlane, kes mind sinna projekti tiris. Läksin talle laevale vastu ja ta tuli laeva pealt ja andis mulle selle plaadi näppu. Ja mina vaatan ja loen, selle laulu on World esitaja on sundinud vaja. Mul viis läks pilt ära eest korraks sellepärast et ma pean rääkima tausta. Peale kaheksanda klassi lõpu oli mul vaja teada, mis ma edasi eluga eluga teen, sinnamaani ma mängisin sulgpallimuusikast, ma ei teadnud suurt midagi selles mõttes, et mu õed ja vennad küll seal olid muusika sees, aga mina ei olnud. Ja siis kinkis mulle vend makilindi, kus oli muuhulgas ka kaks ööd sunnib laulu ja kui ma neid kuulsis, ma otsustasin, et ma lähen otsa kooli ja muusika on minu elu. Ja see on maailma parim kand. Ja kujuta ette, nüüd ma sain nendega kokku. Selline stoori, selline lugu. Üks teema, millest ma ei saa kuidagi üle ega, ega ümber tegelikult selle saate jooksul me oleme üles lugenud väga palju sinitäht tegemisi, aga, aga sa mainisid oma eelmises jutus seda, et sinu ülejäänud pere kõik laias laastus oli muusikaga seotud sea veel tol hetkel mitte. Kui sa suudad nüüd võtta ühte lausesse kokku see sinu pere, kõik, kes on muusikaga seotud, kes need kõik on? Nii uskumatu kui see ei ole, nad on ka kõik kes sinuga ühte või teist vereliini pidi või, või kaimu liini pidi on seotud väga erinevate stiilidega seotud. On küll jah, ema, pianist paak, trummar omal ajal, eks ole, hele kaja, laulsid teine vend Erkki kammerkoor meeskoor ja kusjuures see pole üldse seganud meid, et, et noh, me oleme kuskilt nagu erinevad. Et siiski, kui me kokku saame, siis tegelikult me siis muusikast ei räägi üsna üsna harva. Aga jah, me kõik oleme leidnud selle oma oma tee, ma arvan, et see, see siiski on, on, on, on geenides, sest et kui ma kogemata kuulen köögis oma tütart laulmas seda minu eest seda ei tee siis ma sain aru, et seal on mingi midagi seal sees on olemas, see ei ole niisama suvaline. Et järsku pannakse mingisugune fraas Kanada ta. On olemas? No jääme huviga seda ootama, millisest loost tahaksid järgmisena rääkida? Võib-olla võib-olla valiks midagi niisugust, mida on vähe kuuldud, aga minu jaoks huvitav jälle väga huvitav leid. Üks naislaulja Helena Virt Tartust, kes sattus minu kätte ühe tema näol, kus ta laulis hästi maheda häälega midagi hästi pehmet. Ta tegelikult on sihukese rokilaulja profiiliga hoopiski lasparanoias, kui ma ei eksi, sihuke bänd. Aga, aga see, mis, mida ma kuulsin, oli hoopis midagi muud ja mul tuli meelde, et mul on sahtlis üks osa haavaga sihuke boson avastiilis asi, mida ma ei ole saanud nagu aastaid sealt välja võtta, sest et ma ei ole leidnud seda häält. Ma tahan kuuldud need asjad kokku minema, et kes seda võiks laulda, et nad ja järsku ma tajusin, et hatadalt mul on tema jaoks midagi olemas. Aga Mul polnud sõnu. Ja siis mul tuli meelde, et Ardo Juhkov moka otsast ütles, et tal on poeg, kes kirjutab väga kummaliselt huvitavaid sõnu, teinekord et võiks proovida. Ja mina ütlesin, et palun, siin on. Ja sealt tuli tekst, mis oli põhimõtteliselt põhimõtteliselt see, mida ma ootasin. Ja siis ma muidugi näitasin seda Helenale, kes võttis ka väljakutse vastu. Salvestasime, ja nii see laul sündis. Mulle väga meeldib see kooslus just nimelt kõik see kõik see meeleolu, laulja, tämber, sõnad jutt jälle jälle nagu mingisugune film minu jaoks niisugune pisikene pisikene minek kuskile ei pretendeeri suurt millelegi, kirjeldab mingit olustikku, seda hetke sinu sees. Meghan hommikupäikesesse. Kaisupilgud soojaks? Jäetud. Ja teinud. Sai ei osanud loota, et see tundmis Mulle tundub, et sa oled selline laulukirjutaja, kes kirjutab ainult siis, kui rahvakeeli öelduna tunne tuleb peale sa muul ajal sa vist ei suuda, et kui keegi ütleb, et vot nüüd on vaja kirjutamale hitt et siis see ei, see ei ole sinu jaoks motivaator. Ta ei ole olnud jah, tegelikult sellist tellimustööd, nagu sa praegu ütlesid, et on muidugi öeldud, et kirjuta mulle midagi. Aga siis see on jälle võtnud väga palju aega, näiteks Anne veskile kirjutasin laulu, ma tänan sind, mis oli vist kui ma ei eksi, paar aastat tagasi jõulutunneli lõppu laula osa ja ja, ja Anne aastaid juba niimoodi mööda minnes ütles, et kuule ala, kus ma laulan. Ja siis ma võtsin selle asja nagu ette, et ma läksin neile külla. Ja me rääkisime, ma tahtsin rääkida inimesega ette näha, et mis toimub tema elus või et noh, et millest ma võiksin üldse kirjutatud, mis meeleolus asi võiks olla. Ja siis ma vaatasin neid Anne ja Benno, kui pikalt nad on seda koos käinud, seda teed ja kuidas nad teineteist on, on vedanud ja aidanud ja ja sealt sealt mul tuligi see mõte, et ma tänan sind töölt, kutsu ütledki oma teisele poolele ükskord välja. Tänan teid. Ja sealt arenes ka see muusikaline pool seal. Väike niisugune on niisugune Venemaa tausta meloodia, ütleme, et seal need asjad ei oleks, aga ma ei saa hakata fancytav. Kes teab, kes teab, mis siit võiks sündida? Ja, ja, ja nii ongi olnud, et, et või siis ka Marjuga, mis ma kirjutasin, viimane laul. Ma lähen jälle tulle täpselt samamoodi, et me tükk aega arutasime, et võiks midagi uuesti teha ja siis me istusime maas ja ja rääkisime jälle, elustasime nagu ma ei ole temaga nüüd kaua aega nagu koos olnud, selles mõttes ninapidi, et ma tahtsin teada, mis elu elada, mis elu ta elab ja et, et mis on tema nagu see praegune niisugune. Ja sealt ma tulin ära väga segaste tunnetega, ma ei saanud aru mitte millestki ja siis järsku ma panin nagu selle pildi nagu kokku võtaks sinna, kus ta varasemad perioodid kõike seda kokku vaatama, et et kuidas ta on läinud läbi selle aja, kuidas ta on liikunud. Ja sealt mul tuli see mõte, et ma lähen jälle tulla, et kogu aeg nagu läheb jälle, ta võtab jälle ette ja ei anna alla, et järgmine eluperiood läks ja ja jälle Lanno joka poolt fantastiliselt saadet me istusime, mäletan Janno aga Pärnu rannas terve päeva ja arutasime seda. Rääkisime storyt lahti enda jaoks, et mis see on? Seal on mingit väga huvitavat fraasid, et miks elu järele mind veab ja mingid sellised noh uskumatult, et kuidas, kuidas inimene vaatab tagasi, ütleb, et. Ja kui nüüd veel edasi mõelda, siis järsku ükspäev seoses Eesti lauluga see oli paar aastat tagasi hakkasin mõtlema, et sinna üldjuhul tuleb igasugust kraami, esitatakse, et mis asi, see võiks olla, keeraks kuidagi rooli vasakule, teeks midagi muud. Ja ma ei tea, miks, võibolla võibolla ma kuskilt kuulsin midagi, nägin midagi igal juhul. Mul järsku silme ees oli Elvis Presley ja bugi kompanii. Ja ma ütlesin, et ma tean, mida ma teen. Ja ma kirjutasingi selle laulu Elvis ja esimene rida, et kui Elvis oleks siin, siis oleks üks suur suur pidu või kuidas esimene rida. Sa mõtled Elvisus heerundes viiks teid sadamaid, ehk siis Elvis oleks täna siin sellel suurel laval. Ja ma mõtlesin kohe konkreetselt, kui see peakski nii juhtuma, et pubi Company on sealt. Ei kujuta ette, et sa lähed sinna, paned siukse ülbe fraasi, kui Elvis oleks täna siin, aga ei ole, sest ta helistas mulle ja ütles, et mina pean selle ära tegema. Et noh, niisugune lõbus lihtsalt, aga, aga kuna nad on, nad on nii puugi vuugi ja nad on nii rock, n roll, et noh, see, see on minu arust fantastilise stiilne vända ja otse loomulikult kui sa neile annad ette sellise, selles stiilis laulu, siis sealt tulebki ainult 100 protsenti seda, mida sa ootasid. Et see oli, see oli nagu väga lihtne, väga lihtne, nii-öelda samastumine ja ja jälle stiililiselt väga tore kõrvalepõige kõigest muust. Toimik neid oma lugusid ja laule võiksin veel reastada lõputult. Selle toreda looga peame kahjuks tänase saate otsad kokku tõmbama. Suur aitäh sulle külla tulemast ja ma loodan, et inspiratsioon tabab sind veel palju, et sa kohtud veel paljude põnevate muusikutega ja meil oleks veel põhjust kohtuda. Ma tänan kutsumast, võin öelda, et tegelikult enamus, välja arvatud see viie aasta lugu viis aastat, mida ma kirjutasin enamus laule ongi sündinud niukse suhteliselt kiire mingisuguses sähvatuse ajendil. Et just, et mul tekib see visioon, põmm, see siit saab edasi arendada, siis okei, ja kui teda ei tule, siis ei tule, on olnud vaikus kolm aastat, neli aastat, ma ei ole klaveri ligigi läinud. Aga siis ta tuleb. Nii sagedasi sähvatusi, aitäh.