Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. Tudengid, kes said Kopenhaagenis 20 riigi taldeid stipendiumi, olid kohustatud osalema üksildast inimeste matustel. Nagu teisedki, täitis Fredrik seda morbiidset kohustust aga et ta oli suuremat sorti raamatukoi ja alatasa eesti raamatukauplusele võlgu võttiste pakkumise linna surnukuuri öövahi kohale rõõmuga vastu. Surnukuuris tegi ta veel üht tööd, tõlkis Kristiaaniast pärit kale, kuid kõva peaga anatoomia tudengile artikleid välismaistest meditsiiniajakirjadest. Priidik istus palju öid suitseva õlilambi ääres ja tõlkis taani keelde kirjeldusi uusimate meetodite kohta. Kuidas meid õnnetuid inimolendeid elus hoida. Tema ümber lebasid lavatsitel laibad, keda enam keegi aidata ei saanud. Hoolimata optimistlikest uudistest elektriravi edusammudest. London Hospital Recordsi 1866. aasta väljaande kolmandast osast luges Friedrich Londoni arsti Yey Langdon Eight tauni teadustööd nõrgamõistuslik klassifikatsioonist. Artikkel oli katse selgitada fenomeni, mis oli inimkonda kaua vaevanud. Miks valged naised tõid aeg-ajalt ilmale asiaatlike tunnustega lapsi. Doktorihüpotees rajanes sellele, et raseduse ajal võis naise haigus või hingeline vapustus põhjustada enneaegse sünni kütuse. See võis toimuda loote arengu eriteadatuntud etappidel. Kala, roomaja lind, koer, ahv, neeger, asiaat, indiaanlane, valge inimene. Kuid tundus, et kõige sagedamini leiab aset seitsmendal etapil. Downi sündroomi all kannatavad monguliidsete näojoontega. Lapsed ei olnud seega täielikult välja arenenud. Nende saatuseks oli jääda lapsikuks araks lõpuni kuid nagu teistelegi alaväärsete rasside esindajatele kuni neile lahke kohtlemise ja kannatlikkuse abil võimalik õpetada päris palju kasulikke oskusi. Islandil surmatinad kohe pärast sündimist. Tere, mina olen Peeter Helme ja lugesin ette ühe katkendi Islandi kirjaniku Šioon romaanist või jutustusest või mis see kõik on, sellest jõuame rääkida pealkirjaga virvarebane, mille on eesti keelde tõlkinud laskuralas islandi keelest. Ilmunud on see kirjastuses pegasus ülemöödunud aastal. Ja siin katkendis saigi siis ühekorraga Island Islandi elu-olu 19. sajandil ära mainitud. Tere, Askur, millesse virvarebane siis räägib? Tere, Peeter. Eks seda ongi ilmselt raske nüüd ühe lausega hõlmata, aga katkenud võib-olla iseloomustas ehkki seda, kuidas meile ühelt poolt siis räägitakse võib-olla mingeid huvitavaid fakte maailmast. Ja samal ajal heegeldatakse see Islandi pealt tagasi. Ja, ja kindlasti õlisid, kostega, irooniat. Ja selline kokteil ta ongi, see katkenud küll jah, iseloomustab peategelase arengut, aga põhiosas ta ikkagi toimub Islandil. Ja palju on ka Islandi võimelise looduse kirjeldusi ning mütoloogia peegeldusi, sest et ega siis virva Rebane päriselt ei eksisteeri, eks ju. Ja joon on selle kokku kirjutanud terviklikuks looks väga huvitavas lakoonilises vormis, mis meenutab luulet minuarvates. Aga kui sa peaksid nüüd virva rebast kuidagi žanriliselt määratlema, kas selle kohta võib öelda romaan või, või on ta kaleidoskoopiline romaan või jutustus või. No kui tehniliselt lahendada, sest ta on ilmselt lühiromaane aga võib öelda nii, nagu ka sina ütlesid. Ta on kaleidoskoopiline jutustus. Samas oma vägevuselt ma usun, et ka romaan aga tehniliselt siis lühiromaan See raamat on ju rahvusvaheliselt ka suur hitt, vist on tõlgitud päris mitmekümnesse keelde. Ja ja seon sai sellest ka mõned aastad tagasi siis Põhjamaade kirjandusauhinna. Ning on siis üks tõlgitumaid Islandi autoreid tuntumaid. Ja võib-olla ka sellepärast, et, et muuhulgas tegi või on teinud ja teeb ilmselt ka edaspidi koostad biorkiga tuntuima Islandi ikooniga. See joon on siis laulusõnu kirjutanud, et on laulusõnu kirjutanud, aga ta on ka kunagi koos esinenud ja laulnud. Nagu Islandil ikka või väikerahva puhul on tihtipeale siis see, et inimene läheb hommikul tehasesse tööle, tuleb koju, hakkab luuletama ja õhtul läheb lava peale laulma. Kuidas sina üldse islandi keele ja kultuuri peale sattusid, noh, selleks on muidugi perekondlikud põhjused. Su isa tõlkis ju Islandi vanaislandi keelest, aga aga mis siis sind selle Islandi puhul nii paeluma hakas, et sa oled tõlkinud lausa kümmekond eri nimetust ritest kirjandusteoseid islandi keelest eesti keelde. Jah, nagu sa ütlesid, et eks perekondlikud mõjutada, et on, on selle sellele asjale alguse pannud siis ka see, et, et õnnestus pärast keskkooli lõpetamist ühtaegu sisse astuda nii Tartu Ülikooli kui Reykjaviki Ülikooli, Islandi Ülikooli ja noorest peast siis muidugi oli palju põnevam minna Islandile õppima. Ja seal siis kolmeaastane kursus välismaalastele islandi keel sisekultuur siis läbida. Ja pärast seda siis siis ongi nii juhtunud, et olen üha rohkem tõlkimisega kätt proovinud. Et see võib-olla vähem siis, kui isa oli elus säästad kahtlemata sellist konkurentsi välja ei kannataks. Aga just juhtuski ju niimoodi, et Arvo Alas minu isa siis suri just siis, kui tal oli, oli hakanud tõlkima haldur Laksnessi, Islandi kella ja, ja minu essis valik või väljakutse, et kas siis võta see ülesanne endale, et see lõpetada või siis või siis tunnistada, et, et see on üle jõu käiv. Ja õnneks siis julgesin. Ja seda siis tänu ka isa sõpradele tõlkijatele, näiteks ülavaalu kes on suurepärane toimetaja ja, ja aitas siis see ilusti pukki saada. Nüüd. Kuidas üldse on siis sellist suurt klassikut nagu Holdor Laksnes tõlkida, et kas oli hirm ka tema kallale asuda? Loomulikult? Tulijat kahtlesin ikka tükk aega ja rääkisin, konsulteerisin targemate inimestega. Mul tekkis mingi tunne, et mul ei ole siiski valikut. Pean üritama. Ja vedas ka, nii et sain minna Islandile. Ehk siis minna tõlkimas keskkonda, mis kindlasti aitas kaasa. Aga noh, islandi keel on ühest küljest selles mõttes eksootiline väike keel ja asub meist kaugele nii, aga teisest küljest on ju tegu germaani keelega, siin peaks olema väga palju sellist, mis inimesele, kellel on teadmised inglise või, või ükskõik millisest Põhjamaade keeltest väga palju ära. Tundmisrõõmu peaks ju pakkuma ja väga palju sellist abi peaks sellest olema või, või eksinud, mõned ma võtan, see muigab. Ei no kindlasti keelte oskus, germaani keelte oskus aitab mõista ja aitab kaasa. Aga tegemist on siiski ju üsnagi arhailise, vähe muutunud keelega. Kuna nad seal üksiku saare peal elavad, siis nende keel on saanud märksa vähem mõjutusi ja arengutõukeid kui kui siis teised Põhjamaade keeled, näiteks mis on oluliselt arenenud lihtsustumise suunas. Nii hääldusega grammatika osas. Samas kui islandi keel on jäänud keeruliseks. Kuidas kirjandust mõjutab, kuidas mõjutab see tänapäeva Islandi kirjandust? Kas islandi keele ja kirjanduse pikkadel traditsioonidel on tänapäeva Islandi kirjandusele ka mõju või, või on see mõju vahetu või on see kaudne? Kahtlemata on mõju. Saaga kirjandusest ei saa üle ega ümber, kui islandi kirjandusest rääkida. Ja täiesti vaieldamatult on see Islandast kõige suurem panus maailma kirjandusajalukku on ju Islandil kirjutatud nii, tahad kui ka Norra kuningate saagat kui ka kõige kõige kuulsamad, siis võib-olla Islannaste endi saagat kui, kui žanr. Ning väike rahvas, keda sajandeid oli siis mõnigi 1000 ainult vajas mingit, et ideed, mis aitab neil elus püsida. Ja kirjanduspärand kindlasti oli üks selline asi, tänu millele see rahvas üleüldse püsib. Ja 19. sajandil, kui toimus rahvuslik kamine, siis saaga kirjandus või siis tunne, et kunagi me olime hästi kõvad mehed ja panime kirja Põhjamaade kirjanduspärlid ja mehed olid tugevad ja naised olid uhked. See mingisugune selline tunnetus või taju kindlasti aitas neil ka siis rahvusliku enesemääramise osas kuni siis 20. sajandi alguseni, kui hakati kõõrdpilguga vaatama kas või võtame siis Laksnessi nobelistid, kes kuulutused, et et saagadel ei ole tänapäeva islandi kirjanduses mingit kohta. Tuleb ära unustada ja modernsemat asjadega tegeleda. Peab märkima, muidugi Laksnes muutis oma seisukohti. Mõnikümmend aastat hiljem. Ja kardinaalselt muutis ja seda siis seoses Islandi iseseisvumisega 44. aastal, kui ta tunnetas. Sellel saaga pärandil on siis vajalik mõju rahvuslikule mingisuguse tunnetusele eakas toetama sisse ja kirjutas ise siis saga laadse modernse saagalaadse teose. Aga see tähendab, et siis 20. sajandi alguses tunti nagu hirmu nende saagade ees või tunti, et see on niivõrd suurt taak ja et parem oleks ilma selleta nagu puhtalt lehelt alustada uut Islandi kultuuri. Ja jah, just midagi, midagi sellist, nagu sa vastasid selle et üritati nagu lahti raputada ennast sellest, et, et see võib olla tunti kammitsem toim piirab või ei lase edasi areneda. Aga kuidas tänapäeval on näiteks sedasama spiooni virva Rebane? Noh, nii vähe, kui mina olen eesti keelde tõlgitud, saagasid lugenud, ma näen siin küll selliseid stiililisi sarnasusi, näiteks. Jah, element kindlasti. Aga ma võib-olla esitaks seisukoha, et tänapäevas, aga võib-olla on, on Islandil hoopis selline põhjamaine krimi kirjandus mis on Tallinna hoogsalt pead tõstnud ja, ja eesti keelestki ilmunud mõned mõned romaanid ja need tõlgitakse suure suure õhuga aina juurde. Mul endalgi praegu üks üks Steiner praagi krimka pooleli. Ja igal aastal ilmub nüüd inglise, saksa, hollandi, prantsuse ja muudes keeltes neid krimkasid on siis selline sünge alaluu on ja, ja siis muidugi tegevuskoht, eks. Islandi mingi maastik. Ja, ja, ja mulle tundub, et seal on, näitab mingeid saaga elemente kujundit. Vormiliselt siis sisuliselt. Ja, ja see on mingisugune selline praegune islandi kirjanduses ära moment. Sa ei arva, siis tasapisi hakkab see Põhjamaade krimkade tulv muutuma omamoodi reostuseks. No eks iga asi, kui teda saab liiga palju, tüütab ära ja ilmselt jõuab see hetk kätte, kui seda saab lihtsalt liiga palju. Aga eks väikerahvad peavad seda momentumit ära kasutama, nii palju kui võimalik. Aga mulle tundub, et sind ennast sest siiski tõlkimisel huvitavad, pigem sellised kiiksuga asjad nagu sedasama virva Rebane, onju. Ja siis sa oled sa veel tõlkinud Björni haukurtourssoni romaani isa, mille põhjal on siis Jan Uuspõld teinud munandit. Jah, romaan isa on selline, võib-olla kergem romaan, aga, aga samas samas on on selles ka sügavust, sellepärast et et üks, üks inimene kasvab, isaks jõuab tõdemuseni mis on siin elus oluline. Ja noh, seal on loomulikult siis isaks olemine. Aga samas ta on kirjutatud sellises humoorikas võtmes ja, ja saab palju nalja. Mistõttu taga siis munatükiks on tehtud. No mulle tundub, et islandi kirjanduses vist on nagu üsna sageli see, et on mingid sellised üldised äratuntavad teemad, aga neil on mingi selline väga oma. Ta kinkis sealjuures. Et kas oskad kuidagi noh, seal elanuna ja seal vist ka regulaarselt enam-vähem käies peaksid sa vist oskama nimetada, millesse islandi omapära väljendub, et mis siis siis täpselt on, mida nad oskavad nii eriliselt teha, et see muutub ka teiste jaoks ligitõmbavaks. See on hea küsimus, millele on raske vastata. Et see ongi see mingisugune hõbeniit, mille nad on suutnud ära tabada ja mida on raske kirjeldada. Võib-olla see ongi siis nagu palju asju kokku. Et nende isoleeritus, nende loodus, nende kirjanduspärand ja, ja kõik, kõik see kokku on võib-olla sellise mõjuga. No võib-olla selle Islandi omapära esiletoomiseks oleks nüüd sobilik hetk kuulata Islandi muusikat, mida me kuulame. Kuulame siis Siigur Roussi, mis on Islandi üks tuntumaid bände biorki kõrval ja tähendab siis võidu Roosi ja laul nimega Hupib olla välja mõeldud haldjakeeles. Kõlab ju, kõlab ju väga hästi. Ja Sigurrus on kahtlemata just selle omapära esindaja, millest me siin rääkisime. Jätkub kirjandussaade tõlkes leitud, mina olen Peeter Helme ja vestlen tõlkija Askur alasega islandikeelsest kirjandusest. Jõudsime äkki ta juba natukene haldur Laksnessist ja sioonist ja Jarni haukureforssonist. Aga Askur, sa oled tõlkinud ju luuletusi ka. Oled koos Juku-Kalle Raidiga tõlkinud Stein Stein, narri luulekogu aeg ja vesi. Jaa Stein, Heinar on Islandi, oli Islandi modernist, kes raputas Islandi kirjandusmaastiku pool sajandit tagasi umbes ja võib olla üks panuseid on ka see nii-öelda, sest aga taagast väljatulek ja muistse mingites pärimustes tuhlamisest et ta oli sürrealist, modernist ja sümbolist ning tema kujundid on äärmiselt huvitavad. Ja kui ma Juku-Kalle roidile sellest rääkisin ja, ja lugesin talle neid luuletusi, siis, siis meil tuligi mõte, et kahe peale see ära tõlkida. Ja kui tohib, võib-olla loeks ühe neist ette. Muidugi aeg ja vesiaeg on, kui vesi ja vesi on sügav ja külm. Justkui mu vaim ja teadvus. Ja aeg on kui pilt, et mis maalitud veest. Pool pildist on justkui mu teadvus. Nii aeg kui ka vesi kaovad voolates teel. Kõlab üsna morbiidselt, umbes nii ma Islandit ette kujutangi ette on pime ja jää ja on kivid. Ja siis on üksikud kurvad inimesed seal keskel. Nii ta, nii ta, nii ta on. Aga enne korra küsisin ka islandi keele kohta, et aga ma ikka tahaks rohkem teada, et kuidas on siis islandi keeles tõlkida, et kas sa ütlesid hailine, aga samal ajal eristatakse juveel islandi keelt ja vanaislandi keelt. Sinu isa tõlkis saagas ikka vanaislandi keelest, et mis vahe on nüüd seal on siis lihtsalt veel arhailise? Põhimõtteliselt küll ja lihtsalt see vahe on võib-olla väiksem. Et kui meil on suhteliselt keeruline lugeda mõne sajandivanuseid tekste eesti keeles, siis islamlastele on seda lihtsam teha, sest et keel on vähem muutunud ja kirjapilt natukene mingite sõnade tähendused, aga põhimõtteliselt on see suhteliselt arusaadav. Aga kui tänapäeval Islandil antakse välja vanu saagasid, kas need antakse välja siis muutmata kujul või on keelt kohendatud? Keelt on mõnevõrra kohendatud, et oleks tänapäeva lugejale paremini mõistetav. Aga need muutused on siis, mis tehakse suhteliselt väikesed siiski jah, et me ei räägi siin tõlkimisest, vaid tõesti toimetamisest. Ja ja aga muidugi, neid antakse kogu aeg välja ja erinevates variantides ka, et on siis ka täiesti täna päevastatud või tänapäeva keele kujul kui ka siis arhailise kujul. Aga kui sa oskad islandi keelt, kas aitab sul aru saada ka teistest Põhjamaade keeltest või see niipidi? Väga hästi ei käi? Aitab aru saada, aga see ei tähenda, et ma automaatselt räägin ja tõlgin teistest Põhjamaade keeltest. Et selleks selleks on ikka rohkem vaja ja ma siin ei taotle sellist positsiooni. Aga teid, islandi keelest tõlkijaid eesti keelde on ju väga vähe kas siis kuidagi omavahel katsute jaotada ka, et kes mida tõlgib või sest et ilmselt neid teoseid, mis vääriksid eesti keelde ümber panemist, on ju väga palju. Jah, kindlasti, aga Eesti kirjastusmaastikul käib see siiski pigem niimoodi, et kirjastused teevad tõlkijatele ettepanekuid ja ja siis ühtlasi siis ka nii-öelda jaotavad seda asja niimoodi ära. Kuigi on, on, on kindlasti. Et võib-olla ma pole ainus, kes konkreetset romaani tahaks tõlkida. Näiteks sellel Lemmelinda Saukas ja Mart Kuldkepp on siin tänuväärset tööd teinud. Mida sa oskaksid näiteks soovitada viimasel ajal islandi kirjandusest, mis eesti keeles ilmunud No ma soovitaks seda Savoy isa lugeda, see on ilmselt viimane lihtsalt, mis on mis on ilmunud. Aga peale oma tõlget mainiks ära Einar Maul külmunsoni ilmamo inglid, mis on üks suurepärane raamat, millest on ka film tehtud ja, ja mille eest siis Einar maur on, on saanud Põhjamaade kirjanduspreemia, mis on Põhjamaade kõige tähtsam preemia. Et peaaegu kõik need, ütleme viimase 20 aasta jooksul. Islandi kirjanikud, kes arutlusele Põhjamaade preemia ongi, ongi meil ära tõlgitud. Einar mahur külmunsoni siis ilma inglid 195. aastal siis sioon 2005. aastal, Victor Artna ringlus on veel mitte tõlgitud, aga Steiner praagi mägismaa on siis see, mida ma praegu tõlgin ja mis on ka siis pälvinud selle preemia. Islandi kirjandusel läheb väga hästi, võib öelda. Islandi kirjandusel läheb väga hästi, ma arvan jah. Ja, ja selle kui jätta kõrvale huvitav fakt, et, et tõenäoliselt lülitatakse Islandil ühe inimese kohta kõige rohkem raamatuid maailmas siis võib seda mõõta ikkagi selles, et kui palju teda, seda kirjandust võõrkeeltesse tõlgitakse ja, ja praegu käib seal mühinal. No sa oled ju töötanud ajakirjanikuna isegi jõudsime ju Eesti Ekspressis mitu aastat kolleegidel. Ja Eesti Ekspressis sai ka ikka, kajastasid aeg-ajalt Islandi elu-olu ja ma olen sinu artiklite vahendusel aru saanud, et Islandi ühiskond on ka viimase paarikümne aasta jooksul väga palju muutunud väga suure muutuse läbi teinud. Ilmselt kehtib see siis kirjanduse kohta ka vä? No üks-üheselt seda seoks, kuigi jah, need muutused, kunas on olnud päris suured, samas on see, on see päris keeruline mõista, kuna võtame näiteks kas või selle, et et Island läbis selle finantskriisi. Seejärel rahvas tuli tänavatele ja, ja valitsus, kes oli juhtinud Islandi sellesse suurepärasesse kriisi, siis kukkus siis valiti nii-öelda vastasmeeskond pukki, aga viimastel valimistel siis jällegi valiti needsamad tüübid tagasi, kes enne enne olid pukis. Et see tundub, et, et see on selline loksumine ühest servast teise, kuni kuni ehk siis leitakse mingi mingi stabiilsus. Pluss veel lisame selle siia võrandisse selle, et nad üritasid kirjutada siis konstitutsiooni uue konstitutsiooni täiesti puhtalt lehelt, nii et kogu rahvas või kõik, kes soovivad sisse, lööksid selles kaasaja annaksid oma panuse. Ja nad peaaegu kirjutasidki selle valmis, aga vastu võtta nad seda ei suutnud. Lõpuni ei viinud. Nii et igal juhul need kirjutama nad küll kõvad ja Kõvad, aga Ma olen kuulnud ka Islandi kohta seda, et tänapäeval neid vanu saagasid loetakse seal juba sellepärast hea meelega, et inimesed otsivad siis kas oma päris või kujuteldavaid esivanemaid neist. Ja seetõttu pidid sageli ka inimesed, kellel muidu võib-olla mingeid eeldusi jaga huvisid kirjandusega tegelemiseks, ei olegi sule kätte haarama, et kui kirjutada noh siis nii-öelda enda elu nagu järjena nendele mõistetele, saagadele. Tõepoolest islandlased vaata oma juurib päris kaugele tagasi ajada, on ka neid, kes, kes siis 1000 aastat arvavad, et suudavad kuigi selles suhtes võib olla päris kindel olla ei saa. Kuid üks esimesi raamatuid, mis Islandil kirja pandi, oligi nagu Island lasteraamat ja ma asustamisel raamat kus loetleti ette 400 perekonda, nende vanaisad, vanaemad ja kust kvastanud pärit olid nende lapsed ja ja nii edasi, et ühesõnaga see on tohutult palju nimesid ja mingid suguvõsad suguvõsad ajamine siis sealt sealt umbes hakkabki, nüüd on on need siis kes, kes väidavad, et nad sulavad sinna Islannaste raamatusse tagasi ajada. Kahtlemata, kui sul oleks võimalik 1000 aastat tagasi oma esivanemaid kes võib-olla olid vägevad kangelased niimoodi ennast siduda nendega, siis, siis sul võiksid Tekkidext huvitavad mõtted et nagu tundub, et sa saagada maailm on justkui vägagi elus, aga ma kujutan ette, et kindlasti leidub ka praegu nii, nagu siis umbes 100 aastat tagasi leidus haldur Laksnassi näol inimesi, kellele tundub see ilmselt mingi taaga ja sellised tüütuklišeenamis neil, mis neil nagu pomm jalus kaasa lohiseb. No võib-olla kindlasti on selliseid inimesi, aga üldjoontes ja täiesti põhjusega on islandlased siiski uhked oma selle pärandi üle. Ja, ja tänapäeva kirjandus õitseb neil teises vormis, nad lihtsalt mäletavad ja hindavad seda, mis neil oli, aga liiguvad siis edasi kuskile mujale. Milline positsioon üldse tänapäeva Islandi ühiskonnas kirjandusele on, et kui meil kiputakse ikka rääkima, et noored loevad üha vähem ja kirjandus on üha marginaalsem, siis kas Islandil kuulaks neid samu jutte? Jah, eks ole, varsti igal pool nii, võib-olla, võib-olla Islandil natukene vähem aga samas siis ega siis nii-öelda raamatuid ei ole, aga ainus kultuurivorm, et kui me vaatame, kuidas õitseb näiteks ka Islandi film ja Islandi muusika siis me näeme, näeme, et ka seal on üsnagi üsnagi tugevad ja suutnud maailmas läbi lüüa. Veel tulles korraks nende saagade juurde tagasi, et kas sa kavatsed ise ka millalgi mõne saaga tõlkine. See on mu unistus ja et et võtta kätte ja tõlkida ära. Ma eelistaksin telkida ei kitli saaga kirjutakse igil ytles katla krimissoni saaga, mida peetakse nii auli saaga järel üheks üheks väljapaistvamaks saagaks ja, ja mis jutustab siis 10. sajandi skaldi ja sõjamehe loo. Et tõenäoliselt oli tegemist siis 10. sajandi Põhjamaade kõige kõvema luuletaja ja ühtlasi ka sõdalasega. Juulis aga on eesti keeles olemas Louisa tõlkes. Ja ja juulis aga on muidugi selline saagade ema nimetatakse ta on muidugi vähe sellest, et on kõige paksem, aga ta on ka kõige mitmeKiilisem ja sügavam. Ta ei jutusta mitte ainult ühe inimese või kangelase lugu, vaid kogu ühiskonna luua. No seda, et muinaspõhjamaailm sulle korda läheb, ei pea ütlema, see paistab sinust juba välja, raadiokuulajad ei näe, aga sul on kaelas Thori vasar ja seljas särk, kus on kujutatud Thori vasaraga mingisugust habetunud härrasmeest ja ruunikirja tema all. Ja ma tean, et sa oled ka suur telesarja viikingid fänn. Ja ma arvan, et, et see on tänapäeva kõige parem sari üldse. Ja kriitikutki on öelnud, et see on Hollywoodi toodangust kõige ajalähedasem viikingite käsitlus. Ning Õnneks on seda ka eesti kanalitel näitama hakatud. Tunnistan, et ka mulle see sari väga meeldib, aga mis sa arvad, mida see tolleaegse sellise kultuuri tundmaõppimine meile annab või mida, kas räägib sinu meelest midagi meie ajast või meie ajastu igatsusest võib olla. Ma arvan, et ta räägib. Kui nüüd see ajalooline taust, mis on iseenesest väga huvitav, kuidas viikingid siis esiteks oma ühiskonnakorraldust püsti panid ja kuidas nad viikingiretkedel käisid ja vallutasid uusimaid ja kolisid uutesse riikidesse siis selle kõrval siis on tähtsad need väärtused, mida kangelased endas kannavad või midagist tolleaegses ühiskonnas kõrgelt väärtustati. Eelkõige siis au sellepärast, et nii nagu ka juba vanemas etas, on öelnud, öeldud, et inimene sureb, loomad surevad, loodus sureb. Aga mis alles jääb, on see, mis sinu kohta mäletatakse, mis sinu kohta räägitakse ja see omakorda põhineb sellel, mida sa oma elus tegid. Kas sa olid väärikas ja sõnapidaja ja tuli inimene või mitte. Nii et, et kuigi need viikingid võib ju ühelt poolt käsitleda ka piraatide, röövlite või kellena iganes, siis sellel on ka teine külg, mida, mida siis tasub näha. Ja see on ka see, mis peegelduks sabades. Selge aitäh selle vestluse eest laskuralas. Mina olen Peeter Helme ja tõlkes leitud on taas eetris kahe nädala pärast. Aga seda saadet jääb veel lõpetama muusikapala, millega telesari viikingid alati algab ja selleks on siis Askur sinu valikul Siiveroy yhe häda haart, kuulmiseni.