Täna õhtul esitlevad meie kammerkoor Vootšis musikaales ja kammerorkester sümfonietta Riga ning solistid tornak Karna kirikus Riias ja homme õhtul Tallinna Jaani kirikus. Georg Friedrich Händeli oratooriumi Iisrael, Egiptuses Kammerkoori Vootšis musikaales asutaja, esimene dirigent Risto Joost. Kammerkoorist on kujunenud 15 aastaga, meie peaaegu oratooriumikoor natukene selle koori repertuaaris on väga palju hindel oratooriumi Sis, Haydni, Loomine, Bachi kantaadis, mis saad, kas see oli koori luues, kas niisugune idee oli algusest peale? No kindlasti mitte tegelikult eesmärk oli ju lihtsalt head muusikat esitada ja, ja koos kasvada, aga see on, see on nüüd tõesti 15 aastat tagasi ja loomulikult protsessi käigus tekivad uued huvid ja ja loomulikult, et mis puudutab, ütleme sellist, et head ja väljendusrikast ansambli muusikat, koorimuusikat, siis mingi hetk paratamatult on seotud ka instrumentidega ja ilmselgelt retoorikat ka, ütleme, hilisrenessansi ja baroki ajal oligi seotud ju mitme koorilisusega ja ütleme siis instrumentide ja sõna vaheldumisega ja samamoodi esitasid instrumendid vokaalmuusikat, et no vastupidi, juhtus küll loomulikult harvem, aga kombinatsiooni sümbioos oli nagu väga orgaaniline. Selles mõttes seal ei olnudki mingisugust nii suurt erinevust ja loomulikult A capella laulmine tervikuna ongi veidikene teistsugune žanr, aga aga nad samas on üksteisele ikkagi väga lähedal. Ja oratoriaalne muusika minule isiklikult alati väga imponeerinud väga erinevatel põhjustel. Kõigepealt, et ta muusikaliselt tavaliselt mitmekülgsem ja teosed loomulikult ütleme A capella muusikaga võrreldes on ulatuslikumad repertuaari ega ka sisulises mõttes rohkem. Ja tavaliselt ütleme, et ikkagi kogu on Bachi ja Händeli selline virtuoosse koorimuusika samamoodi. No koorimuusika all ma peangi silmas notariaalselt teoseid. Aasta lõpus esitasime endale Tiksid dominuse, mis noore Hendeliseks kõige komplitseeritum ja Ekspressiivsem teos ja, ja sealt tõesti leida. Ma arvan, vokaalmuusika tipp, kuhu kuuluvaid ülesandeid, nii et tegelikult oratoriaalse muusika laulmine arendab kollektiivi väga palju just tehnilises emotsionaalses mõttes. Kuna tavaliselt sõnum ka karatooriumites on ju intensiivsem, on seotud mingisuguse deklamatiivsuse tavaliselt koor sekkub aktiivsetel hetkedel mingitel dramaatiliste hetkedel, kus on vaja toonitada või edastada või kanda edasi dramaturgiliselt arengut. Ja kuivõrd tegemist on väga ulatusliku teosega, siis puhtalt vokaalselt son koorile väga nõudlik teos. Ja kahtlemata ja sellepärast ongi tegelikult Iisrael Egiptuses tõesti erandlik teos endali loomingus, kuna see on just selline murdepunkt, kus siis Londonis ju väga populaarne olnud. Itaalia ooper tegelikult elas oma oma kõrgaega, aga loomulikult kõrgajal tekib huvilisi rohkem ja tekkis hindelile konkurents teise ooperikompanii näol ja siis üritas proovida inglise keeles oratooriumiga publiku südameid vallutada. Noh, alguses see nii lihtsalt ei läinud ja selle teose puhul muidugi ongi märkimisväärne. Ta ongi ebatavaline. Sellepärast et kõigepealt, et selle teose saamisloo juures oli väga palju erinevaid aspekte, kõigepealt kirjutas hoopis sellest oratooriumist viimase osa, ehk siis Moosese laulu kõigepealt ja teose esimene osa noppis Quinn Karulini leinahümn mis on küll seotud nii-öelda lamendinaga siis Joosepile, eks ole, kes siis oli vaara nõunik ja sealt siis tuleb loomulikult see kogu see eksoduse teema teise osa alguses, nii et et lõppkokkuvõttes ikkagi Iisrael Egiptuses, oratoorium, mida siis tegelikult, et ise ka endale hakkas veidi hiljem esitama, koosneb eelkõige kahest osast, esimene osa nii-öelda on siis selline hea liide, mida kasutatakse ka, mida ka väga paljudel ehitustel jäetakse välja. Räägime veel esindajatest, te teete väga palju koostööd Läti muusikutega, teil on õnnestunud kontserte segakooriga Latvija, mis on väga kuulus professionaalne segakoor. Nüüd on teil valitud sümfonietta Riiga. Miks see valik? Tegelikult väga praktilistel põhjustel selle pärast, et Eestis on juba väga palju toredaid kollektiive, aga kuidagi praegu kalendrite ja muude asjade kokkujooksmisel tekkis lihtsalt väga-väga lihtne olukord, kus me otsisime ka nii-öelda uusi partnereid ja, ja tõepoolest, barokkmuusikale on ikkagi barokkorkester loomuomane, aga samamoodi on väiksemat kammerorkestrit modern instrumentidel võimelised väga kõrgel tasemel seda esitama küll seal on omad iseärasused ja ta kõlab veidikene teistmoodi, kuigi loomulikult barokkinstrumentidega see kõlaks aga aga sellegipoolest on hea, nagu seda seda valdkonda avastada just esitasime, eks ole, Tallinna kammerorkestriga, mis on samamoodi modernior Sester siis aasta lõpus endale muusikat nüüd siis sümfonietta liiga, mis on kahtlemata Läti muusika üks lipulaev, selline mobiilne, kiire väljendusrikas väga-väga hea mängu distsipliiniga orkester ja mina olen nendega varem kordades üles astunud lauljana. Aga nüüd need siis esimest korda dirigendina ja selles mõttes on tõesti väga, väga meeldib, et kuna ma tunnen seal enamus muusikuid tegelikult noh, nii nagu ka ju Eestis muusikat natukene on seotud erinevate kollektiividega, siis eks minagi ole nendega kokku puutunud läbi viimase 10 aasta erinevates kooslustes. Ja siis Inglismaalt on oratooriumi solistid, mõned neist on ka varasemalt esinenud teie projektides, kontsertidest Tallinna Jaani kirikus. Tegelikult erinevates kooslusest isegi isegi kõik sellepärast, et kunagi tekkis väga hea kontakt, kui saime nivoo, siis inglise tenor, kes laulab praegu Westminster hävi kooris ja ja kuulsas vanamuusika ansambli Stahlis Colas tuli Toomas Siittoni kutsel vanamuusikafestivalil ja mina laulsin seal kontratenori, part teed ja, ja meil tekkis hea kontakt just tulevikku, sellised potentsiaalsed projekte silmas pidades ja selline muusikaline huvi oli sarnane ja sealt tekkis selline edasine areng ja siis eks lauljad olid ju samamoodi ühest ringist ja ta võttis järgmine kord nii-öelda oma sõbrad kaasa, kes juhtumisi saatsid olema inglise parimad solistid. Nii et kahtlemata lauljad, kes praegu siis meile tulevad, kõigepealt siis sopran Anna Tennis, Kontratenor, Williamit, Haasi ja siis tenor Simon voon, oma generatsiooni, ühed väljapaistvamad solistid. Ja nad on tõesti hästi mitmekülgse haridusega, aga nad on võib-olla just selle repertuaari peal ühed ühed paremat, ma arvan ka Inglismaal ja tuues näiteks William tavalise nime esile, tema oli see kontorinäoga tegelikult, kelle karjäärile andis tõuke John Eliot kaadine, kuulus barokikuningas ja, ja muusika eestvedaja ja Bachi ja Monte Verdi spetsialist esitasid palju Bachi kantaat, nii et kõik need, et lauljad on esinenud maailma tipp-dirigentidega nii ja nende kogemusele muusika esitamisel on tõesti äärmiselt kõrge. Ma vaatasin järele Eestis viimati esitati Händeli oratooriumi Iisrael Egiptuses 2008. aastal, kui seda mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester. Koorina laulis Eesti filharmoonia Kammerkoori, dirigeeris Tõnu Kaljuste ja see aastal 2008 hakkas, tegemist on seda laade teosega, mida ei valmistata etega esitatav rohkem kui kord 10 aasta jooksul. Tegelikult sellise muusika esitamise traditsioon on ju meie piirkonnas, no arvatavasti võimaluste ja traditsioonide puudumise tõttu vähearenenud Kesk-Euroopas ei oleks mingisugune ime, kui me kohta oleme kahel järjestikusel päeval sedasama oratooriumi ja nii aastast aastasse, tuues näiteks hollandi uskumatuna tunduva matuse passiooni traditsiooni, mis siis iga aasta toob üle Hollandi sadu ettekandeid kuu aja jooksul sõna otseses mõttes, et iga iga väike küla tunneb, et ennast osana muusikamaailmaski, kui ta esitab Matteuse passioon ja seda tehakse erinevates koosseisudes, kohalikud külakoorid laulavad, aga seda kõike tehakse väga kõrgel tasemel. Palgatakse solistid, koor, orkester, koor, tavaliselt siis kohapealt. Kuna traditsiooni tegelikult võiks ka meil olla, aga vaikselt on kõik sinnapoole liikumas, et et samamoodi meil on ju Tallinna barokkorkester Corelli barokkorkester, meil on veel väiksemaid vanamuusikaansambleid, siin on palju koore, kes on tegelikult võimelised ja ja mina siinkohal kutsuksin üles kõiki suurepäraseid eesti harrastuskoore esitama seda head muusikat ja mitte kartma, et seda repertuaari tegelikult, mis on kättesaadav ja publikule põnev, on väga palju, lihtsalt dirigendid võivad võtta julgemalt neid samme ette seepärast, et publik tegelikult tahab seda muusikat kuulda ja see arendabki lauljaid. Niisiis, Georg Friedrich Händeli oratoorium Iisrael Egiptuses homme õhtul Tallinna Jaani kirikus.