Algab prantsuse helilooja Morris Ravelli 140.-le sünniaastapäevale pühendatud saade stuudios on Maia Lilje. Pavaan surnud printsessi mälestuseks on prantsuse helilooja Morris Ravelli üks esimesi ja tänini tuntumaid teoseid mille ta komponeeris 1899. aastal Gabriel Foree kompositsiooni õpilasena Pariisi konservatooriumis. Ravelli sõnul on see meenutus Pawanist, mida võis üks printsess vanal ajal tantsida Hispaania õukonnas või kujutlus Pawanist, mida võis tantsida väike printsess Velaskesse maalil. Neis ridades nagu helideski peegeldub Ravelli hispaania nostalgia nüüdki kui kuulete teost autori enese esituses hilisalvestuselt aastast 1922. Esmakordselt kõlas Babaan 1902. aastal Ravelli sõbra, hispaania pianisti Ricardo Winjeesi esituses. Viies oli üks esimesi, kelle repertuaari kuulus hiljem pea kogu Ravelli klaverilooming. Mõnigi teose esmaettekandes. Ehkki Rawell ei hinnanud oma varast oopust kuigi kõrgelt, seadis ta selle kümmekond aastat hiljem orkestrile. Morris rabell sündis 1875. aastal Baskimaal prantsuse hispaania piiriäärses linnas siburis tema insenerist leiutajast. Šveitsi päritolu isa, kes mängis hästi klaverit, oli Hispaanias õppides abiellunud basskitarrist Kenya lauljatariga. Pärast poja sündi kolis perekond Pariisi. Kolm aastat nooremast vennast Eduaarist sai isa eeskujul insener. Morsi muusikutee algas seitsmeselt eraõpetajate juures. Neljateistkümnenda selt võeti ta Pariisi konservatooriumi klaveriklassi seal tutvusta kaasõpilastest pianistide Ricardo veini, esiAlfred kortoga. Viimase sõnul oli Rawell tollal rõõmsameelne palju diskut teerid ja pisut upsakas noormees, kes luges Malle armeed ja suhtles Ericsatiig. Peagi hiilgavat pianistliku karjääri alustanud Winjeesi jogurt too kõrval jäidravellibianistlikud saavutused tagasihoidlikuks. Ta ilmutanud kunagi ikka suurt hoolt harjutamises, kuid võitis 1891. aastal klaverimängus siiski medali. Tehniliseks takistuseks sai ka tema väike käeulatus. Mõne aasta pärast jätkas Ravel õpinguid fore kompositsiooniklassis. Samast ajast pärinevad esimesed teosed, milles on tunda ka sati ja šabree eeskujud. 1895. aastal oli ta komponeerinud antiikse minutit. Jahabaneera kahele klaverile aeglasse kahes erinevas rütmis kulgeva tantsu, mida kasutas hiljem Hispaania rapsudjas orkestrile. Habanera sai omakorda eeskujuks püssile, kui ta komponeeris klaveripala õhtut granadas. 1898. aastal seisis Morris Rawell esmakordselt dirigendipuldis juhatades oma avamängu Šereza tee, mis välja vilistati. Tagasilööke tuli jätkuvalt. Noor Rawell on muusikalukku läinud korduvate katsetega saavutada tollal prestiisikat ja rahaliselt kasulikku Rooma preemiat, mis andis noortele muusikut aga ka kunstnikele riikliku stipendiumi kolme aastaseks enesetäiendamiseks Roomas. Meenutagem, et preemia pälvinud hulgas olid olnud kaik tuur, Perli uus ja Kloote püssi. Ravelli konkursitööd tõrjuti akadeemilise komisjoni poolt tagasi tervelt neljal korral. Viimasel lahvatas nõnda äge skandaal, et ajalehtedes kirjutati Ravelia afäärist. Kogu lugu päädis konservatooriumi tollase rektori lahkumisega ametikohalt. Selleks ajaks aastaks 1905 oli rabeli komponeerinud juba mitmed meistriteosed klaveripalad ette, mäng, tsükli peegeldused. Kaks aastat varem keelpillikvarteti, mida te püssi oli tunnustanud sõnadega muusika, jumalate ja minu nimel, ärge muutke midagi, mis te oma kvartetis olete kirja pannud. Kui Rawell oli omakorda kuulnud TPS-i sümfoonilised Ecloogi fauni pärastlõuna, tunnistanud ta alles seejärel mõistsin, mis on muusika. See oli vastastikune tunnustus. Kuid Ravellija temast 12 aastat vanema Kloote püssi vahel sõprust ei sõlminud. Ravelli nimetati sageli tdi püssi Epigoniks otsiti ja kalleti vastastikuseid mõjutusi. Siiski on arvatud, et lõhe nende vahel oli eelkõige kriitikute teene. Depressiidi ära Well I on seostatud muusikalise implissonismiga, mida mõlemad vaidlustasid. Sarnasus ongi näiline. Mõndagi küll harmoonia käsitluses ja kõlavärvides erinevusi aga märksa rohkem. Rawell on vormistruktuurides rangem konstruktiivsem selgepiiriliselt. Tema kõlamehhanismid on peenemalt lihvitud, elegantsemad distantseeritumalt. Suuresti erinev on kujundite ring, depressil enam lähedust Impressionistidele, Ravellil, postimplissonistidele. Mõlema muusikas on palju tantsulisust depressi, tantsulisus meenutab pigem, et kaarti ka maalidele omaseid õhulisi figuure hetkemeeleolusid. Ravelli võib võrrelda anrimatissiga, kelle maalide tantsustseenid on jõuliste värvide ja selgete liikumisjoonistega. Rawell lähtub vanadest tantsuvormidest nagu menuet ja Babaan. Ta ühendab barokiajastule tüüpilised ostinaatsed, variatsioonid boolero rütmidega. Lisa Babaneelale uudseid, ütleme ja vaimustust piinivalsist, moodsast Foxtrot-ist ning džässi rütmidest. Varastes teostes oli Rawell mõjustatud šabriees satiinist forest kade püssist virtuoosse, klaverikäsitluses, listist. Oma eeskujude hulgas nimetas ta sageli Mozarti, Scarlatid ja Kuperääni. Ta oli tuttav vene heliloojate Borodini mussowski, palakide ja Rimski korsakovi teostega. Nendegi mõju kandus tema klaveri ja orkestri käsitlusse. Tuleks meenutada, et rabelli noorusaastatel oli Pariisist saanud kosmopoliit kultuuripealinn. Maailma Duste Linn. Sajandivahetusel võis sind kuulda Jaava saartelt pärit kame Laan orkestrit kuulda näha oma teoseid terrigeerimas, Rimski korsakovi maaklerit ja Richard Straussi vini. Palski oli saanud siin populaarseks ja 1900 kahekümnendail aastail ilmusid Pariisi Ameerika džässansamblit. Rawell ammutas inspiratsiooni püüdmata midagi või kedagi jäljendada, väites. Võtke mudel ja jäljendage seda. Kui teil on seejuures midagi öelda, kui mitte ei õigide teha muud, kui kopeerida. Suure osa oma klaveriteostest seadis Ravel orkestrile nimetagem olulised neist loomise kronoloogias, antiikne menu, abanera, vaba alboradodelkratsiooso, minu haneema üllad ja senti mentaarsed, valsid need vormusid balletimuusikaks pealkirjaga Adelleed ehk lillede keel ning viimane tsükkel Kuperani haud. Rawell lihkis orkestri partituuri sellise süvenemisega, et tellimustöödeks nappis enamasti aega. Tema isikupärase stiili kujunemisel olid olulised aastad 1000 907912. Üksteise järel valmisid teosed, mis toitusid kahest karabelli inimesena. Iseloomusta vast allikast loodus ja loomad ning lapsed ja muinasjutumaailm. Üks esimesi neist oli vokaaltsükkel looduse lood, mis koosneb viiest Renaari tekstidele komponeeritud laulust pealkirjadega paabulind ritsikas luik, kuningkala ja pärlkana, mis šokeerisid kuulajaid nii tekstis kui muusikas väljenduva paroodiaga. Rawell oli isemoodi loodusesõber. Ta kaunistas oma koduaia, jaapani kääbuspuude ja haruldaste lilledega ning käis nendest välja suuri summasid. Helepruuni karva ja kannikeste värvi silmadega siiami kassid olid tema armsaim kodukaaslased. Talle meeldisid turteltuvid ja eksootilised linnud. Kõikjal, kuhu ta läks, leidis ta nad üles. Härra Well elas sageli muinasmaailmafantaasiates ja armastas lapsi. Neljale käele loodud klaveritsükli. Minu hanema pühendas ta nimeka Poola päritolu skulptori ja lähedase perekonnasõbra kübriengudebski lastele. Haneema on siin sümboolne jutustaja, sellele viitab ka näiteks teose saksakeelne pealkiri. Hane majutustab. Lugudes elustavad mitmed šarberroo, muinasjututegelased, okasroosike pöialpoiss, koletis ja kaunitar. Veel lisas helilooja motiive muinasjutus Pakoodide kuninganna ning lõpetas. Klippalaga Võluaed peabki valmis orkestriversioon. Mis muinasjutumaailma fantastilise värvirikkuse veelgi haaravamaks teeb? Muusika koos koreograafiaga tuli Pariisi kunstide teatris lavale 1911. aasta jaanuaris. Otsekui reaalsusest ebareaalsuses varju otsides soovist aeg-ajalt suurlinnast isoleeruda ostis Rawell endale maja, mis asub umbes 50 kilomeetri kaugusel Pariisist maalilise maastikuga Molfooris. Ravelli maja on nagu groteskne mängutoos sissekäiguks väike avatud trepp, kõrgemal terass ja tornike, kust avaneb tore vaade linnakesele, gooti kirikule ja kuusemetsadele ning Ravelli sõnul jumalikule prantsuse taevale selle valguse pärlendava sõrmuses. Kui kellelgi õnnestub Traveli maja külastada, seal asub praegu muuseum, võib näha mõndagi ootamatut kitsa koridoriga ühendatud väikesi tube, mis sisustatud veidrate toolide ja imestamisväärsete mööbliesemetega. Rawell, kes oli nii rafineeritud muusikalise maitsega kogus Hiina võltskunsti hispaania baski päritolu kitsilik asju, väike portselanklaver või mehhaaniline nukk, klaas kella all. Siis kunstööbik, kes vilistab ja tiibadega, vehib erilist huvi tundiste, kellade, mehaaniliste mänguasjade ja mänguautomaatide vastu. Seina rippuseks, võltsitud renomaal ja rabell tundis kahjurõõmu kui mõni harv külaline seda originaali pähe imetlema jäi. Sellesse miljöösse pole raske kujutleda üht väga kõhna Väikse kasvulist ebaproportsionaalselt suure, kuid kaunilt vormitud peaga meest kes muusikas avab ühe lapse. Öised visioonid, kus võluväel elustavad teda ümbritsevad asjad. Aastal 1920. Pinis valmis Monaco teatri tellimusel lühiooper, laps ja võluasjad. Teose libreto autor on ka mild kollet. Lühidalt ooperi sisu. Tujutu pois istub oma toas kirjutuslaua taga ja tal pole mingit tahtmist kodutöid teha. Kui ema selleks karmi käsu annab ja ukse kindlameelselt suleb, valab lapsuma raevu. Välja kõigele ümbritsevale siis elustavad tugitool ja vana Kell. Kaminast hüppab välja tulija mängutoosist ööbik. Nendega liituvad tapeedil kujutatud karjused. Mängu tulevad kassid ja väike orav. Koor kehastub loomadeks taimedeks, puudeks putukat, eks ning erinevaid mööbliesemeks. Igaüks neist püüab poissi kiusata, nagu too neid kiusanud. Tegevus kandub kuu valgesse aeda kuni äkki tardub möll vaikuses. Poiss nutab ja hüüab ema. Kummituslik nägemus kaob. Ooperis on 14 nimitegelast ja 32 muusikalist numbrit, kus iga tegelane saab instrumentide, tämbrivõimalusi ja rikkalikke ka moetantsudest laenatud rütmimustreid kasutades. Leidliku karakteristikud. Muusika on fantaasiarikas stiili kirev. Itaalia helilooja Luczyda lapicula võrdles laval ja orkestris toimuvat poolt Disney multikas filmide maailmaga. Ära veel ise on öelnud, et lapsepõlvepoeesiat ellu äratada pidin ma oma väljenduslaadi ja kirjaviisi lihtsustama läbipaistvamaks muutma. Kuulake nüüd kahte numbrit ooperist fokstrotti rütmis teekannu ja hiina tassi duetti. Musta kõutsi ja valge kassi duett. Hispaania muusika meloodiad, tantsurütmid, kõlavärvid, mis Pariisis ja mujalgi Euroopas juba mõnda aega moes olid Ravellil sünnipäraselt veres. Need kumavad läbi ka teostest, mis otse Hispaania ainestikuga seotud ei ole. Üksteise järel valmisid sellised teosed nagu klaveripalade alboradodel, kratsiooso tsüklist peegeldused orkestriteos Hispaania rapsoodia ooperis Hispaania tund ja boolero. Kuid nimetada tähtsam. Hispaania rapsoodia on Ravelli esimene teos suurele orkestrikoosseisule, milles oluline koloriiti loov roll. On kastandietidelt hambu ringlestal ja harfidel. Puhkpillide hulgast leiame sopran ja bassklarneti ning omapärase instrumendi Sarussofoni milles ühinevad saksofoni, oboe ja fagoti kõlaomadused. Teos koosneb nukk turlikust relüüdist. Järgnevad kaks tantsu, Malagenia ja panera ning lõpuosa pealkirjaga pidu. Teose esiettekanne toimus 1900. kaheksandal aastal Jacques-le Teatris Eduard kolonni juhatusel. Kuulate muusikat kolmandast Habanera osast. Aasta hiljem, 1909 valmis Ravellil ühevaatuseline koomiline ooper Hispaania tund Frank nüani naljamängu tekstile. Ooperisündmused leiavad aset 19. sajandi keskel. Ühest on Leedu kellapoes. Teoses on viis tegelast, vana kellassepp, torgem maada ja tema kaunitarist naine väga tähendusliku nimega kontseptsioon. Tema kaks armukest poetconzalo ja pankur koomes ning muulaajaja ramiira. Kord iga nädal peab vanameister minema üles keerama linna tornikel. Sel ajal tavatseb tema noor naine kohtuda oma armukesega. Just siis, kui mees on seegi kord sättima end minekule siseneda. Klient Ramiro, kes peab nüüd küll tunnikese ootama. See lööb segi, aga kontseptsiooni plaanid? Too palub turskel muula ajajal veidi kasulik olla ja mõned Cap kellad tagaruumidesse tassida kui saabub luulet. Ta lükkab kontseptsioon ta suurde kellaga pikk ja nüüd Pepramiros selle ajanäitaja üles tema magamistuppa viima. Ootamatult saabub aga ka teine pankuriste armuke. Tema peab leidma koha kellaga. Pis. Kasvava imetlusega jälgib kontseptsioon, missuguse kergusega ramiironeid raskusi treppidest üles-alla tassib. Missugune mees? Et armatsemiseks jäänud aega mitte raisku lasta, alustab ta viimasega flir. Kuid tagasi jõudnud kellassepp, kes avastab kappidesse peitunud võõrad ja nõuab seletust, mis teatrit siin mängitakse. Nood pole suu peale kukkunud ja leiavad pikantse olukorrale lahenduse. Enne kellade ostmist tahtnud nad neid, kas seestpoolt täpsemalt uurida ei jäägi üle muud kui raha lauale käia. Ka kontseptsioon Jääramiro ei leia vanamehe silmis. Arm. Ooper lõpeb kõigi asjaosaliste humoorika Habanera rütmis. Klinketiga. Esietendus opera Komikis menu ei toonud. Peenem publik pidas süžeed liiga Fryboolseks ja üks kriitik nimetas tüki koguni muusikaliseks porno graafiaks. Travel, kes oli tahtnud luua üht opera puhvat, kommenteeris asja järgmiselt. Teose vaim on lõputult humoorikas. See on eelkõige muusika, harmoonia, rütmi, orkestratsioon, millega tahtsin väljendada irooniat, aga mitte sel kombel nagu operetis, mis enamasti küllastunud sõnadest. Kui ma komöödiat teatris nägin, jõudsin veendumusele, et nuhani lustlik fantaasia on just see, mida otsin. Siin vaimustasid mind paljud asjad. Segu familiaarsed, konversatsioonist, naerutavast lüürikast tegelasi, kellapoes, ümbritsevatest, ammusantsetest kõladest ja lõpuks võimalus sulatada neisse hispaania rütme. Värvika orkestratsiooni teenistuses on eelkõige rütmipillid. Nende hulgas erinevate kellade tiksumist imiteerivad metronoomid. Lisaks piitsaplaks ja kukku käokell. Ravelli sõber Igor Stravinski nimetas heliloojat ennastki Šveitsi kellassepaks. Te kuulete kontseptsiooni aariat. Ah missugune haletsusväärne afäär. Morris Ravelli paelus ka idamaade eksootika. Ühel Maroko reisil soovitati tal kasutada toda oma muusikas Araabia ainestiku. Vastuseks väitis ta. Kui ma seda teeks, oleksin araabia likum, kui siinsed ise. Idamaade koloriiti leiame tema kahes laulutsüklis. Esimene neist on Tristan Clynxori teksti ja orkestrisaatega, seejärel tee aastast 1904 ning hilisemad Madagaskari laulud aastast 1926 Evarist Barniiboeesiale, mis kuulus moodsa armastuslüürika hulka ka sõnadesse varjamatult valatud erootika puhkeb hõõgvel muusikas. Vokaaliga liitub siin peenelt koloreeritud väike ansambel tšello, flööt ja klaver. Tsükli avalaul on pealkirjaga Nandove Nandove Uugaunis Nandove. Õhtu lind laulab, täiskuu sirab meie kohal ja valgustab juukseid. Kes kannaksin siia kaunistandove lehtedest voodi katsin lillede ja lõhnamate ürtidega. Suembuste vääriline on see Oogaunistandole. Üheks pöördepunktiks Morris Ravelli loomedel sai aasta 1913 koos Igor Stravinski ka orkestreerida mussowski lõpetamata jäänud ooperi Hobanssina. Meenutagem, et just samal aastal oli Pariisis lavale tulnud Stravinski skandaalne Kevadpühitsus üks 20. sajandi tippteoseid. Üheksa aastat hiljem orkistreeris Ravel ise mussowski pildid näituselt, mille puhul on koguni väidetud, et originaal tundub rabelli orkistraalse kõlarikkuse kõrval otsekui viimase klaviir. 1914. aastal alanud esimene maailmasõda viis helilooja vabatahtlikuna armeesse, kus ta leidis teenistust transpordi ja sanitaarautojuhina. Sõja ajal halvenes tervis ja ta pöördus Pariisi tagasi. Vaimne surutis pärssis komponeerimist. Just neil aastail pöörab ta pilgu nakute püssigi tagasi minevikku. Klaveri süüttkoperääni haud aastast 1917 On muusikaliste epitaafide kogum langenud sõpradele. Äraveli klaverimuusikast tooksin esile kaks klit. Peegeldused aastast 1905 ja öine Kaspar aastast 1908. Mõlemad on olulised nii muusikalisest kui pianistlikus seisukohast. Peegeldustes osadega öine kummitus, kurvad linnud, paat ookeanil, alboraadudel kratsiooso alapealkirjaga narri hommiku serenaad ja kelladeorg püüdis Rawell vabaneda püssi ja impressionismi mõjudest millest kõneleb ka pühendus Ricardo Winjeesile avangardi välja valitud pianistile, nagu tollal öeldi ja teistele rühmituse apatsid liit metele, kelle hulka karavell ise kuulus. Klaverikäsitluses võib leida seoseid listiga intervallikas ja harmoonias hilises kreabini või koguni tulevase missi jääniga. Seda eelkõige teises palas. Kurvad linnud, millele Rawell On andnud programmilise viite linnud, kes varjunud tumedasse metsa. Kui kuumad suvetunnid on hääbunud. Enamik rabelli klaveriteostest on helilooja enese poolt orkestreeritud ikka kaks pala peegeldustest. Öine Kaspar paladega Undiin võllas ja Scarbo on üks, mis nende hulka ei kuulu. Esimene pala Untiin viib sireenliku salapäraselt võbelev vas atmosfääri. Kaks viimast kuuluvadravellis süngeimata ja ekspressionismi pikemate lehekülgede hulka. Muusika on inspireeritud luisus Bertraani luuletustest, milles võib näha ka seoseid Budleeriga. Pianistlikult on, kel nõudlikumaid pea kogu klaverimuusikas. Eriti viimane osa Scarbo Bertrandi sõnul Onskarbo groteskne kääbus, kes keskööl kui kuu kuldses tähistaevas, kui hõbedaaler helgib, varjupaigast välja kargab ja kui nõiaväel end hiigelsuure gooti kiriku kõrguseks kasvatab ja siis ühtäkki kustuva maha küünlana haihtub. Nagu öeldud, on Ravelli klaveri ja orkestrimuusika omavahel tihedalt seotud. Orkestrimuusika saab iseseisva tähenduse mitmelgi juhul, kui algidee on seotud balletilavaga. Ravelli tähtsamad teosed selles vallas on omakorda seotud 20. sajandi alguses Pariisis tegutseva vene balletitrupi ja selle Impressaario Sergei teagi libiga viimase tegevusest ja tähtsusest koostöös tolle aja, moodsaimate, heliloojate ja kunstnike ning uudse koreograafia loojatega on siinkohal võimatu kõnelda. Nende hulka kuulusid TPS-i, Mihhail Fokin ja Igor Stravinski. Kui meenutada vaid viimased, tuli lindu Petruskatja kevadpühitsus Camoris Rawell kahe olulise teosega koolilise süžeega tahvlis jakk loe ning korreograafilise poeemiga valss. Enam kui tantsulavastused ise on muusika jõudnud dirigentide orkestrite püsirepertuaari nagu ka koostöös Iida ruubinstreeniga sündinud boolero, mis tänast saadet peagi lõpetama jääb. Peatugem korraks koreograafiliselt Buemil Valls. 1919. aastal tuli tellimus Diaagi levilt tantsuetendusele mis oleks inspireeritud teemast viin ja Viini valss. Valmis koreograafiline poeem, mis teagi läbi ei rahuldanud ja muusika kõlas esmakordselt kontsertettekandes. Aasta hiljem valmis versioon kahele klaverile ja alles 1928. aastal troonis laevani žinska koreograafia Iida rublisteenile. Vaevalt on rabelil ühtki teost, milles silutud elegantsi taga kuuleks sel määral allasurutud traagikat, et kui see valssi tegi Heitke pilk veel korraks Ravelli biograafiale alates 1900 kahekümnendaist aastaist. 1923. aastal viivad kontserdireisid Amsterdami, Veneetsiasse ja Londonisse, kus ta dirigeeris oma orkestriteoseid. Aasta varem oli ta Londonis plaadistanud mitmed klaveripalad. 1926. aastal toimusid kontserdireisid Skandinaaviasse, Inglismaale ning aasta hiljem 1927 Ameerika linnadesse. Džässi mõjud olid tema muusikas aga juba varem sonaadi viiulile, klaverile, sonaadi, viiulile, tšellole ning ka mõlemas klaverikontserdis. Tema seitsmest teosest kammeransamblile tooksin näiteks sonaadi viiulile tšellole, mis valmis aastal 1922. Rawell pidas seda oma helikeele arengus pöördelisteks. Teda huvitasid siin lineaarne kontra, punktika, kaanoni, tehnika ja Pittonaalsus. Ta uuris tollal põhjalikumalt ka uus veini koolkonna heliloojate teoseid. Rawell rõhutas, loobumine kõigest mittevajalikust on siin saavutanud tipu. Ja taas on need erinevate mängutehnikate stressidega saavutatud kõlaefektid ning tämbrimängud, mis siingi kuulama haaravad. Pillegi tundub ajuti olevat rohkem kui kaks. Morris Ravelli Loomingu loetelus on kaks klaverikontserti Teeduria Keedur, mis loodud ajaliselt lähestikku aastail 1929 31. G tuur. Kontserdi pühendas ta Margariitelongile, kes oli autori juhatusel ka teose esmaesitaja. See on traditsioonilises kolmeosalises vormis efektne ja valgusküllane teos väga kauni aeglase osaga. Osaline Teedur kontsert on aga eriline, sest ta on loodud esimeses maailmasõjas parema käe kaotanud pianisti Paul Wittensteini tellimusel. Seega mängimiseks vaid vasaku käega. Meenutagem, et Wiggins Dainile nimeka filosoofi Ludwig Wittgenstein vennale kirjutasid kontserlikud teosetel Britten Korncolt, Prokofjevi, Richard Straussi. Teos on valdavalt dramaatilise alatooniga, kohati lausa orkestraalse ja tehniliselt ülinõudliku soolo partiidega kujundirikas teos, milles peegelduvad vastukajad nii Stravinski kevadpühitsus Est tollal populaarsetest tsirkuse või Rev öömuusikast ja džässimõjudest peenes varjundis lüürikale kontrastiks kontrastsed kuivendid. Muusika paneb unustama, et soolopartii on loodud vaid ühele vasakule käele. 1900 kolmekümnendatel aastate alguses halveneb Raveli tervis. Suurema osa ajast veedab ta Pariisist eemal oma majas mond mooris. Linna tulles on ta veel seltskondlik ning öistel vestlustundidel väsimatu saatjaskonnas ümbritsetud. Koos ühe maalikunstnikust sõbraga käib ta veel Hispaanias ja Põhja-Aafrikas ning nautis kõike veel ärksa vaimuga. Ometi olnud tal ühtki usaldusalust, kellele elu varjatumaid tahke avada. Ja needki, kes enam teadsid, olid vestlustes distantseeritud. Paljude silmis oli Traveli salati midagi kunstlikku. Keegi oli öelnud, pole maski, pole rabelli. Helilooja küsib, kas neile inimestele ei tule kunagi mõttesse, et ma juba oma loomu poolest kunstlik võiks olla. Viimase aja artiklites ka Ravelli käesolevat sünnipäeva puhul ilmunuis on spekuleeritud tema homoseksuaalsusega. Kuid Ravelli autoriteetsemaid biograafid on selle välistanud. Tema elus polnud ühtki naist ega meest. Minu elus on üks armastus, ütles Ravel. See muusika, uurimusi või mälestusi lugedes, mida tema sõbrad on avaldanud jääb kõlama mõte, et Traveli inimlikku olemust ja tema loomingut on võimatu viia ühise nimetaja alla. Üks paradoks saalsemaid vastuolusid oli tema ülim hõivatus keskendatus tööle mis otsekui aheldas teda sageli nädalate kaupa loomingulise kirega kirjutuslaua külge. Ja teisalt, kui oli lõpetatud teos valmis, näis ta täieliku ükskõiksusega jätvat selle tuleviku saatuse hoolde. Aastast 1932 kuni surmani ei kirjutanud ta pea midagi. Teda saatsid unetus, füüsilised kannatused, lakkamatult peavalud. Kaks viimast aastat elas ta oma venna pere juures. Tema elukvaliteet oli muutunud. Ta vajas abi. Ravelli haiguskolle jäigi avastamata. Ajukirurg ei leidnud operatsioonil midagi, mis võinuks olla tema kannatuste põhjuseks. Rawell suri kaheksa päeva hiljem, 28. detsembril 1937. aastal. Ma oleksin veel nii palju muusikat kirjutanud, olnud ühed tema viimastest sõnadest. Oma kõige tuntumast teosest poolerast kõneldes olevat Rawell Artüüronegeerile öelnud. Ma olen vaid ühe meistriteose kirjutanud, see on poolele. Kahjuks ei ole selles muusikat. Kompositsioon sündis ida Rubisteni tellimusel ja on ka talle pühendatud. Teose kasvav populaarsus jättis teda külmaks poole esiettekanne Bronis laevani Insca koreograafiaga toimus Pariisi ooperis 1928. aasta novembris. Laval oli 43 aastane Ida ruubistein ümbritsetuna 20-st noormehest. Oma erootilise hullutavate liikumistega küttis ta üles nii neid kui etenduse publikut. Boolero kontsertettekannet 1930. aastal 11. jaanuaril lammur orkestriga dirigeeris autor ise. Kaks päeva enne seda oli plaadifirma koridor salvestanud teose Traveli dirigeerimisel ka heliplaadil. Lõppenud saade oli pühendatud prantsuse helilooja Morris Ravelli 140.-le sünniaastapäevale. Saate koostas Maia Lilje ja tehniliselt teostas Katrin mõõdik.