Tänase välispoliitika saate teema on Kanada ja saatekülaline on Andres Kasekamp, välispoliitika instituudi direktor, Tartu Ülikooli politoloogiaprofessor. Tere hommikust, Andres. Tere hommikust. Ja põhjus, miks sina oled tänases saates, ei ole mitte ainult see, et sa oled politoloogiaprofessori, me räägime ka Kanada poliitikast, aga tegelikult oled sa sündinud ja kasvanud Kanadas ja tunned seda riiki. Seda küll ja tuleb varsti minu jaoks sendi kaudu välja ka. Ära selle pärast muretse. Me räägime võib-olla kõigepealt sellest Kanada, no eestlaste jaoks ilmselt mitme põlvkonna jaoks on ta alati olemas olnud selle näol, et kas oli päris sugulane Kanadas või oli või oli sõbra tuttava sugulane Kanadas aga ometi on ta jäänud niisuguseks tabamatuks riigiks, ma ütleksin, et ta on suur riik, maailma suuruselt teine riik ja, ja võiks nagu olla hästi mõjuvõimas riiki, aga kas ta on seda ja mis ta on, mis on sinu jaoks kanada? Esiteks, kanadalased kindlasti ei mõtle enda riigi peale, kui suurriik kas arvavad, et oma riik on keskmise suurusega riik, kuigi tõepoolest on maailma Pindala poolest teine riik, aga suur naabersorri okas, naaber on USA lõuna pool, mille elanikkond on 10 korda suurem ja elatustase ka paremini, et Kanadas on harjunud selle mõttega, et nemad on, on väike riik Ameerika kõrval. Kanadat proovib ikka mängida sellist positiivset rolli maailmas, et selles mõttes ta abistab kolmandat, et maailma Aafrika riike aseriik palju rohkem näiteks kui kui ameeriklased ja proovib olla välispoliitiliselt väga aktiivne, et, et võib-olla sellest vaatevinklist võib öelda, et Kanada mängib sellist tähtsamat rolli. Sa ütlesid, et proovib olla välispoliitiliselt aktiivne. Näiteks kõige põletavam küsimus praegu maailmas on Iraak see, mis Iraagis toimub. Missugune on Kanada suhtumine olnud, missugune on praegu? Kanada suhtumine Iraagi kriisi oli me Iraagi sõtta oli üllatav minu jaoks, sest Kanada on alati jälginud Ameerika välispoliitilist liini ja kuigi Kanada osales siis Afganistani operatsioonis Kanada valitsus otsustas mitte toetada ameeriklasi Iraagi sõjas mis oli küllaltki küllaltki üllatav ja tol ajal siis opositsioon väga teravalt kritiseeris peaministrit Kert Jaani, kes oli sellist otsust langetanud. Tõepoolest, see oli vist peaminister ise, kes sellise otsuse tegi, sest väidetavasti oli Kanada kaitseministeeriumi sõjaväel kõik plaanid valmis osalemiseks ja viimasel hetkel oli Gretchen, kes langetas sellise poliitilises ootused siiski mitte minna, mis muidugi ameeriklasi väga. Üllatas tagantjärgi tundub, et see oli tark otsus. Oli see kretieni niisugune soov ameeriklastest nagu lahku lüüa või iseseisvalt hakata tegutsema, mõtlema seal liiga palju öeldud ei ole. Sugugi mitte, sest see on üks Kanada identiteedi põhiline dilemma, et ühest küljest on ameeriklaste suurim sõber ja liitlane teisest küljest et õigustada omaenda olemasolu, ta peabki ajama natuke iseseisvat välispoliitikat ja neid kohti, kus ta saab seda teha, on, on küllaltki vähe. Nii et Iraagi puhul oli see üllatus. Aga mõned teised kontrastid on muidugi näiteks Kuuba poliitika, kus, kus Kanada on aastaid arendanud häid suhteid Kuubaga kui ameeriklaste jaoks on muidugi Castro rezhiim paariariik. Paarirežiim, nii et seal on tuntus, tunnete. Vahe seal on tuntav see vahe et kas suhted Ameerika Ühendriikidega on see, mille põhjal saab ära öelda, defineerida, mis on Kanada. Ma arvan küll, sest see on jällegi kõlla Kanada identiteedi juurde et on küllaltki raske määratleda, mis on Kanada identiteet, et mis on need positiivsed omadused, mis kohe tulevad. Et, et kahjuks väga palju kski Kanada identiteeti defineeritakse sellega, et mitte ameeriklane olemine. Et kontrast Ameerikaga, et mitte, et kanadel on kõik need positiivsed omadused ise, vaid et lihtsalt võrreldes Ameerikaga, meil ei ole need halvad asjad, meil ei ole lubatud relva kodus pidada sellist asju. Ja multikulturaalsest poliitika noh, vanasti siis kahekeelsuse poliitika nüüd see on juba laienemas multikulturaalsest peale. Aga, aga üldiselt jah, kaalset, kogu aeg on see kõige tundele küsimus kanadalase jaoks muidugi, et eriti kui ta reisib kusagil maailmas. Ta ei soovi, et arvatakse, et tema on ameeriklane. See on alati niimoodi olnud. Kui rännata näiteks Euroopas ringi, siis näed väga palju seljakotiga rändajaid, kellel on uhkelt vahtraleht oma Ruksakil või seljakotil. Väidetavasti paljud neist ongi ameeriklased ka, kes ei taha, et need teatakse, et nemad on ameeriklased. Nonii räägivad kanadalased. Kas aga teiselt poolt tegelikult on ju kanada veel briti trooni all riigipea, Briti kuninganna, et mis rolli see mängib eneseteadvusel näinud täpsemalt. Kanada kuninganna Dali vanasti kui põhiseadust muudeti 80.-te algul, siis jäätis selle Suhe briti trooniga, seda nimetati siis Kanada põhiseaduses, kui Kanada kuninganna, aga muidugi tema on siis riigipea ja kindralkuberner on siis tema esindaja Kanadas, aga tema on muidugi peaministri poolt valitud määratud inimene, keda kuninganna ainult kinnitab, kellele, kes ei oma mingit reaalset võimu ja kes on selline sümboolne kuju. Mis tema nimi praegu võiks olla? Üldiselt ei teatagi temast ilmselt jah, et praegune jättis selle sellega, nii et on valitud ka sellised väga sümboolsed inimesed. Praegu näiteks on üks Hiinast pärit naisterahvas, kes oli endine. Tele diktor või uudistelugeja hästi populaarne. Nii et, et see on nagu alati olnud selline koht, kus proovitakse esile tuua mingid progressiivsuse momenti, muidugi igas Kanada provintsis on samamoodi kindralkuberner, kes esindab kuningannat ja seal on ka valitud erineva nahavärviga inimesi. Sest Kanada on paljurahvuseline riik. Jah, no vanasti olid muidugi üles ehitatud selle põhimõtte peale, et on kaks rahvust, on prantslased ja inglased. Ja 70.-te algul algas siis kahe keelepoliitika, aga nüüd mulle tundub, et on üha enam minemas ikka multikulturaalsest poole. Sest anglopäritoluga inimesi on nüüd ikka jäänud vähemusse. Et seal on väga palju viimasel ajal. No näiteks Kanada ajas väga edukat immigratsioonipoliitikat. Kui Hongkong oli siis tagasi minemas Hiina alla, siis Kanada teadlikult sihikindlalt proovis meelitada jõukaid Hongkongi elanikke Kanadasse. Kui nad investeerisid, mis oli mingi pool miljon Kanada dollarit Kanada majandusse, siis neelari kiiremas korras kergendatult. Kanada kodakondsuse kättesaamine. Ruumi ju Kanadas peaks olema. Ruumi on Kanadast tohutult palju. Aga probleem on muidugi selles, et kõik tahavad asuda linnades. Kui vaadata Kanada kaardid, kuidas Kanada on asustatud, siis on ainult väike riba idast läände umbes 200 kilomeetrit Ameerika piirist, nii et üheksa kümnendikku sellest pindalast, mida kaardi peal näed seal põhja poole, et see on väga hõredalt asustatud. Siit on mul see kaart tegelikult ka ees, sellepärast et siin oli, mul on Vancouver, hakkame siitpoolt otsast pihta, Vancouver. Siis siinpool on Toronto, Montreal, kõik on siin piiri ääres, et kogu elu ongi koondunud Ameerika piiri äärde. Jah, ja siis 19. sajandil muidugi oli raudtee, mis sidus neid kohti omavahel, aga see on ka huvitav Kanada puhul. Kanada ühtsus on alati olnud väga õrn, mitte ainult see konflikt nüüd Anglode ja prantslaste vahel, mis on põhilised sellise Ontario provintsi peki provintsi vastu olema kaks keskmisest jõukamad, suuremad vana provintsi. Aga on vastuolusid ka väga suured viimase ütleme 20 aasta jooksul. Lääne Kanadaga. Et Lääne-Kanada jõukus on, on, on kasvanud, tema tähtsus on, on kasvanud, aga Lääne-Kanada inimesed, Albert Spriti Colombias arvavad tihtipeale, et keskvalitsus Ottawas ignoreerib neid liiga palju tähelepanu pekki poole suunatud prantslase kanadalaste jaoks. Ja üleüldse ajab sellist valepoliitikat. Nii et me oleme palju muidugi kuulnud sellest, et need separatistlikud meeleolud, mis on Bäckis valitsenud juba aastaid aga palju vähem tuntakse seda, et on sellised, kes Lääne-Kanadas samamoodi unistavad sellest, et nad saaksid lahku lüüa. Ottawast, ja jällegi, kui tulla selle kaardi juurde tagasi, siis need loomulikumad, sidemed inimeste vahel ja kaupade liikumine ja ärisidemed on jällegi mitte idast läände, vaid põhjast lõuna, et näiteks Vancouver jaSeattle, Ameerika pool või siis Montreal ja, ja Boston ja Toronto ja New York. Nii et ülevalt alla põhjast läände on ju palju-palju lähe, mis seal on need suuremad keskused, nii et keegi, kes elab Vancouveris, tal on palju rohkem ühist ameeriklastega, kes elavad sättalis kui teiste kanada lastega, kes elavad trantas näiteks et Rando, kus mina olen pärit, on muidugi selline koht, mida kõik ülejäänud kanadalased vihkavad. Sest sinna on koondunud. Äri ja võim, kuigi pealinn muidugi Ottawa, aga peategevus käib ikka ikka Torontos. Seal on Bei Street, mis on Kanada variant Vastritis, kus on, kus on aktsiaturg ja kõik suuremad rahvusvahelised firmad? Ja selle noh, Toronto võimu vastu ühinevad kõik teised kanadalased, kes tunnevad, et see on ülekohtune nende suhtes No kuskil ma nägin just nimelt pilti, kus selle pilt oli, Ottawasti allkiri oli, et see on Kanada Silicon Valley et siis on see vale, torantalase meelest? Et ka see on, ütleme, viimase aja areng. Ottawa on muidugi väga ilus pealinn, et ta on muidugi loodud eelmisel sajandil pealinnana. Ta ei eksisteerinud varem. Tranto oli kunagi 19. sajandi algul pealinn, kuni ameeriklased põletasid seda maha. Sõjas ja siis Ottawa valitigi pealinnaks, et ta asub tsipa kaugemal Ameerika ohtlikust Ameerika piirist ja ta on ka selle kahe kogukonna brittide ja prantslaste vahepeal, et seal Ontario Quebeci piiri ääres, et seal on väga geograafiliselt soodsas asukohas. Aga kuna see on selline bürokraatide linn, seal ei ole mingit erilist tööstust, nii et see on väga ilusa keskkonnaga koht ja võib-olla tõesti meelitab siis sellist infotehnoloogia inimesi. Sinna ei, kõigest sellest hoolimata missa, nüüd Kanadast ja kanadalast rääkisid, ma saan aru, et kanadalane on uhke selle üle, et on kanadalane ja isegi ameeriklased on uhked selle üle, et nad on kanadalased. Kahtlemata. Et praegu kindlasti Bushi administratsiooni ajal, eriti paljud ameeriklased tahaksid pigem Kanadas elada, kui ameeriklastel oli viimane suur sõda Vietnamis, siis muidugi väga paljud, kes ei soovinud selles osaleda. Kolisid Kanadasse või noh, põgenesid sellest kohustusest Kanadasse, Kanadasse elan muide kunagi olnud sõjaväe kohustatakse sõjaväes teenimise kohustus. Ainult kahe maailmasõja ajal on see sisse viidud, aga muidu ju ei ole seda üldse. Kuidas siis praegu on praegu Kanadas sõjavägi tilluke aga väga professionaalne. Sellegipoolest on väga kannatanud viimaste valitsuste all, et Kanada eelarvepuudujääki elimineeriti 90.-te aastatel, aga selle hind oli muidugi väga drastiline kärpimine. Sotsiaalsfääris, aga ka siis kaitsekulutustes. Nii et Kanada kaitsekulutused on, on, on, on väga minimaalsed. See on muidugi üks asi, mis mitte sakslasi, vähem kui kaks protsenti ameeriklasi seal muidugi häirib muidugist pärsib siis Kanadas sõjaväelaste võimalusi ka osaleda operatsioonides välismaal. Suure osa Kanadast sõjaväest ongi viimased 20 aastat tegutsenud väljaspool Kanadat, sest Kanada oli see riik, kes ÜRO rahuvalveoperatsioonidega alustaski. Et selle mõtte algataja oligi les töö, Peep Jürisson, kes oli Kanada peaminister kuuekümnete algul ja kelle järgi on siis Toronto lennujaam nimetatud võttis ka Nobeli rahuauhinna selle eest 60 60.-te algul. Nii et Kanada sõdurid on viimased aastaid, et igal pool igal pool maailmas laiali. Aga need nende varud ja nende relvastus on vananemas. Ja see teeb nende elu keerulisemaks.