Tere, öine kuulaja. Stuudios on Ene Pilliroog. Algav saade Ristteel viib meid kevadise Eestimaa südamesse JärvaPeetri kirikusse ja kadastiku kalmistule. Selle aasta Eesti kirikuloos on mitmeid suurtähiseid ja üks neist puudutab ka JärvaPeetri kogudust. Nimelt 400 aastat möödub keeleteadlase ja kirjamehe Heinrich Stahli sünnist. Mees, kes just JärvaPeetri kirikus õpetajana teenides kirjutas oma peateose neljaosalise käsi- ja koduraamatu. Selle raamatu teine osa kujutab endast 1637. aastal Tallinnas valminud esimest eestikeelset lauluraamatut milles on 144 saksa keelest tõlgitud laulu. 1630. aastal andis Stahl välja Luteri katekismuse. Tema koostatud on ka esimene eesti keele õpik, milles on 34 lehekülge grammatikat ja sõnaraamatuna umbes 2000 sõna saksa keelest eesti keelde. Selle tõlkimistöö käigus tulnud tahes-tahtmata leiutada sõnu eesti keelde näiteks nagu sipelgas, kalkun, õunapuu, paber. Ja et eesti keeles sellist looma nagu lõvi ei tuntud. Siis sai ka loomade kuningas nimeks lõukoer. Peetri kirikuleht. Augustist 1997 küsib mis sundis seda sakslast tegema vastlameeste keele grammatikat. Ja see jääb ilmselt mõistatuseks. Tänaseni. Peetri kirikumõisas elas andis Stahl 1633. aastani. Jah, meie elu on täis mõistatusi. Seal, kus kunagi olid elujõulised rikkad kihelkonnad ja suured kogudused võib nüüd kohata hoopis teistsugust pilti, kus inimestel rohkesti esmatähtsaid muresid igapäevaelu kõige hädapärasemate nõudmiste täitmisega. Tänane saade on salvestatud kadastiku kalmistul. Nii palju kui silm ulatub haarama võime siin suurte puude alla rohtumatunuina näha endises võimsusest seisvaid uhkeid, kiviriste, suuri ja rohkesti väikeseid ja raudaedu. Justkui surnuaedu surnuaias. Ristteel kõneldes kuulemeni linnulaulu kui ka kevadtööde hääli. JärvaPeetri ühe Kesk-Eesti suure kihelkonna kultuuriloosse juhatab meid tänane JärvaPeetri koguduse vaimulik Lea Heinaste. Ja kõigele tagasi vaatamistele vaatamata soovime olla kevadiselt lootusrikkad. Head kuulamist. Niiviisi siis räägime tänases öös JärvaPeetri kirikust ja kogudusest. Ja me räägime neid jutte kadastiku kalmistul, kevadine aeg, kõik tärkab, kõik ärkab taas elule. Ja JärvaPeetri koguduse vaimulik Lea Heinaste. Kas see paik, kus me praegu siin juttu räägime, on teil hästi tuttav juba? Jah, ma olen siin ikka käinud küll vaimulikuna, mõned korrad, aga JärvaPeetri kalmistul, tähendab, Jarno Peetriga on mul juba eelmistest aastastest aegadest küllalt tihe side. Olen siin käinud ja ta on mulle tuttav ja väga südamelähedane koht. Kindlasti on kuulajaid, kes mõtlevad, kuskil on see paik nimega JärvaPeetri, mina uurisin ka kaardi pealt. Olen siin elus esimest korda ja niisugune rõõmus avastamine on näha eestimaad. Roosid, mis on nii eestilikult hajali põldude vahel ja nende talude keskel suurte külade keskel üht suurt kirikut, kus kunagi olla olnud rohkesti rahvast. Kogudus olla olnud väga suur. JärvaPeetri on Kesk-Eestis ja nagu nimi ütleb Järvamaal. Ja võib-olla natukene huvitav ajaloost ka ülevaadet, et juba 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda ja suurim neist oli Ämbra ja Ämbra kihelkonnas keskuseks oli kareda küla. Mis oli siis üks suuremaid külasid Muinas-Eestis. Nõnda siis võib öelda, et JärvaPeetri on väga vana koht väga kaua asustatud ja olnud tõesti üks jõukamaid kohti Eestis ja väga tihedasti ka rahva poolest asustatud. Meie saate pealkiri on ristteel. Enamasti on need kirikud tõesti olnud teel, kus me oleme käinud. Ja kui mööda Eestimaad ringi sõita, siis te näetegi, et kirik on tee ääres või ristteel. Nüüd niisuguse väga elava liiklusega Tallinn-Tartu maantee Paide Rakvere rist jääb kaugemale siit. Omal kombel on tänasel päeval see JärvaPeetri nägu peitunud siia metsade ja põldude vahele. Jah, aeg on edasi läinud, jamad töö teinud, nüüd on teised kohad keskusteks kujunenud ja sama Peetri on rahvast jäänud tunduvamalt hõredamaks. Kui ma rääkisin vallas inimestega, siis nad pakkusid valla territooriumil elab praegu üldse 1000 elanikku. Aga kui me ütleme veel 47. aastal oli JärvaPeetri kirikus üle 1000 liikme siis näeme, kui palju on rahvast vähemaks jäänud. Ma ei tea, kas niiviisi sobilik ütelda, et suurele kogudusele sobilikult on ka see surnuaed siin väga auväärne ja suur tänasel päeval oma kombel nagu täiesti metsaalune väga tihedasti kasvab puid ja seda suurust silmaga võimatu tänu nendele puudele ka haarata, linnulaulu, ma loodan, kuulete, aga millest võiks kõneleda Teie jaoks? Heinaste just see paik, kus me praegu oleme see paika mulle mitmel kombel kõnelenud. Kui ma esmakordselt siia sattusin, siis. Ma ei saanud aru, kuhu ma olen sattunud justkui ristid aga tõesti metsa all. Ja oli kurb ja kahju, et nõnda on. Aga mida rohkem olen siin käima hakanud siis? Ta on nagu mingi suurus, suursugune suurus, mis nagu puhkab ja ja ootab võib-olla seda ärkamist, seda õiget aega, kui jälle oma aus ja hiilguses välja paista. Aga praegu on ta nagu nagu magav hiiglane või ta niisugune väga suursugune paik. Ja ometi sealjuures nii rahulik, et kui noh, hinges ongi vahel tornid, siis ikka otsid paika, kus võiks rahuneda. Ja üks selline paik on kindlasti kadastiku surnuaed. Ja see paik tekitab kohe küsimust oma suuruses. Vägevuses rõhus ja oma risti rohkuses, et siit on läinud tuhanded-tuhanded, kunagi väikeseid rist on nii palju siin meie ees on väikesed ristid, mis kindlasti kõnelevad mingisugusest ajast, mil väikesed inimesed on pidanud sageli rohkem minema kui vanemad inimesed. Ja see surnud kõneleb kindlasti ka sellest, et ilmselt neid põlvi põlvkondi On palju vähemaks jäänud. Kellel siia asja peaks olema nüüd seda korda teha. Ma usun ka nii. Ja surnuaiad on väga kõnekad. Eks ta räägib meie rahva saatusest läbi ajaloo ja küllap need väikesed ristidki sellest kõnelevad, et lapsed ei saanud arstiabi. Kui oli mingi kas selline tõbi, mis korraga väga palju ära viis siis lihtsalt jäid järgi need, kes olid tugevamad ja kõneleb meile sellest kannatusest, mida perekonnad on pidanud kannatama, aga kõneleb ka sellest elujõust. Et on välja tuldud, kõneleb sellest ja vahest rist sellest kõige rohkem, et kust on abi otsitud ja kust on seda abi saadud rasketel aegadel. Jumala juurest. See surnuaed kõneleb sellest, et siin on kunagi elanud väga rikkad inimesed või on neid olnud märgatavalt rohkesti. Küllap ta nii on, et see oli tõepoolest jõukas kant ja kui palju on just enamus on raudristid ja tänu sellele, et nad on raudristid, nad siis edasi paigal püsivad, sest puurist või mis iganes oleks juba ju ära hävinud ja ei teakski, kas on siin surnuaed või mitte. Iga põlvkond on jätnud oma jälje hästi mitmeti eesti kultuurilukku. Kindlasti on ka JärvaPeetri kiriku külla kiriku maadele kiriku ümbrusesse jätnud inimesed oma tööde ja tegemiste oma mõtlemistega jälje. JärvaPeetri on kultuurilooliselt ka väga rikas koht ja tundub, et veel avastamata, sest ei ole ju tähistatud neid kohtigi. Näiteks ataste küla kool on siinsamas JärvaPeetri lähedal, kaks kilomeetrit kirikust. Ta Järva-Jaani poole, kus kunagi siis õpetati ja koolitati eesti õpetajaid, rataste õpetajate seminar. Ja selles rataste Õpetajate seminaris on tegev olnud Tor Henning ja ma usun, et mitte ainult tema, vaid ja kõik teised õpetajad, kes sel ajal siin tegutsesid, on sellest õpetajate seminaritööst osa võtnud. Aga nii palju, kui mina tean, on see ataste, õpetajate seminari hoone peaaegu et lagunenud, teda ei ole ka mitte ühegi tähisega tähistatud. Ja JärvaPeetri kirikuaeda maetud ka meie kultuuriloo küllalt tähtis isik. Kristo Berman, kes siis tegutsesin kiriku õpetajana. Aga kuidas veel Tartus oli üliõpilane, siis tema oli üks Eesti üliõpilaste seltsi asutaja ja teadupärast ka tema õde õmbles esimese sinimustvalge lipu, mis hiljem on siis saanud Eesti riigilipuks ja Berman oli see mees, kes siis hoidis lippu selle õnnistamisel Otepää kirikus 1008 84. aastal. Ja ta on ka maalitud sellele pan noole, mis kujutab klippunnistamist ja ta oli siin küllalt kaua aega. Õpetaja Peaks Järva-Peetris 1916 937 ja ta oli ka Järva praost minu teada 23.-st aastast kuni 37. aastani, kuni ta läks ära. Ta on siin tema pastoriks oleku ajal, lugesin tehnikast on ikka väga vilgas tegevus, koguduses olnud, siin on koguduse paikkond, ega seda ei saa ega saanud sel ajal üldse lahku viia. Neid inimesi, kes kirikusse ei kuulunud, äärmiselt vähe. Ja tänase päeva taustal on mul väga kosutav lugeda, et kõik tegemised, mis toimusid, toimusid käsikäes valla ja kooliga. Ja selle kihelkonna territooriumil oli koole üksjagu, mitte ainult üks kool. Ta oli siin. Kas ma lugesin kokku kuus kooli kihelkonna territooriumil ja kõik toimusid laste päeva, laste laulupeod, noortepäevad mida iganes. Kindlasti seltsid, mitmed ja mitmed seltsid, Haridusselts tegutses naiste selts, tuletõrje selts, väga palju oli tikkimist, siin tegutses ja kõik oli koostöös kirikuga. Kui vana on kirik, JärvaPeetri kirik? Seda panust saab ka ju mitmeti arvutada, eks ole, jah jah. Et, et ütleme, et millal see kirik on nagu esimest korda ehitajad ja millal siis jälle remonditud ja jälle uuesti sissepühitsetud ja sedagi on mitu korda toimunut. Aga ilmsesti on ta ikka 14.-st sajandist ja pakutaks aastaarvuks 1330. Tema ehitusaasta lõpuks. Kas see nüüd on tõsi või mitte, seda ei oska ju ka öelda. Aga ma lugesin, 1253. aastal oli kohapeal olnud juba ametis katoliku preester, et jumala sõna on väga kaua kuulutatud paga sellises olemises, nagu see kirik tänasel päeval siin Järva-Peetris seisab. Kui kaua ta on olnud või on ta läbi elanud suuri ehitustöid remonte hilisaastatel? Eks kõiki kirikuid, ega nad muidu ei püsiks, kui, kui neid ei remondita ega tehtud. Järjest juurde. Mis aga vähegi laguneb ja küllap ka JärvaPeetri kirikut on mitmeid kordi remonditud. Ma leidsin ühe laululehe, mis ütleb, et JärvaPeetri kiriku pühitsemine 20. septembril 1925 järelikult siis enne seda toimus suurem remont. 23. 24. aastal. Üks niisugune suuremaid ja nõukogude ajal on vahetatud katust. Eterniitkatuse on kirik saanud ja ka tehtud, kui lugeda kroonikat, et ikka jõudumööda küll seest parandatud ja krohvitud ja valgendatud ja küll ka väljast, aga selliseid, et veel pühitsemist ega ei ole ilmsesti olnud. Kuidas võiks seda kirikut kui hoonet iseloomustada, et milliste kirikutega ta Eestimaal ütleme niiviisi, et ehituslikult stiililiselt nagu sarnane võiks olla? Ehituslikult sarnaneb ta väga Koeru kirikuga. Ta on kolme lööviline Kodakirik ehitatud gooti stiilis ja kui me räägime Koeru kirikuga sarnasusest, siis legendi järgi ehitanud Sis Koeru kiriku poeg ja Peetri kirikuisa. Kes seda nüüd täpselt teab, kas see nii oli, aga nende kirikute ehitamise ajaline vahe on aga peaaegu pool sajandit, et võib-olla ta on nii olnud, võib-olla ka mitte. Ja kirik ise on nagu ikka gooti gooti stiili kirikud. Oma olemuselt suured ja võimsad, sammastega jaotatud kolmele ööbiliseks. Kõrge, kõik löövid on kõrged. Aknad on ka terava kaarelised. Kui me räägime, et kirikust võib-olla siis oleksin seda ja öelda, et ta on ehitatud mitmeid kordi ja. Torn on hästi kõrge ja torni kohta öeldakse niimoodi, et ta tõenäoliselt ehitati keskaja lõpul. Ja tornikiiver on ehitanud teatud 1868. aastal ja torni kõrguseks on 67 meetrit. Tantsihkuakam ja kõrgeim Järvamaa kirikutornide seas. Selline suur ja võimas kirik, kuhu kunagi kuulus 1000 või rohkem inimest. Kindlasti kuulus kiriku juurtega rohkesti maad ja muid väärtusi. Ja kirikul on olnud oma varad. Tal on üle 50 hektari maad kuulunud siis maju. Tal on pastoraadi vaat leerima ja köstrimaja samuti ka kirikumehe maja ja kõikuma kõrvalhoonetega. Kõik see on olnud kunagi. Ja mis me siis nüüd räägime, mis on tänasel päeval? Tänasel päeval on kirik ja, ja saun, pastoraadi, saun, mis kuulub kogudusele ja kaks kabelit kadastiku surnuaia juures kabel kui ka kabel kiriku ümber oleva surna juures. Rohkem ei ole kirikul neid varasid. Ma kuulsin, et kogudus on ka suhteliselt väike, see tähendab seda, et kas selline väike kogudus soovikski oma kunagisi varasid tagasi saada ja kas ta oleks võimeline nendega midagi peale hakata? Noh, ilma ilma raadeta. Me võime muidugi minna oma koju, et kokku panna ja palvetada jumala poole, jumal kuule. Ja me võime tulla siia surnuaeda ja, ja kuhu iganes. Ja jumal vaatab südamesse, aga kogudusena eksisteerida ja jumalariiki kasvatada ja kõike seda, mis koguduse ülesanded on, et neid täita päris invamaiste varad, et ta ei saa. Ja loomulikult tundes vastutust eelnevate põlvede eest, sest see on eelnevate põlvkondade loodud vara. Ja samuti ka vastutust tulevaste põlvede eest. Et meie oleme ju selles hetkes ja meie vastu, võtame jumala ja kaasinimeste ees, mis me teeme peaks kogudus oma vara tagasi saada oma, see on asjade loomulik käik. Aga kahjuks Järva-Peetris on asjade loomulik käik olnud teistsugune. Kogudus on oma vara tagasi taotlenud pastoraadi näol. Ja see oli ka kohtus aastaid käis edasi-tagasi, ühest instantsis teise, kuni lõpuks öeldi ära, et kogudus ei saa oma vara tagasi. Millisel põhjendusel? Kui neljakümnendatel aastatel kõik vara ära võeti, siis sinna pastoraadihoonesse ma teagi täpselt aasta aru, millal kool pandi. Ja ta on seal olnud, kuuekümnendatel aastatel ehitati koolile juurdeehitus ja see juurdeehitus on ühendatud koridoriga. Aga kogu kooli tegevus toimub juurdeehituses. Pastoraadimajas on direktoriga kabinet, kuuldavasti ka tütarlaste tööõpetuse ruum, mida kasutatakse siis mõned korrad nädalas. Ja praegu ilmsesti ei olegi rohkem seal midagi. Ja kogudus ei tahtnudki tagasi tervet seda hoonet, vaid jutt oli kolmest ruumist, et normaalselt tegutseda. Et saada, saada normaalselt tegutseda. Ja üleval korrusel aastakümneid tühjana seisvat korterit koguduse õpetajale ja seda ei võimaldatud ja ta seisab edasi tühjana. Nii et kohus on oma otsuse teinud. Asjal on punkt ja ongi kogu lugu. Tundub küll, tundub küll, et see ülekohus, mis neljakümnendatel aastatel korda saada vaadati JärvaPeetri koguduse suhtes, noh, kõikides tegelikult üle Eesti. Aga teada on ju, et enamus koguduse varasid on siiski vigastatud. Ja kui oleks üks loogilinegi põhjendus, miks seda ei ole tehtud, siis kui sotsiaalobjekt loomulikult las ta siis olla koolile. Aga noh, kool ju reaalselt peaaegu ei kasuta seda. Ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks kogudus seal sees olla. Ma lugesin dokumendid, sest et üheks põhjuseks on toodud arvamus, et kool ja kirik ei saa olla ühe katuse all. Noh, kui see nüüd tõepoolest on põhjenduseks, siis ma ei oska midagi, et. Kunagi on olnud kõik tusel jah, ja on ka praegu ja on ju näiteks hallistes ju ehitati koolimaja ja ja kirik tegutseb seal väga edukalt. Ja noh, kui me räägime, et kool ja kirik või üldse kirik ja see paikkond ja kuidas neid saab üldse lahutada. Me teenime ühte ja samu inimest teenime üks omale või temale antud annetega. Ja kui me kiriku ära lükkame, noh, seda on ju näha, mis siis on kui inimesele ainult anda teadmisi aga, ja haridus ära jätta, mis siis saab. Ega neid näitajaid ei ole ju kaugelt vaja otsida, see on igapäevase elu teema. Igapäevane elu näitab jällegi ka seda, et üsna sageli kui mitte öelda, et enamasti sõltuvad asjad teatud kindlatest inimestest, kes on määratud oma ameti poolest midagi otsustama ja seeläbi ka midagi korda saatma. Ma tahaksin soovida hästi palju rõõmsat kevadist ärkamist kõikidele nendele inimestele, kes oma ameti poolest on määratud asju otsustama. Aga räägime nüüd sellest, kuidas ühest naisterahvast sai vaimulik. Rääkida on. Ma ma ei oska midagi eriti rääkida, et elu on nõnda läinud. Ega jahmani esimestest purustas, tõesti ei ole kiriku juurde tulnud, kuigi lapsena ristitud ja ja kõik see tee on ära käidud, varasematel aegadel. Aga elasime lapsena kiriku lähedal päris kiriku kõrval, kohe. Kirik oli nii kodune, et käisime iga pühapäev seal orelit kuulamas. Aga siis kolisime ära ja tõesti eemaldasin, kirikust ei käinud, vahest. Las ta kümneid. Ma ei käinud ka jõulude ajal, ma ei ole käinud kirikus niisama. Kui ma sinna läksin, siis sinna mina juba jäin. Ja, aga eks see tõe otsimine ikka arvan, et minu põlvkonna inimestel oli see küll olemas, et meil olid luuleringid ja ja me käisime ja küsisime ka elu mõtte järele ja, aga kahjuks ei viinud eludee usklikega kokku. Niisugust nagu, mis on elu mõte ja mis on asjade taga ja et see on ikka huvitanud. Ja siis tulin siia Järva Peetrisse lasteaia juhatajana, tööle. Lasteaeda ehitati ja mind kutsuti siia. Ja see, kui vaadata lasteaeda, mis on nagu oma tahtmist mööda sisustatud ja ka ümbrus puud istutatud ja kasvavad juba. Ja siin oli lasteaias muusikaline kasvataja, usklik inimene. Ja siis ükskord sai ometi inimesega rääkida sellest hirmsasti, ma polnud ka ise ühegi õpetaja juurde läinud ega küsinud oma küsimustele vastuseid. Aga maa käest ma sain oma küsimustele vastuseid. Ja ta tõi mulle, eks kord, piibli. Noh, meil oli kodus külgne gooti tähtedega piibel, kes seda ikka jõudis lugeda. Ja mulle piibli ütles Loe ise kauem asuga ikka räägin. Ja ma avasin piibli ja tõepoolest avasin, ta õpetas sõnades. Ja hakkasin siis õpetussõnu lugema ja nii suur tarkus, kui sealt vastu vaatas. See tekitas järjest rohkem huvi. Läksin kiriku juurde ja nii ta on tulnud. Kes oli siis õpetaja? Paide koguduse õpetajale? Inimene jälle oma lihtsuses väga suur. Kui ma olin nädalal aega mingist probleemist nagu olnud ja polnud vastust leidnud, sest kogu aeg ka ei taha teisi inimesi tülitada. Läksin pühapäeval kirikupinki, siis ei olnud korda, kus ma poleks jutluses saanud oma küsimusele vastust. Seal olid tõesti väga head ütlused. Jumala sõna põhjal ei kuulutanud ta ei poliitikat ega midagi muud vaid tõesti, kuulutas jumala sõna. Ja kõik keerulised asjad said tema käsitluses väga lihtsaks. Kindlasti oleneb väga palju just nimelt sellest õpetajast ilmsesti kelle poole, kui inimene pöördub oma otsimistes. Ma usun ka, et andku jumal vaimulikudele kannatust, sest küsimused on ju noh, igasugused ja ja võib-olla mõni mõtleb, et rumalad ja mõni mõtleb, ent intrigeerivad ja mõni ütleb, et ma ei tahagi sinuga vaielda, aga inimene, kes otsib, ei tulegi vaidlema. Aga ta tahab teada saada. Ja andku jumal kannatust näha selle kõigi taga, et et on otsiv vaim ja seda juhatada. Aga siis on jällegi üks omapärane valikut ilmselt sellel ajal olnud kui see valik on seostunud otseselt õpetajana teenimisega. Et kas sellel valiku hetkel ka mingisugune selge teetähis on? Ei olnud alguses ma ei kujutanud iial ette, et ma olen kirikuõpetaja, sest see niivõrd au ärme minu jaoks ja mina nii lihtne inimene ja noh, ei pea ennast ei pea kui targaks, pealegi. Ja aga mind kutsuti pühapäevakooli tegema ja korraldama Paide koguduses. Ja siin ma pean väga suure tänu ütlema Järva praostkonna pühapäevakooli õpetajate, niisugune ergutajale juhatajale, linnas mäele. Ta tuli mulle koju ja noh, kuna me tundsime, tema on ka elukutselt lasteaednik, tundsin 11, ta teadis, et ma kirikus käin ja ja temagi käest palju kordi kõiki küsinud. Tuli ja pakkus. Ja ma võtsin vastu. Ma ei tea, kust see julgus tuli, aga vaja teha oli ja ja lapsi tuli väga palju ja kõiki neid, kõik see tee oli niisugune, et see oli üks suur rõõm ainult. Pühapäevakoolis ja siis saime Soome nagu ennast täiendama viieks nädalaks ja seda tuli Seppo ala ja oli Eestis ja tema avas niisuguse üldbioloogia osakonna usudes instituudi juures ja mõtlesin sooh sinna Võnni sellest käib jõud üle ja siis ma läksin sinna, see oli kaks aastat, kaks aastat sai läbi ja muidugi vaatasin, et noh, aastaid juba on turjal ja aga osa meie kursusest läksid edasi loogiat õppima ja mõtlesin, et noh, mis siis ikka, ma ikka lähen ka, sai nagu juba maigu suhu ja midagi nagu said juba ka ikka tahaks rohkem ja noh, see on, see süües kasvab isu. Ja väga kaua mõtlesin ja üks päev oli veel avalduste viimiseni aega ja läksin siiski Tallinnasse ja istusime pühavaimu kirikus tükk aega. Ja läksin ikka ja andsin enda dokumendid sisse ja siis noh, eksamile minna klassi siis eksamile eksamiaeg tuli Öeldi, et sa ei peagi eksamit tegema, et need, kes tulevad üle üldbioloogiarühmast, et need ei teegi eksamit. Siis oli täpselt see tunne, et keegi on minu meelest midagi ära teinud, mis lihtsalt on üle tõstetud. Et noh, kõik need ja ta on olnud niisugused. Ja siis ma töötasin koolis õpetajana. Ja koolist öeldi küll, et kui sa neid tahad edasi õppida, siis meie ei võimalust, et sa siin võid edasi, elasid toda. Mul läks laps kooli ja ma ei saanud enam eetrisse käia, läksin Paide lähedal oli seal paar kilomeetrit paidest algkool. Ja siis oli jälle valikud jälle Liiriste, kuhu minna. Aga ma ei ole eriti selline inimene, aga kaua mõtleb. Ja kaalub selles mõttes, kui on juba teada, seda ma tahan. Ja siis ma tulingi koolist ära, olin päris pool aastat kodus ja kuigi majanduslikult oli väga kitsas, väga kitsas. Sest mees jäi ka hetkeks tööta. Ja aga ma mõtlesin, normaalne inimene, kogu aeg on süda rõõmus ja rahul, tehakse muretsema. Ja siis ma sain tööd Koeru hooldekodusse diakooniatöötajaks, kuulutasin jumala sõna ja matsin ja, ja hingehoidlikud vestlused ja kõik niisugused asjad töö vanadega, ühesõnaga. Ja seal ma olin päris mitu aastat ja sealt kutsutigi anna kogudusse diakonina teele, tegin ära seal eksami ja nii on ta läinud. Inimesed On ju põlvest põlve meil siin Eestimaal harjunud, et õpetajad on ikka meesterahvad ja see Neis vaimulikud on nagu selle möödunud sajandi lõpuaastate uuendus. Kui niiviisi võib öelda, kas on tulnud? Võib-olla ka kogeda tagasihoidlikul moel seda niisugust. Võõristust mõne inimese puhul, kui ta tahab tulla õpetaja jutule ja lahke naisterahvas vaatab talle ootavalt silma. Kui ma ütlesin, et ei ole, siis ma valetan. Loomulikult on. Ja võib-olla oli see kõigepealt minu enda sees ja see tuli nagu enda sees selgeks saada. Ja ma sain selle pühakirjast, kus öeldakse, et juba loomises jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Ja Paulus ütleb, et ei ole meest ega ei ole naist, vaid me oleme üks Kristuses. Ja mis, mis võin, mina, olen ma mees või naine kui jumala tegutse minu läbi, kui ma ei hoia temast kinni või mitte midagi, olen ma siis kes tahes. Aga võõristust koguduse liikmetena liikmete hulgas, keegi ei ole mulle avaldanud. Ja ükski ei ole jäänud tegemata. Pigemini on tuldud ütlema, et et kui meeldib, et on naisterahvas ja sugugi mitte naisterahvaste poolt ainult. Päris mitmeid kordi olen ma seda kuulnud. Ja eriti hingehoidlikul vestlustel. Oleks vahest isegi rohkem, ma muidugi ei tea võrrelda. Vahest käiakse meeste juures täpselt samuti, sest ma ei lähe ka mehega naise juurde, ma lähen õpetaja juurde. Ja kellel on see, et ta tuleb mehe või naise juurde sissegi. Tõrge tuleb endasse, seda, et tahta tulla. Jumala juurde. Kui ma tulen kirikusse ja vaatan, et teenib naine. Ja võib-olla mulle ei meeldi tema nägu, võib-olla ei meeldi tema, kas võib-olla ei meeldi veel midagi tulema, jumala juurde? Kõigepealt ikkagi. Mida ma tahan ja aga seda võõristust olen ma tundnud kahjuks kõige rohkem ametivendade poolt. Ma ei või seda öelda oma praostkonna ametivendade kohta, sest nende poolt olen ma saanud ikka toetust. Usuteaduse instituudis noorte, kes õpivad õpetajateks ja ka meie kirikus päris mitmete teenivate vaimulike ülesastumise ja kirjutuste kaudu on ikka nii mõnigi okas vahel hinge tulnud. Vaimulik teenimine nõuab hingeliselt küllalt mitmel puhul väga suurt tugevust. Ja kuidagi meeste puhul tundub see olevat loomulikum, et nad suudavad oma tundeid valitseda või suunata, vaos hoida või. Kui on matusetalitused siis kindlasti on, on ka naisvaimulikud omad probleemid. Ja, ja mitte ainult matus on niisugune koht, kus tunned eriti jumala ligiolu. Aga et naine on emotsionaalsem, on tõsi. Ja et naisel on raske Ennast vahel valitseda, minagi olen seda tundnud ja seda läbi elanud ja kahetsenud. Ma olen endast välja läinud. Seda juhtub. Aga ei tohi juhtuda. Aga me oleme inimesed eelkõige mitte miskit inimlikku ei ole meile võõrast, mitte miskit. Ja sellepärast ma usun, et mehel on kergem. Tema reaktsioon panid on teistsugused ilmsesti see elu, et kas ma olen pühakirja ja kas ma palvetan ja kas kasvan selle sisse või, või on mul nii kiiret? Ma läheb mitu päeva mööda ahastades, äkitselt tunnen, et et ma olen tehi, ma ei jõua enam mitte midagi. Ja siis ei olegi muud. Teet kui Lähed vaikusesse. Ja mina ei haara kohe pühakiri ja ma pean kõigepealt selle tasakaalu, kas või siinsamas ja siis hakkan lugema, siis tuleb see päris tasakaal. Aga ükski asi ei lähe kergelt inimese hingest välja, mis siis, kui, kui on ikka väga lõhki kisutud mitte ükski asi, mis on need raskeimad probleemid olnud, mis on mõnegi inimese, ütleme lähiaegadel toonud teie juurde. Ja kus te olete teda siis püüdnud toetada ja välja aidata või vähemasti jäävat näidata selles ummikseisus, kuhu inimene on parasjagu jõudnud? Mulle tundub, et kõige raskemad probleemid on inimsuhted tänapäeva Eestis. Need on nii keerdus, et kas, kas see kiirus, see vabadus, mis on nagu saavutatud jaa jaa, kõike järsku korraga saada ja ja siis enda kõrval enam ei näe inimest, vaid on midagi muud, kas raha või, või, või Vormlemine. Ja siis on kõik väga segi läinud. Need on tegelikult praegu kõige suuremad probleemid, olgu siis kodus kas laste vahel või laste ja vanemate vahel. Et ei suudeta 11 ära kuulata, ei siis ei suudeta mõista, vaid kohe on nagu selle enda endale arusaamine peab olema ülemuslikum, kui teise seletus. Noh, ega võluvitsa ju ei ole, et siis püüad ikka ära kuulata nii üht kui teist üldjoones inimesed, räägi ja kui ta on tulnud vaimuliku juurde juba, siis ta on valmis rääkima ja on valmis rääkima ka noh, mitte ainult üks inimene, vaid ka see teine pool. Ja, ja kui nad kokku saavad ja siis üks kuuleb ja teine kuuleb, et noh, ma usun ka, et kas või hetkeks seisatamine on ikka toimunud, et on võimalik sealt sellest punktist edasi minna. Huvitav, miks naised rohkem kirikus käivad? Ja see on hea küsimus, aga pean ütlema, et JärvaPeetri kirikus käivad rohkem mehed. Nii et see on, ma ei tea, kui palju Eestis selliseid koguda see on, kus rohkem mehi kirikupingis istub? Nõuab eetris, on nii, et 10 ja kaheksa, üheksa ja sellest siis ütleme kaks kolmandikku on mehed ja üks kolmandik siis on naised. Aga vahest on see ka sellepärast, et noorte hulgas ma olen tähele pannud, et tüdrukud on julgemad. Nad julgevad tulla, kui ta tahab. Aga poiss vaatab enne kõrvale ja küsib, et otsib endale kampa. Päris üksi ei läheks poisina kirikusse. Ta pelgab arvamust või siis juba, kui ta tõepoolest on endale kallima leidnud ja, ja enam millestki muust ei hooli, siis ta tulebki tüdruku kõrvale. Ja ma arvan, et naised on lihtsalt avatumad, julgemad, või nad ei pane tähele seda teiste teiste arvamust või mis see võiks ka iganes olla. No tänan väga ja Heinaste selle värskendava kevadise vestluse eest siin kalmistu rahus ja metsale rahus linnulaulu keskel. Kollased liblikad lendlevad siin meie ümber juba ja omal kombel on see niisugune väga tähenduslik märk, et kui me alustasime juttu, siis talumees ei olnud veel põllule tulnud. Aga jutuajamise sees töötasin põllul hoolega tööd, et üks aastaring selle ühtviisi täis saamas ja teistviisi ärkamas. Et see kündja, kes künnab lootus rikkuses, seda mullapinda, ei tea. Ma veel täpselt, millised on need viljad ja milline on see saak. Ta külvab need puhtad terad. Aga nagu me teame võib-olla terade sees ka midagi muud. Kuidas teie vaimulikuna vaatate selle kündja ja külvamise peale? Küll on hea, et küntakse ikka külvatakse. Et see põllumees teeb seda lootuses. Ja meie vaimulikud kirikus külvame jumala sõna ja küll on hea teada, et saaled külvaja tõepoolest teada siis kui raske ja teada, siis kui käivad leerilapsed ja ja sa oled noh, endast nagu andnud, siis anda suudad. Ja siis osa neist ei tule enam kiriku juurde, vaid on ainult leeris käinud. Ja siis võib ikka öelda, ma olen külvanud. Ja vahesse seeme kunagi ikkagi tärkab. Hullem, kui ei ole võimalik külvata ka neid aegu on ju siin olnud, kus ei ole saanud külvata või on kui on külvatud, on tahetud kõik maha kiskuda, see aeg siin on tõesti oma töö teinud. Ja kui Järva-Peetris on olnud nii palju koguduse liikmeid, nii ärgas tegevus. Ma näen, et ta on vana ja väärikas kogudus. Ja ta väärib oma õpetajat. Mina olen hooldajaõpetaja ja kõige kahju on mul sellest, et ma tean, mida peab tegema, aga tunnetan enda piiratust, oma jõuetust. Et ma ei jaksa. Ja siis mõtlen ikka, et JärvaPeetri koguduses peaks olema oma töö tegija kes võtab selle vankri praegu vedada. Ma ei, ma ei kujuta isegi ette, mil kombel kas oleks võimalik seda õpetajat tasustada, sest ilma ilma Töötasutav ilma leivata ju ka ei saa elada. Ma ei kujuta seda ette hästi, sest 60 seitsmeliikmeline kogudus, nii nagu ta praegu on ei jaksa õpetajat ülal pidada. Aga võib-olla, et need, kes on siit kunagi teinud, kelle juured on siin, kes on kunagi kuigi olnud koguduse liikmed kui nad seda kuulevad ja, ja mõtlevad, et kogudus on nagu ristteel, kuhu edasi. Võimalusi tööd teha on. Aga kogudus on tõesti jumala rahvas ja ma usun ka seda, et jumal võiks oma kiriku üle külvata ka maiste rikkustega. Aga millegipärast on tema tahtmine olnud see, et inimesed avavad oma südame vaat südame ka jagama neid maiseid ande, jumal neile andnud on. Et jumalariigi võiks edasi minna. Siis võiksid ka need, kes on kunagi siin leeris käinud või kelle vanemad puhkavad võimudel panna oma õla alla ja see on ohvriand, mida inimene toob. Et jumalariigi töö võiks edasi minna. Eks võta ühendust JärvaPeetri kogudusega ja siis vahest oleks võimalik siia oma õpetajatööle panna, kes sellel suurel territoorium, mis on vast 200 ruutkilomeetrit, see on ka suur territoorium. Et võiks kõlada Käia palvetunde pidada. Sest teised ei ole ilmsesti võimalik seda kogudust nagu kokku saada. Sest see alevik, mis siin on, see on nõukogude ajal ehitati suured majad. See on omaette tööpõld, aga seal on sisse tulnud inimesed, nende juured ei ole siin. Mis on tõepoolest omaette tööpõld, mille need inimesed ülespoole vaatama hakkavad. Need niisugune palve, kes kuuleb ja Järva-Peetrist pärit, on. Selline oligi meie tänane saade ristteel mis valmis koostöös meediakeskusega Eesti luterlik. Tund. Juttu ajasid JärvaPeetri koguduse vaimulik Lea Heinaste ja saatejuht Ene Pilliroog. Heade tsooni Medeia.