Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kas veedate rohkem aega koos arvutiga kui oma lähimatega? Kas sa ei karda, et püsiv kontaktmasinaga poeb hinge moel, mida oled arvanud kuuluvat vaid ilusatele asjadele nagu inimesed ja loomad? Ja mida armastad elusate asjade puhul kas nende füüsilist aspekti või midagi tabamatud, mida püütakse sõnadest võrku nimetades seda hingeks või ise loomuks? Sest see iseloom tunneb sind ja sinu vajadusi ning oskab neid teadmisi kasutades pakkuda sulle rõõmu, ehk muuta elu elamisväärseks. Kui jah, siis kas sa võiksid armastada ka operatsioonisüsteemi? Sest vaevalt, et armastaksid arvuti, kalki, plastmassist koorikut või kumavad ekraani köidaks Masina hing, just see, mis tunneb sind ja hoiab meeles olulisi asju ning ühendab sind maailmaga. Kas lõppeksid õrnalt operatsioonisüsteemi turvaauke ja teeksid defibrilaatori restarti, kui see enam ei tööta. Ja mida sa vastu saad? Noh, armastust ja mõistmist. Kas selline olukord võiks olla reaalne ja inimene armub Masina nähtamatuse hinge? Vähemalt ühes filmis on see võimalik ja lisaks leiab nüüd paar vihjet reaalsest elust, mis võib-olla annavad põhjust julgemalt mõtelda või siis hoopiski põlglikult aastuda. Film pealkirjaga vöör ehk tema naissoost Sis jutustab loo kangelasest, kes veetis enamuse ärkvel oldud ajast arvutiga sest vaid selle abil oskas ta end väljendada ning leidis ka mõistmist. Masinas oli uus operatsioonisüsteem parem kui eelmised ja filmikangelaselt heodoril tekkisid selles suhtes tunded. Mõned naised on arvanud, et mehele piisab söögist enam-vähem puhastest riietest, mida on tavaliselt üks lemmikkomplekt ja siis veel aega, vanuse koha peale puhumist. Djodorile aga piisas mõistmisest. See on vaid filmi stsenaristi fantaasia. Samas tuletaks aga meelde Washingtoni ülikooli teadlased Carpenteri uurimist sõjaväe demineerijate ja nende poolt luurel jam lõhkeseadmete uurimisel ning kahjutuks tegemisel kasutatavate robotite vahelisest suhtest. Paljud sõdurid kasutasid robotite puhul nimesid kas mõnelt kuulsuselt või sageli kandis robot ka oma naise või tüdruksõbra nime kuid mitte kunagi endise naise või endise tüdruksõbra nime. Nad oskasid sündmuspaigal tegutseva roomiktraktorit meenutava roboti liikumise järgi öelda, kellega on tegemist isikustades robotikindla sõduripartneriks. Ning roboti huku järel tundsid mõned sõdurid pahameelt, kuid tööliste hävimise mõttes. Aga oli ka neid, kes tundsid ängistust, viha ja kurbust, nagu oleks kaotanud kaaslase. Ja värskem näide tuleb Jaapanist, kus soni valmistas aastatel 1999 kuni 2006 plastmassist elektrimootoriandurite kaamera mikrofoni ja programmeeritav juhtelektroonikaga robot koerakesi Aibo olemas, et mänguasjad oskasid teha korralikke trikke, häälitseda, reageerida keskkonnale. Jah olla muidu huvitavad. Paraku polnud robot korteri peab paari 1000 euro suurusest hinna lepikust hoolimata firmale tasuv ja kui 2006.-le lastel otsustati tegevus lõpetada, avaldus esimene huvitav sümptom avaliku pahameele näol, mis kulmineerus koerakese jaoks korraldatud matustega. Sellest võttis osa ligi 100 inimest. Soni jätkas Aipudele tagavaraosade tootmist ning tegeles omanike kodudes vigasena. Noh ja nüüd oleks peaaegu öelnud loomakeste, see tähendab siiski, et robot koerakeste remondiga seega paistis, et suurim oht oli selleks korraks möödas. Aga tegelikult lükkus probleem lihtsalt edasi, kuni 2014. aastani kunn soni otsustas, et lõpetab ka tagavaraosadega tegelemise ning sulges remonditeenuse. Seekord tulid appi juba mõned elektroonika ja hakkasid vanaks jäänud plastiku ärakesi remontima. Paratamatult jätkas mõtteline silmus tänu tagavaraosade lõppemisele Aibu saatuse ümber kokkutõmbumist tuues esile uusi huvitavaid inimese masina suhte sümptomeid analoogselt näiteks surnutelt organisiirdamisega kui mõne lootusetult katkise Aipo jupid leidsid uuskasutust liigikaaslase remondis. Ja hiljuti kogunes grupp jaapanlasi matustele, mille käigus külastati kohvikuid, templit ja asetati krüpti 19 lootusetult katkist Aybot, mida remonditöökoda ei suutnud päästa. Üks madu sellistest kommenteeris kodumatavad vaikust, mille robot koerakese lahkumine oli maha jätnud. Vaene mees, tundkem kaasa. Ja ka ülejäänud matuselised olid mehed. Nad vajavad, et keegi või vähemalt miski neid mõistaks. Kas või operatsioonisüsteem. Kas sina kuulud ka nende hulka.