Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Tänases saates loeme katkendeid sajand eksemplari raamatust väike prints Ja nüüd on sellest möödunud juba kuus aastat. Ma ei ole veel kellelegi seda lugu jutustanud. Kui sõpradega uuesti kohtuda, kui sain siis olid nad väga rõõmsad, et nägid mind jälle elusana. Olin kurb. Kuid neile ma ütlesin, see on väsimus. Nüüd olen juba natukene lohutust leidnud. See tähendab, mitte küll päriselt. Aga ma tean, et ta jõudis oma planeedile tagasi sest päikesetõusu ajal ei leidnud. Ma elan tema keha. Tema keha polnud nii väga raske. Öösiti aga armastan ma tähti kuulata. See on nagu 500 miljonit kellukest. Aga Ma unustasin väikesele printsile joonistatud suukorvile lisada Krihma. Ta ei saa seda mitte kunagi oma lambale pähe panna. Mis võis küll tema planeedil juhtuda. Võib-olla sai lammas tõesti lille ära. Kas lammas sõi roosi ära või mitte? 22. juuni. Minuga juhtus Sahara kõrbes, õnnetusriski on minu lennuki mootoris päris katki läinud. Mul ei ole kaasasey mehaanikutega reisijaid. Pean teatavasti katsuma üksipäini keerulise parandustööga toime tulla. Minu jaoks on see elu ja surma küsimus. Joogivett jätkub mul vaevalt nädalaks. Kuule, joonista mulle lammas. Joonista mulle lammas. Aga mis sina siin teed? Ole nii hea. Joonista mulle, lammas, ei oska joonistada, sellest ei ole midagi. Joonista mulle lammas. Ei, ma ei taha elevanti, boa kõhus puha madu on ju väga kardetav. Elevant aga liiga suur. Minu kodu on üsna pisike muna lammast vaja, joonista mulle lammas. Ei, see on ju. See on ju nii haige. TV1. Vaata ise, see, see ei ole ju lammas, oinas, tal on sarved. Ei, see on liiga vana madal lammast, kes kaua elaks? Vaata, see siin on kast, lammas, mida sa tahad, on seal sees? Just nii, ma tahtsingi. Mis sa arvad, kuule, kas sellele lambale on ka palju rohtu tarvis või siis sellest on sellepärast, et minu kodu on üsna pisike. Küllap jätkub. Kinkisin sulle hästi väikese lamba. Ta ei olegi nii väike. Vaata, ta on magama jäänud. Mis asi see on? See ei ole asi. See on lennuk. See on minu lennuk, ma lendan sellega. Kuidas, kas sa oled taevast kukkunud? Vot see on alles nali, nii et sinagi tuled taevast. Missugused planeedilt sa pärit oled? Sina tuled siis teiselt planeedilt. Tõsi ta on, sellega siin ei saanud sa kuigi kaugelt tulla. Kuule, väikemees. Kustkohast sa tuled? Kuskohas see sinu kodu on? Kuhu sa tahad mu lamba viia? Hea, et sa mulle kastiga andsid. Öösel võib see talle majaks olla. Aga muidugi. Ja kui sa veel hea laps oled, siis annan sulle ka nööri, et saaksite päevaks köide panna ning ühe vaiaga käida kanna. See on küll imelik mõte. Aga kui sa teda köide ei pane, siis läheb ta, kes teab kuhu ja kaob ära hiide, kuhu ta sinu meelest peaks minema ükskõik kuhu. Otse edasi. Häi sellest pole midagi, minu kodu on ju nii pisike. Otse edasi ei saa minna kuigi kaugele. Tead. Armastan kangesti päikeseloojanguid. Tule, lähme vaatame päikeseloojangut. Kuuleb peab ootama mida ootame ootama, kuni päike loojub. Ma arvan ikka ja jälle, et olen oma kodus. Kodus piisas sellest, kui nihutasin oma tooli mõne sammu võrra. Võisin eha valgust vaadata iga kord, kui ainult soovisin. Ühel päeval nägin ma 43 korda, kui päike loojus. Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikeseloojanguid. Ja tolle 43 päikeseloojangupäeval olid seal siis nii väga õnnetu. See on vist päris õiget lambad, söövad põõsa lehti, eks ole. Õmblesid. Aga kui lammas põõsaid, siis sööta ka lilli. Lammas sööb kõike, mis ruttu juhtub, isegi lilli minema. Kad isegi lilli, millel on okkad. Aga meil läks, nüüd hakkad, siis on okastest pole mingit kasu. Seal lilledel lihtsalt õelus. Ma ei usu sind. Lilled. Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega nad hirmuäratavad. Sina arvad, et, Ah, ei, ei midagi. Ma ei arva mitte midagi, ütlesin, mis parajasti pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad pooleli. Tõsised asjad. Sa kõneled nagu suured inimesed, said üldse vahet, sa ajad kõik segiMa, tean üht planeeti, kus elab punase näoga härra. Ta ei ole kunagi lilli nuusutanud. Ta ei ole kunagi tähti vaadanud. Ta pole kunagi kedagi armastanud. Ta pole kunagi muud teinud, kui ainult arvutanud. Ja terve päeva kordab ta nagu sinagi. Ma olen tõsine inimene ja ajab ennast uhkusest puhevile. Kuid see ei ole inimene seal seen, mis asi? See juba juba miljoneid aastaid valmistavad lilled, okkaid. Juba miljoneid aastaid söövad lambad lilli. Kas see pole mitte tõsine asiuurde, miks lilled näevad nii palju vaeva, et endale okkaid valmistada, millest neil kunagi midagi kasu ei ole kas siis lammaste ja lillede sõda polegi tähtis? Kas see pole tõsisem kui mõne punase näoga paksu härra rehkendused? Ja kui mina tunnen üht ainsat lillemaailmas, mis ei kasva kusagil mujal kui ainult minu planeedil ja kui üks väike lammas võib selle ühe korraga hävitada lihtsalt niisama ilusal hommikul ilma et isegi teaks, mis ta teeb. Kas see siis ei olegi tähtis? Kui keegi armastab lille, mida miljonitel ja miljonitel tähtedel kasvab vaid üksainus? Siis on talle sellest küllalt tähti vaadates õnnelik olla. Ta mõtleb, et seal kuskil on ka minu lill. Aga kui lammas lille ära sööb, siis on see temale otsaga, Gustaksid äkki kõik tähed. Kas see siis ei olegi tähtis? Lill, keda sa armastad, ei ole hädaohus. Joonistan sulle suukorvi, sellele sinu lambale. Joonistan soomusrüü sellele sinu lillele. 24. juuni on vaja 15 päeva, et leida kõrbes lennukit, mille asukohta teatakse ligikaudu 3000 kilomeetrise kumisega. Kuumus suureneb ja koos sellega tekivad miraažid. Aga need on alles üsna lihtsad nägemused kuid ei tohi nii ruttu alla vanduda. Ei tohi kaotada lootust. Kulus tükk aega, enne kui taipasin, kust ta pärit on. Väike prints, kes esitas mulle palju küsimusi ei teinud minu omasid üldse. Kuulmagi. Ainult. Juhuslikult poetatud sõnadest sain ma vähehaaval selguse kätte. Varsti sain ma teada, loodan, et väikese printsi planeedil on alati kasvanud lill. Ühe ainsa kroonlehtede reaga. Üsna lihtsaid lille kes ei võtnud palju ruumi ega seganud kedagi. Hommikul ilmusid nad rohu seest nähtavale ja kadusid siis õhtul jälle. See lill aga olid ärganud päeval teadmata, kust tulnud seemnest. Väike prints valvas hoolega tema tõusmeid. Need ei sarnanenud tähiste tõusmatega. See võis olla mõni uut leegi ahvileivapuu. Põõsas aga lakkas kiiresti kasvamas ning hakkas valmistuma. Kes juures veebis päratu suurt õiepunga paigale pandi, oli kindel tunne, et sealt tuleb välja midagi imetaolist. Lill aga ei jõudnud oma rohelise kambrikese varju, lenda ehtimisega kuidagi lõpule. Hoolega valiste värv. Aeglaselt panid ennast riidesse, teadis ükshaaval kõik kroonlehed oma kohale. Ta ei tahtnud väljuda üleni kortsus nagu mõni moon. Ta tahtis ilmuda oma ilu täies hiilguses. Tema salapärane tualett oli kestnud juba pikki päevi ja sees enne ühel hommikul just päikesetõusu ajal ta näitaski end. Ma just nüüdsama ärkasin. Vabandage mind, ma olen veel täiesti kammimata külge, olete ilus, eks ole. Ma sündisin koos päikesega. On vist hommikusöögiaeg? Vahest oleksite nii kena ja mõtleksite minu peale? Need võivad nad tulla, need tiigrid oma küüntega. Tiigrid pealegi tiigrid ei söö rohtu, mina ei olegi rohi. Vabandage. Tiigritelt olema midagi karta. Aga Mul on hirm tuuletõmbus ees. Kas teie tulemalt tuulevarju? Hirm tuuletõmbus ees? Taimedele on seal küll õnnetuseks. Küll see lill on ikka keeruline. Õhtul pange palun mulle klaaskuppel peale. Teie juures on väga küll. Kõik on siin kuidagi halvasti korraldatud sealt, kus mina tulena. Kuuse tuule varises, nüüd jäi. Ma pidin seda just otsima minema. Aga teie hakkasite minuga rääkima. Kunagi ei tohi lilli kuulata. Neid tuleb vaadata ja nuusutada. Ma olen otsustanud lahkuda. Jumalaga. Ma olin rumal Anna mulle andeks. Teie õnnelik olla? Muidugi ma ju armastan sind minu süü läbi saanud sa midagi tead. See pole üldse tähtis. Sina olid niisama rumal kui mina. Püüa õnnelik olla. Nii-öelda klaaskuppel rahule, ma ei taha seda. Aga tuul. Ega ma ei olegi tegelikult nii väga külmetunud. Öine jahedus teeb mulle head. Olen lill. Aga loomad? Tuleb vist paar-kolm röövikute ära kannatada, kui ta liblikaid tundma õppida. Olevat nii ilusad. Ja kes momend ikka külastab? Sina lähed ära kaugele? Mis puutub suurtesse loomadesse, siis ei karda midagi. Mul on ka küüned. Mis sa ikka venitad, see läheb juba tüütuks. Sa otsustasid lahkuda, siis. Mine ära. Mis Ena seal teed? Ja mispärast sa jood? Et unustada, mida unustada? Ega ma häbi unustada, missugust häbi? Suured inimesed on ikka väga imelikud. Võib-olla on see mees siin mõttetu kuid ta on siiski vähem mõttetu kui joodik. Kui ta paneb põlema oma laterna, siis otsekui sünniks täht võilill. Kui ta oma laterna kustutab siis paneb ta selle tähe võilille magama. See on väga ilus amet. See on tõesti kasulik, sest see on ilus. Tere hommikust. Miks sa oma laterna kustutasid? Kardan niisugune. Tere hommikust. Mis asi seekord on? Kord on see, et pean kustutama oma laterna. Tere õhtust. Aga miks oma latern uuesti põlema panid? Kord on niisugune, ma ei saa aru. Siin pole midagi aru saada, Gordon kord. Tere hommikust. See on tegelikult üks hirmus amet. Kunagi oli see mõistlik. Ma kustutasin hommikul laterna ja panin õhtul jälle põlema ja laupäeval oli mul aega puhata, öösel aga magada. Kas siis sellest ajast peale on kurd muutunud? Kord ei ole muutunud? Vot seep see häda ongi. Planeet pöörleb iga aastaga ikka kiiremini korda, aga ei ole muutunud. No nüüd ta teeb juba ühe pöörde minutis ja mul pole enam sekunditki puhkust igas minutis süütani kustutan ma laterna. Naljakas sisu juures kiuslevad päevad ainult ühe minuti. See pole sugugi naljakas. Me oleme juba terve kuu juttu ajanud kuu aega ja 30 minutit. See tähendab, et 30 päeva. Head õhtut. Kuule ma tean, kuidas sa saaksid alati puhata, kui tahad. Muud ma ei tahakski. Vaata, sinu planeet on nii väike, et kolme sammuga võid ümberringi ära käia. Sul tarvitseb ainult nõnda tasa jalutada, et oled kogu aeg päikese käes. Kui tahad puhata, siis jalutad päev kestab nii kaua, kui sa ise tahad. Ja ka sellest ole mulle suuremat abi, midagi ja kõige rohkem elus armastan ma magada. Siis pole vist küll mingit võimalust. Ei ole mingit võimalust. Tere hommikust. Seda mees, seen põlgaksid kõik. Ometi tunduda mulle naeruväärsena. Võib-olla sellepärast, et ta tegeleb millegi muu kui ainult iseendaga. Selle mehega oleksin võinud mu sõbraks saada aga tema planeet on tõepoolest liiga väike. Seal ei oleks ruumi kahe jaoks. Missugusele planeedile ma olen kukkunud maagiale Aafrikasse. Aga kas siis maa peal polegi kedagi? Siin on kõrb. Kõrbetes ei ole kedagi. Maakera on suur. Ma tahaksin teada kas tähed on selleks valgustatud, et igaüks võiks leida enda oma vaata minu planeete. Ta on just meie kohal. Ta on ilus. Aga mida tulid sa siia tegema? Kus on inimesed? Kõrbes ollakse nagu väga üksi. Üksi ollakse ka inimeste juures. Sool üks imelik loom, peenike nagu sõrm. Aga ma olen võimsam kui mõne kuninga sõrm. Sa ei ole just eriti võimas. Sul pole isegi jalgu all. Sa ei saa isegi rännata. Võin viia sealt kaugemale kui ükski laev. Selle, keda ma puudutan, annan ma tagasi mullale Gustan võetud. Aga sina oled puhas ja tuled tähe pealt. Mul on sinust kahju. Oled nii väeti, graniidist maa peal. Ma võin sind ühel päeval aidata, kui tunned suurt igatsust oma planeedi järele. Ma võin. Ma sain väga hästi aru. Kuid miks kõnelejaid salati, mõistu? Tere. Tere. Ma olen siin õunapall. Kes sa oled? Sa oled väga ilus. Mina veel rebane. Tule minuga mängima. Ma olen nii väga õnnetu. Ma ei saa sinuga mängida. Ma ei ole taltsutatud. Palun vabandust. Aga mida sa taltsutama tähendab? Sa pole vist siitkandist, mis sa siit otsid? Inimesi. Mida see taltsutama tähendab? Inimesi. Inimestel on püssid ja nad peavad jahti. See on väga tülikas. Aga nad kasvatavad ka kanu. See on ainus, mille poolest nad huvitavad on. Hoidsid kanu? Mõtlesin. Mida sööd, taltsutama, tähendab see asi on liiga unustuse hõlma vajunud. See tähendab sidemeid looma. Et praegu pole sa mulle muudkui üks pisike poiss täpselt samasugune kui 100000 teist pisikest poissi ja ja mul pole sild tarvis. Manink, sinul pole mind ka tarvis. Mina olen sulle rebane nagu 100000 teist rebast. Aga kui sa mu taltsutajad siis on meil teineteist tarvis, siis sina oled minu jaoks ainuke maailmas ja mina olen sinu jaoks ainuke maailmas. Nüüd hakkan ma vist aru saama. On üks lill. Tema on minu Vistaltsutanud Võimalik maa peal võib igasuguseid asju näha. Polegi maa peal. Kas see on teisel planeedil? Kuule, kas sellel planeedil jahimehi on, ei ole, vaat see on alles huvitav. Aga kanu ei ole. Miski pole täiuslik. Tead minu elu on üksluine. Mina pean jahti kanade peale. Inimesed peavad jahti minu peale. Kõik alad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid siis käituks mõeluvatsa, kui päikesepaistega. Õpiksin tundma sammude kajamis kõigist teistest erinev. Teised sunnivad mind noa alla ronima. Aga sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Vaata korraks. Näed seal eemal viljapõldu. Vaat leiba ise. Viljas pole mulle mingit kasu ja sellest on väga kahju. Sinul on aga kullakarva juuksed. See oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle siis sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas. Palun taltsuta mind. Kangesti tahaks. Aga mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida. Tuntakse ju ainult neid asju, mida taltsutatakse. Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui sa tahad endale sõpra, siis taltsuta mind. Mida selleks teha tuleb? Tuleb olla väga kannatlik. Kõigepealt istun minust veidi eemale, vaat nii. Ja sinna rohu peale. Ma vaatan siin silmanurgast Aagi, sina ei ütle mulle mitte midagi. Keel on arusaamatuste allikas. Kuid iga päev võid sa istuda mulle natuke lähemale. Teada on meist parem, kui sa tuleksid igal päeval ka samal ajal kui sa tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis siis ma hakkan ennast juba kella kolmest saati õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end ikka õnnelikumana. Kella nelja ajal muutun juba rahutuks ja murelikuks ja. Nii ma avastangimi sõin, väärtan. Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ma ju ei tea, mis kellaajal oma südant ette valmistada. Traditsioon on vaja, mis asi see traditsioon veel on? See on üks väga unustatud asi. Traditsioon on see, mis teeb ühe päeva teistest erinevaks ühe tonni teisest erinevaks. Näiteks minu jahimeestele on traditsioon. Neljapäeva õhtuti tantsivad küla tüdrukutega ja ma võin jalutada kuni viinamarjaistanduse, nii kui jahimehed tantsiksid, ükskõik millal oleksid, näevad üksteise sarnased ja mul ei olekski pühi. See on tore. Kuid ma pean nüüd minema hakkama. Külma neid nutan, see on su oma süü. Ma võin sulle halba, kuid sa ise tahtsid, et ma su taltsutakse. Aga muidugi. Kuid nüüd sa hakkad nutma. Kindlasti siis pole sellest ju mingit kasu. Kasu on selles, et armastan nüüd vilja värvi. Jumalaga. Ma kingin sulle veel ühe saladuse. See on väga lihtne. Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Aeg, mis saama roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks. Inimesed on unustanud selle tõe. Sina ka ei tohi seda unustada. Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest. Ma vastutan oma roosi eest. Ma ei saanud tookord millestki aru. Oleksin pidanud otsustama tema tegude, mitte sõnade järgi. Iialgi ei oleks tohtinud põgeneda. Lilled on ju nii vastu oksuseid täis. Olin liiga noor. Ega osanud teda armastada. Minu lennuõnnetusest kõrbes on möödunud juba nädal. Koidiku ajal korjasin lapiga veidi värvi ailise, kust kastet klaasi põhja. See oli tülgastav. Parem kui mitte midagi näha. Vähemalt niisutasin huule. Kahtlemata on mu peapööritus tingitud Jaanust või päikesest. Ta särab neil tüvedel, mis on otsekui õliga üle valatud. Särab sellele. Ma enam liiva ega rebaseid on vaid tohutu alasi ja mina kõnnin sellel alasel. Räägin enesega, sest ma pean oma mõistust appi kutsuma. Nii raske on mitte uskuda seda, mida näen. Nii raske olla, mitte joosta järgi karavanile, mis seal eemal liigub. Ma kohtasin tee peal ühte kaupmeest. Ta meenutas täiuslikke tablette, mis kustutavad janu neelad nädalas ühe alla ega tahagi enam juua. Ta ütles, et need annavad suurt kokkuhoidu ajas. Asjatundjad on välja arvestanud, et nii säästetakse 53 minutit nädalas. Selle ajaga võib siis teha, mis ise tahad. Aga kui minul oleks 53 minutit aega, siis siis me sammuksin üsna tasakesi allika poole. Sinu mälestused on tõesti ilusad. Aga ma ei ole veel oma lennukit ära parandanud. Ei ole enam mitte midagi juua ja ka mina oleksin väga õnnelik. Saaksin üsna tasakesi allika poole sammuda. Mina, sõber, rebane, kulla väikemees. Rebasega pole mitte midagi peale hakata. Miks mitte? Sest me sureme janusse. Hea, kui sul on olnud sõber. Isegi siis, kui oled suremas. Minul on küll hea meel, et mul oli sõber, rebane. Sa ei mõista hädaohu suurust. Sa ei tea, mis asi on nälg ja mis on janu? Natukesest päikesest on sinu jaoks küllalt. Ka mina olen janu, nii et ka sinule njana. Hoidsime kaevuvesi võib ka südamele hea olla. Tähed on ilusad ühe lille pärast, mida pole näha. See teeb imeliseks see, et kuskile varjuda. Kaev. Olgu, tegemist maja tähtede või kõrb, aga see, mis, Ilusaks teeb on silmale nähtamatu. Mul on hea meel, et sa oled rebasega ühel nõul. See, mida ma näen, ei ole midagi muud kui ainult väline kest. Kõige tähtsam on nähtamatu. Inimesed trügivad kiirrongidesse, kuid nad ei tea enam, mida otsivad. Siis nad rabelevad ja tormavad ringi ja see ei tasu vaeva. Vaata imelik. Kõik on valmis. Kaevuratas ämber jala. Äratasime kaevu üles, need ta laulab. Oota, las mina tõmban, see on sinu jaoks natuke liiga raske. Mullen Jaanusele vee järele. Anna mulle juua. Inimesed sinu kodus kasvatavad 5000 roosi ühes aias ja ei leia, mida nad otsivad laiali. Ja ometi võiksid nad leida, mida otsivad ühestainsast roosist või või tilgast veest. Silmad on ju pimedad? Tuleb otsida südamega. Sa pead oma lubaduse täitma. Missuguse lubaduse? Tead isegi suukorvi minu lambale. Ma vastutan lille eest. See sinu joonistatud rebane, see kõrvad on tal natukene nagu sarvede moodi ja liiga pikad. Sa oled ülekohtune, väikemees. Sa tead ju, et ma ei osanud muud joonistada kui kahesuguseid boamadusid käike. Lapsed saavad aru. Sul on mingid plaanid, millest mul ei ole aimugi. Tead, mis? Homme on minu maadele langemise aastapäev. Kukkusin üsna siia lähedale. Nii et see ei olnudki päris juhuslik. Tollel hommikul, kui ma siin tundma õppisin et sa üsna üksipäini siin tuhandete miilide kaugusel asustatud paikadest niisama jalutasid. Sa pöördusid tagasi oma langemise koha juurde. Sina pead nüüd töötama, peab minema tagasi oma masina juurde ja. Ma ootan sind siin. Tule homme õhtul tagasi. Kuule madu, kas asi tõesti ei mäleta? Ei olnud täpselt selle koha peal. Ja ja just seesama päev, kuid siin ei ole sama koht. Aga kindlasti. Sa näed, kaevust algavad jäljed liivalt. Püüame ainult kinni. Täna öösel olen seal. Kas sul on ikka hea märk? Oled sa kindel, et ei lase? Mine minema, ma tahan alla tulla. Mis lugu see siis nüüd on? Kas nüüd räägid juba madudega juttu? Mul on hea meel, et leidsid üles, mis su masinal viga on? Haid jälle koju lennata. Kust sina seda tead? Mina lähen täna koju. See on hoopis kaugemal. See on hoopis raskem. Aga mul on sinu lammas. Mul on kast lamba jaoks ja suukorv on mul ka. Kuule, väikemees, värised savist kartsid. Kardan, neil rohkem. Väike mees. Ma tahan veel kord kuulda sind naermas. Täna öösel täitub aasta. Minu täht asub täpselt seal kohal, kuhu ma möödunud aastal kukkusin. Väikemees, eks ole kogu see lugu maost kohtumisest tähest ainult halb unenägu. Seda kõige tähtsamat ei ole näha. Kindlasti see on nagu veegagi. See, mida sa mulle juua andsid, oli nagu muusika. Just kaevurataja nööri pärast, mäletad. Küll see oli hea kindlasti. Öösel vaatad sa tähti. Minu kodu on liiga väike, et sulle näidata, kus ta on. Jäägu parem niisama. Minu täht on sinu jaoks üks tähtedest. Siis armastad sa vaadelda kõiki tähti. Nad on kõik sinu sõbrad. Pealegi teemia sulle kingituse. Väikemees tahan veel kord kuulda sind naermas. Just see ongi mu kink seal nagu vesigi. Mis sa sellega mõtled? Kui sa vaatad öist taevast, siis sellepärast, et mina elan ühel neist tähtedest. Sellepärast et mina naeran, ühel neist näib sulle otsaga naeraksid kõik tähed. Sa saad endale tähed, kes oskavad naerda. Ja kui sa leiad lohutust, lohutust leitakse alati, siis oled rõõmus, et mind kunagi tundsid. Sa jääd alati minu sõbraks. Tahtmine koos minuga naerda ja mõnikord avad sa akna lihtsalt niisama oma lõbuks ja sinu sõbrad on väga hämmastunud, kui näevad sind taevast vaadates naermas. Siis ütled neile. Ja need lähed panevad mind alati naerma. Nemad peavad sind hulluks. Mängin sulle üsna halva vembu. Tuleb välja, justkui oleksin andnud sulle tähtede asemel terve hulga pisikesi tillukesi, mis oskavad naerda. Tead? Täna öösel sa ära tule. Lahku sinust. Siis paistab, et paha. Paistab nagu tuleks surm. Nii see kord juba on. Ära tule vaatama ei tasu vaeva. Lahku sinust. Kui ma sulle seda ütlen, siis maa pärast. Ta ei tohi sind hammustada. Maad on kurjad, nad võivad ka lõbu pärast hammustada. Lahkus. Tõsi. Neil ei jätku mürki, teiseks hammustuseks. See oled sina. Sa tegid halvasti, sul on edaspidi vanus? Paistab nagu oleksin surnud, aga see ei ole tõsi. Saad aru, see on liiga kaugel. Ma ei saa keha kaasa viia, see on liiga raske. See ei ole ju muud kui vana mahajäetud kest. Vanades kestades pole midagi kurba. Head, mis seal tore. Ka mina hakkan tähti vaatama. Kõik tähed muutuvad roostesaatega kaevudeks. Kõik tähed hakkavad mulle juua. Anna. See on nii lõbus. Sina saad endale 500 miljonit kellukest minaga. Neljanit hallikat. Olemegi kohal. Sina siia, ma teen üksipäini paar sammu. Tead sa. Ma pean vastutama. Oma lille eest. Ta on ju nii väeti. Nii lihtsameelne. Lan neli tühist okastajate ennast kogu maailma vastu kaitsta. Ja nüüd on sellest möödunud juba kuus aastat. Mis võis tema planeedil juhtuda? Võib-olla sai lammas tõepoolest lilla ära. Kindlasti mitte. Väike prints paneb igal põhjus olema lilleklaaskupli alla ja valvab hästi hoolega oma lammast. Kuid igaüks on vahel hajameelne ja sellest piisab. Ühel õhtul unustas ta klaaskupli. Või ronis lammas öösel tasakesi välja. Te kuulsite luterliku tunni saadet saates kõlas yangarbarki muusika ning katkendit Santakse priiraamatust. Väike prints. Stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid igal tööpäeval telefonil kuus 31 43 11. Kohtumiseni.