Tere õhtust. Tänasest alates igal detsembrikuu laupäeval kohtume siin, head raadiokuulajad teiega sarjas aegantud oodata. Me oleme jõuluootus ajas. Aga küllap oleme kõik kogenud oma elus, et ootus on üks väga pingeline ja rõõmus tegevus. Midagi oodata, et saaks mingi aeg täis millegi kättesaamiseks. Millestki arusaamiseks. Kasvamise aeg ja asjade selgekssaamise aeg on meie elus ikka ja alati meie lähedal olnud. Tänases esimeses saates selles sarjas aeg antud oodata. Tahame rääkida perekonnast ja perekonnast kui tuleviku viivast päikesest või suurest armastavast kokkuhoidvast kogudusest. Stuudios on praost Jüri Vallsalu ja saatejuht Ene Pilliroog. Kui ma siin ennist nimetasin, et perekond võib ka kogudus olla. Kuidas te sellele vaatate? Koguduses on. Ju ka tegemist õdede ja vendadega, olgu küll, et seal ei ole otseselt päris ühe isa ja ema lastega, aga, aga miski koguduses täpselt samamoodi perekonnas olemas seda ainult palju suuremas mastaabis. Teie peres on kuus last. See tähendab kuus paari säravaid silmi vaatavad otsa emale ja isale. Ootusärevuses väga paljude asjade ja küsimistega seoses on ka jõuluaeg selline aga et isal on ametiks kirikuõpetajaks olemine, see tähendab seda, et tööd rõõmsat teenimise tööd on jõulude aegu eriti rohkesti. Kuidas suudad jagada seda suure koguduse teenimist ja väikese pere koguduse teenimist? Eks siin tuleb lihtsalt otsida kumba keeli liiga ei teeks. Kahtlematult kogudus ootab seda, et õpetaja oleks alati kättesaadav. Ja õpetaja. Peaks võimalikult palju. Teenistusi igasuguseid ettevõtmisi koguduse hüvanguks, aga aga sama ootab tegelikult ka perekond. Osaliselt need ettevõtmised, vaat sellepärast, et mul on see õnn, et oma perekond osaleb koguduse ettevõtmistes samamoodi. Osaliselt ei kata. Väikesed lapsed loomulikult ootavad, et isa on just nende issi ja ja tuleks Kaasa nende mängudesse ja. Ja ettevõtmistesse ja sinna ei taheta kedagi teist. Siin peab küll ütlema, et et sageli lapsed on jäänud kannatajaks pooleks. Räägimegi kõigepealt lastest seoses perekonnaga ja tulevikuga, kes siis muu, kui lapsed viivad edasi kõike seda, mida ema, isa, vanaisa, vanaema ja veel veel kui palju sugupõlvi tagasi on tahtnud, et elus võiks jätkuda. Et eriti suure pere isal on ehk hea öelda kuidas iga laps on mitte ainult oma nägu, vaid oma tahtmiste ja soovidega ja oma nägemistega. Ja küllap ka suure pere isal on olnud hea tunnetada seda, et mis on need ootused, mida üks laps oma vanematelt ootab? Laps ootab vanematel kindlasti eeskuju ennekõike. Sellepärast, et minul näiteks on osa lapsi on ikkagi päris väikesed, alles. Kelle järgi nad siis ikka joonduvad, kui, kui mitte oma vanemate järgi ja see on vahest päris lõbus pealt vaadata, kuidas, kuidas lapsed mängivad siis isa või ema ja, ja teevad just neid täpselt samu asju, mida vanemad oma tööl või, või kodus teevad. Ja sellisena muidugi on väga tähtis küll täita. Et olla teadlikult lastele eeskujuks. Teine, mida lapsed oma vanematelt kindlasti ootavad, on sellist lähedalolekut ja. Ja turvatunnet. Et kui ka midagi on oma elus halvasti ükstaskõik, kas siis on haiget saadud või, või tundub see maailm kuidagi hirmutavana, et siis oleks võimalik tulla ja ja lihtsalt kas siis käest kinni võtta või, või lihtsalt olla lähedal ja võib-olla rääkida hoopis muudest asjadest kui, kui otseselt nendest, mis hirmade jääb, aga aga selline täisealise inimese lähedaloleku kogemus on lastele väga oluline. Ja muidugi ehk kolmas, mida, mida lapsed ootavad oma vanematelt, on see, et vanematel jätkuks kannatlikkust nendega. Sest kui lapsed hakkavad kõike seda järgi proovima, mida, mida vanemad on ees teinud, siis see kahtlematult ei tule alguses kohe niimoodi välja, nagu tahetakse, nagu lapsed võid olla sellega ka ise rahule jäävad. Nad tahavad ikka uuesti ja uuesti proovida ja ja siis ootavad, et need vanemad nende proovimisest ära ei tüdine, eks mõistaksid, nyyd. Jaa, kindlasti. Nii, ja mida siis ootavad vanemad oma lastest, et neist saaksid kõige kõige, kõige paremad? Loomulikult. Ma ei julgeks öelda seda, et nendest peaks kõige kõige kõige paremad saama, aga aga vanemad ootavad oma lastest kindlasti seda, et nad elus hakkama saaksid. Ja õigupoolest see on ka selline väikene hirm, mis praegusel ajal eriti kusagil siiski on olemas. Et kas ma suudan olla lastele selliseks eeskujuks mitte ainult heaks isaks ja heaks sõbraks, vaid, vaid ka selliseks eeskujuks, kes oskab anda nõu, kuidas elus hakkama saada. Ja mis nõus on, kuidas siis hakkama saada? Ma arvan, et seda ei saa s paari sõnaga siin öelda. Küllap elu toob ise nii palju olukordi ette, kus tuleb õppida õieti käituma. Ja, ja siis lapsed tavaliselt vaatavadki vanemate poole. Kuidas ma peaksin? Ja ikka koos oma lapsega tema rõõmus ja mures. Nüüd aga ändryu lõdvery jõululaul. Kuidas vanem peaks tunnetama seda nägema, seda oskama ära tabada seda mis on tema ühele või teisele lapsele sellele konkreetsele lapsele ainuomane, eriline, temale omane et lasta sellel edasi areneda, võimenduda, et mitte väänata ja suruda oma tahet peale. Et see väikene inimene võiks areneda selliseks kordumatuks, nagu ta on loodud. Ma usun, et mingil viisil see on ikkagi tunnetatav ja kui sa oled lihtsalt lastele nõnda lähedal, siis varem või hiljem nende iseloomujooned ja nende oskused tulevad välja. Ja kahtlematult paremaid omadusi tuleb igati toetada ja ja püüda edasi aidata. Aga, aga lisaks nendele talentidele, millega kaubelda, on tegelikult ikkagi vanemate kohuseks anda ka lastele sellist üldharidust. Näiteks lugema õppimine ei ole ju ühegi lapse mingi eritalent, vaid, vaid see on asi, mida, mida kõik lapsed peavad oskama ja ja samal ajal siis, kui lugema õppimine käsil on, siis küllap nii mõnelgi korral kerkib esile ka laste poolt küsimus, et miks ma pean seda tegema. Aga siin ei ole võimalik teisiti käituda, lihtsalt tuleb lastele see asi selgeks teha, et see on vajalik ja neid nagu pisut tagant tõugata. Sellised eriomadused, talendid, need tulevad hiljem välja. Jah, et mis ajaks peavad olema need raamatut loetud, mis kevadel anti on küsimus, aga kuivanud olen, võib kombates ehk näha, mis tema lapsele justkui naguniisugused looduse poolt antud tugevad omadused on, aga kui ikka kostad vastase ei ja ei ja ei. Et kuidas siis vabalt kasvatada vabalt, justkui märkamatult suunata justkui märkamatult hoida neid asju soovitud suunas ja ohjes. Kui on ikkagi tegemist väga oluliste asjadega, siis siis ei saa vabaks asju lasta. Minu elukogemus on küll see, et kui sa tead eesmärki mille nimel ta lapsi juhendada. Nendest asjadest ei ole võimalik taganeda. Räägitakse ka mingist vabast kasvatusest. Mis asi on vabakasvatus? Ma ei tea, mis asi on vabakasvatus, tähendab, vabakasvatus võib olla ja täiesti selgelt kasvatamatus, et vanemad lihtsalt ei viitsi lapsi kasvatada. Ja, ja see tähendab, et lastakse nendel lastel just nõnda kasvada, nagu nad ise kasvavad. See ajastu, kus vabakasvatus oli selline valitsev mõttesuund või, või omaette eesmärk juba see ajastu on näidanud, et et vabakasvatus ei ole asi, mis tingimusteta edasi viib. Et vabakasvatus ei ole kasvatusest vaba olek. Sinul on kodus kuus last. Kas see tähendab kuut erinevat kasvatuse meetodit? Ei tähenda igat last tulebki võtta sellisena, nagu ta on. Püüda teda näha ja jälgida ja anda tunda, et see laps on just sellisena märgatud ja keeritud, aga samal ajal üht last ei saa teisele eelistada. Vähemalt meil on küll nõnda, et püüame suhtuda kõigisse lastesse ühesuguselt. Ometigi teame tuttavate ringkondadest näiteks, et ühest perest võivad minugi poolest kasvõi kõik lapsed olla niivõrd erineva ellusuhtumise ja ka maailmatunnetuse nägemisega. Et kuidas seda seletada. Kasvatus peaks ju olema üks. See sõltub väga mitmetest asjadest. Sõltub temperamendist. Lapsed võivad olla nii isasse kui emasse, öeldakse nõnda. Ja, ja sealt tulenevalt võivad olla lastel täiesti erinevad temperamendid. Aga kui nad oleksid enam-vähem sarnase iseloomujoontega Siis sõltub väga palju ka juhuslikkusest. Küllap need mõttekäigud on tuttavad, et ühed ja samad inimesed saavad olla nii pühakud kui, kui patoosad. Või, või siis kurat, eetilised eeskujud ja samal ajal võib-olla just nimelt need, kes ei sobi ühiskonda. Ja ma usun, et siin on väga suur koht olnud sellisel juhuslikkusel. Kas need omadused, mis inimesel on olemas? Kas need on saanud välja areneda positiivselt või negatiivselt ja ma mõtlen, laste puhul sõltub ikkagi väga palju ka see sellest, et et missugused on need sõbrad, kellega lapsed kokku puutuvad. Klassi liidrid, eeskujud, mida hakatakse enda keskelt otsima ja leidma millised on need mõjud. Kuna lapsed suhtlevad tavaliselt omaealistega, siis on täiesti loomulik, et, et nad elavad juba erinevates maailmades erinevates keskkondades erinevate mõjudega. Ja siit on minu meelest tingitud arengute erinevused. Ta ongi siinjuures küsida, kuidas sa oled tunnetanud oma laste puhul seda mis on nende mõttemaailma tugevasti mõjutanud, kas kodu või ühiskonna trend. Mõlemad kodu kindlasti ka õnn on selles, et või õnn on juba nüüd märgata, et need asendid, mis lapsed on kodunt kaasa saanud, et need on hakanud küllalt olulist rolli mängima laste elus. Noh, alles hiljaaegu meil oli arutelu lastega, kes tahtsid minna koolipeole. Kuna sa koolipidu kestis küllaltki hiliste õhtutundideni välja siis ma lihtsalt küsisin, et kas te, kas te peate olema nõnda kaua. Ja kus ma võin olla kindel, et seal ei toimu midagi sellist millega mina isana ei võiks, võiks nagu rahule jääda või leppida. Laenas kõne vestlus keskustelu kodus nagu leidsin, et siis olid juba lapsed, vanemad lapsed ise neid seisukohti mulle tagasi ütlemas mis, mis kunagi oli minu jaoks väga oluline neile öelda. Ja ma olen päris kindel, et nad ei teinud seda lihtsalt selleks, et mind sel hetkel rahustada, vaid sellest on saanud enda mõtlemisviis. Ja selles mõttes kodul on väga oluline koht. Aga kahtlematult laste jaoks tähendab väga palju. Sõprade arvamus tähendab väga palju see mis on just trendikas ja, ja maas tahetakse erineda selles eas. Et, et mõlemad mõjutegurid on väga olulised, olemas. Me oleme siin nüüd saate esimeses pooles rääkinud nendest lastest, kes on olnud oodatud. Oodatud on olnud ka jõululaps. Olav Ehala laul on see, mis nüüd kõlama hakkab. Ja pärast seda laulu räägime nendest lastest, kes ei ole olnud oodatud. Saates aeg antud oodata ajavad juttu praost Jüri Vallsalu ja saatejuht Ene Pilliroog. Nagu lubasime enne laulu, räägime nüüd nendest lastest keda pole oodatud siia ilma, kes on sündinud justkui loodusõnnetused. Ja võtame kõneks ka pered, kes võib-olla ehk liigagi kergekäeliselt lähevad lahku. Lapsed jäävad maha ühe vanema kasvatada väga heal juhul. Ja ei lähe tänavale mitte. Aga neid aetakse ka või nad lähevad ise tänavale. Võib-olla on lapsi, kes ei tea, mis on jõulusoojuskodus ja mis on üldse jõulud kes ei tea, mis tähendab olla vanemate poolt kaitstud, hoitud, armastatud, oodatud, suunatud. Ja nemadki on need, kes oma eluga määravad meie tuleviku inimkonna tuleviku saatust. Öeldakse küll, et iga inimene, iga ühiskond väärib oma saatust. Kuidas sellele ütlemisele näkku vaadata, kirikuõpetaja voole pealt? Raske vastata. Ma ei julgeks sellist väidet korrata, sellepärast et kui me oleme seatud isikute ette siis tegelikult valida saab ikkagi see, kes teeb oma valikuid teadlikult. Aga sageli tänapäeval ollakse sunnitud valikuid tegema ja, ega valida ei ole just palju. Ja seetõttu väga paljud need, need lapsed, tänavalapsed, ega nendel palju valikut ei ole, nad on, nad on ohvrid. Aga samal ajal me ei saaks ometi öelda, et, et see kõik on paratamatus, et et me peame sellega kõigega arvestama, et see on karm reaalsus, milles me elame. Igale mõtlevale inimesele on ometi võimalus midagi ette võtta ja midagi teha. Siis ma leian, et üks, mida me teha saame, on kuidagi elada, elada teadlikumalt ise ja püüda tõepoolest nendele oma lastele või ka nendele lastele, kellega elus kokku puutuma lihtsalt anda neid teadmisi, et nendel oleks võimalik teha valikuid ja õigeid valikuid. Statistika näitab, et lahutuste protsent on väga kõrge meie ühiskonnas võib-olla mitte ainult Eestis ehk on nii ülemaailma, ehk ma ei tea seda. Ja statistikaga näitab seda, et noored pelgavadki abielluda, et moodne on nii-öelda elu kaaslastena teatud aeg koos elada, et siis justkui oleks kergem uksest välja astuda. Aga mis võivad olla need põhjused ja tegurid, mis ometigi millalgi mingil ajahetkel nüüd need kaks inimeste lahku viivad? Kes nii suure armastusega kunagi kokku said? Meelest on siin päris mitu asja, millele tasuks selle küsimuse juures mõelda. Võib-olla aeg on nii palju närviline ja kiire. Et me tänased inimesed ei jaksagi enam päris tõsiselt küsida, mis asi on suur armastus. Nähakse teist inimest keeldutakse ja juba teine kord otsustatakse, et et hakkame koos elama. Või ka abielluma. Ja tegelikult selline aeg, mis vanasti oli olemas, kihlus ajana. See aeg jääb olematuks. Tähendab minnaksegi välja umbes nende mõtetega, et noh, katseta kui sobime, siis elame, kui ei sobi, ei ela koos. Aga teine mõte on see, et teatakse selja taga uks lahti. Arvestatakse juba sellega, et niikuinii me koos ei ela väga kaua. Näiteks vabaabielu on ju sõna otseses mõttes selline kooselu vorm. Juhatuse juures on olemas küsimus, mis esitatakse nii peigmehele kui pruudile. Kas sa tahad selle oma pruudid peigmehega koos elada? Nii õnnes kui õnnetuses? Nii rõõmus kui ristis. Ja see tähendab seda, et, Abielu ei peagi tähendama, ainult on rõõmurikkust. Seda kõige helgemat külge. Vaid see on juba elu tarkus, kogemus. Et abielus on olemas kama, kriisiperioodid. Võib-olla haigused, juhuslikud õnnetused, mis meie osaks saavad. Ja kui me võiksime arvestada sellega, et et ei peagi abielus olema ainult. Väga positiivne vaid üheskoos tuleb ka kriis läbi käia. Siis see on hoopis teistsugune lähtepunkt. Aga nendele asjadele paraku. Tänapäeval pööratakse ääretult vähe tähelepanu. Võib-olla ainult räägitakse sellisest reaalsest veet lõbusast ja ja rahuldamisest või mitterahuldamisest, et see külg on abielus tohutult esile tõusnud. Teine külg, võib-olla majanduslik külg on esil ja ja väga oluline. Igale inimesele inimeseks olemist, kõike. See endaga kaasa toob. Need on jäänud sageli tähele panemata. Nii et selles Brate ja ilusate elulaadi järele elamises siin tänases Eestis võiks nagu kahest küljest ära, mida ühelt poolt siis see, et alati on keegi noorem, poole noorem, ilusam, veel ilusam. See on nagu üks pool ja teine pool kõneleb sellest, et inimesed on nendes otsingutes sõna otseses mõttes nagu millegi poolest näljas või tühjad või rahuldamata. Et mis see siis on see niisugune ühiskondlik, ka ühiskonna eluline trend mis kõige enam nagu mõjutab seda inimsuhete sasipundart mis meie ümber keerleb. Tõepoolest on tegemist näljatundega ja see näljatunne lööb elus lihtsalt välja. Kui kasutada natukene allegooriat ja Ja tuua näiteid mujalt kui kui otseselt inimsuhetes siis. Noorte hulgas on ju praegu eriti populaarne käia McDonald sis ja ja süüa hamburgereid ja krõbistada kartulikrõpse. See on turukaup, seda saab kiiresti kätte ja, ja see on isegi maitsev. Aga see ei ole täisväärtuslik toit ja kes ainult nende peal elab ja toitub, see paratamatult jääb varem või hiljem haigeks. Ja nõnda on ka inimsuhetes, et üks asi on järgida selliseid trende püüda. Käia nendega kaasas. Vahetada partnereid vahetada elukeskkonda. Ka seal on ainult iseenese eest põgenemine. Ja võib-olla samal ajal jätame tähele panemata oma hingehäda. Selle küsimuse miks, miks ma olen olemas ja ja kes ma olen inimesena kes ma olen siis, kui ma olen võib-olla ühe korra abielus ja kes ma olen siis, kui ma vahetan, abikaasasid? Iga natukese aja tagant. Kas minus on midagi teiseks saanud? Mulle tundub, et need vahetajad on tegelikult väga üksikud inimesed. Mid üksikud selles mõttes, et neid vähe on, neid on palju, aga nad on hingeliselt. Nad on elus üksikud inimesed, vaatamata sellele, et nad võivad väga teravas seltskonnas pidevalt tiirelda ja nad võivad väga partnerite rikkast elu elada, aga nad on hingeliselt üksikud, sest nad kogu aeg otsivad, otsivad midagi, mida nad võib-olla arvavad, et ei leia, sest nad on suletud milleski sellele leidmisele. Ka minu kogemus. Nii. See on siis nüüd kahe inimese lugu, mehe ja naise lugu. Aga lastest me ei ole rääkinud. Sellest ütles, et jah, otsijad, otsijad, otsijad. Ma ei tahaks kasutada sõna, et kohustus laste ees, ma ei tahaks seda sõna kasutada. Mind lihtsalt hämmastab, et kuhu on kadunud armastus laste vastu? Nende mahajäetud laste vastu, kellest me praegusel hetkel siin saate osas räägime. Kuhu on kadunud armastus iseenda vastu? Ega need asjad on. Kas te ise ka väga tihedalt seotud. Me saame armastada teist inimest ikkagi ainult siis, kui me armastame iseendid. Aga? Kui me elame ainult kuidagi näilises maailmas püüame, püüame näida püüame teistele kuidagi kasulikud olla ja nii edasi. Ja jätame tegelikult tähele panemata enda vajadused. Me ei ole õppinud endast lugu pidama ja see toob paratamatult kaasa selle, et, et me ei pea tegelikult mitte kellelegi loba. Ja nendest nendest võõrastest lastest, kes on kusagil tänaval. Seda vähem et ma ei, julgen küll väga teha üldistusi, aga kuidagi tundub, et nendele hüljatutele pööravad tähelepanu siiski rohkem need inimesed. Kes küsivad tõsisemalt enda olemise järgi? Noh, näiteks kristlased, koguduse liikmed, aga mitte ainult kellel on tähtsam juurelda ja uurida enda juuri ennekõike. Et perekond on tulevik ja ma tahan loota, et lootust on ka siis, kui kellelgi lootust ei ole. Aga sellest räägime pärast laulu, mis on pühendatud jumalaema Maarjale, emale, kes tõi siia maailma Jeesuslapse. Maarjale on väga paljud heliloojad läbi aegade kirjutanud ilusaid tervitus laule. Selle laulu on kirjutanud loitsu rubiini. Mina usun, et perekond on tulevik ja mina usun, et lootust on ka siis, kui lootust ei ole. Mida arvab praost Jüri Vallsalu? Mina usun ka. Ja kõikidest nendest statistilistest näitajatest hoolimata hätta praegu ei ole just väga palju neid abielluvad ja. Ja väga paljud abielud purunevad. Aga sellest kõigest hoolimata perekond on keskkond kus on inimesel hea olla. Nii mehel, naisel kui, kui lastele ennekõike. Ja võib-olla ma kasutaksin siin hoopis ühte. Ühte teist näidet või, või nihukest mõtet. Kui Jeesus ütles kunagi oma jüngritele nõnda, et mina olen tee tõde ja elu siis seal öeldud ajal, kus kus Jeesuse järgijaid ei olnud just palju jalgu küll, et vahepeal on saanud kristlusest maailma religioon siis ega tänapäeval ei ole ka neid Meeli Jeesuse Kristuse järgijaid just väga palju. Aga nendele, kes seda on tõsiselt võtnud, Jeesus on tee reaalne tee. Ja ma mõtlen, perekonnas on täpselt samamoodi. Et kõigest hoolimata ka siis, kui tulevik toobki kaasa mingisugused arusaamade muutumised ja, ja kui perekonnale ei jää võib-olla sellist statistiliselt sellist rolli, nagu see on olnud siis perekond on ameti väga oluline koht väga oluline keskkonda. Ma usun ja loodan, et tänase saate tega aeg antud oodata. Me andsime lootust ka nendele kuulajatele kellel mingil põhjusel lootust elada õnnelikult. Millegipärast ei olnud. Aitäh praost Jüri Vallsalule, saatejuht oli Ene Pilliroog ja me kohtume selles sarjas aeg antud oodata juba jälle järgmisel laupäeval. Tänast saadet jääb aga lõpetama tuntud jõululaul jõuludeks koju. Klassikaraadio Tallinnas ja Põhja-Eestis sagedusel 106,6 megaherts klassikaraadio.