Kaks koolivenda ma usaldan neid nagu rästikuid on käsu kandjaiks tasandadesteed, et talutada, lõksuminud, las käia. Shakespeari Hamlet kolmas vaatus. Tom Stoppard kirjutas näitemängu Rosencrantz ja Guildenstern on surnud. Kus sündmuste keskmes just Hamleti koolivendade tandem. Kohe kohtume näitlejaga, kes 1989. aasta noorsooteatri lavastuses mängis Roosikrantsi. Lõks. Raadiosaade hiirelõks on näitleja portreesaate peaosaline Guido Kangur kes lõpetas lavakunstikateedri üheksanda lennu aastal 1980 oli seejärel noorsooteatri näitleja aastani 1992 ja sealt edasi Draamateatri näitleja Guido Kanguri rolle noorsooteatris. Guido olen kolmeteistaastane. Aleksei optimistlik tragöödia. Käen hilisem Charles VII, Püha Johanna Jürka tühivaim Gusta vedelvorst, Felix Helene, Marion ja Felix. Doktor Rank nukumaja rolle draamateatris, kreemer, mäeküla piimamees, kloun, Fredi mõrtsukas, Fredi Partsival Merlin. See on ülikooli professor. Ole anna Potton Shakespeari Undi pööriöö unenägu. Astrov onu Vanja. Nimiosa Torsti näidendis härra Paul ning kõrtsmik Paul Kivirähu atendaadis. Nööbivalaja beer künt, Buckinghami hertsog seikspiri hundikuningas Richard, kolmanda tragöödia. Henn Becketti Hermaküla Lõppmäng, Eduard Profittlich, katoliku kiriku peapiiskop Eestis Krossi Mikiveri vend Enrico ja tema piiskop. André Kruusvalli Mikiveri mälestused ainult ei tea, millest. Mander kokk, koka töö. Nils poor Kopenhaagen, Johan anud Singer Boy kummikauplejad, Naum Goldberg, maailmateadlane, Kõivu-Pedajase finiš nihili. Lisaks kamaluga rolle teleteatris ning teleseriaalides salmonid, veri, teatriluulud, kodu keset linna. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Jutuajamine Guido Kanguriga toimus kevadel 2004. Guido Kangur on raadiostuudiosse kaasa võtnud lugemist ja raamatut lehitsedes ta oma mõtisklusi alustabki. Hiljaaegu oli meil teatris päris huvitav, teeme, tegime Madis Kõivu, näitame juhinismi hili. Tõsi, see oli küll minu peaaegu esimene kogu Madis Kõivu ka. Ja seetõttu noh, ma püüdsin nagu lugeda ikka midagi juurde kõrvale, et paremini asja mõista. Isenesest ma usaldan küll täielikult, Priit Pedajas, sest mulle tundub, et tema mõistab Madis Kõivu imehästi ja ja tal on omad plaanid alati sellega ka mina lugesin sellist Madis Kõivu raamatut Madis Kõivu sellistes maailmades ja siis siin oli üks vahva Peeter Oleski artikkel säramat koosneva artikli, sest nagu. Ja see on ka mälust ja siis ma mõtlesin, et võib-olla oleks sobiv siin mõnda lõiku sellest hoopis ette lugeda, siis ma ühendanu kaks asja, meenutan oma viimast tõsisemat tööd teatris ja ja räägin ja jumala ise selles eas ka, et mulle meeldib kangesti mingeid tagasivaateid teha, mälus sorida. Ja, ja ma loen selle lõigu siit ära või mis mulle tundus. Ma armastan lugeda pliiatsiga, nii et need raamatut, kus pole pliiatsiga midagi teha nagu jätan pooleli, ma ei viitsigi lugeda. Nii et ma olen ikka veel selles selles eas, et ma püüan targemaks saada ja loen neid raamatuid krimi nullide jaoks muhe aega ei jää. Seda raamatut ma kohe usinasti pliiatsiga alla tõmmanud ja siis võib-olla mõned kohad loengisi. Nii et Peeter Olesk ütleb, et Madis Kõiv lähtub mälust mitte minevikust või ajaloost vaid meie võimest olnud meeles pidada ja tahtmisest sellest aru saada mitte faktist, vaid dialoogist selle faktiresonantsiga. Mälu kontrollimine on vastuhakkamine meie kalduvusele unustada. Meelespidamise võimele toetamine annab meile tagasi tegevuse, mida loov inimene vajab kuni lõpuni. Ma ei taha sellega öelda, et mälu võib usaldada rohkem kui midagi muud. Mälu võib eksitada end seal, kus dokumendi võigi olla saab mälu rääkida ja küsimus seisnebki selles, kas me oskame teda rääkima panna ning siis ka kuulata, et see on Madis Kõivu kunst. Sõnastaksin Madis Kõivu loomingut läbiva tellina püüd jõuda mälu juurde tagasi küsida üha üle, kuidas võisid olla need asjad, millest meie näeme 11 tagajärgi ja küsida, miks nad võisid olla niisugused, nagu nad olid. Ka see on katse saada maailmast aru aga muust kunstist erinevalt, selle vahega, et aru tahetakse saada meelespidamise võime kaudu. Meie mälu üritati nii 20. sajandil kui ka varem korduvalt hävitada, lõhkudes niiviisi Eesti inimese terviklikkust ühtaegu tema enda ja kogu rahva jaoks. Tagasi mälu juurde tähendab seega tahtmist olla vägivallas tugevam. Võib üsna julgesti väita, et kõik, kes on eesti kirjandust uuendanud, on teinud seda pöördumisega mälu poole. Ja veel narratiivi mõistega laiutades oleme harjunud arvama, nagu oleks mälu ennekõike jutustus, see tähendab monoloog. See on eksitus. Mälu on eeskätt dialoog sinuga kui puude sündmustega, mis on aset leidnud sinu sees ja sinu ümber. Nii sinu tahtmine leida rahuldav seletus ka nendele tühikutele, mis on jäänud sündmuste vahele. See vajab pidevust ka seal, kus sa midagi ei mäleta. Ruumi võib muuta ning see on tavaline. Aega me samamoodi muuta ei saa. Mälu loob võimaluse virtuaalseks ajaks ja kui me seda tahame, siis tulebki kogu aeg pidada seesmise läbirääkimisi. Nende läbirääkimiste mõttes ongi mälu dialoog. Ühtlasi on niisugune dialoog, üksilduse ületamine ja muidugi mitte umbmääraselt, vaid selleks, et olla koos teistega. See aspekt teeb minusugusele arusaadavaks Madis Kõivu kiindumuse teada Trisse teater on võimalik ainult koos teistega. Isegi sel juhul, kui sa teed seda teatrit enda sees oled sa olemas mitmel kujul ja mitmes vormis. Mulle meeldib üksinda kodus tööd teha, ma proovis saan mõtteid, millele me läbi arutame, aga ma kodus lähen mõttes käin need alati läbi, minu jaoks jätkub. Muidugi oli ka oluline roll, eks seal on, mida teha on teatud selliseid rolle ka ja sa pead kergelt ära tegema kergelt selles mõttes, et, et nad on, sa pead aru andma, et see roll on selleks tüki edasi viia ja rolle, kus tuleb meeletult pureda, enne kui sa jõuad nagu tuumani. Ja minu jaoks jätkub see proov sedasi, et kui ma olen teatris ära teinud, siis ma lähen koju ja mõtlen läbi, nii et kindlasti peab olema selsamal päeval mul paar tundi veel aega selle rolliga tegeleda, et siis järgmine päev uuesti tulla. No aga ütleme, need natuke vähem olulised rollid või kui palju on olnud ka niisuguseid lausa selliseid rolle, mis ei annagi mõttele tööd või lausa vastumeelselt või kuidas sa nendega hakkama saada? Mul ei ole olnud sellised, ma ei mäleta, millal neid viimati oli, ma olen nagu väga õnnelik, et mul on draamateatri olles ja nii palju, kui ma nüüd tagasi mälus olid, mul on ainult huvitavat. No kui palju näitleja ise saab seda oma teed valida või kui palju sa oled ise valinud oma radu? Sedavõrd kindlasti ei saa, eks ole, saab ikka ise oma saatust määrata. Sa oled ise ka sõna sekka öelda ja ütelda, mis sulle meeldib ja mis ei meeldi. Muidugi, kui sa oled Tris hingekirjas, siis sa pead ka selliseid töid tegema, mis otseselt sind ei rõõmusta või ei vii sind edasi või sa ei saa targemaks. Mulle meeldib mõelda seda, et kui raamatuid loen, saan targemaks ja mis saab rõõmsam olla, kui sa teed ühe teatritüki, millega sa ikkagi tunned, et ma sain jälle midagi targemaks? Seda saab iga näitleja loomulikult ikkagi otsustada ise, mis on talle oluline ja mis on vähem oluline. Ja ma seda olen saanud kindlasti valida, noh sellest oleme rääkinud ka, et käisin Jahkumi, noor näitleja, mingit estraaditeed, kus ma sain palju kogemusi, mis oli huvitav, aga ma tundsin, et mu taluma teed huvitavamaks teha ja siis ma keerasin, ütleme mingil eluetapil estraadile selja ja, ja õnn oli, et ma olin seal muid huvitavaid töid teha. Oled sa ära öelnud ka rollidest? Mul on küll, jah, ikka olen. Ma olen alati sellega hästi hakkama saanud. Tülisid ei ole olnud, et mind mõistetud, kui ma olen ära öelnud ja ma ei ole pirtsutanudega uksi, paugud ma ei taha teha või lihtsalt. Kui ma midagi ei ole tahtnud teha, siis ma olen püüdnud seda selgitada. Samas, sa oled otsinud igasuguseid erinevaid väljakutseid, noh ütleme kasvõi Krahlis mänginud, eks ole, ja ja erinevaid radu käinud, et kui oluline see sulle on. Ma olen tundnud küll, et mul on lubatud ja lastud käia oma rada eksperimente siin ja seal kaasa teha ja, ja see on, nagu ma aru mu elu huvitavamaks teinud ja. Ma olen ise neid alati otsinud, et sametiga teatrist vahepeal minna garaazi, miks mitte, seda on päris põnev teha. Aga ometi tahaks voolava garaazi, näitleja viidi ma kogu aeg eksperimenteerida ja otsida, vahepeal on ikka väga nauditav klassikat mängida ja tunda. Nii et ka niimoodi päris vabakutselisena, kas sa kujutaksid ennast ette või on see koduteater? Ja siis käia ja kusagil hämaraid projekte on väga tore. Aga ma ei taha vabakutseline olla, ma olen seda tüüpi mõju olnud koduehitaja ja udus, nokitseja tahan, et mul oleks turvaline ja mõnus olla ja sama ilmselt anga diaatrised, ta on teatava piirini ikkagi selline. Ma olen küll arvan, selline omapäid kõndija, aga mitte päris vabakutseline, ma kujutan ette, ma siiski olla ei taha muidu maxi poolt, kui oleks tahtnud. Sa oled praeguse seisuga olnud noorsooteatris ja Draamateatris, mõlemas tuleb välja tosin aastat. Just ühepalju vabad. Et olen praegu ja ka siis, kui ma tundsin, et mul on aeg tolle ajas noorsooteatris, et ma tundsin, et mul on aeg nagu ära minna. Siis ma ei mõelnud, et ma lähen lihtsalt, et ma olen vabakutseline, vaid ma ikkagi läksin teise teatrisse tööle, mul oli sealt pakkumine ja, ja ma tundsin, et on aeg vahetada. Praegu ma ei ole nagu tundnud, et ma peaks kuhugi edasi minema. Aga see äratulek tookord oli seotud ka oma lavastajaga kuidagi või oli see Kozmati hundiga, tuleb. No ta oli natuke varem, tuleb ta tegelikult oli ikkagi Evald Hermaküla kutse ja ma tegin siis natuke aega nii-öelda külalisena veel juba nagu noh, proovisime 11, mõtlesin kaevaldile, et noh nagu ma nüüd kohe robinal ära hakkan tulema, prooviks koostööd teha ja vaatame, kuidas klapime ja nii, et ma olin nagu natuke varem juba Draamateatris ja no. Sinu enda jaoks on sul olnud oma lavastajat sellel teel või oled sa niisugune paindlikes sobitub iga lavastajaga. Mul on olnud huvitavaid lavastajaid, aga erinevate lavastajatega töötades ma ei võiks öelda, et mul on niuksed, no loomulikult, Mati Unt on mu lavastaja olnud ja ma loodan, et on ka edaspidi ja, ja aga ma ei ole jah, ainult selline ühe sekti inimene, noh ka tookord, kui eemaldi juurde tulin, aga ma tegin ikkagi teiste lavastajatega koostööd. See on võib-olla minu viga, noh võib-olla kui ma oleksin kindlalt ühes pundis, võib-olla jõuaks kaugemale, aga noh, ma olen nagu ma olen, treenerina tunnen rõõmu erinevate lavastajatega tegemisest ja muidugi ma praegu olen juba sellises eas, et manu ei viitsi, kõikidega olin olin ma noorem ja uudishimulikud ja, ja proovisin palju asju ja ma ei kahetse, et ma olen nii erinevate lavastajatega tööd teinud, kuid noh ütleme praegu on neid siiski jäänud käputäis, kellega ma tunnen, et ma kohe väga oleksin jälle nõus tegema. Aga neid ikka on. Neid on minu jaoks ja loodame, et siis mina kellelegiga olen veel. No siin oli see õpetaja märksõna, keda sa veel niimoodi õpetajateks või oma kujundajateks nimetad. Ei pea ainult koolist, eks ole, ma sain aru, et see on eluteelt. Oluliselt vähemal mu õpetajad koolist ikka nad on ikka teatrist, nad ongi ikkagi Mati Unt ja Evald Hermaküla, kelle juures tegelikult õppisin, kuidas teatris ja mida teadis tegema peab ja kuidas siin hakkama saab ja kõik kool tegelikult tuli ikka siis, kui ma juba teatris olin. Aga noh, ju see, et ma pidin, lavakunstikateedri lõpetame, oli minu tee ju maa teistmoodi. Ei oleks teatrisse saanud. Kus see jõhvi, poissi sigalaks, teistmoodi teatrisse pääsenud, aga õpetaja hilisemast ajast Ka sinna saiasaid lavakasse kohe peale keskkooli. Otse. Kaseiklesin, ma olen ikka selline seikleja ja ise päid kõndija, nii et ei, ma jõudsin ka kunstiinstituudis natuke uurida asja ja käia ettevalmistuskursustel ja siis ma jõudsin, vedas ja valla natuke aega ja alles siis lavakunstikateedrisse, nii et ma tulin jõhvist ära linna seiklema ja vaatame, mis, mis väljakutseid elamule pakub. Aga kunstiinstituuti sa tahtsid, mida maali või ei olnud seda spetsialiseerumist nimega? Ma tahtsin seda natuke, Sohiga sisse saad, ma läksin arhitektuuri kaudu sisseastumiseksamitega, kuigi ma ei arvanud, et arhitektuuri tema jään, aga sealtkaudu kuna ma ei olnud nagu lastekunstikoolis ei käinud, ma olin lihtsalt lihtsalt meeldis joonistada ja kunstiringis ma olin käinud ja ja siis, kui ma juba seal edus kursusel käisin juba õpetajatega sihukene hea klapi nõuetest tuleb ja arhitektuuri sisse ja sa saad pärast alati vahetada oma eriala, mis sa siis noor poiss, eks ole, koolist tulnud, keda siis vaatad, mis sulle tegelikult hakkab ja ma ise kujutasin ette tookord, et mõni ruumi kujundajaks niukene ähmane unistus oli ja praegugi oma kodumaa kujund oli ka ise. Et praegu on küll moes, kangesti kutsutakse kunstnikud koju, kes kodu ära kujundavad, aga ma tunnen küll võib-olla sealtki väikest sidet, et võib-olla ta tuleb siis natuke nigelam, aga ta ikka minu kujundatud. Aga miks see katki jäi, siis ta? Mahukusi matemaatika eksamil läbi seal arhitekt. Ja oligi kõik, kuigi mul olid juba erialaeksamid seal paljud tehtud ja interjööri oli juba tehtud ja ja kipspea joonistatud ja vajasid matemaatika, saad, oleks kõik korras olnud, on ikka väga nõrk selle. Et selle, see sai mulle saatuseks. Aga ütleme ammu tõsine hobi, mis praegu on süvenenud ja see fotograafia ja ma arvan, et see on ikkagi jälle kuidagi side sellega. Sest ma pildistan ikkagi leida asju, mida ma tunnen. Mulle meeldiks joonistada või, või selles mõttes on mul surnud pillide elutud pillidega, mul on inimesi seal vähe peal, ma pildistan loodust, merd, õhtuid, hommikuid, see, mida ma kalamatkadel näen ja nad on ikka omavahelist seotud asjad. Aga ikkagi üsna varakult jõudsime selle hobide jutuni, mida ma olen tavaliselt saate lõpus küsinud ja siis väga paljud ütlevad, et ei olegi eriti midagi teatri kõrval, aga sinul on neid hobisid ikka tunduvalt rohkem ma seal on. Mullu seda muret ei ole, aega üle jääb. Sest et mul on tõesti nii armsaid hobisid, millega ma tahan tegeleda ja töö, mida ma armastan, siis sealt jää ja siis on mul nüüd õnneks ka pere ja lapsed ja nende kõikidega ma ju tegelen ja siis mul juhuslik No tahad sa veel midagi nimetada peale selle fotograafia ja sa ütlesid, et kalaretked on, eks ole? Ja tulbid kodus need koduaias on mul ka kogu aeg tegemist, nii et kui lapsed magavad silma kiiruga veel teen natuke aias tööd ja ma ei tee seda sellepärast, et peab tegema aiast, vaid sellepärast mulle meeldib teha. Viire Valdma ja Guido Kangur on koos mänginud Mati Undi kahe näitleja lavastustes vaimude tund Kadrioru lossis ja Becketti Lõppmäng etteantud teemal Guido Kangur improviseerib draamateatri näitleja Viire Valdma. Ma ei olnud, kui ta välja koos mänginud ja niisugune kahe inimesed, see on ka palju vastutusrikkam, kui, kui selline suure kambategemine. Et sa pead nagu väga usaldama partnerit ja, ja saad nagu koos välja mõelda ja koos mingi resultaadina minna. Ja partnerina on ta väga tundlik ja, ja abivalmis ja lahe inimene haaval koos, nagu see väga kerge. Mina eriti tööd koju kaasa ei võta, kui ta seda töötegemise mehhanism vähe, nagu tean, et ta ei ole selles mõttes avatud, et ta räägiks, aga mulle tundub, et ta töötab kodus oma rolliga palju. Et niisugune läbi mõeldud ja kuidagi põhjendatud ettevalmistatud tuleb ta nagu proovi. No Guido Kangur, võib-olla kriitika poolt on jäänud vähe tähelepanuta, aga rahvastade armastab ja ilmselt on ta ennast juba nendest 13 aastastest kuidagi eestlase mällu mänginud. Ja Rosencrantz ja kindlasti teine oli muidugi kindlasti üks tema niisuguseid suuremaid õnnestumisi ka. Üldiselt on ta nagu suhteliselt kinnine või noh, temast on jäänud naguniikaua, kui tulime vanemal kursusel, et ta on niisugune, nagu ma ütlen, rikas, ilus ja andekas, et kuidagi heaoluühiskonna inimese mulje on ta suutnud jätta, keegi teise sisse ei näe ja ta on suhteliselt kinnine nendes asjades, eks temalgi on oma mõõnad ja ja tõusud ja ju ta saab nendega hakkama ja just need lõõgastumise Tsee kalastamine kalale oleksid, aga võiks koos minna ja, ja mäe peale slaalomit sõitma, et noh, et need on nagu tema niisuguseid harrastused ja tema tulbid ja ta nagu pühendanud kõigisse sellesse, mis ta teeb ka teatri kõrval, aitäh. Et ta teeb seda armastusega, nendest asjadest, räägib toidule kurtma ei ole, pealegi ei ole, ei ole ebaviisakas ega, ega kuidagi tüütu, et temaga oleks hea olla, aga kindlasti nii laval kui kalal. Kui keegi meid veel koos partneritena näeks, oleksin ma küll väga tänulik, kuid, aga tahaks küll koostajate veel. Kas lemmikrolle sul selles mõttes on nendest, mis mängitud on või kuivõrd sa neid kaasas kannad või kuivõrd sa öeldakse, et see on ikka väga olevikuline töö, kuivõrd sa oled nendes rollides, mis praegu on? Ma ei või seda ka öelda, et ma kedagi väga taga igatseks, et küll on kahju, et see maha on läinud siis on no tõsi, on see, et selliseid väikseid eksklusiivsemaid tükke nagu siin Draamateatris oleme teinud Mati hundiga ja Mikk Mikiveri ka tõesti, nende tükkide eluiga on paraku lühike ja sa tunned, et võiks ju veel mängida. Aga noh, mis teha. Paraku need tükid ei ela nii kaua. Ja selline on saatus nendele asjadele muidugi praegu ma tunnen, et see mis seal salata, kõige huvitavam töö tegi, on see Kopenhaageni Niels Bohr ja Werner Heisenbergi elust, mida me Ain Lutsepp ja Maria Klenskaja olen mänginud. Aga eks seal on jälle see, et me mängime seda küllalt harva ja see on sedavõrd rasked, et alati me teeme täis proovida enne seda ja me tunneme rõõmu, kui vahest on kolmneli etendust järjest, et siis on küll, siis on hea mängida ja, ja see etendus on alati selline, kui ta lõpeb, see nagu nagu mingi puhastustuli käib sust läbi, et sa oled mures, sa oled närvis selle etenduse pärast ja kui see läbi on, siis on alati istume tagaruumis ja tunneme tõelist naudingut, teraaliks tõsine päev sai tehtud tõsist tööd. Mõnusat tööd. Aga ma siiski võin öelda, et Beckett kuulub mu lemmikute hulka ka, ja Beckett, et me oleme teinud erinevatel aegadel Matti Undiga ja Evald Hermakülaga ja et see on autor, kelle juurde ma tegelikult tahaks alati tagasi tulla. Aga seesama Kopenhaagen, kuidas sellise materjali ettevalmistustöö on, noh, see füüsikute maailm ja lüürikute maal nii-öelda ma ei tea, täitlejad ikka nagu sinna teisele poole, et see võib väga erinev keeruline olla. Ja see oli huvitav vaevanõudev töö, ma pidin väga palju lugema ja keskkooliõpikud välja võtma ja entsüklopeediad ja misiganes, ükskõik kust ma neid uuesti pidin teadmisi kontrollima. Ja lõppude lõpuks seega siis tükkis ei ole ju see füüsika ju kõige olulisem ja üldse see on ikkagi inimsuhted, miks inimesed üksteisest valesti aru said või miks inimesed ei jõudnud üksteiseni. Et see on ju tegelikult palju olulisem, selles tükis ongi kõige olulisem, aga ma pidin kõik selle, millest need mehed räägivad, millest nad on Nobeli preemia. Ma pidin selle ikkagi ju endale selgeks tegema ja, ja see oli nüüd ainult üksinda kodus, kodune töö siin ei olnud, proovisime, mõtlesime, kuidas kükki teha. Selle ma pidin kõik endale ise skeemid välja joonistama ja talle meeldib üldse suhteliselt graafiliselt endale kõik selgeks teha, et mul tõesti on paberi peal selge, kuidas üks roll kulgeb. See oli huvitav, see oli põnev töö Iainiga ainsad, nagu ei olnudki peale kooli lõpetamist nagu eriti kokku puutunud ja nüüd me oleme järjest järjest teinud ja väga meeldiv ja hea partner ja ma kohe tunnen praegu rõõmu kulla uuesti kokku saame jälle laua peal kas või üleeileõhtusele filise ihilit tehes tundsin, et tore jälle kokku saada. No selles finis nihilis on see sinu tegelane Goldberg tema kaudu tuleb sisse see teema, et on neid teadlasi või inimtüüpe, kes on siis orienteeritud lahendusele ja teised, kes tulemusel, et kui aktuaalne see teema selles praeguses maailmas on sinu jaoks. Sellest sai, proovis palju räägitud ja ma mängin ühte ühte tegelaskuju, kes oma mõttelt ja hingelt ei ole ilmselt mulle väga lähedane, sest minu jaoks nüüd isa lahus olla. Tulemus saab ikka sellest tulla, et sul peab olema see tööprotsess väga selge. Ma ei saa olla nii, et protsess ei ole oluline. No minu jaoks on protsess kõige olulisem ja sealt. Et ehk teisiti kui me arutame edasi, siis minu jaoks on teatris olulisem see, mis mitte see, kuidas, noh, kuidas see on, teater on nagunii juba, kuidas, kuidas me midagi lahendame. Aga ikkagi olulisem on see, mida esitatakse, eks ole, ja see on minu jaoks oluline. Minu pärast toimub laval toimuv vähem, aga toimub väga selge mõte, sellepärast mulle. Mu oma lemmikud ikkagi olid. Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep oma teksti teatris Niagara, mis olid, on ja jääbki mu lemmik, ütleks, et see mõtteselgus täpsus sõnud, et seda, seda ma tahan teatris nagu ise ka otsinud, aga alati ei pea pea peal seisma ja jumal teab, mida tegema. Räägi lihtne, selge monoloog esitas selge mõttega ja seda ma olen tänulik selle üle. Saalist, ma olen rohkem tänulik, kui Saisideksid seda pea peale näiteks mulle, et sa oskad ka veel seda ja valdad ka siis mõtet, no minu jaoks ei ole seal. Oled sa tundnud, et sul ampluaa ka on mingi olnud küljes või, või oled sa sellest pääsenud? Siin on vist teiste asi ütelda, et ma ei tea, selline unistaja romantik olen, aga, aga ma olen ikka suht erinevaid tüüpe on mul Õnnol mängida, tead nii, et ma ei, ma ei oska öelda valikul. Ampluaa võitlemine mastaapidega. Sest et noh, nii kaua oleme teatris olnud, sest me teame küll, mis meie stambid on ja sa seda endale aru annad ja püüad seda vältida. Palju see õnnestub, järved kunagi ütles, et võin ennast korrata, aga usutavuse mõika garanteerin, ma loodan ka usutavuse garanteerida. No sa oled viimasel ajal ridamisi niisuguseid juute mänginud iganenud. Kas Kopenhaagenist pihta ja pärast me tegime kummikauplejad Draamateatris? Ja siis põikasid muusikalirajale. See ma olen ikka kinni võtnud sihukestest, hullumeelsetest, pakkumistest ja ja ega vanalinnastuudio alguses päris selgelt ei öelnud mulle ka, kui palju seda laulu seal vaja olla eestlane ja näinud ka vara eest. Aga nuh, kui siis selgus, et on need laulud, mida tuleb laulda, siis tuli laulutunnid käia ja ja laulsin, laulsin ära ju enam. Et see tööprotsess oli iseenesest väga sümpaatne, väga meeldiv. Tööd tuli palju teha, laulutundides käia ja orkestriga proovida, mul ei olnud seda kogemusteta orkestriga laulda ja ja seal on nii palju uut, eks see oli selle tõttu raske jaa. Nii et iseenesest, kui me juba selle laulu laulsin seal siis oli vahva. Aga kuni selle hetkeni, kui laulma pidi hakkama, oli hirm kas nüüd ikkagi nüüd kohe peab, hakkab laulma, ei ole Teet maakal. Koe. On sul olnud selliseid unistuste rolle üldse või siis mõnda laadi veel, mida ära proovida, kui sa oled neid igasuguseid erinevaid radu käinud, et. No mul on täitsa proovimata ju tantsuteater, nii, mulle iseenesest väga meeldiv liikumisteater, kus rütmid, muusika ja ikka olen nalja visanud, et kui ühel hetkel Krahli teatris ikka on vaja mingeid siukseid karu, karu sammuga Harro tantsu tantsima, siis ma kindlasti olen nõus seda tegema, sest iseenesest mulle Sasha pidajaid asjad väga meeldivad ja, ja meil ei paneel, mida ta tegi enne enne Eestisse tulekut. Ja loomulikult ma ei saa ennast asetada mingisuguse tantsuetendusse, aga nii kus on, ütleme, draama ja liikumine kuidagi põimitud, siis see tasuks proovimist küll. Oleks päri, nii et mul on veel. Mul on veel, mida vastuvõtt? Kui ma jaksan. Kuuldemängu rolle on Guido Kanguri tänaseks kogunenud umbkaudu kuraditosin või väheke rohkem kuuleme katkendeid aastatest 1983 kuni 2000. Pavel Haanus, maa-alune ballaad, roll vinniline Mihhail Bulgakov Aadam ja Eeva Harzevast Janovitš, Mark Kiisov ametiühingust välja heideti. Heidi Sarapuu, Ella Ilback, Henrik Visnapuu, Tatjana Kuusa suudleminud kallim. Luubuš Maxgris härra Biederman ja tule süütajad. Schmitz. Režissöörid Einar Kraut, Toomas Lõhmuste, Heidi Sarapuu, Ain Prosa. Partnerid. Robert Gutman, Andrus Vaarik, Marek Mursa, Lembit Ulfsak. Külm eelita määrib mett moka peale. Ma panin muuseas väga hästi tähele see sell, kellele ma vastu lõu pääsasi. Komissar purki lubadžakast tunneme liigagi hästi, kui palju poisside vaesemaks tagunud all ja Siidake, täitsa kallis, pole ühtegi plikat, keda tema poleks käperdas. Naljalt. Kuidas su nimi õieti on? Minul ei saa midagi teada. Ega välja ei ole. Meil ei pane. Kahe paariaegadega, ei pane, sa oled ju alaealine, mitte tuhkagi sul ei tehta, tule. Paralise mina siin, kaera teri vaimule. Ja nad olid mõlemad mad alasti Aadam ja tema naine ega häbenenud mitte. Kõige põnevama koha pealt on põlenud. Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal. Edasi on lehed välja rebitud. Poisid sinu kohta on öeldud. Madu oli kavalam kõigist loomadest. Madu, käi kohad üle. Kas lõuna valmis? Poole tunni pärast teie eelivus teadmis? Aadam kontrollib piiritusetagavara, sinna topib oma nina küll ilmaaegu. Siin on igaüks Aadam omas liinis. Rosen rahukkelistada õige kodanik, madu jätta otse maosöömine. Igav on tühjas maailmas. Loeme siis kohe veel minu avani. Kaks korda oleme juba. Sellest ära ei kuku. Esimene peatükk, ta ei armastatud. Eeva ei armasta, mis see sinu asi on? Ta armastab mind, mäss asja. Ta ei armastanud, saad aru. Ma läksin öösel nende telgist mööda, kuulsin, kuidas ta nuttis, tuiad öösiti ringi ja taragani ta ei armasta ja sind ei armasta. Suur professor, muidugi duaal suur asi ei tule arvesse. Järelikult minu õnn on ligi. Kunstiohvrid kirjanikud ja kunstnikud Tartus Vanemuise publikumi käest peksa saanud. 26. novembril toimus Soome tantsijatari maki kripenbergi õhtu Vanemuises. Tantsija vilistati väljeni, piiluti toorest kala adega eri kirjasaatjalt raadideel. Hommikust oomikut. On see sinu mõtlevaid Mölleile vanemasse oli isegi Ado Vabbe ja August Allalit Atlusesse kistud mu pääle mäegis kord kaugus talle. Kas pean mülgima või pügama see talle? Tõtt-öelda nülgi toda, talle oleks kalle vaest ruunad, Tegasid mul nagu veidi halle. Millest selline möll siis alguses haige põhjuseks oli liigne solvastes kummardamine õige iselaadne, rahvusliku iseteadvuse tõstmisaktsioon. Seda on õige hale vaadata, kuidas soomlased meid kohtlevad teatud üleolekuga just nagu sugulasi setukesed. Aga meie püüame pais afekteeritud imetleda isegi soome naiivsuste kui väärtust. Ja kes julgeb väita, et eestlasel puudub temperament? Ainult pikk vilets lätlane oli WC akna kaudu Riia tänava poole jooksnud, ma pole. Raiusin endale pähe. Päev Puka sai koju, sai aeg. Imelik, Aeff imelik faili, palun väljaks kase naised olla kõige mahlasemad pärast neljakümmet. Tõesti. Ma olen siis veel mõni aasta jäänud. Kuhu ma jäingi? Etti, vajad õrnust, aga kas te peate silmas vaid ühepoolselt, seega ainult teile suunatud õrnust või ambivalentne võime kokku leppida ja ma ei ole egoist. See rõõmustab mind. Teate, kui ma näen oma patsient, keda kõikvõimalikul moel hellitatakse ja kelle eest nii ennastohverdavalt hoolitsetakse. Ihkan minagi mõnikord Ellacilitust. Selle taha küll asi pidama jää, mina igatsen, et keegi võtaks mind, süll, sülitakse Mukarvassasiks sulgi, pigistaks nokka. Teil tarvitseb vaid üks asi veel. Kas ma tohiksin mõnikord ka pisut uriseda? Pean teile tunnistama, et mulle hirmsasti meeldib uriseda ja vallnurga. Me oleme ju inimesed. Ja need kõige tähtsam. Kas teile meeldib suudelda ja kuidas ma loodan, et te teete seda kvaliteetselt. Aga mis ikka, eks proovile. Teile on külmini näha. Laudas ei köeta, tegelikult polnudki kõige hullem? Jah, tõesti, ma ütleksin isegi, et hoolimata oma intelligentsist väljanägemisest olete meeldivalt lihalik, pean teile tunnistama proua suusaet, viimati suudlesin ma tsitaati, kui ta haal auhinna võitis, seal väga intelligentne mära. Ma võin tundide kaupa vahtida, kuidas ragiseb ja puuhalge noolib. Kõige mõnusam asi maa peal. Ja kuidas siis kõik järsku kokku variseb? Sädemed lendavad ja võiks veel soojem olla. Minu isa oli nimelt söepõletaja. Sellepärast tuli mulle meeldibki lapsepõlve mälestused, tulla vahtimisest Isamaakula, kiisu täis. Kas teie usute jumalat? Mina ja? Ärge saage minust valesti aru, härra Biederman. Aga mul on raske, mis, no ja ma ei tea isegi näiteks veeuputus. Kui niisugune asi ennast kaua oodata laseb, siis hakati ikka peale kahtlema. Ega need maailmasõjad pole ka miski lohutus, arvan kui sa neid ellujäänuid vaatad. Kogu see sekeldamine minu meelest ei ole sihuke sekeldamine küll jumalast pärit. Kas teie meelest on? Te kuulate portreesaadet hiirelõks. Peaosaline draamateatri näitleja Guido Kangur No samas, sa oled niisugune staažikas seriaalinäitleja. Mida see on sulle? Kani staažikas vahepeal tundsin, et ma olen küll päris teadlikult nagu eemaletõmbunud ja et on tehtud küll noorte näitlejate aeg, kui olin mina, noor näitleja, mõni iga nädal paar päeva ikka televisioonis. Küll sai igasuguseid huumorisaateid tehtud, küll telelavastusi, ja noh, see oli minu aeg ja, ja kuigi ma töötasin teatris, aga mul oli vahepeal nagu tuleb, ma töötan televisioonis või mujale, siis ja siis ka kuigivõrd. Ja siis me tegime neid seriaale ja kõik oli nagu vahva ja väga vahva seltskond olija. Aga ma ühel hetkel jällegi tundsin, et ega aitab küll. Ja täitsa teadlikult tõmbusin eemale ja ütlesin mitmetest pakkumistest ära ja tundsin, et ma ei taha rohkem, et aitab küll. Kuni ühel päeval tundsin, et on jälle, võib jälle taas proovida ja teha ja noh, nüüd ma olengi siis seriaalis kodu keset linna ja teen põikpäised torisevad vanameest. Nüüd on väga mõnus teha. Näitlejal on ikka tore nihukesi rolle teha. Nendel on vähemalt pidada ja ta ei ole millegagi rahul ja kõik tundub ülekohtune ja rumal ja vale, mis ümberringi toimub, et aga et maja, siis sa oled nagu nendest muus, mis teles toimub, olen eemaletõmbunud. Ma mõtlesin, et see on õige, et, et nüüd on uued ja noored näod, nende aeg oleks üsna piinlik ja veider, kui meid seal kargaks teeks mingi sketše kuskil ja see lihtsalt ei sobi. Mulle ei meeldiks, mulle ei meeldi ja sellest teen ikka seda, mis mulle meeldib. Enamasti püüan teha nii. Etteantud teemal Guido Kangur improviseerib tema kolleeg, kellega koos oled mänginud mitut masti rolle. Vigaste pruutide Leenast ja Miinast, Stoppardi, Rosencrantz ja Guildenstern ini. Sõna saab Andrus Vaarik. Ma olen täitsa kindel, et me oleme, kuid, aga tegelikult ühest perest pärit selles mõttes, et näitlejatena ema on meil karusoo ja isa Mati Unt. Ja ma loodan, et Me oleme pärinud nende parimad geenid tegelikult või kui mitte parimad, siis kui me ka midagi neilt pärinud oleme, siis me oleme ikka võidumehed ja ma arvan, et tänu sellistele vanematele on meie elu väga huvitav, keeruline ja seinast seina ja maast laeni käinud. Kutsiga me saime laval esimest korda kokku, jah, olen 13 aastane siis 24 aastat tagasi Kloogarannas ja ta on kindlasti üks mu elu parimaid ja nõrgemaid partnereid olnud. Ikka mees, kelle peale võid kindel olla ja kelle eest midagi mängima ei pea ja kui ise jamasse satud, siis tead, et temaga saab loota ja ta aitab välja tähendab igasuguseid asju koos teinud elu jooksul estraadi ja Shakespeari ja teles mingeid lavastusi ja Stoppardi Rosencrantz ja kindlasti oli üks üks raskemaid ja, ja ilmselt meie jaoks olulisemaid koostöid. Me tegime seal alguses Salme tänava suurde saali, aga me ei olnud sellega mitte üks raas rahul selle päästetud, et me mõtlesime selle prooviperioodi ajal üle, meil oli mingi põhjendamatu aukartus selle Stoppardi suhtes ja me tegime selle vea, nagu praegugi tihtipeale tehakse, et hakatakse zhanri mängima, hakatakse mängima noh, absurdi kui niisugust. Ja see oli nagu üleminekutükk meil olid pooled proovid olid kevadel ja siis sügisel, jätkasin, mina tahtsin kevadel küll katkestada, et lõpetame ära, et sellest ei tule mitte midagi ja ega see tulemus ei olnudki mingi uhkustamise asi seal suures saalis, aga siis kuna seal publikut eriti käinud, siis ta viidi väikesesse saali ja kuna me ikka väga tahtsime mängida seda me ikka lootsime, et äkki me saame sellega hakkama ja siis, kui ta lihtsalt julmalt unustasime ära kõik, mis me olime proovides rääkinud. Stoppard vist ja kui ta ütles Sonya mingites tähendustest eksistentsi alismist. Jaa jaa, absurdireeglitest ja hakkasime mängima nagu meelejahutajat, täiesti estraadi. Hakkasime mängima kahte inimest lihtsalt ja siis me saime selle kaifi kätte. Pärast hiljem kavatsen stobad enda lavastatud filmi Dimokratia ja julmaniga, siis ma sain aru, et tegelikult see lähenemine oligi ainuõige, sest need kaks staari mängisid enam-vähem samas võtmes autori enda juhatusel ja me armusime sellesse etendusse niimoodi, et me tegime sellise täiesti Husaarliku trikki vahepeal, kui reklaami tehtud tükile ja publikut hakkas vähemaks jääma, siis me kuidagi otsustasime teha sellise akti, mis ületaks uudisekünnise, et me ostsime kahekesi ära piletite saalis ja kutsusime oma sõbrad tasuta etendusele, kes veel näinud ei olnud. Ja oli niisugune nagu tulu õhtuni. Nojah, me oleme ülbed ka ja siuksed Kaksalt hurtsikud, et tolle aja kohta suhteliselt majanduslikult kindlustatud ja ka see ei olnudki nagu väga kallis, nõukogude ajal ju teatripiletid palju ei maksnud ja, ja sellest tuli selline kena meedia uudis, nii et mängisime seda veel aasta otsa pealasena niit. Kui ta peale võib kindel olla. Temaga koos võib siukse asja teha ja vigaseid pruute. Me tegime kunagi kuidagi Toomas Kirsi lavastuses. Mul on ainus võimalus olnud Heino mandriga koos mängida Heino mandri tütred. Seal ei meeldi see kogemus ja kui ta on küll nagu viimasel ajal jäänud tegema rohkem selliseid isoteerilisemaid ja keerulisemaid asju, aga küsida, et kas ta on muutunud või? Eks me kõik muutume ja annaks taevas, et selles eas me veel muutumisi arenemisvõimelised oleme, aga ega kui ta ei ole selles mõttes muutunud ta on igal hetkel valmis tagasi tulema või taas tegema midagi väga. Lennukad. Igal esietendusel, kui ma olen jälle mingi komöödia, las nad siis, kui ta küsib, et jälle mulle osa ei olnud ja jälle mul ei olnud osana valeks, mõtlesin, et ta teeb nalja, aga ei, ma sõna võtta tõesti ta kohe vaist kisendab millegi sellise kergema ja sädeleva maa järele. Aga noh, tore on, et kui tal on nii palju võimalusi olnud, et ta on, ta on saanud neid kasutada tals, oskab elada, tantsida kõige paremas mõttes. Elukunstnik Ta on kuidagi võidelnud välja endale õiguse valida ja ise otsustada ja ja tal on niisugune väga kadestamisväärne eneseväärikus, et ei olnud ja ta on tundnud ennast ikkagi meist nagu jääkaaslastest, natukene rohkem subjektina, ta on suutnud nagu ise otsustada oma elu üle rohkem kui meie ja kadestamisväärt ja ta on osanud valida mingeid selliseid projekte, kus ta on saanud teha midagi sellist mida teine teinud ei ole ennast ennast proovile panna ja ma arvan, et tema jah, rõõmud ja kassid on läinud kuidagi tihtipeale palju refineeritumaks. Aga eks see ongi nii, et võib öelda, et me oleme elus tõesti palju saanud, meil on mõlemal väga vedanud ja, ja mis saab veel suurem rõõm olla, kui leida veel mingeid mingeid võimalusi, kuidas veel luksuslikumalt lõbutseda. Selles elukutses mille me omandanud oleme, tänu saatusele. Aga kui ta muutuma tuleks, tegelikult inimesena? Eks me kõik muutume vanemaks, aga jah, mis teha. Noorus on kingitus, vanadus on saavutus. Tubli, tubli. Muusika no ja ma pean seda ütlema muusika, kuigi ma ise olen, nagu me täna oleme rääkinud, ei ole just eriti music muusika musikaalne ja, ja see kabaree oli paras katsumus, aga iseenesest muusika on minu jaoks olnud kooliajast peale juba keskajal peale oluline, et, et ma olen. Et mul on omad kindlad lemmikud ja, ja džässmuusika on minu jaoks väga oluline. Ma olen väga tänulik anner, milleta korraldab sellist üritust ja ma püüan alati võimaluse võimalust järgi kohal olla ja ma kuulan kodus ka paljudesse ja autos, et mulle meeldib. Ma olen analüüsinud, et kus see pihta hakanud. Et ju ta on siis ka kuskil lapsepõlvest, et et siin ma tahaks olla oma lastele sama tubli isa või minu isa on mulle olnud, et ta on tegelikult ikkagi väga oskuslikult nagu suunanud ja osanud nagu õigetele asjadele tähelepanu pöörata, et kas sa ise suvel suvitades mingit jazzkontserti kuulates, mida ma tol ajal ei osanud nagu hinnata, aga ta kaarega ilmselt tagasi tulnud. Et mul tuleb nüüd alati džässi kuulan, siis mul tuleb ikka meelde see, kuidas isa mind väikse poisina džässikontserdile viis, kuidas siis mulle ei läinud korda. Aga ma olen täitsa kindel, et tegelikult need asjad ringiga kaarega või sillaga tulnutest tagasi annaks jumal, et mustaks oma poega, kartulid ja väikest andnud ka kuidagi samamoodi juhatada märkamatult õigetele asjadele ja et need nende alateadvuses kuskil alles jäävad ja kui nad vajavad sealt tulevadki tagasi. See on üks, üks peenike härg, see laste kasvatamine ja nüüd siis lõpuks õnn naeratanud, et ma püüan sellega hakkama saada. Praegu ma loen imeilusat raamatut, Jaan Kaplinski raamat, isal, eks ole, ja mulle väga see raamat meeldib. Ta on nii liigutav, kuidas ta räägib oma vanemaga test ja, ja kuidas ta meenutab ja vaatab tagasi ja läheb ja läheb dialoogi oma vanematega, keda ju enam ei ole. Et sellepärast ma nagu neid lõike mõtlesingi mälust rääkida, et mulle endale ka väga puudutavalt praegusel hetkel sellised sellised lood ja sellised raamatud. Kuna ma olen vanas eas isaks saanud või noh, vanemas eas ütlen, vanemas eas isaks saanud, siis siis teadagi tunduvad mulle olulised need lõigud, mis puudutavad kuidagi seda teemat. Nüüd kohe võib-olla ühe pisikese lõigu Vincilt lugeda, kuigi see raamat on nii head, soovitan kõigil see, nii armas. Muidugi Kaplinski Figa raamatud, kõik artiklid on väga huvitavad minu jaoks. Eksitus on arvata, et vanemad kasvatavad lapsi. Tegelikult on enamasti vastupidi, lapsed kasvatavad vanemaid. Alles laps õpetab meile, mida tähendab kohustus ja vastutus teise elus olevuse ees või suuremate sõnadega öeldult, vastutus elu enda ees, mille eest hoolitsema, mida edasi andma. Loodus. Neid on seadnud. Hiirelõksu peaosaline oli Draamateatri näitleja Guido Kangur. Tema soovil musitseeris Pilvrisel. Saate seadsid kokku Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Jälle kuulmiseni.