Te kuulete luterliku tunni saadet otsida sama teed. Stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Igal kevadel lõpetab Eestimaal keskkooli tuhandeid noori ja hakkab seejärel otsima oma teed. Kahtlemata on keskkooli lõpetamine inimese elus sedavõrd tähtis et tuleb juurde sellel ajal teha mitmeid tähtsaid otsuseid. Saada mida oma eluga peale hakata? Nõnda oli see ka sellel aastal ning nüüd sügisel peaksid olema juba kõik need tähtsad otsused tehtud. Ning sellepärast ongi meie tänase saate teema otsides oma teed. Kõigepealt kutsusime stuudiosse Tallinna erinevate keskkoolide lõpetajaid ja uurisime nendelt kas kool andis neile piisava aluse, et siit pinnalt edasi minna. Ja et pilt oleks mitmekülgsem. Küsisime ühelt Tallinna äärelinna kooliõpetajalt, kelle klass sellel aastal lõpetas. Milline mulje temal nendest õpetajatest jäi? Üheks võimalikuks elukutse valikuks on kahtlemata bioloogia, usuteaduse õppimine. Meie vaatevälja jäi kaks kõrgkooli usuteaduse instituut Tallinnas ning Tartu Ülikool. Küsisime üliõpilaskandidaatide käest, miks valisid nad just bioloogia ning mida nad tahavad teoloogiat õppides saavutada ning mõlema kõrgkooli. Jõudude käest, millise mulje jätsid neile selleaastased, sisseastujad ja seda kõike mõne hetke pärast. Siin meie stuudios on praegu neli tüdrukut, kes sellel kevadel lõpetasid keskkoolipere Sirje, Monika ajevia Eili. Kui ta nüüd tagantjärgi Ja oma keskkooli ajal, et tagasi mõtlete, kas kool andis teile piisava ettevalmistuse selleks, et alustada oma iseseisvat elu? Mingil määral küll, aga ma oleks tahtnud paari ainet rohkem saada, näiteks vene keelt või joonestamist, mille pärast mujale sisse ei saanud. Keskkool oli rohkem selliseks aluseks, kuid kuid piisavat põhja ta ei andnud. Et nagu täiesti iseseisvalt alustada. Tuleb välja, et kõik alustavas pole keskkonna väga iseseisvat elu, et ma arvan, et ei teki nii olulist vahet, eriti nendele, kes lähevad uuesti edasi õppima. Näiteks arvan, et, et keskkool andis põhja, kuid, kuid kui tugeva põhja see selgub igal inimesel hiljem. Kuidas ta suudab nagu hakkama saada, et paljud on võtnud sellest põhjast? Jah, see sõltub igast inimesest eraldi. Kui elulised olid need Airekas nett saab rakendada praegu? Psühholoogid kindlasti, näiteks ainete elulisus sõltub täiesti sellest, missugune on see õpetaja ja kuidas tema nägu üldse elu võtab kui sellist, et kas ta nagu võtab seda sellises, et, et nii on õpilastele rääkima või ette võtab, et elu on hoopis selline, aga õpilased ei tohi sellest midagi teada, et seal et see täiesti oleneb sellest, kuidas õpetaja annab mingit ainet. Aga ma arvan, et ta on, kelle eluliselt selles suhtes, et vähemalt eesti keele tunnis õppides kirjutama võin ma peale keskkooli kindral julge olla, et ma võin mingi kirja saata. Kuskile mäletan ma õieti kirjutatud, palju selliseid aineid, mis ma tunnen ennast palju kindlamalt mingi suheldes endast olevate inimestega, kes on mingi erinevad spetsialistid ja ma olen vähemalt midagi olen kuulnud füüsikast või keemiast teie keskkooli lõpetamisest juba natuke aega möödas ja soe pidid hiljemalt kõik tegema otsuse mis saab neist edasi, oli see eelnenud nii eluline kui tahes, see, mis tuleb, peab andma teile aluse edaspidiseks. Mida te valisite, kuidas teil läks ja miks te just selle eriala valisite? Mina tahtsin minna Pedagoogikaülikooli kunsti õppima. Aga kuna selgus, et ühte kolmandikku eksamist ma lihtsalt ei osanud, siis ma jäidki neid eksamite jääma. Aga et midagi ikkagi õppida, läksin Olustverre turismikorraldust proovisin saada ja siis seal taheti, et ma oleksin vist töödanud sellel alal juba enne ja, ja ka sinna ei saanud. Kunst on mul lihtsalt elu väga südamelähedane, aga turismikorraldus võib-olla sellepärast, et pakuti normaalset tööd peale seda. No mina sain Pedagoogikaülikooli loodusteaduskonda ja minust siis nüüd selle kooli lõpetades peaks saama loodusteaduslike ainete õpetaja. Tegelikult enne seda olin rohkem huvitatud Tartu Ülikooli istamatoloogiast ja ja mingil teatud põhjusel ma sinna lihtsalt ei läinud ja, ja ma otsustasin, et ma lähen enam-vähem samas valdkonnas edasi nagu loodusteaduslike ainete sinna siis nagu keemia ka kuhu, mida on nagu siis ta seal stamatoloogia ei oska nagu väga palju vaja. Kas see tähendab, et edaspidi püüad siiski Tartusse ja mina jätkan oma õpinguid samuti pedagoogilises ülikoolis ning psühholoogia valdkonnast tundus lihtsalt õige ja arvan, et saan sealt korraliku hariduse. Ja ta annab mulle just nimelt selle põhjal, mida ma elus vajan. Minul õnnestus sisse saada ka Pedagoogikaülikool ja sotsiaaltöö erialale. Ilusat valisin selle eriala lihtsalt arvestades enda võimeid, ma arvan, et ma ei, ei oleks suutnud õppida veel neli aastat väga süvendatult füüsikat või matemaatikat tehtud. Mulle mulle meeldiks tegeleda inimestega konkreetselt ja see eriala annab mulle selle võimaluse tulevikus. No te olete kõik valinud siin üsna ebatüüpilised erialad, tegelikult kui me mõtleme, et ikkagi selline positiivne kangelane tänapäeval on noor ja edukas, siis teie erialad, kiiret edukust teile kellelegi ei võimalda sotsiaaltöötaja või loodusteaduste õpetaja, millised on teie enda väärtused, kui te need erialad valisite ja, ja millised on teie heakaaslaste väärtused, teie enda arvamus? Kes need väärtused, mille põhjal siis need valikud tehakse? Minu eakaaslaste väärtushinnangud on ka suhteliselt erinevad ja ja neid on isegi vist raske nimetada juba sellepärast, et noorel inimesel Need, väärtushinnangud vahetuvad väga kiiresti nagu antud hetkel, kas näiteks sina või sinu sõbrad tegid nüüd väga tähtsad otsused, lähtudes sellest, et kas tema elus on tähtis see, et ta saab edukaks see, et hakkab palju teenima. Või tahab ta lihtsalt head haridust saada? Minu arust praegu on see väga-väga tuntud sõnal luuserlus, et võib-olla nii minu selline tutvusringkond eriti lähedasem vaatavad asja sellise pilguga, et raha pole eriti tähtis, aga siis, kui seda võiks olla ja kui võimalik, siis lihtsalt nagu ennast täiendada, olla ise see parim sõber teistele. Tegelikult väga paljud lähevad kooli ka selle mõttega, et missuguse alal hakkab teenima tulevikus. On ka loomulikult neid, kes tõesti tahavad seda õppida. Palun minu arust noored üllatavalt, et enesekindlad selles suhtes, et enne keskkooli lõpetamist ma arvasin, et nagunii väga paljud lähevad õppima majandust või midagi sellist, mis tohutult sisse toob. Ja neid oli muidugi ka, kes seda proovisid. Aga üllatavalt palju oli neid, kes valisid tõesti oma eriala, lähtudes enda huvist ja mõtlemata nüüd sellele nii palju, et kui palju see tulevikus sisse toob. Kellena kujutate teie ennast ette 20 aasta pärast? Mina isiklikult loodan saada heaks emaks. Kes teab, võib-olla saab minust tulevane Eesti peaminister siis hakkan sotsiaalministriks. Võib-olla kusagil, ma ei tea, kas siis metsakolkas teen täiesti seda, mida parasjagu süda igatseb, kas joonistan, kas laulan või ei, laulu ma päris ei hakka ka omaette küll. Ei ole plaane, ei tahagi teavel. Kui nüüd 20 aastat ette mõelda ja need vahepealsed aastad läks nässu, et noh, et, et siis on natuke pahasti, kui jõua selleni, mida välja mõelnud olen. Ja loodame, et need plaanid teil siis lähiajal tekkivaid jäätmeid kunagine täide lähevad. Nii arvasid need noored inimesed enda kohta ise. Meid aga huvitas veel see, et mida arvab tänavuste lõpetajate kohta üks klassijuhataja, kes nendega on kogu keskkooli kaasas käinud. Küsisime Tallinna lilleküla keskkooliõpetajalt Edgar kaugemalt, mis on praeguse õpilase praeguse abituriendi õppimismotiivideks. Ja eneselegi üllatuseks saime vastuseks, et õppimine ei olegi praegult nii popp. Vaatamata kõigile pingutustele maika proovisin neid kas just sundida, aga vähemalt nii kaugele viia normaalselt tundides käiksid ja õpiksid. Ei õnnestunud muidugi klassis oli, oli niisuguse inimesega, kes otseselt oma rida teadsid ja kes õppisid ilusti, neid oli ka oma oma seitse-kaheksa inimest tihke, nelja viielisi. Aga üldiselt peab ütlema selle klassi kohta, et, et kaoprotsent võrreldes 10.-ga otse küll väga suur neid algas, 36 alustas 36 õpilast ja nüüd lõpetas, pidi lõpetama 28, tegelikult lõpetas 24 ja ma ei oskagi öelda. Õppimise motivatsioon peaks olema see, et kõrgkool ikkagi saade omale manuaalne haritus, haridus ja haritus ja elukutse. Igal pool näeme, et on ju erialasid, mis, mis praegu noor ja väga palju on vaja, eks ole. Aga nendel nagu kevadest niuke tunne, et nad olid nagu sunnitud see keskel tulema kuskile mujale minna nagu ei olnud. Sellepärast natuke niisugune noh, kurb on vaadata neid nimekirju, et ega minu omasi praktiliselt sinna väga vähesed pääsesid kõrgkoolide nimekirjast. Lähevad ilmselt tasulistes kõrgkoolidesse, selline võimalus on ka ja kui papal mammal rahakott lubab, siis miks ka mitte. Oleks tahtnud, et nad oleksid paremini. Kui nüüd õppimise kõrval vaadata ka teist külge keskkooli lõpetaja, peaks olema täiskasvanud inimene alustama oma iseseisvat elu. Kas need õpilased, kes need Kaheteistkümnenda klassi lõpetajad on teie meelest täiskasvanud kased? Tulevalt taime no vot, see on ka jälle niisugune kahe otsaga asi. Osa kindlasti osa kindlasti tuleb, aga osa on, on mamma papa poolt nii ära hellitatud rahade ja kõige muuga, et ma kardan, ei niimoodi vastu ei tule, aga muidugi on niisuguseid inimesi ka, kes, sest noored tänapäeval on ikka varem küpsemad, kui siin mõningad aastad tagasi. Mulle risk, et nad ei anna endale praegu aru päris tõsiselt, mida elu endast üldse kujutab, eks ole. Ja võib-olla see meie kooli viga ka, et või koolitee viga üldse haridussüsteemi, igat me ei suuda neid eluks siiski päris nii. See pole ette valmistada veel nagu peaks. Mida peaks haridussüsteemis muutma, et keskkool suudaks noor eluks ette valmistada? Võib-olla siiski kõik need õppeained peaksid rohkem olema eluga seotud ja mis minu arust peaks paigas olema, kutseharidussüsteem kõik üheksanda klassi õpilane lõpetab ja temast keskkooli tulijat ilmselt ei ole või ta ei tahaks tulla, kuhu ta läheb, eks ju, meil on ikka musta tõelisi kõva, ega me kõik ei pea olema siis pintsaklipslased ja, ja peaks muidugi jah, õpilastel väga-väga tugev motivatsioon koolides võiks vähe, oli need kallakuga, meil ju enam kallakut ei ole neid, praktiliselt siia tulevad kõik need, kes kuskile äärelinna kool tulevad, need, kes oma prominentsetest koolidest välja või sisse ei pääse, lihtsalt meie peame päid lugema ja vastu võtma. Kas on veel lootust nendesse, kes nüüd hakkavad kooli tulema oma usuks? Ma usun, sest need lapsed, kes nüüd esimesse klassi tulevad, need olla varsti ikka selle ärkamisaja ja selle aja jälle järgneva perioodi lapsed, võib-olla nende vanemad suudavad siis neil siiski selle asja rohkem paika panna ja eks siis ka ehk roolisüsteem ka areneb edasi. Ja, ja noh, meil klasse ka, kes, kes siiskile praegusele tuleb üks, ma usun väga tugeva apitooriumi klass sellel aastal. Ma loodan igatahes, et kõik läheb hästi ja ükskord meie kool ka jälle muutub popiks. Kui esimene rõõm kooli lõpetamisest selja taga läksid keskkooli lõpetajad oma teed otsides sisseastumisavaldus näpus, laiali täiesti erinevaid kõrgkoole. Üheks võimaluseks oma eriala valikul on kahtlemata ka usuteadus. Seda on Eestimaal võimalik õppida nii mitmeski kohas. Meie saate tegemise ajal toimusid sisseastumiseksamid just Tallinnas usuteaduse instituudis. Sisseastujate käest küsisime. Miks valisid nad just selle eriala. Sellepärast, et ma tunnen kutset jumalariigi tööle ja, ja ma arvan, et see on parim võimalus oma taevase isa tundmaõppimiseks MINA TEEN koguduses piibliringi tööd ja lihtsalt tunnen, et jääb puudu, peaks nagu ennast täiendama ja õppima. See on see õige. Ei ole kahtlust. Noh, ma olen selle vastu alati huvi tundnud, nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ikka kirikuga seotud olnud. See vokaatia öeldakse, et ei saa kutsuma selle vastu panna. ELK vajab tublisid töötegijaid silmal. Kellel on, näete ennast edaspidi? Ma olen ammu tahtnud saada vaimulikuks ja mul juba lapsepõlveunistus lausa Praegu ma kujutan ette, et ma tahaks minna kristlikule hoolekandetööle, mina nagu oli siin nagu erialaks laste ja noortega töö, et võib-olla koolis siis usuõpetus või. Ma loodaks kõrgharidust saada kirikuõpetajana õpetades. Ilmselt jätkan kindlasti usuõpetuse andmist koolis ja võib-olla ka ajalehetööd. Muidugi ei tea, kirikuõpetaja on see eesmärk tegelikult. Aga miks mitte ka diakon olla ja ehk teoloog selles kõige laiemas mõistes? Millised on võimalused seda eriala rakendada? Kiriku teenistuses on perspektiivi küll. Õpetajaid on alati vaja. Ma arvan, et võib-olla võiks ka olla koolis õpetaja. Ma ei kavatse selle tööga leiba teenida. Koguduse töötegijaid oleks ikkagi rohkem vaja. Ja nad oleksid haritud, just nimelt oskaksid vastata küsimustele, sest inimestel on nii palju küsimusi ja ja noh, peale jääme jänni. Te ei oska vastata. Ma arvan, et, et kirikus naisele antav haridus ei ole, ei ole raha raiskamine ega ega see ei ole ka aja raiskamine, vaid see, see kulub ära ja ja kristlased ei pea, et on ainult kirikus, vaid väga on vaja ka neid inimesi, kes lähevad muudel erialadele ja ja viivad seda sõnumit kiriku müüride vahelt välja. Nõnda arvasid siis usuteaduse õppimisest Tallinna usuteaduse instituudi üliõpilaskandidaadid. Samade küsimustega läksime aga ka usuteaduse instituudi prodekani ja uue testamendi õppejõu randar Tasmute juurde. Esimesena tundsime huvi muidugi selle kohta, kui palju oli üldse sisseastujaid. Soovijaid oli 35 kes tahtsid tulla ja lõpuks peale eksameid vestlust järele 25, keda võtsime. Kuidas võiks iseloomustada selleaastaseid sisseastujaid kõige paremini. Sisseastujad on läinud veidi nooremaks võrreldes siin viimaste aastatega ja sihiteadlikumaks. Rohkem on olnud neid, kes soovivad saada juba õppimise ajal kogemust kiriklikus töös. On inimesi, kes juba praegu töötavad koguduste juures. Kas pühapäevakooliõpetajatena veidi vähem töötajatena ja tunnevad, et näiteks piiblitundide tegemiseks või ka usuõpetuse tundide andmiseks haridusest napiks. Nõnda et väga palju teadlikke inimesi. Ja samas on ka mõningad kõrgharidusega inimesed, kelledel on teise ala haridus ja soovivad usuteaduse alal saavutada samasugust teadmiste taset. Kaasa rääkida kõikides küsimustes, mida kiriku ja kooli ja ühiskonna vahel aset leiab ja olla sellisena abiks ka oma õpetajale, juhul kui nad ise just õpetaja ordinatsioon ei soovi. Kas seltskond, kes ehitas, jäätmed, on ka muutunud viimaste aastatega? Mulle tundub, ei ole palju muutunud peale selle, et on, et on nooremaks läinud ja no ühest muutusest selles aastal ma ka juba kõnelesin, et on mitmeid neid kelledel on kindel eesmärk ja kes teevad praegu juba kogudustes tööd, võib-olla see muutub tuss, paistab just selles osas silma, et aastaid tagasi oli vähem teadlikkust ja mõni mõni vastas küsimusele komisjoni küsimusele, et noh, et ma soovin nagu pastoriks saada. Tähendab, tal ei olnud nii palju koguduse töökogemusi, nüüd on juba rohkem neid inimesi, kes mingil kombel teevad tööd koguduses ja seetõttu nad alati just ei taha päris pastoriks saada, kui tahavad oma teadmisi rakendada koguduse või kooli või lasteaia või sellises sfääris, kuidas oli nende sisseastujate tase. Hästi, ei aita eksamitega rahule. Nendega, keda ma läbi ei kukutanud, jäin rahule. Nii et esimesel päeval, kui oli piibli tundmine ja kirjand, siis suuremat läbikukkumised olidki esimesel päeval ära ja lisandus neid vähem. Ja tunda annab humanitaarhariduse nõrkus. Nii et inimesed, kes ka gümnaasiumist on tulnud, nende väljendusoskus ja kirjakeel ei ole paranenud võrreldes nendega, kes kuus aastat tagasi usuteaduse instituuti astusid saab usuteaduse instituudi lõpetajatest edasi nüüd esimese astme lõpetavad jaga oma vastavast keskusest, milles nad tahavad oma teadmisi süvendada ja eriala saada, olgu siis laste ja noortetöö, mis moodustab ühe suuna. Või varasemal ajal oli ka väga aktiivne, oli hoolekande, oma ja hoolekandetöö, siis nad saavad võimaluse töötada kogudustes nende alade juhtidena jaoskonnas ja need, kes jätkavad kuni viie aastani, läbivad ka Vikariaadi, saavad kandideerida kirikuõpetaja kohale ja igal aastal on mõned inimesed tulnud siit kavigariaati, kus nad Tartu ülikoolist tulnutega moodustavad ühise rühma ja siis kandideerivad õpetajakohtadele ideoloogiat on võimalik praegu täiesti käppine mitmes kohas. Mis teeb usuteaduste instituudi eriliseks kindlasti see, et seoses ja tihedasse suhtesse kirikuga toimub esimesest kursusest peale tugev praktilise teoloogia ainete õpetamine. Nõnda Vikariaati minnes on nad teinud ühe ringi läbi juba kõikide praktilise teoloogia distsipliinide osas. Samuti osudas instituudis hakkame panema veelgi tugevama rõhu piibliteadustele ja süstemaatikale lutelusele selle hulgas ja võrra vähem on neid abidistsipliine. Mõnes teises teaduskonnas Eestis on võib-olla abidistsipliinide võimalus suurem kuid meie taha just sellise tugeva selgroo neile anda. Nõnda et muid abidistsipliine on inimene võimeline ka elu käigus ja massiteabevahenditest ja kõikidest infokanalitest juurde saama, aga et tal ei jääks puudu põhistruktuurist, ideoloogilisest mõtlemisest. Tihti on räägitud sellest, et usuteaduse instituudi või ei olegi tulevikku, et ta tuleks hoopis kinni panna vilinal, teie arvates usuteaduse instituudi tulevik? Tulevik oleneb rõhuasetuste muutumisest seoses kiriku ja eluga. Võib-olla see väljend, et kinni panna, on olnud ülepingutatud väljend, et selle taga On olnud rõhu asetamine Vikariaadile ja, ja, ja ei ole nagu usuteaduse instituuti Vikariaati koos nähtud seoses neid haridusele reformiga on täienduskoolitus ja, ja Vikariaat saanud väga tähtsaks. Ja tegelikult on ju Need mõlemad harud üks osa Usudas instituudist, mida varem ei olnud ja seetõttu justkui tundub, et, et instituut läheb kinni ei lähe ta kinni kuhugi, sest töö on ka pedagoogilise osakonnal väga suur ja praegu on, on juba seitsmes rühm koostamisel üldise üldise dioloogia osas, kuhu kandideerida, kõrgemat haridust omavad inimesed. Nõnda profiil muutub ja kui kaua me anname täielikult ideoloogilist haridust otseselt pastoriteks saajatele, seda ei oska praegu täpselt ütelda, kuid rõhuasetus täienduskoolitusele eeldab seda, et usuteaduse instituudil ka tulevikus peab olema vähemalt põhilistes teoloogilistes ainetes tipptasemel teadlased. Samasugune tase nagu on Tartu Ülikoolis, kuna me tegeleme järelkoolitusega täienduskoolitusega ka neile, kes on ülikooli lõpetanud, aga see on üks tähtsamaid suundi ja suunatus ühiskonda, eriti Pedagoogilise osakonna kursuste kaudu on teine osa tööd ja nõnda, et võib-olla profiil muutub, aga praegu on olnud kirikul ka vajadus veel täielikult teoloogilise hariduse andmiseks. Nii kaua, kuni on tühje kohti kirikus nii kaua, tõenäoliselt on vajadus ka teoloogilise täis hariduse andmiseks nii-öelda ülesannete mitmekesistada. Mina iseloomustab, osutades instituudi tuleviku. Ma usun, et ilma usuteadusest põhiteadmisi omamata ei oska inimene enda kohta maailmas leidagi, nõnda et iga inimene peaks olema natukene usuteadlane ja selleks, et, et leida oma koht Tartu Ülikooli usuteaduskonna sisseastumiseksamid olid saate tegemise ajaks küll kahjuks juba möödas ja nii ei saanud Me rääkida sisseastujate endiga. Kuid siiski õnnestus meil oma pärimistega pöörduda sisseastumiskomisjoni liikme magister Pille valgu poole, kes töötab õppejõuna mõlemas kõrgkoolis nii usuteaduste instituudis kui ka Tartu Ülikoolis. Kui suur oli noorte huvi teoloogi õppimise vastu? Noorte huvi oli minu meelest küllaltki suur, sest kui meil eelmine aasta oli sisseastumisavaldusi toonud 105 noort inimest, siis tänavu aasta oli neid tüki maad rohkem ja nüüd oli 128. Et aga Tartu Ülikooli usuteaduskond varasema 25000 asemel nüüd sai vastuvõtukolmkümmend viis tudengit, siis õnneks küll konkursi natukene vähendus, nii seda jäi kuskil 3,7 inimest ühele kohale. Aga jah, tuleb öelda, et huvi oli küll, märkimistähendab rõõmustavalt suur. Me küsisime kõikide sisse astujate käest, mis ajendas neid dokumente tooma meie teaduskonda ja tüüpvastus, sellele oli see, et siit ja väga hea humanitaarhariduse millega kindlasti on tulevikus midagi peale hakata, midagi täpne, mida täpselt selles need läksid, küll nägemused natukene natukene lahkume, muutusid ebamääraseks. Samas aga mitmed noored märkisid ka seda, et noh, elu muutub tänapäeval niivõrd kiiresti, samas aga hea haridus on niivõrd väärtuslik kapital tulevaseks eluks. Et mida nelja või viie aasta pärast täpselt pihta hakata, selle haridusega, et praegu on seda raske ütelda. Samas oli väga palju neid noori, kes nägid oma tulevikukooli õpetajaametis. Ja see oli küll üks üks rõõmustav joon roostet praegu kooliga seoses räägitakse võib-olla kõige rohkem niisugustest, majanduslikest raskustest ja kõikidest muudest rohketest probleemidest aga et vaatamata kõigele sellele on ikkagi niivõrd palju noori inimesi, kes noh, tõeliselt aadetest või oma missioonitundest lähtudes näevad ennast nagu noortele inimestele, tee juhatajana või kaaslaseks olemisena kooli õpetajaametis. Et neid nii palju on, see küll oli väga-väga rõõmustav asi rasse Need inimesed on nüüd selle aastaga, kui sellele eriala vastu võetakse, ka muutunud on küll muutunud. Kui võib-olla esimesel ja teisel aastal oli ka noh, niisuguseid, kes tulid lihtsalt vaatama, mis, mis uus ja huvitav koht see niisugune on või või asjal oli nagu kerge ekstravagantsuse Mikey juures. Kui nii tohib nii-öelda, siis nüüd võib küll öelda, et usuteaduskond on oma koha nii ülikoolis kuivanud noh, noorte noorte hulgas leidnud, sest tullakse saama tõesti head, head haridust ja arvatakse, et sealt seda saab. Ja veel üks huvitav moment on see, et tudengid, kandidaadid nimetasid sedagi, et neil on ka palju küsimusi, mis puudutavad inimeseks olemist, mis puudutavad inimeseks olemist selles maailmas mis puudutavad oma koha leidmist selles maailmas. Ja et usuteaduskonda Nende meelest just niisugune koht, kus sellistele küsimustele on kõige parem vastuseid otsida õppejõu seisukohalt, kas vastab nendele ootustele või see konkreetne teaduskond, kui need seda peaks muidugi meie lõpetajate käest küsima, aga nii palju, kui minul nendega jutuajamisi on olnud on nad küll kõik olnud väga rahul õpituga kui ka selle seltskonnaga, sest noh, võib-olla tõesti usuteaduskonna üliõpilasi ühendav niisugune suundumus ütleme, vaimsetele huvidele ja mitte niivõrd sellele konkreetsele materiaal, selle maailmale ja võimalikult heale äraelamisele. Need on nagu natukene natuke teistmoodi noored inimesed, arvestades seda, kui palju käib meie teaduskonnas väga heatasemelisi välisõppejõude õpetamas nii Saksamaa kui kui Rootsi, kui Soome ka Austria ülikoolidest, siis ma arvan, et see, mida me tudengitele pakkuda suudame võiks küll nende ootustele vastata, kui mine tagasi, sisseastujad teevad ja kas neid saab ka kuidagi rühmitada, kuidas näiteks oli kogudusega liit Lotte ja, ja mitte liitujate osakaal, näiteks esimene mulje? Noh, ma tean küll poolte sisseastujate kohta, sest me töötasime kahes komisjonis. Aga meie komisjoni töö põhjal jäi niisugune mulje, et veidi allapoole usuteaduskonda pürgijatest on seotud ühe või teise konkreetse kogudusega. Väga suur osa. On selliseid, kes nimetavad ennast usklikuks aga ühel või teisel põhjusel konkreetse kogudusega liitunud ei ole ja need on just need noored, kes ütlevad, et nad on tulnud otsima vastuseid oma tõsistele eksistentsiaalsete küsimustele just usuteaduskonnast, et sealt oma valikut teha. Ja huvitav kogemus usuteaduskonnas töötades on ka see olnud minu jaoks, et kui sisseastujate hulgas on suhteliselt palju neid noori inimesi, kes ei ole kogudusega seotud, noh ütleme kuskil noh, vähemalt pooled siis lõpetajate hulgas on niisuguseid mõned üksikud. Aga kuidas on vaenlasega, kas tullakse keskkoolist? Ei seda ka öelda ei saa, on keskkoolist otse tulijaid ja on ka selliseid, kes on aasta või paar või isegi mitu aastat vahepeal õppinud. Ja tänav oli ka niisuguseid noori inimesi, kellel oli juba üks kõrgharidus, omandatud üks neiu tuli näiteks peale Muusikaakadeemia lõpetamist, üks neiu tuli meile peale õigusteaduskonna lõpetamist ja samuti oli mitmeid niisuguseid noori inimesi, kes olid aasta või paar mõnes teises Eesti kõrgkoolis juba õppinud. Ja nüüd otsustanud siis nii kõrgkooli kui ka eriala muuta. Nii et jah, igasuguseid oli ja tuleb öelda, et tegelikult võib-olla need noored, kes on vahepeal ka millegi muuga tegelenud, kes on vahepeal tööl käinud, kes on seda eluga veidi erinevamad tahkude pealt näinud jätsid ka veidi küpsema mulje, tundus, et neil on nagu valik paremini läbi mõeldud ja see otsus on nende endi jaoks nagu põhjendatud, miks nad tulevad õppima just usuteaduskonda? Kuulge, päri selleaastaste sisseastujate tase ja näiteks paljud päid, dioloogia oma esimeseks valik erialaks need, kes olid teoloogia pannud esimeseks eelistuseks Tartu Ülikoolis oli meie komisjonis veidi alla kolmandiku kui võtta kõiki sisseastujaid kokku, ma lugesin nimekirjast niimoodi kokku, aga väga palju on tõesti teda pandud teiseks eelistuseks ja siis me ka küsisime noorte käest, miks nad niipidi need valikud on pannud. Ja siin olid need taustal sellised põhjused, et noh, teised erialad on ikkagi tuntumaid, Buttavamad. Nii, noh, kõige rohkem oli võib-olla ajalugu ja filoloogiat, õppida soovivaid noori. Et need on niisugused erialad, millega rohkem konkreetselt kokkupuutumist olnud. Et kõik on koolis neid aineid õppinud ja, ja noh, need on juba traditsiooniga erialad, selles mõttes, et ka tulevikuperspektiivid on selgemad ja tuttavama noortele. Samas kui usuteaduskond on suhteliselt uus teaduskond Tartu Ülikoolis aga õige mitmed ütlesid, et sisuliselt võib-olla neid isegi teoloogia õppimine huvitaks rohkem. Ja mitmed olid ka niisugused, et sõltumata sellest, kas nad saavad näiteks ajalukku filoloogiasse sisse on neil tulevikus plaanis kassis alamaste teoloogias omandada meie teaduskonna juures või siis teatud loengukursuseid kuulata meie juures. Ja seda peab ütlema, et ülikooli peal meie mõningad loengukursused on tõesti niivõrd populaarsed, et seltskond istub isegi põrandatel ja ja aknalaudadel ja otsapidi ulatub isegi koridori loengu kuulajate hulk. No näiteks võib siin nimetada professor Tarmo Kulmariga maailma usundite loengusse varju, eriti tema Peruu usundite loengutsüklit ja samuti dotsent Tõnu Lehtsaare religioonipsühholoogia loenguid, kus on kuulajaid väga palju just väljastpoolt teaduskonda. Ka nendele, kes need teoloogiat õppida tahavad, kas neil on ka mingi ette vaata sellest, mida õppima hakkavad. Mingisugune üldine ettekujutus on kindlasti, sest sellele on kaasa aidanud nii teadlaskonna tutvustamine erinevatel üritustel, mis on just tudengikandidaatidele suunatud kui ka sellele, et juba mitmendat aastat on Tartu Ülikooli õppekavad trükis ka interneti vahendusel kõigile asjahuvilistele kättesaadavad. Aga kui nüüd said küsitud tudengikandidaatide konkreetsemaid huvisid, siis muidugi, konkurentsitult on siin eri esireas erinevad maailma usundid ja kultuuri looga seotud seotud aines võib olla ka seetõttu, et sellega ollakse rohkem kokku puutunud või, või sellest on. Sellest on rohkem juttu olnud, et need teemad on rohkem ette jäänud, et teiste vastu lihtsalt ei osata huvi tunda nii palju missugused on selle noore inimese rakendamisvõimalused, kui tema nüüd selle hariduse omandanud. No üks rakendusvõimalus on kindlasti kirikutes erinevates Eesti kirikutes töö leidmine, kas siis pastorina või mõne mõne konkreetse töövaldkonna töö tegijana laste töö, noorte töö võib olla või võite hoolekandehoolekandetöö, samuti võiksid meie lõpetajad rakendust leida sotsiaalsfääris, ajakirjanduses on isegi poliitikasse on läinud osa aga kahtlemata väga oluline väljund meie teaduskonna jaoks on eesti koolid sest need sellel aastal tegelikult meil lõpetasid alles esimesed noored peale seda, kui Tartu Ülikoolis usuteaduskond likvideeriti. Kui lõppes ka kooli usuõpetuse või siis religiooniõpetuse õpetajate ettevalmistamine. Tänavu kevadel sai meil neli esimest inimest, said kõrgharidusega Gümnaasiumi õpetaja kutse. Vastav koolitusprogramm on meil teaduskonna juures käivitanud ja kuna ma ise sellega väga lähedalt seotud olen, siis noh, mind tõesti rõõmustas, et nii paljud noored just ka koolitöös oma tulevikku näevad. Siin on muidugi probleeme rohkesti, sest kooli usuõpetuse ümber on meil ju kui väga-väga suured tormid ja vaidlused käimas. Ühelt poolt teadvustatakse seda, et ilma nende teadmisteta noore inimese haridus väga lünklikuks ja suur osa maailma kultuuriloost ja meile mõistetamatuks kättesaamatuks ja samuti on ka see ained tsükkel niisugune mis aitab noori ütleme, ka kõlbeliselt kujundada kooli usuõpetuse eesmärk ei ole ju sugugi mitte inimeste usule toomine või, või nende ärapööramine, aga kuna ja neid hirmusid ja teadmatus selles valdkonnas on veel küllaltki küllaltki palju, siis muidugi, ega nendel noortel inimestel kerge ei ole, aga rõõm on sellest, et meie lõpetajad on kõik endale ka erialakohast tööd leidnud ja sügisest noort õpetajatena klassi lähevad. Tõsi, üks küll, üks noormees on küll juba juba staažikam staažikam pedagoog, kes Tartus Treffneri gümnaasiumis usuõpetust õpetab ja väga väga meeldiv orase raamatuga piibliteaduste kohta gümnasistidele kirjutanud on vist nüüd selleks sügiseks peaks ilmuma teie olete need mõlema kooli õppetööga tegev, need Tartu Ülikooli Buega usuteaduste instituudi, kui need nendesse kahte kooli pürgijaid võrrelda, kenad noored inimesed, keik. Aga aga usinaid, innukaid õppureid mõlemal pool, nii nagu on igas kõrgkoolis Calais Kõllurusid. Aga võib olla, mis kõige rohkem neid kahte kooli eristab, on just see, et usuteaduse instituut on ikkagi kiriklik õppeasutusena. Et kas või ka veidi vanemad inimesed, kes siia tulevad õppima need on nii või teisiti juba kogudusega seotud inimesed. Et neil on miskitpidi oma oma teeots või oma oma teerada on tuttavam, samas kui Tartu ülikool on selles mõttes nagu õppimisvõimalus kõigile. Ja seal nagunii tihedat sidet kogudusega ei ole võib-olla õppetöö juurde kuuluv. Niisugune vaimulik pool on oluliselt tugevam usuteaduse instituudis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Võib-olla see roll rohkem jääb kanda ülikooli koguduse ja kristlik üliõpilasorganisatsioonide. Selleks aastaks on valikut tehtud kuid me läheme edasi otsides oma teed. Te kuulsite luterlikku tunnis aaret, otsides oma teed ja stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Me ootame teie vastukajasid ja ettepanekuid Eesti luterliku tunni telefonil kuus kolm üks neli. Me oleme üks üks tööpäeviti kella 10-st kella seitsmeteistkümneni või aadressil kiriku plats kolm, Tallinn e-null null null üks. Kohtumiseni.