Eesti luterlik tund. Tere õhtust algavas saates mõtleme, usupuhastust teha läheb. Stuudios on Kärdla Reigi ja Pühalepa koguduse õpetaja Enn Auksmann Hiiumaalt. Sissejuhatuseks et ühe pühakirja teksti 46. psalmi märgi Martin Luther üks usu puhastajatest on kirjutanud ilmselt oma tuntuima laulu üks kindel linn ja varjupaik. Jumal on meie varjupaik ja tugevus meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merepõhjas. Möllaku ja vahuta kudema veed. Värise gomäetama ülevusest. Jõgi oma harudega rõõmustab jumala ja kõigekõrgema pühi elamuid. Jumal on tema keskpaigas, ei kõigu, jumala aitab teda hommikuköites. Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid. Kui ta tegi häält, siis vabises maavägede, issand on meiega. Jaakobi jumal on meile kindlaks kaitseks. Tulge ja vaadake issanda tegusid, kes saadab Jobedused maa peale, kes lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega. Jätke järele ja teadke, et mina olen jumal kõrge rahvaste seas kõrge maa peal. Vägede issand meiega. Jaakobi jumal on meile kindlaks varjupaigaks. Luterlikus kirikus pühitsetakse usupuhastuspüha ja ma usun, et see on üks taolisi kirikupühasid, mida väga paljud inimesed võib-olla tänapäeval enam ei teagi. Ma tunnen mitmeid inimesi, kes muretsevad endale kirikukalendri selleks, et vaadata näiteks, mis kuupäeval on mingil aastal ülestõusmispüha või nelipühad, et selle järgi oma elu seada ka siis, kui inimene ise ei ole kiriku liige või kristlane. Ma arvan aga, et ei ole vist inimest, kes ei kuulu kirikusse ja kes peaks sellegipoolest usupuhastuspüha. Nii nagu näiteks jõulud on kogurahvapüha. Mis püha see on ja miks seda peetakse just 31. oktoobril. Võib-olla saab natukene selgemaks Loen ette ühe teksti, ühe jutluse alguse, mis on kirjutatud õpetaja Matthias Johann Eiseni poolt. Peagi 100 aastat tagasi. Ta kirjutab nõnda. Meie pühitseme täna evangeeliumi usu ülesvõtmise püha. Ligi 400 aastat on sestsaadik mööda läinud, kui luteruse Wittenbergi sama tööd alustas ja 95 õpetust Wittenbergi kiriku ukse peale üles lõi. Otse nagu kulutuli, nõnda lagunesivad luteruse õpetused igal pool laiali ja süütasivad igal pool. Väikesed taimed läksivad välja, leegid tõusevad pool nähtavale. Pais oli eest ära jõkke vangistatud, vesi voolas edasi tungis üle kallaste ja niisutas pikka põua järeleniidud nurmed, orud ja aasaväljade Vainud seda puhna pahna, seda risu ja ränka eest ära kasides, mis aastate jooksul sinna seisma oli jäänud. Armuõpetus, mis seniajani otsekui orus mäe taga varjul ja peidus seisnud, sai sinna tagasi, kus ta kord ja kohus seista luteruse tuli ja vaatas ja hävitas ja vaata uuesti seisis armuõpetus harjal täies ilus ja valguses täies hiilguses ja puhtuses. Nii kui tuletorn kaugele järele paistab ja laevamehele pilk seal pimedal ööl teed juhatab, nõnda läikis ja säras, hiilgas ja helkis nende armuõpetus külasse ja linna kuningakotta ja suitsusesse saunahurtsikus. Igale õigele ristiinimesele õiget deeda õpetades ja kallistab parandust pakkudes. Tee oli lahti võtta või suur ja väikerikas ja vaene. Ja seda kõik oli luteruse jumala abiga korda saatnud. Selle töö mälestuseks pühitseme tänast päeva. Aga kas see on ka õige, et meie seda päeva pühitseme küsib ehk mõni kes nõnda küsib, sellele peame teise küsimise ette panema. Kas pühitseme seda päeva luteruse auks, kes oli luteruse? Ei muud midagi, kui nõrk tööriist selle käes, sest kõik head annid tulevad seega mitte luteruse auks vaid jumala auks, pühitseme tänast püha selle auks, kes nooda laskis välja heita, et jumala riik kasvaks ja laiali laguneks. Seda jumalariigi kasvamist ja laiale lagunemist tahame täna ühe teisega tähele panna. Nimelt mil viisil ta kasvab, kuis ta vastaste käsi käib ja mis meil teha, et meda osaliseks saame. Ja sai selgemaks ilmselt mitte väga palju. Usupuhastuspüha me peame 31. oktoobril, sellepärast et selsamal kuupäeval 1570. aastal alustas usuteaduse doktor ja preester Martin Lutter just tolleaegses kirikus levinud teatud väärõpetuste väärkommet, et kritiseerimisel ja see tema tegevus viis siis nii kaugele, et luteril ja tema poolehoidjatel ei olnud peagi enam kohta ametlikus roomakatoliku kirikus. Mis olid need põhjused, mis olid need probleemid? Sellest kõneleme peagi edasi pärast järgmist muusikapala. Ja selle muusikapala pealkiri on kohtumõistmise märk või märk kohtumõistmisest. Ja see on afro ameerika laul sellisel kujul nagu Nad võisid kõlada Ameerikas mustanahaliste kogudustes näiteks eelmisel sajandil, aga miks ka mitte veel tänapäeval. Mis olid need kiriku eksitused või probleemid, mille vastu Martin Luther välja astus. Õigupoolest ei kritiseerinud kee Martin Luther alguses sugugi mitte kirikut. Kui ta 31. oktoobril ööl vastu seda kinnitanud, kuidas need oma 95 õpetust või 95 teesi, millest me ka Mattias Johann Eisen neilt kuulsime, kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele. Siis need olid taolised vaidluslaused, mille üle ta kutsus üles diskuteerima oma oma ja teadlasi. Ja nendes puudutas ta tegelikult ainult ühte küsimust, ühte probleemi. Nimelt seda, mil kombel teostub kirikus meeleparandus elu muutus ja pattude andeksandmine. Ja probleemiks oli talle siis see, et ta nägi, et väga paljud inimesed mõistavad seda, mismoodi kirik patte andeks annab pihi ja hüvituste kaudu väga lihtsalt ja ühe ülbaliselt kirikus oli tavaks ja on tänapäevalgi nõnda, et kui inimene on pattu teinud ja ta kahetseb seda pattu ja tahab oma elu parandada siis ta võib minna vaimuliku juurde pihile, tunnistada oma patud ja saada need andeks vaimuliku õigeks mõistvate sõnade kaudu. Jeesus andis oma apostlitele selle meelevalla. Ta ütles, kellele teie patud maa peale andeks annate, neile on need andeks antud, kellele teie patud kinnitate, neile on need kinnitatud. Ja nüüd, kui vaimulik mõistab inimese pattudest lahti siis ta määrab inimesele ka hüvitusteo. Enamasti tähendab see seda, et kui inimene näiteks on varastanud siis ta peab selle teisele inimesele tehtud kahju heastama. Või kui inimese elu on korrapäratu, siis määratakse hüvituseks inimesele niisugune kohustus, mis aitab tal oma eluga varastada. Näiteks teatud palvete lugemine teatud aegadel kirikus on olnud aga kombeks ja ilmselt eriti keskaegses kirikus oli see levinud anda inimestele võimalus teatud hüvitustegude asemel siis teostuda see hüvitus rahalise annetuse kaudu. Ja need on siis need nõndanimetatud indulgentsid patuhüvituskirjad, mille eest maksmise või mille ostmise kaudu siis inimene mitte ei saanud patu andeks, vaid sooritas selle meeleparandus või hüvitusteo pattude andeksandmiseks oli ikkagi vaja minna pihile tunnistada, kahetseda ja teha hea otsus oma eluga parandada. Aga paljud inimesed mõistsid seda ilmselt just nii, et kui nad maksavad selle raha, siis on neile pattude andeks antud ja võib-olla isegi ette andeks antud, nagu räägitakse lugu sellest, kuidas üks röövel läinud preestri juurde küsinud, et kui ma ostan selle patukustutuskirja, kas ma siis saan kõik oma patud andeks ja poeg, sa saad kõik oma patud andeks. Kas isegi siis, kui mar prooviksin mõnda preestrit, ma saaksin oma patud andeks ja sa saad kõik oma patud andeks. Maksa mulle aga ainult raha ja ma annan sulle selle kirja vastu. Röövel maksab raha ja kui preester õhtul koju läheb, siis seisab röövel tal tee peal ees, nõuab kõik tema kulla omal ajal. Ja kui preester talle ütleb, et aga poeksade suurt pattu vastab röövel. Sa ise andsid mulle ju kõik mu patud andeks. See oli üks probleem, neid probleeme aga tuli aja jooksul juurde teisigi. No näiteks üks asi, mis välja tuli, mis luterlikku kirikut eriti iseloomustab, on see, et jumalateenistus ja kogu kiriku korralduse õpetus peaks olema võimalikult inimesele mõistetav, lähedane ja arusaadav. Tolleaegne jumalateenistus toimus reeglina ladina keeles aga tolleaegsed inimesed ei mõistnud enam seda ladina keelt. Ja ilmselt ka on õigus Martin Lutheril, kui ta süüdistab preestreid selles, et preestrid on laisad ja ei viitsi oma rahvale õpetada seda, mida usust oleks vaja teada. Ja Martin Luther siis kirjutas mitmeid raamatuid, lühemaid või pikemaid õpetusi selle kohta, kuidas tuleks rahvale õpetada. Ristiusutõdesid on tuntud, tema väike suur katekismus. Ta tegi saksakeelse jumalateenistuse korra ta tõlkis väga palju laule saksa keelde, lõiga uusi laule, ta tõlkis piibli saksa keelde ja tegi selle inimestele kättesaadavaks. Ja nõnda ka nendes maades, kuhu usupuhastuse, ehk siis protestantlik, nagu seda tollel ajal halvustavalt nimetati, või evangeelne, nagu tänapäeval öeldakse, kirik ja usk jõudis nendes maades ka. Hakati väga agaralt välja andma siis oma rahvakeelseid materjale tõlkima piiblit ja nõnda edasi. Tõsi küll, nagu me teame, Eestis jõuti oma piibli tõlkimiseni, olles 200 aastat pärast usupuhastust Eestis. Ilmselt võttis see aega nii kaua, sellepärast et siin valitsev klass ei olnud ju mitte eestlased, vaid olid inimesed, kes kõnelesid saksa keeles. Aga põhimõte oli siis see, et kirik tuleb tuua inimestele ligidale. Ja kui me kõneleme tänapäeva mõistes usust ja usupuhastusest siis ei peakski mõtlema mitte ainult sellele, mis tollele rajal ammusel ajal muudeti kirikus vaid sellele, mida võiks usupuhastus tähendada meie igaühe enda jaoks. Kas meie usume, mida meie usume, milline on meie usk? Usk ei ole muidugi ainult inimese eraasi vaid selleks, et inimene saaks olla kristlane, peab olema seotud teiste kristlastega kirikuga ta ei saagi muidu olla kristlane, sest et ta ei saa ennast ise ristida, ta ei saa endale ise usku lõpetada vaid ta peab seda kuulma. Ta peab kiriku kaudu saama osa jumala armuvaradest. Aga lõppkokkuvõttes tähendab usk ikkagi suhet konkreetse inimese ja jumala vahel. Nii nagu me ka usutunnistuses ütleme, mina usun. Või siis teinekord meie usume. Ma loen teile ette ühe omamoodi usutunnistuse, mille on kirjutanud üks noor inimene, 14 aastane leerilaps. Ta kõneleb nõnda. Mina usun, et elu on enam kui söömine ja joomine, heaolu ja tervis. Ma usun, et elu on enam kui õpetamine ja õppimine, taipamine ja arusaamine. Mina usun, et elu on enam kui lõbu ja rahuldus, edu ja õnn. Mina usun, et elu on ka usaldus ja lootus, kannatlikkuse ootamine. Ma usun, et elu on ka hirm ja hirmust pääsemine kurbus ja vabanemine kurbusest. Mina usun, et ellu, mida elan, kuulub ka tema, kes mulle mu elu andis. Jumal, ma tänan sind. Aamen. Me kuuleme nüüd ühte laulu, mille pealkiri on ka mina, usun. Ja mille on kirjutanud ja millega laulab niisugune mees nagu Bob Dylan. Nad küsivad, millest tunnen. Ja kas ongi mu armastuse ehtne. Ja kuist Nende jäävad püsima küsimata seda kordagi eneselt süngestuvad. Ja kihutaksid meil meelsasti välja linnast. Nad ei taha mind läheduses, sest ma usun sinusse. Nad näitavad mulle ust ja ütlevad ära enam tagasi tule. Kuna ma pole nii nagu nemad nähtavaks. Ning ma kõnnin välja oma teed tuhandeid miile harjunust. Kuid ma ei tunne end üksinda, sest ma usun sinusse. Usun sinusse isegi läbi pisarate läbi naeru. Usun sinusse, isegi kui olen sinust lahus usun sinusse isegi järgmisel hommikul siis päevavalgus lähedal, siis töö on niigi kadumas. See tundmus on siingi ikka mu südamesse. Ära lase mul triivida liig kaugele. Hoia mind, kui sa oled ise kus tahan alati olla uuendatud. Seegi, mille oled andnud mulle täna on enam väärt, kui maksta suudan. Ja mida nad ka ütleks, ma usun sinusse. Usun sinusse, kui talv on pöördumas suvele usun sinusse, kui valge muutuks mustaks. Usun sinusse isegi olen välja arvatud valituist kui maa pin mind kandmas tõrguks kuigi mu sõbrad end hülgavad. Isegi see ei paneks mind tagasi pöörduma. Ära lase minna, oota mu südant. Hoia mind temal kõigist noist plaanidest, mida nad rakendavad. Ja mina, ma ei hooli valust, ei tee välja piitsutavast vihmast. Ma tean. Ma pean vastu, sest ma usun sinusse. Martin Luther seletab oma keses kategismuses usutunnistust, nõnda. Ta alustab peatüki usutunnistusest öeldes usutunnistus, nagu pereisa peab seda oma kodakondsetele selgitama. Esimene õpetus loomisest. Mina usun jumalasse kõige tõelisse isasse taeva ja maa loojasse. Mida see tähendab? Mina usun, et jumal on loonud minu koos kõigi teiste olenditega andnud minule ihu ja hinge silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning et ta neid alal hoiab. Ta annab ka rõivad ja jalatsid, söögi- ja joogikoha ja koja abikaasa ja lapsed, põllukariloomad ja kogu vara. Ta kingib mulle rikkalikult iga päev toitu ja kõik muu eluks vajaliku. Kaitseb mind kõigi hädaohtude eest, hoiab ja päästab kõigest kurjast. Ta teeb seda kõike pelgast, isalikust, jumalikust, headusest ja halastusest. Ilma et mina seda millegagi oleksin pälvinud väärikse. Kõige selle eest on minu kohus teda kiita ja ülistada teda teenida ja tema sõna kuulata. See on tõesti tõsi. Ma arvan, et paljudel vanematel inimestel on võib-olla see tekst, mida ma praegu lugesin peas ja mitte ainult see tekst, vaid võib-olla terve see Martin Lutheri väike katekismus koos kõigi tema seletustega. Mina lugesin teda praegu paberi pealt, aga peas on ta olnud kord minulgi, võib-olla tuletaksin nüüdki veel meelde, siis kui ma tahtsin minna usuteadust õppima, siis üks eksamitest või katsetest, mis ma pidin tegema selleks et üldse õppima saada oligi see, et ma pidin selle väikese katekismuse nii omale selgeks tegema, et ma oskasin teda nende sõnadega, mis Martin Luther kord kirja paniga ette ütelda. Mäletan, ma tegin seda eksamit või seda katset Põltsamaa koguduse õpetajale Herbert Kuurme ära, kes oli tollel ajal ka usuteaduse instituudis Tallinnas õppejõud. Ja tema ütles, et mida vanemaks ta on saanud seda olulisemaks on temale need õpetused muutunud. Ja tollel ajal ma mäletan, ma olin noorem veel kui praegu, ega ma praegugi ei ole veel keskikkagi jõudnud. Ja mina mõtlesin, et huvitav küll mees on aastakümneid kirikus töötanud. Ja selline lastele mõeldud asi võib talle midagi pakkuda. Nüüd on sellest mõned aastad mööda läinud ja juba olen ma nii palju vanemaks ja targemaks saanud, et minagi mõistan, et siin on midagi äärmiselt olulist nii nagu sedasama usutunnistuse esimene osa ära seletada nendesamade lihtsate sõnadega. Mina usun, et jumal on loonud minu koos kõigi teiste olenditega ja andnud mulle kõik selle, mida ma vajan. Ja selle eest pean olema talle ära rääkimata, tänulik, sest ma ei ole seda millegagi ära teeninud. Mida usuvad inimesed siin Eestimaal tänapäeval? Mida või keda? Mina ei usu, mitte kellessegi? Ma usun ainult iseendasse on väga sagedane ütlemine, mida me kuuleme. Aga kas see tegelikult on nii? Ja kui olekski, kas inimene saaks nõnda hakkama, et ta ei usu jumalasse, kes on kõik andnud et ta ei oska jumalat selle eest tänada. Kui oktoobrikuu viimasel päeval, Me pühitseme usupuhastuspüha siis oktoobrikuu alguses on kirikus teine püha, see on lõikustänupüha. Ja mulle ikka meenub, kui ma seda püha tean see, et nõukogude ajal oli see püha olemas ka ilmalikus elus. Aga siis nimetati seda lõikuspühaks tänu jäeti välja. Ja ma ei taha küll kedagi hurjutada ega kurjustada aga mulle tundub, et seesama väike sõnakese tänu võib anda nii palju juurde meie elule. Või siis vastupidi, teha meie elu päris raskeks, kui see sõnakene ära kaob. Kui me ei oska olla jumalale tänulikud, kui me ei oska temasse uskuda ja teda usaldada. Üsna kaua aega tagasi esitas ansambel Ruja laulu mis oli parafaas Juhan Liivile. Eile nägin ma Eestimaad kuulama seda praegu ja mõtleme oma elu üle järele. Renti. Ja. Laineharjale. Aeg pole varsti. Eesti luterlik tund. Mul tuleb meelde üks usupuhastuspüha hommik. On siis Tallinnas Toompeal usuteaduse Instituudi auditooriumis, tollel ajal oli seal veel ainult üks auditoorium, kus kõik üliõpilased üheskoos istusid, loenguid, kuulasid ja ei mina tea, kas oli meil meeles, et on usupuhastuspüha või mitte. Aga professor Kalle Kasemaa astus auditooriumi sisse ja ütles. Täna on usupuhastuspüha, puhastage siis usku oma südametes. Sellega ta lõppes, aga ma pean ütlema, et see on üks paremaid usupuhastuspüha jutlusi, mida ma kunagi oma elus olen kuulnud. Mis on siis meie rahvausk? Hiljuti ma vestlesin ühe inimesega kes ütles, et tema kirikus ei käi. Ja tema ei usu jumalasse. Ja ristitud ka ei ole. Aga tema on ikkagi luterlane nagu meie kõik. Seda ei tähenda usupuhastususupuhastus ei tähenda ka seda, et me usume iseendasse. Et me teeme sellest usust niivõrd isikliku asja või ütleme, et mina tean, mida mina usun ja seal pole kellegi teise asi. Sest usk ei saa olla midagi niivõrd sisemist, et see kuhugi välja ei paista. Pühakiri ütleb, et usk ilma tegudeta on surnud usk. Kui Martin Luther ja teised usupuhastajad. On ikka rõhutanud, et me saame õndsaks üksnes armust usu läbi ilma käsu tegudeta. Siis ei tähenda see seda, et kristlane ei peaks head tegema. Aga ta ei pea head tegema mitte sundusest ega mittetasu lootuses vaid seetõttu, et ta armastab jumalat ja armastab oma kaasinimesi. Et ta selle, mis ta ise on jumalalt saanud ja kogenud, jagab nii paljudele inimestele, kui see vähegi võimalik. Et esikohal ei ole mitte mina vaid kõigepealt jumal ja siis teised. Üks mu tuttav ütles kord apostliku usutunnistusest, mida kirikus tihti loetakse näiteks ristimisele jumalateenistustel. Sellest rääkides ütles tema, et seal muidu päris hea asi, aga tal on üks viga. See algab sõnaga mina. Ja tihtipeale ongi see mina inimeste peamiseks religiooniks ja see on, mis tuleks katsuda enesest ja oma usust välja puhastada. See on seesama tegelikult ju, et kui mina ostan näiteks patuhüvituskirja kui mina maksan, kui mina toon ohvri, siis jumal peab mulle andma. Võib muidugi ka teisiti. Kui jumal on armastus, nii nagu piiblis öeldakse, siis ta peab ka mulle andma seda, mida mina tahan. Just sellest minast tuleb katsuda veidikene eemale pääseda sest see on tihtipeale meie kõige suurem takistus teel jumala juurde. Aga jumala juurde me peame jõudma. Ta ise on tulnud meile vastu ja sirutanud oma käed, me võtaksime sellest kinni. Ta on andnud meile aja selleks meeleparanduseks tema juurde pöördumiseks. Ja seda ei tohi lasta niisama mööda minna. Inimese elugi on kingitus, on üks nendest talentidest, millest kõneleb Jeesus, kui ta ütleb, et majaisand läks reisile ja andis talendid siis teatud hulga raha oma sulastele, et nad nendega midagi ette võtaksid. Ja karistada sai see sulane, kes oli oma talendi maha matnud ega olnud sellega midagi ette võtnud, see on meie elu jumalast antud, et mida ta Tänaksime. Ja et me sellega midagi teeksime. Mitte mina. Ja keegi teine mind ei huvita. Me kuulame ühte lauluansamblilt, pink Floyd ja selle pealkiri on aeg. Maha tiksutades hetki mille ta saab kokku üks tühi päev. Pillad ja raiskad sa tunda küll asja pärast. Rabeledes ringi, ühel killukesele oma kodupaiga pinnast oodates kellelegi või. Millegi järele näitamas sulle teed. Väsinuna valetamisest päikesepaistel. Koju jälgima vihma. Sa oled noor ja elu on pikk ja aega on veel ees küll et tappa. Ja siis Ühel päeval leiad sa, 10 aastat on jäänud selja taha. Ükski ei ütelnud sulle, millal jooksma hakata. Sul jäi kuulmata stardipauk. Ja sa jooksed ja jooksed, et jõuda märgi päikesele. Kuid seal loojub ning teinud oma ringi tõuseb ta uuesti su taga. Päike on endine teatud viisil. Aga sina oled vanem. Rinnus on kitsam ja ühe päeva lähemal surmale. Aasta muutub lühemaks. Peale sai tundu leiduvat aeg-ajalt kavatsused kas siis nurjuvad või jäävad lõpetamata lehekülgedega. Sulgumine vaiksesse meeleheitesse on tänane tee. Aeg on läbi. Laulul on lõpp. Mõtlesin. Et mul oli midagi enamat öelda Ma mõtlesin, et mul oli midagi enamat öelda. Nõnda lõppes eelmine laul mida on meil öelda iseendale, teistele inimestele, maailmale ja mis on sellel pistmist usu ja jumalaga. Pühakirjas öeldakse, et inimene on loodud jumala poolt jumala näo järgi ja jumala sarnaseks. Milles seisneb see jumalasarnasus? Mille poolest erineb inimene muudest loodutest? Sellepärast, et inimesel on võime mõtelda et tal on võime luua. Et tal on võime armastada nii nagu jumal on armastus. Ja see ongi see, mis meil on öelda maailmale, inimestele ja iseendale. Pühakirjas öeldakse, et usk on jõud, vägi mis võidab maailma ära. Ja siin ei mõelda mitte seda, et meie peaksime minema vallutama ja kedagi endale allutama. Aga pigem midagi taolist, mida ütleb Jeesus, mida ütleb ka apostel Paulus. Ärge pange vastu kurjale, ärge vastake kurjale kurjaga, vaid võitke kuri ära heaga. Kui me kõneleme usupuhastusest reformatsioonist, sündmustest, mis teatud mõttes lõhkusid keskaegse Euroopa ühtsuse kiriku ühtsuse lõhkumise kaudu siis me peame ka meeles pidama, et eesmärk ei olnud midagi lõhkuda. Vaid eesmärk oli ilmselt püüda teha midagi selleks, et inimene kristlasena ja kirik võiksid ehituda kasvada ka puhastuda sellest halvast, mis neisse oli kogunenud, mis neisse on kogunenud ja liikuda edasi üha uuenedes. Nii nagu Jeesus tuli selleks, et maailma uuendada. Nii nagu jumal oma vaimu läbi tahab neid üha uuendada. Ja see ei puuduta, nagu ma juba enne ütlesin, mitte ainult toda ammust aega vaid neid kõiki. Ka tänapäeval. Kui Martin Lutheril teatakse seda lauset siin ma seisan ja teisiti ma ei saa siis ei ole muidugi mingi loogiline argument, kui nii võtta. Aga see on inimese usukindlus. Inimese, kes teab, et ta on jumala loodud. Et jumal armastab, halastab, et jumal andestab talle ta patud ja tahab teda edasi viia. Nii, nagu pühakirjas öeldakse, jumal unustav ka siis, kui meie tema salgame Kristlastena Me nimetame jumalat ka oma isaks. Ja see on üks näide selle kohta, kuidas usk saab olla isiklik asi. Me kõneleme jumalaga kui oma kõige lähedasematega. Ja usupuhastus ilmselt tähendabki seda, nii nagu juba varemgi öeldud. Et me püüame kõrvaldada kõik takistused meie ja jumala vahelt. Jumal teeb seda oma väes. Jama, armus meie teeme seda jumala väe abil oma mõõtruses. Me kuulame järgmist laulu mille esitab Elvis Presley. Ja see on üks traditsionaalne palvelaul. Kuidas mina sattusin just luterlikku kirikusse, ma olen kasvanud Tartus ja tegelikult oli ainus kirik, kus ma olin käinud Tartus Jakobi mäel asuv roomakatoliku kirik, mis on mulle ka praegu väga lähedane ja sümpaatne, aga aga ma sattusin ikkagi. Kui ma tahtsin ennast ristida lasta Pauluse kirikusse luterlikku kirikusse. Ja see oli selline kummaline sattumine ütelda sõpradega ühel jõuluõhtul ma läksin sinna seal. Õpetaja Harald Tammur tsiteeris ühte piiblisalmi, ma ei teadnud tollel ajal, et see piiblisalm. Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi mu häält kuuleb, see avab selle juurde, ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga. Ja see kuidagi mõjus mulle nii, et ma paar kuud hiljem siis läksin ja palusin ennast selles kirikus ristida. Enne tsiteerisin Martin Lutheri õpetust usutunnistuse kohta. Nüüd aga saade jõuab lõpule. Ma tsiteerin teda veel tema väikese katekismuse kolmas peatükk meie isa palvest, nagu pereisa peab seda oma kodakondsete le seletama. Meie isa, kes sa oled taevas. Mida see tähendab? Nende sõnadega tahab jumal meid julgustada uskuma, et tema on meie tõeline isa ja meie tema tõelised lapsed. Et me julgesti ja kindla lootusega paluksime teda nagu armsad lapsed, oma armast isa. Me palume sellesama meieisapalve. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. Armsad raadiokuulajad. Te kuulsite Eesti luterliku tunnisaadet. Tänaseks teemaks oli usupuhastuspüha. Minu nimi on Enn Auksmann, ma olen kirikuõpetaja. Me täname teid teie kirjade ja kommentaaride eest. Meie aadress on. Kiriku plats kolm, Tallinn, telefon tööpäeviti kuus kolm üks neli kolm üks üks kuus kolm üks neli kolm üks üks. Ja meie saadet jääb lõpetama laul, mille esitab Tom võIts ja mis kõneleb sellest, et meie igaühe jaoks on kuskil koht. Eesti luterlik tund.