Taas on teisipäev ja Indrek Vainu on meiega koos siin stuudios koha sisse võtnud. Tervist, ilusat hommikut. No nagu ma aru saan, siis tänane apteegiteema on otseselt seotud nüüd sellega, mis meil siin viimaste nädalate absoluutseks tulipunktiks on. Valimised ja hääled. Just nimelt, et noh, ega ju rahvusringhäälingus ei tohtinud ju väga palju vali valimise osas nõu kajastada, äkki mainid veel mõne mõne kandideerija nime ära ja siis seda anna aru. No ei kajastatud. Aga jah, vist oli tasakaalustatud seda teha ja liiga palju ei tohtinud kedagi promoda, aga tegelikult me tänases saates ei promongi. No nüüd on kõik kaagi erakonda ja, ja võib-olla kui siin mõni läbi lipsab, siis ikka nagu ikka, vaatasin asjad üle, sest et jõuga valimistega on seotud üks rakendus ja selle rakenduse nimi on valijarakendus mille sa tõmbad oma arvutisse ja siis hääletad. On veel ka mobiilirakendus seotud androidile, kui IAS-ile ja seal peale kontrolli rakendus. Siinkohal ma ütlengi, et paljud inimesed naljakas oli lugeda abstoriste Google Play neid kommentaare selle hääle kontrolli rakendusele, kes oli pannud ühe tärni nagu selle kõige nõrgema hinde ja öelnud, et täitsa mõttetu rakendus ei saanud hääletada, mingit QR koodi tahan. Kuigi see polnud küll selleks mõeldud just nimelt iga tegelikult nutiseadmetele mõeldud rakendus ei ole mõeldud hääletamiseks, sest et hääletada ikkagi läbi telefoni ei saa seda, või noh, e-hääletada läbi telefoni isa. Ja see on ikkagi mõeldud hääle kontrolliks, et sa hääletad arvutis ära, siis kuvatakse sulle, keda sa hääletasid ja kuvatakse sulle sihuke ruudukene QR kood, millest me oleme ka rääkinud ja, ja siis sa võtad selle hääle kontrolli rakenduse suunad selle QR koodi peale siis ta skännib selle sisse, siis vahetatakse seal võtmeid ja siis põhimõtteliselt sa saad nagu kontrollida poole tunni jooksul, kas sinu hääl oli see, mis andsid? Ja, ja noh, ega see rakendus rohkem ei teegi midagi. Aga noh, tore, onju. Et tegelikult pole ka raja, jah, korra veel vaatasin, et kas oli ka mingisuguseid erakondadel või, või, või veel kandidaatidel mingisuguseid rakendusi tehtud siis kahjuks kahjuks ei leidnud midagi midagi, noh, midagi eriti mõlemad tegelikult oli, oli paar asja, oli näiteks reformierakonnal, oli vali äpp mis oli tegelikult nii-öelda tavaline veebiäpp või noh, niisugune veebirakendus, see oli pandud sinna aiakesta sisse ja siis aita abstorstik alla tõmmata, aga põhimõtteliselt mäletan sedasama infot, mis sammas kujunduses, mis on nagu reform reformierakonna kodulehel. Et mitte midagi sellist erakordselt põnevad, aga mis sakenduses oli tegelikult huvitav, oli see, et selleks ei tasuta kohvi. Selle reformierakonnas olid mingisugused punktid, nalja, Kesk-Aafrikas said nagu kohale minna ja näidata, et sul on see reformi jah olemas ja sulle anti, anti tasuta kohv. Nii palju oli siis nagu kasu. Oliga oli ka üks, otsisin seal erinevaid kuulsaid kandidaati, erakonna nimesid panin sisse, siis leidsingi sellise rakenduse. See on küll juba vale vanem asi, aga selline pila, pilarakendusi Edgari pirnid kus siis on kaks nuppu ja siis vajutad ühele nupule, siis hetkel paneb mingisuguse hea ja pirni vahantaadi jah, mingi tsitaadi ja siis teine nupp tegi seda, et pani erinevatest Edgarit tsitaatidest mingi siukse jabura jabura lausega. Aga, aga noh, nii ta oligi, et tegelikult oli ka meie enda ühel raadiotöötajal oli täiesti korralikul telefonis toimiv, kuna see ei ole rakendusega vil telefonis kenasti toimiv leht endale tehtud, see oli Heidy Purga, Heidy Purga ehk et on, ega ma rohkem midagi leidnud, aga läheks siis selle põnevama asjana. Ja ma arvan küll, jah. Sa ühesõnaga siis nüüd räägid natukene sellest kuidasmoodi, tähendab, tähendab üks asi, mis alati valimistega kaasas käib, on see, et tulevad aeg-ajalt uudised protestijate kohta tõesti, kes on siis oma valimissedeli ära rikkunud. Kirjutatud on mingisuguse. Ma ei tea, vastulause sinna või joonistanud mingisuguseidki. Asi Järva Teataja avaldas ka kaks rikutud sedeleid, pabersedelite SMSe, see oli, oli leitud, kus ühel olid. No ma ütleksin, piktogrammid, tsensuur ebatsensuursete ste asjadest ja teisel oli psühhoterrorit viste tsiteeritud, eks. Aga nüüd ma ei tea, ma arvan, et seda vist ei ole varem Eestis tehtud, nüüd on üks on üks kord on varem ka ja nüüd on siis igatahes rikutud ära ka elektrooniline valimine. Mis see tähendab ja, ja ma arvan, et see, see on tõeliselt nagu tore, mulle väga meeldib, et et leidus inimene, kes suutis ja tahtis elektroonilise hääletussedeli ära rikkuda. No räägime natuke numbritest, et kui siis hääletamas käis, kahe oli, oli võimalik, valijate arv oli üldse 899, Tulate seal natuke peale siis hääletajaid oli kokku üldse 578000 ehk see on siis nagu osa võtta siis kuskil 4,2 protsenti. Jällegi niisugune hea tulemus ei, hääletajaid oli 176491 ja nüüd tuleb üks huvitav nüanss, et kui nüüd oli seal 76491 nii-öelda e-hääletajat ja siis loeti nendest täna 176329, muidugi ma ei leia kuskilt seda, et noh, et miks need, miks need osa tähele, et siis nagu lugevate jätti või kuidagi nagu võib-olla mingitel tehnilistel põhjustel nagu ikka kasvõi midagi läks, jooksis kokku või oli see tarkvara näiteks ja kus seda rakendust üritati jooksutada. Aga, aga noh, nii-öelda kõige mõnusam on see kehtetud e-häälte arv vaadata sinna valimiskomisjoni leheküljelt ja see üks kena üks seisab seal. Ja siis tekib küsimus, et okei, et kui tegelikult neid rikutuid või kehtetu hääli või kehtetuid sedeleid oli üldse kogu hääletamisest 0,7 protsenti ehk siis 3797 häält. Läks keegi võttis pastaka, kirjutas sinna, ma ei tea. Kirjutas Vaheoja joonistas, jänese on ja ära maksa maksu toidad kolm punkti paksu. Just et neid oli, niisuguseid sedeleid oli kolm, 3007 87 ja siis ei hääletamine, mis tegelikult noh, võib-olla koguhäältest oli umbes 20 protsenti, oli hääli on ju siis on ainult üks on ju. Ja, ja kusjuures, kui seadust, kui vaadata, siis on senine nüanss on, et et hääletamine peab olema ühesugune. Nii, nii paberil, elektrooniliselt, noh, nii-öelda põhimõte peab olema saama. Nüüd tekibki küsimus, et okei, kui ma lähen paberkandjal hääletama, ma saan seda rikkuda erinevat moodi võinud selle hääletussedeli kasvõi ära süüa ja aga, ja vaata, kas siis siis siis siis ei lähe hääles antakse mulle uus sedasama Välitamisele kasidele väljutad endast, jah pärast siis sa oled sellele rikkunud jahja Kastima. Aga, aga siis, aga litrull seda teha ei saa, ei ole nuppu, sul on valida kõik need sinu sinu ringkonnas kandideerinud inimesed on ees valida sealt inimesi, aga sa ise rikud selle, et ei ole nuppu, et noh, et avaneb, avaneb penti, hakkab muidugi sõdima, jah, et rikku rikku hele e-hääle ära, onju. Et Ma just ei ole, aga leidus õnneks Eestis tubli, tubli inimene. Ka Märt Põder, ta internetis ka, kes, kes viitsib otsida, otsige sihukeste inimestega. Märt Põder võite lugeda sellest pikalt ja põhjalikult. Võttis siis vahetult enne kui e noh, nii-öelda lõppes. Võttis, võttis siis oma arvuti välja, mõtlesin. Proovib, kuna tema on siuke ise, ta nimetab ennast siukseks krüpto anarhistiks või, või, või telekommun kommunistiks on ju siis siis ja tema leidis, et tal ei ole sobivat kandidaati, tema tahaks oma hääl ära rikkuda, aga ta ei taha. Ma lihtsalt seda paberil teha, kuna ta ikkagi nagu tehnikat valdab. Ta tahab seda e kaudu teha. Ja mõeldud tehtud, võttis arvuti välja ja hakkas siis pusima. Ja, ja tegelikult noh, ja see ei ole midagi niisugust. Väga super realist, aga ikkagi midagi, inimene peab teadma Orameerammeerimisest või, või näiteks ka koodist kui sellisest. Ja võttis ta selle rakenduse valijarakenduse oma arvutis lahti. Pani ta siuksesse on eri eriolekus käima vastavalt vastavalt tarkvarale, lisaks mis siis teeb seda, et see iga toiming, mida sa selles rakenduses teed, sa näed seda koodi, mis samal ajal seal nagunii-öelda laivis jookseb, mis nagu toimib ja ta panin pausile, tegi jälle midagi, panin pausil, vaatas, mis muutus, vaatas, mis nagu saab. Et kui ta midagi näiteks muudab, seal valib teise kandidaadi valib ühe kandites ikkagi kood siukses. Noh, kuigi see kood on niisugune väga keeruline, tan numbriline, binaarne raskesti jälgitav siis ikkagi, kes nagu natukene midagi taipab, loeb sealt ikkagi üht-teist välja, hakkas katsetama ja tema enda ülesande püstitus oli see, et kui sa nüüd, kui tal ära hääletanud, et kuidas aru saada, et kas oled rikkunud sedelit, noh kui nii valimiskasti juures selgelt saad aru, kuidas rikut hea hea ja, aga kuidas see elektrooniliselt aru saada, et sa rikkusid selle, ega siis ta kontrollis selle kontrollimis äppi pöialt. Ja, ja nii ta oligi, et katsetas katsetus ja tema enda jaoks luges siukseks tulemuseks selle, et see kontrollrakendus annab talle veateate veateade oli väga kena, et, et ütles, tuvastamine krüptogrammist ebaõnnestunud just nimelt, et see et, et nii-öelda hääleks kohale ja, ja ta ja ta näitas ka seda valik, mida ta on valinud, aga siis ta veel noh, nii-öelda mängu ilu mõttes, nagu ta ise ütleb, muutis ka selle tüübi nime ära, et kui ta muidu oli Tartu piirkonnas hääletas niisugust sotsiaaldemokraat numbriga üheksa, kaks kolm Toomas Jürgenstein siis kes, kes sai üldse 817 häält siis tema muutis selle nimed, Tarmo Jüristo Steiniks, noh, lihtsalt, et oleks näha, et ikkagi asi on ka muudetud nagu nime tasandil, mitte lihtsalt. Ja ütleski see kontrollrakendus, et kuule, et jah, et ei suuda tuvastada, et midagi nässus, sest noh, tegelikult ega see ei ole nii, et sa lihtsalt lähed ja muudad seal midagi. Sest server ikkagi peab selle registreerima ja ta registreeris selle ära. Aga neid kontrolle, tasandeid on mitmeid, üks on näiteks seesama valimiskandidaadi number nimi ja kui on, siis kuhu see valija kuulub? Neid niukseid kontrollnurkasid on päris mitu, aga kaua sellel kokku siis aega võttis, kõik tema ise kirjutab, et umbes tunnikene tunnikene kogu selle kammi lahti arutamiseks? Ei no tegelikult ta ikka programmi lahti selles mõttes ei arvuta. Sest tegu on ikkagi sellise pühapäeva häkker. Just noh, elukutseline absoluutselt, aga, aga, aga miks see sulle nii väga meeldib, et ta seda tegi lihtsalt sellepärast, et ta lihtsalt näitas, et see on võimalik. Noh, vaata, see ei ole, mida tavaliselt räägitud, öeldakse e-hääletamiseks seoses on see, et et noh, et keegi tegelikult võtab Lähme ära, annab selle kõik Reformierakonnale. Nemad on jälle võimule, on tegelikult see, mida, mida tegi Märt ei, ei olnud niisugune noh, nii-öelda otseselt pahatahtlik see jalg, trackimine see ei olnud see, et ma tahaks madise Indreku hääled ellu saada kuidagi nüüd ära muuta, vaid et ma tahan enda häält. Nii nagu teised saavad teha pabergasters, tahan muuta nagu kehtestada, anda, anda hääle, tahan hääletada, aga ei ole kellelegi eest hääletada. Ja mulle meeldib see sellepärast, et et tegelikult see toob välja mõningad siuksed puudused protsessis. Noh, näiteks oleksid võinud olla see veateade, et. Valiku valiku tuvastamine, krüptogrammist evanestes normaalsele inimesele ei ütle midagi. Võiks olla veateadet, olete rikkunud sedeli või siis tegelikult sel hetkel, kui sa hääl antakse sel hetkel isegi seda öelda, et sa oled ära rikkunud, seda ei tea, siis seda ei tea, kas on rikutud, et see toimub alles siis, kui avatakse serverid ja kontrollitakse nii-öelda ümbrikud üle on ju? Et noh, kuidagi peaks asi protsess peaks olema üldjoontes selge, et mis toimub, kuidas see toimub ja, ja võib-olla see asi võiks isegi minna ja nii kaugele. Et kunagi tulevikus on selles valijarakenduses nupp rikkus edel. Siis rikuti ära, demokraatlikus mõttes oleks see muidugi õige. Sealt mingit ütleme nime taga ajada ja käis, ei tohiks seaduse järgi ei ole ka keelatud oma sedelit rikkuda, et need inimesed ei saa sellest karistada, sedeli rikub või omab õigust protestida või, või tahab protestima? Et noh, et mingis mõttes siin, et noh, see ei ole nagu suures meedias ei ole sellest üldse juttu olnud. Ma mäletan korral isegi mingi intervjuu ning valimiskomisjoni tüübiga, kellelt küsiti ja et ah, et üks hääl on rikutud. Nägu oli ikka küllalt kahvatu, sellel tüübil hakkas lobisema ja kiirelt mindi teisele teemale üle, et ega, ega ei taheta ka väga sellest rääkida, sest noh, see on ikkagi niisugune pretsedent või siuke noh väga harvaesinev asi, millega ei tahaks tegeleda, aga kuna Märt oma blogis pani selle üles ja netis on kõik need asjad leitavad Ta on teinud seda täiesti avalikult salga midagi, ta ei varja midagi. Sest et ta on nagu noh, andnud teada, mis ta tegi ja ja siin võib-olla see ei hääleta, mis seltskond kindlasti saab. Häid mõtteid, kuidas oma protseduure täiendada, kuidas seda koodi võib-olla parandada, samas noh, jah, kui nad nuppu ei olnud, tuligi koodi kallale minna. Ja nupp ja tegelikult kui nüüd võtta seda niimoodi igal inimesel oma valijarakendus, mida, mida tegi kodanik-kodanik Põder oli see, et ta muutis seda oma valijarakendust oma arvutis, et noh, nagu oleks olnud valimiskabiinis seal omaette midagi teinud selle sedeliga, kes teiste sedelit ei mõjuta, et et vaata näiteks e-hääli rikkuda kuidagi niimoodi, et see noh, ütleme, tuleb järgmine tüüp, härra härrava häkker, Vaino on ju nende ehitamine mingi hullu hullu räimi, aga siis ikkagi mõisad teiste hääli niimoodi niimoodi muuta. Kuigi jah, teoreetiline alati mingi internet ja programmeerimine on kõikvõimas, on ju, et et alati on mingisugune võimalus, et sa teed nii kontrollrakenduse võltsi, panen selle üles, nagu on need kloon rakendused igasugustes poppidest mängudest ja, ja siis levitad kuidagi teed. Ma ei tea, valimise valimise punkti veel lehes teid ka kuidagi klooni, nagu jätad mulje, nagu et siit saabki tõmmata valijarakenduse. Et põhimõtteliselt jah teoreetiline võimalus on, aga see on ikkagi nii keeruline, selline protsess enam ei ole lihtsalt mitte ainult elektrooniline häkkimine vaid kas on see nii-öelda sotsiaalne häkkimine, et sa pead ka inimesi nagu lollitama põhjalikult, et tekiks piisav mass, kes kõik kasutavad valet lehekülge, et valijarakendust ja valet kontroll rakendust ja see kõik on nagu toimib, jätab mulje nagu kõik oleks korras ja siis kuidagi läbi mingisuguse ime. Lükatakse veel need võltsrakendustega hääletanud hääled kellegile, noh, ma ei tea Kolmanda kandidaat, aega, see on juba, see on juba tõenäoliselt ikkagi kriminaalne tegu, see on juba siis täiesti kindlasti, aga praegu, eks ju. Siis Märt Põder tegi seda, mida, mida valijarakendus poleks pidanud tegema, ta ikkagi sai selle valijarakenduse tegema seda, mida sellele polnud ette nähtud. Tegelikult seaduse järgi, ma arvan, see valijarakendus tegi seda, mida, nagu pidi tegema lihtsalt see Aga ütleme selle valijarakenduse loojad Võimalusi ette näinud ei pidanud seda silmas ja et nad ei arvanud, et, et nagu, et selles mõttes on, on e-hääletanud natukene ebademokraadid sedelit rikkuda, aga, aga jah, kui sul piisavalt nutti on, siis saad sa seda ikkagi ka e-hääletamisel. Nii et ootame siis, et see rikkumisnupp sinna juurde tehtaks. Vaatame, milline seis nelja aasta pärast on, aitäh sulle, Indrek.