Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav jaapanlane Taigo Takagi. Tere, praegu kõlas üks teie lemmiklugudest. Miks teile sedasorti muusika meeldib, mille poolest see teile oluline on? Mac, tihti Berg. Kuulen muusikat, et kui ma olen rullis Audus siis ma lähen järgmisele kohtumisele või Tassate üritusele sõltumatutele. Mõõdlikuna rahuldab mind, ma saan keskendva nagu järgmistele asjadele ja sellepärast ja just sellise rahuliku muusika igati just nagu hingata sügavalt siis Masa süveneda, endasse keskenduda. Nad ei ka see, et Eestis elate ja tegutsete see rikastab nii meid kui teid, aga tegelikult te oletegi juba, aitas ka natukene justkui osa meist siiski alustada tahaks ikka teie lapsepõlvekodus, seda enam, et see asub kaugel Jaapanis ja siis me võime juba sammhaaval liikuda ka selle olulise päevani, mil otsustasite siia sõita. Niisiis te sündisite Hokkaido saarel, kuulsassap Oro linnas ja millised olid teie lapsepõlve ja lapsepõlvekodu? Mul on üks vanem vend ja noorem vend. Ja iga päev mängisime sumod. Eestis on üks sumomaadleja Baruto. Lapsepõlves vennadega mängisime. Ja ema Ta tegi hommikuni Süüa lõunal süüa õhtuti süüa. Hommikuti riisi, mesime lõunale, käsi meriisi, ühtegi käsi, Merisid. Ehk riis ja ja kolm erinevat rooga laual. No see riisisupp ka, see oli rohkem lõunasöögiks või oli hommikul ka suhu küll ka, mis sa suppi? Nisu on selle kääritatud sojahauast tehtud supp. Nii et hommikusöögiks oli riis ja siis oli kääritatud sojaaas tehtud supp, supp jest, aga lõunaks lõunaks sotti ei ole. Aga riis ja näiteks draidutu liha köögiviljadega ja mis siis õhtul mõnel päeval näiteks toores kala, Sadziimit või grillitud kala või friteeritud sealiha. Ma tegin Eestis ja, ja tema on nagu enda üle uhke, sellepärast et teda ei ole kordagi ustunud Parmis toitu kuni tänase päevani tänase päevani, kõik ise kõik ise, ma olin paga talunik, tegelikult siin ette rutata vaadates me juba räägime silmas pidades teie tänast ametit siin Eestis, et ma saan aru, et hästi oluline tegevus oli siis teie kodusse toidu tegemine, et see oli seotud ka kindlate traditsioonide rituaalidega. Eriti minu kodus ei tohi telekat vaadata söögi ajal ja hommikuti ei tohi ajaleht ka vaadata. Toiduke lubar. Ema ütles, et see on ebaviisakas. Nii sellele inimesele, kes toidu vormistas, kui kui sööjale sööjale, et kui sööja seda teeb, siis ta on iseenese suhtes ka hoolimatu, et ta ei keskendu toidule ja ühtsust. Sest ühte söögilauas on nagu kurdu taevas, kus kõik pereliikmed näevad omavahel minu isa ja ema ja leidsid, et see on väga-väga oluline. Väga tore. Me jõuame muidugi söögis tänavel täitsa palju rääkida, aga tuleme korraks selle teie sünnikodu juurde tagasi. Nagu öeldud, siis Hokkaido saarel Sappora linnaste sündisite Hokkaido on üks neljast suuremast jaapanisaarest, kas suurus teie jaoks ka kuidagi midagi tähendas, et nagu vabadust, rohkem ja palju võimalusi ja nii edasi, kui mõnes väiksemas kohas. Hokkaido saarel elab viis miljonit inimest ja saab puru linnas kaks miljonit inimest. Aga see mao nii suur, et distentsi inimeste vahel on võrreldes nagu truugiuga suurem, et rohkem vabadusi rohkem nagu värsket õhku ja Moutre vaimus dressiga ei tekitanud väga palju. See on väga oluline, et kuidagi rahulik on sealse elu just ja rahulikum ja ilus loodus, ka kiirik sarnasem Eesti ruudusega puud ja metsad, aga noh, erinevus on küll näiteks kõrged mäed ja no selliseid Eestis ei ole, teist ees ei ole. Ja suusatamine on ka üks populaarsemaid spordi ja eriti kuidas see kuuma kumu pesi maast maastudega natulaarne kuumavee allikad, kas kuuma vee äärikas allikas häälikes? See on nagu? Et neid on seal ka rohkem kui rohkem ja rohkem kui üks lähima kuumavee allikas. Kas koht on kulmu 10 minuti kaugusel saab puru rinnast puhkepäevadel selline koht, kus inimesed tulevad, tellivad, naudivad ja ise ka olete käima ja see on minu lemmikkoht, no spordihuvilistele üle maailma olid maagilised aastal näiteks 1972 ja 2009, mis puudutab nüüd saparo linna, et vastavalt siis taliolümpiamängude ja suusatamise maailmameistrivõistluste toimumisele. Jaa, saparo linn ei ole ju üldse mitte vana kuskil umbes 146 aastat, ma vaatasin, päris noor linn. Sellepärast 19. sajandil hukaidu veel ei olnud. Metsades aga sellel ajal inimesed ise, kuidas nagu mütsid metsa maha ja müts maha ja tegid maad ja kasvatasid kartulit ja see noorkoht noorkoht ja siis ühel hetkel tekkis linn ja tikkis linn, palju seal veel linnu on peale saparaat? Ikka 10 15, aga sappar on kõige suurem sapurun, kõige suurem. Aga milline see teie kodu oli, kas teil oli maja või oli teil korter või? Kirjeldage natuke oma seda päriskodu ka? Elasime korteris ja vennadega ükstuva ja vanema vennaga jagasime tuba, nooremal vennal ei olnud kaua oma tuba kukub kulutuba, selline tüüpkorter, ma saan aru, jah, jah, tüüpkorter, terve maailm on täis tüüpkortereid, aga Jaapani korterites on midagi erilist või sellist noh, maavärinakindlamaks tehtud kuidagi ja kindlasti maavärina kindlaks tehtud majad. No see on konstruktiivsed lihtsalt niimoodi tehtutega välimuse poolest eriti ei näeks nagu suurt erinevust tüüp kurtel. A te teate, et Jaapanis nagu istutakse põranda peal minu korteris oli ka samamoodi, et meil ei olnud toolid ja istusime põrandal padja peal ja senini nad madal laud. Siis oli unistused. Kunagi ma tahaksin nagu toonistuseks süüa. Kõik söögikorrad kodus olid põrandal istudes, jah, jah, minu minu puhul ja ja üks väike detail veel, et ema tegi kõik toidud, aga oli üks spetsiaalne roog, mida võis teha ainult isa. Jah. Mis oli? See on nagu Teppa jakid kord nädalas, isa küpsetab liha või teeb jaapani bangkoki köögiviljadega, see oli nagu olid Joar, et keegi teeneid ei toste, isa, see oli nüüd puhtalt teie peresisene rituaal või, või ongi nii, et on teatud toidud? Jaapanis tohivad ainult mehed teha või? Ei, see on vist jah pere Lituaar, sest isa oskab kõige paremini. Kui te kooli lõpetasite, ma saan nii aru, et siis te läksite su Kuuba ülikooli kuva asub Tokyo lähedal. Siis ma läksingi rikkuri üksi elama. Ühikas oli väga põnev, muidugi põnev kogemus, aga mida te õppisite ülikoolis põllumajandusneli aastat ülikoolis magistrantuuris, kaks aastat, siis kukkus aastat ja siis tuli see ajalooline päev, kui Teie ülikoolid oli Rein raudloenguid pidama, jah. Kas ta siis kuulsid esimest korda, et on olemas selline koht nagu Eesti või teadsite varem ka? Vabandust ei teadnud. Sorry, Rein raudtee pidi teid millegagi köitma teile huvitav olema, et kuidas siis pärast teie lähem tutvus väljanägijad läksite juurde, ütlesite, tere, mina olen Taigo või kuidas see välja nägi, ta Talle loengut kutsuti jäid nagu ühte söögi ja siis ma jõhvi rikkunud, istusin nagu tema vastas, siis ta rääkis mulle, et tulge eestisse ajamine, loomulikult toimus jaapani keeles palee res Rein raudtee ab Jaapanist peaaegu kõike ja no ta tuli sellepärast, et minu ülikool ja Tallinna ülikool sõlmisid selle vahetus programmid. Ja siis ma arvan, tal oli vaja tudengid, kes Eestisse tuleks. Aga muidugi oli võimalus Läti, Leedu, Poola isegi vaid Jaanika õppima minna sõites samal ajal sõlmiti nagu kõigi riigiti ka selle lepinguid. Aga selle programmi vahendaja Jaapanis soovitas Eestit. Eesti on nendest riigiti köie avatuma, riik Euroopasse. No väga tore, kui nii arvatakse, aga kui kiiresti te otsustasite kohe samal hetkel pärast seda õhtusööki või natukene harjusite mõttega? Jäi mitte kohe tegu veel kaua tõugu võtsite üks kaks kuud ja mis aastal te siis Eestisse jõudsite? 2007. Teie sihtpunkt oli siis Tallinna ülikool ja, ja mida te siin õppima hakkasite lisaks eesti keelele? Euroopa Liidu politoloogiat ja majandusstrateegiat ja siis ma võtsin ka eesti sotsioloogiat, et me käisime vanglat vaatamas ja näiteks kodutu kodutute öömajas käisite ja, ja me käisime vaatamas. No jaapanis on ka sedasorti asutusi. No ikka lihtsalt polnud võimalust seda vaatama minna, aga nüüd oli see nagu asjakohane. Kuidas eesti keele õppimine välja nägi? No oioi oli vaga umbaga raske, on väga raske. No räägite ju ometi? Talle sellele, et eestlased on nyyd kallartlikut vile keele suhtes. Ükskord ütlesite mulle eesti keelt oli kõige raskem õppida võrreldes kõikide teiste keeltega, et kui palju te veel keeli oskate? Oskaks, aga ma õppisin hiina keelt Jaapanis ja siis inglise keelt ning inglise keel on perfektne, ilmselt teeksin barbectine, aga korralik, parem kui eesti keel praegu ma arvan, aga eesti keel siis tasapisi iga päev sadade juurde. Jah, aga milline see tudengielu oli, kust ta siis elasite, kuidas siin hakkasite pima seal karu karu 17 selle juhikas Seitsmendal kursil ja jagasime sõrgurdellid hispaanlastega ja üks Itaalia alasega. Ja siis kõik ühes korteris ühes kurdis mina ja üks soomlane, see oligi vast palju seal ikka kokku neli tuba seal mahtusite ära ja see lihtsalt nagu. Kuna see on nii teistsugused minu arvates, et hakatakse hommiksöök kell 12 ja õhtusöögi kummalisest hakkavat valmistama ja kell 11 ühte sööki kell 12 siis pidu. Te magasite juba. Ja see oli huvitav kogemus teile. No kaua ta seal ühiselamus siis elasite? Ikka üks aastat ja kaua te Tallinna Ülikoolis õppisite, üks aastat ka üks aasta, kas te siis ei teinud seda programmi lõpuni? See programm oli lõpetasite ära. Nii, ja siis läks teie elu siin Eestis väga huvitavaks, kulinaarselt. Sõnaga paralleelselt kõige sellega teil hakkas juba see teadmine kuklas tiksuma, et ma tahaksin midagi siia teha, et sõnaga teil vaatamata kõigele, mis te õppisite tundsite, huvi on ikkagi toidu vastu ja kuskil ikkagi vaikne unistus oli, et saaks oma toidukoha teha, kuidas see hakkas välja nägema, see mõte ei tulnud kohe siis ma läksin Jaapanisse tagasi, sa mõtlesin. Tahan teha, kas ma hakkan tööle minema Jaapanis, kas ma otsin tööd pigem varis maa? Kas ma õpin edasi, mis ma tahaksin teha ja kohtusin ühe inimesega Jaapanis ärimehega ja ta kuulas minu kogemusi Eestis siis ta ütles lõpuks mulle, et taigud. Okei, sul on hea kogemus, aga see jutt, ei, mitte midagi, mulle sinu jutt ei jõua minu südameni. Mõtlesid pidi olema väga hea kogemus, aga mis sa tegid seal Eestis missa omandasid, nad ei midagi omandasite aga, aga ärimehele sellest ei aidanud, ei aidanud. Ja siis ta tõi sellise lause, et istu kivi peal kolm aastat. Et sa laed, mis on tartiseerus. Et kui sa alustad midagit, jätka vahemalt kolme aastat muide, ei näe mitte midagi. Kui sulle meeldib Eesti vahimanud. Miks ka mitte jätkata seda teed, kuigi veel ei tea või, või veel ei tea, sina ei tea. Mis Eestis nagu saab? No ühesõnaga, debackisite kohvri tulite tagasi. Ja teistkordne tulek Eestis, see oli siis aastal 2000 oli üheksa, 2009. Nii, kuidas siis sündmused hakkasid arenema? Kuna mina olin veel tudeng Peari magistrantuuri, mina läksin uut maadelt nagu doktorantuuri programmidesse, seal Su Kuuba ülikoolist samovariga, nii et olite veel tudeng, veel tudeng ja praegu olete ka? Ei veel ei, ma lõpetasin ära, nii, tulite tagasi 2009 ja kuna te olite tudeng, teil jäi lause pooleli, mis siis oli? Ma konsulteerisin minu õppejõudu ka, nii et ta on väga sümpaatne, väga tore õppejõud ja ta sai minust aru. Siis ta paks võimaluse teha tema uuringut Eestis. Kuna ja tookord juhis sellise nagu suure maailmauuring mingi programmid, mis teie see kitsam spetsialiseerumine oli, te ütlesite, et põllumajandust pisite ja küll majandus, aga mida te pidite nüüd uurima, mis see oli see et see oli mittetulundusühingut kui nagu aktiivsed mittetulundusühing, kui mõjukad mittetulundusühing majanduses, kui poliitikas kana minut Actimine oli Eestisse tagasi tulla, siis ma suur aitäh. Kui ma oskaksin, siis ma teen seda uuringut Eestis. Ja siis ma sain stipendiumid selle Tartu ülikoolist ja ma tulin siia. No aga selge on see, et hakkasite siin tegelema ka sellega, et luua oma toidukoht ja kõigepealt sai alguse väikepuud ja Kunderi tänaval just just kuidas see protsess välja nägi, see 2010 seal oliivimäel vanalinnas tehti kanaleid kunstigalerii peale liit ja siis tuttava kaudu ma sain ta kontaktid ja siis ma paksin, et kas ma saan süüa pakkuda seal kohal siis mulle anti seda võimalust teha siis alguses ori aininud üritusel aga pärast seda juba neli korda nädalas lõuna ajal mummu nimel sain jaapani Tuit pakkuda, aga seda pandi kinni. Siis meie läksime õele kohare kalasadamakohvikusse ja seal kaks korda nädalas nagu jaapanipäevad. Et meie täitsa oma menüüga pakkusime süüa. Siis me ostsime kõik toiduaineid Eesti hulgimüüjate käest, aga mul tundus nagu puudust lõpetati see koostööd, siis me mõtlesime okei, restorani agamisega ikka läheb aega, peab pindatutma ja peab tegema investeeringut ja nii edasi. Aga paemalate, nagu meil on kontaktid jaapanlastega, Jaapani hulgimüüjatega otsene kontakt, miks ka mitte, nagu me ise tooksime maare. Ja siis Jaapanit, huvitav pood, Momo sündis 2012 Kunderi tänavale selline pisikeses. Nad olid ikka väga visa, visalt olete ja energiliselt olete nii-öelda läinud oma eesmärgi suunas ja saite oma poe püsti ja, ja edasi juba mõtlesite veel suuremalt töödeks toiduga ka olla, jah? Jah. Ikka sai restorani avamine olnud minu unistus. Unistus täitus. Taidlus, aga unistus täitub siis, kui kliendid on õnnelikud selle toiduga selle restoraniga ja töötajad, kolleegid, õnnelikud, seal töötamisega siis Masa verda, minu unistus on täitunud, kuidas praegu on, on siis kliendid õnnelikud ja töötajad ka või? Jah. Ma loodan arengu rõõmont veermenüüd, põnevamaks ja maitsvamaks teha. Teie söögikohanimi on dokumaru Ramenn, mis see tähendab? Tugu kahest sõnast tuge on hea omadus. Ja Marv on nagu Enzo ring. Ümmargune ring, ehk nagu harmooniat. Ja ramen, mis tähendab Ramenn on toidu nimi? Kuidas te endale töötajaid valisite? Konkurss oli või? Ja kuulutus oli kui muidugi nagu Leval, aga need, kes jäid nagu meiega on nii tublid ja head ja vaadet ja nii motiveeritud ja isegi kutsuvat nagu Docum aru, peret, pere ainukene nagu isa ema vennad vaid inimestega, kellega tööl tööl võib ka pere olla, loomulikult. No tell jah, see toidutegemise pisik lapsest saadik on jäänud sisse ja nüüd siis saite omale ka suurepärase väljundi, et seda realiseerida oma isiklikus toidukohas. No kui palju on neid roogi, mida te ise oskate teha? Taigo arhiti umbes. 10 20 50 ja 50. Kindasti teil on nende hulgas ka kindlasti oma lemmikud näiteks Jaapani pank koogid ja pani hautis nikuid, jagad. Ja supist rääkides näiteks ihkarina bet ehk kohaliku nisu maitsega supp. Millega te seletate seda, et nii hästi Eestis kohanesitaja, et teil on siin sama hästi kui kodutunne tekkinud mitte ainult tööl, vaid loomulikult ka oma kodus? Kas ma olen kohanenud? Ei tea. Mulle tundub küll, et olete aitäh. Näiteks videoks nagu toitum väga taktis, mina söön kodujuustu, hapukoor, Eesti piimatooteid nagu igapäevaselt ja see mulle väga meeldib. Eestiga kohanemine on tulnud läbi toidu ja, või tee ja miks mitte näiteks hommikul, täna sõin ja just kodujuust ja Seppudel kaerahelbed ja meeldib ja, ja ma kõliimaga veel ei ole kohanenud pikk-pikk, pimedus talvel seda Jaapanis ei ole. Päikese tõusev riik Jaapanis. Nojah, tõusva päikesemaju ja, aga muidu vastupidi suvi on kaks-kolm korda ilusam kui Jaapanis oli tõesti hea, mille poolest valge ilus taevas sinine. Aga Jaapanis on ka Jaapanil. Aga siin meie see kuiv, mitte niiske kuiv. Tallinnas on siiski suhteliselt niiske, meri on ju priorides Jaapaniga vist tundub kuivem ja inimesed inimesed lisaks teie kolleegidele riigitele. Ja kuna mul oli see nagu Ma räägisin hispaanlaste ja Itaalia lastega natukene kogemis. Ma leian, et eestlased on heas mõttes nagu tagasihoidlikult ja ausat ja viisakat ja nagu sarnaselt on jaapanlastega eestlased ei olegi nii viisakad ja nii tähelepanelik jaapanlased. Aga eks meil on ka veel arenguruumi, ausus, ma arvan, teil on head kogemused selles mõttes. Jaapanis on senini aurukurdu ettevõtet ja, ja teeme ära, teeme ära. Aga nagu stamis, mõtled nagu teistmoodi, et nagu kaks nägu, nii et inimene võib teinekord öelda üht ja mõelda teist ja no seda on siiski igal igal pool ja aga tulles selle toidu juurde tagasi, et kas Eestis on mõnda sellist toitu ka, mille puhul te absoluutselt ei saa aru, kuidas seda süüa on võimalik. Verivorst proovisin uuesti. Eelmisel jõuluajal, aga massein ilma moosita. Pusena moosiga, pohlamoosiga pohlamoos ja siis järgmine kord pohlamoosiga proovi uuesti. Kartul võiks ka juures olla, kartulit ei söö või kartulit ei söö, ütleme lisaks kaerahelbepudrule ja kodujuustule on veel midagi, mida te olete just siin Eestis elades sööma pinud. Õppinud punane punane juur, PPd, peet ja peedisupp meeldib, meeldib, Jaapanis ei kasva, aga te oma toidukohas ka seda peeti, kasutate Jaapani küünis ja seal dogma aru, Romennis seal? Ei ole. Mitte ma ei ole selle peale mõelnud. Sest tegelikult toidutegemine on loominguline alad, nii võib uusi komponente lisada, ehkki sammas on siin neid, kes sellele vastu vaidlevad, aga öelge Taigo oks teil ütleme Eesti kodus on mingisugused sellised pani traditsioonid ja rituaalid ka au sees, millest te kindlasti kinni peate, et noh, et ei tule kõne alla, et seda või teist asja ei tee mingid pühad asjad täpselt nii, nagu see oli Jaapanis. Esimene jaanuar hommikul, süüakse spetsiifiline sük ja mis sisse käib? Küpsetatud riis, kuuk, seda me sööme kindlasti. Esimene jaanuar, et siis on terve aasta õnnelik, terve aasta õnnelikult ja siis ema saatis mulle mustatoad. Vot ka neid Pekka sõja aastal täpsema. No mis te arvate oma tulevikust, jääb see Eestiga seotuks või? Ja muidugi, et ma tahaksin, kui tohib, ma tahaksin Eestiga sidet jätkata ja peeri nagu tugevamaks teha ja ma tahaksin õppida ka. Ma olin väga palju õppinud Eestis ja eestlastest ja ma tahaksin veel õppida edasi. Et miks mitte jäädagi siia elama. Päriselt, mine tea, jah. Jah. Veer ei tea, Iru näidab edasi, aga see on üks võimalus. Jah. Aitäh, aitäh. Stuudios olid jaapanlane Taigo Takagi, saatejuht Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.