Tänase saate jooksul püüame leida vastuseid küsimustele, mis on seotud meie ühiskonnas esineva vägivaldsuse ja kuritegevusega. Näidete varal vaatleme ka lastega ja noortele osaks saavat perevägivalda ja omakorda nende poolt põhjustatud ülekohut ümbritseva ühiskonna suhtes. Tänase saatekülalised on mõlemad seotud Saaremaa sotsiaalse rehabilitatsiooni talituse tööga Harli Mustkalev juhatajana ja Anneli Jacob zootöö tegijana. Külalistega vestleb Anti Topplaan. Ja viimasel ajal on väga palju olnud juttu nii massimeedias kui mujal. Eesti ühiskonnas kasvanud vägivallast ja sellega seonduvatest probleemidest. Esitaks saatekülalistele küsimuse, kuivõrd on meie ühiskond muutunud vägi valdsemaks ja millesse vägivald ilmneb? Minu meelest isiklikult on küll vägivald tõusnud üsna suureks probleemiks isegi juba lasteaias ja koolis ja näeb vägivalla tunnusmärke. Mina. Kes ma olen selle tööga, mida ma praegu teen pikemalt seotud olnud siis kas või see viimane? Kui nüüd võrrelda seda 90 kolmandat ja 90 kaheksandat aastat, et see kontingent, kellega on tulnud kokku puutuda siis üks põhjus muidugi, mis on inimese vägivaldseks muutnud, on sotsiaalsed probleemid, kuna eelmise valitsuse ajal olid inimesed tööga garanteeritud. See palk muidugi võib-olla ei vastanud sellele, mis ta oleks pidanud saama, kuid inimesel ei ole vähemalt mingi võimalus ennast teostada. Aga nüüdseks, nagu me teame, on töötus ametlik töötus on jõudnud 10 protsendini. Kuid tegelikult vaadates neid inimesi, kes on meie varjupaigast läbi käinud ja väga paljud on ka helistanud, siis põhiliseks ongi see, et ei ole inimestel tööd. Inimestel on pered, ei ole võimalik pere üleval pidada nii nagu tahaks, inimene ja see on, ma leian, see on üks suuremaid põhjusi mis on viinud inimesed ka ühtlasi vägivaldseks ja see hakkab ihu lastele, laps näeb, ta käib koolis, on teised koolivennad, kooliõed võib-olla on samasuguseid veel pooled klassis, kuid on ka, kellel on kõik võimalused olemas ja sellest hakkavadki tekkima sellel tasapinnal. Konfliktid tekivad kodus nii nii riiete kui mänguasjade kui igasuguste muude asjade näol ja siis tekibki nii-öelda trots, et miks mul ei või seda olla, kui, kui teisel on ja minnakse Vanematega vastuollu, sealt edasi tekivad koolis juba õpetajatega probleemid. Ja kui, kui veel juhtub olema selline õpetaja, kes on oma tööd teinud edukalt, võib olla 20 aastat kuid inimene lihtsalt põleb oma tööga läbi kui selline töö veel, nagu on see õpetaja töö seal. Ma arvan, et see on üks suuremaid probleeme. On toimunud siis ühiskonnas muutusi ja ühiskond ei ole arvestanud nende oma liikmetega kes ei ole selle muutusega suutnud kaasa minna. Ja ma saan aru, et on sellise kiire ühiskonna muutuse ohvriks langenud ka lapsed nende vanemate näol, kes ei leia näiteks nende jaoks aega, sain ma aru. Jakobson, sellest viitest vägivalda on hakanud ilmnema ka koolis ja mis veel hullem, lasteaias millest võib tekkida vägivald lasteaias. Üks väga oluline põhjus võib olla näiteks televisioon ja kõik igasuguseid hirmsaid filme näidatakse lastele, nad hirmsasti meeldivad käe. Politsei saadetestne näevad lapsed ja mänguasjad on sellised. Püssid juba lasteaias kaasas. Militaarseid, mänguasjadena. Propageeritakse seal oli tegelikult juba eelmise võimu ajal, kui minul on, tähendab, mul on õnnestunud päris palju Venemaal ringi liikuda ja ja olin kunagi sellise tööga seotud ja, ja siis, kui kuskil linnas juhtusid ringi liikuma ja läksid mööda mõnest lasteaias, siis seal olid igasugused raketid ja tankid ja ja, ja siis vaatasid väiksed mehikesed tankisti mütsikestes juba tuiskasid seal ringi ja noh, siin ei ole midagi imestada, et see ta kandub nagu noh, ühesõnaga kogu aeg õpetama ka muudkui uusi sõdalasi välja ja, ja vaadates seda telekast neid igasuguseid kõikvõimalikke sõjafilme ja siin neid muidugi, et inimene seda ühte ühte filmi ei peaks mitte üks kord vaatame siis seda näidati mitu korda aastas ja miks ta ei peaks inimesele mõjuma. Ja muidugi praegusel ajal, mis on erilist muret teeb nagu minu arust meil on olemas politsei, Hageri võiks seal säärased niukesed tõesti, mis võikad asjad on juhtunud, mis on, keegi on teinud, las ta olla. Igatahes mitte kuskil igapäevases lehes me loeme, võtame need vabariiklikud ajalehed, seal on kohe terve lehekülg ja ja justkui nagu võistluseks läinud, et missugune ajakirjanik saab võikamalt asja kuidagi inimestele nagu valgustada, tilka annaks ikka tunne ja siis veel kirjutame sinna lõpuks juurde ka, et Tallinnas näiteks avastusprotsent on kolm protsenti muidugi kui on, sealt on põhiline ja nagu me teame, loeme ka teistest artiklitest majandusartiklitest, et 75 protsenti investeeringutest on suunatud Tallina viis, põhiline raha ju, nagu sellest järeldada võib, ju liigub kõik Tallinnas. Need väikesed poisid, kes omal ajal lasteaias 11 püssidega taga ajasid ja sundisid teineteisel käsi üles tõstma ja alla andma, et nende hulgast ilmselt võib tulla ka need, kes siis mängupüstoliga pangas ähvardavad ja ja raha oma koti tahavad saada. Nojah, nende vanus ongi paraku juba jõudnud kuskil 18 20 ja ja niimoodi nüüd ongi see aeg on käes. Nüüd me maitseme neid vilju, mida, mida siin meile pakuti ja mida muidugi on ka ohtralt vastu võetud. Kes on siin midagi jätnud tegemata, kas ühiskond on see perekond või keegi veel? See on kindlasti kõikides koosmõju riigikasvatus on ainult selline riigi kasvatada, seda omakorda tuleneb perekasvatuse. Ja koolis on kasvatus üleüldse väga kesine olnud, seal on nagu ainult õppetöö toimunud kasvatust ei olegi nagu olnud. Just kooli kooli osas ongi see kasvatus peaks nagu suuremalt osalt tähendab peaks nagu pöörama tähelepanule peale õppeainete omandamisel, aga teist Naudi kasvatust tähendab just tahakski rõhuda sellele, et peaks olema ta ikkagi kristlik kasvatus koolis sest lapsi veedab tegelikult suurema osa viis päeva nädalaste käib koolis ja suurem osa sellest päevast on ju ikkagi koolis, kes seda kristlikku kasvatust koolis peaks läbi viima ja millisel kujul seda peaksite läbi viima kindlasti vaimulikud. Ja nagu me teame praegu, vaimulikud on jõudnud juba ka oma õppimistega vanglahoolekandeasutustesse, siis minu arust see, et nad seal on, see muidugi tore, aga, aga see on ka see, et nad võitlevad tegelikult nende tagajärgedega, mis need on ja minu arust ikkagi peaks alguse saama see ikkagi koolist. On vist nii, et me terves ühiskonnas võitleme nende pahede pahedest tulenevate tagajärgedega mis on saanud alguse võib-olla juba aastakümneid tagasi ja kas ei ole mitte nii, et k kui inimestel väga palju teha ei ole, kui nad ei ole seotud oma kohustustega, kui neil kaob ära võimalus tööd teha, on liiga palju vaba aega ei oska nad sellega midagi peale hakata ja tekib igasuguseid mõtteid, tekib kampasid, kui ei ole kodus vanemad, et järelevalvet ja mis võib-olla kõige olulisem ei hoolita oma lastest, ei ole seda armastust ja kus see peaks ka tekkima, kui ise ei omata Arli poolt mainitud kristlikku kasvatust siis ka lapsed käivad üsna samasugust rada ja nii-öelda iseseisvad ja kasvavad vales suunas. Aga omal ajal, kui rahvast hirmutati maalt linnadesse minema külmale maale saatmise ähvardusel või vangisaatmise ähvardusel. Et kas selline linnastumine või linnakultuur ei soodusta kuritegevust? Loomulikult soodustab sellepärast põhiline elu toimubki kõik linnas ja ja seal on kultuur ja kiksuguasutused ja koos ja ma tahaksin tulla veel. Anti eelmise jutu juurde tagasi, et vanemad ei hooli oma lastest praegu praegu on selline kiire elu, et kõik ärimehed ja kõik tahavad rohkelt raha teenida ja siis lapsed tõesti, kui on olemas üldse sellistel peredel lapsed, et lapsed on üksi kodus ja siis lähevad tänavale ja seal tuleb välja selline liider ja siis kõik tahavad tema moodi hirmsasti olla. Oh annetes, kui see liider juhtub olema selline, kes on oma tähendab, on läinud kodus kõigiga pahuksisse, pluss peale selle ei käida koolis ja on ka mõne kurja teoga hakkama saanud ja veel, kui sinna lisanduvad esialgu võib-olla alkohol päras ka narkootilised ained, siis on tulemus muidugi väga rängaks, võib asutada tagajärjed. Kuid. On olemas ka vägivalla lisaühiskonnas, ilmnevale vägivallale, mida, mille juurde me veel tagasi tuleme ja ja mis meid paratamatult otseselt või kaudselt puudutab. On olemas ka pere sees peresisene vägivald, mida on ilmselt nii palju, et selle tegelikke mõõtmeid ei osatagi hinnata õieti. Ja sellest ka eriti ei räägita, kuna ei julgeta häbenetakse. Aga millisest punktist läheb? Näiteks õiglane karistamine perekonnas üle vägivallas, millised karistamise viisid võiksid olla näiteks aktsepteeritud? Me teame, et koolis ei tohi õpetajad lapsi karistada, aga kodus on see nagu lubatud, et kas on üldse mingi selline punkt, kus läheb üle vägivallaks? Tähendab, see oleneb täiesti minu meelest kindlast perest, sest et mõnes peres on no füüsilised karistused, kergemad on nagu täiesti loomulikult enesestmõistetavad, et teises kohas peredele jäetakse toidust näiteks silma või või, või ei lubata õhtul televiisorit vaadata või välja minna või. Pere peab ise selle kindlaks tegema, millal sa juba nagu. Toidust ilmajätmist on kuulda ka koolide tasemel ja see on ühiskonna poolt selgelt ja üheselt hukka mõistetud, aga ilmselt esineb seda väga palju kodudes. Kas ka Saaremaal Hansoni? Meil on muidugi kindlasti on sellega kokku puutunud. Orly, kas sina oled kodus peksa saanud? Ja vitsa saadud päris päris palju isegi. Aga tähendab mina, mina isiklikult ei nüüd takkajärgi seda mõeldes nüüd selle oma töö juures nagu selle tee sees ma olen olnud sedasamast vitsa kuuldes vanaisa ema või isa käest, et nemad või on seda saanud. Ma tean, nad on korralikud inimesed olnud ja mina isiklikult seda ei peakski nagu vägivallaks, sest minu arust on palju suurem vägivald see, kui ette laps ilma toiduta. See on minu arust, vot see on tõesti juba vägi. Kas on nii, et kui tahame, et lastest kasvaksid korralikud inimesed ja kui me oleme sunnitud neid karistama, et kuidas karistada, siis ilmselt õigem on see, et kui me seda teeme et karistada, endal peaks olema siis rohkem valus kui sellel, keda karistatakse. Kui karistatakse vihaga on juba mindud üle piiri. Tähendab vot siin ongi see moment, et kui need tõesti seda last vitsaga koristatakse, sest minu arust on iseenda ja lapse karistamine sellisel juhul, kui sa oled selle lapse peale kärkinud, ennast välja vihastanud ja siis seda vitsevel kasutatud, siis on minu arust vot see nüüd antud antud olukorras tõesti juba see on, see on vägivald ka enda vastu. Ilmselt on ka niimoodi, et vanemad rakendavad oma laste puhul seda, mida nad on omal ajal kodus kogenud. Ja siin võib ka selline negatiivne eeskuju üle kanduda omakorda enda lastele. Kas see peab paika, Anneli? Jah, kindlasti peab paika. Aga ma tuleksin selle vitsateema juurde tagasi, minu meelest on ta sõnaline karistamine või see see on palju suurem vägivald, kui kogu aeg näägutada või üldse rääkimata jätta, kui sa väike nähvakas vitsaga anda või või niimoodi, sest, et pärast lihtsalt ei räägita üldse midagi, võib ilusti ka seletada. Ja mis viib aga lapsed kodust tänavale? Tänavale viib eelkõige just see, et lastele ei pöörata üldse tähelepanu ja nad on jäänud kodus üksi ja ja, ja tegevusetus ei ole lihtsalt midagi kodus teha. See jõstomineeribki linnaosa, sest nagu me teame, lastel on ikka alati tegevust ja ja nende nende juures on ka tööarmastus tunduvalt suurem, sest ma tean kasvõi oma laste pealt, kui nad on suvel olnud. Paar kuud on olnud, on küll väiksed lapsed veel, aga paar kuud maal nad teevad tõesti, teevad rõõmuga seda tööd ja kui tema tuleb siis sügisel uuesti linna, siis ta läheb lõpuks niivõrd mugavaks, et ta ei taha isegi kõige väiksemaid asju oma järel ära koristada, ta läheb, vaatab televiisorit, parem tahan midagi teha ja see on huvitav, hakkab, tal on tegevusetus, tal ei ole midagi teha. Ma Maalon, ta läheb välja, ta teeb seal midagi, mingit päikestki, tööd, aga see hoiab nagu tähendab tema suhe on juba hoopis teine. Kui see, et ta tuleb linna ja suuremate laste puhul on, siis istutakse kuskil pingikeste peal õhtu hiljani, siis mõeldakse igasuguseid noh, enda jaoks nagu kuidagi äärmiselt huvitavaid süngeid asju välja mis tundub nagu hästi kihvt olema, ka tagajärjed kipuvad pärast mitte kiftid olema. Vanemate elu ära kihvtitama, meil tekibki siis suletud ring. Ühiskond ei soosi elamist maapiirkondades. Seal ei ole sissetulekuid, seal ei ole tööd, seal ei ole kõiki neid võimalusi, mida inimene vajab puhkamiseks. Ka haridus koondub üha enam suurematesse keskustesse. Ja inimesed koonduvad linnadesse. Linnades on aga piirkonnad ära jaotatud, on tööd, ei jätku, kõikidele inimestele tekivad inimrühmad, kes ei ole rahul eluga, see algab juba maast madalast. Võetakse aitäh ka mõtlematuid samme ja tekivad ühiskonnas probleemid kuid nende asjade juurde, eriti laste kodutuse probleemide juurde ja sellest tulevana maa juurde. Tuleme tagasi pärast muusikapausi. Me teame, et suurem osa kuritegevusest on Eestis koondunud suuremasse linna Tallinnasse. Keegi ei võigi arvata, et ka sellises toredas kohas nagu Saaremaal võib esineda asotsiaalselt. Teeme vägivalda, kuritegevust, Saaremaal töötab juba mitmendat aastat. Kristlik hooldekodu täpsema definitsiooni ütleb hooldekodu juhataja Arli meile. Ja kus see töö sai alguse ja mis tingis selle töö alustamise Saaremaal. Anneli jaguks. Mina liitusin selle tööga 94. aasta kevadel kui ma lõpetasin Tallinna Pedagoogika kooli sotsiaalpedagoogina. Ja sellist tööd oli loomulikult vaja, sellepärast et probleemid olid Saaremaal täiesti olemas. Millist Loovi probleemid? Tähendab, mina alustasin selle tööga 93.-st aastast. Selleks lisaks oli siis Tallinnas loodud rehabilitatsioonikeskus sotsiaalse rehabilitatsioonikeskus, kelle tööd juhtis Ra Avo Üprus ja kuna ma tunnen teda pikemalt aega ja idee nagu tuli tema poolt, et oleks nagu mõttekas teha ka Saaremaale analoogne varjupaik ja et siis ahaa, nagu kui palju selle väikse saare pealt on selle töö juures, kui, kui palju võib tulla seda kontingenti. Ühesõnaga me teame kõik, et ta on tõesti turvaline Saar ja tähendab inimesed on hoopis teistsuguseid, siin aga nüüdseks tänase päeva tänase seisuga on meie majast läbi käinud 270 inimest, see on siis 93.-st aastast kuni tänase päevani, tähendab elanud on seal 126 inimest selle aja jooksul. Ja neist on perevägivalla ohvreid 88 inimest. See on praeguse seisuga ja kui algselt oli maja mõeldud kinnipidamiskohtadest vabanenud üle või siis lastekodust elluastujatele ja vähesel määral ka kodututele üldiselt no nagu teadsime, et Saaremaal üldiselt kodututega nagu erilist probleemi pole ja esialgu, nagu seda ka polnud. Kuid see on nüüd lisandunud koos perevägivalla ohvritega. Vahepealsetel aastatel. Eestis on ühel või teisel moel kokku loetud tänavalapsi 10000. See on väga suur arv ja paratamatult ajal, mil me nagu peaksime väärtustama laste osakaal ühiskonnas, kuna neid jääb järjest vähemaks, neid sünnini palju juurde siis me näeme, et Ta on üks suur rühm, noori lausa noorukeid ja lapsi, kes on mõjutatavad juhuslikest eeskujudest. Kui saadakse oma esimene kogemus seadusest üleastumisega, mida tehakse tavaliselt kambas, mõeldes mitte oma peaga, vaid eeskujude, peaga või peadega siis satutakse vastu olla seadusega ja tavaliselt noortele antakse tingimisi karistus. Nüüd Saaremaal on juba mõnda aega ka tegeldud nende noortega, kes on tingimisi karistatud ja mida on nendega ette võetud. See projekt on siis nagu käivitunud 97. aasta oktoobrikuust. Ja projekti põhieesmärgiks on ennetada kuritegevust laste ja noorukite hulgas, mitte seda nüüd päriselt likvideerida ei ole muidugi võimalik. Ja siis kõigepealt on muidugi vajalik koostöö noorsoopolitsei, valdade sotsiaal töötajatega, et selgitada see sihtgrupp ja siis noored, kellega tegelema hakatud, tähendab, kellega me juba hakkasime tegelema. Ja oli 97. aastal 23 noort 22 poissi ja üks tüdruk. Ja kõigepealt Tegime ankeetküsitluse neile, kui me läksime esimene kord neile koju, et nendega natukene lähemalt tutvuda ja sellega tutvuda. Ja sõnade elukad, kas nad käivad koolis ja kus koolis nad käivad. Selle tähendab nende kodude külastamise juures oligi see moment, et mitmete perede puhul oli tegemist ka nende laste vanemad olid seadusega pahuksis olnud ja Ühes peres olid isegi ikka päris päris tekkis selline olukord, et umbes noh, et minnakse, tuuakse tagant toast jahipüssi, lastakse soola, mis te siia tulite, et laps on saanud karistuse kätte ja mida teie tulete siia nüüd veel rääkima, siin meelega? Kala siis peab ta ka palju selgitama selliseid asju, et, et inimene läheks uuesti kuriteoteele. Et vanemad on harjunud pidama lapsi omandiks, kelle üle on ainult neil õigus. Ja annad vanemad, kellega meil oli tegemist, ei tahtnud meid alguses nagu üldse jutule ootad nagu nende pärusmaad, kuidas me tuleme nende lapse sinna siis nüüd õpetama, lastega me saime märksa paremini kontakte. Ja, ja siis vanema vot aga ka muidugi hiljem ja siis nad jälle ei tahtnud neid kuidagi ära lasta. Aga, aga jah, alguses nad olid üsna negatiivselt meelestatud, meie suht. Milliseid esialgseid järeldusi nendest välja jagatud ankeetidest võib teha? Põhiprobleem on, on jällegi, et, et noortel ei ole, ei ole tegevust. Tähendab nüüd nüüd on muidugi tulnud igasuguseid tegevuse võimalusi, et on spordisaalid ja ringid ja koolid, aga need nõuavad kõik raha ja see ei ole võimalik kõikidele peredele. Ja ikkagi lähevad jälle tänavale, sõprade hulka. Ja sealt sai kõik alguse ja. Just selle spordisaali juurde ja tähendab selle ankeedi küsitluse käigus ilmnes, et kuid poisid on spordist oleks väga huvitatud kuid kui selgub, et selle spordisaali üürimise üks tund maksab 300 krooni siis paraku, kui selle pere sissetulek on võib-olla üldse 1000 krooni koos nende abil maadega, no siis üks tund noh, minu arust ei ole ka ju nagu üks tund käia. Ja noh, see eeldaks seda, et ikka see laps peaks saama mitte üks kord kuus ühe tunni käia, aga vähemalt iga nädal paar tundi. Olemegi näinud seda ette, et siis kas siis valdade või, või siis linnavalitsuse abiga saaksime seda saali kasutada odavamalt ja anda siis lastele võimaluse. Üks kindel järeldus on veel see, mis ankeetides tulenes et alkohol ja tubakas ja narkootikumid on liiga kättesaadavad, nii need noored kõik ise ütlesid, et igalt poolt absoluutselt staat võid selle kätte saada. Peol on juba pileti sees mingi alkohol olemas. Ja nii nad ise ütlesid. Ja et linna puhul on teada ka need kohad, kus võib neid mõnuaineid saada. Maal muidugi asi muidugi nii kaugele ei ole veel jõudnud. Seal on selle mõnuaine asemel pidudeliste alkohol. Aga noh, maantee inimene tuleb linna. Seda on ka ju üldiselt räägitud, et popkultuuri ja meedia soodustavad uimastite levikut noorte seas, et eeskujud ei ole mitte elust enesest, vaid eeskujud on väljamõeldud sageli inimese fantaasia vili, mis on siis kinoekraanile või videokasseti talle jäädvustatud ja noored võtavad sealt asja kui tõe pähe ja kui noorel ei ole oma maailmavaadet välja kujunenud või on see mõjutatav ja vanemad sellega ei ole tegelenud öeldised las noortel on vabakasvatus ja ei hakka rääkima temale põhimõtteid või on juba hilja vanemate arvates rääkida, on omal ajal siis midagi tegemata jäetud või lihtsalt ei ole selle peale tuldud siis satutaksegi pahuksisse mitmesuguste probleemidega, millel on siis ühiskonnas omad konkreetsed negatiivsed tulemused. Aga te olete tegelenud nüüd näiteks leemsete lastelaagrite korraldamisega ja on koguni rahvusvahelised kogemused, et millised tulemusi need on andnud Harlemust kallal. Tähendab, nüüdseks on peetud kaks, kaks laagrit. Esimene laager oli siis 97. aasta juulis ja see sai peetud kahasse Turu linna noortekodu ka tuike noortekoduga. Ja selle noortekodu juhatajaga oleme mäe 95.-st aastast tuttavad, vestlesin praktikal ja, ja kuna siin ühesõnaga temal oli see plaan, et hakata üksinda noortekodu pidamisesse. Ja noortekodu, kus ta tööl oli, see oli koolkodu, seal oli üle 300 lapse ja ta nägi, et niisuguses suures kollektiivis, kus on palju palju lapsi tähendab see töö, mis nendega tehakse, ei kanna sellist vilja, kui tema nägemus oli asjast kui nelja, viie lapsega ja tähendab, see laager oli muidugi fantastiline selles osas, et need lapsed said muidugi sealt kordumatu elamuse. Nii noh, tähendab, meil oli, õhtuti olid vestlused. Siis oli muidugi erinevate tööde õpetamine ala, alustades kiviaiast kiviaialadumise eest, mis seal päris huvipakkuv ja kaevu puhastamine ja no igasugused erinevad tööd olid. Jaa. Jaa, lapsed olid täitsa huvitatud nii Soome, Soome noored kui ka meie omad. Kuigi jah, algselt oli üks poiss, kes sinna laagrisse tuli temale muidugi selle laagri kõige noorem pesamuna, siis ta püüdis hästi võimukas seal olla noh, nii-öelda nagu grupi liider. Aga me saime temaga päris kenasti jutule lõpuks et ei pidanud kasutama isegi mingit niisugust distsiplineeri, vaid sõnu tema tema kongressil. Et lihtsalt ta nagu leppis sellega õige kähku juba teisel päeval ta ei olnud enam liider, ta oli noh, nagu iga harilik laps täpselt samasugune oli. Ja nüüd selle aasta veebruaris, siis oli meil Soomes. Samas. Gone laager kui nüüd, väiksemates kohtades valdades, näiteks kui palju sotsiaaltöötajad, ega nad ei jõua ju oma töö kõrvalt tegeleda veel nende probleemsete perekondadega. Ja siis või nende noortega või lastega tekkib nende noorte puhul, näiteks, kui nad on juba tööealised, kinnine ring, kui nad on kuskilt midagi pihta pannud, varastanud siis see on tavaliselt kõigile kohalikele tööandjatele teada. Ta ei saa enam tööd. Tal ei ole ka midagi teha, oma vaba ajaga ei oska midagi peale hakata ja satub jällegi endiste sõprade või tegevuse mõju valdkonda. Mis ametimees aga on kriminaalhooldusametnik ja kas temaga tegeleb näiteks Kuressaare linnas noorte kuritegevuse ennetamise tööga? Tähendab need on justiitsministeeriumi poolt nagu paika pandud uus ametikoht, see on kriminaalhooldusametnik, kes peab siis tegelema Nende isikutega, kes on saanud siis tingimisi karistuse. Ja alles hiljaaegu Me kohtusime temaga ja tekkis meil niisugune väikene keskustelu ja ma küsisin tema käest, et kui, kui palju siis on temal sind maakonnas neid isikuid, kellega peaks nagu siis tegelema. Tähendab see tegelemine ei ole mitte ainult see, nagu nõukogude ajal oli, et kui inimene sai selle karistuse, kui ta sai tingimisi karistuse, siis ta käis kuus ükskord ametnikule ennast näitama. Ja vahetati võib-olla kaks, kolm sõna ja see oli ka kõik. Praegusel juhul netti tulles tagasi sinna, see on ametniku juurde, küsisin, kui palju temal on hetkel neid isikuid, kellega ta peaks tegelema ja neid isikuid on 100, sellest on nüüd möödas peaaegu kuu aega. Noh, ilmselt on neid vahepeal juurde lisandunud ja siis me jõudsimegi tõdemuseni, et temal, ta ei ole lihtsalt puhtfüüsiliselt ei ole võimeline tegelema 100 inimesega, et looma neile igasugustele sõnana tähendab igasugust tingimused käima kodudes tähendab tegema võib-olla koostööd selle pereliikmetega, see ei ole lihtsalt puht füüsiliselt, inimene ei ole selleks võimeline, nii et praegu praegusel hetkel ongi nii, et kui meie projekt on tegelikult on neid seiskunud, ma ei tea, Tõnu, kelle lohakusele meil oli ta järjeprojektina mõeldud kuni aastani 2000. Siis me oleme seda praegu teinud seda tööd nii-öelda nagu entusiasmist. Muidugi võin öelda, et mitte, me ei ole seda saanud teha kaheksa tundi iga päev, aga vastavalt võimalustele me oleme seda teinud heas lootuses, et see projekt ikkagi jätkuks. Sest sama sama tõdes ka see kriminaalhooldusametnik, et tema isiklikult ei oleks võimeline sääraseid asju sinna juurde tegema, sest see eeldab seda, et nendega peab ikkagi rohkem tegema tööd. See ei ole ka võimalik, et see samane kriminaalhooldusametniku õhtul läheb ja vestleb nende postiga peale oma tööaega. Või läheb nendega spordisaali. Teiste riigi statistikaamet on korraldanud regulaarselt elu-olu uuringuid, mille käigus on küsitletud elanikelt probleemi, mida kohta nimelt on ilmnenud, et näiteks 95. ja kuuendal aastal küsitletuist ei teatanud 54,6 protsenti siis enda kallal toime pandud kuritegudest. Politseile ja vägivalla ohvritest sai 2,4 protsenti keha vigust vigastusi. Kolm protsenti pääses ilma kehavigastusteta ja 5,4 protsenti kõigist küsitletuist olid ähvarduste, 11,4 varguste ja 2,3 tänavaröövlite ohvrid. Ja kui siia juurde liita veel teised vägivalla vormid, siis tuleb välja, et kuritegude tõttu kannatab viiendik Eesti elanikkonnast. Sageli on seadused juba nõnda kaugele viidud, et tegeletakse siis rohkem kurjategijaga kui sellega, kes on kuriteo ohver ja Harli must kala on ütelnud ka sellise lause, et kuritegu ei puuduta ainult ohvrid vaid ka tema lähedasi, eks. Ja sul on tulnud seda palju selgitada. Annel Jakobson, mida kujutab endast aga ohvriabi projekt, sina oled selle projekti nõustaja? Ja see on tõesti nii, et ohvrid on seni jäänud meie ühiskonnas hoopiski tähelepanuta. Ja kui kuriteo ohver jääb üksi siis sealt edasi võivad ilmneda tal psüühilised ja kehalised häired, sealt veel edasi töövõime langus, mida püütakse leevendada alkoholiga, on meil uus potentsiaalne kurjategija juures. Ja siis meie olemegi nüüd alustanud tööd kuriteo ohvrite nõustamisega praeguse On telefoni nõustamisena, nagu eelkõige päev päeval, meil on valve. Muidugi ollakse vajalik, et oleks öösel sa valve. Kas teil on ka seal mingi telefoninumber näiteks olemas? Telefoninumber on 39 neli neli üheksa viga päev kahest viieni, laupäev-pühapäeval praegu ei ole, aga tulevikus on loomisel ja, ja tulevikus peaks olema ka öösel valve, sest enamus kuritegusid juhtub just ööpäeva pimedamal osale tavaliselt. Millist abi on saanud kuritegude ohvrid teie käest näiteks milliste probleemidega Teie poole pöördutakse? Kuriteo ohvrid vajavad eelkõige konsultatsiooni ja teavet aadresse ja telefoninumbreid, et soovitusi ja juhiseid asutuste poole pöördumisel. Ja meil on nagu andmepank olemas, et me saame lihtsalt anda neid konsultatsiooni neile ja siis muidugi nõustamist. Nõustamise eesmärgiks on aidata kuriteo ohvril leida lahendust probleemses olukorras. Meie poolt pakutaks. Abiliikideks on siis nõustamine, kohtutes saatmine, esindamine, võimalusel rahaline toetus, riide toiduabi, juriidiliste õiguste selgitamine, ärakuulamine, kriisiabirühmade. Praegu toimub töö Saaremaa SRT turvakodu juures. Ja koostöö on Saaremaa politsei perenõuandla sotsiaaltalitlustega. Et eelkõige kuriteo ohvrite register välja selgitada. See on, nagu tähendab see töö, kõik käivitus märtsist ja noh, ta ei ole veel ühesõnaga jõudnud noh, oma arengus veel võib-olla on ka saare inimesed on ka säärased, et et ega nad ei julge nagu oma probleemidega nii eriti välja tullagi, et näed, et me ei saa nüüd öelda, et, et meil on see töö, on nii tõhusalt praegu toimunut töö siiski on eelkõige meie oleme selleks valmis, aga aga kõik inimesed ei ole ka selleks valmis, sest nad noh, nagu ma just ennist märkisin, et on küllaltki inimestel on küllaltki kinnised Kas inimesed kardavad teatada näiteks või politseile, siin on olnud juba mainitud seda, et, et inimestel on teatud kartused, mida nad kardavad siis kui nad on sattunud vägivalla või, või perevägivalla või ka kurja, tegi vägivalla ohvriks. No inimesena on eelkõige ikkagi see, et need saavad ka teada tema naabreid kui jah, et võib-olla kui on toimunud mingi vargusele, et sellisel puhul nagu võib-olla ei ole see nii probleem, need ained ei, ei kardaks minna. Aga kui on ikkagi tegemist mingi vägivallaga, kas siis äärmusliku vahendina on kasutatud nahakas on vägistamise ohvriks langenud siis eelkõige ikkagi inimene. Inimene kardab seda. Meie maal ei ole väga palju neid turvakodusid on nad siis millise nimega iganes. Kuressaares on ka selline koht ja maja olemas ja on selge see, et nemad on teatavaks indikaatoriks meie ühiskonnas toimuvatest muutustest. Ja nendes inimestes, kes siis sealt sa nimetasid siin. Ligi 300 inimest on läbi käinud, need on ju meie ühiskonnas tegemata töö tulemus. Ja kes on need, kes oma probleemidega tulevad viimases hädas siis turvakodutöötajate nõustajate teie juurde. Eelkõige, nagu ma ennist siin jutus märkisin. Kui maja sai tehtud oli mõeldud kinnipidamiskohtadest vabanematele, paljude puhul on, on kodus mindud enne kinnipidamisasutusse minekut kõigi pereliikmetega äärmuslikku vastuollu, sinna koju enam teda ei taheta. Kas ta on siis midagi teinud pereliikmete vastu või on siis tõesti nende pereliikmete silmis väga halb olnud ja teda ei taheta sinna elamisse enam tagasi. Siis tuleb ta muidugi meie majja hoiame teda aidata vastavalt võimalustele, kas siis uus elupaik tale leida või töökoht paljude puhul on ka, kes on eelmise valitsuse ajal kinnipidamisasutusse läinud, tal ei ole dokumenti ega mitte midagi. Siis me oleme püüdnud selles osas neid inimesi aidata. Ja, ja muidugi need eraldi grupp on need kodutud, mis on siin ka Saaremaal päris probleemseks pannud. Neid on järjest lisandunud ja maja kipub tõesti nende jaoks kitsaks jääma. Et juurde võtta inimesi. Ja kodutute puhul ongi see, et inimesed ei ole olnud suutelised oma korteri eest maksma, kui ta saab mingisugust toetust, kas siis omavalitsuse poolt. Paraku nende puhul kipub see ikkagi nii minema, et Lääne, mis saadakse murega kipub see ära kaduma, näppude vahelt poeleti läheb see raha, seda andes ja sealt vedelat sööki vastu saades. See maja nimetatakse rehabilitatsiooni talituseks ja teil on plaanis ka seda maja laiendada. Kuivõrd on tuntav siin valitsuse ühiskonna toetus? Tähendab, ma ütleksin, linnavalitsus suhtub asja küllaltki positiivselt ja nad on nõus meid aitama projektide tegemisel, kuigi linnal endal raha napib. Et selline tähendab, oleks vajalik uus varjupaik veel juurde. Sest praegu antud antud varjupaik, kus on saanud peavarju nii naised-lapsed kui mehed läbisegi ja on olnud probleeme nendega nende probleemide lahendamisel, noh tõesti üleliigsed probleemid, neid võiks vältida, kui oleks ka teine analoogne maja olemas. Eraldi nendele meestele Tähendab nimi ütleb küll nendeta rehabilitatsiooni talituse peaks nagu olema mingisugune ümberkasvatamine selles suunas. Alguses me hakkasime tegema nendega nende vangist tulnud meestega seal palvusi, niisuguseid nagu pisikesi rühmavestlusi. Aga nüüd me oleme, vaatan, et ega neid inimesi enam ümber ei kasvata ja nüüd on seal üks asjaajamist juba nii palju, et selliseid asju ei ole lihtsalt mõtet teha. Üks asi on sellest kõigest rääkida ja meil on siin küllaltki selline negatiivne toon jäänud kõlama, et ja need, kes on juba probleemsest kodust saanud oma kasvatuse, läbinud mitu kinnipidamisasutus, tulnud tagasi mõnda vahepealses etapi, nad ikkagi paratamatult on sellest puudutatud ja sellega niivõrd seotud, et on väga raske neid välja tuua, kui ei sünni ime. Aga kõik hakkab ju palju kaugemalt, et kõik hakkab ühiskonna suhtumisest, ühiskond toodab kogu aeg juurde neid, keda siis rehabiliteerida. Ja nii ka ei saa, et jätame selle ainult nende asutuste mureks. Vaid see on meie kõigi mure. No üks asi on siis kõnelda sellest, mida ka tehakse, aga teine asi on, kui me kohtame sellist inimest, milline on meie suhtumine temasse. Ja mida sina, Hanneli ütleksid selle kohta. Kõige lihtsam on muidugi kohe hukka mõista ja üldse mitte tegemist teha ja öelda, et ootame, lilled on, et on ise selles süüdi kõik, mis nad, mis teda selleni on viinud ja võiks ikka natukene proovida mõista ja analüüsida neid asju, mis on viinud selleni ja kuidas ta on jõudnud nii kaugele. Ja nii kaua ühel võib olla päev, kus ta ise on nii kaugel, nii et võiks võiks mõistudest inimest. Paraku kipubki niimoodi olema, et inimene papp sellest teise inimese niisugusest ebaõnnest või selle üldisest olukorrast alles siis aru. Tegelikult kui ta on ise sellesse olukorda sattunud ja siis ta alles mõistab. Aga ikkagi ei saa ju, need inimesed on täpselt meie endi hulgast ja ja eks see tähendab, eks me ise oleme ju noh, kõik on kaudselt, mingil määral on seotud sellega et need inimesena sääraseks kujunenud ja me oleme tegelikult ise kaudselt kõik sellega seotud ja see, et me oleme valitsusse valinud inimesed kes peavad korraldama selle selle töö finantsilist osa ja kes ei ole võib-olla sellega hakkama saanud. Ja me oleme ise tegelikult sellega. Ja, ja muidugi tahaksin ikkagi südamele panna emadele-isadele tiga oma laste jaoks ikka võiks natukene rohkem aega jääda. Tänasest saatest on jäänud siis kõlama see mõte, et kuna meie ümber on väga palju murettekitavaid ilminguid perevägivalla Narkomaania noorte kuritegevuse näol siis. Me tegeleme sisuliselt ju tule kustutamisega ja nende tulemuste likvideerimisega ja me jõuagi seda teha, kuna see kogu aeg kasvab ja probleemid kasvavad üle pea. Aga tuleks rohkem tähelepanu juhtida siis ennetavale prementiivsele tööle. Ja et me jõuaksime ka sõnadest tegudeni, kuid siin ei saa üksikud asutused ega ametid midagi teha, vaid seda peame tegema kõik koos alates kodudest, alates lasteaedadest, koolidest, lõpetades riigivõimuaparaadiga. Ma tänan teid, kes te täna siin saates nendest probleemidest rääkisite ja loodame jumala abiga me suudame üheskoos midagi siin väikeses Eestis ette võtta. Aitäh. Perekonnas ja ühiskonnas esinevast vägivaldsusest kõnelesid Saaremaa sotsiaalse rehabilitatsiooni talituse töötajad Harli must Kalev ja Anneli Jakobson. Küsimusi esitas Anti Topplaan. Antud teema kohta võite oma arvamusi esitada Eesti luterliku tunni aadressil Tallinnas, kiriku plats kolm ja tüübereti on seal telefon kuus kolm üks neli kolm 11. Tänasest saates osalejate sooviks on, et kuulajad ei jääks oma muredega üksi, vaid leiaksid tuge ja nõustamist üle Eesti selleks ellu kutsutud talitustelt ja inimestelt. Väga palju saame me kindlasti teha ka ise oma suhtumise ja abiga. Soovime kõigile kuulajatele rahuliku õhtu jätku.