1980. aastal mängiti noorsooteatris Ivo Brehhani komöödiat Hamleti lavastamine alamkolka külas. Üks tegelasi oli teemaja puhvetipidaja Maarammiš hüüdnimega maikadža kuninganna Gertrud ei osas. Kohe kohtume näitlejaga, kes paljude värvikate rollide seas ka toda puhveti kuningannat on mänginud. Lõks. Raadiosaade hiirelõks on näitleja portree. Peaosaline täna luule Komissarov kes lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri teise lennu 1965. aastal. Töötas 1965 kuni 92 noorsooteatris ja aastast 1996 on Ugala näitleja. Luule Komissarovi rolle noorsooteatris Maiasok, Väikevend ja Karlsson katuselt, Karlsson tembutab jälle. Tiina libahunt Roksaal Siroloode perserakk. Tunjassa Kirsiaed. Alisson vaata raevus tagasi. Margareeta oh armastus, sina kallis, magus mesi. Maša kajakas, krõpskaja Shatroovi sinised hobused punasel luhal. Õpetaja Erazumovskaja armas õpetaja. Natasha kuulub Eva kelmani silmast silma kõigiga. Eleoloor härramilt, kaar. Naine sukavabriku kontrolör number üheksa kelmani pink. Kuninganna ele noor Lõvi talvel. Valgre ema, valge tee kutse. Lydia lee, Kristi mõrv jõuluööl. Ema minu tüdruk oli resiin. Heili maetud laps. Rolle Salong-Teatris, Paula kassi mäng, elda hindu paberist inglike rolle Viljandi Ugalas. Leena Kivastiku Õnne, Leena Missis Pierre pigmaaljon. Killumeena Marturano abielu itaalia moodi. Mamma kiirkevade, mis siis tarrel, minu pere ja muud loomad. Heda, viskame kired, ümmardaja EP neetud talu kõrtsimutt, Toomas Nipernaadi missis Kremli lõikama ja lase jalga. Televisiooni rollidest populaarseim on Laine seriaalis Õnne 13. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Juttu ajasime luule Komissaroviga seitsmendal mail 2004 Viljandis Ugala teatris, näitleja garderoobis ja hiirelõksu intervjuu tavapärane algus. Kuidas suhtub luule Komissarov kriminullidesse? Mulle meeldib õudselt neid lugeda. Lahe lahe kirjandus seepärast, et suuri asju, kui lugeda ma praegu loen näiteks Stalinit. No esiteks ta nii peenes kirjas ja kohutavalt paks raamat, aga maru huvitav. Aga seda pikalt ei saa lugeda, Unidope. Aga, aga kriminulli kätte võtta, et see on niuke lahe lugemine. Olete üldse suur lugeja või ma saan siit aru? No nii nagu ikka tänapäeval paraku see elurütm on nii kõvaks läinud ja kiireks ja ei ole aega lugeda. Minul on lugemise ajada, põhiliselt on, kui me bussiga sõidan, Tallinn siis pool teed, ma õpin õnne, teksti ja pool teed, siis ma saan lugeda. Teie olete bussiga sõitja või, või autojuht ja ka ei autot ei juhi, ma kunagi nooruses proovisin, aga kui ma meie autoga siis Virtsu lennuväljal kadakas panin, siis sellest ajast peale ütles maabigaset äi, parem pole vaja puutuda. Selle hiirelõksu, teine pool on, et Hamlet selle hiirelõksuga ja kuidas selle seikspiriga on, kas on olnud kokkupuuteid? Vaat ei olegi. Ei ole, tahtmist oleks või? Ei ma nüüd enam taha, mida? Ma olen kõigega rahul, mis mulle antakse. Ausalt. Ma olen vist teise kandi pealt mind rohkem, eks pluateeritakse ikka niimoodi, kus nalja saab. Kuigi ma mõtlen, et kõikuma tõsised rollid, ma olen ka igast ühest ikka natuke ei pigistanud naljaga välja, annab teha küll, aga vastupidi kaalladet naljakal seda tõsisemat vaevalt küll annab, küll annab küll. Ja minu meelest see ongi huvitav. Aga üldiselt ma vist olen ikka rohkem mitte ikka see huumorikandi pealt kas sama koomuski estraad ja kas see on ka mingis mõttes lõks olnud või? Ei aetaks Rässi, tähendab ma ei tee estraadi, vaid ma teen huumoriõhtuid, need on kaks ise asja. Ja, ja need huumoriõhtut, kui ma käin, see on vahenditu kontakt publikuga. Need on noh, silmast silma. Ja enamuses no ma ütleks, 99 protsenti on mind väga hästi vastu võetud ja see annab mulle erilise emotsionaalse laengu ja mina ei ütleks, et ta on mind selle kandi pealt rikkunud, et laval ma enam siis muud ei nagu ei tee, teen küll, ei, täieliku koomiline sarm on minus olemas, nii et noh, teatris ka algusaastatel ikka kasutati mind ikka nõnda ris. Enne kui siis Mikk Mikiver avastas, et ma võin midagi muud ka mängida, libahundi Tiina, kui tuli, siis ma sain aru, ma vahepeal tahtsin juba üldse ära minna, ma mõtlesin, ma olen ikka õpin arstiks. Aga, aga siis, ja siis läks lahti. Koolis oli täpselt samad ja isegi ütleme tantsu tüüdid, nagu oli teha. Me olime n kraamiga ikka need, kes seda koomuskitasid siis noh, või Peep Seppikuga või noh, ja siis mul on midagi sees, mida nad näevad maitia. Nagu me juba seal kaugele ajas olema, et see traditsiooniline küsimus, et kuidas üldse see teatrikool või see näitlejaks saamine siis tuli, kust see tuli? Ega mulle see näitlemise töö ei meeldinud, aga minu klassijuhataja ilmselt minus midagi nägi. Tema sundis mind ka näitemängu tegema, aga mulle meeldis muusikat teha. Ma õppisin isegi poolteist aastat tšellot, mängisin rütmikitarri ja ansamblites ja orkestris ja ja laulsin solistina ja ansamblites ja kooris kõik see muusika äärmule istust. Aga näitemänguga oli sinnamaani välja, et kui mul pidi näitemänguproov olema koolis ja ma nägin, et mulle tuldi järgi, ma teadsin küll, sundisin oma emaga, vaesekesed valetama, ronisin pööningule, ütlesin mind ei ole kodus. Et nõndaviisi oli minul aga siis klassijuhataja vedas mind lihtsalt alt, kuna minul kaheksandas klassis tahtsin kogu aeg arstiks saada, just nimelt hambaarstiks. Tol ajal olid eksamid teatrikooli peale jaanipäev paar päeva. Ja augustis oli talles eksamid Tartu Ülikooli. Ja siis tema ütles minule, et luule, väga raske on tartu sisse saada, mine proovi. Sisseastumiseksameid. Vaat kui rumal ma olin, üks eksam ainult katus Tartuga, see oli eesti keele kirjand, kõik absoluutselt infot asja. Aga kuna ma ei teadnud sellest teatrikoolist ega, ega mitte millestki mitte midagi siis ma läksin ja sain sisse ja. No mis kool see oli, kus see klassijuhataja oli eludele, see on Läänemaal, Lihula, Lihula keskkool oli seal ma esimesse klassi astusin ja, ja 11 10. lõpetasin ka. Kohe pärast seda ma läksin teatrikooli. No siis, kui teatrist väga palju aimu ei olnud, kuidas teatrikoolielu läks või kuidas see mall tundus, siis ütleme, see teatrikoolis oleks, see läks kuidagi kuidagi ludinal või või noh, mul ei olnud seal erilisi niisuguseid raskusi, tähendab, rütm oli suur, pinge oli suur, öösiti tehti Cap proovi enne eksameid ja ikka päevad olid pikad ja rasked. Aga sellest näitlemise tegemisest sain ma aru siis, kui ma olin juba teatris. Ja kui minu kõrvale tulid niisugused draamateatrist suured näitlejad, keda mana pingsalt lava kõrvalt jälgisin, siis ma sain aru, mis see töö on ehk portfelli saanud, see tuli kuidagi nii kergelt. No kes on teie jaoks niisugused olulisemad õpetajad? See ei pea olema, ainult koolis võib üldse selle teatritee peal olla, kooli õpetajatest olid minul ikka minu õpetajad. Vello Rummo ja Papi Kalmet. Ja muidugi ei saa üle ega ümber Helmi Tohvelmani neist, kes oli noh, niivõrd kui ka seal mingid raskused ja pahandused olid, et siis tema oli see, kes kõik maandas ära ja noh, eksai nutetud ka ikka, ega seal väga lihtne ei olnud. Kui ikka Panso röögatas, siis ikka pisar tuli kohe momentaanselt. Põhiliselt nemad olid minu õpetajaid, aga, aga edaspidi vot mina ei saa öelda, et mul oleks eraldi olnud minul need lavastajad on igaüks midagi andnud. Etteantud teemal luule Komissarov improviseerib tema kursusevend Rudolf Allabert. No mina mäletan teda, trünnaka maatüdrukuna silmad sageli imestusest või üllatusest suured. No eks tal oligi siin suurlinnas imestada, palju huuled Brontis nagu roosiõis, väga südamlik ja tore neiu. Ja veel tekkis koheselt temaga selline sõbralik kontakt ja kestnud siiamaani. Et mina võin temast rääkida ainult head ja ma loodan, et temal ei ole minus ka midagi halba rääkida. Mis koolis siis? Ma ei ütleks, et ta oleks olnud mingi silma paista oma võimete poolest. Aga minu arvates ta nagu puhkes õitsele pärast kooli, nagu sageli on, mis mulle väga meeldib, et on väga aus. Ma tunnen teda 42 aastat. Ja see on ju igavik. Ja mina ei tea küll, et ta kunagi oleks klatšin või intrigeerinud, mis paraku on sageli naisnäitlejate juures. Tuleb ette. Mul on olnud õnn temaga laval palju koos mängida ja ta on lihtsalt partnerina võrratu. Ei oskakski kedagi nais partneritest hetkel ju kõrvale panna. Eks kelmani pink, see on kaheinimesetükk, seal on eriti vajalik partnerite kontakt ja miks mulle see jäänud meelde, noh see oli luulesuguse partneriga nagu pingpongimäng, see kogu etendus. Me mõlemad nautisime, ma loodan, et luulega mina jagades kindlasti. Ja ta kohati läks niivõrd rolli siis tagada soojusped nii kurbade silmadega, et ma mõtlesin, kuidas ma saan öelda tal praegu autori häbematult tekstid. Ja ma usun, et ütleme, lavastaja, kes teda ei tunne, ta võib esimesel hetkel ära ehmatada, sest esimene, mis ta ütleb. Ah mina ei saa mitte millestki aru, mina ei oska, ma ei oska sedasi mängida. Õnnetada ajab naermid märjad, tead, alati ütles, et roll tuleb alati väga hästi. Tammeka looduslik kanne, aga tal on selliseid omadusi, mis ei ole õpitavad, ütleme šarm. Maitse, huumori taju ja musikaalsus tähendab looduslik anne ja ütleme, proovide käigus tavaliselt näitlejatel posivad Bushivat ja siis roll, nagu küpseb, analüüsis proovide käigus jõutakse nagu rolli, nii siis tema on nagu, mitte niivõrd peaga ja mõistusega näitleja kurd sisetundega ütleme sageli kõhutunne. Et kui tema tabab rolli tuuma sisulise plakstida, roll käes ja ootab teisi järele, need selles mõtestan. Paindlik, hea näitleja. Ma olen vahest mõelnud etapp sageli sellise Harmsalt sümpaatselt lihtsameelse naiivitar mulje all sageli mõelda, äkki ta tahab nalja saada, ise kaasa elada, et äkki ta teeskleb seda lihtsameelsust, aga ma ei oska öelda. Olete ära ka mõnest rollist öelnud mitte ühest rollist. Kui siin Viljandi Ugala teatris ütlesin küll esimest korda rollist ära see on vagiina monoloogid. Ja selle ma ütlesin ära puht eetilistel kaalutlustel ja, ja teiseks puht sellepärast, et minu arusaam teatrist on teine, Mulle meeldib teine teater. Ma ei pea seda teatriks, väga vabandan, mitte see ei ole näitlejatele etteheide lihtsalt. Ja teiseks on see, et noh, ma olen niisuguse asja jaoks natuke vana. Las noored räägivad sel teemal, siin oli sellest piinast juttu, aga on veel niisuguseid lemmikrolle või hästi kalleid rolle kõigi nende paljude paljude seas, mis tehtud on. Mul ei ole Ühtegi niisugust lemmikrolli, vaid mul on jäänud meelde rollid, mis on rahvale läinud, sellepärast et võib-olla mingisugune roll on hästi välja tulnud, aga minu jaoks see ei anna ju mitte midagi, kui ma seda mängida ei saa. Kui tehakse viis, kuus, seitse kaheksa etendust ja kogu moos, siis see prooviperiood jah, oli huvitav, aga ta kaob ära. Ma ei saa seda rahva peal mängida ja minu meelest on see mõttetu. Ja mis ma siis ütlen, et see oli vist ei ole siis ikka kui sa saad mängida, noh ja kui ta rahvale ka läheb tuhandeid kordi rääkinud seda lauset, ei maksa nüüd mulle otsa vaadata, et ma ei mängi 10-le kriitikule, vaid mängil rahvale kui prognoositav üldse niisugune asi on, et vot see tükk hakkab rahvale meeldima ja kas võib sellega väga petta saada või? Kui palju seda kõike saab ette ennustada. Komöödiate puhul ei saa absoluutselt ette ennustada publikuga koos tuleb komöödia. Seda proovisaalis valmis lihtsalt sa vaid noh, kondikava valmis teha, aga mis ta rahvale läheb või ei lähe, see on täiesti teadmatus. Ja ütleme nüüd, kõhutunne on küll olemas teatud rollide puhul ütleme näiteks kas või meil praegu siin minu meelest, vot see on teater, on viskame kired. Ja sellel oli küll esimestes proovides ma ütlesin, et oi-oi-oi, et kui ta selle materjali küll me hakkama saame. Ja pärast, kui hakkasid proovid juba lavaproovid ja noh, mina olen ka see, kes istub saalis, ikka kogun parasjagu laval, vaatan peady, vaatame teisi ka, muidu sa langed ansamblist välja ja vot siis tuli küll kõhutunne sellest tuli ja tuli on olnud seda saaliga võitlemist ka vahel või publiku vastupanu või mulle tuli järsku meelde sellest armsast õpetajast, sellest räägiti, et seal noor publik möllas saalis või mis vaadi. Jah, jah, oli küll, jah. Aga minu meelest näitlejale kui nüüd tagantjärgi meenutada, kõige suuremad hetked on olnud ju see, kui sa saad Sahlywaitjalt. Mul on seda juhtunud. See on ikka kohutavalt hea tunne, aga see nõuab niisugust närvipinget, niisugust noh, kokkuvõtmist aga on võimalik saada, saad vaikseks. No igasugust dramaturgiat mängitud, möödunud kümnenditel on niukseid lausa vastumeelseid rolle ka olnud või? Enamus on sellised olnud. Kui nüüd päris aus olla, siis praeguses eluperioodis ma ei saaks ütelda küll, et mul oleks ühtegi niisugust rolli, mida ma ei tahaks laval mängida, praegu küll ei ole, aga vanasti on ikka päris palju neid kui ka materjal. Keer, no mis sa sealt ikka pingutad, noh mõni roll võib seal tulla ja mõni ei tule ta lihtsalt noh üle ei saa mõelda. Aga neid on tulnud mängida küll, sellepärast et jälle tuleb välja, et rahva läheb, läheb, noh, mis teha. See on meie töö. No kas on olnud elus niisuguseid unistuste rolle? Absoluutselt ei ole olnud. Ja ei ole siiamaani ühtegi niisugust rolli tahaksin mängida. Ja näiteks mina, minul on veel teisipidi see asi selles mõttes, et ma isegi kardaks, näiteks, kui mul oleks nüüd üks suur, ütleme, šeik spiris seal mängida või midagi niimoodi. No nii suured ja andekad näitlejad on selle asja ära teinud, mina ei sulge minnagi peale niukse asja, karta on selles mõttes, et ma jäin alla. No hästi, suur osa sellest, näitleja elustan seal noorsooteatris möödunud. No midagi ei ole teha, see oli ikka noorus. Meil ikka vedas selles mõttes, et terve kursus jäi kokku. Suured näitlejad tulid, juust, see õhkkond oli ikka väga, väga, väga, väga õpetlik ühest küljest ja teiseks lahe. Me hoidsime kokku kõik omavahel, meil intriig ei olnud ja muidugi noh, meil olid ju repertuaar oli ka tol ajal ikka üpris üpris võimas ju. Nendel niisugused lemmiknäitlejad läbi elu olnud ei. Ma olen üldiselt selline tüüp jälle, et mina kui vaatan etendust ja siis. Ma ei ütleks, et mul oleks nüüd eraldi lemmiknäitleja, vaid ma igas näitlas leian midagi head ka episoodilistes osades, ma vaatan selle pilguga. Muidugi, ega ma seda ei saa eitada. Kui mulle keegi meeldib väga, eks ma siis panen kõrva taha ka midagi nahata, kui ta temasse ta nüüd tegi siis või midagi head kõrva ta ikka meeldib teile teatris käia, üldse teisi vaatamas, ma parema meelega istuks alati rahalise, vaadatakse etendust kui laval, ausõna, on see niiviisi ja see ei ole mitte ainult vanadusega tulnud, see on olnud mul terve elu. Mul on alati meeldinud rohkem saalis istuda ja kusjuures näiteks ma olen ka seda tüüpi jälle, et ma närveerin, kui on näiteks esietendused, kus mina ei mängija. Ma tulen saalima, vaatame esietendust. Oi isver. Ma laval ise mängides ei närveeri, nii kui saalis. Kuuldemängu rolle on luule komissarovil kogunenud veerandsaja ringis. Valik katkendeid aastatest 1967 kuni 93. Iri Rajulgelawitši rahutud tunnid, roll gaasia. Ernst Särgava issanda kiituseks Miina. Astrid Reinla hamster, liia August Gailiti karge meri Toorajookus. Pier Rudyi omlett, sinepiga naine, režissöörid Salme Reek, Heino Kulvere, Aare Toikka partnerid, Tõnu Mikiver, Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Guido Kangur, Ell kraam. Rõõmustad sa selle üle, et oled noor? Mina väga täiskasvanu oma igatahes küll ei tahaks olla, ah, mitte mingi hinna eest. Mis su nimi on? Ta seina, aga teine nimi. Sa tahad, et teeksin kindlaks oma isiku, näe siin olema õpilaspilet, ole lahke ja loe. Sa oled palju ilusam kui pildil. Käsilvama, mis asi õpilaspilet näite. Minul on kohutavalt vilets pilt. Pole ka üldsegi mitte vilets. 23. mai jälle, eks. Aga kus on siis kultuuriministeerium? Kuule, mina, mis? Tahaksin sulle pühadeks midagi kinkida. Kas sa võtad vastu, kes? Kassi kotis, aste? Sähke siin-seal. Aga miks ma peaksin vastu võtma? Ma pakun inimesele, kes mulle kallis, pisukest asja mälestuseks temaga ei võta vastu. Ei, neiu, Miina. Nii eile, kui ta mind ei vihka, siis võtke, ma ei vihka teid suguks, siis ärge lükake mu kinki tagasi. Ja mis te mässate, kuhu ma sellega lähed? Miina, armas ja täitsa hulluks läinud. Mis sa teed? See oli selle eest, et sa tõrgud. Sa oled südametu. Sa teed mulle ülekohut, miine, mina kaitsen sind teiste pilkenaeru eest. Aga tasuks, anna ainult põlgus. Põlgus ist olen kaugel. Ärge laske ennast nii kaua paluda. See passib hästi, Mayulgesida kand. Teised naeravad, hoidke minu mälestuseks või ma viskan selle siia maha. Võtku, kes kurat tahab. Ma ei tahtnud sulle haiget teha ja anna siis peale. Aga see on ju nii ilus, hõbedast rinnanõel. Hankursist süda tänatsit. Ela hästi, Miina. Teisel pühal tulen sind vaatama. Polegi nii hirmus, kui alguses paistab tarvis ainult natuke maha istuda ja mõtelda ja asjad on jalgne joones. Väga hea, jälle tunne, et ma olen õnnelik. Ausalt öelda ja aga me võiksime kuhugi välja sööma minna. Sa oled ennast toidutegemisega päris ära vaevanud, mine neid. Mõnikord mulle lausa meeldib. Võib süüa teha? Ega sa ei pahanda, kui me siiski täna koju jääksime? Restorani ukse taga tuleb nagunii tükk aega oodata, et teeme parem ise endale midagi maitsvat. Mul on kapis pukk, angerjaid esina võiksid keldrist seened üles tuua ja peale peale seemned virsiku. Patty vahukoorega, õhtusöök missugune. Kas sa tahad ikka välja sööma minna? Loomulikult mitte. Sihukese menüü vastu ei saa ükski restoran, aga ootan, ma lippan poodi ja Tarbodellime Moskva sellise laua juurde. Olgu pealegi, Meina, ainult kähku, pood pannakse varsti kinni, mina hakkan laule kartma. Nii kummalised olid selle poisi silmad. Eerik olija nimi, nii kummalised, mere värvi silmad, espirvendas pind. Aga sügavus paistis nii tohutult kaugelt. Ent sky paistis. Ai, saad Tšaaenn valeks, rist hakkan jääma, mõtlen nii noorele poisile. Suhugi. Preili jookus on veel väga nooruslik ja ilus, mis koguni meelitustega platsis. Jah. Varsti Tootsaga lillekimbu lagedale nagu viirelaiu kapten Neeme ruutma. Ai, no tallendas koos uksega kajutist välja. Koldi olid tugev ja punetav, poisse võis ühe rusikahoobiga laua keskel pooleks lüüa. Jälle lebki olid valitud maitsega. Käedritel veel viskit, viski on otsas. Siis sa lähed silmapilke, tood tuletorniülemalt lisa. Tal on varutud mitu kasti. Et oleks toodud ühe jooksuga, muidu löön pudeli vastu, Rollingud puuks ja sa Lätku järele tagasi oled 11 minutiga. Ma võtan kronomeetri käega. Kärden, pärast seda lähed külla ja kutsud auväärsemad mehed homme õhtuks laevale koosviibimisele. Aeg Läks oolrait, preili jookus. It's. Tuttib RÜE langu tõug iidsel longu ei. No lähme siis ometi sa tõmbasid hinge, aitab. Misasja, ma seisan siis sinu eest nagu napakas sind. Mõtleks vaid KUS ootamatu ampluaa. Kuule, ma ei luba ennast solvata. Sa oled punane nagu pojeng. Sinu võrdlusid on lollid ja värvides saiaga tuhkagi. Tead sa üldse, mis asi on pojeng? Oled sina? Vihastad? Tõuse nüüd, lähme siis lihaste kapolesse. Mispärast siis jälle? Ei, sest ma ei ole veel puhanud, ära keeruta. Sul on hea rääkida, mul löövad jalatallad tuld, süda puperdab ikka veel. Sa oled alati igavene ellik olnud ja ma ütlen pärast seda haigust oled sa veel hullem, seda ütled sina, kössis sinuga võrreldes daamil on liiga palav, ma daamil on liiga külm, tuleks midagi sooja ümber võtta, midagi ülearust jälle maha võtta. Kordan tuul kord tuuletõmbus, kord ei ole õhk nagu vaja ja nii on lõpmatuse, mina olen enesest alati ise hoolitsenud. Te kuulate portreesaadet hiirelõks, peaosaline Ugala teatri näitleja, luule Komissarov. No ütleme, härra. Kaar oli niisugune tüüp, mida me üle 100 korra mängisime suurtes saalides, meil oli tol ajal Salme tänava seal 800 inimest. Ja kui see ikka pilgeni täis oli, paraku ta oli, aga me käisime ka mööda vabariiki sellega sõitmas. No see on lihtsalt jäänud meelde teda nõnda palju ikka need, mis on palju mängitud või näiteks no kasvõi ütleme niisuguse nagu armastusse kallis, magus mesi. Ja 250 korda sai mängida. Ja jäävad teatrist ka meelde niisugused asjad, mitte need, et kas mul see roll tuli nüüd hästi välja või kas mingile etendusel ma andsin endast maksimumi, absoluutselt minu peast pühitud. Aga mul jäävad kõik naljad meelde seoses sellega, mis on juhtunud. Näiteks üks ere näide, ma olen saanud peksa. Meil oli nõndaviisi lahendatud, oh armastus, kallis, magus mesi, et me läksime saali. Me valisime alati mingi härra välja, kelle sülle mõistus ja siis oli nõndaviisi, et ma olin Kohilas väga väike kultuurimaja. Mina lähen saalia, istu sülle, aga seal muud ei olnud vaja, siis lihtsalt vestlesid härraga maast ja ilmast. Ja äkki sain niisuguse rusikaga ribide vahel, et mul oli sind kinni. Ma olin nagu viis kopikat löövat löövat laval tagasi, mõtlesin no siis ma saan veel edasi. Ja siis ma mõtlesin, asi see juhtus nüüd mingisse ometi toimus, tuli vaheaeg, kultuurimaja juhataja tuli minul näost punane vabandus väga, aga ütles, et kuidas te oskasite just niisuguse mehe välja valida, kes nagu nagu litsakas vä noh ja ma ei tea, mida see abikaasa siis ma ütlesin, et meil on ka mingi suhe. Ta pani mürki nii risti vastupidine näide, sama etendus Vanemuises ka mina leidsin jälle põhilist, oli niimoodi, et et mina olin ikka vanemate meeste peale niimoodi, Mihkel, mina istusin ikka vanemate härradele sülle. Etendus lõpeb ära, minule tuuakse vot niisugune sületäis murtud südameid, nüüd on ju niivõrd kohutavalt ilusaid. Ja härra ütleb mulle niimoodi, et minu abikaasa tänab, et minu välja valisite. Palun väga, vot niisugused asjad jäävad elu lõpuni meelde, aga noh, niisugused tõlgin, tekstiapsud või sellised asjad osav improviseerima selles, selle koha pealt kohutavalt. Ja mina ei ole see nagu Aarne Üksküla fantastiline aitaja, kui läheb tekst meelest, ära ta kohe oskab, ta kasvõi ütleb selle lihtsalt, kas sa tahtsid seda öelda? Koheselt edasi. Aga temaga oligi see lugu, amil kari sealse seen, millega lõpeb minul terv monoloog seal üksinda pidada ja vot elus üks kord on mul juhtunud, see, siis ma olin üpris noor, no mis, no 40 aastane, miks ma olin? Ma ei tea, kas minul tõesti veresoon lõhkes midagi, absoluutne auk, kuises äärne mind aidata, see ei ole dialoogi seal minu minu monoloog. Ja Harlevil sosista mulle armastus, armastus, kaua me seda armastusest? Mitte üks sõna, aga nii hea inspitsient oli? Kalev Tamme, kes tõmbas lihtsalt ees viidet, noh, rahvas ei saanud muidugi midagi aru, aga mul kahju. No see ilus ilus monoloog. Mitte üks sõna ei tulnud meelde, mis juhtus minuga. Nõnda vis. No üks külast oli juttu, kas veel mõnest partnerist hea sõnaga rääkida? No eks läbi elu ole kõige rohkem, ma olen ikka n kraamiga mänginud. Noh siis Mauri Rausiga nooruses ja ikka oma kursusekaaslastega. Aga siis suurte näitlejatega olema koos mänginud Linda Rummo, Karen koos mänginud Ants Eskolaga olen koos mänginud. Ants Eskolaga mängisin lausa siranud rakki. Roczani. Noh, ja Jüri järveti ka ja kõiki niisuguste suurte kuule, mul on mul olnud au mängida. Kes niisugused oma lavastajad on olnud. Ma ütlen veelkord, minul ei ole omal aastaid, 1000 ei ole. No ütleme, Mikk seal andilt kolmneli Wave rohkem ilusaid rolle mulle ja ja Allaber Ta andis mulle väga ilusaid rolle ja ja ütleme, Kalju Komissarov Ki tükk aega ei andnud, aga enne kui kunstinõukogus ütles, miks ta oma abikaasal roll ei anna, siis hakkas andma, et keegi ei saaks öelda, et oma naist upitab. Noh, nihukesed asjad on üle elatud. Et selles mõttes on keeruline niisugune lavastaja, abikaasa või teatrijuhi abikaasa staatus, et et ei pruugi rolle saada. Nüüd ma nüüd tahan keksidega ja seda võib uskuda, sellepärast et Liz Lindav ütles mulle kunagi, et sa ei ole absoluutselt peanäitaja proua moodi. Miks sa ei nõua seda. Ja noh, see läks natuke teise äärmusse, jälle, näiteks Kaljo kunagi mulle ei öelnud, et ma tahtsin teada, kas ma järgmises tükis teen või teda ei loe. Seina pealt ei saa kunagi teada, kas ma teen või ei tee siis teised näitlejad, näitlejannad eriti tulid küsima, et kas sa tead, kes ma ei tea, saage ometi aru, ma ei tea, ta ei ütle mulle, no ma ei tea isegi, kas ma mängi või mängi. Aga see hoidis ära igasugused niisugused pahad asjad, olen ma täiesti veendunud, nii et minu meelest Kalju tegi väga õieti kuigi noh, sel hetkel solvas isegi võib-olla et ta ei usalda mind. Aga ta ütles, tundes, teades sa võid jälle plätud teda välja ja seda ei ole vaja välja rääkida. Kui tal ei olnud veel selge midagi, ütlesin ma, panen välja kõik saate. Vaat nõndaviisi oli 12 aastat ikka olid päris pikka aega ja. Kalju ja oli ju 12 aastat minu meelest noorsooteatris. Ühe oma kolleegi kohta ütles luule Komissarov, et ta on leidnud Viljandi teatrist hingesugulase etteantud teemal. Luule Komissarov impraviseeribki nüüd Ugala näitleja Leila Säälik. Natuke luule tuli alguses teatrisse, siis temaga väga vähe puutusin kokku. No sellepärast vähe, et tal oli nagu paralleeltükkides olime, puutun kokku, teadsime teda muidugi ammu, siis me oleme ealised sellest linnust, kui minagi tahtsin saada, muidugi ma teadsin, oli see nord, teatri huvitavamaid näitlejaid tagantjärgi vaadata, vaatasin staamikaarja toidu päris, noh, ikka väga põnev näitleja. Aga siis esimest korda nüüd päriselt hakkasime 11 mõistma, võin, ma kuulsin, et ütles, et hingesugulased, see oli siis, kui me tegime Õnne, Leena luule oli erakordselt selles, et ta oli nii kõigeks valmis, mis, nagu partner pakkus ja ja, ja usaldas nagu, ja ta on hobuse aastal sündinud Lõvi, ma tean vähem tähemärkide käis nii kokku, lähevad töösuhtest, on erakordselt kohusetundlik, et on võimeline tegema ka 140 palavikuga, mina ei ole näinud ahmikale maas olla. Ega muidu olen haige ja tema, ta on võimeline seda tegema, siis nad, see, see lõvi, et ta on niisugune emotsionaalne ja siis ta näitab kõik välja, aga tema ei salga midagi. Mõtlesin, kas ta on rõõmus, Istanbuli rõõmustav, nakatab ennast teistega siis Õnne, Leena, seal on ikka päris palju niisuguseid momente, kus mäki sulasime nagu ühte. Ja, ja siis läks sealt edasi, läks sinna abielu rahutmise, abielu itaalia moodi. Seal oli niimoodi, et noh, nagu niisugune tunne nagu mul oleks nagu üks tegelen olnud lava peal, et aga noh, kaks erinevat poolselt ühesõnaga mõtlesime täiesti ühtemoodi, töötlemine. Tükis oli, et ma olin ikka tunduvalt vanem, võiksin ta nagu siis nagu vanaema või ema eest olla, aga aga ometi kuivanud kuidagi niimoodi välja, et me olime nagu vaid hingesugulased oligi siis nagu selles tükis. Aga siis pärast seda on hakanud ka niimoodi nad nagu eraelus suhtlema ja päris tihedasti ja ma ei saa ju luulele elu seesist tagasi teha või, või, või teda või teda tänada selle eest. Praktiliselt see minu sees ja uhke, 60. aastane juubel, mis oli ikka täitsa luule korraldatud ja see oli ikka niisugune imeline. Et mina ei oska kohe rääkida, seda kõik, mõtles ta, panin terve teatri praktiliselt kõik noh, selle ürituse jaoks tegema, tal on võim ja vägi olemas. Nojah, ja niimoodi me siis vahetevahel istume garderoobis, kurdame teineteisele oma asja, saame ühtemoodi asjadest aru ja lasteasju ja harutame tööasju ja niimoodi võib-olla et ongi kujunenud, et olen nagu hingesugulased või lihtsalt mõtleme ühtemoodi. Kuigi meile tundub, et oleme niivõrd erinevad karakterid, eks ole, ta niivõrd nakatav tegelikult no et ta kisub kaasa, tan Stanton sündi näitlejana midagi teha ei ole, ega ta siis silmas ja tema sai siis mina ei saanud täitsa ok, kuid ta on ju niivõrd emotsionaalsed, kisuksid kaasa täiest. Üks iga tal siiski on kole lahke. Ta teeks kõikidele, teebki kõikidel kingitusi veel sünnitanud või see on minu meelest on sul viga nii väga ei saa. Mismoodi siis noorsooteatriaeg otsa lõppes? Tagantjärgi nüüd võin ma öelda, et minule mõjus väga hästi. Ma olin veel ju rollilepinguga, tähendab niimoodi seletas mulle Nüganen, et tema tuli juhtima, siis läks ju Salme tänav maha ja minutükid olid kõik Salme tänaval suures saalis ja väikses saalis olnud ühtegi tükki. Aga mul tuli siis, kui veel kaks lepinguga roll kunagi mingis vestlus siis ta ütles ka, ma ütlesin, mida siis palgale mind tagasi võtades, kolmas veel tuleb, siis tulevad, aga enne seda kohe järgmisel hommikul helistas, muidugi, kui see asi oli, siis helistas mulle Jaak Allik ütles, et tule kohe siia, kuna Kalju oli siin ees ja ja noh, see oli juba siis, kui veel seda Nüganeni ei olnud juba siis Kalju tuli ära ja siis ütles, et tule ka ikka Viljandi, lähme koos ja kõik ja mina ütlesin, mitte mingil juhul Mi tulema Lihulast pärit, ma tulen siia väiksesse kohta tagasi. Ei tule. No ja nii ma siis põnnesine, punn siin, aga siis tema vedas mind alt, vaat mind veavad kõikkalt. Ja Kalju ütles nõndaviisi, et kuule, null, mida sa ennast alandad ja mida sa ootad, nüüd? Ei tule. Sul hakkab pension tulema, pension tuleb palga, ärge seal palka pole näidata. Sul on ju ainult need lepingulised rollid ja taevane arm pärast tuli välja, polnud midagi seal palgaga pistmist, pandi uus tööstaaži järgi, see mina terra terra tulingi. No aga ma ei kahetse, mitte koka eest, mitte kokku eest, ma arvan, et mul ei oleks seal mitte midagi teha, ma nüüd näen, mismoodi nad seal seisavad. Aga mul on järjest isegi, ma peaks ütlema liiga palju. Poleks minu eas nii palju vajagi kaks ja trolliaastaseid küll mitte suurt rolli, no kasvõi Niukest nokko teisejärgulist rolli, kas ma olen juba nii palju vana ega mullides suured rollidele on ju õige, aga mul on tööd. Ja mul on palju tööd elada, olla siin Viljandis, et kui vahepeal ütlesite, et ei, tuleks ära Tallinnast, kuidas siis nüüd on, oi ma ei käi üldse Tallinnas rohkem, kui ma lähen, ma lasen isegi niiviisi, et kui neil vähegi võimalik on, et nad tulevad mulle bussi oma bussiga vastu, viivad võtteplatsile ja kohe bussi peale tagasi. Mind ärritab, Tallinn ärritab ja nii kole palju rahvast on ja juba see, et ma pean mõtlema, et ma pean ootama trollima, pean ootama bussi, ma pean ootama seal kogu aeg midagi. Jube, aga siin ei ole mul kuskil 10 minutit on turule niimoodi, et on kõige pikem reis on vana Viljandi järve ääres on 20 minti. Ma tulen läbi valuoja, tulen, mööduv, vuliseb mul ojakene kõrval ja tulen siia nema, kus ma elan, ma elan ju Paala järve ääres, ma hakkasin. Mul hakkas Supeluse hooaeg. Ta kolmas hommik, käisin täna ujumas. Luiged tulid, nad on käinud seal niimoodi aeg-ajalt, aga nüüd on üks luigepaar. Ja täna hommikul näiteks lähen ujuma ja neva otsa seal ujumise koha peal ja kuju graatsiliselt nad sirutasid oma kaelad välja, jälgisid, mis ma nüüd teen. Aga ma läksin hästi vaikselt, niimoodi läksin, ujusin kosmotainas nihukest asja saada, aga see mul iga hommik noh, või seda järve vaadata, noh pardid seal patuta vastu ööd, vesiroosid aknal. No niisugust katma. Ma olen õnnega koos. Meil kodus on küll tegemist sellega, et et Kalju Komissarov tahaks ikka väikest hütt jala muru peale astuda, et tema läheb hommikul, kui tõuseb siis temale paljajalu kaste peal. No ma ütlen, et palun mine valla, mine, meil on muruplats ees, mine kõnni paljajalu sinna muru mööda muru, saad minna ujumiskoha peale. Uity vajada lei taha, mina mingit hüti. Mul on suvila korter, kõik on koos. Mina lähta. Tõsiselt kohe. Ja meil on nii vaikne majaga pensionäre täis, seal keegi röögi, karju kõik vaiksed. Nõnda vis. Eesti raadio heliarhiivis on rohkesti naljapalu saatesarjast meelejahutaja, mida alustas 1900 seitsmekümnendatel oma näitetrupiga Eino Baskin. Hiljem jätkasid noorsooteatri näitlejad. Kuuleme luule Komissarovi esituses Lembit Sibula humoreski kohe hakkab aastast 1985. Õudne no mina ei saa aru, mis asjade kooperdate kohe hakkab ju peale, mis asja? Veerand tundi on veel aega, ohohhoo, sa pead alati vastu vaidlema. Ma sul ülikond juba seljas, asupüksid, eitasid ära. No näed, Evikinud, see ei loe mitte midagi, et keegi näe, kui meie majas on pidulik sündmus, et ema näidatakse televiisoris. Õudne, millise lipsu sa oled ette pannud, sõidu kelgunöör? Mis minu kingitud, no ütle, mis minu kingitud tähendab jälle vaidlema? No näed, see on minu kingitud, pane see ette. Kätlin. Kätlin, kui sa oled näitlejannast ette, oi mis sa ütled, üks hullem kui teine, võta need sukapüksid jalast ära, nüüd nõelutud. Õudne, õudne ei saa. No ei saa mina oma suurpäevast rõõmu tunda, teie peate kohe kõik ära rikkuma. Saage aru, ma palun teid, saage aru, et mina ei ole Marju Länik ega uduvere ärni ega Mati Eliste. No saage aru, et ema ei näidata iga päev televiisoris, noh, raske juhus. Kammi juuksed ära? Ei vaidle vastu, kui ema ütles, et saite, siis järelikult on. Nonii, nüüd ruttu-ruttu-ruttu kohe hakkab peale. Mis tähendab 10 minuti pärast, kas siis meie majas peab tõesti viimsel minutil härbert härbekas Lindale kirjutasid, et ma täna televiisoris olen. Aga Ivoole, ahah, aga Teelele. No mis see loeb, et ta Kanadas elab? Kust mina tean, seal Aktuaalset Kaamerat ei nähta. Oled sa ise seal käinud? Korvis kaugemale saanudki? Ajuvaba inimene, kas tead? Istuge juba magamise koperdate ringi pabistada, mina tulen, õudne, õudne süda, ootan ainult palderjani, kohe-kohe tulen. Vaat kui on jäähoki või jalgpall, siis kasvõi elab televiisori ees. Aga kui oma naist näidatakse, padi, plära, vaidle vastu. Sa tahad kohe vägisi mu ilusat õhtut ära rikkuda? Õudne ja nüüd vaikust. Ma palun vaikust. Ma pean süvenema. Nonii. Kätlin emaks, mis rohkem ei saa sinu käest küsinud, ma räägin lapsega. Sul on jälle sokid pesemata. Ära saabki, õudne, õudne, lihtsalt õudne. No mis asja teie teeksite, kui mind siin ei oleks? Kes naerab, häbitu kommipaberitega kohe hakkab jõuna said puhtad sokid või edu. Pane lips otse Ärnohise. Nonii nüüd nüüd läheb lahti. Mida. Iraani-Iraagi sõda, ma no mis viis mind näidatakse pärast seda ja ärge vaielge minuga ja mind aidatakse päevas teda satuga kõigepealt ise televiisoris. No kuidas ei näe, no näete sealt äga, noh, kuidas ei näe, näete, seal kaubakastide taga olen mina. Kõik või õudne pool päeva jamasid kogu tood. Mõne seisis ja jääga, eks üldiselt toima fotogeeniline küll, eks ju. Ja kui nüüd mõni nima või isegi filmi sattuda, tõepoolest kui kiisk või mõni teine meie filmi hai mind praegu nägi. Ja. Kuule, keerake teleka vaiksemaks, haudme lõuga, valati üle terve maja, ma imestan, et naabrid tulen ütlema, tulnud justkui kuradi kari. Õudne. Nüüd nüüd vahetage piduriided ära, ilusti kappi puu peale, pidulik moment on möödas. Raske juhus. Pinge on kohe langenud. Harva ikka väga harva televiisoris midagi ja näha. Aga ega ma ei saanud sellest ka päris vait olla, sellest tööst, mille pärast seal Tallinnas tuleb käia Õnne 13 ja sellesse Ma ei saa öelda, et see on nüüd mu lemmikroll nagu küsimus oli, ei. Aga Mulle ta meeldib. Ja meeldib mikspärast, sellepärast et jälle ma tulen selle juurde, rahvale ta meeldib, vaadatavus on suur. Ja teiseks on minule sega vaheldus minna siit Viljandist ja näha teisi, kuulata Tallinna uudiseid ja, ja me oleme seal ka nagu kõik üks pere juba ju noh, no Almaga kohtuda või Hannesega kriisuga ja no vot ongi nii, üks perekond ja ma lausa kohe tahan sinna minna ja mis ma pean veel ütlema, on see, et meil kogu aeg öeldakse, et mulle tullakse vastu, et oi, nii kuulus näitlejanna ei ole see ülekuulsus. Kuulus inimene on see, kes Eestit ka väljaspool Eesti piire esindab. Aga mina populaarne. Ja see populaarsus tuli küll muidugi teatris seda saavutada on, ta võtab pikemat aega, aga, aga meedia võlu ongi selles, et see populaarsus tuli nagu naut. Paljud räägivad, et kas ei häiri see, et noh, et kõik tunnevad ja niimoodi Ama oskan ennast välja lülitada. Mind ei häiri see. Ja mul on vastupidi, mul on väga hea meel, kui eriti siin Viljandis sind lapsed teretavad, kõik terved, et seal on ka niimoodi, noh, mõnikord kukub ära, kui näiteks ta ütleb lihtsalt, et tuleb tuttav nägu ette, ütleb peresid. Vabandust. Aga te olete nii tuttav, ma ütlesin muidugi, ma olen teil seal kodus nurgas, muidugi olen tuttav, mis te nüüd eetmatate? Ma ütlen tere vastu ka. Nii et jah, populaarsust küll, teie ja samas mulle meeldib mängidega. Hobisid teil ka all või? Peal on hobi, kudumine ja hirmsasti, mulle meeldib sokke kudunud. Minu meelest on siin teatris hästi palju kudunud tuttavatele ja tuttavate lastele ja mulle kohe meeldib unistuste ameteid veel on olnud või ei ole, selle hambaarsti kõrvas? Ei ole. Mul on lihtsalt hästi läinud, see on õnne värk. Ja kas siin nähakse või ei nähta, näiteks ma. Inetu öelda, aga minu meelest oli see stagna aja variant, et ei tahetud ju sugugi minna ei Rakverega vega Pärnu ega Viljandi serblastest provints, Proveens provints. Aga vähemalt suunamise aeg, kolm aastat oli sul kindlustusel, oli palk ja siis olid kindlustatud ja kui sul vähenegi vedas, kui reisijal nägi sind ja sa said näidata. Aga tänapäeval, kes lõpetavad, see on ikka kohutav ennast pakkuda. Ennast. Jumal, mina, mina oleks sisend kindlalt rataste vahel ja mul ei ole seda auahnust antud, noh ma julgen, ma kardan, et ma nüüd ennast pakkuma lähen kellelegi. Nüüd peabki näitlejal olema noh, saagi teisiti teatrisse üldse. Et minu meelest on see palju raskem ja keerulisem, praegune aeg, kui siis oli ja minu muidugi vedas, mind nähti, mulle anti tööd, tippnäitlejaks mitte pole saanud, aga, aga noh ütleme seal natuke üle keskpärase vast ikka. Nõnda. Mida mul et lesid olla? Et. OM muusika muhingees kõlaks. Nüüd, mil muusikat ma kuulma ohtu Muusikas nagu. Ja sina seisad unelma ees. Ees Need laulmas iga tund kalli. Sest muusika ja sa ma mõlema isse Mis need laulmas igal mal v ja? Sest muusika ja sa Ladeis paar mu Kas tõesti vanemat, et House? Kuid nii ka salgu, mis vära läbi voosik siiski tröösti. Ja nüüd läheb, et ma varsti kohtan siin. Nüüd laulmas iga tund. Ma leian, et sest muusika ja saarma teenisse arm Hiirelõksu peaosaline oli Ugala teatri näitleja luule Komissarov. Tema soovil kõlas Raimond Valgre muusika. Valgre laulu muinaslugu muusikas esitamas näitleja Sulev Luik. Saate seadsid kokku Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Roosik siiski Krestid, nin.