Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere Admurditernadjeestab tšelle oodava. Tere. Teil on ka kirjaniku nimi Mosnadee ja seda teavad lisaks teie sõpradele ja tuttavatele ka need inimesed, kes on lugenud näiteks jaanuarikuu ajakirja looming. Sealt leiab teie luuletusi ja seda puhtas eesti keeles. Äsjaga kõlas üks udmurdikeelne laul ja sellel on jälle teie kirjutatud sõnad millest siin juttu oli. See on selline laul, et mina tahan olla õnnelik. Ühesõnaga, kui rääkida ühe lausega, siis mina tahan olla õnnelik üsna uus, ja seda siis leidis minu raamatust Meie küla selle off helimees, kes tegeleb muusikuga ja tema lõi juba mitu laulu minu sõnadele. Ja see luuletus Talle meeldis ka. Väga tore ja sõnum on kuidagi väga selge ja lihtne. Ma tahan olla õnnelik, mida siis? No kirjandusliku tegevuse juurde lähemalt jõuame me üsna pea, aga kõigepealt oleks huvitav teada, te siin mainisite oma küla ja oma külameest, kes teie sõnad siis muusikasse valas, et milline oli teie lapsepõlvekodunadi ja kus see oli? Mina olen sündinud udmurdi külas, mis asub lõunaudmurdimaal. See on väike väike küla, mina sündisin aastal 76 ja siis oli selline juhtum, et paljud Lähed lõppesid selle tõttu, et need kulutati ebaperspektiivseks ja minu pere pidi kolima siis suurema külla sisse ja siis ma käisingi juba koolis kooli ma läksin juba, no siis on asi on väga tuntud küla suur küla ja see on rajooni keskus nüüd. Ja seal on kaks kirjandusmuuseumi on asi, rajoonis on pärit 80 protsendi kirjanikutest, kes praegu kirjutavad udmurdimaal. Et see soomeugri naisluuletaja esimene soome-ugri naisluuletaja, nagu te ütlesite, Saltšoki ja siis veel udmurdi prosaist kenaadi Grassinikov kaob siis neile mõlemale on seal muuseum pühendatud. Ja ja nad kodumuuseumid, nende kodumuuseum, nagu siin Tammsaarel, udmurdimaal on need kaks ühes külas, kaks muuseumis kulgemine vaimses mõttes äärmiselt rikas küla, väga rikas küla suure ajalooga. No. Teie kodu ma vist ei eksi, kui ütlen, et teie kodus räägiti loomulikult ainult udmurdi keeles. Mina pere ongi selline jah, et räägime udmurdi keelt ja mille eest ma olen väga tänulik minu ema ja esele, ma tean, et minu põlve noored noh, minu vanuses inimesed, kes on sündinud linnas, neil ei vedanud nii palju nagu minul, et nende kodukeel kuigi oli udmurdi pere, aga need kodus rääkisid juba vene keelt ja siis seda ka mulle väga vedas oma perega ja ema ja isa räägiksid minuga udmurdi keelt. Vene keele rääkimise lugu, see on selge ju, et peetakse perspektiivikaks ja tahetakse Moskvasse minna ja nii edasi ja nii edasi, et noh, et, et ei, ei osata või ei juleta või mis iganes hoida seda oma oma keelt ja oma kultuuri, et ah, see niikuinii hääbub ükskord nagu teie koduküla. Noh, see see, et vene keel tuleb niikuinii, sest koolis õppimine ja kõik venekeelne ja ma arvan, et see just on tähtis säilitada oma udmurdi keelt praegu praeguses Venemaal. Et see vene keel tuleb niikuinii, sest see on riigikeel, riigikeeles töötavad kõik raadiot, televiisorit ja kõik koolid, lasteaiad. Aga see jõudmordi kelmis mulle kodust on antud, see on minuga alati koos ja see aitab mind terve elu. Aga lähme veel kord teie lapsepõlve koju, et mis elu seal elati, Te, olete ikka hea sõnaga oma emast rääkinud, et no kuidas siis teie lapsepõlvekodus kõikvõimalikest udmurdi tavadest ja riitustest kinni peeti, lisaks sellele, et keelt räägiti aga kõik muu, ka jaks, näiteks lauldi rahvalaule. Tulla ja, ja muidugi miljon tavaline udmurdi pere ja saame oma sugulastega väga tihti kokku. Sünnipäevi kindlasti siis pulmad, niisiis matused või siis armeesse saatmise, et kõik need kokkutulekud on väga tihti, just jaanuaris oli minu venna soolaleivapidu siis jälle umbes rohkem kui 50 inimest olid kokku tulnud ja meenutasime oma vanavanemaid ja nüüd see käibki elu igapäevane, elatakse seal suhteliselt sellist seltskondlikku elu. Ja me väga palju kohtutakse ja sõitakse külla teineteise juurde. Aga need kombed ikka need traditsioonid, et riitused olete öelnud, et allikaveega vestlema, õpetas teid isa, no mida see tähendab? Ma arvan, et iga inimene vestleb pallikaga stiilist, ima allikaga ei ole veel vestelnud. Huvitav kuulda, et udmurdid usuvad, allikas saab kinni hoida, allikas saab sulle tervist anda. Võiku isa ja midagi ei tee ilusti ja nii nagu peab tegema, siis ta annab sulle Haimsiga oma külma veega. Nii et kui jood vett allikast, siis peab Ma allikat ja panime sinna väiksed rohutüki. Et et siis niimoodi tegid meie vanavanemad, mine ka, teen niimoodi, et ära pahanda. Rohutükid tähendab maast kitkutud, natuke rohtu ja valetaja ja mida konkreetselt see riitus tähendab siis, et et see rohi ja see allikavesi, et nad nagu siis omavahel kuidagi annate midagi selle eest, et sa võtsid midagi. Aga niisugus, müntide viskamist, allikasse või seda meil ei olnud. Rohkem eesti folklooris, hõbedasest. Udmurdi naised kandsid alati kaelas, meil on ka nagu Zetodil suured ehted, hõbedast ja need tehtud võiksid olla viie või kuue kilosed. Ema õpetas teile rahvalaule, mitte ainult ja rahvalaule ka ja Ta õpetas mind näiteks ka rahvariide tõmblemist ja palju teisi asju. Ja täiesti vabalt, kui vaja, siis õmblatte rahvariided valmis. On suur töö ja kui palju neid oli, siis mida te õmblesid? Need olid kaks lõunaudmurdi kostüümi ja kolm põhjaudmurdimaa omad. Põhjaudmurdi rahvariiete õmblemine oli minu jaoks uus asi. Aga Tenno nendele raamatutele, mis mul käes olid, sain seda teha. Ja praegu me kasutamegi neid riideid. Nii et kokku viis kostüümi ja kindlasti mitte lihtsat, vaid üsna keeruliste mustrite ornamentidega. Kasutasime siin olemasoleva materjali, nii et, et nad ei ole sellised, võib-olla ka rikkad ja ehtsad, aga iga naine püüdis teha nii, nagu ta oskab ja oste, ilusaid materjale ja häid neid lindi kesi. Nad andsid mulle, mis nad ostsid ja siis ma õmblesin neile. Siis on teil kodust ikka täitsa palju kaasa tulnud ja ma olen väga tänulik oma kodule nii vaimsest kui ka näputööoskust, aga isa, ema, praegu on nad olemas. Ja ja isa on pensionil, praegu ema vilt eitab viimane aasta. Vend elab viie kilomeetri kaugusel emast ja nüüd on tal oma pere ja oma laps ja oma koduga. Ja te olete rahul nende käekäiguga seal kaug- ja olen väga rahul ja oleme rahul sellega, et nad mind vastu võtavad ka kõik minu projektid, hullud projektid, mis Eesti kehtiga seotud on, nad võtavad vastu. Hullud projektid kõlab muidugi väga ahvatlevalt. Nendeni me jõuame ka varsti, aga mida te teadsite Eestist siis, kui ei olnud veel nagu päevakorral see siia tule. Maabisin udmurdi ülikoolis ja õppisin udmurdi filoloogiat, nii et eesti keelest soome keelest ja Ungari keelest ma teadsin palju. Küll, aga ei teadnud väga palju Eesti ajaloost, mida miskipärast meile ei õpetatud. Nii et kui ma hakkasin näiteks tõlkima Valtoni elulugu, mina ei teadnud, mis tähendab sõna deportatsioon seilamine ja see oli minu jaoks väga uus. Teil kodus ei räägitud sellest, sest see puudutas ju ei räägi mitte ainult minu koolis keskkoolis ei olnud õpetatud seda ja ei olnud õpetatud ka ülikoolis, mida ma olin lõpetanud. Teadmised tulevad ainult isiklikult tutvust Te kaudu. Et õpikuid olid veel vanad, praegu ma ei tea, võib-olla praegu juba kirjutatakse nendest asjadest, mis tegelikult nõukogude ajal olid, aga kõik need teadmised, mida ma sain neid ma sain tänu oma keel uurimusele kirjandus tõlkides. Ja minu arusaam ajaloost muutus ka palju tänu sellele, et maale hakanud eesti kirjandust tõlkima udmurdikeelne. Nii et. Tegelikult saan ma siis õigesti aru, et kõik algas sellest, et teie kätte sattus ajakiri raaduga, see on siis eesti keeles Vikerkaar, nagu me kõik teame. Ja peale udmurdi ülikooli lõpetamist ma hakkasin töötama rahvusraamatukogus soome-ugri dokumentide osakonnas ja seal ma töötasin projektijuhina. Ja seal olid siis kõik need eestikeelset raamatut, mis sattusid udmurdimaale ja olid seal näiteks k terioodikast raaduga e-kiri, mis oli täitsa venekeelne. Ja see oli minu jaoks väga huvitav lugemine. Miks ta teile meeldis? Seal olid vene keelde tõlgitud eesti kirjanduse lood või? Eesti ajaloost olid materjalid seal 90.-te aastate raaduga oli väga ilus ja huvitav minu jaoks. Te olete öelnud, et esimest korda kohtusite eestlastega soome-ugri kirjandus assotsiatsiooni üritustel ja et need eestlased, kellega ta seal kohtusite, tundusid ele imelikud. Ja oma lemmik ma kunagi ei unusta, kuidas ma vestlesin Kristiina Ehinaga. Ehiniga Emil, tekkis vestlus, magistsin, millega Sa tegeled? Ta ütles, ma olen poetess, ma olen luuletaja. Mina olin ka olulede, aga kus sa töötad? Mulje luuletaja vil kord ütles tema olles aegs kõik, mis hea luuletaja, udmurdi maali, aga sa ei saa elada oma luulest mitte kunagi ja mitte kuidagimoodi udmurdimaal. Sest meil ei ole kultuur kabidali. Juba pärast sain teada, hiljem juba sain teada, et on olemas kultuurkapital, on olemas teised fondid. Euroopa fondid, mis toetavad. Tol ajal, kui ma esimest korda vestlesime Kristiinaga, siis tundus mulle saani imelik. Mulle tundus, et see on nii ilus, mingi valge puhas luuletaja ja, ja ma ei saanud aru, kuidas saab ainult luulede olla ja mitte midagi teha. Kui teinud luuletada, no eks Eestis on selle asjaga ka nii, et igatpidi on, kes saavadki nii, et ainult luuletada, kes käivad ka seejuures tööl oma kirjandusliku tegevuse kõrvalt, et variante on palju. Meil on üksainuke kirjanik, kes on vabakutseline kirjanik, udmurdimaal, keda kõik teavad ja kõik aitavad teda. Aga siin on need vabakutselisi, on palju. No kui 2002. aastal toimus soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni Kokkutulekud murdi maal, siis Arvo Walton oli sel ajal soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni president. Saite temaga lähemalt tuttavaks ja sealt sai alguse teie Eestisse tuleku mõte. Jääda. Kohe küsis, kas sa kirjutad, ütlesin ja kas sa tõlgid ka ja, aga ma trükkisin sellel ajal ainult line kirjandust udmurdi keelde. Tema pakkus siis tulla Eestisse ja õppida eesti keelt selgeks ja hakkama tõlkima eesti kirjandust udmurdi keelde, millega ma tegelen singi väga palju ja praegu ka tegelen. Aga tegelikult siis konkreetselt oli see hõimurahvaste programm, mille kaudu ta Eestisse tuli pärast maa ja taotlesin hõimurahvaste programmi stipendiumi, et õppida siin. Ja tulite siia ja oli siis samasugune asjade käik nagu teistegi puhul, kes siiani hõimurahvaste programmiga on tulnud, et kõigepealt oli eesti keele intensiivkursus. Ma õppisin Tallinna Ülikoolis, mitte Tartu ülikoolist. Et minu ajal minu ajal oli sein intensiivkursus kaks korda nädalas, seda ei olnud palju, et võiks rohkem olla. Võib-olla praegu on juba sellised intensiivkursused ka Tallinna Ülikoolis, aga see oli aastal 2004. Peaaegu oli väga huvitav, et ma tulin Eestisse, kui Eesti astus Euroopa liitu eesti keelt. Ma õppisin koos hiinlaste, jaapanlaste hispaanlastega, taanlaste prantslastega. Olen nendega praeguni sõbraks jäänud, suhtleme nendega ja suhtlemiskeel on eesti keel. Praeguseni jäänud. Omavahel eesti keel ja no kuidas see tunne oli ühes grupis, hiinlastega, jaapanlastega, prantslastega inimesel on ju ikkagi kombeks aeg-ajalt ennast võrrelda, kuidas teile tundus, et kuidas teil läks, et kas keegi takerdus ja kellelgi läks see asi nagu libedamalt ja kuidas teie õppegrupp siis eesti keelt omaks võttis? Siis meil oli, meil oli väga hea, et õpilased selles mõttes, et kõik olid juba täiskasvanud ja teadsid, milleks nad õpivad eesti keelt ja kõikidel oli eesmärk just eesti keelt ära õppida. Muidugi käitumises ja oma huvid ei poolest, valikute poolest olid kõik väga erinevad. Aga minu sõpradeks said kohe kadel Allased, kellel on samad. Avastasime, et on olemas ka teised, kes mõtlevad samamoodi. Ja siis hiinlastega kuri Allannaga suhtleme tänapäevani. Kas nad on jäänud Eestisse? Enam-vähem need seltskond ikkagi korealanna jäi Eestisse ja jaapanlane ja Eestist ja teised on eraleinud. Mis eriala lõpetasid Tallinna Ülikooli Tallinna Ülikoolis? Õppisin kirjandusteaduse erialal, lõpetasin selle. Ma kirjutasin diplomi ära ja see oli eestikeelne. Nii palju vaeva nägin. Aga sain kaitstud eesti keeles. Suurepärane, aga see meie jutt kõlab praegu noh, niimoodi, et kuidas kõik läks libedalt ja hästi ja, ja miks mitte, kui inimesel on motivatsioon ja kui on nii nagu te ütlesite, et kõik teadsid, miks nad eesti keeles õppisid, teie kaasa arvatud. Aga tuleme korraks nende esimeste hetkede juurde, kui te Eestisse jõudsite, kui teie jalg astus Tallinna linna pinnale, no millised olid vot siis need emotsioonid. Kui mina esimest korda astusin Tallinna ülikooli Karu tänaval Selle üliõpilaste ühiselamu ühiselamus ühiselamusse siis hakkasid mul probleemid, et pandi mind elama vene poistega, kõrvaltuppa, ma ei tea, miks nemad seal jõid kogu aeg. Ja siis ma mõtlesin, issand jumal, kuhu ma tulin. Mis see on, milleks ma tulin Iskarist siia ja sama jama on siin ka, et ma iialgi ei osanud seda oodata üldse. Ja siis ma ütlesin, et teate, mina seal ei ela selles toas. Ja ma mõtlesin, et nüüd ma lähenera, nüüd ma sõidan parem ära, parem praegu kui kõiv. Et aga siis kaebasin muidugi Waltanniele ja valdan seal midagi, ütles neile, et kõik teisel päeval kõik naeratasid ja olid väga kenad. Tulid ümber siis. Aga siis ma elasin juba teises toas, nii et ma õppisin kohe ütelda. Tere, minu nimi on iiamine, ei ole venelane. Seda ma sain aru, sest et kui inimene hakkab, räägime eesti keelt ja muidugi räägib vist vene aktsendiga, siis mõtlevad, et noh, tähendab, et venelane ja iga eestlane oskab vene kelk, püüab siis vene keelt rääkima. Siis ma mitu korda juba selgitasin, et rääkige ikka minuga eesti keelt. Ma õpin eesti keelt, palun rääkige minuga eesti keelt. Ja seda pidin ütlema igal pool postkontoris, kohvikutes, igal pool pressis. No selline oli teie lugu ja siis selle ühiselamut, aga jah, kahetsusväärselt küll, aga õnneks sai asi kohe ka õnneliku lõpu. Aga, aga no see muu kohanemisprotsess eesti eluga noh, ma ei tea, kas või Tallinna linnaga uute inimestega, et paljud üldse enne Eestisse tulekut nagu olite ringi sõitnud. Ma olen, ma olen käinud tegelikult ka Eestis ükskord, aga kui ma sõitsin Rootsi, siis Eesti oli transiitmaa ja siin ma olin umbes kolm tundi Eestisse Ma alati tahtsin tulla. Kui elad udmurdimaal ja teate Eesti kohta kirjandusest ja rohkem ajalugu loed rohkem raamatuid, siis alati on tunded. Sa pead just Eestisse minema, et Eesti näeb välja väga ilus ja tõmbav maa. Aga nüüd tooks sellesse saatesse sellise käigu, mida ma tavaliselt ei tee, ilmselt välja arvatud ükskord päris alguses, et kuna teie puhul on tegemist nii unikaalse inimesega kelle vanadele kirjutatud laule lauldakse ja ilusaid laule, et siis ma hea meelega siin meie saate sees keskel mängiksin ka ühte teie sõnadele kirjutatud lugu ja te teate väga hästi, mis lugu see on ja millest seal juttu on. See on siis sellest, kuidas aastal 2005 ma esimest korda nägin, kuidas toimub Eesti iseseisvuse päev ja ma olin siis Toompeale esimest korda elus, nägin, kuidas laulavad meest kurite, paljapäi ja lipud käes. Mulle tohutult meeldis ja sellest ongi see laul, et ma tahaks ka seest Ta laulvate meeste selja taga ja tahaks ka elada, siis on udmurdimaal väga ilus. Aga tuleme tagasi, nadi selle hetke juurde, millal te üleüldse hakkasite kirjutama, millal siis sündis see, et ikkagi peab hakkama oma mõtteid väljendama, paberile panema, et teisiti enam ei ole võimalik. No see oli kooli ajal ikka, kui kirjutasin esimesi luuletusi udmurdi keeletundidel. Ja siis esimene raamat, mul udmurdikeelne ilmus aastal 2002, teene 2005 ja siis 2006 ilmus Raamat siin Eestis kirjastuskeskuses. Ja see oli juba neljakeelne, et iga luuletus oli tõlgitud eesti, inglise ja vene keelde. Nagu öeldud, äsja ilmunud Loomingus on samuti teie luuletused ja keda see huvitab, siis võib endale muretseda selle ma ei tea, võib-olla te selle esimese luuletuse loete meile ette siin saates, et siis, kes ikka Brave tahta, ei hakka seda loomingut muretsema, aga samas nagu väike huvi on, siis mõeldes neile enim Eesti keeles munal jaan, ilmad, heas lapses ka kaks lugu ja siis luuletused ka, aga need olid tõlgitud, need aga on eesti keeles kirjutatud. Tahan küpsetada leiba siis, kui olen kõrval ja igatsen nagu kutsikas, siis kui vaatan liikuvaid huuli, aga ei kuule midagi. Siis kui kõigest, mis on ümber, tahaksin aru saada, aga mitte millestki aru ei saa. Siis, kuid tajun tahtmatult või meeliaga viisatud, leedud või jäetud pilku, sõna või liigutust. Siis tahan küpsetada leiba. Või on see elu või saavad nii kõhu täis ja rahunevad maha lubatud? Suurepärane aitäh. Te olete praegu väga aktiivne kirjanduslike sündmuste korraldaja ja ja äsja saigi midagi väga põnevat läbi, et räägiksime sellest, mis seal udmurdimaal toimus. Viis aastat tagasi oli see esimest korda ja siis ma mõtlesin, et, et noh, sõidavad need Maria Kangro ja Mihkel Kaevats Murnimale, sest Mihkel Kaevats ise oli seda pakkunud ja ise tahtnud sinna minna ja oma raamatu esitada. Aga siis ma mõtlesin, et ei hakka enam sellega tegelema, aga kuidagimoodi arenes ikkadena päevani kestval see, et jaanuaris toimuvat udmurdimaal eesti kirjanduse päevad. Nii et tänavu on udmurdimaal käinud Jaan Malin, Triin Soomets ja Roomet ja kapi. Need, kes tavaliselt esimest korda tulevad udmurdimaale, siis nende jaoks on huvitav see, et lumi on kõikjal ja terronan lühike. Ja noh, sellest on kirjutatud sirbis, mis ilmus reedel. Nende kirjanikkude muljed udmurdimaa reisilt. Te peate silmas kuuenda veebruari sirpi ja kuuenda veebruari sirbis, Jan ma olin, ja Triin Soomets Romet ei hakkagi, räägivad sellest, mis neile tundus väga imelik või mis neile meeldis udmurdimaal minu jaoks, aga see on väga tihe tegevusest, et juba kaks kuud varem ma hakkan seda taotlema, otsima sõiduraha ja otsima need tekstid, mis oleksid huvitav udmurdimaal lugeda ja korraldada udmurdimaal õigeid üritusi, mis näitaksid eesti luuletajad ja mis oleks kaod mordi kultuurile vastuvõetav. No teie energiana Tiiun piiritu, sest lisaks sellistele asjadele põletadega eestivad murtide ühingu juht ja mis elu siis seal elatakse, kaks aastat tagasi mind valiti sinna juhiks, enne seda ma teadsin, et Eestis elavad udmurdid ja nad on erinevad. Need, kes on tulnud nõukogude ajal juba ja need, kes tulid praegu nagu mina Eestisse õppimasi jäätisi ja tegemist on meil palju, me oleme need ja Eestimaa rahvuste ühenduse kaduse all. Mulle see väga meeldib, sest Eestimaa Rahvuste Ühendus annab meile võimalust osaleda koos teiste ühingutega erinevatest festivalidest ja etnolaad korraldatakse ka septembrikuu. Et ainult häid sõnu saab ütelda. Ja siis meil on võimalus esineda oma rahvalauludega igal pool. Me käisime just Riias esinemas, samasugune Läti rahvusvähemuste ühendus on olemas. Riias jäi nii, et me esinesime oma udmurdi lauludega kassiajal. Nii et meil on Tartus tegutsev ansambel Jušan kuur. See ansambel on juba väga vana, tegutseb 16 aastat järjest. Tallinnas on praegu lauluansambel Jošmess, mis täiendab pallikas. Kokku, et udmurdikeelseid laule laulda, üks kord kuus, saame kokku, et midagi küpsetada udmurdi pärast. Aga nüüd tuleb välja, et te laulate minu küsimuse peale te vastasite, et kõvasti ja valesti ainult koos teistega jah, teistega koos ma, mina, mina panna neid kokku ja et inimesed hakkaksid maailma ja meil on suurepärane lauluõpetaja praegu haige hoog, eestlanna, kes laulab udmurdi keeles praegu ja ma olen väga tänulik temale. No lisaks teile nadi olen ma siin sarjas paari udmurdid tariga veel kohtunud Ludmilla Ruukeli ja Jelena kirdiga, aga oleks võib-olla tore värskendada seda fakti, et palju ikkagi Eestimaal neetud. See on suur küsimus, et. 89. loenduse järgi on neid rohkem kui 400. Praegu minu vihikus on 50 inimest, kellele ma helistan, kui udmurdi üritus tuleb rohkem kui 50 ja nende seas on ka neid Kes ütleme, eesti keelt veel eriti hästi, räägi jah, või ütleme ka neid, kes on otsustanud, et nad võib-olla saavadki hakkama, et noh, et ilmatanud hakkaksid seda eesti keelt õppima, et kas see on igasuguseid. Igasuguseid inimesi, kellel kodukeel on vene keel juba ammu ja nad ei tahagi kuulda midagi eesti keelest ja kellelgi on vastupidi. Tartu noortel on imelised perekonnad, kui ema on udmurdi, saan Mari Laane ja siis kolm last ja lapsed räägivad nii mari kui udmurdi kui ka eesti keelt ja ükskord avastavad vanemad, et nad saavad ka vene keelest aru, sest ema ja isa omavahel räägivad vene keelt. Nii et net, peresid on olemas, väga huvitavad lapsed kasvavad. Tartu on selle poolest väga imeilus, näeb välja Tallinnas mikskipärast, see udmurdi keel läheb natukene kaduma, nagu ma näen. Aga on tore, kui inimesed tahavad tulla koos ja neil on huvi udmurdi laulude vastu. Siin Me oleme ühtsed, et udmurdi laul ikka ühendab inimesi täiesti. Kogemata tekkis mul selline küsimus, et kuidas murtidel, muide, huumorimeelega lood on, on selline rahvas, kes nalja armastab või on pigem tõsine. Ei, me oleme erinevad. Nalju teevad ka väga palju. Aga milline teie enda Eestis asuv kodune tee on, et, et kas te nüüd peate ka selles kodus sellistest tavadest ja riitustest kinni või lihtsalt on see elu nii kiired nagu väga selle peale ei mõtle. Ja ja lihtsalt siis, kui kohtute, eesti, udmurdi ühingu rahvaga ja siis teete tähistate kõik võimalik kõiki asju või on siiski mingid väga kindlad asjad, noh, ilma milleta teie kodu ei oleks teie kodu. Ka siin Eestis, no mina elan kalamajas ja mulle väga meeldib, et see on eestiaegne maja männipuust ja pall palkidest ja seal on Me yhingu lipud, kõikud, mordi maalib, risti maalib ja meie vihingud mordi ühingu lipp teil kodus minu kodus, sest meil ei ole eraldi ruumi ja siis minna juures on väga palju udmurdikeelseid raamatuid ja eestikeelseid raamatuid, mis võiksid huvi pakkuda Admurdidele, et kogu töötab. Siis on mina juures ööbimismajja neetud murdid, kes tulevad mikskipärast Eestisse või sõidavad Soome, Rootsi satuvad Eestisse siis, kui ööbimismaja on vaja, siis ma pakun seda võimalust ka. Et mul on alati külalised ükskord Kuusmaa korraldanud murdi köögile pühendatud õpitoad, et eelmisel aastal oli väga hea õppetuba. Ükskord me saime sisud murdidega minna juures kokku vanematega, kes räägivad udmurdi keelt ja kes tahavad ahju vaadetaja. Et no mulle nahijad tuld olema, sest jah, mul on puuküte sees ja see mulle tohutult meeldib. Ühesõnaga, ma saan aru, Eesti udmurdid, ühinge teie kodu nagu omavahel seotud teistmoodi ja ühest küljest ma olen juba väsinud sellest, et niimoodi see on, aga teisest küljest siis sellele, et abil on vaja sellist inimest ja sellist paika, kus kokku saada ja kus oleksid need kõik raamatut ja lipud. Aga ma arvan, et sellel aastal detsembril ma annan seda juhtimist üle, et las noored tegelevad sellega edasi. Tegevus niigi piisavalt ja elu keeb täistuuridel, nagu ma aru saan, nad iiaga te satute sünnimaale nii ehk naa ja mitte vähe, eks ole, äsja 20 aastas, kaks korda aastas, nii et nagu väga suurt igatsust ei saagi tekkida, ta ikka käite seal ja vaatate oma sugulased üle. Ma alati olenud murdi maal juuni alguses, kui tuleb metsmaasikaaeg. Jaanuaris, kui tuleb siis eesti kirjandus udmurdimaale. Et see on igal aastal igal aastal kaks korda aastas, ma püüdsin niimoodi elada, et ma jõuan. Suurepärane, kas olete oma elu jäädavalt Eestiga sidunud või mõtlete veel? Ma tahaks seda eesti kodakondsuse saada, seda teha nii raske kui no praegu ma pikendasin oma elamist lubasin tee kaudu, sest maateed on Eesti keele instituudis ja seal oli kaheaastane projekt. Ma teen iga päev üheksast viieni eesti udmurdi sõnaraamatu aga see projekt lõpeb ära need ja siis ma aru saan, et seda projekti edasi enam ei rahastata, nii et pean otsima teed või teist võimalustest Te jääda seal ske eksamid, ma kõike tegin juba ära ainult see, et mingi näiteks viimane eraütlemine oli sellepärast, et inimene võib eestist mujal olla ainult 300 päeva viie aasta jooksul. Mul see üllatas 400 päeva. Nii et ja sellepärast ma ei saanud pikaajaliste elamisluba. Aga kui sa pikaajaliste elamisluba kaks korda järjest, siis ei saa kodakondsuse taotleda, ühesõnaga mul läheb alati nende asjaajamistega ja alati mulle peab rohkem aega olema, aga vaatame ma loodan ikka, et õnnestub. Saate kindlasti ja meie kohtumise lõpetuseks kuulame kolmandat teie sõnadele tehtud laulu, kus siis muusika autor on, Sergei Kirillov samuti udmurdi ja tema selle laulu meelega esitab ja millest seal juttu tuleb? Sinna laulu sisse on pandud kõik sõnad, mida udmurdid räägivad, kui pöörduvad oma lapse või armsa inimese poole. Suurepärane ja ühtlasi suur tänu teile kud murditer Nadežda Slowoodova kirjanikunimega Musch nadi ja stuudios olid veel ka Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.