Marka tere, kallis kuulaja, stuudios maris Johannes, eestlase identiteediotsingul oleme olnud selle nädala saatesarjas. Kaklemised on kakeldud aegunud pidu pidada. Täna räägime kultuuriloolase Kristin Kuutmaga laulupeo rollist eestlase enesetunnetuses ja eesti rahva sünniloos. Meie suulise kultuuripärand on aukartust äratav. Kui mõelda kasvõi folkloorivaramule, mille kogumise suur algataja oli Jakob Hurt. Milline on rahvalaulu ja laulupeo laulu suhe, kas üks välistab teise või mõtlemend Janseni Hurda aega? Tänase saatemuusikanäited olen leidnud nii eesti rahva kui koorimuusika antoloogia plaatidelt. Ja repliigi korras saavad täna veel ka sõna- Eri Klas, Kuno areng ja Doris Kareva. Ja millega siis veel laulupeosaadet alustada, kui mitte Lüdigi kuul Parsi koiduga? Laulupeo traditsioonilise avalauluga? Jätkame oma vestlust kultuuriloolase Kristin Kuutmaga. Kui nüüd laulupeole minna, siis kuidas siis ennast nagu nüüd meelestada, on see selline identiteediüritus, on see selline arhailise maailma väike välgatus meie tänases maailmapildis või on see veel midagi kolmandat, neljandat? Eks ta eeldatavasti peaks olema sümbioos neist kõigist, sest nii nagu need laulupeod täna meie jaoks aset leiavad, ühendavad nad nii päris midagi ürgset kui ka väga tänapäevast ja siis ka vahepealset laenusid. Siit ja sealt. Näiteks üheks niisuguseks ürgsemaks jooneks, mida me kasutame, on teatud sümbolid. Mis selle peo rituaalsuse juurde käivad. Peorituaalsus iseenesest, Kokkutulemine kogukonnana, aga samal ajal tule kasutamine, kui üks väga ürgne sümbol siis meie vanemast rahvakultuurist oleme me võtnud sinna üle rahvariided teatud määral mugandatud vormis, aga viimasel ajal eriti püütud ikkagi minna tagasi nende elementide juurde, mida võib siis muuseumist leida. Ja samal ajal siis laulurepertuaar. Osa sellest on päris tänapäevane, aga osa sellest on võib-olla 150 aastat vana, mis ju iseenesest 150 on juba piisav Falt pikk aeg, et olla traditsioon, isegi kui me teame, kes on antud loo out, Thor isegi kui seda püütakse esitada ühes ja samas vormis, ei ole see esitus ju tegelikult nii suure hulga puhul kunagi täpselt samasugune, iga kord ja teisel poolt on seal ka niisugust spontaanset elementi, inimesed tulevad kokku, koorid veedavad ju peaaegu nädal aega koos, on palju omavahel suhtlemist, omavahel läbikäimist, ühislaulmised, peod, mis toimuvad sel ajal, kui see suur pidu, see lõpp, punkt ei olegi veel alanud. Näiteks ütles minu vend, et sellel aastal tema laulupeole ei tule, kuna töökohustused teda ei luba enne, kui alles päris peole jõudes te ütlesite, aga sellel ei ole ju mõtet, et ta ei ela Tallinnas ja tema jaoks on oluline tulla laulupeole just siis, kui ta saab koos teiste koori liikmetega elada seda seltsielu, mis toimub siis laulupeo ümber. Ja enne seda Ja nüüd on seis selline, et meie laulupidu on Unesco vaimse ja suulise pärandi nimekirjas. Mida see tähendab meile maailmale? Kas see keerab laulupeo kihva? See tähendab, et kõik muutub formaalsemaks ja koroonulikumaks. Või vastupidi. Unesco annab tegijatele uut hindu. Lühirepliigid on Doris Kareva alt, kes juhib Unesco tööd Eestis ja laulupeo kontserdi peadirigendile. Eri Klas, silt eile toimus Eesti teatri- ja muusikamuuseumis laulupeo sümpoosion mille oli kokku kutsunud Alo Põldmäe ja sealt vestlusringist need kommentaarid pärit ongi. Niisiis Unesco ja meie laulupidu? Doris Kareva. Saada teele võõrvägesid ega rahalaevu meie rahvuspeo kaitsmiseks, vastupidi, me oleme suutnud selgitada, millega on üldse tegemist, misasi on see laulupidu, me oleme suutnud tõestada, et Eesti riik ja eesti rahvas tahab ja suudab seda jätkata. Ja selle tõendiks, et see on meil õnnestunud, ongi balti laulupidude arvamine Unesco vaimse ja suulise pärandi nimistusse, mis oli esiotsa veel õige õhuke. Sellisele pretsedenti ei ole enne maailma ajaloos niisugust juhust, kus kolme rahvast suudavad tõestada, et on midagi, mis neid ühendab ja midagi, mis on maailmas täiesti ainulaadne meele palunud kaitset. Aga me oleme saanud võimaluse teatud raamistikus tõestada, et me oleme võimelised kaitsma seda, mis on meile oluline ja mis on meile püha see mõiste laulupidu, mis ei vaja ühegi eestlase jaoks mitte mingisugust seletamist. See on nüüd mõiste, mille me oleme suutnud tõlkida maailmakeeld. Ja see vist ongi kõik, mida see meie jaoks tähendab. Me võime 10 korda rohkem tegema selleks et meid teatakse, et niisugune asi siin toimub selle laulupeoga seotud nihukese teatrisse kontserdile juhatama kõik eesti dirigendist sümfooniaorkestri juhatamise kogemust, tänavaid dirigendipuldis 16, dirigent, igav. Vestmann ja üks üllatus tuli kolm nädalat tagasi, et kahjuks ERSO peadirigent Alex, see ei saa tulla, sest ta sel ajal kontsert või Peterburis tema võib-olla ei saanud vististi aru, mis asi on laulupidu. Aga mis siis teha, kuna Järvi oli nagu te teate, haige ta ei olnud tükk aega ravib, ütles ta pool aastat tagasi leida kevadel ei tule Eestisse, aga ma kutsusin Paavo Järvi ja Kristjan Järvi siia ja mõlemad olid nõus tulema. Saabus kaks aastat varem ma olen sinu jalajälgedes käinud juhatasinase haiga, finaal. Oh see tabav laul, mis teha. Ja leiab samaaegselt austerlase, panime kavas sellepärast olla Aleksejev, aga Šostakovitši 20. sajandi suurkuju, kujutage ette, kui ma oleksin ma praegu selle välja mõnigi oleks küsida. Ei kõlba, tähendab, kuskil me peame nagu pastatest väljastama kingaks ja aru saama, et see Unesco et veed, teave meist ei ole dist ainult kohaliku järves olemuse, vaid maailmasse minek. Et meist rohkem teatakse, Neeme pärast seda, kui ta oli nõus tulema, ütles oma nendele kursuslastele, ärge tulge, kuuenda, tulge kolmalaulupidu, et teave sellest asjast läheks rohkem laiali. Aga läheme tagasi siis sinna aegade taha, kui me saame rääkida, et Eestis ei olnud veel kirjakultuuri, oli suuline kultuur ja selles suulises kultuuris oli laulul laulutraditsioonid väga oluline roll üldse inimese elu korraldajana. Ja üks märk sellest, et meil need laulud ometi olemas on üks märk sellest on ka ju hurda suur rahvaluule kogumise lugu. Kui nüüd sellest suulise kultuuri ajast mõelda, et mis oli siis selle laulu roll sellel ajal? Eeldatavasti see hea, mis tõusis, on jäänud läbi aegade samaks, et see tekitab inimeses hea enesetunnetuse, isegi kui tegemist on traagiliste nootidega. Aga varasemat nendel aegadel, kui toimis väike Agraarne kogukond, siis laulul oli väga oluline roll selle kogukonna elukorralduses selles igapäevase elu ja töörütmiseadmises ja laul andis tud rütmi riitustele, mis saatsid inimest sünnist surmani. Laul kui niisugune on ju kindlasti emotsioonidega seotud seotud inimese tundeeluga enesetunnetusega. See vabastas rutiinist, aga samal ajal võis anda ka sellele tööle uue rütmi, uue hoo muidugi igasuguse tööga laulmine võimalik ei olnud, aga näiteks kui oli tegemist istuva tööga, nii nagu naiste elus oli oluline tramine, näputöö tegemine, siis see on nagu iseenesest päris loomulik, et seda saadab mingi k suuline tegevus. Ja kui mõelda sellele, et nendel aegadel inimesed kõndisid väga palju jala jalgsi kõndides pikka maad. Ta oli ka see kindlasti üks niisugune võimalus selle tee lühendamiseks. Need on need niisugused situatsioonid, kus on siis võimalik ju ka suhteliselt pikka repertuaari esitada ja omal vahel lugusid jutustada, lauldes. Lehmalüpsja laul siis lehmana paremini pehma. Sõõrus hõõrus härga jalga, anna piima, Angus sarve mull on tere piima tahtmes võõraste reböidada astmes. Mehed tulevad metsast koju, poisid puid raiumas. Lapsed laastu noppimas, tüdrukud tuleb töölt koju. No Jakob Hurt, tema nimega seostub ennekõike see suur rahvaluule ülesmärkimise töö ja tegu kui väärtuslik üldse tänase päeva etnoloogi folklorist jaoks see see kogu on, tegelikult olid need laulud meie minevikust, kannavad mingisuguse sõnumi sellest maailmapildist kuidas inimesed mõtlesid toona, et mis, mis väärtus sellel üldse on, ütleme meie tänases päevas ja mis oli selle töö väärtus ja mõte sel ajal, kui seda asja alustati ja üldse eestlase identiteediloos Kui ei oleks Jakob Hurt Ta ja tema kaastööliste tegevust siis ei oleks meil eeldatavasti ka seda, mida me nimetame tänapäeval eesti folklooriks, sest põhimõtteliselt rahvaluulepärandina hakkas kogu see kultuur eksisteerima ja alles siis, kui see kirjutati üles, koguti arhiividesse hurda. Tegevuse käigus loodi see rahvaluule mõiste loodiga see kogum. Sest oli ju tegemist suulise kommunikatsiooniga inimeste igapäevase suhtlemisvormina, mida nad endale ei teadvustanud ju eraldi ühikutena eraldi üksustena, laulu, tüüpidena. Need olid meloodiad, Need olid sõnad, mis saatsid teatud elutegevusi aga nendel ei olnud omaette praktilist väärtust. Ja nüüd, kui nad siis said kogutud arhiividesse sai sellest nii-öelda pärimus see, mida siis põlvest põlve edasi kanda. Missis määratleti ära kui identiteedi alus, nii et ühtepidi on tegemist protsessiga, mis algab ja lõpeb iseeneses, kui koguti see suuline pärimus. Kui tehti sellest suulisest pärimusest kirjalikult, tuur samaaegselt loodi seda kultuuri, loodi seda pärandit, millest meie siis oleme kujundanud oma identiteedi. Tööda Aarneidsi. Kui viitsid olla Vi hiido laami lauad, akende alus, pane aga peekri tiinus kanud, pane aga. Kui mõelda selle rahvaluulekogumi peale ja mõelda hurda tegevuse peale ja siis jälle sellele, et kui eestlane hakkas seda oma laulupidu korraldama siis mingil määral see laulupidu ju kui nähtus eitab seda eelmist, seda rahvapärimusliku, tema tuleb oma saksa liider tahveliga sinna, ta tahab unustada selle ürgse rahvaluulesõnumi, et kuidas see vastuolu siis nagu kuidas seda selgitada. Kui rääkida eesti varasemast vanemast suulisest pärimusest eesti regilaulust, siis sellele laulmismaneer-ile on ju omane teatud määral kollektiivsus. See laul on kogukonda ühendav, seda inimhulka, kes koguneb ühendav nähtus, sest alati on võimalus kõikidel kaasa lüüa. Kui eeslaulja laulab oma värsi, siis seda võivad kõik korrata. Kes teab, ise sõnu võib, võib oma variandi loost esitada. Tähendab, et kollektiivne esituslaad on eesti rahvale suhteliselt omane olnud. Eeldatavasti sellega haakus ka koorilaulu sissetoomine Eesti kultuuri, mis siis hakkas levima kooli- ja kiriku mõjul, mis su teisest küljest oli samamoodi kollektiivne musitseerimine. Muidugi see muusikalaad tuli õppida omandada teadja oskaja käe all, erinevalt varasemast regilaulukultuurist, mida siis omavahel jäljendades omandati. See on nüüd see esitus kui fenomen, mis neid ühendab, aga see vastandus, kui selline oli seal ikkagi sees ja, ja see vastandus tuli just nende ärkamisaegsete Te tegelaste endi poolt. Nemad ju ei pööranud pilku sellele rahvaluulevaramule, sest sel ajal ju inimesed tegelikult elasidki veel selle rahvaluule sees kohati. Jah, aga teisest küljest see, see rahvaluule kui selline oli juba leiutatud ju Faehlmanni ja Kreutzwaldi tegevusega. Kui nemad hakkasid vanavara koguma, siis sellega määratleti ära, mis asi on vanavara, milline on Eesti rahvapärimus? Sellega juba teadvustati pärimus kui niisugune. Samal ajal see protsess langes kokku teatud muusikalise mõtlemise muutusega. Muusikakultuur, mis eestlasi ümbritses, muu tus teist laadi muusika sai ka nende igapäevaelu osaks. Vennastekoguduse liikumisega tekkis teistsugune laulmislaad, mis omakorda folkloori seerus. Samal ajal levisid ka pilliorkestrid, mille muusika siis teatud määral mõjutas inimeste harmooniatunnetust. Pillid, mis levisid, muud dusid, tõrjuti kõrvale varasem torupill viiuli poolt, viiul oli juba tunduvalt modernsem pill selles mõttes, et ta võimaldas mängida palju mitmelaadsemat muusikat. Kui torupill instrumentaariumi muutus, muutus tantsurepertuaar ja muutus samal ajal ka laulu reper. Duaar ja nende koorilauluelementide mõjul oli juba ka rahvapärane laulmismaneer muutunud, nii et tegelikult sellel ajal, kui hakkad D korraldama üldlaulupidusid, selleks ajaks oli rahvapärane muusika tegemine juba iseenesest muutunud. Oli ka seda varasemat element, eriti veel järel. Kindlasti seda eksisteeris käibes veel tavakasutuses. Aga inimeste muusikamaailm ei olnud ainult Ühe laadne, nagu ta eeldatavasti võis olla varasematel sajanditel, kui lihtsalt rahvas vähem liikus, need mõjutused imbusid eesti kultuuri tunduvalt aeglasemalt. Koorilaulu harrastus oli esimeseks üldlaulupeoks juba ju paarkümmend aastat suhteliselt levinud koolide kaudu ja kirikute kaudu, mitte küll täiesti igas Eesti paigas, kuid kuid selliseid laulupäevi, kuhu siis koguti koorid kokku, oli korraldatud juba 50.-te aastate algusest saadik. Teisest küljest oli tegemist Üleüldise kultuurilise muutusega moderniseerumisega. Nagu tänapäevalgi. Inimesed on huvitatud erinevatest muusika laadidest, nad soovivad seda uut muusikat proovida eeldatavasti sellelgi ajal. Kui tulid uued muusikasuunad, siis olid need, kes soovisid seda proovida ja oli neid, kes ei olnud sellest huvitatud, kes püüdsid vanast kinni hoida ja seetõttu toimus ka vaidlusi sel teemal, milline on see muusika, mida edendatakse. Jansen ju on oma kirjutistes seda rõhutanud, tehes vahet koorilaulul ja siis varasemal rahvalaulul, püüdes siis koorilaulu, kui rahvast harivad ja kõrgemale tõstvat elementi inimestele tuttavamaks teha. Selle tegevuse juures oli väga oluline siis rahvakasvatamine, mis on seesama rahva valgustuslik tegevus, mis selle meil juba varem räägitud protsesside puhul oli äärmiselt oluline oli rahvast harida. See tähendab, et teha ka rahvast teadlikuks iseendast, oma minevikust ja samal ajal pidi siis rahvas kasvama ja kõrgemale tõusma. Kui alustas Jakob Hurt oma tegevust rahvaluule kogumisel siis tema eesmärk q ei olnud mitte säilitada nende rahvalaulude laulmist, vaid tema soov oli see vanavara. Kui koguda, kokku koguda, salvestada ta ühte kohta kui nähtus, mis on kadumas. Mis iga hetk, mil näppude vahelt libiseb, aga et oleks tulevastel põlvedel säilib tatuna kirjalikus vormis olemas, nii et hurda eesmärk ei olnud kunagi panna seda rahvast neid laule edasi laulma, sundida neid edasi laulma või siis õpetada rahvale neid laulu uuesti, vaid see oli vanavara, mis tuli koguda, kui see väärtus, mis pannakse kapi ja mida näidatakse tulevastele põlvedele. Aga Janseni eesmärk oli rahvast panna laulma uutmoodi. Kui hurda eesmärk oli vanavara koguda säilitamiseks, siis Janseni eesmärk oli nüüd panna rahvast uues kultuurivormis tegutsema. Tema enda ettekujutuses ei olnud ju see täiesti tundmatu muusika, tema jaoks oli see juba üks üks osa Eesti kultuurielust. See oli siis nii-öelda tubli modernistlik projekt, võime siis tänapäeva sõnu kasutades seda asja nagu nimetada. Aga kas sellel modernistlikum projektil nimega laulupidu algselt ärkamisaegses kontekstis oli siis rohkem see asi, et tuua need inimesed välja laulma või kuidas, kui kunstisündmust, et kas selle kunstisündmuseni ka üritati juba nagu sel ajal küündida või see on lihtsalt meie praegune luul eeldatavasti? Janseni nägemuses oli see kunstisündmus, kuna see oli kõrgemal muusikalisel tasemel kui rahvapärane tavaline harrastus, siis seetõttu too nägi tema juba sellest olulist kunstielementi, et inimesed, koorid esitasid head muusikat, sest kui Jansen panin kava kokku, siis tema nägemuses oli ju see igal juhul hea muusika. Kui nüüd veel seda laulupidu ja identiteeti siin pisut veeretada, siis kas on võimalik fikseerida rollimuutusi, mis laulupeole on olnud läbi aegade? Ühelt poolt saime aru juba Jansen iga tuli selline soov õpetada ja harida rahvast ja, ja tuua ta teistsuguse muusikani. Aga, aga kui nüüd Jansenist edasi minna, et kuidas see arengulugu või arengutelg on, on seal võimalik midagi välja tuua. Jah, kindlasti, sest alad toimusid nende suurpidudega ka mingid teatud ühiskondlikud muutused. Näiteks võime me öelda, et kui esimestel laulupidudel esinesid ainult meeskoorid ja ka segakoorid siis juba 19. sajandi lõpus üheksakümnendatel aastatel esinesid Calais koorid kõigepealt neid ei lubatud küll kaugemale kui vaid võistulaulmisel, aga siiski nad olid, nad olid juba olemas, see tähendas mingit teab tud ühiskondliku aktiivsuse muutust. Teiseks 20. sajandi alguses toodi sisse lastekoorid, see oli juba teatud määral mingi uue üksuse moodustamine, kõik see ettekujutus lapsepõlvest kui niisugusest lapse kasvatamisest rahvuslik tunnete vaimus. Need olid ju kõik suhteliselt olulised tendentsid. Ja kui me räägime näiteks seitsmendast laulupeost aastast 1910 siis oli repertuaaris ainult Eesti muusika, tähendab, et oli sellest aastast 1869 kuni 1910 oli toimunud siis kardinaalne muutus. Kui sellel esimesel laulupeol oli suuresti repertuaar kas saksakeelne või saksa pärit talu siis juba 20 sajandi alguseks oli repertuaaris ainult eesti heliloojate looming. Nii et need niisugused muutused on käinud selle laulupeo alati kaasas. Ja muidugi leiame me siis huvitavaid nähtusi kahe ilmasõja vahelise vabariigi ajast näiteks siis, kui naiskoorid lõpuks said omaette üksusena esineda laulupeol see muidu toimes alles 1933. Nad olid küll varem laulupeol esinenud, kuid eraldi naiskooride liik sai ametlikult esineda alles 1933. Jõuame nõukogude aega, siis, siis näeme me siis seda ühiskondlikku elu kajastust samamoodi selle laulupeo organiseerimises ja laulupeo kui nähtuse kujundamises selliseks, nagu me seda tunneme nüüd tänasel päeval. Nii et mingi sümbioos sellest varasemast ja innovaatilisest on seal alati kaasas käinud. Isegi kui tegemist on väga ambivalentse nähtustega, nagu me teame Nõukogude ajast paljudel on see silme ees või kõrvus. Milline oli siis see repertuaar, mida esitad? Muidugi selliseid repertuaari, mööndusi, mugandusi valitsevatele võimudele tegelikult on tehtud läbiaegades, see ilmestas ju ka neid esimesi laulupidusid. Ja tahtsingi vahele öelda, et minu arvates lauldi seda tsaari hüvanguks ja tema hea tervise eest võideldi seal esimestel laulupidudel oli ju nii? Jah, kindlasti ja, ja loosungid, millega siis laulupidu ilmestab ja talle sellist kaunist pärga ümber punuti, need siis olid näiteks kõigepealt esimese laulupeo loosungiks oli ju Liivimaa pärisorjusest vabastamise tähistamiseks mis on täiesti võrreldav nõukogudeaegsetel loosungitega rahva vabastamise teemal. Tegelikult on laulupeol ikkagi väga pikk traditsioon ja see traditsioon üsna täpselt ilmestab seda meie elu siin, kuidas me otsime laulupeole seda uut identiteeti, ühelt poolt on siis need ametlikud loosungid, mille hüvaks üks või teine pidu on tehtud, teisalt on siis rahva oma sisetunne seal, et kogu aeg selline kahevahel kõõlumine on käinud ja, ja nüüd on tunda see, kui kadus ära meie, see põhivaenlane kadus ära nagu siis ka laulupeos nagu mingisugune rull. Et järsku, mis sellest eesti asjast enam ajada, kui Eesti asi nagu kohal või, või vastupidi, et Eesti asi nagu üldse enam ei toimigi, pean silmas just neid viimaseid, juba uue iseseisvuse aegseid laulupidusid, et teatud selline kahevahel olek või? Ma tuleksin jutuga tagasi veel selle suulise ja kirjaliku kultuuri vahe juurde ja räägiksin veel repertuaarist. Kui Me kõnelesime enne sellest, et, et Hurt kogus rahvapärimust seda rahvaluulet kokku siis Jansen oma üritusega andis võimaluse nüüd Eesti uutel tärkavate heliloojat kasutada seda rahvapärimust ka uuesti rahva esituses ettekandmiseks. Jansen tegelikult. Ta nägi ka seda võimalust, et tema säilitab Eesti varasemat kultuuri. Lihtsalt need, see laulu helikeel oli teistsugune, see helikeel oli uus, aga, aga rahvaluuleseadeid on esitatud läbi aegade. Nii et, et selle rahvaluule osa repertuaaris on siiski kandunud läbi aja. Me oleme väga palju rõhutanud just seda saksapärase kunst, muusika mõju, kuid samal ajal tegelikult see kunstmuusika on omakorda olnud ju ka ühe rahvapärase repertuaari esitus. Lihtsalt see muusikastiil on muud tunud. Tulles nüüd aga ringiga tagasi, siis kui me rääkisime sellest laulupidude algusest, siis kui hakkas eestluse edendamine Eesti vabariigi tingimustes, siis muutus ju ka oluliseks uuesti rahvapärase repertuaari esid tamine kooride poolt me võime rääkida ju Mart Saare kooriloomingust, mis oli väga innovaatilise helikeelega omas ajas, aga samal ajal kasutas ka rahvaluulelisi elemente. Nii et seda traditsiooni lisust on ka selles selles uues vormis selles teisenenud vormis siiski püütud säilitada ja jõudes meile ajaliselt lähemale, siis äärmiselt olulised on kuuekümnendad eelkõige seitsmekümnendad aastad. Kui toimus siis Veljo Tormise loomingu populaarseks saamine, muutumine eelkõige just laulupidude kaudu, kus Veljo Tormise rahva laulu seadet esid. Tuss muutus massiliseks, kui ei oleks tormist lülitatud laulupidudele. Võib-olla ei oleks kunagi temast kujunenud nii rahva poolt hinnatud ja austatud heliloojad, sest kui tema jõudis selle oma helikeele tunnetuseni, siis, siis oli see ju ka väga innovaatiline, see ei olnud kõikidele alguses tav vastuvõetav, see oli midagi väga uudset. Aga tänaseks päevaks on see kujunenud meie kultuuri väga oluliseks ja tihedaks osaks. Nii et niukene, teatud aegade side selle muutumise teisenemise kaudu on tunnetatav ka selles laulupeo traditsioonis. Ja samal ajal võib-olla on ka vastus sellele küsimusele seal, millisel kohal peab tänapäeva inimese jaoks laulupidu olema. Üheksakümnendatel aastatel kindlasti peale laulva revolutsiooni ja kõige suurte ühiskondlike mullistuste teatud nisukest, pea valulist üleelamismis, mis jõudis siis väsimuseni peojärgsete vaevusteni võis tunduda tõesti laulupeol, ei saa olla seda ühiskondlikku tähtsust, enamik muusikalist tähtsust põhimõtet tõeliselt tänapäeva maailmas ei ole, kuna see on vananenud nähtus, mujal sellist asjadega ei tegeleta, see on väga massiline. Seal ei saa olla sellist esteetilist elamust, mida kaasaegne inimene ootab. Et kui kaob ära see ühiskondlik pinge ja paine, mis muutis nähtuse oluliseks identiteedi hoidmise seisukohalt siis mis tähtsus võib sellel nähtusel 19.-st sajandist pärit nähtusel olla 21. sajandi inimese jaoks? Laulupeo tulevikku arutlevad sümpoosionil leidsid kohale tulnud dirigendid ja korraldajad, et see aeg on ümber saanud, kui laulupeo eksistents kahtluse alla pandi. Rahva mentaalsuses on toimunud nihe, nii et nüüd tuleks aktiivsemalt mõelda, kuidas edasi, arvas arutelul Aarne Saluveer. Vanemate dirigentide jutust kumas sügavat isiklikku solvumistunnet, kui neile esitati küsimus laulupidude vajalikkuse kohta. Aga mina arvan, et küsida ikka võib, kas või selleks, et süüvida ja paremini aru saada, milline on laulupeokoht. Meie rahvuse sünni ja jätkuloos jätkavad Kuno areng ja Eri Klas. Selle kohta ütles Alo Ritsing Tartus väga ilusti, et kui temale esitatud küsimus, et kas laulupeod ja tolm tarvis teha, siis ta ütleb, et mina tobedatele küsimustele ei vasta. Kui eelmisel laupäeval oli Tartus, siis paljud mõtlesid ka, et miks Tartu teeb seda pidujad Tallinnas juba tuleb ja kas ikka on tarvis ja ja kui see kava oli läbi seal see, kuigi Veljo Tormis ütleb, et tal oli raske istuda lõpuni, aga ütles siiski, et see oli väga hea pidu ja mina olen täpselt sama meelt. See oli korralik kontsert ja see lõpp läks tõesti niukseks toredaks rahvast ühendavaks Apoteeoosiks ja mida meile tõesti tarbeks, seepärast, et kahjuks tänapäeval me rahvas väga kihistunud ja minu arust laulupeoks funktsioon on ka see, et me tunneksime ennast ühtse perena. Me oleme rääkinud laulupidude ajaloost, siis on tal olnud väga erinevad funktsioonid, näiteks 19. sajandi lõpus oli see riigi tekkimine, rahvuse tekkimine, 20 sajandi algus, esimene vabariik, kus ka olid teatud probleemid ja minu arust kõige tähtsam kõige võimsam funktsioon nendel siiski nõukogude ajal, kus tõesti rahvas tundis ennast ühtsena ja kus ei olnud seda küsimust, et kas ikka on teda tarvis ja sest me tegelesime seal tollal hoopis teiste probleemidega, missuguse kavad ja võitlesin selle eest, et oleks ka selle nõukogude ja, ja parteide ülistamise kõrval ka korralikke lugusid seal laulupeol ja tõesti laulupeol saavutasid selle tulemuse, et me säilitasime nendega haudu, meelt, keelt ja ka vaikset lootust, et me siiski kuskil tulevikus see noh, see oli küll väga väike lootus, aga aga ta oli kuskil südames sees. Müts maha nendele koorijuhtidele ja tänu nendele pedagoogidele, kes on õpetanud neid laule, kuid on, kellele õpetada. See on üks asi. Et see vaim siiski püsib, võib vabalt rääkida. Lähme ühe näite hoopis teisest vallast. Möödunud pühapäeval ma olin Tartus mulle laupäeva õhtul sümfooniakontserdil ööseks Tartusse läksin hommikul spordimuuseumis. Suurepärane muuseum, vanas Tartu postimajas, Veerpalu Postimuuseum teiselt poolt spordimuuseum. Fantastiline, kui seal nii hästi tehtud, mul oli rõõm vaadata, aga seal oligi Lurichi kang ja seal oli see reisi. Millega nad reisisid ja seal on Erika Salumäe jalgratas ja seal Markko Märtini surna ülikond läks ja nii edasi olidesse vaimustatud ja siis äkki nägin, oli üks nihuke vaks tooli ees. Kui eesteate nagu vannitoas asja, mis seal makstud, aga saad aru, seal on see nõukogude aeg. Ei mõtlema, et ahhaa tähendab, mina olen ka seal makstud, aga see 50 aastat, mis me oleme Nõukogude Liidu all, sa makstud, aga visuaalse, kes seal maksta tagasi siis olid. Seal oli Paul Keres, Johannes Kotkas, sov Kullam, Talts, Antson, see aeg tegelikult Eesti iseseisvuse juures. Nüüd on tõesti võib-olla mõnele makstud, aga aga see oli tegelikult võib-olla see kõige tugevam aeg. Kõige rangemad tulid sellest välja. Hannes Kotkas rääkis mulle, kui mind 40.-le aastal saadeti Moskvasse maadlema. Maadluses on niisugune seadus, eks ole, kui läheb üle selja, selg prügine, oled võitja. Kas ma kirjutasin seda venda ühtepidi ja teistpidi, seal oli mitu korda prügi, ei aidanud midagi. Siis ma võtsin, istusin talle kõhu peale, hoidsin. Nüüd nüüd on võite siin laulu. Et see laulu sel ajal see oligi see, mis rahvakogukondi ühendas. Siis näitas rahvas kätte, kes, kes paljud mäletavad, kuidas välja nägi, kui siia tulime, kes oli suur riivi tegeleda Titov ja siis oli seal üks niisugune väike saarekene, kus nad istusid selles sektoris. Aga mulle tundub, et kuna eesti rahvas on ennast leidnud jälle uues situatsioonis me oleme nüüd Euroopa Liidu liikmed. Me oleme astunud jälle teistsugusesse maailmakorda. Me peame enda asendit teadvustama iseendale ja ka teistele. Siis tundub, et laulupidudel on siiski funktsioon ka tuleviku jaoks. Sest just suhestudes ülejäänud maailmaga näib laulupidu olevat olulisem kui meie siin omakeskis seda suudaksime mõelda. Mulle tundub, et aastal 2004 on laulupidu saavutanud mingit tasakaalu. Ta on ühtepidi nähtus, mida me esitame väljaspoole, mida me reklaamime, kui Eesti märki kui ühte identiteedi osa. Aga samal ajal on ta omandanud ka tähenduse inimesele, kes on eestlane nüüd, ja praegu. Seda tõestab see hulk inimesi, kes siiski tahab laulupeole tulla. Nii et ma arvan, et laulupidudel on tähendus ja tähtsus siiski edasi on leitud. Uus alus, millele seda nähtust toetatakse, on toimunud põlvkondade vahetus. See seltskond, kes laulupidu organiseerib, on tänaseks teine, kui ta oli veel eelmise laulupeo ajal. Mis tähendab, et nähtusele peab tulema mingi teistsugune tahk. Repertuaar on teatud määral muutunud, on leitud üles vana on lisatud uus. Aga kui on leitud ülesvalaja lisatud uut. On tekkinud sümbioos, millel on tulevikku. 10 laulupeo kõrval milliste rolli näiteks mängivad kõikvõimalikud folkloorifestivalid. Äsja lõppes Baltica festival, oma traditsioon on pärimusmuusika festivalil Viljandis. Kuidas neid võiks nagu selle suure laulupeo kõrval defineerida? Põhimõtteliselt kaasaegses ühiskonnas selles nimetatud komplitseeritud Tänapäevases pragmenteerunud ühiskonnas toimivad need nähtused enam-vähem võrdväärsel tasandil, sest sest nad kõik on esitus kultuuri osad. Juba see, see esitus, kultuur iseenesest on, on muutunud inimese sotsiaalset asendid kujundavaks ja määravaks mitte enam selle riituse elu ja surmariituse kujundajana vaid just selle sotsiaalse elu osana inimese kui ühiskonnaliikme jaoks, kui selles tänapäevases ühiskonnas toimiva inimese jaoks üks vajaliku enese väljendusliku tegevusena tähendab see esitus, tuur on üks oluline osa tänapäevasest kultuuri väljendusest ja sõltub nüüd perspektiivist, kust seda vaadata, kas oma väikese mätta otsast või veidi kaugemalt et paistaksid ära erinevused või sarnasused. Kui vaadata Eestit kaugemalt, siis on ju tegemist väga väikese rahvaga väikese kultuuriruumiga ja ei olegi eriti võimalik teha vahet, kus lõpeb laulupidu, kus algab folkloorifestival tõlkides neid nähtusi inglise keelde on nagu põhimõtteliselt tegemist ju ju ühe ja sama asjaga kasutada tuleb samu termineid ja samu sõnu, samal ajal muidugi meie endi jaoks on nendel asjadel vahe sees. Aga ma arvan, et nad on kõik ühtemoodi olulised Eesti tänapäeva kultuuri osad. Ükski neist ei hõlma absoluutselt kogu rahvast. Tegelikult ei ole ju kunagi kõik laulnud ühtesugust laulu, alati on see laul olnud erinev eri eluetappidel ja eri vanuses erinevate nende koosluste jaoks. Ja täiesti loogiline on, et ka tänapäeval enned kultuurivormid eksisteerivad oma mitmekesisuses. Nii et inimene võib ise valida siis tema enese väljendusele kõige paremini sobib, mis temaga resoneerub, mis, mis kajab vastu tema hinges. Kui ta tunneb, et ta vajab seda ühist tunnet, mida on võimalik kogeda olles kas laulupeol seal laval lauljana või siis publiku hulgas ühtse suure massina siis selline inimene osaleb laulupeol. Kes soovib väikest kodusemad õhkkonda, läheb oma külapeole, sest tänapäeval toimivad need külapeod ju teatud muutunud vormis edasi. Aga kes soovib suhelda eelkõige omavanustega läheb Viljandisse, kus on rohkem nähtav ealised kategooriad. See on rohkem nähtus, mis ühendab nooremat põlvkonda. Aitäh kultuuriloolasele Kristin Kuut, male. Kas teie lähete laulupeole? Jah, lähen kindlasti, ma ei käinud eelmisel laulupeol ja seetõttu on minu jaoks huvitav näha, milline on toimunud muutus. Viimane laulupidu, mida ma tõsiselt analüüsivalt jälgisin, toimus 10 aastat tagasi. Nii et mina ootan huviga, mida ma saan tunda ja kogeda publiku hulgas. Mida ma saan tunda olles selle rahva üks osa? Aitäh kuulamast, ütleb saatesarja maailm ja mõnda autor maris Johannes. Mis muud kui laulupeole minek. See üldlaulupidu on eestlastele 24.. Ja ärgem unustagem, ent tantsu rahvaski on peole jõudnud ja neile on see seitsmeteistkümnes kord. Kui alustasime saadet nagu laulupeol koiduga, siis Lõpuloo valikus ei saa küsimust tekkida.