Algab saade, muusika, inimesed, aeg. Meie stuudiokülaline on helilooja ja pedagoog Anne Ellerheinmetsale. Inimene, kes on aastakümneid kirjutanud muusikat. Aga niisugust muusikat, mis on justkui omal kombel varjul olnud ja meile kättesaamatuks sky jäänud väga paljus mõttes. Selles mõttes on meie tänane saade. Ma julgen öelda, et justkui avastuste saade. Me kuuleme õige mitmeid teoseid, mis ei ole tavapäraselt kuulunud Eesti raadio kontsertide programmi. Pole meil neid salvestusi Ki olemas. Oleme tänulik Anne Ellerheinmetsaalale, et me tema muusikat tema koduse plaadikogu abil tänases saates teile head kuulajad tutvustada võime. Esimene teos aga, mida kuulame, on loodud tema enda sõnade järgi öelduna enne aegade algust, see tähendab enne seda, kui ta jõudis oma õpingutega Villem Kapi kompositsiooniklassi. See on hällilaul seega üks varastest teostest Anne Ellerheinmetsale loomingus. Ja esitavad selle Andres Laan viiulil ning Matti Reimann klaveril. Helisalve on see teos jäänud aastal 1982. Anne metsale, kas teil on tulnud elus palju intervjuusid anda? Ei, ei ütleks, ajalehed ja raadiod ja televisioon on kuidagi siis nagu mööda vaadanud. No 100 protsenti vast mitte, aga, aga noh, suhteliselt harva küll sellist asja olnud. Ei tea, igal asjal öeldakse ka oma põhjus olema, et mis seal siis võiks nagu olla. Muusika on ju imeline. Raske küsimus, ma ise arvan, et, et ma ei ole nii huvitav versioon minust tasuks rääkida, see on number üks ja teine põhjus, et see aeg. Me tuleme kani mulle oma pitseri. Sepitseb, kehtib võib-olla tänapäeval. Aga jah, et oleks võinud kuidagi nagu mingisuguseid mööndusi teha ajale või, aga miks ei teinud siis? Ei ole võimalik? Ja kuidas ja millal jõudsite äratundmisele, et tõesti ei ole võimalik? Ja see asi küpses väga kaua. Maalin asetatud olemise probleemi, et kuskil teismeaastates vist olin 13 siis. Ja oli olnud üks väga suur pingutus millele järgnes väga-väga raske, nii et see oli nagu midagi agoonia taolist ja üsna raske. Jaa. Oli näha, et mu perekond ka ei teadnud, kas ma hommikuni enam olen elavate kirjas ja ma ise arvasin ka, et nüüd on minek. Ja siis ma järsku tajusin, et inimese elule tuleb ühel päeval niikuinii kriips alla. Ja kuni sinna kriipsuni ta võib veel teha valikuid, ka vigade parandusi ja otsustada paljugi ise, aga hiljem ta hakkab juba lõikama kõige eelnenu vilju. Ma siiski olen kogu aeg uskunud, et meie eksistents ei lõpe selle füüsilise olemisega siin maailmas. Muidugi oli teatud aeg ka ja eriti see kriisiöö oli mul ka palju mõtlemist sel ööl ma mõtlesin ka, et et kellel õigus on, kas nendel, kes ütlevad, et on midagi pärast jää või nendel, kes ütlevad, et ei ole. Aga oma südametunnistuse häält oleme üritanud kuulata kogu eluaja, ma olin väga kuulekas ka väikse lapsena ja ja kuidagi väga mõtleja ja analüüsi ja, ja siis ma lihtsalt tundsin, et õigus on selle poole peal, kuigi maksev ideoloogia väitis vastupidist. Ja ma teadsin, et mul võib olla väga vähe aega ja otsisin väljapääsu, siis ma esimest korda palusin? Jah, tõelise palve mitte mingisugust pähe õpitud salmi ei olnud, mis lapsed ka sageli teevad. Ja mul oli ka mad salmike, seda ka. Aga siis ma tõesti, ma palusin endale lisaaega, sest ma tundsin, et nii tähtsa künnise ületamiseks. Ma ei olnud valmis. Et see on kohutavalt oluline, kõige olulisem küsimus, mis jääb kõik teised elu prioriteedid paika. Ja ma sain aru ka, et palju paha jääksin ilmas tegemata, kui inimesed mõtleksid, et iga küll toob kaasa lõikuse. Hiljem leidsin piiblist ka niisuguse laused, õed ütleb, et jumalat ei ole nende. Edasi mõtlemisel võtame nüüd kaasa Anne Ellerheinmetsale ühe viiulipala muistend Niina Murd või on salvestanud mitmeid tema viiulipalu. See on hiisalvi jäänud aastal 1979 klaveril Natali Sakus. Tal on ta leidnud tuge ja kinnideost toetust. Ja te olete tundnud, et ei ole kunagi üksi ja te olete usaldanud oma teed tema kätte. Seda ei olegi nii vähe. Ja tookord seal öösel ma tundsin küll, et ma olen üksi, sest mul ei olnud asjad selged. Mul ei olnud mingisugust jumalasuhet, kui ma nii väljendaksin. Ainult et ma mäletan, et ma seisin mad peakujuna, visuaalselt, tajusin seisin tohutu Mustakott musta sügavikku ees ja teadsin, et üks hetk ainult võib-olla lahutab mind sellest, kui ma hakkan langema sinna sügavale ping läheb jalgade alt ära ja see langemine kestab nii kaua, et ma kaotan igasugused aja ja, ja, ja mõõdete kujutelmad ja et sealt ei tule tagasi, et see on lõplik. Ja siis ma sain aru, et selle värava ma igal juhul läbin üks isegi kui minuga kaasas samaaegselt teeksid. Mu lähedased ikkagi me igaüks läheme üksi ja ma tundsin korraga, et ma olen süüdi, kuigi mul ei olnud ühtegi konkreetset pattu hingel mitte mingisugust, ma olin väga püüdlik, nagu ma ütlesin, aga ma tundsin, et et ma olen süüdi mitte sellepärast, et midagi konkreetset ma oleksin teinud vaid ma teen pattu, sellepärast et ma põhimõtteliselt olen patune. Ma ei tea, siis sellist õpetust ma polnudki kuulnud veel, aga ma lihtsalt tajusin, ma järsku sain aru, et isegi minu heateod vajavad linastumist sest et väga sageli on ka meie heades tegudes vale patiiv. Eks ole, ja, ja mul on nii meeles kui meie väga armastatud laste ja peresõber ka arcade Arder ja kunagi rääkis, kuidas tema tegema emale sünnipäeva kingituse ja ütles, et, et kujutage ehk, et isegi niisugust asja tehes inimene võib olla egoist, ta kinkis emale raamatu magustoidud ja ja no midagi niisugust ma tajusin endast ka, ma teadsin, et ma olin vahest kade ja, ja et enesekeskne ja kuigi ma ei väljendanud niisuguse sõnaga seda, aga see oli niisugune valgus, mis minu olemuse peale langes ja ma tundsin, et oma headusega ma põhimõtteliselt iialgi ei suudaks selle pühaduse ees seista ja mitte kuidagi ei tahtnud saada igaveseks lahutatud sellest pühadusest. Ja selle pinnalt ja sealt hakkas ikka muusikasse, võib-olla see kohe ei jõudnudki, aga kogu minu elu telg nagu hakkas kujunema selle mõjutusel, nii et kõikuma midagi seal õppisin või tegin või tegemata jätsin. Siis mul oli see dimensioon meeles kogu aeg. Ja muidugi ma lugesin, ma vajasin ju teavet, seda ei olnud kuigi kerge saada ja, ja siis noh, mul oli usklik vana ema ja isa-ema olid ka olnud luteri kiriku liikmed, aga ajajärgul nad muidugi seal kirikus eriti käinud, nad ei oleks saanud lihtsalt oma töökohta pidada selle järel. Ma lugesin suure hoolega siis, kui marksismi õppimise aeg oli meil seal konservatooriumis. Ma ei piirdunud sellega, et oleksin ostnud sealt Pärnu maantee poest selt poliitilise kirjelduse poest neid prossöörikasi kus oli kõik selle vastava teose sisu lühidalt kokku võetud, see oli muidugi ökonoomsem. Õppimisviis kasutasin neid ka, aga, aga näiteks noh, niisugused väga olulised asjad. Ma ikka tahtsin lugeda kohe ikka sellest teosest endast, nii et ma ostsin endale Engels'i antitööringi ja lugesin siis kõige päris asjalikult. Ja siis lugesin piiblit ka ja siis ma hakkasin nägema ikka neid vasturääkivusi ja, ja lõpuks tuli ikkagi välja, et kogu see materialistlik ideoloogia toetab ka hüpoteesile. See ei ole üldsegi toestatud oma olemuses. Ja kõigi oma intellektuaalsete probleemidega. Mul oli võimalus minna oma isa, kunagise pinginaabri ja hea sõbra fosfaltacki juurde kes mulle seletas lahti need asjad. Ja ma mõtlesin ka, et noh, et milleks niisugused nimed piiblis, miks selle esimese inimese nimi pidi Aadam olema, aga siis ma sain kuulda Taadama tõlkes inimene, no mismoodi teda oleks tulnud nimetada, aga miks Eeva aga evali ema tõlkes kesta pidi siis olema ja nii edasi ja nii edasi ja ja et hilisemad avastused on kõik seda kinnitanud. Ainult et seda ma ka sain kogeda, Te lihtsalt puhtalt intellektuaalsete arutluste kaudu ei jõua jumala nii välja. Me vajame teavet teiste kogemusi, võib-olla peaksime nägema ja kuulma. Aga kõige olulisem on seal üks, üks, üks niisugune samm, üks otsus, mis inimene teeb tema usuakt, on tegelikult see. Ta usaldab kõiki jumala kätte. Uskunudki usaldus, usaldus selles, et jumal ei valeta, jääd, piibel tõesti on jumala sõna. Ja nüüd, kui inimene selle peale julgeb toetada, siis hakkab toimima. Enne ta ei tööta. Kuidas te oma elus võib-olla olete tunnetanud seda usalduse, usaldust läbi enese? Ja no see on eri aegadel eriolukordades olla eri nägu. Inimene on teatavasti väga kõikuv olend, väga mõjutatav olend. Ja ta pelgab kannatusi, pelgab valu ja pelgab teiste halvakspanu. Ja ma tundsin kooli ajal küllaltki oma võimekust ja ma arvan, et ega see mulle väga kasulik ei olnud, et üsna paljukiidetud ja siis ma hakkasin arvama, et ma ikka midagi olen. Ja, ja küll mul olid omad ambitsioonid ja auahnust oli minus üksjagu. Ja siis ma teadsin, et kui ma nüüd selle otsese teen ja panen kõik oma elu nii-öelda selle ühele kaardile siis tuleb suur küsimärk kogu mu karjääri peale. Aga seda ütles, et ei ükskord sa lähed selle värava juurde jälle ja siis seal niikuinii läbitsele värava, sest see sõna surmkindel ütleb, et see on ainus kindel asi, mis meie elus on, et miks. Jõuan kuidas vaatasid kõigele sellele inimesed, kellele oli antud võimalus alade õpetaja näiteks Villem Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar inimesed, kellega kokku puutusid ta. Kas ta teadsid neid probleeme? Küll ega ma muidugi neid ei kuulutanud, aga see lihtsalt elu praktikas vaikselt, nii nagu imbus välja see nii nagu naasklites ja kotti peita lihtsalt ei saa, tahaks küll, torkab, torkab ja see tuleb välja. Cyrillus Kreek oli küll jah, mulle nii-öelda geograafiliselt kõige lähemal ja ka kaudu, sest et tema esimene abikaasa ja minu ema olid õed ja oli väga tihe läbikäimine ja, ja minu isa oli ka kerilise väga hea sõber, niiet olin minagi kaasas, teinekord kui olid need retked sinna paralepa, metsa ja randade tuli harvemini, ta pelgas vist külma vett ja ilusal soojal suveajal ütles mu isale kes oli väga suur armastajad. Kuule, tule välja, ma saan nohu, kui ma sind vaatan. Aga, aga see oli noh, niisugune natuke teistmoodi kontakt. Jaa, kreek oli väga kinnine, ega tema oma asjadest ka palju ei rääkinud, niiet. Mulle oli see väga suur üllatus, kui need pärast kõik need, tema, need jõululaulude töötlused ja need korallide ja Eesti vaimulike rahvaviiside töötlused need välja tulid. Mida nüüd siin lauldud, salvestatud tal on üle 2000-ni. No see ongi ja ta kogu aeg tegi tööd, seda ma küll tean. Ja ma imetlen teda, ta ei deklareerinud oma usku. Ma usun, seal pidi midagi olema, sest lihtsalt niisama heast-paremast ei oleks just neid asju hakanud töötlema, tal oleks palju muudki olnud teha. Miks ta just need vaimulikke rahvalaule ja ja seda ma tean, korjas, sest see minu tädi oli ka tema ka noh, väga kaasas, ma lähen seda teiste tädide käest hiljem kuulnud, kui mul oli võimalus Rootsis käia. Ja, ja nad on rääkinud, kuidas, kuidas korjamine käis. Et see on väga suur töö olnud ja see on tal läbiv olnud. Ma arvan, et see oli tema, tema oma, niisugune vaikne saladus, see oli tal niivõrd sügavalt jah isiklik ja intiimne asi, et kui palju ta sellest isegi perega jagas. Nii palju kui ma tean, ta oli kaunis kinnine inimene ja selle tõttu ka meil ka sellest juttu muidugi ei tulnud humoorikusele ja no see oli üks asi, millega te võib-olla ennast natuke vatine kard varjas sinna huumorivarje tapeetide ja nad olid väga hea seltskonnainimene, aga kui ma nüüd mäletan ja meenutan jutuajamisi näiteks tema pojaga esimesest abielust tuur, kreek ta nüüd ka juba manalamees. Aga väga oma välimuselt ja olemuselt meenutas ka isa ja ta ütles, et ega isa nendega ei suhelnud eriti, ta elas nagu omas maailmas ja ja ta oli suhteliselt suletud oma perekonna osas. Nüüd Mart Saar, Mart Saarega ja oli jah, temaga jälle meil niisugust pere kontakti nõnda ei olnud, aga mulle tuli väga suure üllatusena see, kui üks kord tunnis sattusime jutusoone peale ja siis ta hakkas järsku pajatama mälestusi minu emast. Ja see on, mul ei olnud üks eriti kallis teema, sest et. Mul ei olnud teda enam kui ainult kolme esimese eluaasta jooksul. Ema suri siis ja suri ka väikene õde, kes pidi sündima ja nii ma jäin siis isale üksi. Ja mul ei olnud ka kelleltki võimalik hiljem mingisugust teavet eriti küsida. Huvitav kuulda järsku Mart Saare suust, aga Mart oli väga sagedane külaline kreekide juures. Ja seal ilmselt siis, eks ta siis nägi ka oma vanemaid seal. Ja seeläbikäimine oli kaunis, kaunis tihe, sest ma olen perekonnaalbumeid vaadanud siis seal nüüd küllalt neid pilte, mis räägivad sellest, mis on olnud. Huvitav oleks muidugi kõrvaga kah sinna minna, juurtega seda kahjuks enam ei kuule. Saare niisugune väga suur südamlikus ja vahetus ja äärmine tähelepanelikkus ja viisakus. Üks eriline inimene selles osas küll, kui nad, nii et pean ütlema küll, et nii meie kursus ju kõik oli selle õnneosaline sai tema juures küll grupi harmooniat ja ja ka individuaalharmooniat, ma mõtlen just kompositsiooni ja muusikateaduse eriala tudengid ja ja need tunnid toimusid reeglina tema kodus. Ja siis me räägime siis seda olustikku, mis seal oli ja, ja, ja tema olemist ka nii ehedalt nagu see oli ja ja tema juurde näiteks ja minna ettevalmistamata Ta või hiljaks jääda ja oli kohutavalt piinlik, mõnda teist õppejõudu me kartsime, et me saame märkused näiteks või midagi. Aga saar oli niivõrd helde ja niivõrd rikas jagama kõike, mis tal oli ja, ja niivõrd tähelepanelik, niivõrd isetu meil oli lihtsalt häbi minna kuidagi koolipoisi mentaliteediga sinna. Kahju, et ei olnud võimalik salvestada seda kõike, mis ta rääkis, aga no loomingutunnid olid mul tema juures eriti toredad. See oli siis neil päevil, kui Villem Kapp Ta juhtus ära olema. Noored, äraolekud olid siis tavaliselt Need, loomingulised puhkused, mida ta siis kas siis sortavalas või Stara ja roosase kuskil seal heliloojate puhkekodus siis pildis kirjutades mõnda järjekordset suurvormi. Ja siis ma olin saare juures loomingu tunnis ja leib ära tuli siis ka eriti esile ja ja no sellist detailimeistrit ma ei tea, teist kui sa jah, absi oli küll, teinekord Vormgi jäi sinna varju natuke targemini. Tõst ongi hea ja samas kuidas ta oli, Villem Kapp. Villem Kapp oli väga südamlik ja niisugune isalik ja ja no tal ei olnud tol ajal veel oma järeletulijad ka ja siis ilmselt seal ei olnud kedagi, kelle, kelle peale ta need isatunded eriti oleks elanud, hiljem oli tal oma oma poeg siiski ja keda ma olen omakorda õpetanud. Ja see oli küll huvitav teadnud, et kunagi niisugune roll veel tuleb täita. Aga noh, see oli pärast Villem Kapi surma juba. Ja siis ma tema eluajal ma ei teadnud millestki. Ja, ja siis no ta ei olnud lihtsalt pedagoog, tali, lihtsalt südamlik inimene ka, kes jälgis, et kas mul midagi seljas on, kas mul on materiaalseid muresid ja nii kui mul midagi seal õnnestunud oli tehtud, siis leidis ta kohe kontakti mõne tuntud esitajaga ja, ja tavaliselt see lugu võeti vastu ja siis niimoodi ta läks käiku. Ja nii mõnegi honorari abil ma olen ja saanud aidata ka oma oma peret, sest mu invaliidist isal ei olnud ka võimalik just kuigi palka saada. Niiet mäletan seda kappi siirast rõõmu, kui ma siis olin kasvõi ühe tagasihoidliku talvemantli endale muretsenud ja siis dekatakseeriselevalt Halletsed sokiteleni hästi mingisugune värvitud Jäkukraisel kehal oli. Ta pedagoogina oli selles mõttes teame ju, kuidas näiteks Eller kustutas noote, hakkas ringi tegema ja mis iganes kuidas hiljem kapoli. Nõiahelleri töömeetodist ma ei tea, aga Ma muidugi tajusin, et Eller oli väga väljakujunenud põhimõtetega ja tõeline esteet muusikas. Ma arvan, et see kuul oleks olnud muidugi palju põhjalikum ja palju detailsem ja, ja sügavuti ka rikkam, mind isegi ärgitati vahepeal ärajäämine mine Elleri juurde ja kuigi ma teda tohutult hindasin, ma kadestasin neid, kes tema käest said selle vastava stuudiumi, aga Mul oli kapi kui, kui niivõrd südamlikud ja heatahtliku niukses siiralt suhtuva inimese osas kuidagi mul oli, oleks olnud piinlik. Et kuidagi talle tasuda niisuguse käitumisega. Ma tundsin, et ma teen talle haiget, kommunisti. Ise ma teadsin, et ma nüüd millestki jätan ennast ilma ka aga võitis see osa, et ma siiski otsustasin jääda, nii et ma teadsin, et ta tegi oma parima. Seda ta tõesti tegi. Aga tema mastaap oli lihtsalt teine, tema muusikaline maitse oli teine ja tema kuul oli ka teine. Aga ma usun, et Villem Kapp kindlasti seisis teie eest väga taga, tema võimuses, mis oli, tegi ta, kui teil need rasked otsustavad hetked olid hea ja, ja te teadsite seda, et kui te valite selle liinijaid, kirjutate vaimulikku muusikat, te käite kirikus, mängiti kirikus, orelit, mis iganes ei tagane oma põhimõtetest. Usaldate kõiges teda teatud määral tollel hetkel valisid oma elu, teeb. Ja, ja no see sai mulle selgeks, et kahte teed ühtaegu käia on võimatu, sest need teed lähevad nii eri suundades diametraalselt erinevas suunas. Kuna ma teadsin, et ma tulen selle värava juurde tagasi. Ja siis võib-olla, et ei ole mul enam seda, seda vigade paranduse võimalust ja ega me ei saa jumalaga mängida. Ja siis ma olin juba kogenud pärast selle otsuse tegemist väga palju jumala abi, mis mõjub muinasjutuna, kui seda detailselt rääkima hakata. Pärast seda, see oleks olnud minu poolt täielik pühaduseteotus. Ja ma teadsin, et seda inimest ootab eriti kurb saatus, kes niimoodi teeb, kes lõikab enese ise lahti, siis ei saa selles jumalat süüdistada. Sest jumal ei muuda oma printsiipe ja kui me nüüd katsetame ise vastasseisu või teeme midagi väga vääritut siis lõikame seda vilja, kanname tulemused, tagajärjed ja terve elu. Tegelikult ongi olnud üks suur otsing, kuidas teostada jumala tahet oma elus, kuidas seda paremini tunnetada. Et minu arvates usk ei ole mitte. Ebausk, see ei ole mingisugune müstika eelkõige. See ei ole tundelaeng, tunded kaasnevad sellega ka, nad ei ole üldsegi primaarsed seal, vaid see on veendumus. See on teadmine. Ja seda teadmist saadab ka kogemus tagasiside selles suhtes. See on üks tee, mida ma ei vahetaks millegi vastu. Ja otsib väljapääsu ka helide kaudu helide abil? Jah, et helide vahendusel anda sõnad nendele, kes võiksid sellest osa saada. Ja ma usun, et see on vastu selle peegeldus, mis, mis seis on toimunud ja ja kui on olnud see vajadus kogu aeg väljendada ja jagada seda teistega, siis jah, see helide kaudu on küll tulnud ja see helide pais tekkis juba üsna varakult ja vahepeal oli niisugune tunne, täielik ummik tuleb. Sest et see, see elu aktiivsete aastate tempo oli nii kole ja, ja kui sisse helidega tegelemine ei võimaldanud oma pere leiba teenida regulaarselt siis tööpidi tulema kuskilt natukene teise liini pealt siis loomingu niisugune kujunes väga luksuslikus hobiks. Selle jaoks muidugi aega ei olnud, aga aga see, mis südames oli ja mis ma tundsin, et kogudus vajab ja mis ma jumalale tegid seda. Siin ikkagi saate sissejuhatuses ütlesime, et me tänases saates pakume muusikat, mida kõik ei olegi Eesti raadiol ja ei saagi olla, sest meie jutuajamisest enne seda saadet sain teada, et näiteks mõni heliplaat anti välja niivõrd väikesest iraažis et ta ei saanudki jõuda paljude inimeste kätte. Ja võtame siin näiteks nüüd ühe heliplaadi, mis on meie stuudiolaual. Missugune on selle plaadi sünnilugu? See plaat ja see Moskva tellimus ja see on üks suur duubelplaat ja, ja selle tehniline teostus ei ole kaugeltki hea, aga see oli siis, kui kuulus evangelist tookordne valge maja, vaimulik pilliga külastas Nõukogude Liitu ja siis ta käis ka Eestis. Ja sel puhul siis telliti meloodelt plaat siis nõukogude liidus ja tehtud ja salvestatud vaimuliku muusikaga ja Eestile oli jäetud ka üks väikene Jukk sellest teise plaadi lõpus, et näidata, et Nõukogude liidus seal eksisteerib ja no küsimus oli, noh, see oli propagandistlik asi. Taheti näidata maailmale, et meil on, usuvad vabadus ja kui kuna oli ülema vaimne konverents tulemas oli kõik, siis kirikute esindajad tulid kokku ja Pillegreemale, kes siinsete emale kingituseplaate siis taheti siis ka rahvusvahelisel areenil siis näidata, mis meil kõik on. Ja siis neid tehti jah, 2000 ja see ei olnudki mõttes neid poodi saata, see oli kohe-kohe plaanitud, nii et neid oleks hästi vähe, sest et see oleks võinud inimestele halvasti mõjuda, kui nad oleksid niisugust muusikat saanud kohapeal kätte. Aga need tegijad siis mõningad autorid ja need siiski said ühe plaadi ja ma siis ka ühe sai. Siin on ja ma ütlen, ta on jah, niisugune läbi-lõhki, mitte ühtlases kvaliteedis läbi viidud, aga me tegime oma parima, meil oli selleks vist paar päeva ja üks ööaega ja. Kes selle duubelplaadi lõpetab? Anne metsale. Laul mida esitab kammerkoor glooria, Marika Kahar juhatab, mis laul see on? Me tahaksime kuulata seda. Ja see on laul isa armust. See on eks, meie vaimulik poetess Renate Vilbaste väga andekas inimene, ma usun, et et ta läks tuntud nimi, kui ta oleks võinud avaldada oma mõtteid ja haruldaselt kujundlik ja, ja südamlik inimene väga fantaasiarikas. Aga ta suri suhteliselt, et noorena oli väga kõrge vererõhk ja nii et me jõudsime olla tuttavad mõned aastad. Sisse katkes meie kõigi suureks kurvastuseks see läbimine temaga, aga väga palju ilusaid tekste ta on jätnud ja siin selles tekstis just avaldub see, see jumala lapse turvatunne see ja ma tegin selle meie koorijuhi juubeliks. Mul ei olnud võimalik erilt eriti kingitusi osta ja teha, sest ma olen alati olnud sinna vaesema poole kuulud kuulu ja oma oma sissetulekute poolest ja siis oli mul ja ka. Üksjagu tegemist, ma olin tudeng veel, aga, aga tudeng pole kunagi rikas. Ja see oli 50.-te lõpus. Me võime siis tänagi kuulata Isarmust metsale laulu. Jah, seisarmust tellid, ma panin sinna juurde siis enne seda, kui, kui need pilligreiame jaoks tahetise linti võtta, et sai natukene kopsakam. Aga siis kooritekst on küll jah. Üsna-üsna hallist ajast. Ja kas salvestatud on Oleviste kirikus? Annemetsale, kui te nüüd oma loomingule tagasi vaatate sellele, mis kõik kirjutatud ja mis kõik veel pooleli ja mis täiendamist ootab, siis kas võiksite öelda, on siin juhtimas kammeržanr või mis žanr on juhtimas? No eks ta kammeržanris vastule sest ette suuremate projektide teostamiseks ei ole olnud päris nagu võimalust. Üks asi, mida ma ei olegi saanud õieti selgeks endale, see on orkester väiksemat koosseisu muidugi on olnud siin rakendatud, nagu see see kuuldud laulgi oli, aga nojah, diplomitöö oli klaverikontsert, seal. Ma usun, et mulle praegugi istuksid üsna hästi mõnedki lõigud sellest asjast, kuigi nüüd vahepeal on see muusikaline maitse edasi arenenud ja stiis muutunud ja, ja paljugi uut tuleks nüüd, selles aga ei ole nagu võimalik saada tagasisidet aina, sest minu need kaugele jõudnud ametivennad professionaalid on enamuses olnud helirežissöörid raadios ja nad on pidevalt saanud katsetada või nad on siis olnud ERSO liikmed, nii või teisiti nad on olnud orkestri juures. Ja Ma arvan, et seal vältimatu ühe ühe korraliku orkestritundja arenemisele Aga kuidas te seletate seda, et teie laulud ja ka instrumentaalpalad? On ikka jälle toonud võistlustelt äramärkimist, preemiat ja kosutust teie kodusele eelarvele? Märgusõnaga ümbrik on olnud juures ja nii ikka Anne Ellerheinmetsale on leidnud märkimist. Noh, see oli ammu-ammu siis, kui, kui see nimi nagu ei kõlvanud kuhugi ja ma arvan, et jumal lihtsalt kasutas seda kanalit ja ega ma ei arva, et see oleks minu erilisus midagi. Lihtsalt mulle antise impulssi anti see laeng, et oli võimalikkus lugu, kirjutate seal päevaga või paariga valmis ja ja lihtsalt see aeg siis tuli võtta ja mu abikaasa mind kah aitas, võttis siis kõik lapsed oma hoida ja ühe päeva ikka töölt kuidagimoodi sai vabaks, nii et ma sain siis kirjutada. Aga noh, et olla siin tõeliselt viljakas ja kvaliteetne, selleks on vaja pidevalt aega eraldada ja, ja siin ma arvan, et minu suure pere olemasolu on ise juba mulle dikteerinud tingimused, mida ma võin teha, mida mitte kus areneda ja kus mitte. Muidugi sisimas on see areng ikkagi toimunud. Ma ju liigun ja tulen, käin lahtiste silmade ja kõrvadega ja kuulen ja talletanud seda ja kui ma ei saa ka kontserdile minna, siis ma saan raadio kaudu ikkagi mingi osa sellest kõigest heliloojate liidu koosolekutel. Ma kahjuks ei ole saanud käia aastate viisi, sest et minu koolitöö on alati öelnud õhtuses vahetuses kooli iseloom on lihtsalt selline. Kuna lapsed on hommikuti põhikoolis, siis paratamatult tuleb teha tunnid õhtul. Ja teha õhtut vabaks. Endale ei ole jõulud kuigi mõtekas, see oleks kuupalga linud nii olla, sest koormus nagu oli vajalik võtta. Nii on see jäänud kah nagu söötisesi. Ja. Ma arvan jah, et see seletab nii mõndagi. Eesti Raadio segakoor Jüri variste juhatusel on siin nüüd järgnevalt laulmas helgi Mulleri sõnadele kirjutatud laulu poja silmad. Anne Ellerheinmetsale, kelle kodus on üles kasvanud viis last. Kindlasti kujutas kunagi väga selgesti Neid poja silmi, kellele on sündinud see laul. Küll, jah, see oli tekst, mis tegi mul südame soojaks. Kuulsime enne metsale laulu poja silmad mis leidis äramärkimist ühel lauluvõistlusel. Aga kuidas helilooja jaoks on tema loomingu juures, kas nüüd need teosed, mis mingil põhjusel on millalgi leidnud kemiste tunnustust? Žürii poolt on ka helilooja südames need südameteosed ja sedaviisi asetuvad samal kombel nagu palitumale paigale. Ei ütleks, et see oleks päris 100 protsenti, nii, tegemist oli ikkagi võistlusega. Aga samas ma pean ütlema, et ma ei ole nii muusikat kirjutanud mida ma ei pea õigeks või mis on vastu minu põhimõtteid, nii et ka tekstivalik lähtus sellest et lihtsalt puhtalt raha pärast midagi teha, mis ei ole mu põhimõtetega kooskõlas või kuidagi ei istu sellega või mille puhul mu puudub sisemine veendumus, et ma seda võiksin teha, siis seda ma ei ole teinud. Me teame ju läbi ajalooaegade, et ikka on kirjutatud lauasahtlisse, seda on teinud nii kirjanikud oma romaanide näol kui luuletajad kui ka heliloojad. Ja, ja ega selles ei olegi midagi taunimisväärset, kui inimene oma südamest vallanduva peidab. Ja just nimelt sellepärast, et kui seda avalikustatakse, siis ta justkui seeläbi oma loomingu läbi saab ka haiget ühiskonnalt, mis seda vastu ei võta ja mis selle vastu võitleb. Kas te olete kuidagi pidanud olnud sunnitud ennast oma loomingut mingil kombel kaitsma või õigustama või oma olemasolule selles ühiskonnas, mis elada, tuli, mingit kaitset otsima? Siinpoolsuses? Ei, ei ütleks sellepärast, et see, mis ma tegin enne nii öelda avalikuks tulemist see oli nii tehtud siirast südamest ja otse. Ja Mul on olnud mõningaid tellimusi ka, mida ma ei ole täitnud, kas ma tunnen, et lihtsalt see ei käi kokku selle eluhoiakuga, mida ma olen tahtnud järgida ja ja iga asja tegemiseks mul on siiski vaja seda, seda sisemist rohelist tuld? Ma ei ole niisugune tankes igalt poolt läbi murrab, olen üsna haprust materjalist ja mul on vaja seda isa kaitsvat kätt ja kui see tema luba, siis ma tean, et tema aitab ja ja, ja kuigi ma näen ise seal palju vaeva või kuidas kunagi. Aga igal juhul ma tean, et ma kirjutan seda tema tahtega kooskõlas ja siis kõik laabub palju paremini, aga ma ei taha talle sõnakuulmatu olla, see dikteerib, ma ei oskagi seda täpsemalt sõnastada. Ja seened, mis on kirjutatud seal kirikuseinte vahel ettekandmiseks või siis ka ka perekondadel igasuguseid põhjendusi, ma olen kirjutanud koorilaule seal terve seeria pulmalaule näiteks ja ja külla ostele ja ja see on, see on kõik lihtsalt sellepärast, et seda on vaja olnud ja seal ei ole nagu tekkinud seda küsimust, et kas see nüüd hea või halb, aga aga kui see on jah, niisugune sekulaarne muusika siis ma pean ikka nagu küsima, et mis on mu põhiline motiiv. Ja kuidagi mind hakkas vaevama seep. Nooruses. Ja valitsenud. Võib-olla auahnus, mis tahtis rahuldust saada, ma tundsin, et, et see ei ole külg, mida ma endas peaksin arendama ja ja olin kurb, kui ma avastasin, et ikka ma näen selle selle ainest endas. Ja et siiski ma arvan, et bahtigi õieti, kui ta kirjutas kõik jumala auks ja ei jäänud see inimeste hinnang, positiivne hinnang ka tulemata, aga millegipärast ta pidi tulema 100 aastat pärast Bachi surma. Võib-olla Bach oleks muutunud inimesena teistsuguseks või, või see on nüüd jumala saladus, miks see nii pidi olema? Igal juhul on teie loomingust vastu helisemas lõpmata palju tänu ja ülistust. Just ülistusmuusikaga tahamegi tänast saadet lõpetada. Allergaasist mängimas teie teost Ines Maidre orelil. Ja tean, et on olnud teie elus palju inimesi. Tänu kellele on nii mõnigi teos sündinud. Ja ka näiteks piparinen. Viga piibarinen ja Soome. Isetegevuslik helilooja ütleksin, kuigi ta on ka muusikat õppinud Sibeliuse akadeemias, aga ta õppis laulu erialal ja see katkes, see protsess ja hiljem temast sai ärimees. Aga kuidagi juhtus niimoodi, et meid tutvustati kuskil perekonnas ja ja ta palus minu abi oma üleskirjutatud meloodiate töötlemiseks ja nendele vormi andmiseks, ta lihtsalt kirjutas meloodia ja kõik muu oli siis vaja kellelgi teisel teha. Ja seesugune sõprus, mis ta pakkus meie perele. Muidugi tekitas meis vastukaja ja oli tahtmine kuidagi näidata ka omapoolset tänulikkust selle eest ja ainus võimalus oli siis teha seda sest niisugusel kujul, mis talle ei ole, väga oluline oli. Ma usun, et Soomes oleks küll päris palju maksma läinud. Soomes on nii mõnigi teie kirjutatud muusika oma jälje tugevamini jätnud kui siin eestimaal, nootide ja kas või sellesama tipparise kaudu või läbi või kuidas. Nojah nii see oli, ega ma ei saanud seal midagi eriti midagi avaldada tookord nagu siin, ütleme enne üheksakümnendaid aastaid, see oleks võrdunud loomingu illegaalse toimetamisega piiri taha ja siis see oleks juba paragrahv le käinud, aga aga need asjad, mis ma siis temale tookord nagu tegin läksid natuke ebaõige peol, küsi aga ka ma tegin Nataljale lihtsalt kingituseks ja avaldas nad niimoodi, et minu poolt oli siis nendes Reitsmed ainult seade, see aga tegelikult Nov, nendes lugudes ma ütlen vähemalt 90 protsenti, see, mis ma tegin jah, et teema jupi ainult võtsin häälse jupi aluseks ja sellegi lõhkusin ära teinekord aatomite niiet Aucker vahest külla. Tere, kust pärit? Aga, aga jah, selle inimese väga ilus ja vahetu jumalasuhe ja oskus näha kaasinimest. Tal oli väga palju sõpru, kellele ta mõtlesite, tõesti, aitasin paljusid inimesi ja alandlik mees oma oma sisemuses ja ta oli nii. Oma oma raske haiguse päevil ja vähihaige olla ei ole kerge ja see toob palju valusid ja vaevusi kaasa, aga ta jäi elu lõpuni tänumeelseks inimeseks ja see ülistus kõlas tema huultel nii kaua, kuni ta elas. Ja selles suhtes ta on mulle öelnud ka vaimulikus mõttes väga suur eeskuju ja sellepärast tema laulud mulle ka meeldinud, kuigi neid võiks esitada ja organiseerida lausa banaalselt. Ja ma püüdsin siis seda vältida ja anda nendele siis nii akadeemilise nagu võimalik. Ja meie saadet jääb lõpetama, on ellerheinmetsale improvisatsioon piparise teemale. Ülistus Anne Ellerheinmetsale oli meie stuudiokülaline sarjas muusika inimesed, aeg. Te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet ja me oleme tänulikud Teie soovide teada andmiste eest. Te võite meile kirjutada aadressil Tallinn E null null null üks, kiriku plats kolm või helistada jällegi tööpäeviti toimetuse telefonil kuus kolm üks neli kolm 11. Et öelda edasi need mõtted ja soovid, mis just teie hingel on. Et öelda võib-olla sedagi, kellega te meie saadetes kohtuda tahate. Sest see teema muusika, inimesed, aeg teeb lahti, saate ukse väga paljudele. Täna Anne Ellerheinmetsale.