Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Täna jätkame kuu aega tagasi alustatud teemat misjonitööst. Sedapuhku räägime misjonitööst sugulasrahvaste juures. Stuudios on misjonärid Marimaalt Anu ja Juha Väliahu. Täna on meil stuudios külaliseks Juha ja Anu välja. Võib-olla alguses tutvustab ta ennast veidi. Nonii, mina olen Eesti Evangeelse Luteri kiriku misjonär ja teen tööd hõimurahvaste juures, kes elavad Kesk-Venemaal. Siit umbes 2000. kilomeetri kaugusel olen sündinud Kesk-Eestis, käinud koolis, Tallinnas, õppinud pedagoogilises instituudis. Ja olen hariduselt pedagoog, jah, teoloog. Mina olen juha väli, Aho, Heaven, Soomalainen ja Me mees vaevu ja ühiselt kohe mööda tehned viisivoota Marima. Minu nimi on juha välja hop ja Me oleme Anuga abikaasad ja oleme teinud misjonitööd viis aastat seal Kesk-Venemaal. OLEN Joscaroloog, Seura Conan Kirk kaer Eli oleme hinge rin, kirg on pappi. Hinge rin kirka on vene jälle toimiva luteri Laneid. Kirkokeskus on B Daris ja Yolanna Seura kundia viisigenda kapaleta eri poolva Vena jää. Mina olen Ingeri kiriku Joscarola koguduse õpetaja ja Ingeri kirikul on 50 kogudust, üle terve Venemaa laiali erinevates kohtades. Jah, keskus on piirdamis ja Ingeri kirikukeskus on Peterburis. Ma ütlen mõne sõna Ingeri kiriku kohta veel 90.-te aastate alguses. Ingeri kirik oli üks osa eesti kirikust. Kui nõukogude Ingeri kirik Venemaal suleti, siis 90.-te aastate alguses oli ingeri kirik oli eesti Mahjuks praost kondadest. Ja 92. aastal on ta jälle saanud iseseisvaks kirikuks. Ehk Ingeri kiriku on moodustatud 1611. aastal. Et ta on tõesti vana ja vanade traditsioonidega kirik Pole veel pisut teist endist, et seal omamoodi vahvaeteks misjoni. Perekond ise koosneb mitmest rahvusest. Kuidas see teoks sai? See on tõesti nii, et mina olen eestlane ja juhan soomlane. Kokku oleme saanud kirikus. Kui 90. aastal, mina olin rannakoguduses pühapäevakooli õpetaja, siis Juha tuli Soomest, soome rahvamisjoniseltsi kaudu tuli meilt meid õpetama, pidama meile pühapäevakooli õpetajatele loenguid ja nii me saime, saime tuttavaks. Ja 92. aastal oleme abiellunud. Ja pärast seda, kui me oleme abiellunud, oleme tõesti täitnud otseses mõttes Jeesuse misjonikäsku, et Jeesuse misjonikäsk kõlab, minge kõikjale maailma, siis me olemegi läinud niisugustele aladele, kus misjoni käsust ei ole enne kuuldud, kus ei ole kuuldud veel ristiusust, kus ei ole kuuldud Jeesuse päästmistööst. Ja me oleme olled sugulastel Parisena mäe viisibuta tegemisse, lähedast ööd. Nissani tee on tõesti olnud meie sugulasrahvaste juures. Mis asi on see, mis oli töö? Jeesus enne Taivasin astumist Ando hõbeda saab selle tehte, vean. Ja see on evangeeliumi viiemiste eteen, been plaride Kodymaasta. Seda pakse Kodymaasta Rajoyeni ülija ja minna sinna kauemaks. Misjonitöö on see, kui me täidame Jeesuse käsku, mille ta andis oma õpetust lastele oma jüngritele, enne kui ta läks taevasse, ütles, et minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigile rahvaile. Misjonärid on sellised inimesed, kes lähevad kuulutama rõõmusõnumit nendele rahvastele, kes seda ei ole veel enne kuulnud ja seda võib teha siis oma maasiseselt, selleni, seda nimetatakse sisemissioniks või minnakse väljaspoole selle maa piire, siis nimetaks seda välismiljoniks ja eestlased loonud misjonitööl juba tõesti kaua aega seal Kesk-Venemaal, kus elavad meie hõimurahvad. Juba 135 aastat tagasi oli keeleteadlane Wiedemanni ja tema tegi misjonitööd sel viisil, et tema tõlkis Markuse evangeeliumi mari keelde ja tõlkis ka komi sürjani keelde. Ja võib öelda, et esimene eesti misjonär seal Kesk-Venemaal on ongi olnud siis keeleteadlane Wiedemanni eestimaal ei ole vist tänapäeval väga palju misjonäre nähtavasti märgatavalt rohkem. Aga siiski, kuidas teie ja miks ajasite selle suhteliselt ebahariliku nähtavasti raske tee hakata miljonäriks? Miljonäriks, kuidas tõesti peaks õieti ütlema, et hakatakse, hakatakse siis, kui kui tuntakse südamel, et see, et see misjonikäsk puudutab mind, et mina pean minema ja mina pean tegema mitte nii, et, et lasi kirikuõpetaja seal kirikus, kuulutab, et tema saab selle eest palka aga iga kristlane, kes tunneb, et see niisugune käsk puudutab mind ja mina olen Jeesuse õpilane ja mina tahan kuulutada nendele inimestele Kristusest, kes ei ole sellest veel kuulnud siis inimene ongi misjonär. Ja see, et et meie olemas, läinud nüüd mitme 1000 kilomeetri kaugusele. Seda ei pea mitte kõik inimesed tegema. Missugune on see inimene, kes räägib Kristusest ka nendele inimestele, kes on tema lähedal ka võib-olla ka oma abikaasale, võib-olla oma lastele, võib-olla oma vanaemale, võib-olla oma töökaaslastele ja siis on see inimene ka misjonär. Et ta teeb nii, nagu Jeesus on öelnud. Aga et meie läksime sinna siis selleks on tõesti jah, mitmesugused põhjused. Ka Eestimaal on tõesti tänapäevalgi palju inimesi, kes ei ole isiklikult kristlastel vastu võtnud ja misjonitööd oleksin Eestimaalgi põhjust väga palju teha. Aga meie jaoks on nagu väga südamele lähedaseks saanud need hõimurahvad. Sellepärast, et 90.-te aastate alguses Helsingi ülikoolis oli rühm teadlasi, kes olid tulnud Marimaalt Helsingi ülikoolis, saime nendega sõbraks, saime tuttavateks. Nemad kutsusid mind endale külla ja üks nendest oli akadeemik professor Valeri Patrušev. Ja kui Valeri oli, polnud Helsingis mõni aeg ja ta pidas seal arheoloogia loenguid, siis ta käis kirikutes ja keegi andis talle tänaval uue testamendi. Ja see uus testament, mida ta sai seal Helsingi raudteejaamas, see on ka tõesti nagu üks tulemus tänava visionist meie luterlastena, palju kritiseerima sellist tänaval kuulutamist, et, et see nagu ei sobi meile luterlastel, et et seda teevad rohkem vabakirikud. Aga siin on nüüd tunnistus selle kohta, et see oli hea, et ta sai selle uue testamendi seal. Ja Valeri hakkas seda lugema. Ja see sõna puudutas teda niivõrd, et ta tahtis, et temast saaks ka ristitud viiekümneaastane mees, kelle vanemad olid olnud õpetajad, kes ise õpetaja ei olnud ristitud. Ja, ja tõesti, et see uus testament, mis talle anti venekeelsena, et, et see oli see, mida ta oskas lugeda mari keeles ei ole olemas piiblit tänaseks päevaks on olemas vaid uue testamendi osasid, mis on tõlgitud. Ja kvaleerib oli Helsingis, siis ta ütles, et tema tahab saada ristitud ja esimest korda me vene keeles siis pidasime leerikooli seal Soomemaal minule, eestlasena vene keel ei ole kunagi olnud väga hästi selge koolis olema, seda küll pidanud õppimisest, muidu pole pääsenud ühes klassis teise edasi. Aga olen sündinud ja kasvanud Kesk-Eestis ja seal ei olnud venelasi ja õppisin küll aga pean tunnistama, et ei osanud seda hästi ja loogiline sõnavara täielikult puudus vene keeles. Ja siis tõesti, et õnneks oli seal olemas ka nagu soomekeelne tõlge ja need olid nagu kõrvuti soome keeles vene keeles. Ja nii ma siis soome keele kaudu õppisin vene keeles bioloogilisi terminid ja ja seisis Valeri, ristitud ja leeritatud hüvingel Soomes ja meie joaga mitte maha ristiisaks risti jamaks. Ja Valeri kutsus meid külla humala sinna Marimaale. Ja sinna sul oleme me siis tänase päevani jäänud mis on ära küll iga inimene, aga ega vist nii lihtsalt see asi ka ei käi, et võtan kätte ja lähen näiteks kuskile. Kas Venemaale või, ja hakkan tegema talatavastika, konkreetselt kiriku poolt saadetud ka. Kuidas see töö on organiseeritud meelse. No me läksime, silon Valeri patruzovi kutsustaja hinge rin kirko otti, meeletu töö tegija, Ksenia justavat ovat, tugenertsine töösse. Ja Anu lähtisiten, eestin, kirg on viralisena ladus töö tegijana vööskylzin. Meie läksime esimest korda Marimaale nii niiviisi, et Valerbadusel isiklikult meid kutsus. Aga kuna seal oli palju inimesi, kes tulid kohe kokku ja tahtsid kuulda jumala sõna, et seal hakkas praktiliselt meil nagu leerikoolitöö nüüd ise ütleme, et katekismuse kool seal Marimal 93. aasta algusest juba ja. Nii et me tulime, Inge Ringkirg on töötegijaks ja ta just tukkivad Soomestaja. Ja kui me Marimal Mariman tulid, inimesed, koguge tahtsid jumala sõna kuulda, siis seda tööd pidi kuidagi hakkama korraldama, et see ei olnud enam niisama turismireisijad, kus vahest räägid natukese inimestega juttu. Aga kuna inimestel oli tõesti nii suur nälg, janu jumala sõna järgi, siis pidi seda korraldama paremini ja ingeri kirik, kes on Venemaa, mis on Venemaa, luterlik kirik võttis meid oma töötegijateks ja Juhan, Ingeri kiriku pastor ja selle rahalise toetuse oleme saanud siis Soome poolt. On selline tugi tugirõngarõngasüsteem. Et kus me oleme majanduslikult kindlustatud olnud ja seda tööd oleme teinud siis Ingeri kiriku misjonitööna, mina eestlasena olen siis praegusel hetkel Eesti Evangeelse Luteri kiriku misjonär ja see on saanud võimalikuks tänu sellele, et 95.-le, sest tal on siis paides misjonikonverentsi aeg mind õnnistatud misjonitööle hõimurahvaste juurde. Ja 96. aasta sügisel on asutatud Eestimaakeelse luteri kiriku misjonikeskus, mille juhataja, pastor Liivil Rein Aru. Ja praegusel hetkel ma olen Eesti Evangeelse Luteri kiriku misjonär. Aga tahan veel öelda seda, et misjonär eestikeelne sõna vastan, läkitatu ja inimene ei saa olla läkitate, kui keegi teda ei läkita, see tähendab seda nii peab saatma ja saadab siis kodukogudus, saadab kodukirik. Ja nagu alguses sa küsisid ka, et Soomes on see asi nagu paremini olnud korraldatud ja põhjuseks on olnud see, et soomlased on teinud misjonitööd juba juba 150 aastat ja selleks on olemas organisatsioon, mida nimetatakse Soome misjoni. Selts on kõige vanem somm misjoniselts ja on palju teisi, mis siin organisatsioone. Ja need organisatsioonid tegelevadki just sellega, et läkitamisega ja Eesti misjonikeskusel on nüüd läki läkitatud siis peale meie veel ka Helene Margus, soovisite, kes on Tallinna pühavaimu kiriku liikmed ja nüüd, kui me oleme ju hakkasin praegu Eestimaal, siis Eleni Margus on seal Marimaal ja teenivad kogudust meie asemel seal, et nemad on ka läkitatud misjonäride. 1800.-te aastate lõpust kuni teise maailmasõjani oli üheksa eestlast misjonitööle. Ja nimeks võivad Aafrikasse põhiliselt medalite, siis Aafrikas. Oota vöösid Indiasse ja Hiinasse, aga selle lisaks oli siis ka Indias ja Hiinas. Ja doosime laialgeeemm. Anu on Videkümne viidee voodeneesimenen. Estin kirg on lähedustegija. Ja pärast teist maailmasõda, siis anun. Pärast 55 aastast pausi, esimene ametlik kiriku misjonijärk. Ja tala Kerda Me oleme, lahtedasitasime sugulastel, Vox ja meie oleme läinud siis hõimurahvaste juurde sinna Kesk-Venemaal ja see Laun paviljon sugulase koome, miljon asugu laest. Kesk-Venemaal elab meil kolm miljonit sugulast, on, kellele sõna kuulutada. Ma arvan, et on palju eestlased, kes on kuulnud sõna Marimaa. Kuid ma arvan, et on vähe neid, kes teavad, mis maa, see mari maa selline on, kuidas Marimad tutvustaks. Marin oma on üks meie hõimurahvastest maadest, mis on Kesk-Venemaal umbes 2000 kilomeetri kaugusel siit Volga jõe jõekäärus ja Uurali mägede vahel. On siis pool Eestimaast territoriaalselt humarima Suurus. Seal Volga jõe ääres on Marima ja Marimaa pealinn, Joscala kume Marimat, sõidame 600 kilomeetrit ida poole, siis on see maa udmurdi ja, ja selle pealinna Iisriask, see on teine meie sugulasrahvas seal. Jah, kui me ei oska last, sõidame 750 meetrit põhja poole, siis me jõuame Sõhtukkari ja seal komimaa pealinn. Ja need on ka meie hõimurahvad. Kui ei oska last, sõidame 500 kilomeetrit lõuna poole, siis me jõuame Saranskisse ja Saranscon on mordva pealinn ja mordvalased on ka meie sugulasrahvad. Kui me ei oska olla Läheme veel umbes 2000 kilomeetrit kagusse, siis seal on selline linn nagu Handymantsisk ja seal teisel pool uraali elavad siis Handid ja mansid, kes on ka meie sugulasrahvad ja ei oska last Moskvasse või Moskvast ja Oskar Kallas on umbes 1000 kilomeetrit. Et seal siis Kesk-Venemaal selles piirkonnas, kus elavad siis Andigmantsid Marit kommid, mordvalased udmurdid, need on need 3000 või kolm miljonit sugulast, kes elavad meil seal ja kes on meie hõimurahvad ja kelle hulgas siis ütleme, meie misjonitööd. Ja me teeme tööda, ene muuda Marin maal, aga meie siis käed iseenda peakork, ter Ann-Marimaal. Ja mariduvad euro panna üks ainult. Kanso ja Marit on üks omapärane rahvas Euroopas. Kuid Moskva on, usub õhubki. Jätke vööd tutki, ma saan aru jah, et otsivad. Vaat Europa viimeenen, pagana kants. Kui Moskva usuteadlased käisid uurimas nende Kesk-Venemaa erinevaid religioone, siis nad ütlesid, et marid on viimane paganarahvas. Euroopas ja see Targotaažida täiundame wanna soomlasukele uskonda viiele vahvale. Käsipaganlus, millest me nüüd räägime, on see, mis on vana vana paganlus, paganlik loodususk, mis on Eestimaalgi olnud sadu aastaid tagasi. Ja vaka Marion pooled Eestimaast. Ja ehkki Marimaa territoriaalsete pooleldi maast seal on kaksada toimiva ugri lehtro. Seal on praegusel 200 ohverdamise kohta kus siis käiakse tänaseni. Päeval veel ohverdas muta ortodoksi kirka vain 30 aga 30 õigeusu kirikut ja tena uskondav orhideed, men, mets, urramann Elaim ja ruoka. Jumala. Ja mis praktiliselt tähendab see loodususk, see tähendab seda, et inimesed lähevad metsa siin ohverdamise kohta võtavad Kaasa hane lambatalle ja ohverdavad nendele jumalatele ja neid ohvreid nimetatakse vere ohvriteks või siis teised ohvrid on toiduohvrid, kui viiakse kaasa kodus valmistatud toitu, ohverdatakse jumalatele. Ja seda vahtu pühi, puit nendesse ja need ohvritalitusi viiakse siis läbi pühade puude juures ja kogu küla tule kogu on kolme Kerda vooressasin uri juhul. Ja umbes kolm korda aastas käib siis külarahvas ohverdamas. Ohverdatakse maaemale päikese emale, emale, piksejumalale. Ja vii monile eri laasile audio ja mitmetele mitmetele haldjatele. Ja uurib abidrugoolivad nende mälestuste oman elemäel. Ja need talitus viivad läbi siis ohvri preestrit ja nemad paluvad, võiks öelda jumalate õnnistust nendele anditele, et jumalad võtaksid neid vastu kõige selle taustal. Kuidas teid vastu võeti? No meid on hästi vastu võetud, sellepärast et me oleme läinud sugulastele, küll me oleme need kauged sugulased ja kui teil ka kellelegi oma sugulasi, siis teate küll, kui tore on harva näha kaugelt sugulasi ja siis pakutakse paremat sööki ja ja tahetakse hästi vastu võtta, nii nagu Mehhikamiga, Meiegi. Võtame vastu oma kallid sugulasi ja külalisi ja samamoodi me ikka väga hästi igal pool vastu võetud. Ja misjonäri, tõesti üks selline omadus peakski olema see, et, et me läheme armastusega nende inimeste juurde. Ja missioneerimine ei ole mitte see, et me läheme piibliga pähe lööma, peale suruma oma usku, aga me läheme ja ja kuulame, mismoodi nemad seal elavad. Ja kuule kas tõesti näinud ja kuulnud ja olnud ise seal nende juures kujuneid, ohvritalitus on läbi viidud ja nemad küsivad jälle, et kuidas teie seal elad ja siis meie räägime, mismoodi meie elame, mis moodi näiteks Eestimaal, mismoodi elatakse Soomemaal. Mismoodi inimesed käivad kirikus ja miks nad käivad kirikus ja et ja mis raamat piibel üldse on ja haat, mis seal kõik räägitakse ja ja siis leitakse ühised jooned ja et ristiusus on samasuguseid jooni, mis just just nende ususki on. Ja sedakaudu saame meiega homokuulutustööd teha, et oleme sugulastele sugulastele küll. Ja tõesti, need rahvad elavad kah ühte uut aega, sest nendel rahvastel ei ole olnud oma emakeelset piiblit soome-ugri rahvastest. Piibel on olemas ainult saarlastel, eestlastel ja soomlastel, kogu piibel. Aga need rahvad, mis elavad Venemaal, siis nende rahvast ei ole ja 12-le soome-ugri rahvakeelde Soome piibliselts koos piibli tõlkimise instituudiga tehakse sellist suurt keele keelelise tööd aidatakse tõlkida nendele rahvastele piiblit. Mari on kolme evangeeliumi painetu ja nüüd juurium painutab Moskvasse Marigeerimine lastel raamat. Täiesti Marimal elatakse praegustel õnnistatud aeg-ajalt on olemas juba kolm evangeeliumit omas oma keeles, mis on trükitud ja just just on praegu trükitud Moskvas Mariski selline lasteraamat lastepiibel. Kuidas teel mari keelega suhtuda? Meil on väga head suhted, mina oskan mari keeles öelda tere päevast. Tere. Tere õhtust ja tere hommikust ja suur tänu. Jaa. Jaa, et sellised kõige tähtsamad sõna oskan, aga rohkem küll ei oska ja tean ka mõningaid sõnu, mis on samasugused, lihtsalt mis on meie, kuna ta sugulaskeel ka siis on mitmeid sõnu, mis on mis on samasugused kui eesti keeles, me räägime jumalast siis mari keeles on jumal, Jõmmu. Ja tüdruk on interpoom, puu, seal on mitmed-mitmed, sellised sõnu, mis on täpselt samasugused sõnad eesti keeles ka. Ja kui Eestimaal kevad tuleb, on tulnud jah, lumi sulab siis Marimal Lumpsuna. Põhitöökeel on siis nagu vene keel. Jah. Kui meile on õpetatud, et on üks maa ja üks rahvas ja ehkki meid oli 15 liiduvabariiki Nõukogude liidus siis meile kõigile õpetati vene keelt ja tõesti, kõik tuleb kasuks sellele, kes jumalata armastavad. Ja see, et õpetati meile kõigile vene keelt, siis tõesti vene keel on ka nüüd evangeeliumi kuulutamise keeles. Ja Marimas meil ausaid Marilased võmme, töö tegija, Tower Reena, osavad, kiired. Marimaal, meil on siis meie nii-öelda kaasvõitlejatega meie koguduse töö tegijateks inimesed, kes on marid rahvuselt, kes oskavad oma keelt siis meie ülesanne on neid õpetada, mismoodi seda tööd teha ja noh, siis ise teevad oma oma keeles. Misjonäri argipäev Harjumaal, misjonäri argipäev, see on tõesti väga hea küsimus. Misjonäri argipäev, oma, kõik, millest ta peale hakkasite, kui sinna läksite. See on täiesti niimoodi, et et ühesõnaga ei saa seda vastatagi, et mis argipäevas on. Vaata natuke lühidalt selle kohta, et me elame kirikuelus, tähendab, me elame praktiliselt kirikus. Me elame praktiliselt koos kogudusega hommikust õhtuni ja elame kogudusemajas ja käsn, palved olid piiblitunnid. Jumalateenistused, pühapäevakoolid. Kõik, mis kogudus elu puudutavas, et, et see on meie igapäevane elu ja selle kogudusemaja remont, torude parandamine, elektrikuga kos, elektrikute töö tegemine ümber maja, lillede istutamine, muru riisumine. See on kõik seesama igapäevane töö. Pluss peab kogu aeg olema veel ka ratastel sõitma autoga sadu tuhandeid kilomeetreid lendama, lennukiga sõitma, laevaga minema sinna, kus inimesed on. Ja tõesti, Juha ütleb, et et kirikuõpetaja töö on, on, temal on väga, väga palju on sellist taksojuhi ametit, sellepärast et Venemaal kiriku liikmetel on harva, kellel on auto koguduses auto, siis kui on kellelegi vaja minna maale midagi ja ema juures tooma või last haiglasse viima või midagi, et siis või külalisi vastu võtma või minna sõna kuulutama kuskile küladesse, siis, siis on see meil üks auto, millega igale poole sõidetakse. Aga mismoodi see töö alguse sai seal Marimaal sellest, mida ma tahan öelda, et 93. aasta jaanuarikuu seas, kui me olime Marimaal, oli televisioonis saade kus me rääkisime Eesti evangeelses luteri kirikust ja sellest tööst ja Soome luterlikus kirikus ja selle tööst ja esitati nii palju küsimusi, et kohe saateaeg lepiti kokku, et kellel on veel küsimusi, kes tahab veel midagi teada luterliku kiriku kohta, siis semi risti põgolleri Patrušev, kes oli ülikoolis professor kutsus ta saateaeg, et kes tahab veel kuulda, siis tulge sinna ülikooli saali. Ta tuli 50 inimest kokku ja sellest faktist saigi alguse meie leerikool 93. aasta alguses ei oska klaas. Ja 93. aasta maikuu sees oli juba esimene ristimine, ehkki seal kogudust siis ei olnud veel moodustatud. Ja kui meil oli siis suurelt leerilaager ja oli pikem aeg, kus, kus me siis saime parata kõike seda, mida talve jooksul nad olid nagu kaugõppe korras õppinud, sest et me siis veel ei elanud, Marimal me sõitsime. Olime suveks käinud vist juba viis korda varimal vahepeal ja augustikuu sees, kui oli leerilaager ja 15. augustil on siis meie kogudus moodustatud, kus oli siis suurem ristimine ja leeripidu ja 18 liiget oli siis selleks ajaks koguduses sihukesele konfermeeritud liikmeid ja moodustati siis me ei oska kogudus. Ja selle aasta 15. augustil on meie koguduse viie aastane sünnipäev. Et sellest tuleb üks suur pidu ja tore pidu ja sinna tuleb tõesti väga-väga palju külalisi. Ja kuna Marimal ei ole olnud traditsionaalselt ennem luteri kirikut, seal oli Ingerlased ingerisoomlased, kes olid ristitud luteri kirikus ja olid ka sakslased, kes olid luterlased ja see kogudus on moodustatud nende baasil, esimesed koguduse liikmed olid siis sakslased, Ingerlased, Valeri Patrušev, kes oli Soomes ristitud ja nii sai kogudus alguse. Ja kuna kirikut ei olnud, siis me kogunesime lasteaia saalis, üks meie koguduse liikmetest oli lasteaia juhataja ja tema lubas siis lasteaia saali meile, kus me saime jumalateenistusi pidada. 94. aasta sügisel me saime osta ühe väikese maja niisuguse, kui sa oled Narva silla käinud, siis teate, millised majad on Venemaal kolm aknad tänava poole, niisugune pisikene keset maja, suur suur vene ahi. Ja 95. aasta suvel me tegime selles majas siis kapitaalremonti, lõhkusime suure ahju välja sealt seest ja sinna tuli selline selline saal, kuhu mahtus 30 inimest ära ja ülesse teisele korrusele tehti siis väikene niukene tuba, kus meie siis saime elada. Ja see maja ja õige varsti, mille väikeseks siin rahvas ei mahtunud enam ära. Ja 96. aasta maikuu sees algas meil kiriku ehitus. Ehitasime selle kiriku kohe sinna selle sama krundi peale selle kogudusemaja taha. Ja 96. aasta maikuusest alustasime vundament tagamisega siis detsembris jõulude aeg, meil oli esimene teenistus seal sees, et sügisel oli Zoega sees juba ja kirik on tõesti olnud niisugune väga suur imetlemise objekt, selles mõttes, et keegi ei ole sealkandis näinud ennem, sest asjad põrandaküte. Meie kirikul on põrandaküte, seal on üks kilomeeter plastiktoru seal betooni sees ja, ja kõik inimesed käivad sokkis kirikus ja lapsed mängivad põrandal hea meelega ja ja, ja meil on seal väga soe ja puhas ja väga armas. Aga seal on tõesti olla nii eriline, siis on kõik linnapeaarhitektid, linnapea, vaat kõik linna juhtivad ehitustöötajad, kõik on käinud vaatamas seda ehitamist, et seal tõesti ka niuke sihukene nagu imeasi olnud. Et kuidas võib see kirik olla soe, kui seal seina paksuseks on ainult 15 sentimeetrit, kui enne Nemad ehitavad nuki, ehitavad tänasel olevale meetri paksuse kiviseinu? Nendes majades on küll, aga meil on ainult 15 sentimeetrit seina paksus, et kuidas see siis soovib olla? Nonii, jumal täpsustab, et ma natuke ikka täpselt ütleb 24 on nagu päris välismõõdus, teised mõõdud. Aga seal on tehtud siis niisuguse nagu ütleme, et Euroopa standardite järgi ja, ja kolmekordsed klaasaknad ja seal tõesti on soe. Eesti talvel on ka 40 kraadi külma. Nii palju siis kirikust, ehitasime kiriku ja kui kogudus on kasvanud ja praegu on umbes 100 konfermeeritud liiget, siis on koguduses ka oma töötegijat ja on vaja vajadus kasvanud ka korterite järgi. Ja eelmisel aastal me saime osta siis naabrimaja, sealt veel on üks ehk kolm akent tänava poole, mille nimi on pastor rad. Ja seal on kaks väikest korterit, on selles majas sees, et koguduse töötegijate jaoks on siis selline pastoraadimaja meil ka. Ja kuna meile kogudus on ealiselt väga noor tõesti pikka aega olin mina ainuke vanaema koguduses aga nüüd siis nüüdseks on need vana natukese juurde tulnud siis ikkagi see üldine kontingent on meil väga noor ja, ja noortel inimestel on ka palju lapsi, siis on inimesed tulevad kirikusse koos lastega ja me olemegi seda just tahtnudki, et inimesed saaksid, et mehed ja naised ja, ja vanaisad ja vanaemad ja lapsed ja lapselapsed oleksid kõik kaaslased, et kõigil oleks huvitav. Ja Me saime linnalt loa, et meie kiriku vastas kohe üle tee on üks tühi krunt, kus oli kunagi maja ära põlenud ja me koristasime selle krundi ära, ehitasime sinna lastele mänguväljaku. Et meil on siis niisugune laste spordi- ja mänguväljaku kuulub ka sellesse kompleksi niisugusele teisel pool. Et meil olid seal siis kaks maja, kolmas on kirik ja mänguväljak on teisel pool teed. Et see on siis terve see meie koguduse niisugune kompleksi all. Ja koguduses on meil L2 niisugune nagu me ütleme, et imel imeasi on see, et meie koguduses on hästi palju noori ja need noored on põhilised post. Meil on hästi vähe tüdrukud koguduses ja kui ingeri kirikus mujal kurdetakse selle üle, et ei ole noori või eestimaakoguduses, ma näen ka, et, et kui on noored, siis on põhiliselt tüdrukud, on mõni poissi, enamus tüdrukud, siis meil Marimaal on vastupidi, meil on kõik poisid ja mõni tüdruk. Ja põhjuseks on see, et Venemaal elatakse praegu sellist aega, kus vana noortetöö ei ole enam. Kui ennem olid oktoobrilapsed pioneerid ja kommunistlikud noored ja nendel oli korraldatud mitmesugust mitmesuguseid noorteüritusi ja asju siis nüüd, kui nõukogude kord on lõppenud ja on tulnud niisugune uuskapitalismi aeg, siis kellelegi aega noorte jaoks. Ja eriti poisid just vajavad seda, et nemad saaksid koos midagi teha. Ja kui keegi nende seda koos midagi teha, seda tegemist ei koordineeri ega kontrolli, siis nad tavaliselt teevad pahandust. Ja kui te olete näinud sellist vana filmi, mis on kuuekümnendatel, Tal on Ameerikas tehtud rist ja pussikangelased siis Marimaal ja üldse Venemaal elatakse praegu sedasama aega, kus kogutakse jõukudesse gruperovkad nagu hel eetika seal, et selliseid eri rühmadesse ja need rühmad omavahel võitlevad. Kas nad kasutavad siis ka relvi, päris õigeid tulirelvi, tavaliselt on need siis mingi raudkang või ketid või millega siis kakeldakse ja vahest on seal tõesti ka inimohvrid, et see võib lõppeda surmaga. Kogudus eelmisel aastal tuli, niisuguse grupi liider, alleerik ja valeeriku õhk tõi, tõi tasapisi kaasa terve selle oma selle, selle grupi. Ja kui räägitakse palju vene maffiast ja kuritegevusest, siis meil ei ole küll jällegi mingit muud kokkupuudet olnud, kuid need on kõik meie koguduse liikmetest on need et meil ei ole probleeme olnud maffiaga ega kuri kurjategijatega. Ja politsei, seal on miilid, kui miilits käib ühtepuhku meid kontrollimas, sest et me oleme ikkagi välismaalased ja ja nad käivad vaatamas, kas me oleme ikka alles ja kas meil ka viisad on korras ja kas kõik, äkki meil on keegi külaline tulnud kellelgil pole viisat ja kõik äkki pole viisat registreeritud, äkki pole makstud, maksusid riigile siis nad käivad sagedasti meie juures ja ja kui nad näevad, et meil on kõik uksed lahti ja ei ole üldse lukus ja ja majas on ka seal mac ja mingid kitarride asjad ütlevad, et miks teil on niimoodi, et kas te ei karda, et tulevad, siis röövlid tulevad, siis meil teed, me ei karda midagi, aga nendele me küll ei ütle, et meie koguduse liikmeteks on just tulnud sellised huligaanid, poisid. Meil on kõik seestpoolt kindlasti juba ära nähtud, et mis seal on ja, ja et kui keegi tahaks röövida, varastada, siis kõik võimalused selleks olemas. Et, et Venemaal elatakse igatahes väga põnevat ja huvitavat aeg. Siit juba lipsas läbi sõna probleem, see kõik kõlab nii kaunisti ja tean, et inimesed ja kas ta siis probleeme ei olegi? Meil on hästi palju probleeme aga tänu jumalale, et need kõik probleemid on veel väikesed. Meil on palju väikeseid probleeme, aga õnneks ei ole suur probleem. Et meil koguduses ei ole tõesti suuri probleeme olnud. Väiksem probleem on täiesti normaalselt, et nad kõik on. Venemaal on tõesti aga ütleb, et tänasel päeval inimestel väga palju probleeme ja neil on väga palju suuri probleeme ja sellepärast on see töö seal ka väga vajalik, et inimesed tuleksid ja saaksid rääkida oma probleemidest. Sest on probleeme, mida inimesed suudavad aidata kas materiaalseid probleeme või mingid saada tööd või asju. Aga on probleeme, mida suudavad jumala aidata ja, ja see, et, et inimesed saaksid teada, olemas selline suur jumal, kes, kellele võib rääkida oma probleemid ja kes võib meid aidata, kes saab meid aidata, kes tahab meid aidata? Selle jaoks on see kirikutöö seal väga tähtis ja hingehoidjaId töö on väga tähtis. Kas saab üldse niimoodi küsida? Kas on ka mingi selline aeg, kui võib öelda, et misjonitöö mingis konkreetses paigas on tehtud, et see asi seal toimuvaid ise ja et kõik inimesed on jumalale võidetud. Kas nüüd seda aga ütleme, et, et kogudus teeb, ütleme siis sisemised et teie suundute järgmisesse kohta või, või kas sa saad nii küsida? Ja ütleb, et meie kogudus sa viis aastat vana ja Need inimesed ka usus ei ole rohkem kui viis aastat vanad kes tulid esimestena ja ta viis aastat kristlased, kes on hiljem tulnud, need on veel nooremad kristlased ja seal tõesti lasteaed ka vaimulikus mõttes lasteaed, et nad vajavad usus kasvamist, kõik vajavad seda igapäevast vaimulikku toitu. Ja nendele tõesti ei saa esimesena anda seda tahket rooga, et neid protesti lutipudeliga toitma. Ja ehkki pooled ei ole Kunnas adru puurenzi seal ka täiesti, et võib-olla pooled meie koguduse liikmed on tulnud alles viimasel aastal paviljon nurja meejänese tule ajas ta pappe ja mutta. See kordusvea ikka kena. Kuna meil oli ka juttu sellest, et meil on koguduses palju noori mehi ja mitmed mitmed neist on öelnud, et nemad Taagi kirikuõpetajaks saada, ütlesin veel natuke kiitvad kiituseks jumala kiituseks öelda, et et mitmed poisid on öeldud, nemad tahavad tulla kirikuõpetajaks, nii nagu juha tahavad samasuguseks saada. Aga meie ülesanne, misjonäri ülesanne konkreetse koguduse juures on tõesti see, et teha ennast tarbetamaksite soome keeles sa oled, et meil ei oleks enam vaja, et kogudus võiks eksisteerida ilma meieta. Seal kogudusel oleks oma lastele tegijad, noorte töötegijad, omad vaimulikud ja nad võiksid tõesti minna edasi kulutama. Ja kuna ma ise olen tulnud kirikusse alles 89. aastal ja, ja nüüd ma olen juba 90.-te aastal on veel ristitud ja konfirmeeritud ja 93.-st aastast olen praktiliselt olnud misjonitööl, et kolme aastat vana kristlasena olen, olen ma juba olnud siis professionaalne misjonär, kes on nagu, kes on läinud juba saadetud sõna kuulutama siis see on lihtsalt märk sellest, et jumal vahelt kasutab ka sellised inimesed, kes on alles usule tulnud. See ei ole, ei pruugi mitte reegel olla, et kõik, kes kohe usule tulenevad, nendest võiksid kohe täna saada misjonärid. Aga aga see võib nii olla, et jumal võib kasutada igat ühte ja tahangi julgustada. Teid ka, et ja kes ka seda saadet juhtuvat raadiost kuulma. Et kui sina tunned oma südames, et sina armastad Jeesust, sina armastad jumalat ja sina juba tead natukese sellest jumala armastusest, siis sina võid sellest rääkida ka teisele inimesele rääkida sellele inimesele, kelle süda igatseb jumala järgi ja ta tunneb jumalat. Ja kui sa seda räägidki sellele oma lähedasele inimesele, siis ei pooledki missal. Ei. Ole lammasmäel. Vaid ka eaka neis. Ja valiti Leol ning purjeres vili setu. Miinitõrjekiileva. Meil saadamatne. Kompaseks mulda. Ja raadiosaatjaks palve. Kad komis saagi laul. On hinges tunne jäänud ja alles. Tuleva lab kukun, pige. Imes lõpuni kes tava pahale Milline on aga teie koguduse tänane päev? Kui me räägime jõhkra kla kogudusest, siis Joscarla koguduses on meil väga palju erinevaid inimesi erinevatest rahvustest. Seal on vist praegu praegusel hetkel kaheksa erinevat rahvust esindatud marid, venelased, tatarlased, kasakad, juudid, sakslased, soomlased, et meil on palju erinevatest rahvustest inimesi, et meie koguduse töö on ka erinevate rahvustega, et meie ei ole tõesti mitte, et, et oleks üks, üks mass, et ei oleks inimesel kaoks, haaras oma rahvusaga ka inimesele väga tähtis, et, et meil on seal. Kui on iseseisvus päev, Soome iseseisvuspäev, siis meil on Soome õhtu saksa õhtu, erinevate rahvuste erinevaid üritusi, võtame kogudus, kirik on kultuurikeskus ja meie koguduse liikmetest on palju haritlasi, kunstnikke, õpetajaid. Šahmussonov, kes on taadi lauljana olnud, on väga kuulus, on ka meie koguduse liige ja mitmed aastati pahlallataga vaimulikku muusikat ja ta on täiesti võiks öelda praeguse hetke kõige kuulsam gospellaulja. Ja me oleme kutsunud ka Eestimaale ja on Tartus 19. ja 20. ja 21. juunil on eesti kiriku misjonipäev, vaat siis, mis on kutsutud ka Tartusse sinna andma kontserti. Ja kui jaanipäeva aeg on Paldiskis Eesti kiriku noortepäevad, siis mis on tulemas ka Paldiskisse, eesti kiriku noortepäevadele? Et kes tahaks kuulda Venemaa kõige kuulsamat gospelmuusikat, siis tere tulemast nendele kirikupäevadele Tartusse ja, ja noortepäevadele Paldiskisse. Et koguduses tehakse tõesti mitmesugust erinevat tööd. Ja meie kogudus ei ole mitte ainult. Marimaal ei piirdu mitte Marima territooriumiga, vaid. Meie teeme tööd ka Udmurtiast ja komis. Komisjon, eelmise aasta sügisel 97. aasta sügisel asutatud ka luterlik kogudus. Ja sellel kogudusel on kolm kuulutuspunkti karist, üks on viisingas 100 kilomeetrit lõuna poole ja teine on 700 kilomeetrit ida poole Hontrodski jorskis. Et see meie koguduse territoorium, gorium, mida meie teenime, on täiesti mitu 1000 kilomeetrit nagu põhjast lõunasse ja umbes 1000 kilomeetrit lai. Et me oleme tõesti väga palju ka rataste peal ja väga palju liigume ringi Venemaal. Sest et ka seal komimaal need noored mehed, kes seda tööd seal praegu oma õlgadele võtnud kanda, need on alles eelmisel aastal konfilmeeritud ja sügisest on nad läinud õppima Ingeri kiriku Kolts keskusse keelto ühe nädala iga igas kuus on, et on Peterburis ja keeltus ja ülejäänud aja teenivad siis need oma kogudusi seal. Et on palju tööd ja vähe töötegijaid. Tõesti, jah. Me rõõmustame praegusele komi, Komi töö üle väga, et komisjon, rahvuslik ärkamine koos vaimuliku ärkamisega, et need käivad käsikäes ja mismoodi vaimulik ärkamine aitab kaasa rahvuslikule ärkamisele. Siin on sellised tegijad. Kui ei ole oma emakeelset piiblit, siis tegeldakse piibli tõlkimisega, tähendab, parandatakse komi tehakse keelelist tööd. Kuna ei ole olnud oma vaimulikku muusikat, siis muusikud teevad vaimulikult muusikat, poeedid teevad laulust lauludele tekste tehakse laste ja noortetööd ja see kõik tõstab ka rahvusliku kultuuri. Et see on tõesti väga tänulik väärne töö, mis on komimaal ja see Nende kovi, rahva oma rahvuslik iseteadvus või selline ärkamine, see on täiesti, rõõmustab väga. Sest Marimaal peaks ütlema, et rahvuslik ärkamine on kuidagi kuidagi väga takerdunud, et, et inimestel ei ole sellist rahvuslikku uhkust. Mina eestlasena olen saanud seda rahvuslikku uhkust viiega nendele rahvastele, sest meil, eestlastel on seda õnneks on. Ja mina käin igal pool Venemaal, Eesti rahvariided seljas, eesti lipp käes ja räägin. Ma olen uhke eestlane ja siis ma seletan, mis tähendab, uhke eestlane tähendab seda, et et ma olen õnnelik, et mul on oma maa ja oma rahvas. Ja sellel, minu rahval on oma keel ja oma kultuur ja meil on oma rahvariided, rahvalaulud, rahva tantsud ja et inimesed ei unustaks oma maad ja oma rahvast, et see on minu maa ja minu rahvas. Ja kristus ühendab kõiki rahvaid. Et me võime kõik olla kristlased, aga meil on veel igalühel oma rahvussest. Ilmutusraamatus on öeldud, et ühel päeval me võime igaüks oma keeles kiita ja ülistada jumalat. Teil mõlemal oma kodumaja veel ühine ühine kodumaa seal Marimaal, kus on teie kodu praegu. Ja ütleb, et meie kodu on tõesti igal maal seal, kus me just parajasti elame. Soomes on meil üks kodu ja, ja Eestimaal on meil mitu kodu ja ja Marimaal on oma kodu ja Udmurtiast ja komisjon, need on need põhilised kohad, kus me siis põhiliselt oleme. Ja meie oleme märganud, et inimene elamiseks vaja üldse väga palju asju, et prantslased, meie asjad mahuvad ära kõik autosse. Et sinna mahuvad kõik talveriided ja suveriided ja sinna mahuvad need vahendid, mida me vajame töö tegemiseks just vältumatud, sellised asjad. Ja, ja niimoodi siis vahest tundub küll, et me oleme nagu mustlase moodi, et kõik, mis meil on meiega kaasas ja, ja niimoodi sõidame ühelt maalt teisele lapsed raadioisu ja, ja tõesti, see, et muidu ei oleks üldse võimalik, aga kuna me lapsed on juba lapsed on suured, on juba täiskasvanud, elavad kõik ise oma elu, siis on võimalik niimoodi ringi nata mööda mööda maad ja ilma. Aga see kergendab seda meie mustlase elu. Mis kergendab seda mustlaselu, on see, et, et me tõesti tunneme, et, et kui me oleme Soomes ja me liigume ringi erinevates kogudustes räägime misjonitööst Venemaal siis see kristlaste omavaheline armastus, see teeb seda, et, et me tõesti mul on selline tunne, et me oleme kodus seal kagunev inimeste juures. Kui me tuleme Eestimaale, siis siin on nii palju armsaid inimesi, kui me kellegi juures saame öömaja ja keegi annab meile suppi, süüa asju ja siis me tuleme jälle, et me oleme jälle kodus. Ja kui me läheme Marimaale, siis meil on seal kirikus on seal me oleme palju maganud kiriku põrandal, madratsi peal, kiriku põrandal madratsi peal magada ei oska, kõlas, on väga hea, see on umbes nii nagu ahju peal magada, sest põrandani soe. Ja, ja seal on palju armsaid inimesi, kes ootavad, et millal te juba tulete tagasi või Udmurtiast või minimaal siis tõesti me kodu on praegusel hetkel nagu kuues kuuel maal. Täname teid ja soovime teile õnnistuste jõudu teie töös. Aitäh aitäh teile, et te olete meid jaksanud kuulata, sest see töö on tõesti väga põnev olnud. On olnud tõesti õnnistusrikas ka meile endile, sest kui teisele me anname, siis me ise saame palju. Ja kui me võime seda jagada ka teiste inimestega, siis jagatud mure on palju väiksem, aga jagatud rõõm on mitmekordne. Ja et me olemegi täna saanud teiega jagada seda oma rõõmu kuidas olen kutsunud meid misjonitööle ja, ja palju meie oleme sellest ise rõõmu saanud, siis siis ma loodan, et teie olete saanud kah natuke rõõmsaid uudiseid, rõõmusõnumeid ka sealt sealt Kesk-Venemaalt. Et jumal õnnistagu teid siin Eestimaal ja seal, kus te ikka liigutage. Te kuulsite luterlikku tonni saadet stuudio seal ei ta Anu ja Juha välja ning saatejuhid Signe Aus ja Meelis Holsting. Kohtumiseni.