Tere, stuudios toimetaja maris Johannes. Täna kuulete lugu sellest, kuidas Eesti talupoeg õppis riigi asja ajama ja kust saida oma demokraatia kooli. Kogukonna kohtu ette tulli kaarelver ja kaebas, et kui tema kevadel 874 endisest elukohast ära kolin siis utsu talu peremees Jaan vaha temale kohtu mehega järgi tullu. Õige vastus vallakohtus naabrimehega protsessides õpiti selgeks kompromisside kunst. Värvikaid lehekülgi 19. sajandi vallakohtuprotokollidest pajatab ajaloo professor Aadu Must. Ja sinna sekka loeb näitleja Tõnis Rätsep katkendeid Mats Traadi novellist kohtupeegel. Üks, mis kindel protsessimine kuulus meie esiisade igapäevaellu ja kohtukulli ees tundis ta end üksjagu koduselt. Jätkab Aadumust. Ka tänapäeval loomulikult uuritakse suurt poliitikat seal kõrval väikese tavalise inimese kohta arhiivides päris palju põnevaid materjale. Kõige rohkem räägitakse lihtsast inimesest mitmesugustes kohtuasutuste materjalides. Aga seda, et seal oleks võimalik pidanud mingite hobuste, varaste, pättide ajalugu, omaaegne kohus oli tunduvalt laiem, kui me seda tänapäeval oleme harjunud ette kujutama. Eesti talumatsi jaoks oli üleüldse riigiasutus tipus kohtunik kandma, sest kui veel mingi mundris mees istus, no mis ta siis oli, küllap ta ikka kohus oli, mis maakonna koolikomisjon eestikeelsega maakonna kooli, kus näiteks aga eestikeelsetes materjalides kab loomulikult see lihtne inimene peale 19. sajandil algupoolel, kui igasse valda tekkis vallakohus, eriti Liivimaal. Siin tulebki Eesti- ja Liivimaa erinevus aga tugevasti välja. Ja omaaegsete vallakohtu protokollid loovad väga põneva galerii just nimelt sellest talupoja igavest taevasest elust, omavahelistest suhetest, millestki õiest. Kui hakata nüüd lugema varasemaid vallakohtuprotokolle, siis seal küll hakkab peale asi mitmesuguste suhetega paarimisega. Küll käivad kirve ja piibu vargused, küll käivad sõimamised. Nii et tegelikult on vallakohus suures osas ka nii-öelda lepituskohus ja mõnikord mõtlen, et võib-olla meie ajal oleks ka rohkem sellist nagu lepitaadi institutsiooni vaja, võis juhtuda, et tulid vastalised sinna tigedane kokku pärast sunniti, et nüüd peab kätt kandma, läksid laiali ja, ja Nami kakelnud võim vähemalt materjali põhjal ei arvata. Väga-väga suure huviga loetakse näiteks mitmeseid, perekonna moraaliprobleeme käsitlevaid momente. Vaevalt nüüd või üle kahe sajandi keegi nüüd nii väga tunneb, et tegemist delikaatsete isikuandmetega. Olgu, leiabki mõne kauge esi esi esiisa kes On kaebab, et emal riided, riided ära varastatud ja tema pidanud palja veega üle mõisapõllu tõusva päikese kiirtes kodu polev leekima. Noh, lõpuks tuleb välja, et iseenda vastu tunnistab üles, et on Ehal käinud sellega ja kui midagi peaks juhtuma, siis on tema, see, kes peab hakkama kasvatusrahasid maksma. Kunagi lugesime tudengitega läbi terve paki vallakohtuprotokolle, kus ilusast tulidki temaatiliselt reas on kõik just need nii-öelda need lapsed esimese lood ja seal oli ka niimoodi, et mõni teine eestlased, kui tema kusagil käinud, siis tema on kohe oma 20 kopikut ära maksnud ja seetõttu temal ei lasu kohustust. Siis teisel puhul jälle teatatakse, et mingisugune Miku teatab, et tema ei ole mitte see laps isenesest, temal 10 sõpra veel on samma radage teinud ja kõik sõbrad on ette toodud ja kui siis sõbrad üles kõik seda tunnistavad ja kui pärast tuleb väljetniku kõrtsis neile välja teeb, no siis on selge, et oot-oot, kas siin ei ole mitte tegemist tunnistajat äraostmisega. Küll on aetud neid lugusid jälle soldat, eks võetud sõbra kaela ja nii edasi. Valla kuus annab loomulikult natuke negatiivse maiguga asju, sest kohtusse jäävad asjad siiski, kui midagi Harry läks, eks ole. Aga mõnikord kirjeldatakse, kuidas siis kosjas käidi, missal kingiti, kes seal Kaasas olid, selle ilus, kena etnoloogiline pilt. Aga kohtusse jõuavad asjad siis, kui lihtlused on üles öeldud, miks, aga sellepärast, et tüdruk sai pärast jäidet, Tõnu Kellg asjas käis, aga tal mitte oma riided seljas ei olnud, vaid oli naabripoisi käest ilusad riided laenatud. Kuidas ma saan sellele siis nüüd minna? Mõnikord tuleb välja, et tänapäeval räägitakse, on mitmesugused sellised, enne pulmapoissmeheõhtut kusagil Vändra protokollidest lugesime, kuidas oli siis kuidas poiss ütleb kihilised üles, pulmi ei tule, sellepärast et tema on näinud, kuidas ikka tema väljavalitu on õhtul siis oma vanade poiss-sõpradega hüvasti jätnud ja siis on, tuli igavene. Noh, siis on kõik läbi. On hoopis tõsisemaid asju, on päris eredad pildid näiteks sugupõlvede vahelistest suhetest ja konfliktidest sellest, kuidas mõnel pool on unustatud oma vanemate ülalpidamiskohustus. Õnneks ei ole seda mitte nii palju, kui, kui võiks karta, mulle tundub, et kohati ikkagi hoopis vähem kui tänapäeval oli siiski ühiskonnas rolli mõju. On olemas. Sajandi keskpaigas, üheksateistkümnendad keskpaigas, teises pooles ka selliseid asju, mille peale mina küll ütlen, et kutsuja ruttu kirjanik, las ta kirjutab üles. Mäletan just ühte lugu, kuidas mehed kõrtsis vedasid kihla, et abi ma ei oska hästi habet ajada, mida ta siis õieti kihlatnevas näidatud hobuse kuhu see pepu peal kasvõi lõpp pügab sellel paljaks niimoodi kordagi sissi lõika. Nojah, aga pärast tuli välja, et see hobune, keda, keda siis raseeriti oli mitte mitte kihlavedaja, vaid selle mehe oma, kes kõrtsis parajasti päris jobunud peaga magas. Ohmilised tagantjärgi sõjagraafiliselt sellest tulevad, on kohtu eeskirja pandud igapäevase elu seisukohta, tähtsad asjad, näiteks töölepingud me saame ikkagi teada, millised olid karjalapse töötingimused, me saame teada, mis tulid teenijatüdruku töötingimused ja saame teada, millised konfliktid, mille pärast need töölepingud katkestati. Kus oli tänapäeva mõttes sellist teine tüdruku ahistamist, kus on lugusid, kus on karja, lapsi julmalt läbi pekstud. Lastest muide hästi palju on lugusid, mida mina nagu ei osanud osanud otsida. Tuleb välja, et on lastemängudest ja kusagil on Need karjapoisid harjutanud langevarjusporti, ülekantud mõttes roninud noorte vibalike kaskede otsa ja siis ikesel vihinal alla sõitnud noor painduv kask nagu langevari pidurdamas. Pärast seda tuleb öelda, et kui on ikka terve norgaasik pilbasteks sõidetud v küll on isadel maksmiste klaarimist laste poole pealt jälle ikka meeldib ronida, kus teha, kus on lapsed mööda katuseid roninud, läbi jalad läbi õlgkatuse kukkunud, kus vesi hakkab. No tähendab, katus pidi ikka väga, väga mäda juba olema. Jälle suured, pahandused käes. Siis on. Pahandusi, kuidas karjalapsed küll on loomade sides ratsutanud ja mõnisada pahaks pannud, aga selle tagant tuleb välja ikkagi tegelikult elus pilt, mis kuskil külas toimus. Kohtupeeglis on Eesti talupoeg Mats Traadi Tartu keeles kirjutatud teksti loeb Tõnis Rätsep. Kogukonna kohtu ette tulli Kaarel ver ja kaebas, et kui tema kevadel 874 endisest elukohast ära kolinud siis utsu talu peremees Jaan vaha temale kohtu mehega järgi tullu. Jamsele kappimis kadunud liis stuki varandusest põetamise eest tema kätejäänul lasknud kohtumehel kinni panda. Ning Kaarel Verevi kra, mis iluste kappisisse ollu pakitoom saanu välja ammutedus. Jomm temal tee peal kõik need taldrikuid tassimis, kapinullukatski läinud. Ning viinu Jaan maha, selle kapi oma talule ja pannu rehe alla. Ehk ei ole jaan vahel selle kapiga midagi tegemist ollu. Sest jaan vaha olla liistuki Gea temast jaan vahest käima peale saanu omast aiast ja ussaiaski välja Ajalu. Ja olla deme kaarelver selle liis Tucci armuperest oma majja võtma, sest et liistuküttel noh kui tema kohta ei ole leidnud, et kui ta koskile teenistusse ei saa, siis tema poob end ääre. Ning sealt teeme majanula liistuga, jaan vahest käima pääle saanu maha saanu ja oleva Väiga raskete laste vaevas ollu. Aga tema Kaarel merre olla mitmest paigast rohtu, toonu, nimelt vaalust, kaits kõrda ja kui katsist üits kõrt ja nuustakule, niisamuti üits kõrt ja ka vanamoor olev mitmest paigast toon. Ja kui viimaks liistuga pärast lapse sündi kommete ärajäänu olla tema, Kaarel verev neile teda Mõsknukatekümne kopika eest viina toonu ja tema veel paljude muude asju pääle kulutan Aga kadunud liistu, kui tema leeven, ent näost juba Kuletanud, nii kui vahaküünal lubanu, et kõik peab tema järgi jäänud varandusest ära mastus saama. Aga enne liistuki surmaollu kadunud Liisu vend Hans, tukk välja teeninud soldat sõsara varanduse ära viin. Ja liistukis sõsar Katrinadel tullu teda tõbe ajal vaatama, aga kui Katrina Kellomanakana ära minema, on temal liistuki löötellu sõsar mässina mulle Berenduses lubad, kui sina ära kuulata. Ning tema, Kaarel verre vangul, kuis liistuks, sõsar Ale kostnud. Mina mõtlesin, et sina tulid minu armust vaatama, aga sina tuled minu varandust otsima. Mul ei ole sinule midagi anda, kui minu juuksed pääde. Ja kui kerku härra neid sinule lubab, siis lõika need haua ääres minu pääst. Aga Kaarel verev kaebas, et tema olla põetamise peale kõik ära kulutanud, mis liistuktil ollu. Ja võtnud emaliisurravitsemises Moostakult August Sastrovi käest veini ja muud, niisamuti Schmidti saia poodist, Vesikringlid ning viimase hea alles paar nädalat tagasi Äremas. Aga et sinna jäänusel liis duktika, mida keegi olla Berinu, siis olla tema, Kaarel Värv, lasknud üleval nimetatud kapi ära, parandada omale. Ja enne kui tema nakkan ära kolima olla küll jaan vaha tema poole tullu ja ütelnud, et see olevat liistuki venna Hansuga. Olgu küll, et Cap nüüd kaarelverry käänum ei võivat temal laskes seda mitte ära viia. Aga tema, Kaarl, Verv olla üteldu. Kui minule kõik mastus saab, mis mina liistuki pärast tule vaima näen, siis võid kapi saada. Heaolu systemagaaril verre Liisukapi vankri peale pannud kõge oma kraamiga Kossis Jaan vaha kohtu mehega järgi tullu ja lasknud kappi kinni võtta. Aga tema selle läbi suurt kahju saanu nii kui enne nimetud ja nõuab nüüd kahju tasumisest 10 rubla. Ning kandnud ta tunnistajaks üles utsu näitsiku anummarrana ja samast talust Peep Jakobsoni. Ehk nemad küll sealmann sulle kui liistu peremisse noodsa nulli. Aga seda asja talveste teadvat. Ja kinnitasid JAAN vahateenrid ühest suust, et see KaPomdatest olul liistuk jooma. Jaom, tool, otsu rehe all. Aga kui Jaan vaha suure tüliga liistuki aiast ja ussaiaski minema ajanud, sest et nakas sõbrustama anuma rannaga on ta selle kapi rehe alt välja haid viirde vihma kätte tõstma. Kost kaarelver sellepärast liistuki surma olla nuustakule viinu ja lasknud tisleril kappi, siis see rattur rotimulgu kinni panda. Aga siis üleval nimetatud kappijale tagasi toonu, ent seda kõrdmite uudsule vaid oma talule ning olla see vana kapp ja kaet tukasuk koguliistukist perre jäänu varandus. Ja saad see, siin on kapp. Kogukonna kohtukeelualapank. Ja Jaan vaha käte utsu talu reheala Ojuland. Enne veel, kui kohtukulli ette astuvad järgmised seletajad kõneleb mats traat novelli tagamaadest. Kui rääkida nüüd kohtupeeglist eraldi, siis seda novelli olekski tekkinud, kui looming ei oleks pöördunud minu poole. Ka siis ma hakkasin lehitsema oma vanu vihikuid, kus mul väljavõtteid tehtud väljakirjutusi Tarto arhiivis vallapaberitest ja ma leidsin ühe niisuguse. Need lood ja asjad on juhtunud eri valdades, aga see pole tähtis, kirjaniku asi ongi kõik kokku monteerida, kokku sulatada, see on tema ülesanne. Sest ega paljud arhiividokumendid ise ju ei ei muutu novelliga romaaniks. Ja noh, keel on huvitav, seal. Tegu on Tartu murde baasil tekkinud kantseliidiga. See oli kasutusel ülemöödunud sajandi kuue-seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel. Vallavalitsustes, valla kohtutes, praktiseerisid niisugust keelt ajutisele muutumatuks, millest eripära siis on seal palju, Germanismi loomulikult, nii nagu kogu selleaegses eesti keeles ja isegi veel tänapäeval leidvat humanism. See on üks asi, aga teine asi on see, et ajalehed ilmusid raamatut ja sealt on võetud osa vorme üle. Ja need on kohaldatud murdeoludele. Ja sellest tekib imelik segagi järk kohtupeeglis. Ma püüdsin seda esile tuua niisuguse kujul, nagu ta nendes paberites esineb. Milles seisneb, on kasutatakse kirjakeelevorme murdel ja kirja keelaneeri grammatika. Murdevorme on siis võib kirjakeelele nagu niuhti, see loob teatava koomilise efekti. Ma arvan, et need kirjutajad ise seda ei tajunud ja võib-olla ka tajusid, ma ei tea, seda, ei oska kunagi öelda. Vallapaberit ja vallakohtute paberitel nad huvitavat, seal tulebki väljakirjutaja vaimne intellektuaalne tase ja tema haridus, haritus. Kes võis linna koolilõpetajad, kes kihelkonna kooli, kes kui palju kes oskas saksa keelt paremini või arvasite oskab ja nii edasi, et kõik see ei kajastu seal seaduses küll, tõsi küll, jogurti tõlkis Tartu keelde ja Talurahvakuulutajat omal ajal. Et see andis isegi teatavat tuge, võib-olla ka vallakohtus ja vallavalitsuses. Aga jah, muidugi, kui tunnistavad ikka esimeseks keeleks põhikeeleks eesti keel, keskmurdele tuginev Põhja-Eesti Tallinna kee Tallinna kiir siis ehk sellele muidugi toetuda igas mõttes ja seda veidi peenemaks ja paremaks pidada. Aga sel ajal, kui kohtupeegel see on 1900 seitsmekümnendat aastat. See oli enne venestusaja algust Tuleb välja, et kohtumaterjalidest saame kohati isegi peaaegu nagu portree kätte mõne mehe kohta. Asi oli selles, et teatud perioodini ega siis Eesti talupoeg väga vabalt ringi võinud liikuda ja kohtutes andi peetiga passiraamat. Tänapäeval on igalühel pass taskus, siis passi osta see, kes tahtis kodust ära minega kodus passi vaja ei olnud, passi kantisse läks kas läks naabervalda kuhugi tööle või kuhugi lausa Peterburi linna või Riiga, need olid ka eestlastele kõik sellised peaaegu kodulinnad. Ja eriti nendele, kellel kodukandist tööd ei jätkunud, eks ole. Ja, ja seal on ka põnevad asjad, seal on selleks pass anda siis fotot muidugi olnud, mis kleepida, aga küll on need inimesed hästi kenasti toredasti põhjalikult üle mõõdetud ja kirjeldatud on kirjeldatud, kui pikad nad siis olid. Mõne kohta tuleb välja, kui need arstina Versokid kõik praeguses ümber arvestab, tuleb pikk mees, meeter 64 oodatud nii vähe või oja, aga mõned olid ka meetri kümmend ja ja, ja eriti vahva, tuleb välja just Järvamaa kant, kus olid tegelikult ikkagi suhteliselt lühikesed inimesed. Antropoloogid on seda ka öelnud. Vähe sellest, eesti keeles on see ka juba fikseeritud, isegi Wiedemanni sõnaraamatus muide, on ära söödud sõna junn on tema väga paljude tähenduste kõrval junn mis tähendab lühikest inimest. Aga see selleks lisaks sellele pikkusele, mis seal siis täpselt kirjas on siis pandud kirja, mis värvi juuksed inimesel olid ja silmad ja ta erilised tunnused ja kas tal oli kuulge armi või, või midagi muud põnevat. Kellel erilised tunnused, noh, umbes niimoodi jänesemokk või armid näos või või, või kusagil oli üks päris ehedalt kirjas, et kellelgi hobuse kabja arm näos mesi algul mõtlesin, et see on midagi varjatud, ei ole tööõnnetus, et tänapäeval on ka liiklusõnnetused ja, aga tolle liiklusvahend ei vahel takka üles ka, nii et igasuguseid asju juhtub. Nii et passi, raamatut kohati kirjeldad väga ilusasti, meie esiisasid vesi emasid. Kohati on selliseid ilusaid kirjeldusi, ma vaatasin ja pilt tuli silmas kaunist eesti neiust, kus olid kirjutatud ma kastanpruune juukseid ja tõmmud jumet ja sügavaid pruune silmi. See välja, tal oli pikk ja sihvakas neiu ja kui kõike seda loed tõepoolest, tuleb ju mingisugune pilka silma ette. Aga kuivõrd sõltu sellest kohtukirjutaja või kes iganes selle kirja pani selle fantaasiast või kuivõrd see oli nagu formaliseeritud Edward, mis peavad kirjas olema. See oli ka formaliseeritud, lahtreid olid olemas ja, ja seal on ikka igasuguseid igavesed kirjeldusi, kohati on ka niimoodi, et jume hai haiglane ja üsna koledad kirjeldused ka aga mingi loomulikult sõltusse kirjutajast ja üleüldse, et tolleaegsetes ka vallakohtuprotokollides on sageli ikka selliseid sissekandeid. Noh, õnn ja õnnetus, kui minu kodukandis oli ka kirjaoskamatu kirjutaja, no ega siis ikkagi midagi teada ka ei saa kusagil oli, et tähendab kirjaoskamatu kirjutaja näiteks tuli üks tudeng ütles, et kuidas sellest aru saada, et vot tema koduga protokolli sonett 1000 aga Hayden, Tom, et ei oleks punkt. Noole nüüd kunstnike, ma arvan, et võib-olla need kohtumehed said väga hästi aru, mis asi on. Aga see on nagu mingi parool, mida need, kes teadsid, on juba ammu surnud ja meie mitte Aru tohutu vaba fantaasiamaa, see on asja üks pool, teiselt poolt on kohati olnud ülimalt kirjaoskajaid, kirjutajaid on kuriosasid, muide noh, näiteks kunagi hea kolleeg Allan Liim näitas mulle valla protokolle, kus kirjutatakse, oli olnud karkuse vallas, kus vallakirjutajaks oli võetud ainuke haritud mees, kes Linus valla Brotheri kirjutama kohalik mõisnik. Nii et mõistlik tulija kirjutas matside protokollid korralikult üles, korralikult kirjutas, et tore oli vaadata reas kohtades on olnud haritud mees, näiteks kohalikes ter, kes oskas hästi kirjutada ja mul tuleb meelde üks, üks kohtuprotokollid ja seal oli yks sõimulugu, kus algul siis omavahel kaklevad inimesed nõudsid, et et nemad, laiendage, rumalasti sõimati, tuleks köstrale välja saata tema nagu kirikumees ja tema juures. Kui see korrutada, siis tehaksegi selgeks köstrihärra tema ise ära minnes juba kirja panema. Ja siis kujutad ette, siis tuleb kolm lehekülge kõiki neid rumalaid sõnu, mis üks või teine ütles, mõni määratlus on ka pikem kui üks sõna, vaid lause, mis ta ikka on öelnud ja mis ta on öelnud. Ja see protokoll nüüd on mul silme ees veel noh, sellepärast et seal oli väga palju rumalaid sõnu, mis tänaseks on unustatud, mida me sõnaraamatu järgi uurisime ja saime ka teada ja mõned eriti innovaatilised inimesed uuesti uuesti kasutusele. Aga, aga, aga see protokolli nimedest, brändi poolest, pühentali lõpus, et kõik muu, ma võin talle andeks anda, seda viimast mitte. No mis siis nüüd tuleb ja siis tuli lause taha, ütles, et kogu minu kohta kogu ilma regi mõtlesime regi ahah, hoi ja siis läks tükk aega aega, enne kui me oma rikutes aru saime, et oot, kogu ilma Regiks, see tähendab, see, mida veel kõik see, oi, see siis me saime, arvuti oli küll rängalt öeldud. Nii et aegsetel omaaegsetel eestlastelt, kui seda jaksati kirja panna, väga rikas keel, väga mitmetasemeline, mõttemaailmavõime öelda asju ka niimoodi, et et ainult ainult ainult asjatundja sellest üldse aru sai. Ja me oleme praegu ikkagi, mis sajandis me tahaks oja ikka 19.-st sajandist, sest tegelikult ikkagi vallakohtuid tekkis esimese 18, ma sain lõpul erainitsiatiivil. Massiliselt hakkasid nad tekkima ikkagi peale talurahva pärisorjusest vabastamisest ja Põhja-Eestis said nad elujõu peale 1266. aasta vallareformi algul läks aega, et nad ikkagi veel ei jõuaks selle Liivima tohutu suurde kohta praktikale ajusid järele küll. Maarahva elust-olust 19. sajandi seitsmekümnendatel kohtupeeglit loeb Tõnis Rätsep. Hans Stubb ning Katrina Kell talurentniku abikaaskerkuvallast olli Tulluseletama liistuki Peranduse asja. Sest Katrina, kellel ei ole sugugi rahul, et Hans viil liistukeelu ajal kaetu kasuka sõsarkraamist ära viinu ja temale Katrina keelile ei ole midagi Berenduses jäänud, mis mitte õige ei ole. Aga liistukiles olete tütegi tõstamenti, siis nõuab Hans, dub kui vend ja vaene inimene endale kaka õppi. Et las tema sõsar Ale Katrina, kellele sedaviisi sul seal neid kappe ja kirst Esigi terve ilm, ent minul ei ole koskil leiba hoida Rotteist. Esmele Katri kostis, sul on kas Gea Suleegalbolüteni, Joosep. Aga Hans Tuck hakkas hirm ütles välja, kas holliminutentsik, aga ta läits Kaarlippeni nahka. Ent kohus mõistis kasuka Hanstukile, sest see juba tema käe Kaarel ver palvel kohut mõista hamstuki ülek ja tema vereva koera kevadel. Pole Talvet püssist maha lasknud sõnadega viis meest vasta kaitsmist, kassi vasta. Ja siis ülalnimetatud koerad, topp, nui järve mulku kost tema, Kaarel ver inimeste ele ide tarvituses vett võtta. Ja Veevadjeen ollu, obene tollest püssilaskmisest, nii ta ära heitunud garanupisti üles murdnu vehmarjäära ja tahtma mõtsa joosta, seejuures sadanud emakaarel verre v vadi otsast maha ja õhk päega vastu jää. Ja olnud emalt olles meel pääst ära ka jäänud väega nõrgas ajanu öösel rumalik jutt. Aga Anstub tõi põhjenduseks, et tema Kaarel Verevi peni ei olevat üle pää lasknud jälle vana soldati ahel kassilge igal pool peremehega ühes kõnni. Ja ehkki tema koer olis soldatid näta saadena alati väega üles ärrite, tulin hakanud käredad haukuma, et s või kannatada, kui soldat temaga, Venne keeli brass. Ja niisamuti eskannata koer, kah Ansu ahka kassigi, temal lolli nõna veritses krats, kui ta viimaks talvel reheahju korstnat tüks, kui soldat käis tema, Kaarel Verevi talus au vedamises, hobust küsimen. Ja kas oli peremehe järele Joos nõiavana soldat kit no jää kassi hoiab, see hoiab ka obest. Aga Kaarel verre ütles välja mett küll, tahime kassi korstnajalas ehest, kust ta meid Kõllastes ilmega vahtsi kui vanaisa vaim välja kisku, aga peni läits väega ägedasse jõudsee jaole enne kui inimese. Ja onlasele aha kassitaalsestil lahkunu niiet õitski roitsimine Savit, ehkki küll rahvasõna ütleb kassi keele pääl kaheksa tõugu surmarohtu aga koera keele peal üheksa tõugu ohtu. Üleüldse oli asjaga palju vaeva, ent tema, Kaarel verre oma koera ega ennast koera omanikuna süüvi alusesse ei tunnista, ehkki neil mõlemil silmne operast katskik, rääbitu olluva. Aga kui Parila Hans tukk on minu peale kaevanu, et mina olev laskma juut rosina lummelda endale aha kassinahast mütsi ja kandvad seda avalikult mõnitusest kaege, mis mina võin vaese inimeseloomaga teha siis on tema minul laimanu ilma ning inimeste Een, missuguse teo eest deme, Kaarel verev ballel kohtult kaitset. Ent mõisteti tühja Kohtupäeval Tully, et olen vaha ja tõstis kaebust, soldati naise maaladuki vastu ja tullu tema talule nõudnud kurjalt endale kappimis liistukist järgi jääl. Aga kui tema jaan maha ütelnud Capon kohtukeelu all haavanus, soldati naine tema ammu sõimanud teda Jaan vaha, Vardlikus austuseta inimeses ja hoora päälikus ning ähverdanu utsu talu maha palutada ning Äraetade tuhk peab asemel olema ja ballel tema jaan, vaha soldati naist, maa-ala tuki, niisuguse cropi ülevalpidamise eest kohtul karistada. Ja sai küll mõistetud, et maalatuk peab kolm nüüd päiva oma tegude üle aru pidama vee ja leiva pääl. Tegelikult valiti vallakohtumeesteks ikkagi omasugused. Üks peremees oli eesistuja ja selline, keda usaldati ja tema mõistis õigustama talu kusega. Ta tundis seda maailma. Veel on analüüsitud seda, et et kui mõisnikud tõepoolest andsid terve rea funktsiona algul nagu vabatahtlikult lihtsalt ise lõid, kohtavad, võid sellega laiali saata. Kui see oli mõistlik erainitsiatiiv, siis tuli välja, et kui mõisnik langetab Rimi otsuse siis on mõisid ja rahvas käib vaator, ta põrnitseb altkulmu. Kui samasuguse otsuse teevad omasugused, siis on sellest kuidagi õiglus oreool. Seda võetakse vastu paremini, seda kuulatakse, sellest lähtutakse ja selliseid mõttetuid konflikte jäi nagu vähemaks. Siis selgus veel, et kui mõisnik tekki tegi oma õiglustunde järgi siis selgus, et vahel need otsused ei olnudki talupojale vastuvõetavad. Ka hea mõisnik ei osanud mitte alati teha selliseid otsuseid, mis olid talupojad vaimule vastuvõetavad ja seda kohustri vaja. Ja see oli tõepoolest Eesti külaühiskonnas igapäevase elu orgaaniline koostisosa. Seda, mida ise ei saanud ära klaarida omases ühiskonnas ikka päris palju. 66. aasta reformiga muidugi muutus ikkagi Eesti külas hästi palju, siis tuli juba uus valla valitsemise kord, siis tuli mitte ainult vallakohus, vaid juba ka vallavolikogu ja vallavalitsus. Ja see Abacia tõsisemaks, tõsi ega see ei tähenda, koos otsa sai mõned asjad peab ikkagi ära veel mainima sealt kohtust, ega seal ainult uudishimu ei rahuldata, seal ikkagi, nagu ma juba rääkisime, leiab sõnavara, säält leiab ka põnevaid dokumente. Ma rääkisin vallakohtus, ta oligi kihelkonnakohus. Kohtus on kinnitatud näiteks varasemad eesti seltside põhikirjad, mida, nagu ei teagi tuiksealt otsida. Hästi kenasti kirjas. Kohtust võib leida näiteks ka mitmesugust kultuuriväärtust omavaid kirju. Ma mäletan ühe kohtutoimiku, kus keegi nõudis kahjutasu raisatud aastate eest. Oli sõduriga kirjavahetuses olnud see lubanud tagasi tulla ja võta kirjavahetus pohlamaalt või Poolamaalt, eks ole, ikka suuga suudlemata käega katsumata ja mis seal kõik ilusat lubati, tuli tagasi, ei, ei võtnud ära. Ja noh, ja siis hakkasid need suured pahandused. Tunnistuseks on sõdurikirjad näiteks Poolamaalt juhtisid Kirtju tunnistusi, selliste materjalid leiab, satub ka üsna palju. 19 sajandi kaheksakümnendatel aastatel hakkab kohus omandama rohkem sellist arbitraaži nagu kus juba mõni peremees. Saab teada, täiesti uudsed asjad, mis asjad on protsendid ja, ja, ja võlaprotsentide mõtlen ja kus hakatakse juba väga seaduse mitte ainult vaimu või ütleme, vanade traditsioonide vaimus krahvi järgi asja ajama. No siis ikka jälle tuleb ka see aeg, kus mürinal kukub, kokku saab vana patriarh on õigussüsteem mitte niimoodi, et alati on nii tehtud, nüüd tuleb nii teha vaid, kus tuleb juba see, et, et vaat siin on õigus, raamat, sul ei ole õigus. Lugesime jälle tudengitega päris huvitavat, et kohtulugu ühest rahvusliku liikumisest hästi tuntud tegelase kohta Viljandimaalt pärit kes oma koduvallakohtule ikkagi andis tõelise, peaaegu nagu surmahoobi või nii. Käe jälle tuleb välja, et ka võimekad rahvusliku liikumise tegelased olid väga võimekad tegemist järjekordse lapsetegemise looga ja kus siis küsitakse mehe käest, sina oled nüüd sellele tüdrukule lapse teinud, nüüd hakkad kasvatusraha maksma, ta vaatab, et tõestage ära. Kododot, no mis tõestage tunnistamine, Sa pead ütlema, kas tegid või teinud säädus, raamat ütleb, et mina ei pea enda vastu tunnistust andma korat kuidas ei pea, no kus me siis teada saame, siis lubatakse veel mehele ihunuhtlust anda, mille peale tema teatavaid peremehed ihunuhtlust, ammubriidee vete säädus rikkuda. Ja läheb selliseks selliseks selliseks konfliktiks, kus järsku vanad auväärsed traditsioonidel põhinevad kohtumaid avastavad, et et midagi kohe ei anna enam teha. Kes see tüüp peavad seal nüüd delikaatne asi, ma meelega leidsin, et, et ei või meie rahvusliku liikumise tuntud tegelasi siis mõni tahaks. Aga no mõte oli praegu rääkida just sellest, kuidas ikka see, kuidas see kohus siis nendega jänni jäi. Täna saates Mats traat ja tema lõunaeestikeelne novell kohtupeegel viis kohtuskäiku on selja taga. Jätame nüüd 15 kohtukulli korda vahele ja vaatame, kuidas kaebamised lõppevad. Ikka imestades, et mis kurivaimu kummaline meelelahutus, see meie esivanematel küll oli. Demokraatia, kool või väike vaheldushallis argipäevas või hoopis kolletav uudishimu, mis paneb meid kohtu kroonikatest närvikõdi otsima. Nii 21. sajandi alguses, kui 19. sajandi lõpus vaatame kohtu peeglisse. Teksti loeb Tõnis Rätsep. Kaarel verre kaebas jälle tema liistuki armustama majja võtnuia, tema põetamise peale palju kulutamisest tema, Kaarel ver olla mast paigast rohtu toonu, nimelt vaalust, kaits kõrda ja kui katsist üits kõrdja nuustakul, niisamuti õits kõrk. Aga kui viimaks liis tukk pärast lapse sündi, ommettere jäänu olla tema, Kaarel Veremneile teda Mõsk mu kattekümne kopika eest viina toonu. Ja ehkki see tema nõudmina teiste kohtuasju varju jäänud, ei ole ta ometi Igalnu. Ning ta ballett liistukist järgi jäänud kapp, kus ühendamata taldriku ja tassiollu katskillenu, kohtu keeruvalt vabast lastas ning temale kahju tasumisest, Santas. Aga kui kõrge Aulik kohus mõistab üleval nimetatud kapi Hanstukile, siis nõuad temalt 10 rubla. Ning tõid aga ette mitmat, rohutähed ja kviitungid, mis tema kulutamist seletavad. Ning Saise liistukist järgi jäänud Cap mõistetu kaarel verre, mille tema kahju ja kulutuste tasumisest, mis Tallo mullu liis Tucci põetamise Jerravitsemisse Kaebasid Hans Tuck ja Katrina keel, et nemad ei ole rahul kohtu mõistusega, et liistukist perre jäänud kaps saanud Kaarel verre, mille mõistetud, aga esijäreanis pahane Katrina keeld ütles välja, kuidas tohtis kohus kapi mõista võõrale inimesele, mis sest, et ta tõi pudelikesega veidi rohtu ning laskis GDP suur ma putru ja kapslit. Aga maha sai Liis Tuck, Viidu, Joosep Nagel Juobesega ning tema meelest ei ole kohtumõistus õiglane. Ja Hanstuk ütles välja, et kui muud üle ei jää, tuleb edasi kaevata ning nemad lähevad Riiga kasvaid Peterburgi. Ent Katrina keele ütles Sihi neiule õiguse haisugi. Aga pää kohtumees, ütles naine, ma hoiatan sind sündmata sõnade pärast. Saa seisad, kohtu peegeljeen, pead kohut ja kohtumõistmist austama, muidu sad saaduse raamatu põhjal karistada. Ja sai neile mõlemile apellatsioonilehed kätte antud, et nemad võis kõrgem back kohtu eelkaebust tõsta. Tuli jälle ETK relverrv ja kaebas, et olgu külviis stuki kapsanu temale mõistetud ja teme kapi oma talule viinud tullu. Kate 10 kaheksanda septembri võtangul sinna Katrin Nagel, sulane Märt jätüten kellu, kirves, käen. Ja omma vanemajäänu Saisma Aganikkused kossen ülalnimetatud KaPollu. Ja on käsknu Katrina, kel poisil Aganikuks vallale murda. Kui aga tema, Kaarel verev, keelame lännu, hõiganud Katrina, kel Märt jätile, tõmba talle kirvega õigus, homme poolel. Ent sulane märki, et ei olla tol ööl. Siis nakkannukatrinageldada Kaarel verre hirmsaste sajatama, saagu saabuma, sajatan, tulgu, tulgu Mattoovutanud tükki Cucurrad sinu ihu ja hinge sisse. Ning pal Kaarel ver Katrina Kellit trahvida mille pääle nimetatud naisterahvas ja Märt jätt sait kogukonna kohtu ette kutsutud. Kost tuli välja, et asi täielikult nõnda. Ning sai Katrina keel kolmes süüs päevas vangi vee ning leiva peale mõistlik. Kui jõuame sinna sajandi viimasesse kolmandikku seal tuleb juurde juba selline põnev allikmaterjalide liik, mis räägib talupoegade igapäevasest elust vähem igast inimesest eraldi, aga vallast ikka rohkem. See on siis vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollid. Kohad olid meie esivanemad väga nii-öelda õpilase rollis, aga õppisid hästi ära, kui nad enda vallakogukonna tegid. Nad juhtisid seda hästi ja me oleme läbi aastate imetlenud seda, et kusagil kirjas alguses me kuuleme seda, et noh, vald võib-olla töötas halvasti või midagi halvasti. Aga tead, ajalehte jõuab ikka see lugu, kui midagi on halvasti. Kui hästi on, siis ju keegi ei kaeba. Tegelikult see pool sajandit valda oli eesti rahva poliitika kool kui ei oleks seda vallavalitsuse kogemust ees, ei oleks olnud võimalik ehitada sellist otsevad oma riiki. Mõnest ülikoolis käinud mehest oleks vähe olnud. Rahvas õppis ära, mis on tema loogia sai jube ruttu selgeks oma kitsas vallas demagoogia kaugele ei jõua, ta sai teada, mis asi on kompromissid, see, mida me praegu ikkagi õppima õppimine ikka päris selgeks vahel ei saa. Sai teada ka seda, seda, mis seal demokraatia kõige paremas mõttes. Kompromisside kunst oli just selles, et kõik ajasid küll oma joru, aga lõpuks said aru, et keegi ainult oma isa tulebki kokku leppida. Juhtus seda, et keegi olnud rahul, aga ometi leiti kogu vallale parim lahendus. Lausa nauditav on järgida vaadata seda, kuidas rahvas õppis ära selle, mis asi on näiteks jälle oluline asi, mis on toimetulek, mis on sotsiaalabi. Meil tänapäeval kipub olema niimoodi, et räägitakse, noh, riik peab, võtame. Aga tollases Eesti ühiskonnas väga lihtsalt ja selgelt orgaaniliselt juurdunud kogu abisüsteem alates eneseabist vahel nimetasid suka sääreks, jätkates pere abiga. Kui ikka poiss tahtis ära linna minna ja vanemad olid vanad ja ei saanud ise hakkama, oli karta, et ei saa siis poissi linna ei lastud, vaid, vaid hästi või kui lähed, siis maksad kautsjoni sisse, et vanemad oleks ülal peetud vanematele kohused laste ees ja kui nad olid töövõimetud lastel kohustused vanemate ees seda sugulaste abi harrastati ka laiemalt, noh, juhtus ikka niimoodi, et kui isegi oli kauge sugulasega, siis ja vald leidis, peab abistama, siis ta mitte alati pannud inimest kuhugi valla vaestemajja vaid leidis, et määrame siis talle valla abi, küll aga anname ja tema seal mõne kauge sugulase kohta, kui teil lähedalt sugulasi ei olnud kes siis ta võtab enda juurde elama, vald aitab poolest osas sugulane ka mingis osas ja leiti ka kompromissid, mis olid abivajajale kõige südamlikumad õelad sugulasega mis olid vallale ka vastuvõetavad, sest ei pidanud maksma välja tervet ülalpidamist, vaid pool sellest, näiteks selliseid loomingulisi asju oli väga palju. Kogukonna kohtu ette tuli Kaarel verre ja andis teada, et liistukist perre jäänud poiss lats tema talul tütar Miina hoole all. Tubli Termusemann ja juba kõnnib. Nii et võib varsti juba esiminna kohtusse õigust otsima. Ning ballele nüüd viimaks kogukonna kohus lõpulikult härra mõistas, kelle manuse Laits peabki jääma. Aga sama asja pärast tuli etega Jaan vahagee ütles välja, et tema tahab liistukist järgi jäänu poisslast, kelle nimi on Jaan ttu. Omale kasulatses võtta utsu talule tuppa tema eest igatpidi hoolt kanda ja koolipanda, sest, et üleval nimetatud lits talvest tema poikomm. Eskaarilvernaga Salvastena armee ütles välja Mellessossis, kui liistuk oli sinuga käima peale saanud a- aiast ja ussaiast välja ajasid. Ning teeme kadunuke tuliikuga mee väriedaade ennegi, mõni vilets ibal seljas ning kaebas, et tal enam kuhugi minna ei ole. Aga seepeale jaan, vaha kostis. Inimese meel on muutlik ja issanda teed äraarvamatu. Ning tahad tema küll asja, mis viltu lennu jälle hääs ja õigesse ajada ja poja oma majja võtta. Aga sel kohtupäeval tuli Kaarel verre viia Jaan vaha manu etega Katrina kelgija tunnistused teeme olla kuulu, et uued suuperemees tahab temasse saare õndsa liis tuki poiga endale võtta. Millele tema väega vastu seisab seepärast, et Jaan vahal selle vaeslapse peale ühtegi seaduslikku tunnistust ei ole ette tuua. Ja Katrina keel ütles välja, kas sa, Jaan vahe, mäletad, mis seal Liisust sõsar teie peremütsi on, otsan kui ikku Kapstoli juba lavale toodud ütlit. Ent jaan, vaha, oline salaära unetena ning siis ütles Katrina, kel sakitset, et sinul on küll tütar latsi, aga poiga sul ei ole. Ning jaan vaha kinnitas, et nende ase Küllo. Aga nüüd ütles Katrin, et kui niida, siis oled sa sellega oma liistukist sündinud, poja avalikult ilma ja inimeste maha salanud. Ja siis on demel kui latsel ligatsel tädilt talveline õigus poiski endale kasulatses võtta, seda enam, et tal endal latsi ei ole, sest et abi, kas Joosep temast palju vanempomm? Aga nüüd tunnistas Kaarel ver, ehkki tema arvamine neist kohtuasjust täiesti esiäralinoomia sugugi asja külge ei puutu või, või tema mitte välja ütlemata jätta. Ja nimelt, et kann Ell kurja juur ja algpõhjus ning tegelik sümfi alune Juba Juudama kuningas Taavet kollev solkinu ilusa kandle kõlistamisega lämmel maal paljud tüterlatsi ära. Ning com kannel heegelpuul ja edel inimlatselti pääl. Job liistu ja jaan vahest käima peale saanud, pärast maha saanu ja nüüd maha mõttetum langenud, niisamuti tulles salakavala pillivõrkudes. Sest nii tema kui jaan, vahakulli jäänuk, kullemat Peep Jakobsoni kandlemängu Aga sihkis liis muidugi perenaisest, sest et Jaani abikaas juba üle aasta oli endal Otepää surnuaia. Ja arvad deme Kaarel verre vett just sellepärast kadunu liis tukk peremehega käima peale sai. Aga selle peale Katrina keel ütles Jaan vahele paljut, Ennu ütlesin. Poisikese valmis, oletten. Aga üles, kasvatate tammine. Ja kui sa last minule ei anna, tahan mani, õitsev Räkin sinuga kohutki anda kasvõi põlvili maha, kasvõi Peterburi senatisse. Well. Ning Katrina kääpal kõrgesti austatud kogukonna kohut seal Laitsas periselt temale antud jamse Liivimaa talurahvaseaduse paragrahv ütles 150 kats järgi ka nende tehtud saanu. Ning pääle sellennavad Katrina kellet jaan vahelt mõistetas välja lapsekasvatusraha, nii kuidas ta ütles? Kaheksa rubla hõbedas 10 ajast haiga järgemööda. Selled. Jantsi. Kellel on minu sõsar kõge kallim, Berends? Kõnelesime täna eesti talupojast kui suurest protsessi Ast kes valla asju ajades õppis samm-sammult riigi asju korraldama pajatas ajaloo professor Aadu Must. Ja Mats Traadi kirjutatud kohtupeeglist luges katkendeid Tõnis Rätsep. Homme pöörame pilgu, pidu, see ilma poole. Räägime laulupeost etnoloog Kristin Kuutmaga kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.