Te kuulete esimest saadet sarjast muusika inimesed, aeg. Stuudios on professor Hugo Lepnurme, saatejuht Ene Pilliroog. Kui enne saadet küsisin professor Hugo Lepnurmelt, et millist muusikat saates kasutada võiksime, vastas ta. Cyrillus Kreegi oma kreegi oma kõigepealt. Nime teemegi Eesti filharmoonia kammerkoorile Tõnu Kaljuste juhatusel kõlab kiitke issanda nime. Nii me siin stuudios siis oleme professor Hugo Lepnurme k. Et rääkida muusikast, inimestest ja ajast. On ju muusikainimesed aeg tema elus mänginud väga pikk ka ja väga sisukat rolli. Räägime kõigepealt kodust, Hugo Lepnurme, kust te sündisite? Minu kodu oli siin põhjarannikul Kolga vallas Dmitri külas. Väike-küla ja isal oli nagu kõigil seal väiketalu, mis õieti oma leiba täiesti ei olnud, aga kuidagiviisi sai, tundub sealsamas. Ma käisin algkoolis ka lähedal, neli kilomeetrit oli koolini ja sain selle kuus klassi nelja aastaga lõpetatud. See oli kooli lõpetanud aastal 27. Tuli küsimus, mis edasi saab? Seal oli väga väike sissetulek ja otsekeebid linna keskkooli astuda. See õppemaks paistis kohutavalt ära. Tähendat jäi nagu väike, ära vuta aeg. Ja sinna tull naaber kihelkonda. Õieti tuli üks tavalisest suurema muusikalise haridusega köster Joosep janter oli ta nimi Loksale ja ja arvas, et ma võiks tema juures õppida veidike aega. Et saaks nii palju mänguoskust, et tulevikus võiks Köstibutle saadet, on ikka üks niisugune aus ja tõsine elukutse, mis ka leiba annab muusikuna. Seda nagu. Niukesed tulitaanliku kasvakesi kursi ei peetud nagu küllalt tõenäoliseks sellega leiba saab. Juhtus kätte üks pildiajakirja, selle viimasel küljel oli karikatuuri, kus mees, juuksed, liidul kaenlas, juuksed sassis, hõlmad laiali ja ühes jalas Säälik teises kaloss. Isa näitab, kas pilti, et kas sa tahad ka niisukeks saada. Või siiski selle köstri juures sügisel mind Saariti. Ja kui ta kuulis, laskis enne veidi noodistada mängida ja pärast landis ühe lühikese teema käskis sellel variatsiooni mängida. Kui meil selle ära mänginudki, siis tal läksid silmad suuremaks ja ütles, et konservatooriumi tuleb minna. Kas vanematele ka peale käime, otse Öelge, kas veel mööbel toast maha, poiss peab konservatooriumi, saab 20 85 ja see asi saigi teoks. Läheksime natukene tagasi ses mõttes, et kus see väike poiss seal Kolga vallas tsitri külas varieerida oskas, variatsioone oskas mängida. Kas kodus oli siis ka mingi pill ja, ja kuidas selle pilliga tuttavaks saanud? Korrus oli alguses väike milledega orel, seon praegu muusikamuuseumis. Ja 20. aastal ma olin siis kuueaastane. Isa muretses võrdlemisi hea moonihormooni või peal ja seal orelil juba ma hakkasin häält tegema. Ei mäletagi, umbes sel ajal, kui lugema kirjutama õppisin. Esiteks olime ühehäälne koraani noot näitas missugustel plahvideldatud, mis Feyenoordi puhul vajutada ja hiljem õpetasid passi võtmega selgeks. Siis ma hakkasin omal algatusel mängima neil korrus nooti, oli peale kuraalide Karl August Hermanni laulu ja mängulehe noodilisal. Siis oli koorilaulude noote muide kõikide laulupidude noodid. Ja sealt ma hakkasin mängima siis nii, kuidas sõrmede all mugavamalt jooksis. Häält ei olnud ka ja kui tuli juttu taktist rütmist, siis õpetaja pani mulle teise aasta esimeseks singliks kaks laulmises. Siis läksid asjad pahasegi ülespidi asjaks natuke paranema, siis kui mul valku läbi oli. Eks köster intervjuu oli tegemist alguses just selle noodivältuste ja takti ja rütmiga. See õppeks käis juuni, mil tema kodus. Aga hiljem ta viis mind suure oreli juure. Ja seal ma sain niipalju, et võisin juba ilma vaatamata pedaali mängida. Kolme kuu õpingute järel. Ja siis oli 27. kaheksas talv lõppes sellega. Kodus oli muidugi mängisin veel veel, mis kätte saada oli, ja konjunktuuri laskudes 28. aasta sügisel. Siis läksime kõik isada, muidugi Stockmanni juures, kelle klassi ma pidin astuma. Kui vana te siis olite? Kolmeteistaastane? Paar kuud 14, mis puur edasi läks? Direktor Jaan Tammejuure, kes mind katsetas noodi lugemisest, solfedžo laskis paar handukest seal lehest laulda. Teine hästi välja ei tulnud. Tulemus oli, määras mind teise solfedžo klassi, tol ajal oli solfedžoõpetust esimene teine, kolmas. Orelil hakkas muidugi sealt peale, kus, kus me parajasti uni koraalide mänguga ja kergemat Bachi palada. Neid sai juba nii palju õpitud, et 30. novembril aastal oli 28 veel. Õpilasõhtul esinenud Bachi prelüüdi sündis sellepärast, et ta tahtis, tahtis mind rahvale näidata, et oleks võimalik õppemaksust vabastada. Õppemaksust vabastamine oli tollal ainukene stipendiumivõimalusi ja seda ei otsustanud mitte nii võrra jooksev õppetöö. Ja Nende vait. Avalik esinemine kui palju, kui palju ja kui edukalt? Üks teine rahva, et võib tulla õpilasõhtuid oli konservatooriumi väga hästi mis kuni 16 korda hooaja jooksul ja õpilased, nende kavad olid pikad, kõik nooremad ja vanemad õpilased, slaidid rahva ette tulla. Siis läks asi tõsiseks, õppemaksuõppemaksuga mul muret ei olnud, muidugi onu oli valmis aitama ka. Tegelikult aitas mind materjaalselt tublisti. Oluline sissetulek oli suurem. Tema oli nimelt paadimeister ja väga head kuulsust. Nii et linna randa ümberringi ta ehitas paate inimest sellega võrdlemisi hästi. Kuidas onu nimi oli? Joosep kooberg oli meie istamata perekonnanimi. Joosep Puuberg. Nii et harmoonium ja orel olid siis juba teie kodus kui tavaline see oli, et ühe eesti inimese kodus olid niisugused pillid olemas. On ju seal mitmel ei saa öelda, et nii palju kellaga, aga haruldus ei olnud. Ja nüüd 14 aastaselt, siis tänane professor Hugo Lepnurm esimest korda oreli taga Estonia kontserdisaalis. Siitpeale siis kõik see algas. Küllalt noor poiss, et tulla siia Tallinna elama. Gustasin elasid. Aitäh sugulaste juures. Üks vanem tädi, isa poolt, sugulane, võttis oma jur korteri. Kas tollases konservatooriumis seal oli õppetöö vist ju nii korraldatud, et enne olid justkui teatud aastad nagu kõrgem muusikakool. Tol ajal ei olnud nimetuste vahet, seal oli suurem kurjus, keskkursusevanem kurss, konservatooriumi nime all. Sigmund lüüd ainetega seotud ja sisseastumisel ei nõutud ka keskkooliharidust nagu paadi tegin vaid lihtsalt muusikaliste võimete järel. Inimeselt lahterdati. Siis kursustele aga kus üldharidus tuli, millises koolis? Et haridus ja selle hakkasin hiljem rahvaülikooli seltsi niisugune õhtukeskkool Tallinna kolledž. Ja sinna ma ostsin 31.-le ahtlikud mälet. Me oleme seda tuli paar saksa ja inglise keele kursust teha läbi aega oli. Ja see tasu oli väga väike. Kooli jaoks oli natukene ka ettevalmistust. Kas oreliklass oreliõpingud? Oreli eriala oli väga populaarne see kaasaegne sõna. Kui oli vähe? Mis oli, oli 18 kuni 20 tavaliselt ja kursus oli viie või kuueaastane. Esiteks olid ette nähtud, et kõik lõpetavat orelikunstniku, kella täismõõdulise kavaga, aga hiljem elunõudel professor korraldati töö ümbernippe tuli kirikumuusika osakond alates 36.-st või seitsmendast kirikumuusika osakond kolme vas kursusega ja väiksemate nõuetega. Seal isa erialadega, mis Köstidele vajalikul kooli juhtimine, hääle Säälik ja orelidoosid. Õppekava jäi endiseks ikka kuue aastane. Kes meenub, kes meenuvad nendest õpilastest, kellega koos olite? Ma olin sel ajal kõige noorem ainukene klassis oli meil aastal teised olid minust vanemad. Seal üsna viimasel kursusel oli Hillar Sahhaak, muusikateadlane, seniaegse nimega Zakaria siis Hermann känd, Oskar Virk, kes lõpetas 20 90 kevadel. Siis oli veel Arnold Rajamets selle nimega endise nimega piltse, kes türgi poja kommunistiks klubis oli tükk aega muusikategelane. Pärast seda siis oldi seal Leontine, kõik see oli üks professori nähtavasse sugulane ta minu meelest ei lõpetanud, järgmisel aastal siis tuli sinna. Elfriide Reisberg tolle nimega, pärast issand mu ema. Siis astus sisse Johannes Hiiob. Tulevane helilooja ja Tallinna toomkoguduse organist Luise saar, Robert Heinmets Saaremaalt ja korra. Võib-olla jutuajamisel tuleb mõni nimi veel meelde. Selge, kellega te paremini läbi saite? Et võiks isegi öelda, et sõber olite. Järgmisest aastast ulatus võib olla siirupiga jopile kuidagi minu iseloom meeldida. Ja kuigi ta oli minust ikka tubli hulga aastaid vanem ja omaealisi tuli hiljem siis, kui ma olin juba juba peaaegu lõpetanud oreliklassis, siis tuli Herbert Peterson Piirimets, kes praegu elab Rootsis ja täidab seal veel organisti ülesandeid. Vahest Nikolai metsapa professori õepoeg. Need on nagu peamised nii lähedased sõbrad. Miks just Hiiob, mille poolest tema karakter meeldis? Noh, jobu oli üldiselt väga elava jutuga loomuga, ta võis kõikidest asjadest kõnelda. Ja bass, et on, on nii üsna haritud mees oma jao kohta. Job Puidet neljandal kursusel olles suvevahe kirjutas oma väga head ööd kantaadis kuulutamine, mida on pärast ikka mitmel korral esitatud. Sõprus kestis kaua jah, loniga huvi. Nii kaugele 11 11 nägime. Hiiob oli toomkiriku organist ja koorijuht ja kui 40. aasta tuli, oli kirikumuusikateaduslik sekretär ka alates 36.-st aastast. Profession tapma keda keda on suunas õieti nägi hea meelega sellele kohale. Ja kui tilk Musk likvideeriti, juplex alguses Haapsalu gümnaasiumi muusikaõpetajaks. Niikaua kui kui 41. aasta mobilisatsioonist punaarmeesse ja seal ta jäi kadunuks ei teata õppest kuni viimse ajani paar aastat tagasi poeg sai täpseid andmeid, et ta kuskil Arhangelski oblastis oli viidud eri laagised ja esialgne kuulsustaoliselt maha lastud, aga pärast selgus, et ta oli haigusesse surnud. Nii need saatused on. Aga missugune inimene oli professor August tapmad? No väga, väga niisugune liimitud ja viisakas ja, ja kõnekas ta oskas kõik asjad kuidagimoodi heaks lahedaks pöörata, tuleb hilisemast aegs veel, kus, kus oli osakonna õppenõukogu koosolek ja seal oli ühest vist oli see trompeti trombooni õpilane, keda Peeti pähe andekaks ja arvati, et temal stipendiumi maksta ei tule. Ja terve osakond oli veel meil sellega. Ja siis profession, poppar hakkas pikkamööda juttu kirjutama. Stockmann on sure joonega inimene olnud ikka suurvormidega seoses ja orelimuusikaga seoses. Ja küllap siit ka teie armastus mõlema valla vastu. Nojah, Stockman oli, oli hea organisaator mitmest kandist ja peale orelimängu sel ajal juba ta peamiselt oli koorijuht ja Tallinna meestelaulu seltsi kooliga töötas varem tool Estonia muusikaosakonna koori juhatanud, kaua aega sellega suurvormi ette pannud ja ja koori heale tasemele viinud. Helsingis käinud kontsert oli seal, aga siis minu mäletamise ajal Stockmanni kooli Tallinna meestelaulu selts või see peamine baas. Kuidas tundus, kas sellel ajal, kui koolis käisite just konservatooriumis, ma mõtlen, oli Eestis Tallinnas väga rikas muusikale? Nende oludega võrreldes küllaltki rikas. Meil käis välismaalt solistid ja dirigent ja meie koorimuusika oli üldse väga heal järjel. Selge. Me võisime naaberrahvastega võistelda. Meil olid peale meestelauluseltsi Estonia muusikaosakonna niisugused tegevat ja sagedasti esinevad koolid olid Tallinna rahvaülikooli selts mille juhataja oli Tuudur Vettik, siis koolinoor, uusika, ühenduse koor, merepi juhatuse oli teisi koore veel näiteks raudteelaste ametiühingukoor Carleenuse juhtimisel. Need olid nii suurimad kollektiivid ja kes nii sagedamini kontsertkavades figureerisid. Ja kus nad laulsid kas Estonia kontserdisaalis või kirikutesse, kus, No ilmalikud kontserdid, need läksid ikka Estonia kontsertsaalis. Mujal saalides ma ei mäleta tollal praegune musta peale klubi oli veel sakslastelt kinnine asutus, see on eestlased, sinna ei pääsenud. Kontsertsaalis. Kirikutes tehti erikavaga vahest ja mitte budis oreli. Kas olid veel mingisugused paigad eri paigad Tallinnas, näiteks kuhu eestlased ei pääsenud? Ei tule meelde musta peal klubi oli, oli rangelt saksa saksa kultuuriasutuse ja mis seal toimusid, erilised kontserdil. See oli rohkem Jahjugi seltskondlik. Tantsime krõbilaadin. Ja ütleme, 20.-st kolmekümnendat aastat millistes kirikutes Tallinnas näiteks toimusid niisuguste suurvormide kontserdid või suuremat kontserdis? No Jaani ja Kaarli kirikus püha vaimus hakkasid esimesest teiselt aastalt, Paul Hindre hakkas seal ka ühteteist korraldama, aga Jaani ja Kaarli olid suured kogused hea akustikaga kiritud. Nendes tilguvad toimusid. Ja kuidas noor Hugo Leppnurm käis kontsertidel, kas sagedasti? No võib-olla keskmise sagedusega, sellepärast et igale poole ei jätkunud raha. Kas piletid olid kallid? Koolipoisile küllalt kallis, soodustusi ei olnud, ei olnud muud, kui konsultuuri oma õpilaskontsertidel sinna sai vahest isegi ilma rahata kummelit. Aga missuguseid kontserdid nagu rohkem tõmbasid, ütleme seal siis kammerkontsertide või sümfooniakontserdid vä? Sümfooniakontserdid muidugi olid kõige laiemalt tuntud ja kõige rahvarohkemaks ei täis saali ma ei näinud. Aga päris tühjale k ei mängitud. No nii tühjad nagu nüüd viimastel hooaegadel on juhtunud, siis vist ei olnud? Ei mäleta. Aga kas on meeles keegi ere dirigent või mõni omapärane kava või mille poolest üldse kontsert meelde jääb? No kontsert ja sümfooniakontsert minu jaoks eeskätt nende teoste pärast, mis seal mängitakse. Dirigent muidugi see tuleb, tuleb pärastpoole, kui ollakse juba rohkem kuulanud ja muusikaga tuttav, see tuleb nagu teises järjekorras kõnesse. Tulid kui 14-l oktoobril 29 Estonias siis juhatas lätlane Theodor Reuters, see oli läti ooperimuusikajuht ja tal oli kavas seekord perioodi fantastiline sümfoonia. Tšaikovski Francisco Toriimini ja talvised Hubert Tüür. Need olid kõik niisugused väga eredad ja, ja suurejõulised asjad. Niiet esimesel kontserdil kaaslane Hiiob, kellega seltsis olime. Ta ütles, et Reutersi, nähtavasti und on eriline huvi niisuguse muusika järgi. Võib-olla ei olegi see hea võrdlus. Öeldakse ju, et nooruses oli kõik parem ja kõige ilusam ja muusikud mängisid paremini ja aga tahangi küsida, et kuidas tundus, tollel ajal, kuidas sümfooniaorkester mängis? Orkester mängis niisugusesse suutis muidugi koosseis oli maksimaalselt 60 inimest. Põhiosa oli teatri orkestrile sümfooniakontserdil, Xi võeti lisajõude, mis tulu oli, nii kui ma õieti mäletan, et 60 inimest oli orkestris maksimum ja sellega tuldi nii hästi-halvasti toime kui kui võimalik oli võrdlusmomendina. Tuleb meelde, et kui ma läksin Pariis ja kuulsin sealsed orkestrid suri aastal 38 siis eriti puupillide mäng tundus olevat nii võrratult parem. Meiega võrreldes ma olin esiteks imestunud, kui, kui ilusti painduvad võivat oboede fakotid mängida, pianos flöödid, oma ilusam vibraatoga. Tabletid olid meil tublimad ja pärast pole eriti, kui kui Johannes Kaljaspoolik hakkas hakkas tööle, siis me klarneti süüdlase. Tugevalt tõusis. Kas oli kaljas pooliks, kes oli see, kes käis oma võimeid proovimas nii ühe kui teise orkestri ees võttis konkursist osa ja tegelikult mängima ei jäänudki? Toda ma ei mäleta, ei ole haige, oli meil. Eks, eks klarnetimängija, kes võttis ära mitmeid konkursse siin ja sealpool orkestrite ees hiljem kui suures teatris. Ja, ja siis ütles täna seda oligi mul tarvis teada. Nii mängibki Eesti ringhäälingu sümfooniaorkester. Võib arvata, et see helisalvestus on aastast 1938 kõlab Eduard Tubina prelüüdi lõpuosa. Aga kuidas sai võimalikuks, et üks eesti poiss Parisi õppima läks, oli tavaline tollal? Või ei olnud? Kui mul oli konservatoorium lõpetatud oreliklass, ma pärast õppisin veel professor Kapi juures kompositsiooni kaks aastat. Ja orile lõpetamise järel. Tockmanil tockman üldse nägi ette oma õpilastele ikka tegevusala millele keegi sobib. Tavaline oreliklassi lõpetaja saab kiriku organisti kutselt kiriku organist muidugi pidi olema kõhklusi koorijuht ja, ja seltskonnategelane. Mul niisugusi iseloomuomadusi ei olnud, olin võrdlemisi tagasihoidlike kinnise loomuga. Siis ta hakkas mõtlema, et tema kannatas ju käehaiguse all käisin ja, ja tal oli kõrval raskusi. Hakkas mõtlema, et temal oleks järeltulijaid poja ja andis mulle mõned tunnid kohe pärast lõpetamist eriti oreliehituse tundmise ja registrite kasutamise oskust. Seda ma püüdsin pakkuda siis kõigile. Ja 36. aastal siis ta juba vormistas tema ettepanekul konservatoorium. Rakendas mind juba õppejõuna õpetajale noorima õpetaja ja siis oli küsimus kerkis juba varem edasiõppimist välismaal. Tallinnas konsulteeris kahel korral Let's Light, professor Karl Hoyer. Hoia roll Tallinnas varem, tuttav oli 11. ja 12. aastal sellel sajandil olnud Tallinna toomkiriku organist ja praegune toomkiriku orel on temaga kavatsuste järel konstrueeritud ja siis kooline viiendal aastal 34 35 hoia ronib jällegi kontsertidega Hoyeriga. Siis tekkis veidi juttu. Ta tõendas, et kui Saksamaale tulla orelite ja kirikumuusikat õppima, siis on kõige kasulikum seda teha Leipzigis. Mujal tase ei ole nii kõrged. Ja umbes nagu loomulik, see õppimine läheb Leipzigis edasi. Ma juba küsisin sealt. Õppekavu ja sisseastumistingimusi sain kirjalikult, nüüd. Vahepeal oli jah, sõjaväeteenistusse ma sain siis läbi ja siis tuli välismaal õppimise jaoks tuli küsida Kultuurkapitali stipendiumid. Mulle anti võrdlemisi suur summa. Ja professor Opmann omakorda temal oli fabrikaatide ühingus Tallinnas oli nii, kui õige oli seal häid tutvusi. Taavil kauplissatki stipendiumi lisa umbes üks kolmandik sellest summast, mis Kultuurkapital andis ja asi oli üsna küpsed. Ütledki poole läheb teel lauljanna Aino Tamm kelle klassis ma olin paar aastat seal õppimise ajal umbes nii kontsertmeistriks, vähemalt klassitundides. Kõik ta lauljaid. Ja tema oli kuulnud, et ta vend ja, või siis konservatooriumi direktor Jaan Tamm. Omal ajal oli tuttav olnud prantsuse organistiga, kes oli rääkinud meile uut ja huvitavat Prantsusmaa orelimuusikast ja organistidest. Aino Tamm 21 oma juure ja. Siis hakkas rääkima nendest asjadest, et teil on nüüd stipendium ja et kas ütelda Prantsusmaale minna. Et Saksamaa on siin lähedal sinna saata ikka verist pidi ja et kui õppija ulatsion asi veel lihtsam. Pronks ja kirjandus oli mul keskkoolis, hakkas väga meeldima ja prantsuse muusikat, sa mõtled, mis oli tehtud. Ja mul ei olnud rohkem tarviski kuulda, tulin sealt ainult tamme juurest jooksujalu ära ja läksin kohe raamatukauplusse. Ostsin tants keele õpikuid, õpiagi, happensi tuupima. Varsti oli selge, et kassast iseõppimise kõik keelt selgeks ei saa, siis siis hakkasin tunde võtma. Siin oli üks niisugune tegelane, tiitris oli perekond pärast Eestis Hormandiks ilma Ormandi ja tema juures ma hakkasin tunde võtma. Ta oli huvitav mees, rääkis mitmed euroopa keeli kontrast, panin tähele, et umbes kõiki ühiskus hääldamisega. Aga tundide eest raha võttis hästi, täpselt. Tema juurest ma siis õpiku järjes õppisin, siis oli minu kodukohas seal üsna naabruses elas veel üks nende selle mõisaomaniku Stenbocki hoos üks järeltulija, kes oli Prantsusmaal sündinud. Kes oskas prantsuse ja vene keelt? Ja, ja siis tema juurde ma läksin. Läksin siis seda kõneoskust parandama ja ja väga pikk praktika ei olnud. Pärast tuli veel üks Shakkasime, teise teise õpetaja, üks eestlane, kes oli kaua aega Prantsusmaal elanud ja see oli väga huvitav töö. Peamiselt Ma tõlkisin käibel olevaid eesti anekdoote, tõlkisin pronkskeelt ja sellega sai nii palju hakkamat. Sinna minnes Prantsusmaale jõudes sai ennast arusaadavaks teha. Eneserääkimine on nagu ikka, tundus kergem, kui vahest mõnikord arusaamine võõrast kõnest läks, läks ka aja jooksul rööpasse. Ega Prantsusmaal vist ilma prantsuse keel, et tõepoolest ei saagi tänase päeva nii hästi hakkama. Jah, prantslase on niisugune arvamine, et välismaalensiooniga kuidagi teise järgu korralik juba see sõna on see, et see tähendab välismaalase kõrval ka midagi veidrat või imelik. Aga vot, Johannes Semper küll palju aastaid hiljem on ühes oma essees kirjutanud, kuidas eestlased ja prantslased oma vaimulaadilt lähedased olla. Ja võib-olla sellepärast, et prantslane on kõige oma mõtlemised tingimusi temperamendi juures siiski väga tasakaalukas. Väga tasakaalukas ja vanasõna on, et korter võib olla segamine, asub peas, peab valitsema kord. Kuidas küll prantslased seda suudavad, et nad pea hommiku-lõuna- ja õhtusöögi juurde veini riietavad ja nende mõtetes ja, ja kehas ilmselt ikkagi kord valitseb? Nähtavasti on see ongi pikaajaline Harni usk. Ja on ju arestelt välja keskmine prantslane tarvitab aasta jooksul 28 meetrit puhast piiritust. Ja muidugi see käib iga söögi juurde hommikul sagedasti muut hommikusöökidel, püstijalakohvikus võidab klaasik umbes 10 kraadist veini, trambib selle veega pooleks, siis vastab saiatüki sellesse. Ja see on kõik hommikusöök lõuna ja õhtusöögi juures. Nii toitlustamise ettevõtetes, restoranis vein kuulub automaatselt, on kohti, kus kus söök ilma teenitan, kallim kui veiniga. Ja seda kõike fraasid ja siis ka teie kui-Prantsusmaal õppisite. Jah, mõnel määral meil seal õppimise ajal oli tore õppe alguses see oli algs peab rääkima nii palju, et et valida oli kolm kooli. Pariis, konservatoorium, ma kõikidest tellisin brošüürid, õppekavad siis sealt tingimust juba ennem Pariisi konservatooriumi ei tulnud kõne alla, sellepärast et see oli rangelt rahvastik. Seal õppejõul ei võinud olla aasta jooksul rohkem kui kaks välismaalast, õpilastel, teine oli väga katoliikliku loomuga. See tundus ka nagu võõras asi, see kolmas, kus ma Kornormaadi isik, see oli pedagoogide ettevalmistusega kallakuga. Ja sama õppejõud, paljud konservatooriumi õppejõud õpetasid seal ka. Kõige kõige mugavam ja kes need peod olid tuntud muusikud seal oreli alal marsselgebki. Ja siis oli klaverdajatest Natalja feroo, Alfie korto muidugi, Portoolisele asutaja, kunstiline juht. Oijah Schalke, lään. Nimesid ei ole meeles. Kõigiga ei olnud tegemist. Igal juhul maailmanimed, kõik marstelt Bree, Albert kultuur. Aga seekord tooja pianist. Kuivõrd annab üldse võrrelda, ütleme, prantsuse kooli ja seda, kuidas nüüd Prantsusmaal teiega tööd tehti, sellega, mis Eestimaal toimus. Kuidagimoodi oli süstemaatiline, läbimõeldud ja ja niisuguse kindlama meetodiga. Mis nüüd organistile uudis, hoiat, improvisatsiooni õpetaja käis algusest peale ja lõpuni ja see pidi viima nii kaugele, et pidi suutma üsna kirjaliku korrektsusega teatavas vormis pala mängida. Kas saite suurtes kirikutes ka katedraali mängida? Suurte kirikuliste oleksid liiga palju maksnud, aga meil oli koolis pedaaliga harmoonium, seal ma sain iga päev poolteist tundi harjutega võrdlemisi odava raha eest kevade poole, siis ma lubasin endale 15 tundi vist ühes väiksemas kirikus. Ja muuseas veel suurem orelimeistrikaval kolli ateljees oli üsna suur orel. Lõbu maksis 15 franki tund. Seal ma sain kevadel mõni mõnel korral hankida. Nii et kui tahad harjutada, siis võid harjutada, küll aga maksad. Ja miks kõik maksis ja mis uudis oli, et koolis ei olnud mingisuguseid nihukesi obligatoorselt üldaineid iga aine eest tuli maksta ei olnud. Ja oli see võimalik. Muidugi oli võimalik, aga seda nagu ei mul ei tulnud seda seda ette. Klaveritunde ma võtsin küll. Ühe õppejõu juures oli jälle niisugune omavaheline kokkulepe. Kord oli üks loeng seal õppeasutus. Siis tuli Fury ühest laulukogust, ma läksin seal loengut kuulama. Ja järgmisel päeval kooli sekretär nägi mind koridoris. Ütles, et te käisite eile loengut kuulmast. Kakskümmentron. Nii et kui täpselt jälgitakse, aga kui nüüd tagasi vaadata nendele aegadele enne neljakümnendaid ja 30.-te aastate lõpus, kui seal Prantsusmaal harjuda. Et mida see aeg siiski nagunii üldises mõttes tagasivaatena andis. No enda jaoks kõige tähtsam pilaimprovisatsioonikursust ja see õpetas mõtlemad võrdlemisi süstemaatiliselt nõutigi sisaliku puhkuste täpsus igas väikses asjas andis mulle julguse, pärast pole hakatud, komponeerib ma olin Artur Kapi juures selle kaotanud, arvasin, et mul on fantaasiat vähe ja ja et ega sellest ikka midagi ei tule. Kuidas Artur kapsi suutis selle fantaasia niimoodi kinni panna? Artur Kapi nõudnud eriliselt palju tema kui õpilased ei olnud paljudele ette näidata või midagi väljapaistvat, siis palju ei rääkinud ka taiga küsis kas või mõne väikse koorilaulu, kas sellel punkti on ja veealuse vaatlusi vahetult kontrapunkti. Küll aga võiks muusikat rohkem olnud. Prantsusmaa peale tagasi mõeldes kas nüüd need inimesed, kes samal ajal õppisid seal teiegi kasti sidemed säilisid ka edaspidi või saite kokku ja läksite igaüks oma teed. Kahjuks sõda tuli iga päev, see katkestas need vähesed, mis seal võisid tekkida. Meil oli koolis, tekkis tore seltskond, peamiselt välismaalastest koolis sai väga odavaid lõunaid. Ma niisugune kinnine päike, söökla. Selle kooli majahoidja abikaasa oli seal ettekandjaks. Neid võis tellida nädal aega ette, lõuna olid väga maitsvalt tehtud ja suhteliselt märksa Orauakuid restoranis ja seal sai palju hakatavaks sygasvatelt erialadelt. Õppetöö pidi esimesel oktoobril algama, aga kuna sõjaoht oli oli väga päevakorral, siis alguses lükati seitsme päeva võrra edasi. Läksin sinna sööklased oktoobri teisel poolel. Esimene, kellega ma tuttavaks said, oli üks taanlane, pianist aastal 28, juba vana. Teisena tuli jällegi pianist Neeger New Yorgist. Kõige huvitavam oli üks perekond Porto Rico saarest nimega kõrvalt. Nendel oli porto rikkus omaette muusikakool, kus olis teooria õpetaja teooria kompatsioonilt. Ema õpetas laule. Ja lapsed, nendest vanem poeg oli samas Pariisis gold Hormaalis õppinud ja juba seal õppejõuks saanud viiuldajad siis tema vend, tšellist, teine vend, vioolamängija ja õde klaver teha ja need olid siis kodumaal pärast seal kõik õppejõududeks olid hästi hästi tore perekond eriti vioolamängija, tillermo ja tema oli niisugune vigurvänt, kes alati midagi, midagi naljakat, tavalist Ta võis rääkida sel kombel, et ajas naerma, vanem vend jäi meelde, et ta oli Hispaanias. No kodusõda ja tänavatele barrikaadid oli sattunud sinna siis võitlevate meeste vahele siis võtnud riiulikasti trupi laskeasendis ettearvatult käed üles siis lasteta. Nii et julget poisid ju, kas Prantsusmaalt tulite koju sõja eel tundmuse pärast või lihtsalt ei tahtnudki kauem olla? No stipendium lõppes ja muidugi eks sel ajal sõja uhke otsekohe näha ei olnud. Kuigi märtsikuul siis kui sakslane võttis Tšehhoslovakkias Sudeedimaa ära siis mis seal siis reservohvitseri kutsuti, teenistusse ja sõjaväelaste puhkused katkestati. Et oldi valmis ja sügisel juba alguses kohe see valmisolek. Sellepärast, et 30 80 sügisel siis maailma diktaatorid pidasid Münchenis rasket nõu ja suurid siiski süda seekord lükata edasi sõjaohu pärast, meil õppetöö jäi ka hiljemaks. Kui ma jõudsin teisele päeval, siis seal põhjavaksalist laaditi juba täies varustuses sulatik rindele minekuks. Sineli hoit olitrullis üle õlapüssid ja suured ümmargused leivad kotis lähevad Saksa piiri poole kaks päeva hiljem v1 mobilisatsioon, naised nutsid ja hädaldaksid seal. Ja, ja nii algasid need keerulised aastad. Aga kui jällegi koju Eestimaale tulite, missugune see 38 39 siin Eestimaal oli, oli tunda, et viimased vabad hetked või kaugel sellest Tegelikult esimesel septembril 39 algas ja me olime ikkagi sõjaseisukorras südameid ju kuidagimoodi puudutanud, aga toiduainetekaardi süsteem pandi maksma kohe esimesest septembrist. Mis see tähendas, normi järel, sai, mäletas hukkuri, varas oli, oli kaartidel nagu Saksamaal oli juba juba 39. kevadel, et Prantsusmaalt tulles oli suur kontrast. Prantsusmaal oli toiduainete poed olid igasugust kaupa täis, sagedasti kaupluste müügis lahtisel letil vaid seal kala ja, ja lihavirnad lausa Saksamaal midagi niisugust näha ei olnud. Ja juba mõnda ainet juba sai kaardi järgi. Eestis. Siiski jah, esimene talv. 30 93 90 40 ja mis tööd saite tegema hakata, kui õpingud läbi käidud? Läks kohe jälle orendasid kohe õpilastega tööle. Peale selle anti mulle paar solfedžotundi ka, kui 40. aastal. Nüüd nõukogude kord meil tuli oreli, las ajutiselt suleti. Et ootame ära, missugune seisukoht üldse oreli suhtes võetakse üleval poolt siis pool aastat mul õieti tööd ei olnud. Aga nüüd on üks siis Eugen kapile anti tellimine balletile Kalevipoeg, mis pidi Moskva dekaadil tulema siis ettekandele ja selle jaoks ta vabastati õppetöölt, ta sai loomingulised stipendiumid pool normi tema tundidest sulises harmoonia. Neid anti mulle. Et selle esimese semestri tähendab 41. aasta jaanuarist suveni. Siis ma olin teooria õpetaja olukorras. Ja nii tulid nüüd uued ajad ja uued inimesed, aga see on nüüd juba meie järgmise saate teema ja jutt ikka samal ajal samal lainepikkusel ja samal kellaajal. Järgmisel neljapäeval kell 21 aitäh professor Hugo Lepnurmehulki jooksu. Te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet muusika, inimesed, aeg. Stuudios olid professor Hugo Lepnurme ja Ene Pilliroog. Eesti luterliku tunni aadress on kiriku plats kolm, Tallinn E null null null üks. Meie telefon kuus kolm üks neli kolm 11 ootab tööpäeviti teie kõnesid tööpäeviti 10-st seitsmeteistkümneni. Agaphaks kuus, kolm, üks, neli, kolm, 12 on avatud ööpäevaringselt. Seni Simoni ja Hugo Lepnurme esituses kõlas äsja lutsi AV Maria. Saadet jääb aga lõpetama. Finaal Rudolf Tobiase kontaadist Johannes Damaskusest. Hugo Lepnurme siingi oreli taga. Eesti raadio, segakoori ja sümfooniaorkestrit juhatab Aga Neeme Järvi. Kohtumiseni.