Ahjualune on tervist, mina olen Urmas Vadi. Ja nüüd sõidan Viljandi poole ja lähen külla Kalju Komissarovile. Head kuulamist. Tere, Kalju Komissarov. Tere päevast hommikust, ma ei tea, millal see saade eetrisse täpselt läheb, kell üks, no siis ongi tere keskpäeva praegulit asio. Riigikogu valimised ja ma hakkasin mõtlema, et kas sina ei ole tahtnud poliitikas osaleda. Nüüd see viimane kord. Nende valimistega seonduvalt ei ole muga keegi ühendust võtnud enam aga kui oleks võtnud ühendust ilmselt siis oleksin ikkagi samamoodi käitunud, nagu ma siiamaani olen käitunud. Juttu on minuga räägitud sel teemal kogu skaala ulatuses. Sotsidega. Tohoh sellel teemal, et võib-olla midagi või tähendab vastukaaluks Savisaarele. No kulla mehed, hakake lõpuks ikkagi tegelema selle 300000-ga või palju neid on meil, et et seda helesinist. Tunne Kelam vist kunagi mulle meelde jäänud teedest, aga nad lähvad niimodi rongidega siit ära vagunitega. Et see 300000 ja, ja ja see oli, noh ikka algusaastatel veel, kui see pastoralliste hõljus ja veel siin patusel maamunal, siis oli see ikka nende poiste ikka nagu täiesti igapäevane seisukoht. Ja, ja nüüd on sellest eksju 25 aastat möödas ja sink enne seda, kui Mart Laarise tervisehäda tabas, kus ta siis ta nagu ütlesite, et et võib-olla peaksime venelastega rääkima hakkama. Nii, küsimus ei ole üldse selles, venelased ei ole võrdusmärk Putini täpselt samuti nagu nõuga, seal ei olnud venelased, võrdusmärk, Nõukogude võim. Me paneme ise endale ämbri pähe, kui me vii piiratud sellesse asjasse, suhtume meeted, kord rääkisin sotsidega see teemal, et võiks kuidagi ja et kui võiks minu abi vaja minna, siis sellise vene integratsiooni hoogustamiseks või õla alla panemiseks ma olen alati nõus. Aga samal ajal siis tuliga pakkuminega Isamaa poiste poolt, kuule, aga järsku jah, mingisugune kompamine toimunud, aga, aga ütleme siiralt. Kui ma istun rahulikult maha, mõtlen, et ma peaksin praegu siit oma kodunt oma majast minema, ehitasin oma aiast, mida me siin pidama naine on siin rajanud. Üks väga uhke aed oma laste juurest Tallinna, otsime seal mingisuguse konku kusagil uuest, kas mustamäel või Õismäe või Lasnalaugul. Käi ma arvan, niipalju Batuma ikkagi elus teinud ei ole ta oma eluajal. No aga sa oled ju enamus enda elust Tallinnas elanud, et et ma just mõtlesingi siia sinu juurde sõites. Ausalt öeldes ma eksisin ära jõudsingi täpselt õigeks ajaks. Aga natuke eksisin ära sealt Viljandis Viljandi poolt tulles ja et sa elad sini-Alliku külas, see vahetus, noh muidugi sa oled Viljandis elanud ja pärast seda siia kolinud, et et kuidas see keskkonnavahetus selle mõjub või sa oledki otsinud kogu aeg sellist kohta? See skeem iseenesest on väga lihtne. Mina sündisin Võrus, tähendab, see ole minule mingisugust selles mõttes tähendust vaid sügavat jälge jätnud peale mingisuguste mälestuste ja mingisuguse niisuguse uduse nostalgia. Aga ütleme, Tallinna linna enne seda olin ma natuke aega ka veel nõmme. Aga linna sattusin ma 54. aasta kevadel elama ja sattusin sellisesse majja Solvirmalase tänavalt Koidula tänava virmalisi videviku ja kogu see kant. Ja see oli ehitatud uus maja ja ehitatud selle platsi peale, mis märtsipommitamisel platsid tehti puhtaks, nii et minu majast eest oli näha kuni Tõnismäeni kõik, kui puhas maa seda annab ette kujutada ju ongi, nii et kõik see, mis seal on, seal seda midagi ei olnud, oli üks rida puumaju Pärnu maantee ääres linna suunas. Aga vahepeal oli tühi maa sinna siis oli juba püsti aetud need segaja antennid. Ja tegelikult Ma võin öelda seda, et isegi tudengina veel, see on 64, läksin, ma lõpetasin keskkooli 65 66. Käisin ma Tallinna linnas ainult jala. Tähendab see, et minna pirita ju iseenesest mõistetav asi. Vajana busse, tramme, midagi sai ära käidud, kui oli vaja minna. Ja vot siis, kui algas selle mustamäe tekitamine. Ja ta jõudis Vilde teeni selle piirini. Alguses oli seal mingi etapp ja see oli see piir, kus oli kunagi meie perrele isa töökoha poolt. Mood on tagasi nõudma, ta jäi, see ei olnud, see oli nõukogude aeg, see oli see, kus asutustele jagati kapsamajandus, on see, mida Putin siiamaani praktiseerib, et igalühel on see 600 ruutmeetrit tee oma kapsad, tomatid ja kartulid ja olla vait. Nonii, kes tegelikult reaalne vajadus selle järele, see ei olnud mitte mingisugune niisugune eri nähtusi köiega, sul on peres kolm last kasvamas, siis noh, üks üks korralik tuli maa, kus siis on ka porgandit ja kapsast ja kaalikat, et ja hernest ja, ja seal vanaemal paar lennutsugi kasvamas. See kulus seest ära ja vot sinna selle kapsamaa piirini. Kuule siis korraga ei ole tundnud Mustamäe. Ja siis hakkas see asi mulle nagu imelik. Sellepärast, et noh see oli vabadus seal, Me jooksime seal jooksi, jooksid allikad, seal olid mingid forelli maimud sees mis sealt linna poole, seal oli üks vana mõisapark, mina nüüd nimele segu seal Kullo keskus, seal tiigi tahkust oli, kunagi vist oli kasvatatud forell. Kodus hakkas ära kaduma ja teine suund selline. Oli ka veel see, sealsamas Mustamäe piiri peal oli mu üks klassivenna tädi kelle juurde me siis sõitsime maale bussiga. Et minna sealt siis üks, kaks või kolm kilomeetrit Harku järve äärde lohistades järel kummisüsta kokku pandaatiat, siis seal siis niimoodi poosetadaja ja vildikaid õngitseda jälle. Ja siis oli korraga seega ehitusala, jälle ei ole enam loodust, on noh, mingisugune karpi linnak mille kohta küll seal mu mõned vasakpoolsete vaadetega Soome tuttavad väitsid, et aga seal ju sama, mis meilgi on ja, ja isegi üks Eesti päritolu Kanada arhitekt siin aastaid tagasi külas käis ja siis Mati Undi juurest aga tuttavaks ja kokku saime ütles kunagiste kurrat vihingu, et 70 Roomast välja te satute maa, Iirimaa, kus, mis oli just siis, kui Kristus elas oma vaesuse ja kõige selles mõttes teinud kõik suurepärane. Minu jaoks ei olnud suurepärane sellepärast et see kõik see pihkur ahistas. Mul see linna ei olnud enam inimlikes mõõdetes ja siis muidugi vähendasime otsa tuli ja kui ma kuulen täie tõsidusega seltsimehi ministrite nõukogust EKP keskkomiteest Est arutlemast teemadel, kuidas me peame ühendama Rakvere ja Tallinna mööda mereäärt ja sellest räägiti, see ei olnud mitte niisama purjuspeaga soniti see oli jutuks ka see asi. Siis noh, tegelikult oli kogu aeg see rahutused saaksid minemast lapsepõlve 13 aastat olimanud rannamises mere ääres suure männimetsa all. Ja kui ma siis lõpuks siia Viljandi linna 2000 Rebala järvel kaldale said, sealt on 10 minutit jala läbi parasele oru Ugarasse minek, 10 minutit jala läbi pargi turule minek muutus korraga niisuguseks inimlikuks dimensioonid muutusid inimlikuks, aga siis tuli taasiseseisvus ja naabermaja, see oli tol ajal ainus üheksakordne maja. Viljandi linnas. Läks lahti see bisnis, üürikorterid. See oli üks tunnuseid ja teine oli see, mis mind Soomes kohutavalt häiris. Et reede õhtul peavad kõik pubedendad täis jooma, röökima, kaklema, oksendama. Niisiis, aga vot selles üheksakordses majas mu kõrvalmajas oli iga reede algas see kamm pihta. Käisid võmmid seal koristati ära sealt kedagi, järgmine olid täpselt samad. Nii siis ma mõtlesin, reisid tuleb üldse kasiit, tuleb ära kaduda sellest baraki vennast naelte nüüd olen ma siin metsa ääres. Aga see, kus sa kirjeldasid seda ideed, et Rakvere ja Tallinn peaks suurte majadega kokku ehitama, et see on tõesti suur ja võimas, noh, täiesti utoopiline idee. Ja mulle tundub, et nõukogude ajal oligi neid suuri plaane, ideid palju rohkem kui tänapäeval, kuidas sul on tunne üleüldiselt? No üleüldiselt jah, nisu automaania kuulus nagu selle helge tuleviku praktsiooni sisse. Lennud kuule kosmosesse see suurepärane laul, et põll trapinka taljokis, põleniettastanud Sanašisse, kaugete planeetide tolvustanud radadele jäävad mehe jäljed kosmonautide lemmiklaul, kusjuures plastiline selle asja juures on see et nende laulusõnade autor on üks kõige kuulsamaid dissident Kirjanike Vainovitš kellest loomingust kunagi proomingu raamatukogus ilmus. Tahan olla aus, suurepärane lugu ja, ja noh, kõik torkinudpärased asjad, temal, nende sõnade autor ja ta on väga uhked, sattusin Kogoopuga, pealegi ta vabadusraadiosse seletas selle laulu sünnilugu. Kuidas see kõigepealt ära keevat jagahrušovil oli see meeldinud, ta oli tundnud tunnetanud selle laululisust sügavat optimism, siis ta murdus niisuguseks esipoeediks hetkeks Califüheks, üks tollases nõukogude liidus, see käis, käis nagu selle asja juurde ja kui sa nüüd hakkad vaatama, Maardus juba tehti. Maardu ja Tallinn on tänaseks sisuliselt koos. Muuga sadam ja kõik see värk, noh, ja mis sealt kohe on Kunda niimad tühjamiselt Kundast edasi elama. Ja kui sinna vahepeal ja need uhked fosforiidiga vabandused ja värgid oleks, see olekski kõik lõpuks kuni Narva jõeni rahu majas tundub tegelikult täitsa loogiline. Kui sa tunnetad sellist tõesti üle majanduse revolutsiooni perspektiivi oma silmade eest, siis milles küssa? Teeme ära, aga võib-olla see ongi selline eestlase väiksus või, või noh, et, et ei oska suurelt mõelda või et see suur idee on ka ju ikkagi kusagilt mujalt tulnud. Vaata eile kusagil uudimiseksteraalses poetatega taoline fakt, et et sai hakata maid vabaks ostma, talusid vabaks ostma ja sai loa korstent hakata ehitama, et enam ei ole, suitsutare on niimoodi. Dimensioonid stardis on erinevad ütleme Venemaa harinud kuni tänase päevani. Kuni Putini põhiküsimus on ikka endiselt ju see, et olla, hõivata, tõmmata noh, kogu maakera üks kuuendik planeeti, siis on ju vähe. Võtame ikka kõik. Niisiis, meie nagu ma saan aru ikka see arhetüüpne tasand on see, et vot see metsatukk ja seal taga on üksus soo Einama. Vaat kui sellega veel kätte saaks. Nad jõud üle käib perspektiivi küsimus puhtalt, vot niimoodi ongi, see ongi see. No võta, Polasin, naabrimees, Hinglal nüüd. Näed sekale üleval? Lipp lehvib, jah. Lipp lehvib, see, jah, ta ainult vahest vahest paneb siis sinna kohalike laste lõbustamiseks ka mingisugused niisugused lumememme lippe siuksed muidu talle on see siin. Peeter impeeriumit on, ajamaailm on vaja. Indiast üksi on vähe, võtame veel midagi juurde. Saate selle naabrimehega läbi, muidu. Ei saa mitte sellepärast, et valda nende suhtumine on ikkagi meisse kui suuru neegritesse. Nende jaoks ei kehti nagu ükski Eesti seadus. Ja mida ta teeb sind näiteks, noh, selline asi hakkas hoovimaja püsti panema täpselt vastav planku. Nii ma läksin, et kuulge, sõbrad, et meil on see 1004 meetrit. Kõik tõmba uttu ja ära mölise. Niisiis on meil siin selle tee peal või tee all on need kohalikud kommunikatsioonid mille peale ei tohi ehitada sinna ehitusse järgmise maja. Noh, saad aru niisugustes pisiasjades, noh, ongi kogu aeg selline suhtumine, et need on teie probleemid. Meil, meie, inglased, vaatame maailma laialt ja suured. Meile on tähtis see, et neli meetrit maja kaheksa meetrit munade vahele Aga noh, selles on kindlasti ka midagi täiesti ürginimlikku juba selle Andrese ja Pearu küsimus, eks ju, et kuhu kaob kaevata ja kuhu mätas panna ja, ja pärast ongi, et et need on minu veed ja, ja see on sinu probleem. Jah. Ilmselt nii ongi, et, et meil on kuidagi iseenesest mõistetav see, et enne seda, kui sa kahe krundi vahel aedakad palama naabrimäega meil ei saia, me teeksime koos, teeksin, nii tema sõda, neid mõtteid ei ole, ma talle ka ütlesin siia, kui nad tulid, et kuule, ära nüüd torma, et vaata, sul neli naabrit ja need ei ole paadialused, keegi. Et sa võiksid nendega nagu suhelda mis nemad arvavad, kuidas nemad suhtuvad, lõppkokkuvõttes tuleb see sulle odavam. Ta ehitas siia veel ühte maja ja noh, paljudel mõjunud siis on juba Heino, ta selle müüs maha ja nüüd ehitas endale sinna veel ühe pisikese väiksemad. Ja neid lollusi, mis seal toimus. Näiteks see, et ta palkab Endal kõige odavamat tööjõudu. Ja, ja muidugi nüüd on ta oma katust viis või kuus korda ümber tõid muidugi megi kahjurõõmsalt itsitab meie rubla käsi. Paras sulle. No kui minna selle kirjanduse juurde või, või nende teatritekstide juurde siis tõepoolest salata lavastanud väga erinevat dramaturgiat tõepoolest kuskilt sealt Tammsaarest ja seiks piirist, kuni ma ei tea, Aapo Ilves ja nii välja, et mingis mõttes tundub, et sa oled just ka kõike lavastanud mõtlengi. Et Kalju Komissarov, kas sul on noh, mingid omad tekstid, mida sa kindlasti pead lavastama ja kas sul on olnud tekste, mida sa võid lavastada? Tähendab, alustame sellest tagumisest otsast, tähendab jah, on olnud tekste, mida ma võin lavastada lihtsalt kuna ma olen olnud teatud aegadel mingis mõttes sundseisus. Kui sa oled teatrijuht, siis paratamatult sa pead tegema ka mingisuguseid selliseid tekste, mis juures unelmate tekstid, aga mis on vajalikud selleks, et hoida kasvõi repertuaaripoliitikat balansis, mingit pidi teha midagi sellist, mis on ütleme momendil suhteliselt odav realiseerida selleks, et teenida raha tulevikuks, mingiks suuremaks projektiks jäävad kõik niisugused asjad. Et see kuulub nagu jah, minu juurde küll. Aga samas mul ei ole seda tunnet küll mingil juhul, et ma mingisugune noh, kõigesööja, prostituut oleksin sest et alati on seal kõrval olnud ka mingisugused teised asjad, mis on siis tõesti olulised asjad, mille puhul ma saan öelda, siin ma olen ja teisiti ma ei saa. Ja, ja nendega on reeglina Aga noh, muidugi, ma võin ju peale lugu meestest ei, ma teen ainult seda, ainult seda, mis ma ma ei võta üldse midagi muud. Aga siin tekib ka üks professionaalsuse küsimus, professionaalne lavastaja peab olema võimeline ükskõik mida hästi tegema. Kui sümfooniaorkestri igalt liikmelt küsida, oled sa nõus seda autorit mängima ei ole, seda autoritavus. Kuuma jõuab ja teatri puhul on sama asi, sul on seal ütleme nüüd näitlejaid vähema, kui sul on kolm 40 näitlejat igaühega kooskõlastada, seda kas härra või proua, teile see meeldib või ei meeldi. Mis sulle tundub teatri juures kõige raskem või väsitama näiteks vaata, mis mulle tundub, mulle tundub, inimestega suhtlemine on kohutavalt väsitav. Just siis, kui nad hakkavad selle vastu nii-öelda töötama või, või ei ole mingi asjaga nõus. Ja siis on küsimus, et kuidas siis nagu edasi mis sulle tundub raske, kas sulle tundub ka see asi väsitav. Kuidas sina siis edasi lähed? Tähendab kunagi ma siiralt imetlesin karri selle koha pealt kuidas ta suutis juba mitte enam noore mehena kogu seda krempli koos hoida. Sealsamas Eksu võimaldas ta toomingal teha Jaanil teha, mida see tahab eemaldi teha, mida see tahab? Veel sisemaal ütles, mulle paistab ja see kokkulepe, et kui Vanemuise jaoks on vaja teid siis te olete kohal, ei, mölise ja teete seda, mida panemisel vaja omavahelisi arveid ei klaari. Pani ja see Mai mulle väga meeldis ja ma olin sellega nagu noh, väga päri ja püüdsin nagu selle realiseerimise poolega tollases. Sel ajal olid lavastajatega trupis Merle karusoo, Lembit Peterson, Peeter Volkonski. Minu kõrval ma siis te võtate, et kes vähegi teab, et kui keeruline see situatsioon oli. Jääks lõpuks oligi see, et ma enam ei ei viitsinud, ma ei näinud enam seda enam kui see niinimetatud stagna. Kõige mudasem periood käes juba oli tappa oma seda elu lihtsalt mingisuguste permanentsete tulekahjude kustutamisele kus mõni lakun su teatrist, ma lähen minema, ma enam kunagi siia tagasi ei tule. Kolme kuu pärast tuleb tõlla tulla tagasi, sellepärast teda. See, mis ma teha tahan, ainult see sinu juures saan seda teha, noh. Viimad. Aga milleks me siis pitsi vahel särab? 11 hea küll, sa võid mu pärast seda põlvili maas. Aga see lõbus kurnab ära, ühesõnaga ma olin jõudnud sellisesse seisundisse, et, Mul maohaavad ja kaks korda aastas ma olin kuu aega haiglas haavasid lappimas. Ja, ja kui ma sellest ametist loobusin, lahkusin sellest ametist, siis enam ei tea, mis asjad on maohaavad. Nüüd ma teen nii et seal noh, puhtalt ka see moment lõpuks juures. Aga kui ma nüüd siia juurde panen veel selleks võtnud paralleelselt sa pead teatrit ja paralleelselt tantsul kursa üliõpilased kus erialatunnis on sul vastaseks on kell 15 või 18 inimest, kelle puhul sa pead absoluutselt kõigil olema maksimaalses intensiivses suhtes. Siis noh, loomulikult, kui sa koju lähed, sa ei taha elavat muusika mängiks ja telefon heliseks ja, aga, aga milles kodused süüd ja nüüd me oleme Adolf Shapiro palju rääkinud sellest õudsest asjast, mis, nagu meie ametiga kaasas käib, see üksindus üksindus ja lõpuks sa oled üksi. Sest sõnu ei ole üksi. Tähendab muidugi ei ole, sest mul on väiksed lapsed ja perenaine ja ja ma käin koolis, aga ma ajama. Kui sa küsida, et palju sul sõpru on seal sõprun on niimoodi. Siis kui jääma vaikseks, mõtlikuks on, mul on olnud sõpru. Alaenamusega on, ma ei suhtle enam. Ma jõua suhelda, Mati, läksime hundikesel. Noh, meie see lahkuminek oli see, et ma ütlesin Patti, ma ei jõua enam iga päev hommikul alustada sellest öelda, et sa oled geenius. On nii siirad, May õuaseda. Kõlab naljakalt, ausalt, ei ole seal tragöödia. Kui sa istud taga ühes toas niimoodi, nagu me sinuga praegu oleme kirjutuslaudade vahel siis, siis see on tragöödia juba. Nonii seal tuleb ikka suhelda, nii palju peaks oleks vaja vä? Mati Undi näide on kuidagi tabav või et, et see on ka just läheb selle sama asjaga kokku, mida sa kirjeldad, et et mingisuguseid tulekahjusid kustutama teatris ja nii edasi. Et et isegi mingitel tõesti, kas või mingitel sünnipäevadel või koos istumistel, isegi kui seal istuvad sõbrad siis mingile hetkel ja kui need inimesed on juba rohkem kui viis, siis tekib mingisugune võimuvõitlus, mingisugune tähelepanu, vajadus ja sellised asjad lihtsalt nagu kuidagi tekivad. Nojah, aga see ongi võib-olla see, miks ma olen nagu elaksin ja naudivad seda fakti, et minu silmanägemise ulatus tuses olema Kohavad pea, viitekümmend, erinevat linnuliiki. Vot see on väärtus minu jaoks hoopis suurem väärtust, et nad ei nõua mult midagi muud. Tana sihvkasid tale. Pekid ikka ligi ei saa mulle jõukohane. Ei jõua lihtsalt, ma ei tea. Aga see on praegu ka Viljandi kolledžis. Õpetad oled õppejõud, sul on kursus, et kas sa selle peale oled ka mõelnud, et, et võib-olla üldse nagu noh, sellest nagu loobuda ja suhelda hoopis sõpradega või, või midagi. Aga see, see on üpris ligidal ilmselt see hetk, kus ka sellest tuleb loobuda. Puhtealiselt puht see, et arst ütleb mulle palu jumalat et see seisund püsiks nii, no ma võin teda paluda, aga ma jätan endale ka selle võimaluse, et ta ei võta ühel päeval enam mu palvet kuulda. Nii et noh, see on üpris ligidal see hetk, kus tuleb ka võib-olla seal noh, otsus langetada või langetatakse minu mees otsus. Loodan ikkagi, mingit pidi seal edasi tilkuda, nahmakanime riituseks ja ja ma tean, milline tohutu probleem on seminaritööde juhendamine ja retsenseerimine ja need sellega. Nii kaua, kui ma Siis ma kujutan ette, pust võib mingit kasu olla ja. Aga. Täie rauaga ja, ja märtsis, nüüd on eelvoor ja, ja 10. juulil vistun, algavad sisseastumiseksamid ja võtame vastu järgmise kursuse, mille kaks esimest aastat õpetan mina neid. Meil siin Viljandis on natuke teine süsteem kui Toompeal toomtaluna iga lend on ise kursuse juhendaja, aga meil on siin niimoodi, et kõik õpetavad kõiki ja, ja, ja ideaalis etet. Õpetaja õpetab seda, mida ta kõige paremini oskab. Kõlabki väga mõistlikult ja sa said hiljuti elutöö preemia. Palju õnne sulle selle puhul ja mis tähendab sinu jaoks? Aitäh, ma olen juba sellest nagu rääkinud tütrekese, panin selle asja niimoodi väga täpselt paika. Vanem ega 14 aastalõpupäev, niisugune pubelik otsekohesus, isa said elude preemia, nüüd anti sulle märku, aitäh. Tõmba uttu. Ärajadega. Päris julm. Nii. Jah, see oli küsimusena. Kas see on nii, kas see tähendab nüüd seda, mis sa vastasid Ader. Ja siis tuleb õhtul koju väike plika, naine toob ta lasteaiast koju kellele siis ta oli rääkinud, et issil on niisugune preemia ja nii edasi, nii edasi, nii edasi ja mille eest seda antakse pista siis teinud on ja ja ma räägin palju ja seda ja teist siis lõpus. Tegi. Need ongi nüüd need kaks asja, tõmba uttu. Aitäh, sulle on öeldud, aitäh, meilvõttu ja teine pool on see, mis sa täna tegid ja vot nende kahe piiri vahel. Masin nüüd ju kõiki, et ühed on päris hea, ongi niimoodi. Ühelt poolt on see meeldetuletus tõepoolest, et sa oled 69 aastat vana ja nii edasi, nii edasi, vihas ja teiselt poolt on see alamissa. Sa oled võimeline veel tegema. Mis sa tegid, kus on subvõluv väe südametunnistus. Nad ei, see on seesama, et kui sa kogu rehkendust ei jõua siis tee nii palju, kui jõuad, aga vähemalt tee midagi. Nii et see on vahva. Vahva, vahva piirid panid mulle plikad peale. Võtsin kotist raamatu, siis ma mõtlesin, et hommikul võtsin see loll. See lavastaja raamat kus on vist kas 10 või 12 12 lavastajad annavad enda intervjuusid, pikad intervjuud ja sina oled, et ka siin antud intervjuu ja siis ma mõtlesin, et ma võtsin ühe koha välja see raamat antud 2114 aastat tagasi, aga kaua asi siin on küsimus, et millisena näete Eesti kultuuriruumi eesti teatri osa selles, millisena näete eesti teatri tulevikku toori, teatri tulevikku Eestis, et palju küsimusi siinkohal? Ja siis on sinu vastus, et ma loen natukene algusest aastaks 2015 on Eestis üle 650000 ütleme heal juhul 700000 eestlast järelejäänud siis ilmselt on see teatripilt tunduvalt teistsugune, kui ta täna on. Täiesti kindlasti ei ole siis enam alles kümmet riiklikud teatrit. Ja selle ütleme hea prognoosi järgi seitsmesajatuhandelise populatsiooni juures, kui ta peab veel ratas olema, korvpallis, jalgpallis mingis liigas peale on ju nagunii mingisugune kaoprotsent sündinute viilid ja siis on vaja ju veel prostituute, vange ja kõiki-kõiki neid. Ühesõnaga siit läheb edasi, aga mis ma mõtlen, et on päris huvitav, et just nimelt sa oled öelnud 14 aastat ka selle, selle selle aastanumbri 2015 ja tegelikult sa oled eksinud, et need riigiteatrid on alles. Tähendab selles mõttes on jumal tänatud, et see seis on praegu selline, aga tal ma ei taha olla oraakel. Nii, aga see 100000 on ikkagi läinud. Ja, ja kui see tendents jätkub, siis lihtsalt Praegu on pilt jah, selles mõttes võib-olla võib öelda väga optimistlik. Ma ei mäleta, kas on 47 erinevat etendusega tegelda edendamisega tegelevat nähtust, keda riik toetab koguse Kulka toetuste süsteem ja need Vabar lavad ja kõik see värk, see, see, see kõik on imekena, jube tore. Ja samas eks ju, me peame endale aru andma, et tegelikult on vaja inseneri füüsikuid. Sellega see kreatiivsus peaks olema mitte ainult eneseteostuses läbi kunsti, vaid, vaid tõepoolest on vaja. No see on minu jaoks üllatav, et sina, Kalju Komissarov, seda ütled. Jah, jah, ja ta, ma annan endale aru, et ma ei tea, võib-olla see on niisugune natuke liiga morn seisukoht või mis on meie Eesti häda, on see, et, et me ju ei tooda. Aga millegi tootmiseks, tegemiseks, asja tegemiseks, selleks peab olema teine haridus, Luija lugemisega, see on tore rull lugemisega. No ühesõnaga, me tegeleme sellega, et mina müün sulle, sina müüd mulle. Aga see, mida me müüme, see peab kusagil tekkima. Ja see ei ole ainult see, et minu arust on sinu raamatu, sina ostad, minu raamat. Nadi, eks vajame kompuutrit, vajame autot, vajame, ma ei tea veel mida kõike, mis noh, selleks, et et elus püsida ja elus osaleda. Meil oleks müüa muule maailmale mitte laudu. Eks, ah nüüd vist juba lihtsalt toorpalki suhteliselt vähem aetakse üle ääre, et juba suudetakse koha peal midagi väärtustada. Noh, põhimõtteliselt need on, Need on need probleemid ja siiski ma arvan, et paremini karta kui kahetseda selle niisuguse Ura vasika optimismiga me ilmselt väga kaugele jõu. Sest et noh, minu meelest, kas või kui sa alustasid valimised ja nii edasi siis eks andnud needki valimised valimised praegu väga selgelt märku sellest, et me olime stagnatsioonis Toli vaja, mingisugust impulsi peab, midagi peab muutuma. Kas see on nüüd õige, just see, mis situatsioon kujunes või jääb sellest väheks, aga selles stagnatsioonist me peame välja saama. Vastasel juhul ei jää muud midagi üle, kui. Kui, kui pakkida lastele kohvreid, minge vaata, mul on elusammudeks õudne seik. Alin, New Yorgi Estol. Kadunud Meius proua kinkis mulle selle reisi. Ja siis, kui ma seal New Yorgis ringid ojja seniselt ühelt ürituselt teisele kolmandale ja nägin seda pilti, kus siis niimoodi. Etendatakse niisugust isamaalist optimismi räägitakse kohutanud kanges metsikutaksentidega, kes siis Austraalia, kes siis ma ei tea, mis maa aktsendi eesti keelt, juuakse viina ja siis vahele lauldakse sauna taga tiigi ääres ja mõni diaca kaerajaani oskab niimodi hüpata, tantsida. Siis ma seal istusin ja mõtlesin, et huvitav, millal meil see eestlus sinna jõuab, et see ongi see, et üle nelja aasta saame ükskord laulupeol kokku aktsendiga. Laulame paari laulukest Isamaa Mu arm on, seal on juba liiga keeruline, seda ei ole võimeline loomgi. Mesis ühend Araabia mine koorid Rumeenia dirigendi juhatusel, kes mitte, see võib ju ka väga tore olla. Et eelmise asja juurde võib-olla jah, et veel noh, ma olen mõelnud sellele, et kultuur ju tegelikult ei ole ise raha tootev nähtus, ta ootab kogu aeg, et, et midagi makstaks, mille ees seda siis tehakse, tähendab ükski teater pesaks püsti ainult sellest tunnust, mis ta piletirahast saab, või siis sellisel juhul oleks ta väga teistmoodi teater kui, kui, kui kui sa tänaval, nii et see on ka üks asi, mida tuleks nagu meeles pidada, et ühiskond, me peaksime nagu tegelema selle nimel, et ühiskond oleks sedavõrd taotletud, et ta on võimeline finantseerima taolist kultuuri, haridust, meditsiini, jäävad kõik need asjad, mida siis mõni nimetab sotsiaaltsaariks sotsiaalseteks kulutusteks. Aga noh, paraku nii on midagi targematele kõike välja mõeldud. Lahe minu meelest, et Kalju Komissarov, sa mõtled niimoodi, aga teistpidi võib ka mõelda, et et mis on see Eesti riik, eks ju, me võime rääkida, et noh, peabki olema see Eesti majandus ja nii edasi. Aga et lõpuks on ikkagi ainult see, mis meid nagu teistest rahvastest maadest eristab, ongi see meie keel ja kultuur ja kui meil ei oleks seda, siis meil oleks lihtsalt mingid tehased. Jah, kindlasti nii ongi, nii ongi, aga see põhiküsimus ongi seal õige pronksile ehitamine mis seal primaarne, sekundaarne, elavam, mis käsi primaarne millal miski asi sekundaarne. Ja ma mäletan neid ilusaid jutte päris. Taasiseseisvunud Eesti alguses, kus räägiti, et Eestil ei ole vaja rohkem kui vana muist draamateatrites Estonia teatrit riiklike teatrite ja nüüd ilmselt enam seda juttu edasi, ei julge keegi rääkida, aga siis rääkisid väga tõsised mehed seda tõsist tegijat Reformierakonnast. Ja sa räägiksid nendega? Ei, mul ei ole. Isand Miikael, seal on. Oh ma ei taha nendega suhelda. Ja vot noh, minu meelest see nähtus kõik, mis selle ümber on ja mis sellega kaasneb, see küüni künism see on minule vastunäidustatud. Kalju Komissarov, mis on üldse? See kõlab hästi, võib-olla isegi õõnsalt ja kumisevalt. Aga, aga mis on selle teatri mõte? Mis ta sinu jaoks? No mina näen selles väga paljude õpetajal väga paljude noorte inimeste teed oma koha leidmisele maailmas. Ja, ja kuna see lõppresultaat, see teater või teatrisse jõudmine eeldab mingite oskuste omandamist, omamist, siis ma olen seal nagu öeldakse, abiks nendele, mis ma tean mingisuguseid käikusid mingisuguseid teid, millede omandamise korral avanevad nõdele avaramad perspektiivid. Need see on nagu minu suhe, ainult üks suhe, eks ju, teatrisse läbi koolitamise läbi õpetamisel. Teine suhe ma ikka endiselt veel usun. Kuigi siin üks lokkis juustega noormees hiljaaegu teatas, et teater kaob lähema 30 aasta jooksul ja maju hakatakse, enam ei ehitata vaid kolm 100 printerid neid prindivad ja siis miskipärast ikkagi arvavad, et niikaua, kui põhimõtteliselt kedagi huvitavat inimsuhted tiha isase teatrist kuhugi ära kaduda ka nii kaua või inimestel olla emotsioonid geneetiliselt ei ole, need nagu öeldakse veel ära kustutatud siis siis sellega kaasnevad ju suhted. Ja, ja, ja, ja sealgi see element, see, mis keeles. Neid asju väljend, mis siis, mis me sellest, mis on nende väljendusvahendite lõpliku vormistuse keel. Või siis mis on, see on juba järgmine küsimus, aga kõik see baseerub väga labasel asjal. Seesama et inimesena antud imeline võime kaasa tunda ennast asetada teise inimese olukorda. Sõrmega elab teater ja töötab, tead. Ja, ja see on seesama, ära tee teisele seda, mida sa ei taha. Sellele. Teater on selles maailmas osas, mis tegeleb nähtustega. Kas sa praegu on sul lavastaja portfellis mõni materjal? Ma oleks pidanud juba olema ilmselt nüüdseks lõpetanud Pärnu teatris ühe lavastuse seali kobabe luite naise materjali peal. Ja oli nagu kokkuleppeliselt, Urmas lennuk käib üle sexpriotello tekstist. Mis oleks olnud ka nagu teatrisuve tähendus, mitte Endla teatrimajas või seal oli üks uhke ehitis, mille sees oleks võinud seda teha, aga no vot siin need asjad, et ma lihtsalt tervislikel põhjustel pidin loobuma ja praegu ma kannan, ma pean veel selle veel hinge tõmbama, mis tähendab, et mul on nüüd vastuvõtueksamite värgid Üllariga mul juttu olnud, et Rakveres meil oleks üks konkreetne asi, mis, mis. Aga ma ei taha seda lihtsalt välja, seal on muidugi üks konkreetne asi, mida meil, millest me oleme kaua-kaua rääkinud. Nonii, nagu selle Siroloogi puhul ma rääkisin aastaid Ülarile, et kurat võtaks, enne kui see paksuks lähed ja laisaks. Et sa oled ainus mees, kellega seda tuleb teha. Ja noh, sai õnneks lõpuks tehtud ja Üllar sai suurepäraseid tunnustusi, selle asja eest anti seal pika ninaga tunda ja seebika lina kanda ja mul on alles üks pudel punast veini, mis ta Prantsusmaalt kaasada. Jenner lavastuse algust käis ta spetsiaalselt Kultuurkapitali toetusel-Prantsusmaal sõrano backgroundi uurimas. Ja siis üks säranud. Meil olemas seisab sahvris külili ja võtab ühe, kes ma ei teadnud komplikadest esimesena otsustab mehele minna, et siis et emmeron, korralduspura lauasse pudeltsis, lahk teha. Väga lahe. Mõtlesin viimase asjana küsida, et millal see täna veel teed. No seesama küsimus, mida su tütar küsis? Täna on mul kohutavalt keeruline määra. Ostsin uue telefoni esimese nutitelefoni oma elus ja, ja noh ma ei tea, mis nüüd juhtuma hakkab. Kas ma löön ta kohe vastu seina laiaks? Nii aga meeldivalt aega teha. Ma panin eile liha soola ja, ja tänadel ahjukartuleid, Stramul kooli ei ole, aga ma hommikul kella kaheksast koolis minu tänase päeva. Tänane ahjuolule käis külas Kalju komissarovil. Saate panid kokku Liivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.