Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Oleme kirikuaastas jõudnud aega, mida nimetatakse Kristuse kannatusajaks paastuajaks. Kuna möödunud nädalal peeti palvepäeva, räägib meie tänane saade palvest. Sõnad palve ja palvetama esinevad ühtekokku piiblis üle 425 korra. Juba ainuüksi uues testamendis esineb viiteid palvele üle 115 korra. Ka paljud väga ilusad piiblilood on seotud just palvega. Näiteks oli Hanna nii süvenenud palvesse, kui ta palus jumalalt endale poega templi. Preester pidas teda puurides olevaks. Aabraham, Moosese Joona palusid jumala ainult abi ja juhatust. Mitmed kuningad läbi ajaloo on saatnud oma palve jumala poole vabaneda vaenlase armeest. Kui Paulus ja siiras vangis olid, palvetasid ja laulsid nad nii, et teised vangid kuulsid ning said julgustust nende suurest usust. On fakt, et inimesed piibliajast väärtustasid palvet. Kuidas on, aga meiega tänapäeval? Ma ei tea, kas mu palved on üldse palved või lihtsalt kõnelemine iseendaga mis ei küüni kaugemale kõrgemale minust enesest. Nii hõlbus on end petta ja kujutleda midagi ülevat. Mõelda end seisvat sinu ees ning arvata, et sina kuulad mind. Oht ennast petta hirmutab. Aga mida ma siis peaksin tegema? Kuhu ma saaksin nõnda minna? Et ma ise ei minu argusega aplaus? Ei minu soov olla parem, kui olen. Ega muu ei tuleks kaasa. Ma ei saa end enne sinu ette astumist ise teha, teiseks. Kui sina ei halasta kui sina ei võta mind vastu sellest hoolimata et võib-olla ei suuda ma ka sinu ees maske maha võtta ei ole mul mingit pääsu. Mu ainus lootus on et vahetevahel sina kingid silmapilke mil mu mina koorik mõraneb. Ja ma võin olla avatud sinule. Küllap sellised enese unustamise viivud on ainsad hetked mida üldse sunnib nimetada elamiseks. Tänan sind nende silmapilkude eest mil ma sinu imelisest puudutusest otsekui kogemata olen olnud ülalpool ennast hetkede tõttu mida ma ehk ise ei oskagi teiste seast ära tunda. Aga mil ma olen võinud unustada iseenda võin ma tõepoolest olen lihtsalt seisnud sinu ees. Vaikides ja tänulikuna. Mis asi on teie meelest lapsed? Talve, emme, palun. Nii et kõik läheks, kõik oleks ilusti ära. Me palume endagi. Palume, et kõik läks hästi ja niimoodi keelega te räägite palve ajal. Jeesus ikka. Mida teie tavaliselt paluta taevaisa käest, mis, mis puhul teil on vaja palvetada, mis te arvate? Ma proovin palvetada seda meieisapalvet ja siis ma siis sõidan palvetengi. Rohkem paluti siis, kui teil on hea tuju või siis, kui teil on mure, siis ka mure. Et siis mure kas on siis pärast seda kergemaks ka läinud? Kas te vahest teiste eest olete ka palunud ja mida siis? Ja olen jälle? Mina olen mina palunud, et teistel oleks ka hästi käik rattal on näiteks oleks hästi-hästi läinud. Aga siis, kui läheb kõik hästi, kas te siis tänatega taevaisa palves selle eest ja lõhkildele. Ja küll ta ei näen. Ja jaoks on talve selline vajalik asi ja ja, ja on küll, on küll, kui ta täna tunnis palvest rääkisite, mis te siis täna teada saite selle kohta? Et kui midagi halba teeb, siis ta isa parandab ta, leiti, et miks ta tegi seda. Siis saab kõik mured ära rääkida. Talveõhtul enne magamaheitmist Toyota ja tal on kõigest, et kõik hästi läheks. Talvel, et saad palvetada, et teiste eest ja teiste tervise eest. Kui tahad kellegagi rääkides saab nagu ütelda, mis sa tahad, ei pea kuskile eemale või, või niimoodi jutustama. Et sa ei tee nagu midagi halvest sellel palvel suhtluses jumalaga ja, ja talvega emalt või kellegilt midagi, siis on ka palve nii ühte kui ka teist, et ta on nagu suhtlusvorm nägu kellegiga rääkida, sellesse räägib nagu iseendaga, kallid asjad pärast selgemaks, kindlasti sa saad suhelda jumalaga. Mis põhjuseid teil on palvetada mille noorte? Näiteks õhtul siis kui on kõik hästi läinud, see nagu tänada, et ta on hästi läinud või siis kui halvasti on neid, siis palun teid järgneb paremini läheks satavate teiste eest ja enda eest tänada ja paluda teistest enda eest, et läheks paremini tööjooks loomulik. Suhtute sellesse, et väga paljud, kes kirikuga seotud ei ole, arvavad, et no mis teil viga, palud jumalat ja siis kohe saad. Alati ei saa. Mitte kohe ei saa, aga 10 aasta pärast saada. Alati ei saa ka, mis ei taha, et selles mõttes, et see võib-olla sa ise ei saagi aru, et seda ei olegi vaja saada. Et saad alles hiljem aru, kui sa seda ei saanud. Milleks on siis üldse inimesel palvet vaja, seal on nagu rohkem lootust või sellised, eks ole, sul on vähemalt võimalus küsida, et noh, see on nagu kõikvõimsa ja võimalik, et ka ema käest isa käest küsis, et ta ütleb nii, et kohe ei saa, kõik. See on viis, kuidas jumalaga kontakti. Mis te arvate, kas inimesed maailmas kasutavad palve võimalust piisavalt? Ma arvan, et nad, inimesed kasutavad Kell palve võimalust, aga kõik inimesed seda ei kasuta, mõned elusad hõivad tõbe paluda, kui teavad, et, et seda ei ole võimalik saada. Igavene usklik inimesed kasutavad rohkem mõnedesse, ikat võimlesid natuke usklikud isegi liiga palju, sest et kohe ma tahan Ongi kõik, teised jälle ei kasuta üldse. Mõni uhkuse pärast tema, nii lihtsalt. Üks duubel võtab selle pärast palvetanud, et loodan, et paremini läheb, et ise ise suudan kuidagi paremini teha. Teistel hästi läheks. Ma usun jumalasse ja taheneb, nagu kõikidel hästi läheks ja see on ikka võimeline sinu jaoks enda eest talude teistest mööda. Tänane talvevägi on ka üks suur vägi. Kas näiteks suure hulga rahva palve on suurem palve kui sinu üksinda balla oleneb sellest olukorrast. Heas hea iga palutakse suve rahva ka siis siis kindlasti on see suurem kui mina üksi, aga kui nad paluvad halva asja eest, mina palun hea asja eest, ma arvan, et võib-olla siis minu palve pole surema võimusega. Ikka vist, mida palud, et kui tähtis see on, et kui suur hulk rahvast paluda väikest asja, siis ikka minu palve tähtsam kui kui minemisi midagi, su, mis on rohkem oluline. Eesti luterlik tund. Praegu kohemaid siinsamas. Ootama jääda homseid valgusi. Ei tule karta seda, mida hüütakse vaimulikuks põuaks. Meie sisekõrbed ei tohi meid takistada läbistamast nähtavat. Selleks, et nähtamatu tungiks maailmasse. Paluda igal hetkel ja igas paigas. Tänuga lakkamatult ütleb issand. Tuleb lasta voolata oma palvel kõigisse elu valuvormidesse. On loendamatuid viise palvetada. Need lähtuvad kõik ühest ja samast punktist. Tahta jumalalt. Issand ei oleks käskinud palvetada lakkamatult kui palve ei võiks olla muud, kui vaid rida sõnu. Ei ole võimalik Loilutada vagu lauseid kirjutades ümber käsikirja või vastates telefonikõnedele. Ta võib tahta jumalat igas oma toimingus igas oma liigutuses. Tuleb palvetada lakkamatult kõiki võimalikke palveid sest aeg tõttab. Ja aeg, mis on meile antud on mõõt, mis tuleb täita ääreni. Noor Mõime autobussis toi silmitsi, kedagi ajab juttu iseendaga. Ta nägu on pinevil. Kõige. Ta nähtavasti kannatab koledasti sest tigedus on üks jõledamaid kannatusi. Miks ta ei räägi jumalale? Ta ei tea, et julgus rääkida jumalale pagendab tigedus. Kui ta teaks. Kedagi, kes talle seda ütleks? Palve kaudu olla jumala kõikvõimsuse osaline. Olla Ma kõigepealt osaline jumala teadmises, mis tal on oma loomingust. Et mitte paluda temalt absurdseid asju asju, millel pole tähtsust mujal kui vaid meie pisikesel inimlikul vaateväljal. Tuleb palvetada, et suuta taibata, et teada et õppida armastama. Eesti luterlik tund mida tähendab? Jooksula palve, ma arvan, et ta on eelkõige vestlus jumalaga. Palvetan siis, kui ma tunnen, kui mul ei ole ühtegi inimest lähedal, kelle poole näiteks abide või tänada või rõõmust hõisata, siis ma suhtlen jumalaga. Minul on lihtsamad sõnad, palve on side jumalaga. Ja kas ta nüüd aitab või ei aita, kui ma palvetan jumala poole? See ei olegi alati oluline, aga ma suhtlen temaga. Ja ma usun, et ta igal juhul hoiab mind ja kaitseb mind ja minu lähedasi. Ja mina arvan ka, et palve on vestlus jumalaga. Ja mina iga päev räägin jumalaga kindlasti kaks, kolm korda. Ja ma olen kindel, et ta on mind hoidnud siiamaani ja minu lapsi hoidnud. Edaspidi talvel minu jaoks ühendus jumalaga ja nagu palvetades Ma tunnen jumala ligiolekut ja turvalist palve pöördumine jumala poole ja kas siis tänupalve või mingisuguste soovidega. Erinev. Millises olukorras sa palvetad? Et on siis üksusi, kui ma tahan tänada? Teine kui ma vajan tuge, abi, vajan rahu. Kui ma vajan selgust, see otsus teha, siis palvetan ja lase minna nii, nagu ma siis teen siis kallet maal on vaja siis, kui ma tahan mingist olukorrast või, või oma olekust mingist murest. Vastutusest ja annan selle enda rüpes, täna annan hoopis teistesse kätes otsustamise ja abi looduse ja teades enda piiratust ja rumalust ja ja seda, et maine näe, ma võin arvata, aga ma ei näe siis ma lihtsalt selle mure ära ja, ja käitun nii, nagu see palve ei olegi nagunii, et ma palvetan ja siis on, on kõik, et et ühendus on katkenud, vaid palve nagu lükake käima selle oma ühenduse tunde või, või annab sellele veel juurde jõudu või avab uue väe nii või, või uue jõu ja abirahu igal juhul alati õhtuti on vestlus jumalaga ja palve. Ja seal on nii palju, et võib-olla on siis tõelise saada. Mina alustan oma päeva talvega. Tänan, Aniti jumala, annan mulle jälle uue päeva ja õhtu lõpetan ka palvega tänapäeva eest, mis mul on olnud. Minu jaoks käib talve igapäevase elu juurde eriti tänupalvet ka pisemate igapäevaste õnnestumiste ja kordaminekutest. Kas usud, et talve omab väge mingisugust? Kindlasti usun kindlasti kohe maias hakanud muidugi rääkima siin, et vot minu elus niisugused niisugused asjad on toimunud. Aga igal juhul usun palvema, Päge barre ravib, ravib hinge, ravib südant, ravib usku, uskumatust, talve annab jõudu edasi elamiseks edasi minemiseks. Ja, ja rahu tuleb palve läbi. Sõltub ka sellest, et kui mitu inimest koos palvetavad et mina olin üksi siis ta võib tunda palju suuremat väge kui, kui teistega koos, aga samas teistega koos tulla. Talvel nii võrreldamatult suurem mägi, kui võrrelda seda sellega, kui inimene eksis, ta teeb, see sõltub täiesti sellest palvest sellest ajast, sellest kohast. Mina arvan ka, et, et vahest võib-olla niimoodi, et kui on kui on suurem hulk inimesi koos palvetamas, et siis võib võib-olla tundega seda osadust nagu omavahel ja siis samas ka jumalaga. Aga see niimoodi kuidas kunagi, et ja vahest on siis kõik üksinda, siis tunnen suuremat väge. Ja tihti on nii, et kui, kui eesmärgiks palvetamine, siis loomulikult on, kõigil koos on suurem mägi aga, aga see enda sisemine õnne, rõõmu ja armastuse ja rahu. Senine nagu ekstaasi tunne, see siiski inimene tunneb seda üksinda. Üksinda olles võib tunde ja teistega koos ka, et see ikka sõltub sellest, milline on see hetk, kas jumal vastab palvetele ja ma arvan küll, vastab, kindlasti vastab omal moel. Ma arvan ka, et alati vastab aga lahti erineval moel, et ma arvangi, et tavaliselt jumal vastake nagu teiste inimeste kaudu. See vastus ei pruugi olla alati arusaadav ja ja mõistusega sellele järele jõuda. Aga ta on kindlasti olemas vastus palvele ta lihtsalt ära tunda, see võib tulla ka näiteks enda sisemusest või siis nagu juba õeldud, teisteks võib mingi väga väike pisi pisiasi, mida muidu ei märkaks. Märkad, et see vastus kas teie jaoks eelkõige vestlus või kasutada mõnda konkreetset palvet, mõlemad, samuti mõlemad vestlus ja alati Meie isa palve ja vestlus ja meieisapalve. Ma arvan ka, et on olemas siis nii nagu vabapalve kui ka siis kindlad talved, mis sa ütle Meie isa palve ja usutunnistus, patutunnistus, õnnistamist, sõnad siis lauluraamat taga on ju palju palveid nii tähtpäevade puhul kui ka erinevate probleemide erinevate tänude puhul. Laulmine on ju ka palve vastavate teemadega. Vahest saab jumalalt juhatusega ilma palveta Ibisse hiljem taipad alles järele. Vaata, see oli sulle selle asjajuhatuseks. Sellepärast sa muretsesid, sellepärast saalid sul oli halb, et sa ei käitunud õigesti. See ei pruugi sugugi olla niimoodi, et ma teen midagi või halvasti, tee lihtsalt luules, ma käitun halvasti. Vahelgi palve olla ka vaikus, pruugigi sõnu olla. Selline seisund. Palve ongi seisund. Mida tähendab palve teie jaoks isiklikult? Seda on küsinud mitmed inimesed, see kloostri priorilt Wendrosert ja ta vastab. See on küsimus, mida minu käest on sageli küsitud. On tõsi, et palve on meie elu süda. Ennekõike on palve ootamine. See on see, et laseme päevast päeva tõusta enda seest ilmutusraamatu palvel. Tule issand. Tule inimeste pärast. Tule meie kõikide pärast. Tulega minu pärast. Palve ei ole osade eesõigus. See õnnestub sama hästi lastel kui ka vanuritel. Palve võib ilmneda ükskõik millisel moel. Läbi pikkade päevade ja ööde väljendame erinevate liigutustega igatsust Kristuse järele. Nendest liigutustest sünnib palve lepitusvõitlus truuduse säilitamiseks nii abielus kui ka tsölibaadis. Sest mõlemas elame me jumalale. Need märgid ja paljud muud. On Kristusele pühendatud. Nendega väljendame armastust tema vastu. Alati, kui palve võib jääda ootamiseks tema ootamiseks kes on midagi muud kui mina ise. See ei ole põgenemine ega oma mina, heiastus. Tuleb hetki kui ei saada, aga talle öelda muud, kui ainult sina oled teine. Oled tema, kes on olemas minus. Selle teisega sarnaseks muutudes meie pürgimused puhastuvad süda selgineb. Kes võiks peituda Kristuse palge eest, kes elab meie endi sees? Tuleb paluda endale jumalikku valgust et näha maailma sellisena nagu issand, teda näeb. Tuleb paluda kannatlikkust, mõõdutunnet, tasakaalu, mida üksnes jumal võib anda. Tuleb paluda jõudu selle armastamiseks, mille jumal meile annab armastada. Tuleb paluda kohtlast meelt ütlemiseks et sinu tahtmine oleks minu tahe. Maailm ehitab end meie silme all. See maailm, mis kuulub kuningriiki. Ei, mitte see, mis on öeldis illusioonide vürstile ja on mõistetud kadumisele. Iga palve on jumala ehitusse lisatud kivi imekivi millel on meelevald vabastada palvetajat olelus, lõpetuist koormaist ja teha õiliseks kõike, mida ta kätte võtab. Kõike, mida ta oma pilguga hõlmab. Päästekõike mida ta armastab? Halvetamisele ei ole alternatiivi. Palve on jumalaga suhtlemisel asendamatu. Ta kinnitab meile jumala olemasolu. Palve kohta on palju ütluse nagu näiteks hästi paluda. Tähendab, et pool tööd on juba tehtud. Palve ei ole võlukepike, mida me kasutame siis, kui miski muu enam ei aita. Keegi ei ela lootusetuses kui ta palvetab usus. Jumala ei ole kunagi rohkem kui ainult palve kaugusel. Palve ei vaja tõestust, vaid praktikat. Issand kaga meie silmas, et tunneksime sind ära oma vendadest-õdedest. Issand, ava meie kõrvad, et kuuleksime näljaste hirmunult rõhutute kutset. Issand, ava meie südamed, et me 11 niimoodi armastaksime, nagu sina meid armastad. Uuenda meis oma vaimu, issand, tee meid vabaks ja ühtseks. Armastaksin seal, kus mind vihatakse. Andustaksin seal, kus mind solvatakse. Ühendaksil seal, kus tülis ollakse. Lootust arvatakse, kus meeleheit vaevab valgust, süütaksin, kus pimedus valitseb. Issand lase mind otsida. Mitte mind lohutatakse vaid, et mina lohutakse. Mitte et mind mõistetaks. Paidet, mina mõistaksin. Mitte et mind armastataks Vaidet, mina armastatakse. Sest kes elas, ta annab, see võtab vastu. Kes ennast. Te kuulsite luterliku tunni saadet stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Ootame teie kõikide mõtteid ja tähelepanelikud luterliku tunni telefonil kuus kolm üks neli kolm üks üks kuus kolm üks neli kolm üks üks kohtumiseni. Eesti luterlik tund.