Ka perestuudios on toimetaja maris Johannes. Milline on olnud balti mõisniku roll Eesti ajaloos? Kõneleme sellest Kaiser lingide suguvõsa näitel ja see vestlusring kirjandusteadlaste, Liina Luukase ja Jaan Unduski ka on ajendatud möödunud sügisel Tartus toimunud baltisaksa konverentsist millel oli väga ambivalentne ja poeetiline Pealkiri. Siin on kusagil mujal? Jaa, Kaisel lingide jutu vahele pakun fragmente vestlusest ajaloolase Ants heinaga kes on meie üks tunnustatumaid mõisaarhitektuuriuurijaid. Lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma kirjutab krahh. Herman Kaiser, Leing oma kuulsaks saanud Philosophy reisipäevikus. Meie teed Euroopasse on tublisti sillutanud baltisakslased. Tegelemegi baltisaksa teemaga tegeleme Kaisel ringide Baltiliku maailmaelamusega. Ja Raikküla vaim on muidugi omaette teema, õigemini sündis Herman küll Kõnus, aga hea küll, ütleme tan Raikkülafilosoof. Raikkülast on pärit ka Uku Masing, Paul Pinna isal Raikkülast tuntud eesti Literaadid, Enn Vetemaa, Andres Langemets pärinevad sealtmaalt ja mingeid niite pidi annad perekonna legendides ikka seotud Kaisel ringidega kas on siis noh, nii-öelda perekonna müütide tasemel või lähedasemalt, aga see on iseenesest huvitav. Jah, ja kui nüüd tõesti vaadata Uku Masingu ja Herman Kaisel lingi loomingut kõrvuti, siis neil on üsna palju kokkupuutepunkte, nende huvid on. Olnud väga lähedased jah, nii et see Eestimaa külmapunkt Raikküla, kus juba Läti Henriku andmetel peeti vaated esimesi Eesti parlamendi istungeid on tõesti üks tähelepanu väärne koht. Raplamaal. Kõigepealt katsume pisut selgust saada asjal ringide sugupuus. Teada on kolm kultuuriloost kuulsat Caesar lengi Aleksander Eduard ja Hermann. Jätkame juba kirjandusteadlaste, Liina Luukase ja Jaan Unduski seltsis. Kaisa lingid on vana balti aadliperekond, kes jõudis Baltimaadele juba 15. sajandil aga esialgu veel kuramaale Eestisse tuleb krahv Alexander, Kaisa Ling ja pärib, saab endale abiellumise teel Raikküla ja Kõnnu mõisad. Nii et tuleb siis Eestimaal ja Liivimaale. Sugulussidemed, mis on umbes seda laadi, et Aleksander oli siis Hermanni vanaisa Eduard oli Hermanni vanalellepoeg, Eduard Fangaisel ling esindab meie jaoks tänapäeval ikka seda kurama haru ja kaks ülejäänud meest on siis Eestimaa rüütelkonna liikmed. No Aleksander on seotud Peterburi õukonna ka kohe kõigepealt päris kindlasti saadab ta suurvürstinna Liinat, tema reisidel on väga lähedane isik tsaariperekonnale ja omab ka tähtsaid positsioone siis muidugi tsaari õukonnas, eesti vaimulugu kultuurilugu või poliitiline ajalugu tunneb teda lisaks kõigele muule ka Tartu Ülikooli kuraatorina. Aleksander Kaisa Ling on samas tuntud mõisnik Vaher raja. No võiks lisada võib-olla nii palju, et laia maailma jaoks tänapäeval omab Aleksander kõige vähem tähtsust, teda tuntakse kõige vähem, aga mõnes mõttes ta Eesti ajalooga on olnud kõige tihedamalt seotud, sest tema on toiminud siin tõepoolest sellise edumeelse põllu harjana ja ta on olnud Tartu õpperingkonna ja ühtlasi Tartu ülikooli kuraator tor ja tal on olnud tegemist isegi eesti talupoegadega Mahtra sõja hapneda puhvrina tsaari õukonna. Ja siis kohaliku balti aadel konna vahel võib, ütleme, kohaliku rahva vahel. Võib-olla et Euroopa kultuurilukku on ta siiski eeskätt läinud loodusteadlasena maadeuurijana, kartograafina, sooloogina ja mis kõik veel, tema tegevus ja huvialad on olnud ju väga laiad. Muuseas, Immanuel Kant on olnud kaisa linkide, perekonna koduõpetaja nii et filosoofid on nad mingil määral kõik. Herman, Caesar ling, kes küll iialgi ei saanud korralikuks saksa filosoofia professoriks, sõda Saksamaal talle ei võimaldatud siiski sidusama oma filosoofilise alguse perekonna liinis, just nimelt oma vanaisa Aleksandriga nägi endas siis siis oma vanaisa traditsiooni jätkajad mingil määral siis professionaalsemale järjekindlamal kujul ja Hermanni mõlemad pojad Ni, Arnold Kaisel Link, kes elab tänapäeval veel Viinis, on Eestit mitu korda külastanud Raikküla mõisas, toimetanud seal ringi kohalike inimestega ja neile nii-öelda filosoofilise poeg soppe korraldanud. Kui Hermanni teine poeg Alfred on filosoofiliselt mõtlevad inimesed, noh, Arnold on muidugi maailmas rohkem tuntud kui sellise uue uue esoteerilised laine üks juhtivaid figuure mingis lõikes ja kas seal lingid on isend ka pidevalt siis proovinud perekonna liinis nagu filosoftena seostada proovinud, nagu rõhutada seda, et nad jätkavad mingi oma esivanema mõtet näiteks Arnold Kaisel lingse tänapäeval elav filosoof alustab oma filosofeerimist sealt, nagu ta ise ütleb, kus tema isa pidama jäi. Proovib siis sealt enda meelest edasi minna, aga meie võime öelda, et oma rada leida. Immanuel Kant oli küll koduõpetaja, noh, see kõlab juba uhkelt, aga, aga see, et Euroopa mõttelugu neid nagu päriselt omaks ei võtnud või ikkagi nagu kõrvalteena käsitles millest see siis tingitud sellest, et nad on lihtsalt siitkandist pärit Euroopa ääremaalt või mõttelaad ei sobinud sinna või miks nii? No lingid on alati olnud kramplikult vabamõtlejad. Kui Hermane ei saanud kunagi saksa professoriks tal ei võimaldatud seda siis, no ega ta ei olekski sobinud selle koha peale sellepärast et, et ta ei olnud kuidagi järjekindel, süstemaatiline mõtleja ja muuseas võiks öelda, et tema vastuvõtt, kõige erksam ja võib-olla järjekindlam teatud ajal oligi just nimelt Prantsusmaal prantsuse seistlikumale laadile ja ta vastas ilmselt natuke paremini kui selline saksa süsteemi filosoofia kateedri filosoofiale. Kaiser lingide lugu jätkub mõne aja pärast. Nüüd on seinalt põgus sissevaade balti provintsi mõisa ellu. Kui räägime mõisakultuurist, tulevad loomulikult meelde kõigepealt siis need uhked lossid ja pargid ja samuti ka need aadliperekonnad, kes on seal elanud ja nende suhted ja sidemed ja see ringkond meie, Eesti talupäevad olime selle elu suhtes enamalt jaolt pealtvaatajad. Kas oli mingit vahet ka näiteks sellel, kus see mõis nagu asus, et ühed olid eesti mõisnikud ja teised olid seal Kuramaa pool ja Liivimaa poole, et kuidas sellega lood saab, niisugust vahetamata juba sellepärast, et nende kolme provintsi Eesti, Liivi ja Kuramaa rikkusele erinev alati loeti, et kõige rikkam nendest kolmest provintsides on kurama Kuramaa, see, nii nagu nad ise baltisakslased lased, ütlevad, seal oli niisugune jumala maake sonisugune baltisaksa folklooris lausa Eestimaa provints, praegune Põhja-Eestis Alutaguse kõige kõige kivisem ja kõige külmem rikkuse poolest tõesti Põhja-Eesti aadlikud jäid kura Mahaadikele alla ja see andis tunda ka nende elusatustes. Näiteks kui Liivi ja Kura maadlikud helistasid saata oma poegi ülikooli, siis Eestimaa aadlipoisid peamiselt läksid ohvitserideks muidugi ka see oli põhjus, et lihtsalt Peterburi oli lihtsalt nii lähedal ja see tundus nii loomulik. Pojad on järgemööda ohvitserid, aga loomulikult oli ka niisuguseid erilisi mõisu, kus tegeldi hoopis millegi muuga, näiteks meenub kas või kas või Vasalemma mõis, mis oli tuntud lausa üle vedema, kui mõiskus kasvatajat, Teie lemmikloomi, kasvatati tõukoeri, tõulinde müüdi kanaarilindude mune üle kogu Venemaa. Ja need toodangunumbrid olid lausa tõesti mitte sadadega, vaid lausa lausa tuhandetega. See oli Vasalemma ja Vasalemma kasvõi. Sellegipoolest on tuntud, et et teine niisugune majandusharu oli selles mõisas, oli, oli oma väga hea paetööstus Vasalemma marmor, kes andis samuti materjale, mitte ainult Tallinna jaoks. Põhitoodang läks loomulikult Peterburi. Ja muidugi juba 19. sajandi algul on teada niisugused mõisnikud, manufaktuuri pidajad või manufaktuuri asutajad, nagu nagu näiteks pudriku Reebinderid või siis ütleme, lööver pooldajaid, kes olid Räpilastemade muidugi varem juba ja ikka on või Ungern-Sternbergide Hiiumaal ja Te ütlesite, et lõunapoolsed mõisnikud saatsid poega ülikooli, kus siis käidi ülikoolidest, milline oli selline hea respektaabel ülikool? Erineval ajal oli loomulikult erinevad ülikoolid, Ülikooli hakati saatma tegelikult juba seitsmeteistkümnendal sajandil, siis käibki Euroopasse, aga 18. sajand algas Hallega Halle, see oli, ütleme, üks niisugune 18. sajandi esimesel poolel, aga, aga pärast olid ju ju Königsberg Jaketing enne jai Eino Lepatestatlikud ülikoolid, see kõik kestis, kestis kuni Paulini. Aga Paul keelas minna välismaale ülikooli õppima ja see tähendaski siis Tartu Ülikooli, see oli peapõhjus, miks oli vaja siin protestantliku ülikooli ja siis sai muidugi Tartu selleks pea kasvulavaks. Peabki ütlema, et me räägime küll koll balti provintsi ja nende omavaheline ühtsus, aga tegelikult ega niisugust ühtset koordineeriva organisatsioon ei olnudki tegelikult esimene oligi see Tartu ülikool. Tõeliselt liitis liitiste noored mehed omavahel tuttavaks, nii et 1802. See oli sambaltiaadi omavahelisele niisugusele identiteedi tugevnemisel. Aga noh, kui ma mõtlen, võtame tänapäeva maailmas, siis kindlasti peaks ütlema, et see, kolmas mees, kellest me nüüd ei ole selles kontekstis, räägib Eduard Fungaalsel ring on ilmselt kõige tuntum nendest kui kirjanik kui 19. 20. sajandivahetuse noh, ütleme siis kas dekadentsi esindaja või ükskõik, igatahes peene psühholoogilise kirjanikuna anda mitte just suurte nimede hulka kuuluv, aga ometi üks oluline autor ja, ja ilmselt kes viimastel aastakümnetel on nagu natukene isegi uuesti avastada. Jah, Kaisa lingi retseptsiooni on määranud pikka aega üks hästi prominentne sõnavõtt, ehk siis järel hüüa Edwards kaisa ringi surma puhul see on Toomas manni sulest ja Toomas man eitab Kaisel lingi modernsust või Kaise lingi sellist ühiskonnakriitilist pilku või Kaise linki pakkumist mingite suurte sajandivahetusel kõiki erutanud teemadega üheksakümnendatel aastatel on just möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel on just vastupidi leitud, et tegelikult Kaisa lingil on nende sajandivahetuse suurte teemadega kokkupuutepunkte küll ja küll ja et täpselt need sajandivahetuse aegu Viinis õhus olnud teemad mis kerkisid üles Froidil, Zimmelil mahhil või frits Mautne, hell, olgu nad siis seotud suhtumisega keelde või siis keele skepsisega või siis kriitilise suhtumisega kultuuri, sajandivahetuse tüüpilise kultuuri, kriitikaga või siis muude teemadega, need on 200 lingi tekstidest täiesti selgelt olemas ehk võib-olla küll mitte nii otsesõnu välja öeldud, kui produktiivne kirjanik Taali Eduardo Kaiser ning kõik on suhteline, ta on, on kirjutanud päris palju palju jutustusi ja romaane, ka näidendeid. Ta on kirjutanud kunstikriitikat ja ta on tegelikult võtnud ka sõna aktuaalsetest küsimustest. Sellest ei ole nii palju teada, sest kaisa lingi pärand on tema enda soovi kohaselt tegelikult pärast tema surma ärritatud. Sellepärast me teame temast vähe, aga Ta oli omal ajal tuntud autor, näitab kasvõi fakt, et Kaise lingi romaanid, jutustused ilmusid kõik tolle aja ühes kõige kesksamas mudenistlikumas kirjastuses Samuel Fisheri kirjastuses Berliinis, mis on omamoodi kvaliteedimärk. Kindlasti. No mina ei tea, täpselt, ei oska dateerida, mis ajast sai alguse minu kiindumus Kaisel ringidesse, kuid ma arvan, et see esmaõhutaja oli just nimelt Eduard on ka seal lõngad omanovellidega romaanidega siis ka Eduard von Kaisel ning Eesti 20. sajandi kirjandusloos on huvitav seetõttu, et. Me teame nooreestlased, kes hakkasid Eestisse uut euroopalikumat kultuuri tooma oma manifestidesse lähtudes. Üldiselt ju proovisid baltisaksa kultuuri baltisaksa pärandit endast eemale tõugata. Ehkki meil aeg-ajalt on öeldud, mis maksis see nooreestlaste loosungi. Saagem eurooplasteks. Kui me valime Urmas, meil oli siin saksa kultuur kodus ukse akna taga olemas, siis see oli ikkagi Euroopa kultuur läbi baltisaksa prisma, see tähendab Ta oli Euroopa kultuur küll, kuid üsnagi sellises alalhoidlikkus valikus ja lõikes ja nooreestlaste üks programmi punkte oligi see, et tuua Eestisse euroopalikumat suundi ilma baltisaksa vahenduseta, see tähendab vaat see senine ka baltisaksa kirjandus, sellesse suhtuti suhteliselt eitavalt, isegi väga eitavalt, kohati aga olid mõningad valitud autorid, keda siis suits ja linde ja Tuglas aktsepteerisid ja nende seast esimene oligi. Eduard Kaizarling, Gustav suits on isegi kirjutanud päris ilusa mälestuskillu selle kohta, kuidas tema Kaised lengi juurde jõudis ja kuidas see tema üheks suveelamuseks sai, lausa nii, ja see tähendas ka siis seda, et Eduard Fungaisel lengi tõlgiti meil juba sajandi algusest peale, baltisaksa kirjandus on üldiselt eesti keelde olnud halvasti tõlgitud, ehkki las on siinsamas oma koduna kirjandus noh, võib olla ka seetõttu, aga Edward von Keyserlingi on siiski tõlgitud juba enne teist maailmasõda. Vahepeal muidugi oli siin teatav paus nõukogude ajal, kuid pärast nõukogude aja lõppu on jälle ilmunud mõningaid raamatuid, nii et kokkuvõttes on on tema loomingu eesti keeles kättesaadavad. Ehkki tema tema töödes vist minu meelest ei esine eesti soost tegelasi, on küll mõningaid, keda võib nimetada lätlastest, oli kuramaalt pärinev autor, ehkki Tartuga oli tal kokkupuudet mingil määral Tartu ülikooliga, nagu paljudel baltlastel on ka ju arutletud selle üle. Tegelikkuses kajastavad tema maastikud, kas on siis rohkem nagu preisi maa või on, see on see Valtima ükskõik, aga eestlasena on igatahes need maastikud, maastikutunnetus ja sealt aga see inimtunnet seal kajastub väga lähedane olnud. Kuigi Kaisa Ling asetab oma jutustused põhiliselt kuhugi Ida-Preisi aladele või siis jätab hoopis selle asupaiga määratlemata on üsna tajutav tema 30 aasta pikkune isiklik balti kogemus. Ta on ju ka olnud Kuramaal mõisnik ja vähemalt proovinud olla. Nende võimaluste puhul, mis neil oli kogu see raamatukogude erakunstikogud, see toimis ainult mõisnike najal, üks naljakas juhus, meenub näiteks. See oli 1918. Detsembris, kui Jaan Koort käis läbi 15 Tartu ümbruse mõisat, tähendab, see oli aeg, kui olid juba punased, olid linnased, lisades, et neid Eesti väärtusi nagu arvele võtta või vähemalt püüda nagu päästa või, või sealt ära tuua, kui on näha, et olukord päris hull on, kõige rohkem vapustas sellesse oli esimest korda, kui Eesti inimelusid nii-öelda vabalt põhisaisse pinnasest mõistlik oli ära põgenenud ja, ja nii edasi võimuli muutunud. Ta ütles, et kui võtta kokku kõik need kunsti- ja raamatukogud mis sellel maad illusin, säilinud on, on tegemist arvatavasti kogu Põhja-Euroopa ühe kõige rikkama Kustima, see tähendab, see oli ta muidugi esimene mulje, võib-olla natuke ülepingutatud mulje, sest ta nägi, saadi mõisa kunstikogu, teata garaadimises raamatu Kolgad 1000 köidet või seal oli, oli kuristamis oma oma 20000-ni raamatukoguga või siis Karlova mõis, mida ka 1900 18. aasta lõpus rüüstati ja koorte kunagi seda pealt. Aga missuguseid asju seal kõik oli olnud, ainult köömes pääses sellest ja Tartu Ülikooli raamatukokku, et niisuguseid härrased võisid endale paljugi lubada, see tähendab seda, et, et neil oli palju vaba aega, et neil oli mahti seda kõike nagu ühelt poolt tellida, teiselt poolt lugeda, mõnikord on tunne, et teil on seda aega ise küll isegi liigagi palju olnud, võib rääkida ka baltisaksa Spriinis baltisaksa igavusest ennegi tähelepanu juhitud sellele, et miks on palk tee mõisates säilinud nii palju ilmavaatlusi, nii ta muud tegeledagi kui nendel pikkadel talvistel päevadel, kui mõõta seal oma tiigis seda jää paksust ja käia seda kolm korda päevas kraadiklaasi vaatamas, sest maa oli ju kultuuris tühi nii-öelda, ka saksa linnas, iga Saksamaalt tulija võeti avasüli vastu ja niisugust külalislahkust, mis eksisteeris baltisaksa provintsides, vähemalt reisijad, on kirjeldanud seda ei ole mitte kuskil mujal nähtudki sealse balti külalislahkuse ja solistid tänu sellele, et ma arvan, igav, isegi niisugust juttu on näiteks keegi saab küll Läti poole pealt oma mälestustes, räägib, ta ei räägi endast, räägib oma vanematest seal siis oli 18. sajandi lõpul, et nemad elasid kuskil Põhja-Lätis, tähendab Liivimaal maantee lähedal päris ääres ja siis oli niimoodi, et tema isa siis lasi tõmmata tee peale köige siis saadeti nata teener seda köit valvama tuli jälle mingi tõld, siis nagu nagu küsiti, et kes seal sõidab ja kui siis tundus, et see nimi on nagu vähegi tuttav, siis jooksis teener mõis ütlema, et, et saabus see ja see ära ja siis jälle kaks ja kolm päeva pidu oli nagu nagu garanteeritud. Vaba aega oli palju ja vaba aega oli vaja kuidagi veeta, kui parajasti ühtegi külalist silmapiiril ei olnud ja, ja ilmavaatlusi ei tehtud millegile. Siis ärme tegeleda balti igavus, Baltist pliinsel võib-olla natukene ülepaisutatud, sest tegelikult aadlik, ta on sugupõlvede vältel õppinud ka oma igavust organiseerima, sõltus mõisast. Te kõik olete ju lugenud Gogoli surnud hingi? Siinsed mõisad olid täiesti erinevad, olid need mõisad, mis olid tuntud, sellepärast seal peeti väga palju jahtisid isad, jahimõisad, aga samas mingisugune tõesti mingi teine mõis, kus tegeldi kunstidega või tõmmati sahtel lahti, seal pudenesid välja mingisugused Holteeri kirjad või miks mitte kogu 19. sajandi Venemaad avastus oli baltisakslastega ja seda puhtalt siit mõisatest võrsunud või Piibe mõisas sündinud ja Lasila mõisas kasvanud Karl Ernst von peer ja nii edasi ja nii edasi. Tegu on ju ainult ütleme mõnesaja perega. Mõnisada peret siiski suutis kogu selle suure impeeriumi teadusesse anda Andoza teadusesse, vaid ka sõjaväeteenistusse. Poliitikasse diplomaatiasse on olnud aegu, kui Vene armee kõrgemast ohvitserkonnast on üle 15 protsendi olnud baltlaste käes või rääkimata, millal tegelikult kogu Vene riigijuhtimine baltlaste käes, Anna Ivanovna, et piirandlus, need on ju Kuusatajad, see kõlab natuke naljakalt, aga Aleksander esimene ja Nikolai esimene võib-olla tõesti vene ajaloo kõige kuulsamad keisrid ka neil oli baltlus Baltus üsna lähedal, selles mõttes, et nende kasvatajaks ka siin olid baltisakslased suutnud oma nii-öelda oma jala ukse vahele panna. Võib-olla natuke liialdan, aga nii ta oli, nende esimene kasvataja Anna oli kuramalt vürstinna Liived kasvataja Anna, keda mõlemad, nii Aleksander kui ka Nikolai sügavalt imetlesid, sügavalt imetlesid, kes oli neile südamele väga lähedal. Et nagu on korduvalt väidetud, et see baltisaksa vai või baltisaksa väärtused ei olnud nii kummalegi üldse võõrad ja noh, kasvõi Nikolai esimesest Nikolai esimene valitses troonil, aga tegelikult niite tõmbas ju baltisakslane Alexander fon pen dorf, nii et Salos, imekspandav kuidas asse pisike kild suutis ennast maksma panna ja seda peaaegu 19. sajandi lõpuni. Siin on kusagil mujal, mida see tähendab, kui me seda formuleerisime? Ma arvan, et, et see mõte tekkis mul kusagil rongis Braunschweig Frankfurdi vahel selle pealkirja mõte ja siis saigi just aluseks võetud Hermann Eduard Kaiser lingi tunnetuslik tee. Seesama Eduard fon Kaizarling, kes ju teatavasti kuskil aastast 908 üheksa jäi päris pimedaks, ehkki tema looming muutub üha nägelikumaks sellest hetkes alates, sisemine silm muutub väga teravaks, tema pärimuse kohaselt teisegi dokumentaalselt võib seda tõestada, avastas oma nii-öelda balti juured oma balti elamuse hoopis Itaalias 19. 20. sajandivahetusel hoopis teistsuguses looduslikus miljöös tal äkki nagu kontrastina kangastusse oma Baltilikkuses loodustundlik päritolu, see tähendab siin Baltikum, see on alati kusagil mujal. Võib-olla paljud on seda omal nahal kogenud, et ma ütlen, Mitis oma juured kuidagi bioloogilises mõttes, aga oma asupaiga siin maailmas märk suudame täpsemalt fikseerida nii-öelda pagulaselamuse kaudu. Ka minul on oma pagulaselamas, ehkki ma ei ole olnud poliitiline pagulane väga, ma olen oma esimesel pikemal välismaaolekul seda tundnud, et miks pagana pärast olen ma siin kui minu kohta hoopis mujal? See ei ole sugugi mitte negatiivne taju, see on mõnes mõttes on kurb ja see on ahistavalt, aga mulle tundub, et Kaisel linkide juures on, on ka see tajutav, et nad just nimelt kontaktide kaudu laia maailmaga on kuidagi fikseerinud seda pinda, mis on neile nii-öelda antud. Ja seetõttu selline kosmopoliitilisus ja tung väljapoole on alati võimendanud ka mingeid hoopis vastu pidasid tunge tagasi selle siin siin saame me kätte või fikseerimist varem siis, kui me oleme kusagil mujal. Mis võib olla selle põhjuseks, miks Kaisa Ling siiski lugeja jaoks asetab oma teoste tegevused mingisse teise ruumi ja mitte balti ruumi, ehkki me tahame tunda ära selles ruumis just nimelt selle balti ruumi ma arvan, et tunnemegi selle ära, jah, aga miks ta, miks ta seda otsesõnu ei ütle, kas see on seal pelg muutuda mingiks kodupaiga kirjanikuks? Täitsa võimalik, see on muuseas küsimus, mina ei oska vastata ja küll ma olen selle üle mõelnud, sest tõepoolest kui üks tõsine baltisakslane ikka kirjutab sellist kirjandust, eksju, kus kodumaised aadli ja talupojatüübid on siiski üsna äratuntavad, siis ta küllaltki sagedased. Ta paneb selleni suhteliselt täpselt paika, ka seal ringi pane, ta nagu ähmastab, hajutab seda inimeste suhtes, et kodupaigaga võivadki olla mitmetasandilised ja me teame, Eduard von Kaisa Ling tegelikult ju mõnes mõttes kuidas läks Saksamaale nii nagu hiljem Ermangi nagu pagulusse, tal juhtus ilmselt mingisugune raha asi ülikoolipäevadel Tartus, mis ei olnud suuremat nagu kõne väärt, aga siiski kõrgemas aadli seltskonnas pandi pahaks, ütleme seal mingisugune veidi hilinenud võla tagasimaksmine nagu aumees üldiselt ei tee, võib-olla. Ja tegelikult ta läks oma oma kodumaalt säära, mõnes mõttes kibestunud nad võib-olla et siin mängib ka see mingit rolli, et seesmiselt või sügavamalt sellega seotuks. Minu meelest kõik kinnitab seda, aga ta nagu ei tahtnud väliselt ennast liiga otseselt sellega siduda, kuna tal oli ka halbu mälestusi. Ja võib-olla tuleb sinna juurde ka soov olla lihtsalt mõistetav publikule, kellele ta kirjutab saksa publikule, siis kui ta ikkagi seal Saksamaa kirjastustes omade loomulikult. Seal kirjanikule hoopis vabamad käed, kui ta ei maini täpselt kõiki kurama paikade nimesid ja proovib asja ajada üldisemal tasemel. See on selge. Kuivõrd üldse need baltisakslased võeti nagu saksa kogukonda ja kaasa arvatud siis Kaizarling, noh kui omasuguseid või, või nad olid ikkagi ikkagi nagu mehed kuskilt teisest nurgast, et kes ta siis oligi, ta oli vene riigi alam, ta oli sakslane, noh, tal oli siin mingi rahva seal ümberringi ja lõpuks oli ju tema emakeelse saksa keel, mis siis kuulus sinna saksa kultuuriruumi päris kindlalt. No sellega oli baltisakslastel probleeme küllaga, seda me loeme mälestustest ikka ja jälle, et nad ei olnud päris rahul sellega, et neid Saksamaal peaaegu et venelasteks peeti ja, ja samas vastupidi, nad tundsid ka oma teistsugust Saksamaal kindlasti ja nad olid muidugi Ikkagi sisserändajad ja mõnikord täiesti otseselt ikkagi venelased, ütleme niimoodi juriidilise kuuluvuse järgi ja muuseas, selline suhtumine on ju mingil määral Saksamaal tänaseni olemas. No mitte nüüd sellepärast, et nad on sealt kuskilt kaugelt põhjast tulnud, et see oleks iseenesest halb, aga, aga loomulikult nende sisuliste hoiakute isegi kuni vaenutsevad või skeptiliste hoiakute aluseks on see, et nad on hoopis teise mentaliteedi kandjad. Mentaliteet on, sellest kirjutas Hermann, ka seal on ikkagi küllaltki palju, on ilmselt palju lähedasem näiteks meile kui sellisele korralikule riigi sakslasele neid on tihti peetud ka, kui nad Saksamaal on jõudnud arrogantseteks ülbeteks. Muidugi, nad on seda ise ka võimendanud, kuna nad on pidanud seal nagu noh, läbi läbi lööma ja oma paiga leidma. Samas ei saa öelda, et nad ei oleks läbi löönud, sest baltisakslasi ja ka Saksamaal üsna olulistel positsioonidel, kui kasvõi kultuuri või kirjanduselu vaadata, siis siis on neid, kes seal andsid välja oma ajakirju, mis olid päris tuntud, päris menukad, väga suurte tiraažidega ajakirjad või siis oli ka kirjastuste juures baltlasi oluliste kirjastuste juures, nii et need kindlasti nad mängisid mingit rolli vägagi. Sest ütleme, selline baltisaksa aadel kui nii-öelda keskmine intelligentsuse tase oli väga heal tasemel, ütleme selliseid tippe oli vähem, aga kirjaoskaja jälle keskmine oli väga, väga kõrgel tasemel ja mingil määral võib seda baltisakslaste Saksamaale minekut ja võrrelda kas eestlaste pagulusega seal teise maailmasõja järel, kus Eestist läks ju põhiliselt ära selline kooregist, me võime öelda, et baltisakslased olid ka vanas mõttes koorekiht, kes siis läks teatavale ajal ära ja suutis end väga hästi läbi lüüa. Üks oluline nišš oli neil kindlasti Saksamaal, see oli see vene ja euroopa kultuurivahendus ja tõlkijaid on üsna palju baltisakslasi, kes on siis vene kirjanikke ümber pannud saksa keelde. Ka üks Balti mõisnik päris selline nagu Edward fant Kaisel lingi lugude põhjal on, mõnikord oletatud ei olnud, seal on ta väga peene rafineeritud härra, kes enamasti istub tugitoolis, vaatab loojuva päikese, Eestimaa mõisa olustik oli tihtipeale üsna üsnagi lihtne ja kohati robustne ja üks mõisnik oli ikkagi ka majandusmees. Ta pidi olema, kui ta tahtis edukas mõisnik olla ja seetõttu on, on nad ka noh, nii-öelda äris rahanduses olnud suhteliselt edukad, mujal. Mõisnik Ena on nii Need mõlemad Raikküla mõisahärrad Alexander ja tema pojapoeg Herman läinud väga positiivse märgi all ajalukku. Neid on hinnatud kui väga talupojasõbralikke mõisahärrasid ja nad on astunud välja tihti ka nende talupoegade kaitseks nende õiguste kaitseks. Jah, ja talupojad on astunud ka nende kaitseks välja Herman Kaisa Ling. Oktoobrirevolutsiooni päevil, kui ta oma mõisast pidi põgenema, siis leidis ulualuse just nimelt oma oma talupoegade juures. Rahvuse mõiste on üldse üsna hiline, asi jääb veel raskem on sellest rääkida aadlikult internatsionaalne võiks needsamad frangelid või tackelbergi, nende erinevad liinid läksid ju Rootsi ja ja Saksamaale Venemaale samuti, kelleks sa ennast pidasid, vaat see rahvuse mõtte, piisuguse identiteedi mõiste tuli aktuaalselt esile alles venestusreformide aegu, alles siis kerkis tegelikult esile niisugune niisugune mõiste nagu baltlane. Umbes samal ajal, kui Eesti rahvuslus järk ärkas, tähendab siiamaale nad nimetasid oma maad tähendab oma kodumaad, seal oli lant maa aga alles siis hakkas Haimat tulema, alles siis hakati rääkima kodumaast. See oli lihtsalt niisugune loomulik reaktsioon. Esimestele venestus aktsioonidele vene keskvõimu poolt siis tulid, et Karl šerreni avaldused ja nii edasi baltlus selle klassikalises mõistes, see on alles 19. sajandi nähtus. Mõni baltisaksa kirjandus soola ise on ütelnud seda, et kui Saksamaal räägitakse Haimat kunstist või tagamises kodumateemalises, kus siis alles 20. sajandil alles kuskile enne esimest ilmasõda, siis Balticus olis olemas juba 19. sajandi lõpul ja kõik seda just reaktsioonina venestuslainetele ja ja vot siis oli küll niimoodi, et ütleme 19. sajandi lõpul noh, on säilinud neid kirju ja päevikuid, et ütleme, siit läks mõni aadlipreili, läks Saksamaale, tervisevetele läks oma sugulaste juurde, kasvõi näiteks. Vaat siis ta pani küll seda Sügaval pahaks, kui teda siis venelaseks peet. Herman Kaisa Ling see, et ta oli elukunstnik, kas see väide peab, et Jaan Undusk No tavaliselt on ikka öeldud elufilosoof see on üks selline filosoofialooline termin. Kuna filosoofia oli tema jaoks kunst, siis miks mitte, ja kunst oli elu, siis neid asju on võimalik küll kokku viia. Ja ma arvan, et minu jaoks on Herman Kaisel ling tänab ja mitte midagi muud, kui ta oli Omaaegse publiku jaoks. Kõik märgid näitavad seda, et tema isiksuse nii-öelda lähedalolu publikule oli, oli tema filosofeerimise laadis väga oluline. Ta oli kuidagi reaalselt huvitavalt andekas, õppis keeli väga kiiresti, õigemini ei õppinudki neid, vaid elas nendesse sisse, nagu ta elas sisse ka mitmetesse filosoofilistesse süsteemidesse omastas neist väga palju oma filoso veerimise jaoks mis kunagi ei kujunenud süstemaatiliseks, aga milles kajastub tohutu tohutu lugemus, kui paljud on maininud seda tema isiksusele muuseas mitte ainult võluvaid, ka eemaletõukamist, mis näitab seda, et igal juhul ta oli milleski väga jõuline termanga asjal ning oli seda tüüpi filosas. Me võime nimetada ka näiteks Sokrates seda tüüpi filosoofiks, kelle puhul oligi väga tähtis tema isiku kohal oludema filosofeerimise juures. Seda ta muuseas rõhutas ka ise, ärge kuulake minu mõtete sisu. Jälgige seda rütmi, milles ma esinen, tulge kaaslasele rütmiga, laske sellel rütmil endasse toimida ja tundub, et ta tõesti valdas küllaltki olulisel määral säärase filosoofilise, mingisuguse üldseisundi tekitamise võimet viia inimene lihtsalt kilosofeerivasse seisundisse. Ja on selge, et kui see inimene ise lõpuks ära sureb, temast jäävad järele ainult tekstid, mida tema enam ise ei kõnele kunagi temaga kõneldud ja mida meie loeme surnud kirjast siis sageli ei pruugi see asja see kõige olulisem sisu enam välja tulla, sest tõesti selliste analüütiliste mõtestate küllaltki selline pilla-palla ta räägib. Ta räägib kõigest tema Luhukut, lugemus on tohutud, oma elukogemus on väga suur, tan otsinud kogemust. Aga see kogu selle filosoofiat, tervikust aja oli see omamoodi võimas isiksus, kes kahjuks siiski mingil ajal läksime lauda ja võib-olla siis kõige nauditavam on just tänapäeva lugeja jaoks ongi säärased tekstid, mida ma kirjutanud rohkem kirjanikuna, paljud tema tekstid on lihtsalt kõneldud ja hiljem üles kirjutatud, aga midagi. Ta kirjutas kirjanikuna üksinduses istudes kuskil mis ei olnud kõneldud auditooriumile, need on ehk kõige huvitavam on meie jaoks. Seda uneski taotlevad seda mõtte ja väljenduse sümbioosi siis sellise euroopaliku õhtumaise raadiokeskse filosofeerimise täiendajana või isegi kriitikuna. Ja mõnes mõttes võib ju siit ka välja lugeda mingit härrasmeheliku eluhoiakut ka selline oma mälestustes ise ka rõhutab, et noh, see vaatekoht on Literaatlike autorilooming on tähtsam kui tema isik ikkagi isik on tähtsam, tekst on üks asi, aga, aga ikkagi see isiksus midagi palju rohkem väärt. Tõepoolest tundub, et oma eluga seda tõestas. Paraku me oleme harjunud sellega, see on omamoodi sihuke Gutenbergi tsivilisatsiooni või Gutenbergi kultuurinähtus, et me oleme harjunud samastama isiksust ja teksti. Asjerling üks radikaalseid põhimõte seisneb selles, et tuleb õppida seda vana omamoodi railist, trükikunstieelset maailmasuhet mitte. Need tekstid, mis meil säärele jäävad, ei ole meie ise vaid ikkagi me ise oleme midagi muud ja midagi võrratult enamat ja võimsamat, aga noh, see paraku ei säili otseselt kättesaadavas vormis. Seda just kätkeb see mõiste vais haid, mille ta oma kooli nimekski on. Oma tarkusekoole oli pannud nimeks. Kui nüüd kaitseringi siin Eestis sündinud Kaiser lingi puhul mõelda, et Eesti ja Euroopa ja ida mõtte, kas ka seal õnnestus tal mingisuguseid selliseid sümbioos nagu välja tuua või autoriteedid ei kõnetanud teda suurt ida poolt ega lääne poolt? Näiteks selgus ju see, et Jaapanis on Kaisa Ling suhteliselt populaarne. Ta ei ole muidugi mingi bestsellerikirjanik, aga midagi siis ilmselt on, mis vastab nagu idamaalase. Tal on just sellise analüütilise süsteemi filosoofia puudumine mõnes mõttes selliste mõtte ja tunde vastandamine nagu sn euroopalikus traditsioonis. Tarkuse kooli meetodeid ta ammutas just nimelt sealt idast, sealt orientalistlikust mõtlemisest. Ja üks tema esimesi suuri külalisi 1000 921. aastal oligi rabindranata koor, kes asutas ka sellise seda tüüpi mitteformaalse kooli ju Indias Santinikettanis. No üks teema, millest ei saa üle, ega ümber Herman Kaisel lingi puhul, see on see baltikumi teema, on ta ju ise öelnud, et Baltikum, see on see vahe ja ida ja lääne vahel või üleminekuala, mis siis peab, kui puhver seda kahe maailmasüsteemi eripära siin maandama, et võib-olla paari sõnaga kõneldakse, et ka selles Kaiserlingi baltikumi nägemusest, sest seegi meil ühelt poolt on ju tuttav, aga teisalt kui palju me ennast baltlastena tunneme või oskame määratleda? Herman Kaizarling abistab meid, ehkki Herman Kaisa Ling kogu oma elu jooksul toonitas, et sakslane vaid baltlane koguma mentaliteedilt eluhoiakut ja siin on tema koht on ta muidugi nii-öelda ülemaailmses käibes saksa filosoof. Ja tegelikult ega ka Eestis ei ole, ei ole palju olnud jutt Kaiser lingi balti sidemetest selgub siiski, et ta on olnud baltlane palju suuremal määral, kui ebasellises üldettekujutuses ta siiamaani on, on figureerinud ja see tuleb välja Tiim aastail mõtlema umbes 1917 kuni 21, oli väga oluline aeg Eesti vabariigi idanemis aja tekkeaeg ja ja millest siis Kaiserling väga aktiivselt osa võttis ja proovis ka oma poliitilist programmi Baltikumi arenguks kujundada. Ja Kaisa Ling nimelt on läinud Eesti riikluse ajalukku siis nõndanimetatud Belgiseerimise projekti autorina tähendab, tema pani ette kujundada Baltikumist balti ühisriik Belgia eeskujul siis mitmekeelne, mitme rahva ühisriik Belgia mudeli kohaselt see ei läinud muidugi läbi. Pidid kuuluma siis Eesti rätsi Eestile, eriti muidugi jah, need kolm endist Läänemere provintsi Eestimaa Liivimaa kurama hiljem. Kui ajalugu oli võtnud oma pöördumatu kulu ja Eesti ja Läti vabariigid olid välja kuulutatud suhtlus Kaizarling neisse uutesse vabariikidesse siiski üllatavalt positiivselt ja aktsepteerivalt, sellest räägib ta oma raamatus tas spektromojohoppas Euroopas respekt, trump, kus sisaldub peatükk pealkirjaga Baltikum ja kus Herman, Kaisa Ling ütleb nii. Baltikum kuulub siiski Lääne kultuuripiirkonda. Eesti ja Läti riik täitsid sarmaatide tulvale tammi ette, moodustades täpselt sama ülesannet, mida seni olid täitnud balti rüütelkonna. Ma teadsin, et Eesti võtab peagi mitte ainult väliselt, vaid seesmiselt omaks lääne orientatsiooni. Ja ma pole ometi millegi eest tänulikum, kui just oma tolle baltluse tragöödia eest. Tänu sellele elasin isiklikult läbi selle, mis muidu paremal juhul rekonstrueeritakse pooliku tõenäosusega müüdi taoliste pärimuste põhjal. Ma sain isiklikult näha ühe rahva sündi. Ja mis oli see Balti tragöödia Sis? Selles kontekstis see tema enesenägemuse kokkuvarisemine tegelikult kogu tema eluga. Kokkuvarisemine selles mõttes, et ta oli üks nendest paljudest surmaomanikest, kelle maad lihtsalt võeti ära ja küll teatava kompensatsiooni eest, aga Ta jäi nii-öelda oma elatisalusest ilma ajal seetõttu ka mingil määral kodumaast. Aga siiski Kaisa Ling oli Eesti kodanik kuni 31. aastani 1931. aastani. Ehkki ta siin väga palju ei käinud. Nende sõnade juurde võiks kommentaariks öelda seda, et üks asi on nende nii-öelda ajalooline sisu, mis on ilmselt tähelepanuväärne. Teine on see, et Kaisel ning omaenesebiograafiast kirjutades nagu muuseas ka Friedrich Nietzsche alati proovib sellistele olulistele pööret teleoma elus leida mingeid esialgselt tiivseid lähtekohti, mille ta siis mõtestab ümber nii-öelda positiivselt. Kõiki suuri asju aetakse läbi suure häda. See põhimõte. Me teame, et tema suhe emaga oli küllaltki problemaatiline kogu elu jooksul. Ema abiellus teist korda koduõpetaja Masinguga seisusetu isikuga Herman Kaisel lingi jaoks mida ta emale väga pahaks pani, kuid tundub, et selle ema poja vahelise konflikti taga olid mingid palju sügavamad juba varasemad juured. Ja üks asi võis olla lihtsalt selles, et nad olid mõlemad temperamendile liiga sarnased. Kaks kõva kivi Kasel ning oma konflikti emaga mõtestab ümber oma biograafias positiivseks, tänu sellele ta hakkas filosofeerima, muidu ta oleks võib-olla jäänud sinna Raikkülla jäänudki lihtsaks tavaliseks mõisnikuks, kuni maailma kokkuvarisemine, aga tänu sellele emaga läksid suhted nii teravaks, ta hüppas sealt välja Lääne-Euroopas Riini või kusagile mujale ja siis temast sai nii-öelda filosoof. Ja täpselt samamoodi ta mõtestab siis ka siin liina poolt ette loetud katkendid mujalgi ümber selle balti provintside varingu ja rahvusriikide ja mis temale enesele oli väga traagiline. Tänu sellele ta põgenes teist korda Eestist, ta läks Saksamaale, tarustati, seal oli tarkuse kool, mille ta rajas, seal algas täiesti uus etapp tema elus ja abi nende suurte raskuste. Ta jõudis uuele enesetunnetus tasemele negatiivsete asjade mõtestamine positiivseks. Endale väga tunnuslik. Jah, Kaisa Ling tegelikult kultuurautonoomiast otse ei räägi muidugi, eks tema tahtis ju tegelikult natukene rohkem kultuurautonoomia. Mõnes mõttes see kultuurautonoomia oli ikkagi kompromiss baltisakslaste ja eestlaste vahel. Ta tahtis küll mingit üle rahvuslikku riiki, kuid samastada töötas ka sellest, nõnda et, et selles riigis esialgu ilmselt juhtiv tahaks siiski olema senine baltisaksa ülemkiht, kuna tema kõige kogenum, mis oli mõnes mõttes tõsi, aga me võime öelda, et seesama kihvt oli velgi stagneerunud, jälle. Ja hiljem imestab ta selle üle, kui järsku muutus see maa eestipäraseks, kui järsku võtsid võimu üle eestlased ja et selles ei olnud midagi ebaloomulikku, et see oli ühtäkki niivõrd loogiline. Ja siin ongi üks väike selline kuristik tema vaates ta tunnistab seda, aga ta nagu hästi mõistlik, et kuidas need eestlased nüüd nii hästi kohe hakkasid riiki juhtima, tähendab, siin ongi just see punkt, mida meie oleme tahtnud oma baltisaksa konverentsidega rõhutada, et ega eestlased ei ole ka tulnud metsast ja põllult, vaid tegelikult nad on kasvanud sellesama kultuuriruumi sees sedasama balti kogemuse baltisaksa kogemus on ju tegelikult üle läinud ka noh, näiteks eesti riikluse mõttesse selle tooduga asjad läinud küll välja, aga ta ei mõtesta seda väga sügavalt, ta ei taha minna siin liiga kaugele, ta ei taha tunnustada liiga palju eestlasi lätlasi, aga noh, just see seesama fakt, et niivõrd kiiresti suudeti riiki üles ehitada, jätkata ta selle juhtimist tema meelest sugugi mitte halvemini kui omal ajal seda rüütelkonna tegid meie meelest ilmselt paremini, tunduvalt paremini kustel rüütelkonna tegid. Seesama fakt näitab seda, et sinna Baltimaade kultuur, ehkki mitmes keeles kirjutatud räägitud on mingis oma osas ilmselt traditsioonides üks ja seetõttu ei tasuga eestlastel mõelda seda, nende rahvuslik kultuur ulatub ainult 19. sajandi keskpaika. Valgus ja see on keel on olnud varasematel aegadel hoopis teises funktsioonis ja ka eesti keel, see kultuuri juured lähevad hoopis hoopis mujal. Kaugemale. Kui nüüd mõelda Kaiser Lingi positsioonile siin Euroopas jus sajandi alguses, siis ühelt poolt ta ju kuulus rüütelkond eesti rüütelkond, teisalt tema suhted siis Euroopa juhtivate tegelastega, et neist ka pisut rääkida, et Caesar lingi konflikt Eestimaa rüütelkonna. Aga just nimelt oma baltluse määratlemisel tema pidas end järjekindlaks baltlaseks, aga paljud baltisakslased Eestis pärast saksa okupatsiooni 918 oli siis võib-olla et ainus aeg, kus Eesti üks aasta, mil Eesti oli saksa riigi osa esimese maailmasõja ajal, sest kõik need varasemad saksa orduriigi ajad ei olnud võib-olla siis pärisse Saksa riik. See on kummaline, aga Eesti oli ta 918 saksa riigi osaks, paniga paljusid baltisakslasi rahvuslikult mõtlema, aga Kaisa Ling proovis just vastutada seda rahvuslikku mõtlemist seadis selle aasta siis nagu üle rahvusliku mõtlemise. Seal tekkis konflikt, eriti mõne pere konstackelbergi esindajaga. Eduard von Stackelberg näiteks Kaisa Ling, tegelikult rüütel konnast 20.-te aastate algul lahkus Eestimaa rüütelkonna, aga kuidas võis mõjutada tema suhteid muu maailmaga? Mai ma ei oskagi öelda. Kas sellel üldse oli oluline see muu maailmaga suhtlemine juuda pisut ikka oli ja. Kaiser lingile oli tunnuslik see, et näiteks kui käis suur poliitiline võitlus Eesti vabariigi algusaegadel siis oma proovis oma plaanile ja siis ka mõnede teiste oma pooldajate plaanile leida tuge rahvusvahelistes poliitilistes ringkondades. Mõnes mõttes ta oli kõige väljapaistvam baltisakslaste esindaja rahvusvahelisel areenil, ta kirjutas Inglismaa Ameerika väljaannetes, tal oli isiklikud tutvused kuni briti peaministrini välja isegi sugulased Briti parlamendis ajas tõesti ka poliitikat väga rahvusvahelisel tasemel, rääkimata siis muidugi tema filosoofilist tegevust seal tarkusekoolist armastati hiljem, kuhu ta tõepoolest proovis kutsuda kõiki oma aja midagi temale pakkuvaid mõtlejaid üle maailma hirmus suhtleja olid, on tohutu hulk kirju ja. Läbi uurimata on vist tema suhted eesti riigimeestega. Leidsin tarvestati arhiivist Jaan Tõnissoni visiitkaardi. Delta 1000 920. aastal kohtus Tõnissoniga, kui ta Eestis käis, aga eriti meeldis talle muuseas Konstantin Päts, nagu paljudele teistele baltisakslastele pätsiga ta tegi tutvust ilmselt juba aastalt 915, siis kui esimest korda hakkasid laagerduma balti tulevase ajalookujundamise skeemid ja pätsiga ta jõudis küllaltki hästi ühisele keelele, noh, me teame, et päts ju suhtles paljude teistegi baltisakslastega küllaltki edukalt ja balti pataljoni tekke Eesti vabadussõjas saab, see baltisakslaste üksuse tekkimine oli ju suures osas võimalik ainult tänu. Mulle tundub, tänu pätsile, Tõnisson ei oleks sellega hakkama saanud, tema oli selles mõttes võib-olla liiga vähe rahvuslikke kompromisse otsiv. Aga jah, on veel teada, et Kaisa Ling on ka Kaarel Robert Pustaga suhelnud võib-olla veel mõne teisega, aga see on tõesti läbiuurimata ala. Ühelt poolt. Tomeiet stampettekujutus mõistlikust kui sellisest Teatud mõttes rafineeritud eurooplasest, keda võib-olla maamats vaatas sellise pilguga, et noh, et mõningad veidrused tal ju olla võivad, aga kuivõrd nüüd seesama Kaisel lind, nii palju, kui me temast teame, vastab sellisele rafineeritud eurooplasele, kuivõrd Ta nagu purustab neid ettekujutusi või toetab neid. Herman Kaisa Ling oli siiski Ilmselt üsna omapärane isiksus ja ta ei esindanud mingil moel tüüpilist baltisaksa mõisniku ja see tuleb väga selgesti välja tema suhe, kes Eestimaa rüütelkonna Aga tähendab temas ei olnud sellist alalhoidlikkus mõnes mõttes oma kogukonna kesksust nagu, nagu selle mõisniku enamikus millega ta Lääne-Euroopas 20 sajandi algul seltskonnas läbi lõi juba alates oma kasvust meeter 92 ja siis sellele kasule vastavast elujõus, nii söögi kui joogilauas võiks tuua mõningaid näiteid, jah, Herman Kaisel ning armastas. Armastas head veini, armastas head punast veini enne ülesastumisi, pudel šampust tuli alati kasuks, ta oli suur, aga samal ajal kiire ka väga kiire jutuga, mõnikord tapvalt kiire jutuga tugeva balti aktsendiga, ta on kunagi öelnud. Loodust vaadata, aga kõige enam meeldiks talle sõpradega öö läbi veini juua, klaverit mängida ja umbes laadidega elas mõningate lääneeurooplaste kodudes, mis muidugi ei põhjustanud ainult pererahva rõõmu Vaithi mõnikord kaasaga konflikte, nii et ta oli kindlasti väga värvikas isiksus, aga kõige selle juures vabalt intellektuaalsest tegevuses, nii et oma moodise lihalik värvikusse kogu aeg põles ära selles intellektuaalsest tules. Ta jäänud kunagi pidama elu oluliste takistuste järgi, vaid nagu lendas, lendas edasi ja see isiksus on tõesti, ma kahjuks on seda raske taastada, aga see on olnud ilmselt väga, aga muljetavaldav. Ja muidugi ta kasutas oma nime ära ja mõnes mõttes ta suutis endast luua sellise pildi, mida ta päriselt ei olnud. Ta teda võeti ikka kui krahvlikku suur härrata, aga seda võeti natuke nagu sellise Lääne-Euroopa likus kodanlikus mõttes. Tegelikult ta ei olnud sugugi nii kohutavalt rafineeritud, mitut meest oli nagu Tyson kirjeldanud, pärid lihtsalt tooludest Raikküla mõistes ära ei olnud, ruumi oli palju, aga, aga ka elulaad oli ju väga lihtne on kirjeldanud seda pudru söömist ja, ja piimajoomist, see ei erinenud nii kohutavalt palju suur talu elustiilist, aga, aga ta suutis ennast lääneeurooplase silmis, kes olid tõepoolest juba teistsugused inimesed, nägitud oma prilli läbi teda suur harrandlikust, nagu kuidagi õlistasin, seesama tendents oli ka. Eduard on ka seal ringi vastuvõtul oluline. Kõik kolm Kaiser lingi olid väga heades sidemetes selle maailmapädevatega, tuntud poliitikute ja vaimuinimestega, kui mõelda Aleksandri sidemete peale Alexander von Humboldti ka või, või Otto von Bismarckiga või siis Hermanni sidemete peale nii oma aja tuntud filosoofide kui psühhoanalüütikute kui, kui poliitikutega. Peale selle oli ta abielus Bismarcki lapselapsega. Ja ka seal lingid suhete loomisel lähtusid ka vanast põhimõttest, et tuleb mitte ainult otsida sõpru, vaid tuleb ka abielluda. See on kõige kindlam viis endale suuri sõpru saada. Ja tõepoolest juba Alexander Keyserlingi abiellus Venemaa rahandusministri tütt rega. Herman abiellus Bismarcki lapselapsega, Arnold abiellus, kas mitte printsessi? Nii et noh, see on vana, selline Vanarhiline põhimõte, tegelikult nii on ju suurriikide valitsejad kas või venet Saaritki elanud, miks mitte? Võib-olla erandlik on siin Eduard kes ei abiellunud mitte kellegagi ja läbis rohkem pohimlas ringkondades, olles tuttav tolle aja tuntud Müncheni tuntud kirjanike kunstnikega. Kui nüüd. Kaiser Ling ja Baltikum seda liini pidi veel lõpetuseks mõtiskleda, siis kas meil tänase päeva tarkusega oleks ka midagi Kaisel lingilt õppida või, või tema sõnumeid kuidagi tänasesse päeva interpreteerida, noh, kas Kaisel lingist on, on meile abi temast või või vastupidi, tüli tõuseb temast? Tõlidas ikka, tõuseb. Poliitilises mõttes. Mõttes oli ta ilmselt selline mõtleja, kes alati aitab teistele välja upituda oma provintsluse seest. Loomulikult meie riikluse tee on rahvusriikluse tee, see ilmselt ei, ei, ei muutu väga palju ka Euroopa liidus, aga noh, seejuures tasub just meeles pidada neid põhimõtteid, et ka rahvusriikluse rüpes on võimalik arendada selliseid üle rahvuslikkuse põhimõtted ja Eesti vabariik juba enne teist maailmasõda, sest seda oma kultuurautonoomia printsiibiga siit on poliitilises mõttes väga väga viljakaid impulsse leida. Kui me ka enne endast teist Belgiat Baltikumist ei hakka kujundama, siis on ikkagi võimalik siin mõelda asjadele. Lähim tee iseendani viib ringi ümber maailma, selles lauses kätkeb üleskutse mitte endasse kapselduda, vaid vaid vaadata enda ümber ja õppida teiste kaudu iseennast tundma. Ja ma arvan, et see on on üsna oluline ka meie jaoks. Praegu jah, sedasama polarisatsiooni printsiip, et iseendast hiljem minna ei tähenda iseennast maha jätta, vaid see tähendab just nimelt kuskilt mingilt uudselt põrke pinnalt tagasi tulla, siis ennast paremini platseerida üles leida siin maailmas ja, ja võib-olla Kaisel lingi mõtestikus tasub veel seda asja esile tõsta, mida ma kord mainisin siin nii-öelda isiksuse isiksuse esmasus ja küll me elame tekstide maailmas, teksti müra maailmas võiks isegi öelda tänapäeval elektrooniliste tekstidega müramaailmas. Aga see põhimõttelise vana omaaegne arhailine arhailine põhimõte, et ikkagi isiksus maksab, kuigi see on kõige kaduvam osa meest, aga ometigi väärtustada seda noh, siin on ka ju midagi. Herman Kaiserling on öelnud, et lähim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Arvan, et meil on oma identiteedi otsingutes vaja läbi käia ka see teekond, mis viib Balti-Saksamaailma kogemuse juurde. Täna tegime tagasihoidliku katse sellel rajal. Teejuhtideks olid kirjandusteadlased Liina Luukas ning Jaan Undusk ning ajaloolane Ants Hein. Aga homme ajame jälle maarahva asja, loeme Mats Traadi kirjutatud kohtupeeglit. Räägime ajaloo professor Aadu Mustaga, kuidas meie esiisad valla asju ajasid kuulmiseni homme samal ajal ütleb toimetaja maris Johannes.