Tänase keskeprogrammi maast ja ilmast külaline on Andrus Mölder, mina olen Marje Lenk. Looduse ja teadusaastaraamatus, lehed ja tähed on kirjas, et finantsnõunik Andrus Mölder sügavamaks ja püsivamaks huviks laiemas mõttes on geograafia kitsamas mõttes väikerahvad leksikograafia ja kartograafia. Spetsiifiliseks huviks on see, kuidas rahvad oma kodumaad nimeta ütlevad. Mis on Fixi Lograafia, võib mõni kuulaja küsida. Eksijagraafiat võiks ühesõnaga nimetada libu asjanduseks, see on siis kõik see, mis puudutab erinevaid lippe, nende kujunemist, nende tähendust ja muud sellist. No see, kuidas rahvad oma kodumaad nimetavad, on, on minu sellistest kitsamatest huvidest ilmselt üks vanim vaid ma mäletan seda huvi juba kusagilt 11.-st 12.-st eluaastast alates. Miks see huvi tekkis? Väga raske öelda, ta ei, ei mäleta seda kuidagi. Aga see huvi on, on järjest süvenenud ja, ja kui kõigepealt huvitas ainult Euroopa, siis täna huvitav, terve maailm, see põld nii-öelda on väga lai, milles on võimalik edasi minna. Mõned näited, kui meie, eestlased, nimetame oma kodumaad Eesti siis näiteks mänksid nimetavad oma kodumaad Ellamannin või näiteks baskid nimetavad oma kodumaad Uscal Herria. Ja mitte kõik rahvad muidugi ei oma sellist erilist nimekuju asualale, kus nad elavad, on rahvaid, kelle võib-olla rahvuslik teadvus ei ole nii väga välja arenenud ja ja kes tegelikult mingisuguse konkreetse nimega oma maa-ala isegi ei nimeta. Enamus rahvaid siiski on päeva jooksul leidnud, et nad peaksid oma oma kodumaad kuidagi nimetama ja, ja need nimed on olemas. See infopagas, mis minul on, on Euroopa kohta täielik. See tähendab, et ka kõige väiksemate rahvakildude maade nimetused on teada. Muudest piirkondadest on see siiski tunduvalt karedam. Sest otse öeldes ega nende nimede teadasaamine väga lihtne ei ole. Siinkohal väike näide, mitte väga ammu, 2003. aasta lõpus ma tegin sellise katse, et kirjutasin Indiasse erinevatesse kõrgkoolidesse erinevatesse organisatsioonidesse, siis suuremates osariikides ja püüdsin teada saada, kuidas nende omas keeles on nende osariigi nimi või siis või siis mingi rahva kodumaa nimi. Ja, ja suur oli üllatus kui ladina transkriptsioonis nad saatsid mulle selliseid rahvusvahelisi võitleme, inglisekeelseid, inglisekeelseid sõnu ei tulnud aga sealt välja mitte ühtegi tegelikku omakeelset nimetust mis mul tegelikult suures osas on isegi teada ja millest paljud näiteks on avaldatud eestikeelses kohanimede raamatus. Selline juhus oli, et tamili saatsid mulle nime, et noh, et see Tamil Nadu, mis, mis inglise keeles ja mis ka eesti keeles on kasutusel, et see ongi nende Nende omakeelne nimetus, kuigi tegelikult on teada, et nende maa, oma keele nimetus on, on kokkukirjutatult ja mitmesuguste nii-öelda krõnksudega seal keskel ja ja pigem hääldatakse kuidagi Tamil, Nadu osa, info hankimine ka tänasel internetiajastul väga lihtne ei ole kuigi mitmesuguseid nimekujusid, millest ma olen kahelnud, olen ma püüdnud üle kontrollida, aga nende rahvaste endi esindajate käest. Euroopaski on selline näide, et kasuubid, kes elavad Poolas, Gdanskis, tõnia ümbruses nende maa nimetuse kohta oli olemas üks termin mis aga tundus olevat natukene liiga poolakeelne ja ja millest ma natukene kahtlesin. Kui ma küsisin üle siis selle nime kašuubi rahvuslike organisatsioonidelt, siis tuligi välja, et tegemist on sellise Põhja-Poolas kasutuses oleva terminiga kašuubi maa kohta ka suu pidama, tegelik nimi oli, aga oli, aga sootuks teistsugune selle hääldus on, on minu jaoks natuke keeruline ja, ja ilmselt ma eksin, kui ma ütlen, aga, aga see on kuidagi kaaseebee. Aastake, või poolteist tagasi ilmus internetti järsku mingi Vadja keelne lehekülg ja Vadja maa nimetus vadja keeles oli seal leheküljel. No ma olen lihtsalt huvist sirvinud omalajal Ariste eesti vadja või oli see siis vadja-eesti sõnastiku ja mul oli mingisugust aimu, kuidas on nende keeles maa. Mul oli aimu, kuidas kirjutatakse vadjalane ja nii edasi. Nende maa nimekuju, mis internetis väljas oli, tundus mulle olevat nagu natuke kummaline. No näiteks seal sõnamaa oli kirjutatud M A ja selle peale oli siis väike rõngas nagu, nagu mõnedes skandinaavia rahvastel. Ja, ja mulle tundus olevat kahtlane ja kui ma rääkisin siin tuttavat õigiga, siis tema arvas, et see inimene, kes seda nimekuju sinna välja pannud on, on ilmselt õppinud mingit skandinaavia keeli või muidu huviline olnud, et noh, ka temal ei uskunud seda nimekuju. Ja, ja läks mööda mingiaeg ja, ja pool aastat hiljem kusagil ilmuski välja samale leheküljele sootuks teistsugune nimekuju, mis juba ühtis selle arusaamisega, mis minul oli varasemast ajast tekkinud, milline võiks vadja oma nimetus omas keeles olla. Nii et alati ei pruugi jah, see informatsioon, mis kusagil saadaval, ei pruugi olla õige. Eriti väikerahvaste puhul, kus võib-olla keelt niimoodi teadlikult ei arendata, kus ei ole selliseid spetsiaalseid organisatsioone ülikoole, kes, kes tegelevad keelega, et seal võib tõesti juhtuda, et mõni üksikasjaarmastaja on mingi kuju kusagile internetti visanud ja ja siis võib tekkida tõesti infomüra nii-öelda, võidakse levitada Asju, mis tegelikkusele ei vasta. Nii et veel kord ütlen, et see, et see valdkond on väga lai ja see info hankimine ei olegi võib-olla nii lihtne, kui, kui esialgu tundub. Aga samas, kui ta võib-olla oleks selline sama lihtne kui poest saia või leiva ostmine, siis võib-olla see huvi ei oleks ka nii sügavaks läinud. Ilmselt see keerukus ilmselt see, et selle info hankimine on huvitav. Ilmselt see on seda huviga üleval hoidnud. No maailma poliitiline kaart, maailma poliitiline vale on sellest ajast väga palju muutunud, kui teie hakkasite asja vastu huvi tundma. Tõesti on palju muutunud, sest ma mäletan, et kõrvuti ju nende maanimetustega teine huvi, mis väga ammusest ajast tekkis, oli, oli lippude vastu huvi. Ja see huvi lippude suhtes selle algust ma mäletan väga selgelt. Nimelt vanaema juures oli Berliini olümpiamängudest osavõtvate riikide lippude postkaart ja seal oli peal piisavalt palju selliseid lippe, mida tänasel päeval tegelikult enam ei eksisteeri. Ja kuna ma olin Eesti entsüklopeediast nagu lippe näinud ja, ja midagi oli meelde jäänud, sellel postkaardil tundusid nad lipud olevat paljugi teistsugused, siis siis tekkis huvi, et miks ja kuidas ja ja sellesse lahti läks. Aga tahtsin öelda seda, et siis kui mul see huvi tekkis, siis tegelikult oli ju probleem ka üpris suurte rahvaste lippude kohta info hankimisega. Ma mäletan näiteks seda, et see oli vist 88. aastal, kui ühel mu tuttaval olid siin Eestis külas Lääne-Ukrainas Lvivis pärit ukrainlased ja kohtumisel nendega ma küsisin, et milline on Ukraina lipp ja mida need värvid tähendavad. Nii et ei olnud tegemist mitte 80.-te algusega, võid juba piisavalt lõpupoolset aastatega ja ometi ei olnud sellist ühest ja asjakohast informatsiooni mul milline on näiteks ukrainlaste rahvuslik, täna on seda üpris kummaline mõelda aga veelgi kummalisem oli see, et noh, me oleme harjunud, et Lääne-Ukrainas Ta on kogu aeg olnud selline rahvuslik meelestatus, suur, aga need mitu erinevat ukrainlast, kes olid, andsid mulle oma rahvuslipu kohta erinevaid seletusi. Et kollane ja sinine värv üks pidas ühte värvi kõrgemal olevaks teineteist värvi. Et minu suureks üllatuseks nad ise päris täpselt ei teadnud, milline on nende ana rahvuslipp. No siiski, selles seltskonnas oli ka üks selline üpris tead, ja, ja kes isegi pahandas, vihastas selle peale ta kaaslased nagu segast informatsiooni andsid ja ja tema seletas mulle siis ka ära nende lipuvärvide tähenduse ja, ja kirjutas erinevaid ukrainakeelseid sõnu ja, ja nii edasi. Nii et tõepoolest, kuna see maailma poliitiline kaart oli sootuks teistsugune, sisse informatsiooni hankimine oli mitte ainult keerulisem, aga ka neid rahvaid, kellel ei olnud, ehkki oli rohkem. Ja sest noh, riigiga rahvaste lipud või maanimetused need ju jooksid pidevalt läbi, küll spordivõistlustelt ja nii edasi. Aga aga tol ajal, kuna neid rahvaid, kelle riik oli ikkagi üksjagu vähem, siis siis tõesti see tööpõld oli veelgi laiem. Või näiteks mäletan ka seda, kuidas 91. aastal oli mul koos sõbraga mõte kirjutada Tšetšeenia presidendile Johordudaajevile ja uurida tema käest tšetšeenide lipumaa nimetuse, hümni ja muude selliste asjade kohta. Tundjad räägivad sageli keerulistest ja vähem keerulistest lippudest, mida tähendab keeruline lib. No eks see keeruline või mitte keeruline on, on mõnes mõttes selline lähenemise küsimus, aga mulle tundub, et lihtsateks võime, mida ta neid lippe kus lipul on selgelt väljad, ühevärvilised väljad, kus sai asu peal mingisuguseid märke või sümboleid. Eesti lipp, kindlasti on lihtne lipp kõik sellised trikoloori, kus peale ja asu mingisuguseid sümboleid võib lugeda lihtsateks, lippudeks, samas osadel lippudel on tõesti peal niivõrd keerulisi sümboleid ja märke. Et vahel tekib küsimus, et, et kuidas neid arvutieelsel ajastul, kuidas neid lippe nii-öelda ikkagi väga täpselt siis tehti, sellepärast tõesti iga iga pisidetail võib-olla võib olla vägagi oluline. No Euroopas on lipud rahvuslipud just valdavalt valdavalt lihtsad. Samas tuleb eristada väga selgelt rahvuslippe ja riigilippe ja, ja mul on korduvalt tulnud pettuda näiteks ka eestikeelsete materjalide puhul, mida ma mida ma loen ja vaatan, et on segamini aetud riigi ja rahvuslipud. Näiteks õpilaspäevikutel algkoolis. Ma nüüd ei tea küljest täna aga aga paar aastat tagasi vaatasin tütre õpilaspäevikut, kus oli Euroopa kaart ja Euroopa lipud. Siis osadel riikidel olid antud riigilipud, osadel riikidel aga rahvuslipud. No ma toon lihtsa näite riigi- ja rahvuslipu, vahest näiteks Hispaania lipp, mis teatavasti on punane, kollane ja punane, sama samasugune trikoloor nagu Eestil, ainult punased väljad on peenikesed ja kollane väli on lai, siis nende rahvuslipp on lihtsalt see kunagi olla punane, nende riigilipul on aga peal Hispaania vapp ja paljudel juhtudel on niimoodi, et riigilipul on peal vapp ja rahvuslipul seda peal ei ole. Nii et need vappidega ja selliste muude sümbolitega lipud, need võib siis kindlasti lugeda keerukamate hulka ja ma mäletan seda, et ma üpris väiksest peale joonistasin ise lippe siis me alati kõige viimaseks jätsin siis sellised lipud tõesti, kus oli peal mingisugune mingisugune sümbol või võib-olla vahele Laskin joonistada neid oma vennal, kelle käsi liikus joonistamise mõttes tunduvalt kergemini ja vabamalt kui minul. Kas teil on mõni lemmiklipp ka, no ma kaldun arvama, et, et kõik minu lemmikud on pigem seotud mingisuguste poliitiliste põhjuste, sest ega ja nad ei ole võib-olla et seotud selle lipu tähendusega või selle lipu väljanägemisega. Üheks lemmikuks on kindlasti Tiibeti lipp, aga ma usun, et siin mängib suuremat rolli tiibeti rahva saatus ja, ja võib-olla vähem see, et see lipp on ilus samas väga keeruline ja, ja väga paljutähenduslik, et lippude kohta jah, selles mõttes sellist lemmikut võib-olla ei oskagi välja tuua. Küll aga on mul omad lemmikud, et selles osas, kuidas rahvad nimetavad oma oma kodumaad ja üheks lemmikuks siin on kindlasti see, kuidas mänksid nimetavad oma kodumaad minu arvates Ellan vannin kõlab nii huvitavalt ja nii ilusasti ja ja toob sellise, kuidas öelda sellise naeratuse huulile, kui, kui seda nagu kuulda või, või välja öelda Ellan vanni, Ellan vannin ja tegelikult on sellel saarel on, on ka teine omakeelne nimekuju, mis on mannin. Aga see tundub nagu tunduvalt igavam olevat. Jah. Ja seetõttu vähemasti mina eelistan kindlasti seda kahe sõnalist nimega. Andrus, kui palju on maailmas erinevat rahvast? Erinevate rahvaste arv maailmas ei ole kaugeltki üheselt teada, põhjus on väga lihtne ja põhjus on selles, et raske on eristada erinevaid inimeste gruppe. Raske on tõmmata nende vahele piire ja öelda, et siin lõpeb üks rahvas ja algab teine rahvas. Et eeskätt on raske nagu otsustada, kui suured erinevused on piisavad selleks et öelda, et tegemist on oma rahvaga. No lihtne näide on see, et meie oleme siin väga selgelt ja ühemõtteliselt harjunud, setusid pidama eestlasteks eestlaste etnograafiliseks rühmaks. Samal ajal osa Lääne-Euroopa oma ala teadlasi ja isegi mõningaid rahvusvahelisi organisatsioone peavad setusid, omad rahvaks. Või teine näide jälle väga selline hea näide, minu arvates on seotud hispaanlastega Andaluusias oleme meie siin harjunud pidama väga selgelt hispaanlast, eks väga paljud Andaluuslased ise aga peavad ennast omaette rahvaks kes on hispaanlastega lähedalt suguluses. Nii et seetõttu rahvaste arv hinnatakse olevat viie ja 6000 vahel. Me näeme, et see erinevus on väga suur, see kõikumine nii-öelda rahvast arvu osas on on koguni kuni 20 protsenti. Ja mis on huvitav, et uusi rahvaid nii-öelda tuleb pidevalt juurde ka kaasajal avastatakse või leitakse mõni rahvakild, mida seni on peetud mõne suurema rahva osaks on tegelikult omaette rahvas ta loomulikult on see selline eristamine tinglik ja, ja võib-olla olulisem on see, kuidas selle rahvakillu esindajad ennast ise identifitseerivad. Aga, aga selliseid juhtumeid tuleb ka väga suurte rahvaste puhul välja. No minugi jaoks oli väga suur üllatus seotud Pakistaniga ja sealsete rahvastega. Kui ma mõni aasta tagasi leidsin, et et kaardile on nii-öelda tulnud uus rahvakild, saraikid, keda siis seni on nagu peetud bandžaabideks, Pakistanis jätkuvalt on, on suurim rahvas, pani Saabid, aga aga nendest panni saamidest on siis eraldatud mingisugune 15 kuni 20 miljonit inimeste, hakatud neid pidama. Omaette rahvaesindajad, eks me teame, et riikide arv ületab kahtesadant. Olen aga püüdnud hinnata, et kui paljudel rahvastel, siis tegelikult oma riik ja ja minu hinnangul on see riigiga rahvaste hulka alla 60, mis tähendab seda, et kuuest 1000-st 60 on umbes üks protsent. Ja ja ülejäänud 99-l protsendil riik ei ole. Samas on jällegi rahvaid, kellel on päris palju riike. Eeskätt pean ma siin silmas araablasi, kellel on riike, mitte ainult Aasias, aga ka Põhja-Aafrikas ja neid on kokku ju lausa lugematul hulgal. No on ka mõningaid teisi rahvaid, kellel on mitmeid riike, siinkohal võiks näiteks ju nimetada sakslasi ja samas on terve rida riike, mis tegelikult ei ole mitte ühegi rahvariigid. No näiteks todasama Pakistani, mida sai nimetatud, ei saa me kuidagi pidada ühegi konkreetse rahvariigiks, kuigi Pakistani suurim rahvas on pann, Saabid ja nad moodustavad Pakistani elanikkonnast tõepoolest väga suure osa. Aga samas näiteks koolides pann, Saabid omas keeles õppida ei saa. Pain, Saabid õpivad koolides sootuks sootuks teises keeles, mis on piirkonnas siis selliseks üldiseks suhtlemiskeeleks. Ja, ja samas Pakistanis elab ka mitmeid teisi rahvaid, Sindid näiteks ja pelutsid näiteks ja nii edasi, nii et noh, nendega koos olles ei ole bandžol pidel nagu tegelikult sellist tunnet, et Pakistan oleks nende koduma. Rääkimata Indiast, kus me näeme ju tohutul hulgal rahvaid ja me ei saa öelda, et India näiteks hindus, taanlaste kodumaa, kuigi neid on mõningatel andmetel üle 40 protsendi India elanikkonnast. Ja mina ei peaks ühegi rahvariigiks ka Ameerika riike ei põhja keskega Lõuna-Ameerikas. Sest tegelikult on nad ju indiaanlaste kodumaad, aga täna me ei saa öelda, et ükski nendest riikidest oleks indiaanlaste oma maa. Ja samas sisserändajad, kes sinna hiljem on asunud, on pärit väga paljudest erinevatest rahvastest ja ja me ei saa öelda, et, et tegemist oleks ühe või teise konkreetse rahva kodumaaga. Sama loomulikult kehtib ka Austraalia kohta. Siinkohal minu arvates oleks oluline rõhutada, et et meie, eestlased, peaksime olema oma saatusele mõnes mõttes ülimalt õnnelikud sest nii vähe kui ka meil ei ole, on meil oma riik. Ja, ja siinkohal tuleb tunnistada, et me oleme maailma, kui me jätame saareriigid välja, siis me oleme maailma kõige väiksem rahvas, kellel on oma riik. Et ülejäänud rahvad, kes on veel väiksemad ja omavad riiki, on siiski kõik saarerahvad. Nimetagem Euroopast näiteks Island lasi või näiteks Aasiast, nimetagem Maldiividel elavaid divehe. Nii et me oleme väga väike rahvas ja jõudnud välja oma riigini. Ja kui me arvestame, et ainult kusagil 60-l rahval maailmas on oma riik siis ma usun, et see eestlaste saavutus, oma riigini jõudmine on väga eriline ja väga tähelepanu väärne. Euroopa on ainus piirkond, kus ikkagi väga suurel osal elavatest põlisrahvastest on olemas oma riik ehk teisisõnu on lastud tekkida oma riigil, ülejäänud maailma piirkondades on ikkagi situatsioon absoluutselt teistsugune. Aafrikas on, noh, tõesti vaid mõnel üksikul rahval oma riik Euroopas muidugi on see ka see praegune situatsioon on tekkinud pika aja vältel. Kui me vaatleme situatsiooni näiteks 100 aastat tagasi siis oli ka Euroopa väga vaene riikide poolest, selles mõttes, et väga vähestel rahvastel siin oli, oli oma riik, täna on jah, situatsioon oluliselt paranenud, samas ma ei arva, et see olukord, mis on, on veel normaalne või et see nagu peaks, peaks rahuldama. Euroopas on kindlasti päris mitu. Neid rahvaid päris mitmeid suuri rahvaid kes kindlasti vajaksid oma riiki, kes on selle nimel tegutsenud, et oma riiki omada. Kes aga siis emamaa tegevuse tulemusena ei ole selleni jõudnud. Kuidas see võitlus käib? Võitlus käib igal pool isemoodi, aga mulle tundub niimoodi, et et võitluse meetodid ei määra tavaliselt ära mitte see riigita rahvas vaid võitluse meetodid määratakse tavaliselt ära selle emamaa poolt, kus riigita rahvas asub ehk teisisõnu mida Juumemate meetoditega kiusatakse taga oma riikluseta rahvast. Seda karmimate meetoditega on nad sunnitud vastama. Me ei saa öelda seda, et baskid oleks kuidagi eriliselt sõjakas rahvas selle järgi, et neil on olemas selline organisatsioon nagu eta. Tegelikkus on sootuks midagi muud. Eto tekkis omal ajal selle jaoks et aidata baski lastel õppida baski keelt. Kuna Franco fašistliku diktatuuri ajal oli kõikide, mitte hispaanlaste tagakiusamine Hispaanias väga metsik ja näiteks baski keelt ei tohtinud inimene üldse kõneleda, rääkimata baski keele õppimisest õpetamisest. Nii et selleks, et see keel välja ei sureks, oli vaja baski lastele seda keelt salaja õpetada. Ja selle keelesalajaseks õpetamiseks loodis organisatsioon ETA organisatsiooni teine eesmärk oli püüda säilitada baski rahvusliku kultuuri. Selle organisatsiooni tegevus mõistagi ei jäänud Hispaania riigile nähtamatuks. Ilmselt oli, oli organisatsioonis ka võib-olla režiimile lojaalseid nuhke ja, ja Franco ajal hakati eta tegevust väga oluliselt, kuidas öelda, jälitama ja neid taga kiusama ja, ja neid inimesi hävitama ja, ja peale seda oli ta sunnitud haarama relvad. No lihtne näide on näiteks, et vähemasti 20000 last Franco režiimi ajal baski last küüditati nii-öelda Baskimaalt ehk asustati Hispaania teistesse piirkondadesse ringi rääkimata tuhandetest tapetutest, rääkimata koonduslaagritest ja nii edasi. Nii et eta võitlus oli täiesti Franco režiimi tegevuse tulemus. Nüüd peale seda, kui Franco oli kukutatud, lootsid paljud, et Hispaania muutub väga oluliselt ja rahvad saavad omale suuremaid õigusi. Kahjuks need lootused ei õigustanud ennast selles mõttes, et väga palju ja väga oluliselt midagi tegelikult rahvaste jaoks kergemaks läinud. Jah, baski keele rääkimine ei olnud enam keelatud aga baskidel ei antud ka mingisuguseid erilisi õigusi oma asju nii-öelda ise ajada. Ja kui Hispaanias oli referendum 70 Ma ei mäleta, kas kaheksandal või üheksandal aastal selle jaoks, et otsustada, milline on Hispaania tulevik ja kas on tegemist unitaarriigiga või on tegemist siis föderatsiooniga siis Baskimaal referendum kukkus läbi, sellest hoolimata, aga baskide saatus oli samasugune nagu teistel Hispaania rahvastel. Ehk siis neile anti küll 80. aastal nimeline autonoomia aga see autonoomia on tõepoolest sümboolne ja nimeline ja see ei vasta kõige vähemalgi määral baskide rahvuslikele huvidele. Ja eks samasuguseid näiteid on võimalik tuua ka paljudest teistest maailma piirkondadest. Riikides, kus keskvõim suhtub vähemustesse rahulikumalt, suhtub neisse mõistvalt vägivalda sellisel kujul ei kohta aga nendes riikides, kus keskvõim väikerahvaid ikkagi taga kiusab. Nendes riikides lahvatab loomulikult ka ka vastupanu ja lahvatab nende oma riikluseta rahvaste võitlus. On tuua ka positiivseid näiteid. Õnneks on tuua jah ka positiivseid näiteid. Kui me enne rääkisime, et Euroopas on suhteliselt paljudel rahvastel oma riik, siis need positiivsed näited, need kõige positiivsemalt näitena on täna tegelikult pärit väljastpoolt Euroopat. Võib-olla ära märkida võiksin kaks maad, üks neist on Kanada ja teine neist on Uus-Meremaa. Kanadas on esmalt alustatud üpris ulatuslikke muudatusi administratiivse ess, isegi haldusjaotuses. Selles mõttes, et viis aastat tagasi said loodeterritooriumil elavad indiviidid oma osariigi, mille nimi on nuna võtja. Jäänuna vutt on küll väga suurte õigustega territoorium. Praktiliselt kogu elanikkond on põliselanikud, innuiidid. Samas, kuna see territoorium asub hästi põhjas, see territoorium on kaks miljonit ruutkilomeetrit suur, ta on hästi külm, ülimalt hõredalt asustatud siis see territoorium üksi nagu ei saaks hakkama, keskvalitsus toetab need üpris suurte rahaliste summadega, annab ka mitmesugust muud abi. Ja ei ole selle vastu, et Nunavutis on koostatud programm, mille järgi kogu osariigi asjaajamine muutub tasapisi. Mitte ainult et kakskeelseks, aga järjest rohkem indiviidikeelseks ja, ja koolides õpetatakse innuiidi lastele nende emakeelt. Klusiilid on vähemalt kakskeelsed, olen aga kuulnud ka, et mõnel pool on lausa ainult innuiidi keelse sildid väljas. Ja Kanada keskvalitsus ei takista kuidagi in õidide rahvusliku eneseteadvuse tõusu sellel territooriumil. Teada on, et ka teiste põlisrahvaste suhtes on keskvalitsus Kanadas viimastel aastatel teinud olulisi, selliseid, mitte ainult järeleandmisi, aga aga aidanud neil nii-öelda oma rahvuslikku kultuuri edendada ja hoida. Kui innuiidid nüüd ei ole indiaanlased, indiviidid on põhjarahvad, kelle sugulased on näiteks kauges Siberis elavad põhjarahvad siis Kanada enamus põliselanikke on siiski indiaanlased ja ka nende indiaanlaste suhtes on astutud esimesi tõsiseltvõetavaid samme. Esimesi tõsiseltvõetavaid selliseid autonoomseid alasid on loomisel ja, ja see protsess on ette nähtud jätkuma väga pikalt. Teine piirkond, kus võib-olla on isegi mindud veelgi kaugemale, kuigi ei ole olemas otseselt mingisugust autonoomset põliselanike territooriumi on Uus-Meremaa kus siis põliselanikud, maoori moodustavad täna ligikaudu 15 protsenti elanikkonnast. Ja kus nad on viimase kümnekonna aasta jooksul saanud kätte järjest rohkem õigusi. No esiteks on Neile tagasi antud üpris suurel hulgal maid, mis nende käest kunagi jõuluära võeti. Teiseks on moodustatud niinimetatud vaid tankitribunal, mille ülesanne on lepitada valgeid ja maoore püüda võimalikult palju heastada seda metsikut ülega ohust, mida valged Uus-Meremaal on põliselanike suhtes valjud aastakümnete jooksul üles näidanud. Ja Uus-Meremaa on ka selles mõttes huvitav et seal on tegemist täna riigiga, kus on kaks ametlikku keelt. Kuigi ma uurid, ei ole sõna otseses mõttes selline ühtne rahvas, nagu ütleme, meie eestlased oleme, ta on siiski pigem selline hõimude ühisnimetaja, on neil olemas siiski selline nii-öelda keskne maoori keel mida võib-olla küll kõikides hõimude sai osata, aga, aga mis on nagu kuulutatud ametlikuks suhtlemiskeeleks ja, ja seda mitte ainult siis maoori hõimude omavahelises suhtluses vaid ka Uus-Meremaa riiklikul tasandil. Seetõttu ka näiteks Uus-Meremaa riigi nimi on täna laiemalt tuntud tud maoorikeelne nimi, mis on siis ATA roa ehk siis pikk valge pill või, või pika valge pilve maa. Ja Uus-Meremaal on see protsess ette nähtud kulgema väga pikalt võetakse, et järjest uusi samme koolides on õpetustesse Mauridele sisse viidud maoori, keele õpetus ja nii edasi ja nii edasi. Euroopast võib-olla selline suhteliselt positiivne näide on Itaalia, kes mitte ainult et leebelt, aga üpris soosivalt suhtub näiteks Fry uulidesse, kes elavad Põhja-Itaalias Veneetsia läheduses ja keda on ligikaudu 600000 ja üpris soosivad siis jah, suhtutakse nende kultuuri arendamisse ja, ja lastakse neil seal omapead toimetada. Kuigi see ei tähenda nüüd päris seda, et, et neil mingi väga suurte autonoomsete õigustega territoorium oleks seal lausa moodustatud või eraldatud. Aga üldiselt jah, riik seal nagu neid kuidagi taga ei kiusa. Samas Sardiinia saarel elavate sardide suhtes ei ole keskvõim nagunii soosivat suhtumist üles näidanud. Neid ei kiusata taga, aga nende rahvuslikku eneseteadvust ka kuidagi ei püüta üleval hoida. Ja võib-olla põhjus on siin eeskätt selles, et ilmselt paljud itaallased peavad sarde samasuguseks Itaallasteks lihtsalt itaallaste eetiliseks rühmaks nagu, nagu meie setusid, sest tõepoolest, sardid räägivad itaalia keelele väga lähedast keelt ja ja on ka igas muus mõttes kultuuriliselt väga lähedased. Itaallastele ise sordid aga peavad ennast eraldi rahvaesindajateks kelle lähimad sugulased ei ole isegi mitte itaallased, vaid hoopis Korsika saarel elavad Korsiklased. Te kuulete keskeprogrammi, stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Kui palju on üldse praegu keeli palju räägitakse keeli maailmas. Kui me rääkisime ühest, viiest kuni kuuest 1000-st rahvas, siis me ligikaudu võiksime öelda, et kas keelte arv on umbes samas suurusjärgus. Samas ei tähenda sugugi seda, et rahvuse ja keelekasutuse mõiste kokku langeb. Et selliseid näiteid on, on tuua üpris palju ja üpris erinevaid. Näiteks baskidel on niiviisi, et baskid peavad baskiks ainult seda, kes räägib baski keelt. Kui inimene baski keelt ei räägi, siseneda nagu päris baskiks ei peeta. Samas kui me vaatleme Briti saari, siis sealsetel keltidel ei tähenda keele oskus tegelikult suurt midagi. Et me teame, et iirlastel on oma riik, Iiri Vabariik. Samas Iiri vabariigi elanikkonnast iiri keelt räägib vähem kui 20 protsenti elanikkonnast. Kuigi Iiri vabariik on üpris homogeenne, rahvuslikud struktuurid. Väga valdavas enamuses elavad Iirimaa iirlased, aga nad ei räägi iiri keelt, nad räägivad inglise keelt ja isegi näiteks nimekujud. Kõigile tuntud Iirimaa pealinna nimi, tablin on ka iirlaste jaoks tablin, kuigi tegelikult iirikeelne nimetus on Vaila atakk ja mis on absoluutselt teistsugune, absoluutselt erinev sellest üldtuntud nimetusest. Ja, ja samamoodi on on Briti saartel ka teistel keldi rahvastel, et tegelikult seda oma keelt oskavad suhteliselt vähesed. See aga ei tähenda seda. Nad ei võiks nii-öelda rusikaga vastu rinda taguda ja öelda, et me kuulume sellesse rahvuses. Muidugi on ka juhtumeid, kus me oleme harjunud vaatlema ühte rahvast, aga tegelikult räägitakse seal mitut erinevat keelt. Jällegi Šotimaa on selline näide, kus tegelikult Šotimaa põhjaosas räägitakse siis vana gaeli keelt ehk šoti gaeli keelt, seda räägib seal kusagil seitse 80000 inimest, ülejäänud Šotimaa elanikud siis natuke rohkem kui viis miljonit, aga tegelikult räägivad sellist inglise keele põhjamurret põristades natukene Harry ja, ja kasutades võib-olla natukene erinevat sõnavara. Meie siin aga oleme harjunud kõiki neid vaatlema kui šotlased. Nii et see keel ja rahvas ei pruugi kokku minna või teine asi on see, et võib-olla erinevates maades vaadeldakse neid asja natuke erinevalt. No lihtne näide on näiteks Türgiga, kes kuni viimase ajani ei ole tunnistanud kurde eraldi rahvaks. Kuigi kurdid räägivad sootuks erinevat keelt, kui, kui türklased kurdid koguni on, on Ida-Euroopa rahvas ja, ja näiteks on nende kee suguluses Osseedi keelega. Ei ole aga midagi neil pistmist türgi keelega ja sellest hoolimata Türgi ametlik suhtumine nendesse kurdidesse olnud kui mägitürklased. No viimastel aastatel on siis väidetud, et, et päris enam ei ehitata nii-öelda kurdide olemasolu aga midagi väga oluliselt siiski muutunud ei ole, nii et see keelte ja rahvaste eristamine ei lähtu mitte ainult võib-olla sellistest teaduslikest printsiipidest, vaid väga paljuski lähtub ka poliitilistest printsiipidest. See poliitilistest printsiipidest jagamine on näiteks ka huvitav Tadžikide juures nimelt Tadžikistanis ja naaberaladel elavad tadžikid on ülimalt lähedased Afganistanis elavatele farsidele, keda nõukogude ajal meil nimetatigi siin ka tegelikult tadžikid, eks, ja samamoodi on need kaks rahvast ülimalt lähedased Iraani põhirahvale ehk pärslastele ja, ja väidetavalt mõningate organisatsioonide suhtumise järgi ongi tegelikult tegemist ühe sama rahvaga, mida aga poliitilistel põhjustel nimetatakse erinevates riikides erinevat moodi. See muidugi ei tähenda seda, et see Iraani pärslane ja Tadžikistani tšikk teineteisest väga hästi aru saavad. Aga nende kultuur, nende kultuuri algallikas on, on üks seesama ja, ja, ja paljudest muudestki teguritest on, on tegemist tõesti väga-väga sarnaste rahvastega. Tuhanded keeled on kadunud. Millised on prognoosid tõepoolest angeeli palju kadunud ja, ja see protsess kahjuks jätkub ja jätkub pigem kiirenevas aidlustuvas tempos. Põhjus, miks miks tänapäeval keeled kaovad, on väga lihtne. Selle väikese rahvakeelega ei ole lihtsalt, et maailmas mitte midagi peale hakata, inimene võib seda keelt rääkida oma kodus, aga kui ta ei saa selle keelega hakkama isegi poes kui tal ei ole võimalik seda keelt kasutada asjaajamises siis paraku see keel hääbub. Ja, ja ega siin ei ole küsimus mitte ainult nendes riigita rahvastesse väikestes keeltes. Me ju teame sedagi, et Eestis viimastel aastatel läbi viidud uurimused näitavad, et et paljud kooliõpilased ütlevad, et milleks meile eesti keel, et mingi on kohe inglise keele peale üle ja kui isegi meil siin, kus on oma riik ja kus meil ei ole väga vähe ja kus meil on omakeelne meedia ja kus omakeelne asjaajamine kuidagi meil siin on oma keelde suhtumine selline siis mis me tahame nendest väikerahvastest, kus tõepoolest inimestel ei ole keelega mitte midagi peale hakata, kus keele oskamine on eralõbu, kus see on mõnes mõttes nagu hobi. Selles mõttes minu jaoks on väga üllatav näiteks viimaste aastate keeleolukorra areng Cornwallis, kus elab Kelly sugu, rahvas, Kornid Korne on täna kusagil 10000 inimest, aga Korni keele oskajaid paarkümmend aastat tagasi praktilist, et ei olnud või oli mõni üksik. Samas täna toimub selline tohutu keele õppimine, et noh, väidetavalt on tänaseks päevaks Korni keele oskajaid juba üle 500 kuigi neil ei ole selle Korni keelega mitte midagi peale hakata. Ja kui me mõtleme, et siin alles hiljuti oli neid praktiliselt need ei olnud ja täna on 500 mis 10-st 1000-st on ju tegelikult lausa lausa viis protsenti, siis minu arvates see areng on selline väga positiivne. Ja tänases maailmas väga erakordne. Et pigem toimuvad ikkagi sellised arengud, et et keelekasutajate arv kogu aeg väheneb. Laialt on teada see, et praeguse Venemaa territooriumil elavate rahvaste seas emakeele oskajate arv väheneb katastroofilise kiirusega. Aga, aga see on ka paljudes teistes piirkondades nii ja, ja seetõttu näiteks Unesco peab kogu Euroopas vaid ühe riigita rahva keelt, mitte hääbumise ohus olevaks. Ja see rahvas on katalaanid. Aga katalaani on ta tõepoolest väga palju erinevatel andmetel seitse kuni 10 miljonit mis tähendab, et oluliselt kordades rohkem, kui meid, eestlasi ja nende keel siis tõepoolest öeldakse, et ei ole väljasuremisohus. Samas näiteks Hispaanias elab üle kolme miljoni gaeli ja nende keel on väljasuremisohus. Kui keel ei leia igapäevases rakendus, siis siis paratamatult on ta välja suremas ja On ka selliseid, kuidas öelda, võrdlusi nii-öelda toodud, kuigi natuke liialdatult, aga et sisuliselt iga päev hukkub maailmas üks keel. No taoline väide on küll natukene liialdatud, aga, aga ta siiski sümboliseerib seda, seda protsessi, mis keelte osas toimub. Ja samas tuleb öelda, et ega need keeled, mis pealetungivad et ega need ei ole ju mingid sellised väga ühemõttelised või, või väga ühesed keeledega, see inglise keelegi pealetung see inglise keel, mida räägitakse võib-olla siin Eestis või, või ka kusagil mõnes teises riigis, mis ei ole inglaste oma kodumaa see keel ei sarnane ju tegelikult väga palju sellele algsele inglise keelele või sellele Inglismaal räägitavale, inglise keelele, mis ka samuti tegelikult erinevates Inglismaa osades on väga erinev. Et toimub selline ühtlustumine, aga see ühtlustamine on selline. Kuidas öelda selline vaesustumine, et keeled muutuvad mõnes mõttes vaesemaks ja mõnes mõttes enam mitte nii ilusaks, lihtsustatuks või, või lausa tekivad segakeeled mitme keele kokkupuutel erinevad keeled nagu näiteks USA-s on Mehhiko piiriäärsetes osariikides välja arenemas selline keel nagu spänglis mis on siis hispaania keele ja inglise keele segu, mis tegelikult ei ole kumbki nendest keeltest. Aga mis arvatakse juba paarikümne aasta pärast olevat mitmetes osariikides kõige enam räägitav keel. Andrus kestele. Et interneti teel omale riigita rahvaste hulgas ka sõpru leidnud No kas just sõpru, aga kirjavahetust loomulikult on ja päris mitmete maailmapiirkondadega nii libu asjanduses kui ka siis muudes väikerahvastega seotud küsimustes regulaarselt olen meilivahetuses paari baskiga ühe laiemalt tuntud katalaaniga, kes siis on üks maailma võib-olla juhtivaid asjatundjaid lippude valdkonnas, Jaume olla ja ühega suubiga üks Tais elav valge saadab iga mõne nädala tagant üle kogu maailma laiali appikarjeid. Et teadvustamaks see seda, mida Tai keskvalitsus teeb sealse väikerahva Akadega tänu jälle sellele eelpool nimetatud joome ollele, oleme me selle Tais elav inimesega siis suhelnud meili teel ja siis ta nagu on otsustanud ka mulle need asja saata ja ja vahel ka personaalselt ja tema tema palved on kohati tõepoolest isegi absurdsed. No näiteks ta palub, et teadvustega Akade probleemi oma oma maavalitsusele või et noh, et korraldage umbes mingeid demonstratsioone, meeleavaldusi ja nii edasi. Samas ilmselt Eestis on väga vähe neid inimesi, kes üldse on kuulnud sellisest rahvast nagu hakkad, nii et meilivahetus toimub ja samas ma ei ole ennast registreerinud sellistesse info listidesse, sest et noh, sageli sellistel huvitavatel infolistidele on ikkagi niivõrd tohutu infovahetus, et et seda ei jõuaks mitte kuidagi jälgida. Ja kui seda jälgida ei jõua, siis lihtsalt nii-öelda kuskil linnukese kirjasaamiseks ei ole nagu mõtet missis sees olla. Keskeprogrammi külaline oli Andrus Mölder, teda usutles Marierenc. Ja ka nii.