Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Pilk küünaldes pöördub õhtul pühal, on jõulud tulnud meile kõigile. Kas suudame ka ise olla pühad. Nii kerkib küsimus, mis tõsine? Kas suudan maha panna isekuse koorma, et oma mina üsna ära kaoks? Ja võiksin nõnda, võta teiste koormaid abivajajatele toeks. Veel mõtlen sellele, kas suudan hoida oma puhtana ka oma südame. Et laps võiks sinna sisse tulla ja teha endale see, laseme. Ka Jeesus jõululaps, sa ise tule mind lumest valgemaks meelde. Mu eluvalguseks ole sulane sõimeks kogu südamega. On 24. detsember, püha jõuluõhtu päev, mida ühtemoodi on oodanud, et nii väikesed lapsed kui ka täiskasvanud rõõmu armastuse ja rahupüha. Tänasel kaunil õhtul ei taha meiegi teid koormata mitte selle päevaprobleemide ja päevakajaliste asjadega, vaid tahame koos teiega veeta ühe õdusa õhtupooliku koos jõululauludega. Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas. See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui küreenuseli Süüria maavalitseja. Ja kõik läksid ennast kirja panema, igaüks oma linnameeleks ka Joosep kaalile ja maalt Naatsaretist üles juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemaks. Sest ta oli Taaveti soost pärusmaalt et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga oma kihlatuga, kes oli lapseootel. Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetes ja asetas sõime. Sest nende jaoks polnud majas kohta. Karjased olid seal paigus õigsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja issanda kirkus säras nende ümber. Ja nad kartsid üliväga. Ingel ütles neile. Ärge kartke, sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale. Et teile on täna sündinud Taaveti linnas päästja, kes on issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks. Te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat. Äkitselt olid koos ingliga taevased väed jumalat kiitmast. Au olgu jumalale kõrges ja maa peal rahu inimestest hea meel. Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse. Et karjased ütlesid üksteisele. Läki need Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud. Mis issand on teatanud meile. Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese kes magas sõimes. Aga nähes teda, teatasid nad sõnumist, mis neile räägitud selle lapse kohta. Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud. Ent Maarja jättis kõik need meelde mõtiskledes nende üle oma südames. Karjased pöördusid tagasi ülistades ja kiites jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud. Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodes ajal Juudamaal Petlemma linnas siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid kus on see juutide vastsündinud kuningas. Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama. Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris Nende käest, kus messias pidi sündima. Need ütlesid talle Petlemmas juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohvetite käe läbi. Ja sina, Petlemm, juudamaal ei ole juuda vürst kondadest hoopiski kõige pisem. Sest sinust tõuseb valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane. Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda. Päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud. Ja saatis nad Petlemma, öeldes. Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on. Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama. Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eelkuni. Ta jäi seisma selle paiga kohal, kus laps oli. Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. Ja majja sisse astudes nägid nad last koos maarjatema emaga ja kummardasid teda tema ette maha heites avasid oma aarded ning andsid talle kinke, kulda, viirukit ja mürri. Ja kui neil unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodes juurest läbi läksid nad teist teed tagasi oma maale. Ja nüüd alustame väikese jõulufiktoriiniga. Tänases viktoriinis ei panda küll kellelegi punkte, vaid saate lihtsalt ise kodus mõelda ja oma teadmisi proovile panna. Viktoriini kord on selline, et meie esitame siin küsimuse vahele kuulama mõnda kaunist jõululugu. Ning pärast sõda anname ka õige vastuse. Head nuputamist. Ja esimene küsimus. Millised loomad olid traditsiooni järgi Jeesuse sünni tunnistajateks? Luuka evangeeliumi nappidest teadetest ei leiame mingit märget loomade kohta, kes oleks viibinud tallis, kus peatset Joosep ja Maarja ning kus sündis Jeesus. Kuid Jeesuse sündi kujutavatel maalidel võib Neitsi Maarja Joosepi Jeesuslapse kõrval tavaliselt näha ka härga ja eeslit. Eeslit. Sellega on kujutatud seetõttu, et Jesaja raamatus on järgmine lõik. Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime. Järgmine küsimus. Mitu tarka tuli Jeesust kummardama ja mis olid nende nimed? Meie küsimus kõlas siis, mitu tarka tuli Jeesust kummardama ja mis olid nende nimed. Laialt on levinud arvamus, et tarku, kes Jeesust kummardama tulid, oli kolm. Matteuse evangeelium aga ütleb. Hommikumaalt saabusid tähetargad, Jeruusalemma. Kindlat arvu ei ole märgitud. Kus siis tuleb arv kolm. Aastasadu on enamik kristlasi olnud kirjaoskamatud, nende teadmised piiblist sõltusid sellest meile ette, loete või jutustate? Kristlik kunst arenes suures osas just sellepärast, et inimestel oleks kergem mõista ja meelde jätta evangeeliumi sündmuse. Kunst ise on aga tugevalt mõjutanud traditsiooniliste elementide kujunemist. Ja see puudutab ka lugu tarkadest. Tõenäoliselt kujutatakse jõululoos just kolme tarka sellepärast et evangeeliumi tekstis mainitakse kolme kingitust, mida targad tõid. Idapoolsete kristlaste seas räägitakse ka 12-st targast. Läänes on neid peetud ka kuningateks ilmselt vana testamendi mõjutustel. Hilisem legend teab juba ka nende nimesid nimetada. Caspar Melchior ja Balthazar. Aga olgu kuidas on, tähtis on hoopis see, et evangelist Matteus räägib meile, kuidas mittejuudid ehk paganad tulid kummardama vastsündinud Jeesust ja oma au paklikkuse märgiks tõid temale ka kingitusi. Ja sellest järgmine küsimus, mida kinkisid targad Jeesusele ja milline tähendus oli nendele kingitustele? Meie küsimus oli, mida kinkisid targad Jeesusele ja milline tähendus oli neil kingitustele. Matteuse evangeeliumi jutustuse järgi töid idamaa targad Jeesusele kingituseks kulda, viirukit ja mürri Tarkade kingitustele Jeesuslapsele oli ka sümboolne tähendus. Kuld oli kuninga sümbol, viiruk, jumala sümbol ja müür, surma sümbol. Seda toodi siis Jeesusele kui kannatajale. Kristlastele sümboliseerivad need kingitused rikkuse ja jõu, imetluse ja eneseohverduse pakkumist Kristusele. Aga kas te teate, mis on evangelist Luuka sümbol ja miks? Küsimus kõlas, mis on evangelist Luuka sümbol Jamiks. Püha Luukas. Evangelist on tuttav kõikidele piiblilugejatele tänu tema evangeelium meile ja apostlite tegude raamatule. Luuka evangeelium eristub teistest just selle tõttu, et ainsana toob ta meieni jutustuse Jeesuse sünnist. Luuka atribuudid ehk sümboliks on tiivuline härg. Nii mõneski vara kiriklike usuisade kirjutistes on härg Kristuse kui tõelise ohvri sümboliks. Luukas on saanud tiivulise Märjamaa sümboliks ehk seetõttu, et rõhutab oma evangeeliumis Kristuse lunastuslõike aspekte ja samuti tema jumaliku preesterlust. Järgmine küsimus. Mis ajast tähistatakse jõule 25. detsembril? Mis ajast siis tähistatakse jõule 25. detsembril. 25. detsember on jõulude esimene püha Kristuse sünnipäev. Algul kristlik kogudus ei tahtnud Kristuse sünnipäeva tähistada sest ükski jumalakartlik vaga isik tol ajal sünnipäeva ei pidanud. Kolmandal sajandil elanud filosoof, kristlikku kirjanikku ja dialoogi orig enese seisukoht oli, et ainult jumalakartmatud vaaraod, Juuda kuningas Heroodes pühitsesid sünnipäeva. Sellest tulenevalt ei püüdnudki siis selgitada, millal Jeesus sündis. Püüd antud päeva kindlaks määrata langes hilisemale ajale ja suurem hulk Jeesuse sünnipäeva. Määrajaid jõudis otsusele, et see tuleb paigutada kevadele. Esimesest kuni kolmanda sajandini Rooma riigis levinud usuline vool määras aga Jeesuse sünnipäev kuuendale jaanuarile. Milline päev omandas ka sünnipäeva ja ristimispäeva ilme. Rooma piiskop pühitses aastal 353 Jeesuse sünnipäeva veel kuuendal jaanuaril. 354.-st aastast aga hakati piiskop Libeeriuse korraldusel pühitsema Jeesuse sünnipäeva 25. detsembril ja kolmekuningapäeva kuuendal jaanuaril. Sellest 354.-st aastast peale ongi 25. detsember jäänud Jeesuse sünnipäeva pühitsemise päevaks Roomas ja sealt levinud aegamööda kaugemale kogudustesse. Millal algab aga ja millal lõpeb jõuluaeg? See ongi meie järgmine küsimus. Küsisime, millal algab ja millal lõpeb jõuluaeg. Jõuluaeg algab esimese advendiga, mis on ühtlasi ka kirikuaasta alguseks. Advent valmistumine Kristuse tulemiseks on alati neli pühatava pikk. Lähtudes jõuludest, mis seal fikseeritud püha. Jõululaupäevale ja jõulupühale järgneb 12 päeva jõuluaega, mille sisse mahub ka aastavahetus. Esimene jaanuar Jeesuse nimel päev. Jõuluaja lõpetab kolmekuningapäev kuuendal jaanuaril. Ja järgmine küsimus, kuidas tekkis jõuluvana traditsioon? Küsisime, kuidas tekkis jõuluvana traditsioon? Kinkimise traditsioon oli toimiv juba Vana-Roomas aga vähesed teavad, et meile hästi tuntud jõulutaadil on olnud reaalne prototüüp. Teisel aastasel ajal peale Kristust sündis ja elas Kreekas Vahemere ääres Nikolause nimeline mees. Tema kohta on säilinud vähe, täpseid andmeid küllaga üsna mitmeid legende. Nikolai sünnikoduks peetakse Padra linna ja vanas müras pidas ta piiskopi ametit. Nikolaus oli heasüdamlik, abistas vaeseid ja haigeid, tegeles ravitsemisega. Eriti hästi tundsid teda ümbruskonna lapsed, sest lapsi armastas ja abistas ta kõige rohkem. Sageli tegite neile väikeseid kingitusi. Legendide järgi päästunud Nicolas tormisel merel ümber läinud paadi ravinud terveks väikese raskesti haige poisikese. Ja üks legend jutustab kolmest noorest vaesest naisest, kellele Nikolaus kinkis kuldraha, kes pärast seda kõik õnnelikult abiellu heitsid. Oma Ainde jagas Nikolaus enamasti nimetuna. Kinkimise traditsioon on aga ajapikku levinud üle kogu maailma ning eri paigus kannab helde kingitooja erinevaid nimesid. Santa Claus Miklas, klaas, jõulupukki, jõuluvana ja nii edasi. Aga kas te teate, kuidas on Püha Nikolaus seotud Eestiga? Jaa jaa. Ja meie viimane küsimus kõlas. Kuidas on Püha Nikolaus seotud Eestiga Saaremaal asuv 14. sajandi algul ehitatud Karja kirik kiriku seina lõunaküljel paiknevad skulptuurid, kus on kujutatud Nikolaus, kolme neitsit, paadi päästmise ja väikese poisi ravimise motiive. Need inimfiguurid annavad tunnistust, et läbi paljude riikide ja maade On Nikolause kuju jõudnu tule merede meiegi maale. Lisaks sellele on mitmed kirikud ja kohanimed nimetatud tema järgi näiteks Niguliste kirik. Sellega on meie väike viktoriin lõppenud ja loodame, et nii mõnegi küsimuse puhul saite tunda äratundmisrõõmu ja ehk mõne küsimuse puhul saite teada ka midagi uut. Tule lõpmatu lumise välja. Läbi sügavalt sinise, särab mõõtmatust kõrgusest alla kirkalt helendav tähtede. Üle lõpmatu lumise välja. Täna heliseb kauguses Kell. Läbi õhtuse vaikuse, hilja vaikselt. Hüüab ta. Kutsu jahel. Rahu maa pääle sügavalt laskub laskub rändaja rajale ka. Laskub hinge, kui üksinda astub üle lumiste väljade ta. Te kuulsite luterliku tunni saadet. Me soovime teile omalt poolt kauneid ja rahulikke pühi ning kohtume jälle uuel aastal. Luterliku tunni stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting.