Tere kuulaja. Eetrisse läheb saade ris teel. Saatejuht on Ene Pilliroog. Pärnus Nikolai ja kuninga tänava nurgal kõrgub Eliisabeti kirik. Keisri ja keisrinna nimed kõlasid siinjuures, mis sellest, et erinevatest ajastutest. Kuidas aga elab Pärnu Eliisabeti kogudus? Miks soovivad väga paljud väljapaistvad muusikud esineda just selles kirikus? Kuidas ollakse valmis vastu võtma tuhandeid külalisi eesti kiriku suursündmusele kirikupäev 2000, maikuu lõpus. Ja veel paljustki muust tahame tänases saates rääkida, aga teeme nii, et kõigest järjekorras käisin mikrofoniga Pärnus. Eliisabeti kirikus ajasime juttu kolmekesi praost Andres Põder ja tema abikaasa Marie puder. Saade on valminud koostöös meediakeskusega. Eesti luterlik tund. Pärnu Eliisabeti kirik valmistub tähistama oma pühitsemise 200 viiekümnendat aastapäeva. Sealt leidsin kamina asja uurides, et kirikute ajaloo raamatus, mis on välja antud aastal 1939. Konstantin Jaiki kirjastuses on kirjas märge, et 29. märtsil 1750 pühitseti kirik keisrinna Elizabethi mälestuseks tema nimele ja see kõik oli vana kalendri järgi. Kuidas siis tänasel päeval Pärnu Eliisabeti kogudus seda suurt tähtpäeva tähistab praost Andres Põder. Ja meie jutuajamised on ka koos abikaasa Marie. Põdraga tõepoolest. Me tähistame sel aastal tõesti sellist kiriku pühitsemis aastapäevaga. Võime veel lisada, et neil on heal lapsel nagu mitu nimega mitut päeva üks kiriku, 250 aastane juubel tegelikult juba peetud ja see oli siis kolm aastat tagasi. Nimelt 1747 valmis kirik nii kaugele, et linna raad võttis ametlikult ehitusmeistrilt kiriku vastu. Ja sel puhul paigutati ka kirikutorni Kukk ja kiriku peaukse peale kirjutati Anno 1747. Nii et sellist kirikuhoone nagu esmavalmimise tähtpäeva me päris suurelt pidulikult väliskülaliste kohalike esindajatega igatpidi tähistasime. Ja nüüd tänavu on siis tõesti kolm aastat läks veel aega, ennem kui kirik sisemiselt ka klantsima jõuti lüüa ja pühitseti ta aastal 1750. Mis puutub sellesse kuupäeva, siis siin see ajaraamat käes on õpetaja kirjutatud ilmunud 1898 mäleta ja edastab seda pühitsemise aega külma nagu kahel viisil ja meie oleme viinud teise viisise, teine viis nimelt on kuukalendri järgi elus kevadpühade arvestamise kiriku pühapäevade arvestamise kord. Ja on öeldud nimelt, et ta pühitseti neljandal pühapäeva peal Kristuse kannatamise ajal. Nüüd sel aastal on neljas Kristuse kannatamise aja võib vastu pühapäev, teine aprill. Ja teisel aprillil Me kiriku pühitsemise aastapäeva peol. Need aastapäevad on selles mõtteski toredad, et võib-olla tehakse nii mõnigi töö selline töö ära, mida ikka on edasi lükatud just nende aastapäevadega seoses. No näiteks kas või kiriku ajalugu ja raamat ja, ja võib-olla veel midagi. Ja nüüd ma siin küll kõige tähtsamana näengi, et pannakse praegu just kokku kiriku ajaloo raamatut, seda võib-olla ei jõua küll nüüd päris selleks pühitsemisaastapäevaks, aga selle aastanumbri sees kindlasti ja seal kiriku ajalooraamatu koostamine on niukene, koletu aktiivne töö, nii et ma tean, et mitmed autorid juba töötavad selle kallal ja loodame, et ta siis kaante vahele saab. Mis materjali kasutada on, on kirikuid, kus arhiiv on põlenud või hävinud või, või on lihtsalt tolmu all või on lihtsalt segamini. Meie arhiiv tegelikult on, mis meiega käes on, päris hästi korrastatud ja arhivari Baltic kastidesse pandud ja pealkirjastatud. Aga meie käes ei ole muidugi kuigi palju kõik meie nõukogud, ajaeelsed materjalid on enamasti kõik riigiarhiivis, seal on päris palju, sealt tuleks teha palju tööd, aga noh, päris suure teadvuseni aeg vast ei jõua. Teine asi on need materjalid nõukogude ajal ja nendest on osa materjale Tallinnas konsistooriumi arhiivis, osa meie arhiivis ja nüüd viimased materjalid on muidugi meil kõik siin endale saadaval. Nii et me peame natukene ajalugu kirjutama selles mõttes, et tuleb tõesti neid arhiive uurida ja endalgi huvitav huvitav korra keele nagu näha või vaadata, et mis on olnud, sest tõsi, ta on, nii kurb kui see ka ei ole. Raamatut ei ole peale niisuguste kiriku või koguduse elu tõesti puudutavat ajaraamatut peale selle, et 1898. aasta ilmunud nii et ei olegi kuskilt otse lugeda, mis siin koguduses ja kirikus on sündinud. Nii et 100 aastat tühja maad. Kui 10 aastat tagasi kirikud ja kogudused hakkasid oma ajalugu kirja panema ja siis tean omastki käest Kaarli kogudust kirjutades, kui me pöördusime inimeste poole, et andke teada, tooge pilt. Tulge, rääkige inimestest, keda te mäletate, keda te hindate, mis seal koguduses toimus, kuidas kõik oli siis poliitüksikud, inimesed, kes tulid, julgeksin öelda, et oli üks suur vaikus, inimesed ei julenud tulla, sest nad ei teadnud jah, sündis Eesti vabariik, kui kauaks, mis juhtub, mis saab, et kas ma justkui lähen, annan üles kedagi. Aga tore on see, et kui see raamat Kaarli raamat valmis sai, vaat siis tulid haruldased materjalid, mis kõik oleks võinud seal raamatus olla. Et vältida seda viga. Kas tänases saates Pärnu Eliisabeti kogudusega seotult oleks liiga hilja veel pöörduda inimeste puhul, et kallid inimesed, kes te siia kogudusse olete kuulunud, tulge ja tooge ja rääkige kindlasti ei ole hilja, ma arvan, et niisugust materjali on väga vaja just niisuguseid isiklikke kogemusi, mis teevad selle raamatu elavaks. Sellepärast et arvud on arvud. Nende taga on küll koguduse tegevus ja kõik, aga alati selle niisuguse elamuse mälestus ja inimese isiklik kogemus, see on see, mis neil arva ilmestab, mis teeb selle raamatulähedaseks tõeliseks oma raamatuks. No ma lisaksin, et kindlasti oleks väärtuslikud ka veel pildid või fotomaterjal või ka siis kasvõi mõned tunnistused laulu lehedki. Ja Nendega on ju praegusel ajal nii hea võimalus, et meedia kellelgilt neid päriselt ära võtma saab teha koopiad klišeed ja pärast tagasi anda nii et keegi ei pea ka kartma, et ta võib-olla oma ilusatest mälestistest ilma jääd. Nii et me ootame väga ja paneme, et, et kindlasti veel vähemalt kuni mai kuu lõpuni oleks võimalik neid materjale lülitada ka nüüd ilmuvas raamatus. Tõepoolest, kõik need ristimise, leeriõnnistuse, laulatused, unistused isegi kviitungit, maksekviitungid ja võlakviitungid mis tahes kviitungid vanadest aegadest ja surnuaiaga seoses olevad märkmed, et see kõik on haruldane ajalooline väärtus, mida on väga huvitav tulevastel põlvedel raamatust vaadata. Ja küllap veel, aga mis on siis see, kuidas te teisel aprillil oma aastapäeva tähistate, pidulik jumalateenistus? Jah, ma olen juba hulk aega siin vaeva näinud ka seal jumalateenistuse kava kokkupanekul ja see on kõik arvutis ilusti üksipulgi olemas ja lahti kirjutatud. Nii et suur töö on, võiks öelda isegi selja taga. Ja seekord me oleme küll nagu mõelnud rohkem seda teha kogudusega keskselt seda kogu seda tähtpäeva. Ning üks pool on nagu see, et kõik meie koorid kolm koori, mis meil on, osaleksid sellel jumalateenistusel. Me tahaksime, et meie koguduse juurde juhatuse ja nõukogu liikmed tuleksid nii protsessioon, Nonii kui piiblipalvete lugemises kaasa ja ja aitaksid nii, nagu kogu selles teenistuses kanda ühtsuse vaimu. Neil on olnud suurt tugilinna linnavalitsuse ja volikogude, et üldse seda juubelit juubeliaastat väärikalt pidada. Ka juba kõneldud raamatu jaoks on eraldatud summad, et seda välja anda. Nii et kindlasti ootame ka meie linna juhtkonna osalemist ja ka ametkondade osalemist. Kui loeksime sedasama Assarblatti ajaraamatut, siis ta ütleb, vanad käsikirja järgi toimus siis 1750. aastal asi nii, et vanem kiriku pühitsemist kogunesid linna koolilapsed, kooli õpilased, kooliülemad ja, ja kõik muud ülemad teise suurte keskaja kirikusse, Pärnusse Nikolai kirikusse ja siis suure piduliku rongkäiguga mindi valminud Eliisabeti kirikus. Ma ei oska öelda, kui kui palju koguneks, nüüd koguneb nüüd meil teisel aprillil, aga vähemalt sellist niisugust oma linna, oma pere ühist pidu tahaks sellest oodata. Ansambel Kurekell laulab nüüd ühe vaimuliku rahvalaulu Pärnu-Jaagupist. Magiitlen üks päinis. Pärnu Eliisabeti kirik on olnud paik, kus vähemasti suviti on oma tänu ja kiiduhelisid tulnud tooma paljud erinevad muusikud Eesti ja välismaalt. Nii võib uhkesti öelda ja kirik on olnud rahvast täis. Ja seeläbi muusikakuulutamise viis on samuti üks vana kuulutamise viis. Ja see muusika kaotab ära keelelised barjäärid. Rahvuslikud piirid. Ja on üks selline siduv materjal, mis ühendab meid selles jumala armastuses. Kes on need muusikud, kes võib-olla on vaat et iga-aastased, kes siin Pärnu Eliisabeti kirikus on esinemas käinud? Nüüd on tõesti nii, et et Eliisabeti kirikust on saanud selline arvestatud Dow muusikatsentrum või muusikalise kuulutuse vorm ka linnas, et ma olen lugenud kokku keskeltläbi kuskil 40 50 arvestatavat kontsert tee või kontsertjumalateenistust aastas. Lisaks muidugi tavalistel jumalateenistustel toimuvad muusikalised ülesastumised. Ja muidugi Pärnu eripära on see, et ka terve nõukogude aja vähemalt viimased aastakümned toimus siin väga vilgas muusika tegevus olukorras, kus formaalselt keelatud oli niinimetatud liturgiliste pühapäeva õhtuste jumalateenistuste näol, kus suvitajate mass ummistas kiriku ja ja kus siiski julgesid ka üles astuda meie tollased muusikud võib-olla mitte kõige nimekamad, aga siiski ja nüüd on olnud siin juba tollest ajast kuni tänaseni ma võib-olla teen kellelegi liiga, kui ma väga niimoodi väga konkreetseks lähen, aga Ines Maidre ja, ja Rolf Uusväli ja Allar Kaasik ja terve rida selliseid, meie muusikaelus on aastaid vaimulikult põllul tegutsenud inimesi. Söandan lisada veel, et orelifestivali aegu on kontserdid siin kirikus ju üsna tavalised olnud vähemalt üks-kaks kontserti selle festivali jooksul. Tõnu Kaljuste koor, Hortus Musicus, Tallinna kammerorkester, Leedu kammerorkester. Siin on palju ilusaid kontsert olnud juba siis, kui oliga Taavi Tois Draghi nimeline festival ja siis jälgitakse ju kirikud ka filmifestivalide aegu ja. No meil on jah, tõesti selline hästi valida kirik, nii kui see sõna Fess pidu tähendab, et pidulikku poolt on, on tõesti palju ja, ja tahaks muidugi ainult loota seda, et, et see pidulik pool ikkagi ka vahendab ja väljendab vaimuliku sisu seda, mida jumala inimesele tahab anda hinge ja südamesse, et see muudaks kogu elu paremaks ja ilusamaks, nii et neil jah, võib öelda, et on, on läinud õnneks, et eriti palju ei ole neid probleeme või nagu vaidluskohti, et kas sobib kirikusse või ei sobi. Et suures osas on meie kontserdit ikkagi võiks öelda vaimuliku selge ühese sõnumiga, et see on jumala kiituseks, mis siin toimub. Iseenesest see püsima jäänud. Laias mõttes, nimetagem siis klassikaline kultuur, klassikaline kunst või klassikaline muusika, see ei pea olema mitu sajandit tagasi sündinud kunst või muusika, selle pole tänane. Aga ta on oma väärtuste ja põhimõtetega selline, et me nimetame seda klassikaks. Ja võib julgesti öelda, et väärt kunst on vaimulik kunst religioosne, varjatumalt või avali, aga ta on seda just sedalaadi kunst on maailmas püsima jäänud. Nüüd inimene tuleb siia kirikusse ja on üks ülendav ja õnnistav kontsert ja ja tema tõstab lõpus oma käed plaksutamiseks valmis, et küllap sageli oleme mõelnud kõik seal kirikupingis kontserdil istudes, et kuidas siis nüüd ikkagi toimida, aplodeerida või mitte, mida ütleb üks kirikuõpetaja selle kohta? No elame niisuguses ülemineku kus sümbolid kasvame ununenud või, või on alles meile päris värsked ja, ja uudsed, et me peame neid, hakkame õppima. Platsutamisega on samasugune lugu, et mis silt või mis nimi talle külge panna, milleks teda tehakse ja me oleme harjunud, et igal pool nii-öelda ilmalikel kontsertidel ilmalik eri üritustel olla lausja noh, selgelt, et aplaus on siis inimese kiituseks ja, ja tunnustuseks sellele. Nüüd on küsimus, et kas kirikus võib ka inimest kiita ja tunnustada, no ilmselt miks ka mitte, küllap ka need inimesed, kes teevad siin midagi väga ilusat, väärivad tunnustust. Kiriku puhul on alati nagu see esmane, et esimene au ja kõige suurem tunnustus kuulub jumalale ja siin on lihtsalt võib-olla see on ka õppimise moment, et plaksutades inimene nagu endale endale esiteks küsimus, et kellele nad plaksutanud, kellele kiituseks, kellele tunnustuse andmiseks aplaus on. Ja kui sa ainult puhtalt interbeedile ja jumal ei tule meeldegi, siis muidugi see plaksutada võiks ruttu käed tasku pista. Aga kui ta samas siiski oma südamest tänab ka jumalat, selle eest pole häda midagi, sest kirikuloost on teada isegi esimestel sajanditel kuulus kirikuisa Brüsostvamas pidas nii häid jutlusi, et rahvas olevat olevat vaimustusest plaksutanud kantsli all, kui need jutlused olid peetud. Aga et noh, et ka seal ilmselt oli esindatud. Kumbki pool tutvustati kirikuisa pris osta aga veel enam ka seda sõnumit vaata siis jumala standis või mida jumal tama kaudu andis. See oli paar aastat tagasi, ma ei mäleta praegusel hetkel hästi mitu aastat tagasi, kui juhtusin nägema ühest teleprogrammist seda kuidas peeti ühes Viini katoliku kirikus missa, et uus aasta missat, tõsi, pühalik, jumalateenistus ja kui see lõppenud oli, siis uskuge või mitteliini linnas katoliku kirikus. Sealsamas peale jumalateenistust hakkasid inimesed ümber altari valssi tantsima. Küsimus on nagu selles, et vanastki testamendis on, on jah, tõesti juttu, et ka Taavet tantsis jumala laeka juures, aga meie jaoks on kõikidel sellistel tegevustel nagu oma märgiline sisu. Et miks ka mitte kõike seda võib teha ja katoliku kirik on tõesti selles osas küllaltki vaba ja paindlik kõigi oma konservatiivsuse juures ja tänu ilmselt ka sellele, et nad on oma usus nii kindlad, nad teavad, milleks nad midagi teevad või tegemata jätavad. Ja usuõpetuses nimetatakse selliseid asju tavaliselt Abja forateks või niisugusteks kõrval asjadeks, et nad võivad olla või olemata. Aga neile nad on teinekord suured probleemid, et meile nagu sisu endal ei ole hästi selge ja siis meile need kõrvalasjad võivad saada ka suureks probleemiks komistuseks. Me ei mõista neid õieti. Nii, et kui oma nagu usuline baas on all tugev, siis miks ka mitte vihtuda kas või polkat või reelendurit ümber ümber altari. Noh, kui me vaatame Aafrika missasid, kuidas neid peetakse siis ei saa nagu enam pidama, et, et see entusiasm on nagunii suur. Meie põhjamaalased inimesed on, võib olla küll, et algul ei saa vedama ja siis ei saa pidama ja sellepärast me ei julge isegi nagu alustada, et kirikus ka niisuguseid rõõmsam maid, toone forme väljendusvahendeid kasutada. Aga noh, sisuliselt muidugi kuuluvad sinna. Läheme nüüd kiriku kui hoone juurde hetkeks mõttes tagasi, et nimetasite siin spurnis aastal ehitati see torn, Eliisabeti kirik, millal seati torn püsti ja millal pandi kukk torni otsa? Inimesed on ikka küsinud, et miks need kuked seal kiriku torni otsas on mõne kiriku tõrjendsem rist. Mõne otsesem kukk. Nojah, see on nüüd küll nüüd luterluses siin Meie Eestimaalgi. Kaunis selline huvitav sümbol, see kuke ta on, ta on ühest ideest või mõttest välja vanud olla oma usu ülevalvaja ja, ja usutunnistaja nimelt on ju piiblis kurb lugu, kus Jeesus ütleb oma kõige vapramalt paremale jüngri Peetrusele. Et ennem kui kukk laulab, salgad sa mind kolm korda. Peetrus ei usu seda asja, vaidleb vastu ja kui Jeesus on neid kinni võetud ja Peetrus järgneb Jeesusele, siis ühel heal hetkel hoovis teiste kinnivõtjate või sõdurite hulka poeg tununa küsitakse tema käest, et aga et me nägime sind selle mehega, kas sa oled selle mehe sõber ja siis vaesel Peetrusele ja muud üle, kui ütleb, et ei, et ma ei tunne seda meest, ma ei ole teda näinud. Ja nõnda sünnibki kolm korda ja siis laulab kokk ja Peetrus kokkupära, et oli tõeks saanud, mida Jeesus Talle ütles, milles ta hoiatas jätte sellise hoiatusena peaks mõjuma kukk kirikutornis kogu risti rahvale. Igale inimesele pais algaks jumalat. Et ta ei laseks selle maailmaoludel enda üle võitu saada. Et ta ei reedaks pärit sealt. Aga reeta ja salata, võib üks inimese laps siin ilmas hästi mitut moodi. Kui temaga soo ka vannub, et tema väga truu kirikuinimene on näiteks, mis võiksid need reetmise tüüp viisid olla. No ma usun, et need, see nimekiri on nii pikk, et sedasi üles lugeda küll vast ei jõua. Ja probleem on tõesti nii kui inimese eneseisiksuse nii-öelda säilitamise ees, kui ta midagi loeb endale väärtuseks, midagi loeb enese juurde kuuluvaks, siis kas ta suudab seda säilitada või ei suuda seda säilitada, olgu siis oma mõtte või, või oma sõna või oma teoga või mis iganes. Et ta sageli nagu Vi algab kõigepealt ka nagu iseenda ära sellega, et, et ta ei, ei pea neid enda jaoks olulisi, endale sätestatud väärtusi. Ja jumal muidugi nende hulgas, see on selles mõttes väga traagiline, et ei ole niivõrd Kristuse ristilöömine ainult või, või jumala ära andmine, vaid et see on, see on alati ka iseenda ristilöömine ise iseenda tühjaks tegemine. Ja ma arvan, et ühelgi hetkel ei tohiks inimene seda valvsust kaotada ja ta iseenda vastu ausaks jääda iseenda matustele, kui ta neid tõesti nagu kriitiliselt läbi kaalununa ei pea ümber hindama ikkagi truuks. Ajalugu näitab aga seda ja ma arvan täiesti tõsiselt, et ka tänases Eestis see kõik täiel määral kehtib, et kirik on olnud paik, mis valgustab ümbruskonda, mis on maa sool mis kannab kultuuri, no selle selle paigaga selle kirikuga on seotud nimed, mis on vaatanud Eesti rahvast, mis on kasvatanud eesti rahvast, toonud siia keele ja koolikultuuri ja kujundanud meie kristlikku kasvamist, kes on need inimesed olnud ka siin Pärnu koguduses? Jah, meie vaimulike nimekiri on ju päris pikk ja meie eestikeelse koguduse saan siis ka Eliisabeti koguduse ja tema eelkäija esimene vaimulik on teada, 1593.-st aastast vaates on Laurentsius Jakobi ja selles nimistus on inimesed, kes on kogu aeg töötanud Pärnu elanikkonna seal ümbruse rahva vaimuelu vähendamiseks ja, ja seda siis, nii võiks öelda sümboolselt hingepõllul või, või nende tundeelu nende südameheaduse kujundamisel kui teiselt poolt ka nende mõistuse ja, ja, ja nende haalsete võimete arendamisel. Ma pean siin muidugi silmas kooliharidust ka kõigepealt, mis on olnud kiriku ju pärusmaa meie kooli sünni algaegadel ja kõige niisuguse üleni kui terve eesti ulatuva nimena on jäänud ajalukku Johannes Heinrich Rosen planter, kes on andnud välja terve rea kooliõpikuid, kes on asutanud ja organiseerinud koolmeistrite kooli kes on andnud välja rahvaluule- ja kirjandus halastaja kirja kujundanud selle läbi nii eesti keelt kui eesti meelt. Nii et selline mees nagu Johannes Rosenblad teater peaks olema võib-olla palju rohkem ka ära märgitud ja rohkem käsitletud meie kultuuriloos ja hariduses. Väga noh, peale selle terve rida on inimesi, kes on samamoodi olnud olulised. Woldemar Schultz, keda peetakse ka üheks väga oluliseks meheks vaimuelu arendamises Friedrich Aleksander Johannes vastasel plat, vastasel Platide suguvõsa esindaja, kes siin pikki aastaid on töötanud ja nagu siin algul juttu oli, ka raamatu ajaraamatu välja andnud. Noh, kuni nüüd siia uuema aja nii nõukogude ajani välja, kus läbi raskete aegade töötasid kaks tublit meest, praost Richard võlli ning professor Evald haak mõlemad anda väga suure panuse selleks, et Pärnu kogudus püsiks ja et ta võiks olla selliseks valguseks, millest jutt on terves linnas. Et see on tõesti inimeste või meeste rada, kes on käinud Kristuse järel ja andnud head tunnistust temast. Kuidas mõjus teine maailmasõda Pärnu kogudusele, kas kirik jäi alles, mis juhtus õpetajatega, kas kedagi küüditati, kes läks ise või oli siin võimalik tavane normaalne elu? Jah kasiit muidugi viisid sõja tuleb mehi, üks kõige kõige armastatum nimekam mees oli õpetaja Nuudi, kes siis sattus Saksamaale emigratsiooni, keda tänase päevani meenutatakse, kelle pilk ripub meil siin kiriku leerisaalis. Ja muidugi õpetajat ka, kes siin on olnud, on, on väga paljutki käinud Siberi tee läbi, kaasa arvatud nüüd viimane roosat võlli, kelle, keda ma nimetasin ka ja muidugi mis on olnud Pärnu kogudusele selline õnn, et kirik siiski jumala abiga säilis, et siin ei ole olnud ei suuri kahjustusi ega, ega purustusi kirikuhoone juures, vaid lihtsalt võib-olla samas on teinud oma tööd Nõukogude ajal, kui kiriku remontimiseks oli kaunis vähe võimalusi? Muidugi Pärnus kaotus oli Nikolai kiriku põlemine ja lõpuks selle kiriku õhkulaskmine, sest sisuliselt säilisid ju kõik müürid. Ja nii nagu paljude teiste põlenud kirikutega oleks võinud vana keskaegse au värs Nikolai kiriku taastada. Aga see oli selgelt poliitiline samm, et peale sõda. Nii nagu toimus ka Endla teater Endla varemete õhkulaskmine, nii toimus ka Nikolai kiriku õhkimine ja kahjuks on selle koha peal praegu ainult üks väike mälestuskivi. See on tõesti suur kaotus. Ma vaatasin, et Kristjan, alles kõik seesama altarimaal, mis oli siin enne sõda ja ja Martin Lutheri büst See sisuliselt on kõik säilinud, mis oli ennem sõda ja noh, nüüd on muidugi saanud palju juurde teha. On on toimunud nii välis- kui siseremondid ja on ehitatud terve suur moodne kõrvalhoone kirikule. Ma mõtlen, et kirik on, on alati uuenev või Kle siia Semper manda, nii nagu üks vana kiriku mõttetera ütleb. Nii vaimselt kui ka kui ka materiaalselt ka kirikuhoone uueneb ja omandab võib-olla niisugust tänapäevast nägu. Ja, ja on tore, et selle juures siiski säilib nagu teatud side, side ja kontakt minevikuga, nende aastasadadega, mis on jäänud selja taha. Tänane päev ja tänane päev ei tohiks mingil juhul enda alla matta. Peab leidma võimalusi. Võib olla nende veel ilmekamaks esile toomiseks eksponeerimiseks just sellega tänase ja kaasaegse keskel ja kõrval, mis kirikus olemas olla. Ja need uued ruumid on tõesti väga ilusad ja mahukad ja, ja ma imetlesin, kuidas lilled kasvavad niisugusest tagasihoidlikkus laev alguses võimsa ja jõulise rohelusega. Marje Põder, mis tegevus, et kõik mahuvad teie siia kõrvalhoone või kuidas te nimetate pastoraadi ksf? See tegelikult ongi nagu kõrvalhoone nime all meil kiriku uus osa, niimoodi me ütleme meil on nagu kirikul veel, pühapäevakoolimaja on nagu eraldi, nii et selles mõttes laste tegevus natukene teises majas, rohke iroonia jaoks on nagu oma eraldi ruumid. Aga siin majas kogunevad laulukoorid, segakoor on tänagi siin just laulmas ja siin on meie naiskoor laulab ja me võtame siin tavaliselt siin majas vastu oma külalisi, kolmandal korrusel on kaminasaal, kus kuni niukene kolme-neljakümne inimesega üritusi saab läbi viia. Tavaliselt on meiega praostkonna üritused, siin praostkonna kantselei on selles majas, nii et Jaan praostkonna õpetajatel ja praostkonna töö tegijatel palju asja ja meie kõige tähtsam on loomulikult koguduse kantselei, mis siia mahub ära. Nii et siin koguduse kantselei on meil iga päev avatud tööpäevadel ja siin on siis alati jätkuks inimesi. Teil on niisugune soe traditsioon, tundub, et sageli peale teenistust pühapäeval inimesed jäävad veel hetkeks kokku, et rääkida paar sõna juttu, juua kohvi ja ja siis on veel list üks ilus traditsioon, kus peate meile sama inimesi ja kirikukohvi on meil küll nüüd juba nii harjunud inimeste sisse, aga lisaks sellele q igale viimasel pühapäeval mainitleme oma eakaid sünnipäevalapsi, oma koguduse liikmeid, neid kutsutakse iga kuu viimasel pühapäeval siis selle kuu sünnipäeva lapsed kokku. Tavaliselt meil on siin ikka niisugune 30 kuni 50 sünnipäeva last tuleb kokku ja õpetaja nendega kõneleb ja koguduselaulurühmad või lasterühmad käivad laulmas nendele ja siis meenutatakse nagu veel aastaid kus need eakad sünnipäeva lapsed on olnud, noored ja kogudus, nagu ütleb oma tänusõnad, et nad on kõikide nende aastate jooksul meie kirikut hoidnud ja toetanud tänud ja selle kirikuga koos elanud. Rännukogudusel seisab veel üks suur suur. Mu sees nimelt kirikupäev 2000 toob tõenäoliselt siia linna hästi palju inimesi, nii lauljaid, koguduse liikmeid, kes tahavad kõigest sellest kolmest päevast osa võtta kui lihtsalt päevatulijaid. Ja ma kuulsin, et see Pärnu koguduse inimesed ka lausa oma koju kedagi elama võtavad teatud puhkudeks. See pidi ka teil niisugune välja kujunenud traditsioon olemas. Muidugi, meil on ju pikaajalised sõprussuhted kogudustega Maal, Rootsimaal, Saksamaal ja on läbi aegade käinud siin nüüd päris suured grupid, keda me oleme majutanud ka kodudesse ja on üksjagu inimesi, kes seda hea meelega teevad. Olemegi nüüd ka seekord välja pakkunud, et koguduse liikmed, kes oleksid valmis vastu võtma oma juurde öömajale ka külalisi väljastpoolt Pärnut, Eestimaa teistest kogudustest, seda teeksid ja rõõmuga võime öelda, et neid inimesi on ka juba olnud, aga ma kasutan siin võimalust ka kõigile nüüd Pärnu inimestele veel raadio kaudu ütelda, et kui kelleltki selline soov ja võimalus oleks, et siis meil on kiriku kantseleis ka vastavat sellised registreerimist, et kus me paneme kirja, et mitu tuba ja kas on vesi ja pesemisvõimalused ja, ja mis tingimused on, et lasime, palume ja tulla ja täita, senini on registreerimisleht ära, et meil oleks juba lihtsam jaotada neid, kes siis öömaja vajaksid. Kirikupäev 2000 on tõesti eesti kiriku suursündmus sellel aastal. See on siis 25.-st 27. maini siin Pärnus ja võib kohe küsida, et miks just Pärnus. Aga võib ka küsida, miks, miks mitte Pärnus ja kus siis veel mujal kui? Tarmo on ju üldtunnustatud suvepealinn ja peabki tulema Pärnusse, aga aga siin on muidugi võib-olla jah, mitu muudki põhjust, et esiteks on, on olnud sarnaseid kirikupäevalaadseid kokkutulekuid, õieti seoses ka vaimuliku laulupäeva, aga ka mujal on toimunud Otepää vaimulik. Laulupäev on olnud Viljandis. Meie Eesti iseseisva luterliku kiriku kaheksakümnendatel aastapäeva puhul toimus selline kirikupäev Tallinna linnas. Ja tegelikult Pärnu kaunis suvituslinn kuurortlinn. Me oleme sellest rääkinud tegelikult ka päris kaua aega tagasi, et me hea meelega ootaksime sellise kirikupäeva läbiviimist, Pärnus. On seda siis niikuinii oodanud, kui ka selleks. Nii sobilik ja, ja Basti paik aastal 2000. See kirikupäev on nimesid küll päev, aga ta sisaldab kolme päeva, 25 26 ja 27 Mai siin Pärnus, et mitte ainult laulupäev, vaid väga palju üritusi, kontserte, kokkusaamisi, konverentse, vestlusi, näitusi, mida need päevad tõotavad tuua. Jah, siin on tõepoolest nüüd asi mõeldud, nii et keskne oleks siis küll selline kirikukooride laulupidu aga sinna juurde ja sinna ümber on siis planeeritud üritusi meie Eesti luterliku kiriku kõigilt allasutustelt. Nii et omaette, terve suure paketi ja programmiga tulevad välja pühapäevakooli ühendus lasteüritustega, noorsootöö keskus, Noorte üritustega. Siis on omaette näitused ja konverentsid. Misjonikeskuse poolt on teatud sellised seminarid, üritused ja ekspositsioonid haiglahingehoiutöö keskuse diakooniakeskuse poolt. Võib-olla mõni ei hakka kahe silma vahele, aga mõte oleks nagu see, et et kirik ju tegelikult oma sõnumit ja oma oma tegevust suunab kõigile inimestele ja siin peaks olema ka kõigil inimestel midagi enda jaoks leida. Ja tõesti, see keskne üritus on laupäevasel päeval, 27. mail, kus inimesed saavad koos oma peredega tulla siia Pärnu linna ja tunda rõõmu kevadest ja saanud osa kaunist vaimulikust sõnumist, mis tuleb läbi sõna ja muusika. Selline seda märkamise ja tänulaul juhatagu täid välja teenitud unele. Saade ristteel on läbi saamas. Meediakeskus. Eesti luterlik tund ütleb siinjuures oma tänu Pärnu Eliisabeti kogudusele küllakutse ja sooja vastuvõtu eest. Tänu teile praost Andres Põder ja Maria Põder. Saatejuht oli Ene Pilliroog. Head ööd.