Te kuulete luterliku tunni saadet. Kas kirik vajab floori, kas noor vajab kirikut? Stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Issand võta mulk, hirm. See pidev pingulolek Kogu mu elu aluseks on valmisolek selleks, kui midagi halba peaks juhtuma. Miks ma ei oota, et juhtuks midagi head? Miks ma looda õnnelikule võimalusele? Miks ka head, oodates? Miks ka õnnelik? Olles kuskil tajuda tagalas südame sügavustes. Miski minus on valvel. Ootab õnnetust. Tule sina minu kõrvale tule matkakaaslaseks, kellega koos sammudes võin heita endalt hirmu. Kellega koos rännates võin muretult käia oma teed? Issand sa mulle nii elavaks, et olles kesksinu armastus, võin minna eluga kaasa. Mitte enam kaheldas Jakartas vaid vabana kuulates ja usaldades. Nagu juba eelpool mainitud, on meie saates täna kaks keskset pidepunkti kirik ja noored. Meid huvitab, kas tänapäeva noor üldse vajab kirikut ning mida teeb meie kirik selleks, et noored tuleksid kirikusse ning leiaksid seal püsiva paiga ja rakenduse. Me püüa teha tänases saates probleem saadetega õhutada diskussiooni, vaid pigem püüame kuulata ära kõik pooled ja leida enda jaoks seisukohti. Miks mitte ka teie jaoks. Selleks, et saada võimalikult mitmekesist pilti räägime juttu väga erinevate inimestega. Äsja Blairi koolis käimist alustanud Ilona käest küsima, mida tema arvab kirikust kirikusse tulemisest. Oma kogemusest, kiriku juures, tegutsemisest ja elamisest jagavad meile Tallinna püha vaimu, koguduse noored. Milline on aga kiriku noortetöö noortejuhi pilgu läbi? Seda küsime Põltsamaa koguduse noortejuhi miga Tuovineni käest. Kirikuõpetaja ja kirikhärra pilgu läbi, ütleb oma sõna sekka Pärnu koguduse õpetaja Andres Põder. Ning kokkuvõttes küsima needsamad küsimused ka kiriku laste- ja noorsootöö assessor Joel Luhametsa käest vahele kuulame helikarja laise mõtisklusi. Nüüd me oleme siia stuudiosse palunud Ilona ja küsiks kõigepealt, et milline on sinu side kogudusega? Eelmine, kolmapäev sain ma Kaarli koguduse noorte leeri. Mind kutsus sinna Pirja. Miks otsustasid leer tulla koolis paraneliassess käib hulk noori tüdrukuid, kes kõik käivad seal leeris. Ja nad täiesti vaimustuses sellest. Ma mõtlesin, et näete, et kui neile meeldib, eks, siis ma prooviks ka, et kuidas seal on. Eelmine aasta, kui sa veel ei olnud kogudusega seotud ja vaatasid neid tüdrukuid, kes käisid kirikus kuidas sulle tundub, kuidas neisse suhtuti. Ma ei teagi, mis neist arvate. Ega neil halvasti küll ei vaadatud, et mis nad seal ikka käivad, et nad on imelikud või. Aega siis, et joostud siis nende järgi ka, et, et mis te seal teete ja et lihtsalt külmaksist jäeti, ma arvan. Oskad sa öelda, kuidas praegused keskkooli noored kirikusse ja kirikus käivatesse noortesse suhtuvad? Üldiselt nad ei suuda neutraalselt, kes on poolt, need on poolt ja kes vastu enda vastu, et ei ole niisugust, et nad kaklema läheksid, et et need on poolt ja nende vastu ja et siis tekiks mingi vahe seal? See on ikka päris neutraalne, ma arvan. Mida on kirikul noorele pakkuda? Ei oska öelda eriti hästi. Eelkõige vist on see seotud piibliga ja minu arvamus, aga, aga eks seal muidugi omamoodi need, kes kõik koos käivad, meil on hästi lõbus kindlasti ja neil on oma vaatenurki sellele elule üldse, mis seal nagu kirikuga on seotud ja Nad on kindlasti hästi lõbusad inimesed kes üldse kirikuga seotud. Sa otsustasid tulla leer, mida sa ootad sellelt leeri ajal? Ei tea veel? Sihuke. Pole veel sellele järel seotud, et miks ma sinna läksin ja et mis ma sealt nüüd nõuan või et mida ma sealt üldse ootan. Lihtsalt läksin, ma ütlesin, et mis sellest nüüd saab, oskad sa näiteks mõelda, milleks noor inimene üldse kirikusse läheb? Ma arvan, et läheb kirikusse siis, kui tal on mõni mure. Või siis, kui ta tahab mõnest tähendab vahest näiteks lahti saada. Või siis leeri näiteks, et kiriklikud kas või abielluda. Ja rohkem ma küll ei oska öelda. Kuidas tundub näiteks selline seisukoht, et, et kristlik maailmavaade, võib-olla ka näiteks lihtsalt ellusuhtumine Swift toob su ellu mõned piirangud või takistused isegi. Aga ma täpselt vist küll ei tea, et, et, et kas midagi tõesti su elus väga palju vist? Eriti palju ei muudagi tavainimesest teda. Usklikku inimest. Mis sa arvad, kas kristlasena on kergem või raskem elada? Ma ei tea pole proovinud, milleks võib üldse olla inimestel kirikult vaja, kas kirikut on vaja? Sinu meelest? Tegelikult võib-olla nad arvavad, et siis läheb lihtsamaks, et kui nad nüüd usuvad millegisse ja siis nad aitavad selle järgi, mis on neile nagu sinna piiblisse ette kirjutatud, et nad, et nad loevad, nad peavad seda teadma ja nad peavad selle järgiga tegema kõike. Et kui nad teevad täpselt sama moodi, et see on nüüd õige ja nad on sellega rahul, kindlasti. Et just sellepärast nad usuvad seda ja siis, et siis on lihtsamist kui selle peale üldse mõtlema ja mõtlema, peab ikka midagi, aga noh, et siis on nagu Endale on nagu kindlustunne on, et siis on kindlam, et tead, mis teed ja et, et see on õige, nii usuvad paljud, kes on nagu Kes kosuvad lugenud piiblit ja usuvad jumalat? Aga mis sa arvad, kas niisugusi inimesi üldse on olemas, kes mitte millegisse ei usu? Minagi, siis ikka peab oskama. Aga võib-olla isegi on ka, ma ei tea. Pole veel siukest inimest kohanud, kes mitte millegisse ei usu. Nii midagi, peab olema saatus või noh, üldse. Midagi peab olema. Nüüd on meil stuudios kolm noort Tallinna Püha Vaimu kogudusest võib-olla kõigepealt tutvustada. Tervist. Mina olen Hele-Kai Martin, Jaan, Tanel. Milline on teie side kogudusega ja Kuidas alguses oli? Tegeleme noortetöö algas üsna parajalt peale, hakkas pühapäevakooliga ja need on edasi läinud nii kaugele, kui tegema ise juba noortetööga ja kaleeri laagrites nagu rühma juhtida. Ja siis käisin seal ristitud Kuusalus käinud käbe koolis seastaneeritud. Mina olen rihitud kirikus käinud päeva koolistika verdatud kolm suve tagasi don leerilaagrites rühma juhiks. Ja kõik, te olete siis juba üsna pikka aega peaaegu lapsepõlvest saadik, siis seotud olnud oma kogudusega vaid üpris varakult. Siis on muidugi natuke raskem võib-olla küsida, aga kuidas teie sõbrad on sellesse suhtunud, et te käite kuskil koguduse juures koos? Positiivselt ikka, mis neil nagu või. On see aidanud, et kui väiksest peale juba saari üldiselt teadet Põhiline on see, et nagu ei ole, need on näinud, et kõik on juba harjunud sellega kõik teavad seda. Vanad klassikaaslased, lase kõik praegu ehk. Kõik suhtuvad normaalselt. On, ütleme ikka tulnud või ei ole ja kõik on sujunud küll. Ei noh, mõnikord ütlen, et näed kindlasti käik kirikusse palve ette taha ja. Kuidagi imelik. Näed jah, et noh, vorstil on käes, oleksin küll elatanud, muidugi. Peaks olema teeb elu kergemaks või raskemaks. Ma ei tea, mõeldud raskemaks sest noh, eks sa oled, kelleks sa tahad, reeglideni, mõni siukest vaba elu ja siis kuidas nagu taltsutama rohkem ma ei tea, kas kedagi. Kellel on see raske aeg nagu ikka, pisut kergemaks? Milline on üldse teie koguduses noorte roll ja, ja milline teist igaühe tegevus seal dianoorte rail on ikka päris suur seal seal teenistusse kaasatud kõik noorte väga tihti toimuvatest üritusega. Üritused toimuvad noh, me käime koos ja siis nendega toimu aktiivselt laagrida Colomeetrioost noortejuhte See põhiline on see koos käiminest vigane vähe pill kuningamäel mis on küllaltki huvitavad. Ta ju läbi siis koguduse õpetaja oma skaudi lükanud siis on, meil on olemas noortekoor, on kammerkoor. Siis on pühapäevakoolid eri vanustele kuni 15 aastased. Mingi kunstiring toimub ka. Nojah, seal paljude saastagoogade see valguse veel viimane nädal piiblitunni juustust. Nii et teie koguduses on erinevatele vanustele piisavalt tegevust Jah, seal saab nii sünnist surmani. Kirikuga seotud või? See rühmajuhiks olemine seisneb? Põhimõtteliselt nagu toll Lavini moodi käiakse koos ja siis ain meil nagu räägid seal, kuidas nagu asja korraldada rühmades, siis on nagu ettevalmistus suveks leerilaagriks. Kus nagu ma juba siis mingi oma rühma nendega tegelemas oskate öelda, palju teie koguduses on aktiivseid noori? Nonii, pidevalt käigus üks, 15 20, Urmas Kukk on natuke rohkem kõik kokku tulla ja see on see, kes käivad nurgas, nina näevad. Mis te arvate, milleks on inimesel kirikut vaja? Ikka on noh, see on ainult nagu toe edaspidiseks eluks. Eriti kui saad nii maast madalast seda nii-öelda kristliku elu auti harjunud. On vaja, seob inimesed, no meil enamus seal on, ma ei tea. Nagu eraldi seltskond kõnega, milleks on inimesel kirikut vaja? Seob meid piirida, inimesel tekivad mingid eesmärgid. Jah, tähendab elu eesmärk on kohe kindel või? Ma ei tea, see annab hoopis suure toa, enam nii ei saa. See on nii vaimu tugev ja. Ma ei tea, minul on tähtis, kui ma käin näiteks vahel käin pühapäeva hommikul kirikus, siis kohe teine tunne pärast. Issand mulle tundub vahel, et elu on ainult ootamine. Ootan, et telefon heliseks. Ma ootan, et leian postkastist kirja. Ootan, et keegi tuleb ja täidab mu elu mõttega. Lähedusega. Võime ootan, et ühel päeval tänaval leian selle ise. Kunagi teinekord mitte kunagi kohe. Täna. Ma olen väsinud ootamast. Ma lähen ära ja vaatan otsa tühjusele, mis täidab mu maailma. Kui telefon ei helise. Kui keegi ei koputama uksele kui ainus nägu mu maailmas on mu oma peegelpilt veepinnal. Issand siin ma olen. Vait, sinuga kahekesi. Vaid minu vaikne ohe, tühjuses, vaid sinu hääl metsa kohinas. Issand ava mu meeled võtmaks vastu sinu lähedust. Elon Muski. See jooksis liiva. Sa veel. Ei. Nisena. Miks sealjuures? Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Põltsamaa koguduse noortejuhina töötab praegusel hetkel miga Tuovine. Miks sa oled valinud just selle elukutse? No aastal 82, kui elasin Soomes, ma olen soomlane. Ma käisin leerikoolis ja, ja siis aastal 83, kuus kuueteistkümneaastasena. Ma hakkasin rohkem osaled osalema koguduse töös noortetöös ja ma tulin arstide juurde, nii et, et oli üks noorde rühm ja üks reis ja nad läksid lappima Ale rändama. Ja siis läksin nendega koos ja seal oli ka meie koguduse noortejuht ja sealt sai alguse see, et ma hakkasin käima koguduse koguduse noortes ja ja pärast seda ma osalesin seal. Tegime tõesti noortega koos asju ja vähehaaval hakkasin ise juhtima seda tööd hakkasin Casey Talvurseid tegema või noorde õhtusid pidama. Ja, ja sellesse algaski see, et minust sai noorde juht. Et ma pole kunagi saanud sellist eriharidust noorde jaoks. Et ma olen neli aastat küll õppinud dioloogiad, aga aga päris noortetööd, ma pole õppinud, et minust sai noortetegija noorde juht, see juht. See toimus juhuslikult, et tegelesin noortega ja ja siis siis see läkski. Kas sa oled selle juhusega rahul ja kas sa jätkad seda tööd edaspidi ka? Ma ei tea, mis rahulolemine võiks tähendada et vahel tundub, et et enam ei enam ei jaksaks noor tööd teha. Ja aga ma olen nüüd 14 aastat sellega sellega tegelnud, ei olnud kogutse noordes ja noortöö tegijana enam-vähem, et ma tean küll muudki, et võib-olla just seetõttu ma ei jaksa jaksankiga noorde tööd teha. Et mul on ka palju teisi ülesandeid koguduses. Aga ma arvan küll, et, et ma jaksan noor tööd teha, aga võib-olla see tööstiil. Ja need mõtted puuduvad, et et kui inimesest saab vanem, siis ta võib-olla ei jaksa enam nii palju seal valvata ja, ja noortega nii palju laagritele igal pool kaasa lüüa, nii palju just sellisel viisil nagu noorena. Aga ma arvan, ma jaksan küll, aga võib-olla erineval viisil kui siis, kui ma olin päris noor. Mida kirik pakub Noortele. Kirik pakub noortele eelkõige sedasama, mida ta pakub lastele noortele täiskasvanutele, ehk ehk piibli sõnumit igavesest elust, Jeesusest ja sellest, et, et kuidas me, inimesed, peaksime siin maailmas elama. Noortele spetsiaalselt on loomulikult vaja erinevaid metavate meetodeid, nagu on ka lastele ja pensionäridele. Ja ja kirik pakub noortele, ma oskan öelda Beudsama koguduse kohta, meil on nord, õhtud, meil on laagreid, meil olnud noorde leeri, oli meil on olnud erinevaid reis seas, oleme osalenud kiriku noortepäevadel ja ja oleme olnud palju palju koos. Et kirik ja kogudus pakub tegevust, aga sisuliselt pakub sõnumit Jeesusest, Kristusest. Sul on olemas need võrdluspilt ka Soome kiriku noortetööga kas erineb meie eesti kiriku noortetööst ja mis osas siis? Jah? Nad on, ei tea, kas võiks öelda täiesti erinevad, aga aga erinevad ka palju. Et Soomes noorde töö sellises lähtepunktiks koguduses on leerikool, et peaaegu kõik soome arvan, et kui nad on 15 aastaseid, nad tulevat leerikooli ja kogutse noorde põhja moodustabki leerikool ja pärast seda paljud noored jäävad kogutse juurde. Ja käivad Hardo juhtudel ja piibliringides ja nii edasi. Aga Eestimaal sellist traditsiooni kahjuks praegu ei enam ole. Et noored käiksid suure hõõganaleeri koolis, see oleks selline kirikuid, koguduse noorte alus. Teine erinevus on see, et Soomes on palju erinevaid noorde sündmusi. Kurleb tuhandeid kristlasest, oled kokku, neid on aasta jooksul mitu. Ja Eestimaal veel sellist noorde sündmusi ei ole. See on hea, et meil on kiriku noortepäevad suvel. Aga veel võiks olla rohkem sellist, et noored erinevatest kohtadest, erinevatest kogudustest tuleksid kokku ja ütleksid teisi tundma. Migakas kirik on Eestis populaarne noorte seas. No ma arvan, et ei ole populaarne. Aga siis, kui on need noored, kes on koguduse töös kaasa löövad, siis nende jaoks on populaarne, see tähendab, et et nad osalevad noortetöös, nad on valmis oma aega andma, sellele valmis ütlema, et mis me väiksem, kuidas, mis me võiksime teha ja kuidas kogutsenaar tööd arendada. Ja kahjuks praegusele populaarne, aga, aga ma arvan, et, et kui kirik on valmis natuke ohverdama tööjõudu raha ja tähelepanu noorte tööle, siis küllap see saab veel populaarsemaks. Kuid mis see praegu on? Aga need noored, need, kes on tulnud, oskad sa öelda, miks nemad on tulnud kiriku juurde? No nüüd küsimus, sest praegusel ajal koolides on igasuguseid huviringe ja, ja palju tegevust. Ma arvan, et noored tulevad kiriku juurde seetõttu, et nad teavad, et kirik kogudus pakub neile palju rohkem kui need teised huviringid. Ja see rohkem on just see, et seal räägitakse elupõhi töödest, elust, jumalast inimesest ja ilmselt noored kusagilt mujalt ei saa nendest asjadest teada. Ja loomulikult on ka see, et üks noor tuleb kogudusse, kuna seal on ka teisi noori kes tahavad nendest samadest asjadest teada, saavad koos arutada ja koos olla. Kas kirik vajab noori? Kindlasti vajab. Ja võib olla praegusel ajal kirikus, seda isegi ei tea, et meie vajame, meie mõtleme tänasele päevale, et meil nüüd on, on liikmeid koguduste 100, mis siis, kui noored 1997. aastal ja sellel aastakümnel ja aastatuhande alguses ei tule kirikuid, kas meil on siis koguduses liikmeid veel 50 60 aasta pärast? Et võiks öelda, et et kirik peaks rohkem investeerima mitte väärtpaberitesse, sest lause võib minna veel allapoole ja mitte kinnisvaradesse vaid eelkõige noortetöösse, vardaid juhtidesse. See küll pole selline investeering, mis mis tooks kohe kasu. Aga see on selline pikaajaline investeering, et võib-olla me näeme seda kasu aasta pärast ja kümnete aastate pärast. Et kirik vajab paari, sest kui nüüd noorte tööd ei teha, noriaidule kiriku juurde kõlla, et, et kirikut siis tulevikus enam ei olegi, aga ma olen kindel, et et, et noored tulevad Kristuse kiriku juurde, kirik säilib nii, nagu ta on 2000 aastat säilinud. Eesti Evangeelse luterliku kiriku Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Andres Põder. Milline koht või tähtsus on teie koguduses noorte tööle? Aga ma arvan, et ta on päris oluline, aga alati võib öelda, et võiks veel paremini ja veel tähtsam olla see töölõik. Meil on muidugi pikki aastaid olnud üks regulaarne töö vorm teisE palvuste näol noored korraldavad ja siis ka vastavate reiside näol Prantsusmaale te sees ja tee see kokkutulekutele Euroopas. Peab ütlema, et see on olnud niimoodi väga osavõtu rohke vorm. Peale selle on veel pühapäevakooli suuremate astmetega on olnud noorte laulurühmi. Ma arvan, et, et kõik need asjad on andnud oma osa, et ka pühapäevasel jumalateenistusel on rohkem noori, kui see varem on olnud. Milline suhe on koguduse liikmetel, noortesse? Meil on linna kogudus ja ma küll ei julgeks ega oskaks öelda, et, et siin mingisugust põlvkondade konflikti oleks. Inimesed on ikkagi tänapäeva inimesed arvestavad noort eripäraga ja mulle tundub küll, et noortel on koht, kui nad ka ise seda otsivad ja leida tahavad koguduses mingit tõrjereaktsiooni nad ei tekita. Milline on teie seisukoht, miks peaks tänapäeva noor tulema üht kirikusse, kui on nii palju erinevaid võimalusi valida? Kus ta majal ikka õndsaks saaks ja ma arvan, et see on see eluvaldkond, mida noored võib-olla ikkagi alles tasapisi hakkavad aasta ka selleks, et ennast paremini teostada, mitte ainult nüüd satsia ajutiselt või, või ka personal reaalselt, vaid teostada ennast vaimsete inimestena inimestena, kes tunnetavad, et neil on ka üx igavene dimensioon. Nii et ma arvan, et see on niisugune loomulik käik küsimuses, aga ka teistpidi. Kas Pärnu kogudus kogudusena vajab noore Ma arvan, et see on mõneti nagu kohatu küsimus, kui nii võib öelda, selles mõttes, et kogudust saab ju ikka püsida ja kirik on püsinudki üle aastasadade ja kui ta ta muidu ikka püsib kui ka selle läbi, et naerad ja naerad põlvkonnad peale tulevad töötajate inimene nüüd ainult pensioni eas pöördub ja kirikus käima hakkab vaheti on võib-olla sellele ka loodetud. See on muidugi väga nagu. Sõna ja, ja, ja ka ebakristlik, sest ikkagi inimese elu peaks toimuma kristlik, kuna mitte ainult oma vanaduse, tema suremine. Aga see tähendab, et koguduse üks, üks põhiülesanded ja vastutuse on see taga oma võõrad kirikuse toob ja suudab neid neile seal midagi pakkuda. Kui te vaatate nüüd Pärnu linna, kas Pärnus on kirikul populaarne koht praegult noorte seas, kas noored vajavad kirikut? Noh, ma ei julgeks niimoodi öelda kõne lihtsalt vaatame demograafiliselt ja statistiliselt ja Eesti ühiskonna nagu suundumusi tervikuna, siis võib olla küll, et kirik ei ole just see in ja põhiliselt popp teema, millega noorsugu laias plaanis tegeleb ja siin on muidugi täiesti mõistetavad majanduslikud sotsiaalsed põhjused, olemasolu põhiprobleemid on, on võib-olla natuke teisaldatud praegu. Ma ei arva ka, et, et kirik oleks nüüd täiesti kõrva jäänud noorte huviringist. Ja kui me korraldame siin mõningaid niisuguseid üritusi, kamist, noortele mõeldud on siis osavõtt on on päris meeldiv. No me oleme näiteks teinud herilaste kokkutulekuid, kutsunud neid, kes viis aastat tagasi lööris käisid, võiks mõelda. Ja kirik oma aktuaalsuse kaotanud, aga kui praegu, arvestades, et noored ju lähevad õppima läbi, õmblevad nad võib-olla tükis väljamaale, aga kui kuskil ikkagi kolmandik või pool dollastest leeris käinutest kokku tuleb, nagu see on olnud, siis ma arvan, see on juba päris hea näitaja, et nad ei ole ükskõiksed kiriku suhtes. Halbu sõnu on kerge öelda. Ja ega neid peata miski. Kuid kui ma armastan siis sõnad jäävad toppama. Ja ma olen vait. Mida ma kardan, issand? Kas seda, et näin naeruväärsena seda Pehke ei saama kuulda vastu samu sõnu kui tega, armastus pole vahetus. Kui ehkki mind ei armastataks ei kustu sellest minu armastus. Vardangima paljastada tuua oma tunded avalikkuse ette, kui pole kindel, et teine tunneb samuti. Või kardan, ehk seda armastus ei püsi. Kuid kas püsib ta paremini kui salgeni, peidan teda. Armastus kulub, kui seda näidata. Kas kulub ta ära, kui tunnistan seda teisele? Issand. Õpeta mind olema, see, kes ma olen. Õpeta mind armastama. Õpetame end näitama, et armastav Issand. Olen tundnud inimese lähedust. Olen tundnud teise kättuma, käes. Olen uppunud, silmade sines. Olen süüvinud mõtete taha. See on rõõm issand. Täitnud haavad, naeruga. Tunginud igasse rakku mõjus. Ja mu elu on rikas. Päevad täis elu. Olen kohanud inimest. Eesti Evangeelse luterliku kiriku laste- ja noor sõdassessoriga Luhamets. Kui palju teie hinnangul on Eesti luterlikus kirikus noori? On umbes sama palju nagu vanu ja puudub vahelt keskealiste sugupõlv. Mõned aastad tagasi oli meil kohutav herilaste hulk ja tuhandetes noori tulnud kirikusse ja ma usun, et nad on ka kirikus. Võib-olla nad ei paista välja, sest noorte kole aktiivne nendel on palju ettevõtmisi õpitakse, soetatakse perekondi ja nii edasi. Aga noori on palju. Kas kõigis meie kiriku kogudustes tehakse ka noortetööd? Spetsiaalselt noorte tööd ilmselt tehakse vähestes kogudustes kuna see oli nõukogude ajal keelatud ja paljud kogudused nagu harjunud selle olukorraga, et laste ja noortetöö on olnud nagu val asi, et põhitöö on olnud ikkagi jumala tunnistus, kiriklikud, talitused ja remont. Aga laste teevad muidugi. Mõned aastad tagasi algas suure hooga, läheb päris hästi, see on nagu pühapäevakooli osas, aga noortetöö on küll praktilisid käivitamata veel meie kirikus. Kui üks noor inimene kuulab seda vaata et siis miks peaks noor inimene tulema üldse kirikus? Ega ei peagi? Midagi ei pea tegema, võib kogu aeg magada voodis. Aga yks kirik käsitleb selliseid valdkondi, kirik on selline osa elust, mis, mis on paratamatu, millest me ei saa mööda. Kiriklik kuulutus käsitleb inimese olemuslikulise küsimusi elu sisu, mõtte, eluväärtuste küsimusi. Ja vaevalt et sellisel tasandil kusagil mujal noor inimene seda leiaks. Kui kirikus need elu elamiseks on kirik möödapääsmatu. Te mainisite, et mõni aasta tagasi tuli loori väga palju kirikusse, et nüüd on see pilt nähtavasti muutunud. Kas te oskate öelda, kas see põhjus, miks noored tulevad, on ka muutunud? Elis põhjus ei ole muutunud, neid ajendit kirikusse tulekuks võivad olla küll erinevatel aegadel erinevad. Põhjus on ikka see inimese selline hinge janu millegi järele sest see rahuldamatus ja, ja on on jätkuvalt toomas. Ühes televisiooni palvuses on ütelnud, et et kui siis räägib sellest elavast veest, mis janu kustutab. Et üks põhjus, miks inimesed nüüd lähevad, nagu liigse keha kaalu saavutavad, on ka see, et et toit on väheväärtuslike toite, tuleb aina süüa, süüa, sest ta ei saa kätte neid aineid, mis tal vaja. Jaan. Ja ilmselt inimesel on ka vaja kätte saada neid aineid, mis on vaja vahetada vahelises ahmitakse ka igasuguste lõbustuste järgi kohutavalt lausa hukutab aga aga seesama sisemine janu. Ja see on see, mis toob inimesi kirikusse. Kuidas te hindate, kas kirik on noorte seas popp? No ma arvan, et praegu võib-olla ei ole, olgu olnud, kus ta on rohkem popp olnud. Võib-olla Ajal, kui kirik oli ametlikult ideoloogia vastane siis võib-olla ta oli natuke papp, kuna teised ei saanud nii ideoloogiat rünnata. Nõukogude aegsed, ründa kui kirik. Ta oli siis nagu kangelasi osas tänasel päeval võib-olla sellist kirikul ei ole sellist kangelase rolli täita. Ja võib-olla selles suhtes ta ei ole nii, papp. Kui üks noor inimene on nüüd kiriku juurde tulnud ta on leerikooli läbi teinud. Milliseid võimalusi on tal koguduses tegutsemiseks? No kogudused on muidugi põhiline on jumalateenistusi ja kooskäimine kogudes osaduslike elu koguduses ja teised inimesed, temaealised, nooremad ja vanemad ja nendega kooselu nendega koos rõõmude jagamine, see oli koguduse elu ja kuidas siis kogudus suudab seda organiseerida, seda osadusliku elu milliste õhtute, ürituste, reiside, laagrite vestlusringide kaudu, see on siis juba igas koguduses eraldi korraldatab. Miks teeb kirik noorsootööd, kas kirikus? Noore kirik vajab noori? Seal, kus on veidigi armastust, seal vajatakse kõiki inimesi. Ja kirik oleks kirik, kui ta ei vajaks noori lapsi, keskealisi, vanu. See on meile, kirikus on igatsus, kõikide järgija, tunneme rõõmu kõikidest. Ma räägin liiga palju. Ma paiskan maailma täis sõnu. Bulise nende keskele. Ja uputan teisedki. Mida ma kardan, issand kas inimese lähedust või kohtumist omaenda sügavaima sisemusega? Kui vaja on nii palju sõnu ehitamaks, enda ümber kaitsvat müüri. Issand õpeta mind vaikseks jääma. Õpeta mind vaikima kuulama kuulma. Anna mulle julgust tulla välja oma sõnade tagant et söandaksin vaikida ja olla ligi. Te kuulsite luterliku tunni saadet, stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Ootame teie mõtteid ja ettepanekuid igal tööpäeval telefonil kuus 31 43 11. Kohtumiseni.