Klassikaraadio jätkab Eesti luterliku tunnisaatega jumala auks. Stuudiokülaline Toomas Siitan, muusikateadlane, helilooja, dirigent otsiv uuriv õnnistatud inimene, kes oma tegudega igal päeval mitmel kombel on meie juures ja meie jaoks. Nii et tänases saates on mitmete põhjust peatuda teemal teenimine ka läbi muusikasaatejuht, on Ene Pilliroog Toomas Siitan juhatanud mitmeid koore, viimasel ajal, sealhulgas ka niisugused võimsad hääled nagu Eesti rahvusmeeskoor ja sellel hooajal on mitu projekti ette näha koostöös Eesti filharmoonia kammerkooriga. Millise muusikaga? Alustame oma saadet? See on üks osa ja minu kahel järjestikku kevadel kannatuse ajal juhatatud projektist. Victoria kannatus muusikast ja see on Jeremija nutulaulude algus. Komodo sõidet soolatsiivitas. Miks istub üksi rahvarohke olnud linn? Te kuulete Eesti luterliku tunni saadet jumala auks. Stuudiokülaline on Toomas Siitan. Sinu juhatatuna laulis äsja Eesti rahvusmeeskoor. Aga see töö on vaid üks osa nendest töödest, mis sinu päevadesse mahtuma peavad. Ja mis need tööd kõik on. Nojah, dirigeerimist ma olen võtnud viimastel aegadel periooditi küll üsna tõsiselt, aga see on ikkagi üks kõrvalasi mis vahetevahel viib mind sellest igapäevatööst pisut kõrvale ja ja annab võib-olla energiat rohkem, kui röövib. Peamine töö on ikka muusikaakadeemias kus ma õpetan muusikaajalugu ja juhendan tudengeid. Ja sinna juurde üritan ma kirjutada doktoritööd, täiendada ennast Rootsis. Ja need kaks asja killustavad mind juba juba piisavalt. Nii et, et mul on tõsist vaeva, aga nende nende asjade äramahutamisega nende vahel ma siis laveering. Ja veel nii mitmedki loengud, mida sinult on tellitud lisaks kõigele igapäevasele. Ja veel see niisuguseid täienduskursusi ja ja üksikuid ekstra loenguid, neid on kogu aeg siin ja seal teevad mulle endale päris head meelt. Ühtepidi muidugi sellepärast, et kutsutakse aga iga uus auditoorium Tekitab nagu enda jaoks ka oma võib-olla juba palju kordi läbi räägitud teemale nende jaoks mingi uue vaatenurga ja mingi uue avamise võimaluse, nii et see ärgitab fantaasiat. Mis muusikaajalooline aeg nii-öelda kuulub sinu loengute tsüklisse Eesti muusikaakadeemias? Oleks väga lihtne öelda, et nii-öelda vanem muusika aga see on ju tegelikult hiiglaslik periood. Ma ei, ei ole kuigi tõsiselt tegelenud kristluse-eelse muusikaga ütleme siis antiigiga või vana maailmaga. Aga varakristlusest kuni kuni Beethoveni see teeb aukartust äratava ulatuse välja muidugi põhiliselt meie aastatuhande muusika kuni kuni 19. sajandi alguseni. See on, on nagu minu põhiline põhiline leib. Aga praegu mulle väga meeldib see uus süsteem, mis mille järgi me töötame muusikaakadeemias juba mitut aastat kus õppejõud ei, ei loe nii-öelda üht ja sama läbi aastate vaid igal aastal ta saab välja pakkuda mõne valikkursuse tudengitele lisaks siis üldkursustele. Ja see paneb ennast, et tööle mingisuguse konkreetse teemaga nagu süvenenult. Näiteks eelmine aasta ma pidasin sellise Viini klassikutest või täpsemalt Hainist, Mozartist ja samalaadseid, ma olen pidanud Bachist isegi üksikutest Bachi teostest mõnel korral. Või siis ka laiemalt Saksa barokist, mis on üks minu lemmikalasid viimastel aegadel olnud. Ja üldkursustes ei jõua ju kunagi süveneda õieti muusikasse või helilooja stiili. Ei jõua üles noppida nihukesi üksikuid küsimusi. Miks tollel ajal nii kirjutati, mida üks või teine stiiliks või teine teos tõeliselt väljendab taolistes valikkursustest on see võimalik, saab minna kas või üksikute nootideni välja, kui on tahtmist. Kindlasti oled sa täheldanud seda, et interpreedid just kuidagi valivad oma huvi kas siis nii-öelda vanema muusika järgi väga laias laastus või siis romantism või siis kaasaegne muusika. Miks sinul on olnud just huvi, panime muusika vastu nende klassikaliste printsiipide vastusele. Selguse ja alguse vastu. Seda on raske seletada. Mingil ajal tekib mingi huvi otsekui iseenesest mingisugustest välistest tõugetest. Aga ma arvan, et juba algusest peale oli see huvis seotud mingil määral nii-öelda alternatiivse musitseerimisega. Minu konservatooriumi õpingud jäid 70.-te aastate lõpu, ma lõpetasin 81. aastal. Ja ja see vaimsus näiteks mille, mille Hortus ja tema ümber kujunenud tegevus nimetatakse mitte ainult Ortud muusikust millise tegevus lõi? See see lõi nagu mingisuguse perspektiivi näha ja tajuda muusikat hoopis teisiti, kui see nii-öelda akadeemilises laadis kombeks oli. See on raskesti seletatav ja väga-väga lai küsimuste ring. Aga Ma arvan, et need interpreedid, kes tollel ajal tegelesid nii-öelda vanamuusikaga Need suhtusid muusikasse täiesti teistmoodi kui kui see üldiselt tavaks oli. Ja vast see oli, oli see, millest ma leidsin enda jaoks midagi, midagi ehtsat, et tänapäeval on need piirid täiesti kadunud. Minu meelest on väga palju interpreet, kes tegelevad väga paljude erialadega ja teevad seda võrdselt hästi mängivat võrdselt hästi Bachi ja ja Stravinski, et see ei ole nagu, nagu enam niisugune lahutav see konkreetne ajastu valik. Aga tollel ajal ta oli küll ja ma kuidagi jäin selle teise poole. Kas ta oli kuidagiviisi omal kombel ka teatud mõttes põgenemine? Jah, võib-olla vastandumine. Ideoloogilises mõttes kindlasti. Millega sa siis tegelesid, olid sa ka seotud Hortus muusikusega? Otsis väga kaua. Üldiselt ma olin nii-öelda kõrvaltvaatajate hulgas aga. Mõnigi mu sõber, üks väga hea sõber Peter klaas on seal olnud juba tollest ajast peale. Ja, ja väga palju tuli ka seda informatsiooni tema kaudu, noh näiteks kas või konkreetseid plaate, noote, mis ei jõudnud ju naljalt tollel ajal meieni. Nii et, et kaudselt oli see mõju kindlasti olemas. Ja siis sündisid sinna esimesed kompositsioonid. Ja see, et ma tollel ajal kompositsiooni õppisin, see oli Rääkib, teine teine asi. Ma sattusin päris ausalt öelda natukene juhuslikult kompositsiooniklassi aga ma ei ole seda iialgi kahetsenud. Minu jaoks on see praeguseks küll moodi nagu lõpetatud tegevus aga ma arvan, et et mingisuguses staadiumis oli see tegevus minu jaoks väga-väga tähtis. Ja, ja ma ei kahetse, et kuigi ma olen praegu tegutsen muusikateadlasena ei olema õppinud muusikateaduse osakonnas, vaid see vaid just kompositsiooniklassis. See kahtlemata õpetas muusikat hoopis teistmoodi tajuma, nägema nägema seda käsitööd, nägema seda, mida loominguline protsess tegelikult tähendab. Ja võib-olla ma kahetseksin seda, et ma ei ole praegusel ajal muusikateadust õppinud selles põhiastmes seda, et ma seda ei teinud seitsmekümnendatel aastate lõpus ma tõesti ei, ei nuta taga. Aga teistpidi ma õpin praegu muusikateadust Lundis. Kes sinna kompositsiooniõpetaja oli? Anatoli Karsnek ja ta oli minu meelest võib-olla ka, võiks öelda minu jaoks väga hea õpetaja kes orienteeruv suurepäraselt just nimelt nendes käsitööprotsessides ja oskas igas mustas ja poola pooleliolevas töös näha seda, mis on loogiline, mis ei ole seda mitte ja ja kaklesime vahest mõne takti pärast päris ägedalt. Ja ma mäletan, et ma kunagi hiljem jõudsin alati selle arusaamiseni, et, et tal oli tegelikult õigus. Ma ei pruukinud asendada oma muusikalist ideed mitte sellega, mida tema välja pakkus. Aga ma nägin ära, et see tuli ikkagi millegipärast. Ja mis on sinu jaoks tänaseks muusikas ülesehitav, mis lammutab? Väga raske küsimus. Ma arvan, et et kõik, mis, mis ehitab ja mis lammutab seda mina näeks küll ainult ainult inimeses eneses. On igasugused välised protsessid, millest me paratamatult sõltume, on see haaramatu ja kirjeldamatu muusikaelu. Aga, aga see, mis lõpuks toimub, see tuleb ikkagi inimesest enesest. Noh, me sattusime rääkima kas või Hortusest seitsmekümnendatel aastatel. Võime sinnasamasse kõrvale võtta näiteks Arvo Pärdi fenomeni Kõik see, mida nad on teinud, selleks ei olnud vähimatki lähi- Maidki nii-öelda ülesehitavaid protsesse nende ümber miski ei toetanud, nende tegevust. Ainult lammutas. Ja teinekord võib öelda ju, et, et see, mis ühtepidi lammutab, see, mis püüab, püüab kuskilt lõhkuda äratab inimeses sees selle vastu jõu ja ehitab taas midagi üles. Nii et, et et ma ütleksin, et kõik need jõud tegelikult on inimese sees. Seda vastust ma ootasingi. Sest eks ole ju tõepoolest nii, et see jõud, mis püüab omal kombel justkui meiega hakkama saada. Ta ei teagi, kui palju ta neid selles aitab. Et me jõuaksime eneses äratundmisele jõuda, kui tugevad me oleme, mis on meie sihid, nägemused, väärtused ja et millist teed mööda me jõuaksime selgusele eneses. Tähel kombel, jah, on see näiline vastuhakk või krahh või vastutuul või vastuvool väga tugeva puhastava elemendina meie kasuks. Voolamas. Laskem kõlada muusikal laulmas taas Eesti rahvusmeeskoor. Ja me jätkame neid. Kannatusnädalal kõlanud mõtete ja responsooriume, mida juhatasid Niguliste kirikus, oled mitmel korral korral juhatanud vähemasti paaril aastal. Kahel aastal järjest ma tegin seda kava, mis eriliselt on mõeldud just nimelt kannatus nädalasse. Ja mida me nüüd võiksime kuulata, see oleks siis Victoria motet hoovus, Homnes. Teie kõik, kes te käite, seda teed vaadake nähke. Kas on veel valu nagu minu valu? Klassikaraadios on Eesti luterliku tunni saade jumala auks. Saatekülaline on Toomas Siitan. Head kuulajad, on oodatud teie ettepanekuid ja vastukajad meie kirjutistele ja raadiosaadetele. Meie Telefon, Eesti luterlikud, uni, telefon kuus kolm üks neli kolm 11 võtab vastu teie kõnesid tööpäeviti 10-st seitsmeteistkümneni. Kirjutada võite ka nii, aadress on. Tallinn E null null null üks. Kiriku plats kolm. See on Toompeal kohe konsistooriumi õue peal ehk ka toomkiriku vastas, millised paigad kellelegi tuttavad on? Nüüd kadumas siht edasi seda kord dirigeerimise dirigeerimiste teemadel. Milliste kooride ees sa oled? Kuna mul endal ei ole praktiliselt ühtegi pidevalt tegutsevat kollektiivi, kuna ma ei ole suutnud nagu sellist kokku kutsuda oma maja plaani tõttu siis on neid tõesti üpris mitmeid olnud. Võiks öelda, et Eesti paremad koorid olen teinud kunagi kavaga raadiokooriga. Eesti rahvusmeeskoor, mida te praegu kuulsite? Nüüd selleks aastaks, mul on väga hea meel, et Tõnu Kaljuste kutsus mind filharmoonia kammerkoori külalisdirigendiks tegema kontserdisarja Oksantiikva. Seal on veel Arsis koorijuhtide koor. Ja ma ei teagi, kas ma jätan midagi nimetamata. See. Üks ansambel siiski on ka otseselt ainult minuga seotud ja ma olen esinenud sellega nime all stuudio vokaale. Ja see on sellega, me oleme siis teinud koostööd ka Tallinna barokkorkestriga ansambliga väike ring. Aga see on selline tüüpiline projekti ansambel nii-öelda kuhu siis kutsutakse vastavalt konkreetsele kavale sobiv kollektiiv vastavalt näiteks hääled, vise, häälte tasakaal. Ja, ja sellega on siis koos laulnud meie parimat barokki solistid nagu Kaia Urb Tiit Kogerman, Mati Turi, Teele Jõks, Uku Joller. Ja sellest koostööst on mul ka alati väga hea meel olnud. Milliseid kogemusi erinevad koorid on sulle andunud selles mõttes, et kuidas sa tunned, oled sa kõvakäeline või kõne kõvasõnaline dirigent. Ei need kogemused on ju väga erinevad, vastavalt sellele sellele kollektiivile. Mul ei ole ju nii hirmus palju kogemusi näiteks proovitöö ise ise omaenda proovitöö alal, noh, ma olen ju filharmoonia kammerkooris ise laulnud 12 aastat ja ja selles mõttes mul niisuguse proovitöö tehnika osas on, on kogemusi küll. Aga. Ma arvan, et ma otsin ise alati lihtsalt vastavalt sellele situatsioonile vastavalt sellele koorile vastavalt sellele kavale seda, seda õiget teed. Millega siis jõuda sellele tulemusele, mida ma kuskil vaimus ette kujutan. Et mul kunagi nagu koorijate minnes ei ole, ei ole ette mingisugust valmis retsepti, vaid see on selline ühine loominguline protsess ja tundub, et et see tekitab niisugust positiivset vastu kõlaga ka siis selles kollektiivis, tähendab, et. Ma Mulle mulle paistab, et need kollektiivid teevad seda tööd natukene teise tundega, kui võib-olla oma oma tavalist harjumuspärast tööd, sest et see on ka neile uus nägugi seal ees on uus, aga, aga võib-olla see, see programm just nimelt on tavaliselt olnud nendele kooridele suhteliselt võõras ja, ja pannud ka ka need koorid loominguliselt tööle. Kui sellest midagi on tulnud, siis ehk sellepärast selline kummalises vana on saanud uueks? Jah, kui siin, kui ma viimati tegin oma Haapsalu festivali, see oli, et neljandat aastat, siis ma mitmel pool kasutasin ise seda seda kujundit, mis mind, mind ennast sellel ajal palju mõtlema pani, et et tegelikult selle, see vana mõiste on väga, väga tinglik ja sagedasti üldse ülearune. Et kui, kui on üldse muusikat, mis meile täna korda läheb, siis see on ju uus muusika. Kui ta praegu kõlab, kui ta meid praegu liigutab, kui meie seda praegu teeme ja kui meil sellega praegu kellelegi midagi öelda on, siis on ta meie kaasaegsete inimeste muusika kaasaegsetele kuulajatele. Me valime ju paratamatult, et alati neid teoseid ka ajaloost, mis meile endale on erutavad ja millest me usume, et nendel ka teistele midagi öelda. Nii et see on minu jaoks Moody uus muusika, kui kui popp protsess või kaasaegne avangardmuusika mis tahes. Ja öeldud on, et vaata, ma teen kõik uueks. See kehtib ka muusikamõtete mis tahes ilmingute kohta. Ja teistpidi võib öelda, et inimene on kogu aeg ise seesama ja see, mida see, mis erutas või vaevas inimest 300 aastat tagasi, see on samaga praegu. Nüüd see konkreetne koostöö, mis on tulemas Eesti filharmoonia kammerkooriga. Kas esimese sammu sinu poolestus, Tõnu Kaljuste või sina astusid esimese sammu koori poole? Tõnu kutsus mind ja ma ütlesin talle, et mul on sellest väga hea meel. Nüüd aga kuulame tänases saates viimase loona Eesti rahvusmees koorilt. Just moteti. Jaa, odoomine Jeesus Kristus oli meie kannatusnädala kava. Lõpu mõtet. Saate alguses rääkisime sellest, et sinu päevadesse peab mahtuma ka muusikateaduslik töö doktoritöö. Nii et Toomas Siitan, kui kaugel on sinu doktoritöö? Seda küsitakse mult viimastel aastatel õige sagedasti ja ma tavaliselt pean silmad maha lööma. See edeneb ju õige visalt. Mis on ka ju loomulik, kui mõelda, ma täie pingega pean, pean töötama ja ja siis peaks minust veel veel pudemeid jäävaga minu perekonnale. Aga, ja omamoodi on, on see mulle hea olnud, et see, et see töö On kaotanud niisuguse pikema perioodi peale, sellepärast et et ma ise leian aegamisi sellest tööst nende jaoks palju. See teema on. Pungheli kuule koraaliraamat või õieti, see algas teema puntšerliku raali raamatust. Ja selle ja selle ümbruse, selle. Selle raamatu sünnitanud ajaloolise situatsiooni uurimisest ja kirjeldamisest. Sinna tuleb nüüd juurde tegelikult ka veel teine ajalooline figuur, 19. sajandi esimesest poolest son Johan August Haagen kes samuti andis välja kõigest mõned aastad hiljem punghelist oma koraali raamatu. Aga see ei ole mitte töö, mis puudutaks kahte raamatut, vaid vaid ma püüan enda jaoks selgeks teha selle protsessi, mis on nende raamatute taga. See on siis õieti reform, kirikulaulus, koraali laulmises siin balti provintsides, nii nagu oleks korrektne nimetada tolleaegse ajaloolise situatsiooni järgi. Ja, ja see oli, see protsess on huvitav selles mõttes, et et need Balti provintsid on ju omamoodi tõesti sääre ala sellele saksa kultuurile millest ka näiteks seesama koraalilaul, mille pärit on, mille Osada loomulikult on. Aga omamoodi olid Need reformi ideed, reformi protsessid päevakorral ka Saksamaal tollel ajal. Ja seda on huvitav jälgida, milline. Mismoodi realiseerusid õieti ühed ideed, mis Saksamaal sündisid siin Baltimaadel? Kummalisel kombel realiseerusid nad mõneski osas isegi kiiremini kui, kui Saksamaal mida võib seletada sellega, et et Saksamaal oli inerts suurem, sellepärast et seal oli traditsioon tugevam. Eestimaal traditsiooni sellist ühtset traditsiooni päriselt ei olnudki ja siis Saksamaalt pärit mees, nagu pundschel seda oli, püüdis seda üles ehitada kõige moodsamat ja tolleaegsete ideede kohaselt. Ja siis tuli tema vastu üks, üks teine, palju rohkem praktilise musitseerimisega seotud mees, Tallinna organist Johan August Haagen. Kelle jaoks see pungheli traditsiooni ülesehitamine tundus ilmselt, et liiga vägivald sõna natukene kõrgina sakslase seisukohalt ja kes püüdis siis selle vastu raamatu nii-öelda välja anda just nimelt kohalikku traditsiooni austades ja, ja sellest lähtuvalt. Ja need, need kaks vaatepunkt tehti nii-öelda õige ja ja. Mingitele abstraktsete ideedele vastav. Ja teiselt poolt siis. Kohalikule praktikale toetuv ja, ja seda võib-olla pisut arendav ja kohendav vaatepunkt, nüüd on olnud koraali laulmise puhul alati sellised kaks, kaks kandvat ja, ja tihtipeale kaks, vastake vastakat vaatepunkti. Nii et nende mõtteviiside põrkumine siin Baltikumis. On on ühtepidi väga huvitav kohalikust kultuuriloost lähtuvalt, aga teistpidi see on ka midagi universaalset, mida, mida võib jälgida Saksamaal mujal maades, eriti just protestantlikud kirikus, igal pool. Kui palju koraali Antpundželi lauluraamatus? Pundželi koraaliraamat on ju paljudes väljaannetes, kes ilmunud ja see esialgne sisaldas 362 numbrit, õietise numbrit hulk ei ole ka määrav, sest et konkreetselt viise oli pisut vähem, seal oli paljudest viisidest eri variant, et neid viise tuleb sinna ligi ligi 300 esimesse esimesse väljaandesse. Aga see esimene väljaanne ei jäänud sinna, tuli kohe paari aasta pärast peale üks lisa, mis toob 42 laulu juurde. Ja juba seesama lisa ilmumine näitab pundželi ideed ei leidnud nagu õiget kandepinda. Nimelt selles lisas ilmusid praktiliselt ainult vennastekoguduse laulud, mida pundschel üritas alguses välja Ta, aga see väljajätmine oli siis vast selle ametliku saksa kiriku hoiakust vennastekoguduse suhtes kantud. Aga see lihtsalt ei klappinud praktilise praktiliste oludega ja praktilise tarbega. Üks omaette, väga huvitav teema on see, kuidas aeg tõepoolest on koraaliviise ja üldse viise voolinud. Aga sellest ehk millalgi edaspidi lähemalt. Miks sa teda tööd oma doktoritööd teed just nimelt Rootsi maapinnale toetudes, miks mitte näiteks Saksamaal? Siin on palju puhtpraktilisi kaalutlusi. Nimelt, et minul kui natukene teisest kultuuri ja hariduse keskkonnast tulnud on, on mitmes sky mõttes Saksamaal seda raskem teha, seal on teatud admis tehnilised piirangud, ma peaksin, peaksin pikemalt Saksamaal viibima ja see on mulle lihtsalt praktiliselt võimatu. Rootsis on selles mõttes reeglistik natukene vabam ja, ja see sobis mulle praktiliselt rohkem. Ka teistpidi, võib-olla see, see valik on, on hea ka ka sellepärast, et et Rootsi on, on sellesama saksa kultuuri seisukohalt küll teistsugune, aga ometi mõnes mõttes ääremaa. Nii nagu, nagu meie seda oleme ja ja näiteks Rootsi rootslaste, rootsi uurijate vaatepunktid nendele teemadele on võib-olla minu omadel isegi sarnasemad, kui sakslaste omad. Kas klassikaraadio ja Eesti luterlik tund saaksid sulle kuidagi abiks olla sinu doktoritöö edendamisel, et see võib-olla ehk niimoodi valjusti mõeldes ja muusikat kuulates saaksid ehk kiirendada ja võib-olla ärgistada seda kogu protsessi? Aitäh pakkumast, see on omamoodi tagamõttega küsimusega, aga ma pean ütlema, et tegelikult suuline kõne ja kirjaliku tekstigi vormistamine on ikka äärmiselt erinevad asjad ja, ja ma olen omadega praegu just selles staadiumis, kus ma peaksin eriliselt keskenduma just nimelt kirjutamisel. Nii et, et sellega, mis ma ütlesin, ma ei tõuganud ühtki pakkumist, küll tagasi oli veel, aga aga tõepoolest, need on. Vahetevahel väga keerukad ühitada need kaks, kaks tegevussuunda. Mulle on ju kasvõi näiteks minu muusika loengute puhul sagedasti öeldud, et miks sa neid kirja ei pane. Siis. Tegelikult on see täiesti võimatu. Tegelikult nõuab üks kirjapanek täiesti. Pühendumist sellele asjale pikemaks lisaks ja see on teinekord isegi hea, kui sellele perioodile ei satu liiga palju selliseid suulisi ülesastumisi, mis mis on lihtsalt teistsugused. Ja teine mõtlemistüüp on hoopis kirjutamise ja suulise kõne puhul. Laskem kõlada muusikali Nicolaus pruuns demagantaatidega, tema muusikaga oled ka viimasel ajal olnud tihedasti seotud. Tänavu. Tähtpäeva aasta jahte maa surmast möödub 300 aastat. Ja Ma sattusin rääkima augustikuus just mitme sakslasega just põhja sakslasega ja nad olid väga meeldivalt üllatanud, et Eestis pannakse pruunzi juubelit palju enam tähele kui, kui näiteks Lübeckis või, või Taanis, kus ta oma oma tegevust põhiliselt ju kus ta oli, oli, oli aktiivne. Ja mul on väga hea meel selle tellimuse üle, jällegi tellimus tuli Andres Uibolt ja ma pean tõesti ütlema. Pruutsigantaadid ei olnud mulle veel veel aasta tagasi sugugi tahad, ma teadsin pisut tema muusikast, aga põhiliselt küll orelimuusikast, ainult see oli erakordselt avastusrikas seiklus minu jaoks, need 12 Trundigantaati orelifestivalil. Ma võtsin selle selle tellimuse rõõmuga vastu ka muidugi sellepärast et see on just see selline muusika, mis mind praegu eriliselt köidab. Stiil sarnaneb puks tehudele, võib-olla ka varasele Bachile. Sealtkaudu on erakordselt väljendusrikas erakordselt sügav, erakordselt ekspressiivne. See on stiil, mida nimetatakse ka vahest stiilus, fantastikus, selline elava fantaasiaga stiil mis, mis kujutab tundeid, kujutab teksti väga vahetult ja, ja ehedalt. Ja, ja tõesti, see, see tõi kõigepealt minuni suure hulga väga väärtuslikku muusikat ja ma loodan, et ma suutsin seda pakkuda ka publikule. Ja me läheme nüüd kuulame. Ja see esimene valik meil on täna olnud üsna kurva muusikasaade, aga see võiks veel jätkata sedasama. Tundeseisundit selleks lõik skandaalist ihuliige Unshlafer. Ja seda esitavad Sansambel. Stuudiovokaale solistideks on seal Kaia Urb, Teele Jõks ning kogu see projekt sündis koostöös Tallinna barokkorkestriga. Ja ma pakuks sellest samast truunsigantaatide kavast veel ühe tõesti nüüd natukene rõõmsama ja elevama näite. See on lõik kantaadist OV Artur Haylger kaist. Oo kallis püha vaimu. Ma siin laulab soolot Teele Jõks, metsosopran, kes õpib praegu Hollandis ja kellega mul on väga meeldiv koostöö olnud. Ning lõpukoori laulab siis ansambel Studio Vocale ja kaasa lööb Tallinna barokkorkester. Ja juhatab meie tänase saate külaline Toomas Siitan, aitäh tulemast siia. Klassikaraadio ja Eesti luterliku tunni stuudiosse.