Alustame Eesti luterliku tunni saadet sellest, kuidas elab kirikumuusikaliik. Stuudiokülaline on kirikumuusika liidu juhatuse esimees Piret toidule saatejuht Ene Pilliroog. Piret Maidule. Kuidas. Siis on siin ilmas asjad seatud, et kas see on muusika ja kirikumuusika. Et kas muusikud, Jaan kirikumuusikud ja et kas on heliloojate ja muusikaliit, on kirikumuusika liit. Kahjuks on tekkinud tõesti olukord, kus mõned muusikainimesed jagavad muusika üldiselt kolmeks, kiirelt tuleb professionaalne muusika, siis isetegevus ja kolmandaks kirikumuusika. Sellest on küll tuliselt kahju, sest kui me ajalukku vaatame, siis kirikumuusika oli seal esimeses otsas ja kõik ülejäänud tuli tema järele. Tasapisi sai ta ütleme tavalise noh, ma mõtlen, et mitte sakraalse isuga, vaid muu professionaalse muusikaga, lihtsalt võrdseks. Vahe oli selles, kus midagi esitati. Aga see praegune kord on küll natukene kurvaks tegev, aga võib-olla on selles osaliselt ka kirikumuusikud ise natuke süüdi. Ja ma mõtlen, et mitte sellepärast, et nad oleksid kangesti tahtnud ennast muust muusikast eraldada, aga see on nagu selle 50 aasta kurb tagajärg. Sest kui me vaatame möödunud sajandi lõpu või selle sajandi algusesse ja, ja teame, et paljud eesti professionaalsed muusikud käisid ju mujal õppimas Peterburis alguses põhiliselt ja, ja said kõik niisuguse hariduse, mis tihtilugu võimaldas neil kirikusse tööle minna, sest nad olid nii organistid kui ka said kompositsiooni hariduse. Paljud nendest hiljem juba koolitasid omi õpilasi. Aga kiriku muusika oli väga austatud valdkond muu muusika kõrval, mis tegelikult tekkis ju hiljem ja kasvas niisuguseks suuremaks. Kõik need suured sümfooniaorkestrid ja kõik need tekkisid. Aga nad on tekkinud kõik ikkagi selle peale, mis kirikumuusikud omas ajas ja oma vahenditega kunagi on teinud ja selle kõrvale ja saanud nii suure osakaalu, et kirikumuusika seal kõrval täna hästi välja ei paista. Ja kahjuks ei paista taga selle pärast välja, et tõesti tuleb tunnistada, see tase on kaunis madal. Ma ei ütleks, et igal pool, aga üldiselt on see tase siiski veel natuke jätab soovida. Ja ma arvan, et see noh, mispärast ma mõtlen ka veel, et võib-olla kirikumuusikud on ise selles natuke süüdi. Et oli see niisugune nõukogude aegse surve tagajärg, et kui siis äkki hakati väga massiliselt tulema professionaalse muusikaga kirikusse ma mõtlen igasuguseid ilmalikke kollektiive. Et siis tekkis niisugune kaitserefleks, et oot-oot, aga nüüd te tulete, eks ole, nüüd te tahate kangesti tulla, aga meie oleme siin 50 aastat vaeva näinud, Need ei ole siis nüüd enam üldse vaja. Ja võib-olla sellest tekkis mingisugune niisugune enese eraldamine muust muusikast. Ja muidugi fakt on, et ega, kui vene ajal ei olnud just teatavasti ju eriti prestiižikas kirikukooris laulda või või paljude erialade inimesed hoidsid ju lausa kirikus sellepärast eemale, et nad kartsid oma töökohtade pärast. Nii ka kõrge tasemega muusikud, noh, mõni üksik laulis või mängis incognito. Aga noh, me teame, kuidas kirikuorganiste koolitati. Sõjajärgsetel aastatel lõpetati ju muusikakõrt koolis igasugune organistide koolitamine kiriku jaoks. Hugo Lepnurme jäi ainukeseks verstapostiks, sest kõik ülejäänud, kes tema kõrval olid, kadusid kuidagiviisi ära, kes oli emigreerunud, kes oli lihtsalt ära viidud, kes läks teisele tööle, ütleme niimoodi, et säilitada võib-olla ka oma hind lihtsalt või oma elu sees hoida. Sellepärast on see kõik üsna mõistetav. Aga organistidena ja üldse kirikumuusikutena jäitud tööle ainult siis need, kellel olid võib-olla esialgu väga tugevad närvid ja kannatasid võib-olla selle suure hirmu välja. Ja hiljem võib olla ka lihtsalt niisugused, kes ei hoolinud sellest avalikust karjäärist ja tihtipeale oli tegemist organistide puhul kirikuõpetajate abikaasaga, kellel oli see võib-olla ainukene töökoht üldse, mida ta võisu Kanda sest teda lihtsalt ei võetud mujale tööle. Aga hariduse said nad siis juba konsistooriumi juures tegutseva usuteaduse instituudi muusikaosakonnast ja küllap selle üksuse tegevus vääriks omaette raadiosaadet kasutades ära praegu veel võimalikke otseseid infoallikaid, ma mõtlen siin vanu organiste näiteks Ella Teder ja Hugo Lepnurm, kes olid seal aktiivselt tegevad ja, ja olid õppejõududeks ja võib-olla veel mõned teisedki, sest et niisugune ütleme keskealiste natukene vanemate organiste kaader, kes praegu Eestimaad mööda laiali on ja mängib, need on enamuses siiski oma hariduse saanud, nõndaviisi paljud lausa iseõppijad. Aga noh, või on siis käinud niimoodi üksikuid tunde saamas? Aga no nüüd hakkab see asi tasapisi nagu ehk mööda minema ja ja me teame, et väga paljud organistid ja muidu kirikumuusikud, koorijuhid on kõrgema haridusega omandanud selle siis kas nüüd meie muusikaakadeemiast või ka juba Sibeliuse akadeemiast või või kuskilt mujalt on juba praegu tööl ja on palju tööle tulemas. Nende puhul tekib ainult küsimus nüüd, et kas nad leiavad endale väärikat kohta, sest kehikud kahjuks ei saa nendele nii palju raha maksta, kui nad oleksid väärt ja tahaksid. Aga no muidugi, see on ka natuke kahe otsaga küsimus, sest noh, vahetevahel võib-olla lihtsalt seda kirikumuusikutööd eriti ei väärtustatagi. Arvatakse, et kui ta oma nelipüha päeva kuu sära mängib selle teenistuse ja vahel võib-olla paar matust ka, et noh, et see ongi kõik kõik. Aga noh, ta võiks teha ju veel hoopis rohkem. Nii et siin on ühed suured käärid, ütleksin jumaluseks. Töö tegelikult ja vahel kui meelde tuletada lihtsalt põgusalt, siis tõepoolest oreli peamine oli lausa keelatud meil 1009 48 kuni 57. Ja kui me juba puudutasime ka professor Hugo Lepnurme lugu, siis oli temagi teatud aastatel sunnitud tööd leidma tapalt näiteks ja ta ei tohtinud töötada ja leiba teenida Tallinnas, kus oli tema pere. Ja teame ka seda, et mõningatel aastatel üsna pikka aega siiski oli niiviisi, et need muusikud, kes söandasid jääda kirikusse tööle nendes taas ei lugenud. Ja need töötatud aastad tema nii-öelda pensioni täiendust ei toonud. Et niisugust staaži tööd pidi leidma kusagilt mujalt, mis tahes paikse siis ka võis olla. Aga nii, et kirikumuusikud on siis need inimesed, kes töötavad kirikus. No võib küll nii öelda, sest lõppude lõpuks võib ju iga muusikuid oma tase vastab ja kui teda kutsutakse vastu, võetakse kirikusse esineda, kui tema südametunnistus seda lubab. Võib-olla mõnel ongi kirikus esinemine vastumeelne, ega inimesi on ju igasuguseid. Aga kirikumuusikuks on siiski selline inimene, jah, kes kiikus mängib või, või juhatab koori või ka laulab, kui ta seda ikkagi pikemat aega teeb ja ja koorilauljad sealjuures ka ju. Tase on väga erinev, mõnedel lausa profid, nagu siin juba rääkisin, et mõned tulevad kõrgematest õppeasutustest ja on saanud suurepärase nüüd juba lausa spetsiaalselt kirikumuusikaalase hariduse mida meil ei olnud võimalik ju kaua aega saada, nüüd muusikaakadeemias küll on avatud vastav osakond, aga, aga see ei ole veel eriti rohkearvuline. Aga ma arvan, et seal on ikka sama põhjus, et kui noored inimesed näevad, et see on noh, esialgu võib-olla veel mitte väga prestiižikas ja küllaltki halvasti tasutud ma mõtlen just rahalises mõttes niisugune amet, siis noh inimene peab ju vaatama, kuidas ta ära elab. Et seda kedagi siis teda ei saa, et miks te nüüd õppima ei tule või et miks ei taha kirikusse tööle minna? Kui neil on ikka on ju vaja kuidagi ära elada. Kui me siin saate alguses vastandasime omal kombel justkui nagu et kirikumuusika ja siis muu muusika. Et ega selline vastandaminegi on täiesti niisugune piltlik või sümboolne, ainult see on kõik üks suur muusika võib olla kui rääkides spetsiifiliselt kirikumuusikast siis siinjuures võib-olla võiksime puudutada seda muusikat, mis on mõeldud teatud teenimise vormide juurde, mis on ainuomased vaid kirikule. No ja ma mõtlen ka, et niimoodi lahterdada ei saa. Pealegi on noh, võib-olla lahterdamine tuleks ainult sellisel juhul kõne alla, kui me jaotame osa muusikat selliseks, mis on just nimelt liturgiline, ta on teatava ametitalituse või niuksed traditsioonilise talituse juurde kuuluv. Ja tõepoolest, me ei saa ju kasutada väljaspool kirikut, see on niimoodi puhtalt kirikumuusika aga samas ega see vastandu siis mitte millelegi, ta on lihtsalt loomulik osa sellest Ja meie saadagi, algas Gustav Mahleri sümfoonia number kaheksa esimese osaga. Tule, püha vaim. Mis muusika sisse, see on 40 minutit kestev suur sümfoonia väga suurele koosseisule mõeldud sügav sisuliselt elu, oo jaa olemise siinpoolsuse ja sealpoolsuse teid otsiv suurteos väga hea, et seda sümfooniat. Ta on Eestis viimastel aegadel ette kantud ja sinagi oled osalenud oreli võimsate helidega selle ettekandmise juures. Seegi muusika ühelt poolt on ju puhas kirikumuusika esitatuna ainult kontserdisaali vabalt. Jah, muidugi ka ma ei kujutaks ette ka, kuidas seda nüüd kirikus mängitakse, aga aga kui ikka vastavad võimalused on, miks ka mitte? Muidugi nii ulatuslik ja suurteos. Et kui nüüd dirigent, kes tahab seda ette kanda, ta endale selle sihiks seab ja see orkester siis noh, ainult niisuguse nädalase tsükliga nagu tavaliselt ERSO ette valmistab oma lood toime. Seda, seda ma mäletan ka sellest aasta tagusest oli möödunud aasta kevadel, kui see Estonias ette kanti. Covid eelproovid tegelikult algasid juba varem. Kui ma ei eksi, siis isegi vist, kas kuu aega varem toimusid esimesed niisugused läbivaatamised? Palju oli rühmatööd ja ega mina ju täpselt ei tea ka kõike, mida need rühmad seal omaette veel tegid. Aga ta oli ikka erakordselt komplitseeritud teos, nii et temaga nähti kõvasti vaeva. Aga see oli fantastiline, vähemalt minu meelest ja, ja mitte ainult mina, vaid ka paljud, kes tookordsel kontserdil käisid või, või olid osalised selle ettekandmisel, ütlesid, et kahju, et sellest oli ainult üks kontsert. Et see tohutu suur töö tehti ära ainult selle ühe õhtu jaoks, et ja minu mäletamist mööda see oli ka täiesti täiskontsert Haanja, et oleks võinud vabalt teise õhtu veel teha. Ja sellest oli korduvalt juttu. Mul on väga hea meel siinjuures sellest, et inimesed on leidnud üles selle muusik ka ja selle tee ja, ja sellest sõnumi, et kui tellitakse võib-olla astuda üle kiriku läve, et oh, mis nüüd mina patune ja ja võib-olla see otsimise tee on nii, nagu ta parasjagu kellelegi seotud ja antud on. Aga see, mida muusikud läbi aegade on teinud, on väga suur töö olnud ja ka Eesti muusikud, ma mõtlen just siinjuures. Ja seegi, et Gustav Mahleri sümfooniad viimastel hooaegadel meie kavas on olnud. Seegi on omal kombel väga tähendusrikas ja tollel õhtul tõepoolest oli äärmiselt palju kuulajaid. Nii et Gustav Malerit on meile toonud nii Arvo Volmer kui Paavo Järvi kui Neeme Järvi. Aga sinagi oled osalenud mitmetes suurtes projektides, see moodne sõna väljaspool kirikut niinimetatud kirikumuusikat esitades näiteks Mozartele, kui mõelda No see oli nüüd juba natuke rohkem kui kaks aastat tagasi kui salvestati Eesti poistekoori ERSO poolt, Mozarti vestles enne konfessore ja see oli väga tore tegemine, et on nii palju nii palju aega möödas, et ega enam kõik peensusteni meelestki pole. Aga ma mõtlesin siinjuures ka seda, et ja mida sai ka alguses võib-olla veidi mainitud, et kirikud on võib-olla vahel natukene ettevaatlikud ja võib-olla natukene vahel krampis mul on tundunud, et vahel nagu kardetakse, et nüüd, kui me laseme mingisuguse kollektiivi omale sinna kirikusse, et äkki siis noh, et kirik kuidagi kannatab selle all või midagi muud, jah, et võib-olla kuidagi tuleb pärast kirikule pühitseda või no ma ei tea, kui sa nüüd lausa mingi arulagedusega tegemist ei ole, siis kuidas inimesed üldse, ma arvan, et nad nagu alahindavad kogu seda asja, et mis siis niisuguse ütleme enamasti ei ole see kõne märkis, et see probleem võib olla, mis esialgu paistab. Et mis siis nüüd kiiguva võib juhtuda selle asja pärast, kui kontserdil mängitakse ühte või teist teost. Ja noh, ma arvan, et siin on ikkagi eelkõige selge enesekaitse probleeme. Et vot nüüd te tulete nüüd te tahate teha ja ja ei tea, kas ikka nüüd see ikka kirikusse sobib ja näiteks kuulus aplausi probleem, mis on minu meelest ka juba täiesti naeruväärne. No hea küll, alguses võib-olla pärast pikki aastaid nihukest isoleeritust noh ei, nagu ei juletud seda hästi lubada ja siis ikka püüti kuidagiviisi alataja lõpetada. Võib-olla seda kontserti mingi jumalateenistus osaga, mis, no andke mulle andeks, kuulajad, aga tihtipeale üldse ei sobinud selle muusikaga kokku ja mis minu meelest ei andnud ka noh, mitte midagi juurde. Ja vahetevahel tundub niimoodi, et piisab sellest, kui näiteks pastor või, või keegi koguduse niisugune väärikas tegelane tervitab neid esinejaid juhatab sobivate sõnadega selle asja sisse. Ja ta näitab juba sellega, kes on majas peremees, juhul kui seda need tõesti need inimesed ei ole ikka veel siiamaani aru saanud. Aga minu meelest aga seda alati vaja üldse rõhutada, sest et see on ju niigi selge, kes on majas peremees. Aga ma natukene mõtleksin siin teisiti mõningate asjatate puhul näiteks nii et minule isiklikult ei meeldi, kui kirikus on umbes haplady hopla, ta moodne muusika teatud rütmid, teatud harmooniline pingestatus on hoopis teistele emotsioonidele ja punktidele inimese juures mõjuv kui see, mis käib kaasas kiriku kui institutsiooni ja tema hoonega. Kirik on taeva eeskoda ja minu meelest sinna eeskotta ei sobi. Kerged rütmid treila trulli alla. Süntesaator, tor lõõtspillikomplekt olgu siis altaris või koori peal. Nii et see minule hakkab vastu kirikus. Ma usun, et see võib mõningate teoste puhul niimoodi olla küll aga üldiselt ma noh, ma jään nagu teisele seisukohale, sest ma olen kuulnud näiteks kunagi pühavaimu kirikus oli niisugune juhus, et tehti ühte Aafrika, mis saad, ma täpselt ei mäleta enam, mis lugu see selline oli, aga see oli nõnda, et sellele kasutati nii komplekti see täiesti vaimulik teos, rütmitunnetki natukene teised kõik aga selle trummikomplektile ehitati niisugune kast ümber, et lihtsalt mustikate ja nagu ära ei noh, muidu võimatu olnud seal olla. Nii et kõik sõltub tihtipeale ka, kuidas akustiliselt on kuidas võimendust kasutatakse, näiteks millega ta seotud just See oleks siis muidugi umbes nii, et no ja Aafrika need kuuluvad juba ajalooliselt nagu kokku, aga kuidas sa sellisel juhul vaataksid naguniisugusele asjale, et noh, näiteks pühavaimu kirikus toimuks midagi labajalarütmis? No ma ei tule nagu selle pealegi või ei oleks tulnud võib-olla. Aga ma tean, et midagi niisugust on ka üritatud ette võtta siin ja noh, kui me meenutame näiteks nüüd Rein Rannapi ettevõtmist, mida ta tegi üle Eesti siis. Ma olen natukene kursis selle asjade käiguga, kuidas teda diaorganiseeriti. Ja nüüd ma ütleksin küll niimoodi, et et muidugi igal inimesel on oma maitse, aga et kirik oleks nüüd õige koht korraldamaks, niisugust show'd, et maainimene tuleb vaatama ja küll on tore, eksju. Tegelikult on väga vahva see, et on olemas näiteks skulptuuri tegelasi, kes noh, näiteks kas või rannad kuulda võtab, võtab need klaveri, ta läheb, eks ju. Kui palju ülejäänud Eesti pianistide viitsiks niisuguse asjaga jännata, üldse ei tee. Jah. Ja nüüd sõltub sellest, mis muusikat tõesti seal teha. Ja, ja muidugi peab ütlema, et kuna luterlikus kirikus on siiski nõnda, et selle kontserdi toimumise või mittetoimumise otsustab konkreetne õpetaja siis noh, ei ole, siin. Võib võtta seisukoha, kirikumuusika liit võib võtta seisukoha ja, ja ta võttis ka sellepärast, et noh tõtt-öelda mõned artiklid, mis ilmusid nüüd enne seda kontserdisarja ehmatasid ikka päris ära ja, ja ma ei saanud aru, kas on tegemist siis nüüd, et kuidas see hea idee nüüd hästi äkki nüüd nii kaugele on läinud. Et mingit maalitud altarit, mis veel noh, ma ei tea nagu minule nagu aitaks kirikus sellest ühest altalist ja ja seal oli palju niukseid, kummalisi asju, aga muidugi ja alati nüüd öelda, et kogu selle informatsiooni põhjal vot et see on nüüd üks suur jama, sellepärast et et tihtipeale kirjutavad ka ajakirjanikud kokku niisuguse loo ise, tundmata tausta ja nähes vaid olla üksikuid nüanssi selles asjas. Et noh, asjaosaline ise võib-olla ei tunne ka pärast üldse ära, millega tegemist on. Nii et ma hakkaksin nüüd kedagi praegust süüdistama, et vaat mis juhtus, sest ma olen ka Eestimaa pealt mitmelt poolt kuulnud, et et mõnede meeldis ja, ja väga tore ja kõik. Ja ma kordan seda veel, et kui ikkagi professionaalsed muusikud võtavad ette sellise asja isegi kui seal on juures väikene niukene šõu moment kõigi klaveritiibade tassimiseks või millega iganes siis tegelikult on see muidugi väga tore, aga ta ikka lõpuni vaatama, mis asja seal mängida. Ja vaat nüüd see, millest me rääkisime, et võib-olla see tingeltangel või ma ei tea, rokkrütmid kirikus. Vot see on ikka konkreetse muusika puhul, tuleb alati seda eraldi vaadata ja mina nüüd ei, ei ütleks küll niimoodi, et vaata, et rokkmuusikat mina kirikusse ei lase. Absoluutselt ei ütle nii, aga see sõltub alati konkreetsest teosest. Aga mina küsiksin niiviisi, miks peab pühadusest karjuma läbi erootilise kähiseva hääle? Ja loomulikult see on teatud muusikute väljenduslaad omapärane, väga isikupärane võib olla väga paljudele meeldiv ja nii edasi ja mõtted ja tunded on kantud läbi isikupärase nägemuse tõsiselt elule vaatav inimene. Aga mind kui kuulajat seejuures tõepoolest kogu see väljenduse laad tõukab eemale kirikust ja loomulikult meil kõigil on võimalik valida, kas ma lähen teda kuulama või ma ei lähe teda kuulama. Nii et kuidas sina, kui kirikumuusika liidu juhatuse esimees suhtud sellisesse väljendusviisi? Noh, ma toon näiteks siin nüüd Tõnis Mägi kes möödunud kümnendi keskel, kui ma ei eksi, tegi esimesed kontserdid maastarvu tõesti kahjuks ei mäleta, aga neid oli terve sari ja kui ma ei eksi, siis esimene oli vist püha vaimus niimoodi, et keegi mängis klaverit ja võib-olla ise ka ja ta laulis seal. Tal on ju käetuge käiseväel, eks ole. Aga minu meelest laulude sisu on selline, et tähendab mul ei tule pähegi seda kähisevat häält nagu peljata Ta või, või seal otsida veel mingisuguseid nüansse. Minu meelest on see suurepärane. Samas tulemusele hääle juurest veel natukene edasi ja kuidas meiega kirikuõpetajad laulavad, mõni laulab nii kähiseva häälega ja nii koledasti, andke mulle andeks, et ta võiks tõesti kohe oleks nagu väga soovitav, võib-olla mõni laul laulmata jätta või minna hääleseadja juurde ja teha endaga tõsiselt tööd, sest lõppude lõpuks kuulab teda ju aastast aastasse tuhandeid inimesi, eks ole, neid on ju tohutu palju, kes ühte õpetaja, et tema elu ja ametiaja jooksul kuulavad. Ja kui inimene sellele teemale või sellele probleemile üldse tähelepanu ei pööra ja arvab, et noh, et tema laulab nii nagu temal on seal loodud ja kõik ongi sellega korras no siis on see minu meelest natuke vildakas arvamine ja tuleks natukene ringi mõelda selle koha pealt ja seda ma ütlen nüüd küll isikliku arvama insena kui ka kirikumuusika liidu juhatuse esimehena. Aga samamoodi kontrollima ennast ka kõik solistid ja mis tahes kirikus häält tegevad inimesed, eks ole. Et see on omaette probleem. Ja kui sa lubad, siis mina saatejuhina näen ennist välja öeldud arvamuse juurde pakkudes seejuures siin nüüd Mozarti muusikat Dixit ja Magdysikalt tema õhtusest pühast teosest, koorile, solistidele ja orkestrile juhatamas Arvo Volmer ja kaasa mängimas ka meie tänase saate külaline Piret Vaidule. Me jätkame saadet kirikumuusikast ja kirikumuusikaliidust. Stuudiokülaline on Piret Aidule, saatejuht Ene Pilliroog. Ennistme rääkisime küll muusikast palju jäi, rääkimata. Mõtteid siia juurde on tõepoolest väga erinevaid ja huvitav oleks seda diskussiooniga jätkata, võib-olla isegi head kuulajad, teiegi tahate sekkuda? Annaksin hea meelega teile ühe telefoninumbri. See on kuus, kolm, üks, neli, kolm, 11. Tööpäeviti kella 10-st seitsmeteistkümneni võtab see telefon vastu teie kõnesid. Teie ettepanekuid, teie soove, teie märkusi. Oleme tänulikud ka tänase aitäh vastukaja eest. Nii et kuus, kolm, üks, neli, kolm, 11, see on Eesti luterliku tunni telefon. Kes tahab aga pikemalt kirjutada, siis kiriku plats kolm, Tallinn e kolm nulli üks selline meie postiaadress. Nii et ootame helistamisi kui ka kirjutamisi. Aga nüüd räägime edasi kirikumuusika liidu teemadel. Et kuivanud ja siis too kirikumuusika liit on. No praegune kirikumuusika liit on loodud 15. juunil 1993 aga tegelikult on tal juured hoopiski kaugemal ja nimelt on ta kirikumuusika, sekretäriaadi järelkäija. See nimetatud üksus asutati esimesel mail 1931 aga ka siis ja praegu on ta olnud kirikumuusikute ühendus ja on momente tilk ka mõnevõrra veel kutseühingu ülesannetes. See tähendab siis seda, et üritad natukene kaasa aidata sellele, et kirikumuusikud ei oleks päris ilma kaitseta. Juhul kui tekib mõningaid probleeme koguduses töötamisel, kas õpetajaga või koguduse juhatusega. Me oleme ju lõppude lõpuks kõik inimesed ja igasuguseid asju võib ette tulla, nii et ega selles mõttes tegelikult tulevikus võikski olla omaette üksusena lausa kirikutöötajate ametiühing. Sest ka õpetajatel ja minu meelest eelkõige nendel on probleeme. Tihtipeale noh, ütleme palgaprobleeme niisuguseid asju. Ja, ja organistidel ka tekib probleeme, nii et see on siis nagu üks külg, aga eelkõige on ta siiski praegu rohkem niisugune kirikumuusikute ühendus, kes on püüdnud kaasa aidata siis vaimulikku muusikat ka levitamisele ja usu süvendamisele, kui pidulikult öelda. Aga tegelikult näeb see välja siis nii, et me püüame kõrvaldada igasugused õppepäevi ja koolitada kohtadel töötavaid inimesi, pakkuda neile erinevaid võimalusi küll koorijuhtimise või välialal. Samuti püüame anda orelialast konsultatsiooni, mis puudutab näiteks parandamisvõimalusi. Sest et siin on üks täitsa tõsine probleem. Nimelt veel endil ei ole konsistooriumi juures niisugust üksust, mida võiks nimetada näiteks orelite järelvalvekomiteeks või läks niisuguseks. Nimelt lõpetati EELK konsistooriumi otsusega neljandal veebruaril käesoleval aastal Eesti orelikomisjoni tegevus ja praegu on üks assessor nimelt Tiit Salumäe, kes lahendab edaspidi orelitega seonduvad probleemid, aga fakt on see, et ega tema üksi ei jõua neid probleeme lahendada. Ja mingit niisugust üksust, kes edaspidi hakkaks selle kõigega tegelema, oleks tulevikus kindlasti vaja. Praegu on olemas kirikumuusika liidu juures selline orelikomisjon või niisugune väikene üksus, kes see ei võta endale mingisuguse. Meil ei olegi niisuguseid õigusi, et me nüüd võime täpselt minna kuskile koha peale ja öelda, et vot ehki nii. Aga me lihtsalt kogume informatsiooni selle kohta, millises olukorras on erinevate kirikute orelit, kuidas neid parandatakse, kes neid parandab. Ja võib-olla üks oluline asi on ka see, et me püüame natukene lahendada erinevate sponsorite summasid mida meile saadetakse konkreetselt orelite parandamiseks, need nagu natuke vahendame seda asja. Ja selline üksus siis on nüüd juba päris hoolega tegutsenud. Kuid fakt on, et ainult niisugusest Meie tasemel organiseerimisest siiski, sellest on vähe ja peaks olema ikkagi üks niisugune ametlik suurkomisjon kogu, kes tegeleb Eesti orelite asjadega, sest asjad on ikka mõnel pool kaunis õudsed, ütleme otse välja. Tihtipeale lastakse neid rahalisi instrumente parandama niisugused tegelased, kellel ei ole mingisugust haridust, võib-olla tal on head puutöömehe, võimed või, või mingid niuksed, muud asjad. Aga ta oreli parandamisest ikkagi väga vähe. Meie oleme ka saanud niisuguseid signaale, et mitmed niisugused, ma julgeksin neid isegi natukene soss-seppadeks kutsuda. Nad lihtsalt lähevad ja pakuvad oma teeneid, ütlevad, et vot meie oleme siin, eks ju. Meie parandamisele oreli ära ja vot hind on selline, selline. Aga tegelikult kogudus võib-olla ei teagi, et peaks ikka natukene suurima nende meeste tausta ka. Et kirikumuusika liit tahab siin üle teatud mõttes siiski vahendaja roll? Jah, jah, et ei oleks nii, et ükskõik kes tuleb sisse ja ütleb, et tema parandab ja sama on muide ka mitte nüüd niisuguste inimeste puhul, kes võtavad endale lihtsalt oli ja ütlevad, et nad on orelimeistrid, kuigi nad asjast väga vähe teavad vaid ka selle puhul, kui tuleb näiteks välismaalt mingi suurem pakkumine. Me teame, Scheffer, parandaksin toomkiriku orelit või hakkab parandama selle töö tegemiseks on ka suur osa raha kogumata aga ka Scheffer peab ikkagi arvestama sellega, et kõik dokumendid tuleb vormistada väga korrektselt. Et see ei ole mitte mingisugune džungel, kuhu ta tuleb ja arvab, et ta kõike teha, mida ta tahab. Ma toon ainult lihtsalt sellise näite, võib-olla et see ei ole tema puhul see õigustatud, aga niisamamoodi võib tulla siia kestahes mõni firma suurfirma öelda, et meil on suured traditsioonid. Me oskame seda teha ja kõik, aga võib-olla kohapeal sellel kogudusel puudub asjaajamise oskus. Võib-olla nad ei teagi üldse päris täpselt, mida nad tahaksid selle torelilt. Keegi neile ei ütle ka, välja arvatud nüüd see üks firma, kes tuleb ja ütleb, et vot nii on. Et ikka iga töö puhul peab olema ka valikuvõimalus ja kohapeal niisugune otsustamine saab tulla ainult selle põhjal, kui on palju informatsiooni. Aga kuidas kirikumuusika liit jõuab kõigel sellel silma peal hoida? No ega väga hästi ei jõuagi, aga me oleme töö niimoodi ära jaganud, et meil on seitse liiget juhatuses ja siis igaüks tegeleb nagu natukene erinevate asjadega. Ja siis omakorda oleme angašeerinud selle ühe inimese juurde siis sinna vastavasse toimkonda veel inimesi, et neid oleks rohkem. Sest muidu lihtsalt ei ole see võimalik. Ja ega praegu ja see, see töö on ikkagi niisugune vahend, hindamine ainult ja, ja võib-olla hea nõu jagamine ja kui kusagil ka keegi kuuleb, et on niisugused oreliprobleemid nende koguduses võib olla. Mul lihtsalt õpetaja ei noh, ei ka ei tea sellest asjast ega ei saa ju nõuda, et nüüd üks inimene peab kõik absoluutselt kõigest teadma, et ma arvan, et need ajad on Eka enamuses möödas, kui õpetaja ise katust parandama oleks. Samamoodi ei tohiks ta ju ise orelit parandada ja, ja võib-olla oma naabrimeest kutsuda vaatama nii, et see, see vajab ikka professionaale. Nii et orelite korrashoid on kirikumuusika liidu üks ülesandeid, millega tegelete, mis veel? Siis on aastate jooksul välja antud päris mitmeid ka helisalvestusi, neid küll rohkem levitanud, oleme aga välja antud Ott ja tutvustanud neid ja muttide koha pealt tahaksin öelda nii palju, et et ega see kirjastamine ei olegi ju alati niivõrd lihtne, tihti on tegemist autoriõigustega, siis tuleb palju maksta ja kõik. Aga samas meie kirikute mudi vara on tihti ajast ja arust. No võib-olla mõned jõukamad kogudused tellisid endale kunagi niisugust koorilauluvara, mille ühiseks pealkirjaks oli kirikukoor. See oli siis kolmekümnendatel aastatel ilmunud kari võib-olla mõnel on veel mõned hilisemad üksikud noodid olemas, aga üldiselt vohab ju suur paljundamise maania, aga tegelikult paljude asjade puhul ei tohiks seda üldse teha, sest on ikkagi ju pikk autorikaitse all ja. Tuleb olla väga hoolas. Ma arvan, et kui iga kogudus, kes näiteks tahab, kellel on tugevad koorid ja kes tahab endale niisugust raamatukogu soetada et võiks ka võib-olla küsida nõu kirikumuusika liidu inimeste käest. Meil on sekretär Aivi Otsnikes iga päev on kohal ja kes võib ka telefoni teel vastata. Ja see telefon on, see on, vaat ma ei oska nüüd praegu öelda. Telefon läheb muutmisele, sest meil tuleb digitaalnumber. Varasem number oli neli, neli, üheksa, üks, kaks, üheksa, aga kindlasti need uued numbrid ilmuvad Eesti kirikus ja, ja tead, teavitatakse inimesi. Nii, et võib-olla täna saab selle vana numbridel kätte. Nüüd mis puutub neid koodivaramut veel siis, et kui näiteks koguduse juhatusele tehakse ikkagi selgeks, et paljundada niisama lihtsalt ei tohi ja võib-olla see ei tulegi alati palju odavam vaid näiteks igal aastal juhatuse eraldaks mingi väikese summa nootide ostmiseks, siis noh, 10 aasta jooksul on tekkinud juba korralik kogu. Teame ju seda, eks ole, et peale sõda Nõukogude okupatsiooni ajal põletati ära kogu kirjavara, mis oli Tartu Ülikooli vastavas kateedris äris väga palju noote. Ja sina koorijuhina organistid kindlasti teavad täpsemalt öelda et nõukogude ajal ei tohtinud kirjastada vaimulikku muusikat. Kui kirikukoorid noote vajasid, siis seda tööd tehti käsitsi, noote kirjutati käsitsi ümberkoolini. Ja oli küll ja siis oli veel võimalus fotograaf veerida neid eksemplare ja siis nõndaviisi paljundada. Aga üldiselt oli väga palju käsitsitööd, meil on ka riskisiiamaale alles suured pakid, käsitsi kirjutatud noote äärerühmade kaupa ja ka suurema, võib-olla kahelehele rühmale kokku kirjutatud partiisid. Aga juba kaheksakümnendatel tekkis niisugune võimalus, et kellel oli vähegi ligipääsu mõningatele paljundusmasinatele, mida võib-olla osa inimesi veel mäletab, et noh, neid juba tekkis, aga nad olid väga range kontrolli all. Ma tean, et kui ühte asutusse taheti osta paljundusmasinad ja siis tuli selleks võtta pagari tänavas juba. Ja see pidi olema kindlas ruumis luku taga, kuue tohtisid, ainult, tahad kindlad inimesed pääseda. Nii et see oli üks niisugune konkreetne juhus. Ma tean ühte oma tuttavat, kellel oli üks niisugune väike masin kodus, tema tuttavad Soomest tõid lihtsalt kohvriga. Aga ta oli, oled hirmus, et kui kusagile läheb laiali see tema poolt paljundatud noot, et siis võidakse tulla ta juurde koju otsima, et mida te siin teete? Paljundate niisugust materjali, mis ei sobi kohe mitte nõukogude inimese tegi meelelaadiga ja, ja muide, oli veel ka niisuguseid asju, et ma tean, ma olin kaheksakümnendatel tegev põhiliselt pühavaimu kirikus ja jagati noodipakid omavahel laiali, et kui tuled näiteks KGB kontroll, et siis need ei oleks kirikus, ei oleks võimalik teada saada, kus on paljundatud ja need noodid seal üldse on. Kas sa võid nüüd tänasel päeval öelda, et see muusika, need noodid, mis nüüd viimase nelja-viie aasta jooksul ilmunud on on paljuski tänu kirikumuusikaliidule? Suurelt osalt küll, kui me muidugi nüüd vaatame, et see kirikumuusika liit loodi alles 93, aga on olnud hulk aktiivseid kiriku muusikuid, kes juba 80.-te lõpus tegelesid täpselt sama tegevusega, kuigi nad ei olnud noh, ütleme, veel organiseerinud keerunud oli küll üks väikene punktikene konsistooriumi ruumides viimastel aastatel, see oli mingi katusealune seal vanas majas, seal ma mäletan ise, kus tuli läbi pööningu minna ja ja nägi üsna kole välja. Aga Need inimesed siiski suutsid ka siis läbi viia selle, et näiteks 89. aastal oli Otepää pääl suur vaimulik laulupäev. Ja selleks trükiti spetsiaalne noot. Et on enne tehtud, aga pärast seda hakkas siiski ka veel. Kuigi hiljem tuli nüüd juba konsistooriumi kirjastusosakond ja ka palju noori heliloojaid, kes on vaimulikku muusikat kirjutanud, need võib-olla leiavad nüüd juba ise ka kirjastamisvõimalusi. Aga no ütleme niisukest Dicturgilist muusikat. Kasvõi koraaliraamatud ja jumalateenistuse kord ja kõik niisugused asjad, need puutuvad otseselt meie kompetentsi. Millega veel kirikumuusika liit tegeleb kindlasti seminaride ja õppepäevade, arutluste ja kõige sellega, mis puutub kokku igapäevase tööga kirikus koos õpetajate, koos muusikutega. Valdkond on tõepoolest nii laietega me pärast kõike ei jõuagi tänases saates ka nimetada, et aga võib-olla mõned märksõnad möödunud aastast ja mõned märksõnad nüüd sellestki, mis nüüd algaval hooajal on tulemas hooaega, vaatame ikka niimoodi, et üleminekuga järgmisesse aastasse, kui läheb ka kirikumuusikaliidus, käib see hooaeg niimoodi, et justkui nagu septembrist jälle uuesti peale No teatavas mõttes küll, kuigi ka meie allume nii-öelda finantsaastale ja peame selles mõttes vaatame ikkagi jaanuarist detsembrini ka, mis toimub ja oma aruanded kirjutama. Aga teistpidi loomulikult uue hooga läheb ikka sügisel kõikjale lahti. Ja nüüd täiendõpe on üks meie suur niisugune suund, millele me paneme palju rõhku ja ja otsime palju raha selle jaoks. Ja möödunud aastal oli igas praostkonna selline päev, kus oli siis viimaks ühtlustame jumalateenistuse, liturgia mängu ja sellel päeval osalesid siis parimad eesti organistid, koorijuhid kes käisid oma õpetust jagamas ja parimad liturgid õpetajate hulgast. Ja ma julgen öelda, et see oli olemuslik igal juhul selle otsese järjena tuleb nüüd sügisel järgmine tsükkel ja siis me võtame vaatluse alla kõik valitused, siis laulatused, ristimised, matused, sarnased probleemid, mis siis nendega seonduvad, missugust muusikat kasutada. Alati on siis koos nii õpetaja kui organist, üks, kes sõidab kohale ja ja vaadatakse koos need asjad läbi siis kohalike muusikutega, sest kui me käime näiteks Eestis ongi, siis me oleme seda näinud kindlasti kõik, et jumalateenistus ja talitused väga tihti erinevad üksteisest suurel määral aga vahel mitte sellepärast lihtsalt, et õpetaja näiteks tal on katse kogudus ja tal on õigus midagi muuta, vaid see on vahel ka teadmatusest. Ja see puudutab ka palju võib-olla organiste, kes võib-olla ei ole alati uuemate asjadega kursis. Nii et niisugust teavet me loodame sisse edastada. Aga samuti on olnud siin koorijuhtimise ja ka muudel aladel seminare. Näiteks Heli Jürgenson tegi koorijuhtimise seminariga kirikumuusikutele ja teemaks oligi dirigeerimist tehnika ja seos vokaaliga. Samuti näiteks Jan Jürgen Vasmut Hannofferist. Tema teema oli häälekool ja kehatunnetus laulmisel ja see oli mõeldud seminar siis kiriku üksikutele pastorite üliõpilastele. Nüüd üks väga tähtis lõik veel, mis nii ja mis on veel tulemas, need on meie iga-aastased konverentsid möödunud aastal. Me käsitlesime üsna laia skaalat, aga põhiteemaks oli siis 360 aastat Stahli lauluraamatut mille ümber käis siis kogu jutt ja oli palju loengupidajaid. Osavõtt oli elav. Aga tuleval aastal me tahaksime seoses nüüd selle eelmise orelijutuga ka korraldaja, niisuguse konverentsi, kus me võtame need orelit vaatluse alla, kes on need meistrit, kes kuidas parandab, mis varandus meil üldse nende orelite osas käes on, sest me teame ju, et paljud Lääne-Euroopa organistid käivad siin ja imestavad, kuidas meil on selline suur varandus säilinud kahjuks küll tihtipeale väga halvas korras. Aga nendel ei ole niisuguseid oreleid enam ammu alles. Saksamaal näiteks on palju ehitatud neobarokkoreleid, mis oma kõlalt sagedasti ei ole väga head. Samasse võimaldab nendel suurepäraselt, et tegeleda barokkmuusikaga, mille vastavad oskused võib-olla Eestis on väiksemad. Aga noh, igal pool omad head ja vead ja vaevalt et nüüd me tahaksime vahetada seda oma väärtuslike instrumente ilma pikema jututa samalaadsete orelite vastu välja, mis me näiteks Saksamaal keskmises koguduses võime näha. See on suur rõõm tunnetada oma väärtust, tunnetada juuri ja teada seda, et samadel teedel on käinud enne meid paljud inimesed kaasas, samad teavad mõtet kui meilgi siin tänases päevas. Ja nii on ka Eesti kirikumuusika sama vana kui Eesti rahvas. Ja eesti kirikumuusika on väga rikas selle poolest, et jõutud üles kirjutada üks rikkaim vaimulike rahvalaulude vara mida Põhjamaades üldse teataksegi. Et kokku 2000 ja ehk rohkemgi veel vaimuliku lauluvara, mida on siis tänasel päeval sead koorile seatud orkestrile seatud ansamblitele ja soolohäälele. Aga et me teame, et see on meie esivanemate vara, mis on meil tänagi siia meie päeva kaasa võtta. Operett ei tulejõudu ja kauneid helisid ka Eesti kirikumuusikaliidule ja Eesti luterliku tunni ning kirikumuusika Liidu aadress on ju üks, nii et kohale tulla on kerge ja hea. Tallinn Toompeakiriku plats kolm hoovipealses majas koos oleme teie esimesel korrusel meie teisel korrusel ja saate lõpuks tahaksingi öelda ka Eesti luterliku tunni telefoni, sest Me ju ootame teie kirju küsimisi, teadaandmisi ja soove. Ja see telefon on 631 43 11. Ootame kõnesid tööpäeviti kella 10-st seitsmeteistkümneni. Täna ka lõpetame. Stuudios oli peretaidula ja Ene Pilliroog ja lõpetama jääb taas Gustav Mahleri muusika. Nii nagu tema muusikaga alustasime. Sedapuhku siis kaheksanda sümfoonia. Lõpukoor koorus mäestikus.