Algab saade, muusika, inimesed, aeg. Meie stuudiokülaline on Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika kateedri juhataja. Taimi Välba. Tere tulemast tänase saatega, me tahame küll veidi hilinenult, aga ikkagi öelda, palju on ka Eesti luterliku tunni poolt. Veebruarikuu viimane nädal on teil läinud juubelikontsertide tähe all, igal päeval on midagi toimunud. Jääks kaunist tähtpäev, kaheksas märts on veel ees, millel on ka oma tähendus. Viljandi meeskoor, Sakala on üks teie elutöö märksõnadest. Kui palju aastaid olete koos olnud? Läheb praegu 28. hooaeg ja meestelauluga aga alustame. See on üks väga tähendusrikas laul, mis on helisalve jäänud 10.-st detsembrist 1980 80. detsember. Gustav Ernesaksale tema sünnipäeva läheduses on see võistulaulmine toimunud Estonia kontserdisaalis ja sellest võistulaulmisest võttis osa ka Viljandi meeskoor. Sakala võitis ära oma kategoorias ja saades parima kohustus laulu esitamise eest veel ka eripreemia ja dirigent taimi Välba sai parima dirigendi preemia ja laul ise, mida me hetkel nüüd kohe kuulame, on Ernesaksa jüriöömarss. Eesti peab olema vaba. Nii need mehed meeskorist Sakala 10 aastat tagasi Estonia kontserdisaalis. Taimi Välba kuidas need on kooris koos käinud, kas kõik need aastad on ühed ja samad hääled ja näod teile vastu vaadanud või on väga palju muutusi, liikumist? Jah, kahjuks on muutumist on olnud palju. Elu on teinud oma tee, osa mehi puhkab mullal, osa mehi tegeleb firmaga. Ja osa mehi on lihtsalt kuhugi läinud. Nii et ma arvan, et seda laulu, kui ma nüüd täpselt mäletan, laulis küll kindlasti 60 aga praegu tegevliikmeid on praktilised 30. Ja nendest 30-st. Kui palju mehi võiks olla, kes on tõepoolest olnud kõik 128 või veel rohkemgi aastaid, kui teil on kooriga nagu side olnud? Ma arvan, et sellest 30-st, no meil on nagu kiri näitab, andmeid rohkem on, on 40 ringis, aga, aga osa mehi lihtsalt on jätnud siin hooaega vahele ja. Aga võib öelda, et see 25 aastat või 28 aastat, et on küll sellest üks 25 meest, kes järgi sellest koosseisust, kes 10 aastat tagasi laulsid. Kas see hetk 1988 Estonia kontserdisaalis Ernesaksa lauluvõistlusel? Oli meeskoori üks tähehetki või on neid hetki veel? Jah, kahtlemata näide on olnud veel. Ja alati ei ole sellele ju järgnenud mingit medalit või preemiat. Aga teine väga suur elamus minu jaoks oli, kui me tähendab sellesama võistulaulmise kulla eest anti meile võimalus sõita Budapesti Rahvusvahelisele võistulaulmisele ja seal me laulsime hõbedale. Ja noh, see oli ka suur rõõm pärast, kui kokkuvõtteid sai vaadatud, meil jäi seal niimoodi praktiliselt pool punkti jäi puudu, kullast. Aga noh, zürii on õiglane ja nii need tulemused tulid ja näidanud need nagu meie suuremad suuremad saavutused. Kas naisterahval on mees kuri ees väga raske seista ja, ja juhtpositsioonis olla? Ei, ma küll ei ole seda tundnud võib-olla ainult alguses oma 71. aastal, nagu pidevalt tööle jäin. On teatud probleemid, meestel on ikka meeste naljad ja siis see lihtsalt võttis harjumist. Aga ega nad nüüd on vahel niisugune tunne, et et mina vist seal on kesksoost juba. Ega ei panda tähele, et, et kui vahel mõni nali natuke villasem on, et naisterahvas on sealhulgas, aga ma ei ole enam sellest numbridki teinud ja ma ei, see ei ole probleem. Kas on meeles ka esimene kohtumine selle kooriga? Ja kui dirigendid on, te mõtlete? Ja selle esimese kohtumise 35. juubel tuleb varsti, kaheksandal märtsil. Minu hea kolleeg, kellega me koostööd tasime, Viljandi omaaegses Viljandi kultuurikoolis. Palus mind naistepäeval siis koori juhatama? Ei, see oli siis 1963, kaheksas märts. Ja mul on väga need laulud meeles. See oli spektiku kuu ja Ernesaksa Kalamees tuleb koju. Kaks lugu olid siis seekord esmane kokkupuude dirigendina loomulikult ma olin ju käinud teda Sakalat kuulamas, aga otseselt juhatanud ennem ei olnud. No esimese kokkupuute kohta öeldakse nii, öeldakse naa. Et esimene vasikas ja nii edasi, aga see positiivne mulje ja vasikas ei läinud, ei läinud, sai. Vähemasti mul endal jäi selline mulje ja pärast publikust ei olnud ka midagi halba kuulda. Milliseid laule mehed armastavad laulda? Ma ei oskagi sellele küsimusele väga otseselt vastata. Ta kalan laulnud kõiki. Patriootilisi heroilisi homoristlike ja võib-olla seoses sellega, et tuli ka naine ette dirigendiks siis on ka lõõri, et aga ma ei ütleks, et mingi ainult üks suunitlus on pükse eelistus. Me viimasel ajal oleme laulnud ka kerget muusikat ja mehed on seda päris toredasti Luzginud ja tipi poiste järgi, nii nagu me ikkagi koorijuhtide hulgas nimetame. Oleme meiega Viljandi kohaliku puhkpilliorg kestriga laulnud toredaid vanu sõjameeste laule ja see muidugi meestele eriti väga toredasti meeldinud, sellepärast seal ei pea ütleme selle hääle ja vokaali ilule, vaid vaid kõigest südamest lusti valt laulda. Igal koolil on omad traditsioonid. No ma pean kahjuks nentima teema, et kuidagi viimasel ajal need traditsioonid on jäänud tahaplaanile, elu vist on teinud oma töö. Aga omal ajal olid väga toredad küll tubased, spordivõistlused, mina veel siis ei olnud kooris, aga ma tean, oli talimängud ja tubased, mängud ja malevõistlused. Siis mis ikkagi muidugi on jäänud, on kuu peale kooliaastapäeva kontserti ikkagi on siis ühised mõnusad istumised, kuhu on kindlasti palutud siis abikaasad. Sest nendel on ka suur töö kodus oodata. Kui mehed on proovidel või käivad kontsertreisidel siis kaheksakümnendatel aastatel julgesime ka meie hakata korraldama laululaagreid, kus siis olid ka mitte ainult laulmisega tegelemine, vaid olid ka siis omas väiksed sportmängud ja aga praegu on need laululaagrid on jäänud jälle ka lihtsalt finantsi tõttu. Niimoodi niuksed kaugemal ja väljasõite enam ei loonud põlema korraldada ainult pühapäevaseid koha peal pikemaid proove kooridel on üsna sageli välja kui nüüd ka niisugust head sidemed mõne teise kooriga. Kuidas teil on? Ja selle osas on küll päris toredad traditsioonid. Väga pikaajalised sidemed on meil Soomest Porvoo meeslauljatega siis võrust, naiskorkannel. Uued pruudid on meil Tallinnast Rahvusraamatukogu naiskoor ja samuti tee Tartust naiskoor Domina. Omal ajal ma tean, olid sõprussidemed ka Tartu Simmi nimelise mees kooriga. Kui te nüüd tagasi vaatate, et nendele aastatele 28 või 35, kuidas nüüd võtta Viljandi meeskoor Sakala ees ja sa kalaga koos siis mis küll oleks võinud teisiti olla, kui mees kuri asemel oleks juhtunud olema naiskoor või segakoor? Kas te ei tunne ka teinekord südames võib-olla mingisugust kripeldustet? Meeskoor on ikka meeshäältega, sega Koron segahäältega, naiskorra naishäältega. Aga ma võin, et, et ma selles mõttes olen õnnelik, et ma olen, on mul on võimalik olnud nii üht kui teist proovida. Tähendab, kultuurikoolis oli tüdrukutekoor. Noh, ütleme siis tütarlastekoor naiskoor, mida sai siis juhatatud omal ajal. Ja oma diplomikontserdi tegin ma Viljandi naiskooriga eha kus siis kõrgeauline komisjon, lugupeetud professor Ernesaksaga ees, sest ma mäletan, et nad kahe autoga tulid kohale. Sest kaheksa komisjoni liiget ei mahtunud ühte Volgasse. Nii et naiskoor Eha, jah, ma juhatasin kaks aastat ja segakoor toos lihtsalt juhatan mõned korrad niimoodi, mitte küll pidevalt dirigendina. Kas õpetaja Gustav Ernesaks omab ka mingisugust suunavat kätt selles osas, et õpilane just nimelt meeskorjetega võis juhtuda? Ma arvan, et see on siiski juhus. Ja see juhus oli võib-olla selle tõttu, tähendab vana nii nagu tema tudengid teda kutsuvad ja kutsusid, muidugi mingil moel on jah, tema käsi siin mängus. Sellepärast minu armas kolleeg Raivo Laikre, kelle juures ma olin kontsertmeister on vana õpilane, nii nagu mina. Ja võib-olla siis selle tõtt kodutundes ja teades minu muusikalist maitset ja ja tundes ja teades oma õpetaja suundumisi selle tõttu ta, kui ta ükskord oli vaja endale asendajat pani ta siis mind ennast asendama ja sinna ma siis jäingi. Ma tean täpselt, see oli 71. aasta oktoobris sellest ajast saadik olen pidevalt Sakala ka iga nädal koos pida meenutada õpetaja Gustav Ernesaksast suurt soojust. Sort, inimlik, kostja pedagoogina muidugi suurt meisterlikkust, aga eelkõige tema ääretult soojust selle pärast, eks sel ajal sai noor oldud ja olid oma isik, kui elumured ja käsid nii toredasti, tulid vahel tundi. Noh, me Rising, Sun on kruvi jälle maha käinud, on vaja sind üles keerata. Ja ta oskas seda nii armsal ja muhedal moel teha. Et, et kuskil poole tunni pärast olid kõik mured läinud ja ta oli täiesti üdini, olid muusika sees ja kõik, kõik oli jälle hästi. Ja kuidagi armasson ka see, et minu austust ja armastust oma õpetaja vastu tunnetas. Minu teine väga hea sõber Raivo Laikre kes kinkis mulle jõuludeks vana pildi kus on siis vana autogramm ja see pilt kaitseb mind öösiti, tänni mul niimoodi voodi kõrval üleval on Pauluse kirik ja, ja all on vana pilt. Sellest kuurist laulmisest rääkides võiks ka ju nii küsida, et mitu aastat tõsist mulkulete Tartu laps nagu sünni poolest kirjas Need on mulk olema 38 aastat, tähendab, 1960.-st aastast elan ma Viljandis. Ja neid võib tõesti öelda, et, et minu vanust silmas pidades olen ma rohkem olnud mulk kui tartlane. Kuigi ma pean väikse korrektuuri tegema, passiandmete osas ma tegelikult sündinud olen Põltsamaal. Kesk-Eestit igal juhul ega ju kaunis koht ka. Nii et kõlbaks Veljo Tormise laule mulgi hoo, pluss küll. Ja seejärel veel türpu Meil aiaäärne tänavas laulmas Viljandi meeskoor Sakala juhatamas taimi Välba ja helisalvestus on ikka sellelt samalt võistulaulmisel. Aastast 1988. Ja siis räägimegi, et mis kuuluvad aega meil. Aiaäärne tänavas. Aeg on kiirtulema. Aeg on kiirminema. Mida te tahaksite rääkida oma kodust, oma vanematest, oma tulemisest, muusikasse? Kodu on kõigile kaunis, on armas. Oli pisut poolik, sellepärast kahjuks. Sõjakeerises läks elus edasi, et isa ja ema läksid lahku. Muidugi kõik on mullas minu ema, minu isa, minu vanaema. Aga mul on kahju sellest, et mu isa ja ema ja vanaema, et me kõik ei olnud koos. Aga haruldane oli selle juures see, et mu isa ja ema ei olnud kunagi omavahel tülis. Ja kuigi elurada oli läinud kummagil oma suunas. Me saime tähtpäevadel alati kokku ja sellepärast lapsepõlvest saadik on minu armsamad pühad olnud jõulud. Sellepärast, kuigi isal oli uus pere, aga jõulud kuulusid meile. Ja seetõttu tähendab sünnipäev, jõulud olid alati kõige rohkem oodata. Ja muusika juurdetulek see kuidagi oli, noh, nii iseenesest. Sest ema laulis, isa laulis jalad, kuid nad koos olid. Siis nad laulsid, vanaema laulis, vanema laulis kõikvõimalikel juhtudel. Et selles on nagu tore, ma teen väikse kõrvalpõike, et minu enda tütar hakkas enne laulma kui rääkima, sest ta oli vanaemaga noh, tähendab vanavanaemaga pidevalt koos muusika juurde, lihtsalt ema kinkis mulle klaveri ja panin klaverit õppima. Kuigi mina tegelikult ise väga tahtsin tantsijaks saada pisikese põnninaga. Tervis oli niruvõitu ja, ja seetõttu siis sai klaverit hakatud õppima. Ja kui juba latakas kandma, siis oli mina see, kes siis aitas ka emal kodus siis õppida, tähendab, ma siis saatsin teda, ema käis õhtu muusikakoolis laulmist õppimas ja mul nii meeles tema lõpueksamikontsert, kus ta laulis ikka väga raskeid asju. Aidast nimiosa ja putsiinid oskast, laulismi juutininataarset laulis rahutust õnnest ja isa omal ajal ma tean, laulis Vanemuise ooperiooper koors. Ja kui nii-öelda siis arvatavasti vanaema, minu vanaema, minu ema ema on kahtlemata oli meie suguvõsa kõige musikaalse. Tal oli 94 aastaselt ka nii ilus sirge sopran ilma igas vibratata ja ja mul on muidugi õnn, et ma neid vanaema laule on lindistatud, nii et jah, seal see kuidagi see laulmine oligi, meil on nagu, nagu see kuulus meie elu juurde, et me ei laulnud ainult pidude aega ja ja, ja ettevõtmist aeg, aga kogu aeg meie eluks osa millisesse häälerühmade ja enda hääl kuulub soprani iialgi oma alt. Ja, ja Aldina malen laulnud koorijuhtide segakooris siis ka vahepeal koorijuhtide naiskooris. Aga nüüd on siin tervist natuke teinud, mulle Opaasid, et momend momendil kahjuks ma ei laula kuskil. Aga kui veel hoitakse, siis ma tahaks tagasi minna. Nii et kodust on jäänud meelde soojus ja laul ja kas mingi laul erilisel kombel? Jah, mul on üks väga-väga armas laul. Ja see on mul meeles üldse nii palju, kui ma üldse ennast mäletan. Sest see oli iga sünnipäeva hommikul isa ja ema. Siis, kui nad koos veel elasid, laulsid, äratasid mind üles Brahmsi hällilauluga ja, ja mul on ikka niimoodi meeles, et ma vahel pool ööd juba olin üleval ja ootasin, et ega teki magama jääd. Et neid on tarvis. Mulle laulma hakata. Nii et see on võib-olla on mul nagu kõige armsam lault. Kingime meiegi siin täna teile selle France'i hällilaulu. Aga laulmas on nüüd rahvusmeeskoorimehed Olev Oja juhatusel. Nii need sünnipäevalaulmised olid kas vahest ka mingil muul kombel kui just kodus ja voodi ees ja see oli Ja see on jäänud ka meie peres traditsiooniks. Neid me laulame, kas siis minu lapselapsele Kristjanile tütre lapsel ikka hommikuti? Ma olen, lihtsalt meenus see lugu, kuidas te rääkisite siin mõni aeg tagasi, et isa või emaga telefonis laulsid oma sünnipäevalaulud ära, kui parasjagu kodus ei olnud ja ema oli nii tublid, tuli Tähtvere mäest alla linna postkontoris, et hommikul kella kuue laulda. Nii et jah, see oli, kui, kui enam laps kodus ei olnud, siis lauldi telefoni teel suurele. Juba sel ajal olin isegi mina juba vanaemaga ema ikka tulija laulis. Teie linnad on olnud siis Põltsamaa, Tartu enne ma arvan, et vast Tallinn ja siis Viljandi. Eilsest, Viljandi ja Tallinn olid paralleelselt ka kaugelt jah, ja distants Tupra, nagu öeldi, kas raske ei olnud? Oli küll, aga väga huvitav. Kaugõppija jäävad ju kaugelt vaatamiseks, kõik need tudengirõõmud või? Ei, neid tudengirõõme olime. Ja kui vigureid me seal tegime ja kui tohib, siis ma täiesti tahaks rääkida võrratu loobudes siis ta oli Linda Taal, näitan ta muidugi linde Laasmäe tapjatest, aga seal ei olnud sooja vett. Ta ei olnud ja no kus siis aka tea, vihmavesi vihma, ilus äikesevihm oli ja me elasime siis konservad tooriumis ühes klassis linnadeks välja pistis pea sinna vihmaveetoru alla ja pesi, seal need soom lendas. Ja siis oli seal üks väga tore tädi, teisel korrusel, tali nagu ta ei olnud majahoidja, aga igatahes ta seal elas. Ja laps külmetad oma pea ära, oota, ma teen ruttu sooja vett. Ta koksikuga ülevalt teiselt korruselt siis vallas Lindale seda sooja vett ikka, et sa ei pea, pea sa ikka sooja veega. Ja üks lõbus naljalugu on, mida tahaks küll. Ta oli. No me olime siis seal riidehoiu kõrval, ühes klassis me seal elasime vasakus tiivas. Ja, ja noh, meil oli pandud siis niimoodi, et ukse peale silt, et kojad oma inimene ära võtta ja aga ikka jälle oli koputamisi ja ükskord jälle keegi koputab. Ja mina just oli niimoodi, et tukkumas natuke need öö läbi sai õpitud ja hõikan sealt voodist. Kui see õige mees, otsi, astu sisse. Uks läks vaikset lahti ja professor varist uksed, aga ma ei tea, nii ma olen. Palun, kas minu tudeng on varsti koju tulemast, otsis oma üliõpilast ja noh, neid niisuguseid lõbusaid seiku, sisseastumiseksamid, mina magasin klaveri all sellepärast, et jälle ühes klassis rohkem ruumi on. Ja äkki keegi hõikab. Tüdrukud, tõuske üles, kusta tuleb, nagu ma tõusin, olin peaga vastu klaverit, Need niukseid, hästi lõbusaid ja toredaid lugusid on seal tudengiajast küll. Hommikuti, kui me siis ükskord ma elasime toom ja, või Toomulid tähendab kuskilt lavakatega Toom-Kooli tänaval ja ja siis meil oli selline komme, et iga kord, kui me tulime, päike juba tõusis ja, või oligi juba tõusnud. Ja, ja siis meil oli üks oma tore kolmene neljane punt siis me istusime seal õigeusu kiriku trepi peal ja siis miilits teiselt poolt valitsushoonest vaatas väga kahtlased, mis usus siis on, need käivad hommikuti trepi peal istumas. Ja, ja tegelikult, ega seda aega oli üksjagu see tudengiaega, kas sellepärast, et kaks korda aastas niimoodi praktilised jaanuar-juuni elasin ma siis Tallinnas ja see stuudium kestis kaugõppes tookord kuus aastat. Nii et nagu pealinna elu on küll, on andnud küll ja keda siinjuures võiks nagu meenutada oma lähematest kursusekaaslastest. Kursusekaaslasi tähendab ma räägiks nagu rohkem, võib-olla nendest siis kes meil, kellega me nagu ühes toas elasime just, ja muidugi siis Linda, Linda Laasmäe ja meil olid kõigil omad omad nimed, niukesed toredad. Siis näiteks mina olin luupus, sellepärast kui mina öösel tulin harjutamas ülevat klassist, mõtlesin. Tüdrukud, Mul on jälle kõht tühi. Näljane kui hunt vahel olin, maga, libaluupus, kadusin kuhugi ära. Libahunt. Ei siseEva tamme keegi, kes on Valga, töötab Valga meeskooriga. Aime Lõhmus, kes on väga pikka aega olnud Valga laste muusikakooli direktor Heigi proodel ma kahjuks neid tunnen temaga, nagu sidemed on jäänud juba aegade jooksul nõrgemaks, nii et ma ei tea, millega tema praegu tegeleb ja liidi sinipalu. Tema oli see, kellele alati suitsusink kaasasid. Tüdruk, söögiasjad peavad alati korras olema. Aga kas kirikuga siis saite kokku, kõigepealt niiviisi seal Aleksander Nevski katedraali trepil istudes. Kuuga või õigemini öelda taevaisaga kokku puudikali kodus. Sellepärast vanema Lukesid, kas söögipalvet ja õhtupalvet ja, ja meieisapalves tuli pähe õppida. Aga minu jõudmine taevaisa juurde oli ikka tükk maad yli. Ja kuidas see oli? Seal oli niisugune imelik, imelik juhus või imelik, ma ei oskagi nimetada, mis siis oli. Ma tean, et tee taevaisa juurde leidis minu tütar enne. Ja ta nagu muretses minu pärast ja ja mõtlesin teie, et ma väga austasin neid inimesi, kes uskusid ja, või noh, usuvad ja ja, ja kadestasin neid, et kuidas nemad leiavad seda hingerahu. Aga mina tunneli tunnelilt võeti nagu see riie või, või see sein eest ära ja see valgus kas paistma minu jaoks 88. aastal. Suvel olin ma soomes oma väga-väga armsate heade sõprade juures kes oli väga-väga, kes on väga usklik perekond. Ja nägime Helsingis Casio kirkas. Ja äkki ma tundsin, et et ma tahaks ka minna armulavale ja küsisin siis ritta oma sõbranna käest, et kas ma tohin minna. Ja marita ütles, et head loomulikult ja ja sinna ma siis läksin. Ja noh, mul oli n olnud ka niukseid hingelisi raskeid üleelamisi ja süda oli täis kibedust ja valu ja. Ja kui ma olin siis seda armuseal saanud siis äkki oli mul selline tunne, et kuskilt midagi nagu paisu tagant tuli, tuli välja. Ja, ja ma praegu mõtlen ka tagantjärgi, et huvitav, kus leidus nii palju pisaraid. Ja peale seda, kui ma siis sealt ära tulin, nutsin veel ka ja mul hakkas nii kerede, mul oli selline tunne, et ma kogusin saasta, mis mu sees oli. Ma sain välja nutta, ma sain nagu kõigist halvast puhtaks. Ja, ja või ma siis mõni kuu hiljem nägin ühte inimest, kes oli mulle väga haiget teinud. Siis ma sain öelda, et ära mine mööda, ma võin sulle öelda, et ma siiralt saan sulle andeks, on, ma ei ole su peale pahane. Valu on kadunud, mul on kahju, aga mul ei ole enam valus. Ja sealt mu tee on ja kasvamine muidugi mul on palju kasvada. Aga ma olen õnnelik, et ma selle tee olen teinud. Ma ei tea, kuidas muidu jõuaks. In paradiisi summa. Ja see on viimane osa, seitsmes osa Fury riiklemist. Ma tean näiteks teie lemmikteoseid, aga muusikas on väga palju ilusaid lehekülgi. Nii et üks nendest kaunitest lehekülgedest. Ja mis siis edasi sai? See valgus hakkas mulle paistma ja ma tundsin, et vot neid ma tahaks. Ma tahaks minna leeri, ma tahaks sügavuti tundma, pida ja, ja ma tahaks jõutud taevaisa tõdedeni. Ja kunagi oli, noh, ma jälle seda täpset aastaarvu neid ei mäleta, ei saa hetkel öelda, nüüd esimene meeskoor Sakala Põltsamaal esinemas. Ja siis jäi peaaegu kuule härra Kurmega, et ma olen Põltsamaal sündinud ja miks mitte tulla Põltsamaale leeri ja, ja käia unistusega täitumatu kauge Viljandist käia. Aga sisu avati Viljandi Jaani kirik. Ja mis alguses oli ju mõeldud kontsertsaaliks, aga õnneks on tarneid kirik muidugi ka kontserti korraldatakse seal palju. Ja vot see oli üks koht, kus ma läksin, istusin ja ma tundsin, et mul on nii hea olla. Kuidagi selles kirikus oli kõik valge, jälle valgus, igal pool valgus. Ja siis ma tundsin, et vot nyyd ma tahan nüüd ma peansid tegema, pean hakkama lugema, ma pean minema leeri. Ja siis ma läksin Jaan Tammsalu juurde. Et siin, et mis nüüd saab, et, et mu töökoormus on küll nii suur. Et ma kuidagi need leeritunni ajad ei passinud mulle. Ja aga Jaan Tammsalu oli nii kena. Ütles, et, et kui see on sinu tõsine soov siis ma annan sulle materjalid ja hakka lugema. Ja kui sa oled teatud asjad läbi lugenud, tule minu juurde. Ja ma pean ütlema, et ta tegigi seda tööd minuga tõsiselt. Ei, ei olnud sugugi niimoodi, et tegi seda asja formaalselt või niimoodi. See läks peaaegu pool aastat. Mina olin jälle teatud asjad läbi töötanud. Ja oli niimoodi väga kummaliselt, vastupidi. Et ei küsinud mitte õpetaja, vaid küsisin, mina. Tähendab nende, mul oli kirjakohad välja kirjutatud, mis olid mul probleemsed. Ja, ja kui me olime, siis niimoodi pool aastat tööd teinud siis anname sõltlased nii, nüüd on aeg nii kaugel, kui sa soovid, siis ma võin sind õnnistada. Ja see oli 92. aasta teine ülestõusmispüha. See oli midagi, midagi erakordselt kaunist. Mina olin ainuke leerilaps. Lõunaaeg päike paistis. Oli olin mina, oli Jaan Tammsalu, oli organisti, oli minu tütar. Ja siis ma selle usutunnistus ütlist. Ma tean, et te olete Viljandi kultuurikolledži kirikumuusikakateedris, nüüd 94.-st 95.-st aastast. Aga kas see kateeder sündis juba varemgi üheksa kaks või ei, ei see ausalt öelda minu sünnitatud laps, kuigi seeme nii-öelda ei kuulu mulle, see on Ivar-Jaak Salumäe kes, olles tol ajal veel Viljandi Pauluse koguduse õpetaja tegi. Eks kolledzis kollatsu kasvas välja kultuurikoolist. Et võiks võib-olla hakata koolitama kestreid ja hiljenda. Kuidagi see, see idee natukene muutus, et miks mitte muusikuid. Ja siis ma hea juhuse tahtel sain kokku Viljandis romaan toiga, kes on muuhulgas ka Sakala audirigent. Ja härra toi oli nii lahke, et ma ütlesin, ma tahan sinuga rääkida. Me räägime sina ja et, et mul on need plaanid ja ma tahan sinu nõu. Ja vestlesime Viljandi kohvikus kohvitassi kõrval kaks tundi. Ja sealt sain oma mõtetesse kindlust. Ja üheksa tegin kolmanda aasta sügisel härra rektor Enn Zimmeriga. Me läksime Einar Soone ja Andres Põdra juurde konsistooriumi misse. Ja käisime oma idee välja, mis võeti väga hea meelega vastu. Ja 93. aasta detsembriks oli minul siis esmane õppekava projekt, et siis assessor põdrale esitada. Kes siis tutvustas ta kirikukultuuri ja hariduse nõukogule. Siis hakkas see nõukogu kiitis selle plaani heaks. Selle asja tõsisemaks töötamiseks selle õppekavaga. Ja 94 95 me võtsime vastu uued uuele erialale tudengid, esimesed tudengid. Ja kui palju neid on nüüd olnud ja kuidas te õpe, te olete üldse korraldanud mitu aastat, kuidas tsükkel toimib. Me oleme nüüd võtnud alates 90 neljandas aasta sügisest iga aasta neid soovijaid, kes on meile tulnud. Tudengid, kahjuks on olnud soovijaid vähe. Sest me ei ole arvatavasti ennast veel suutnud nii palju veel teadvustada. Ja, ja harjumuspäraselt inimesed, kes kiriku juures on töötanud võibolla koori orkanistina nendel on tee selge Tallinasse kirikumuusikakooli. Nii et meil on siiski nagu uus õppeasutus nende kõrval. Aga ma loodan, et kui tulevad esimesed lõpetajad, kes hakkavad ennast veel rohkem näitama, kui nad siiamaani näitanud. Ma tahan siinkohal öelda, et tänamasta meil lõpetab esimene kirikumuusik Jaanika Põder kes juba kolmandat aastat töötab Kolga-Jaani koguduses. Nii et kuna tema oma õpetaja läks Kolga-Jaanist ära. Merike Villems, kes oligi meie esimene oreliõpetaja selle pärast alguses pidi tulema meile oreliõpetajaks, härra Aaro Tetsmann. Aga ta täiendas ennast ise Sibeliuse akadeemias. Ja, ja nüüd ta tuleb juba sellest sügisest tagasi magistrina kirikumuusikamagistrina ja Nahkusin täiendustest rääkida, siis on mul väga hea meel ja ma olen väga tänulik Kolledži rektorile ensiimerile, kes on olnud minu väga suurt toetaja ja kelle Iidee, tänu kelle ideele maa 95. aasta suvel tempusest stipendiumiga olin kolm kuud Saksamaal. Ja uurisin ja täiendasin ennast just kirik Kuu muusika õppekorralduse osas õppekavade osas. Muidugi täiendasin ennast ise koorijuhtimises partituuri lugemises ja. Aga see oli väga suur kogemus ja erakordselt ilus aeg. Ja ma kasutan seda õnnelikku juust, et et mul on võimalik luterlikus tunnis rääkida. Et kutsuks asjast huvitatuid 24. 25.-le prillil Viljandisse, me korraldame seal kultuur. Viljandi kultuurikolledži kirikumuusikaga teeder korraldab kirikumuusika päevad. Ja me alustame 24. aprillil kell 11. Lektoriteks on Valdo Rumessen jooga kandola. Ja toimub väga mitmeid kontserte, on gospelkontsert, on Tallinna Kaarli koguduse kammerkoori kontsert siis veel on väga huvitav, kahtlemata Aero täitsa smanni korraldatud meistrikursus improvisatsioonialused ja kui üleüldse on neid huvilisi, kes tunneksid või sooviksid informatsiooni õppimisvõimalustest Viljandi kultuurikolledžis siis palun lahkesti helistada, meie number on Viljandi kood kaks, neli, kolm ja 33, üheksa 35. Püsida siis taimi Välbat või kateedri juhataja, abi, Hedi vilumaad ja vastuvõtueksamid, et või vastavate eksamid toimuvad meil augustis 10.-st 18. augustini. Dokument hakkama esimesest juulist vastavat. Millised nõudmised on vastuvõtueksamil, mida noor inimene peaks tegema ja oskama juba enne, kui ta teie juurde õppima tuleb? No tal peab ikkagi olema eelnev muusikaline haridus, tähendab, see paber ei ole oluline oluline muidugi on keskharidus ja riigieksami ajal eksamisoori mõtlemine ja nii edasi. Aga päris korralik klaverimänguoskus, kus ja, ja muusikateoreetiline baas, sest me oleme ikkagi kõrgkool. Ja loomulikult eeldame tema suhe ja valmisolekut töötada kirikus. Ja armas oleks, kui oleks mõne koguduse soovitus, et see inimene Tõsiselt soovib minna tagasi kirikusse tööle kui inimene tõsiselt soovib, aga kui te näiteks ei ole oreliga kokku puutunud, ega siis sellest vist midagi ei üldse. Probleem. Sellepärast, et tähtis on eelnev muusikaline haridus ja klaverimängu oskus. Nii et ei julgustate ja, ja ootan, väga ootan. Aga kas oskate ka öelda seda, et need inimesed, kes lõpetavad teie kolledži kirikumuusika kateedri kas nad leiavad tööd ja paika ja vot siin on nüüd Velux täiendused, et meil on ta nagu kaks kaks kutse, saab, tähendab kirikumuusik ja põhikooli muusikaõpetaja. See on just sellepärast, et kogudused ei ole väga rikkad, et tal on võimalus töötada ka muusikaõpetajana. Ja meie põhiline suunitlus ongi just maale väikelinnadesse. Et kui läheb sinna üks muusikainimene, et ollakse nagu maa soolaks ta juhik seal kohaliku kultuurielu kohaliku muusikaelu. Et ta töötaks muusikaõpetajana võib-olla rahvamajas, koorijuhina, muidugi see on nii, kuidas ta enda süda tunneb ja kuidas tal vajadust on näha. Antsuke leiva leivateenimise võimalus on küll ja loomulikult nad saavad ka pühapäevakooli õpetaja ettevalmistus. Ma arvan, et kuluks ära korrata seda teie telefoninumbrit veel. Viljandis seansis viljangi kaks, neli kolm ja kateetri number 33 üheksa kolm viis küsida taimi Välba või Hedi vilumaa. Selline oli siis meie tänane saade, muusika, inimesed, aeg. Stuudiokülaline oli Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika kateedri juhataja taimi Välba. Ja tuletame siinjuures veel meelde Eesti luterliku tunni aadressi. Kiriku plats kolm Tallinnas Toompeal, kui kirjutati, siis postiindeks e-null null null üks. Kui helistate meile tööpäeviti, siis telefonil kuus kolm üks neli kolm 11. Viljandi kirikumuusikud jäävad lõpetama ka meie saadet. Helisalve aastast 96 oli jäänud üks hetk Filke väikesest missast. Millestki küüria just kõlabki.