Eesti luterlik tund. Tere õhtust, vikerraadio kuulajad. Eesti evangeelne luterlik kirik kutsub kõiki kirikupäevadele Pärnus. Täpselt nädala pärast algav suur üritus kirikupäev 2000. Omal kombel jätkab 1900 kolmekümnendatel aastatel alustatud kirikupäevade traditsiooni. Kirikupäev 2000 on üritus kõigile. Kolme päeva jooksul. 25.-st 27. maini toimuvad Pärnus kontserdid, kohtumised näit, tused, konverents, palvused, jumalateenistused ja laulupidu laupäeval. Lapsed mängivad munamäel maastikumängu, joonistavad asfaldile meisterdavad, mängivad ja laulavad. Kõigil kolmel päeval tegutseb ka laste päevahoid. Esindatud on Eesti Evangeelse luterliku kiriku kõik allasutused, kirikumuusika liit, noorsootöö keskus, pühapäevakooliühendus, diakooniakeskus, haiglahingehoiu keskus, kriminaaltöö keskus ja ajaleht. Eesti kirik. Algavas saates kutsuvad teid kirikupäev 2000 üritustele. Pärnu praost assessor Andres Põder kunstnik Eva Jänes, muusikud Marika Kahar ja Heli Jürgenson. Pühapäevakooli ühendusest Liia Kaljuste. Misjonikeskusest Leevi Reina Ruja, Airi võsandi. Saate seadsid Ene Pilliroog ja Katrin maadik. Esimese intervjuu annab praost assessor Andres Põder. Mida Pärnu linnale ja Pärnu Eliisabeti kogudusele tähendab see asjaolu, et kirikupäev 2000 on just Pärnu linna ja koguduse kanda. Ma arvan kõigepealt, et see on suur au linnale ja ta on sedavõrd huvitav kokkusattumus, et järgmisel aastal tähistab hind 700 viiekümnendat aastapäeva. Ja nüüd just vahetult selle eel on siis 2000. aasta kristliku ajaarvamise ühe tähtüritusena, mida ju meie Eesti suurim kirik, rahvakirik, luterlik kirik korraldab sündmused ka nimelt Pärnus, nii et see rõhutab eriti veel niisugust Pärnu ajaloolist paika meie Eestimaal ja kristlikus elus meie rahva keskel. Ja ka Pärnu Eliisabeti kogudusel on tähtpäev või oli tähtajast. Jah, tõsi, et kolmandana võiks veel nimetada meie Pärnu Eliisabeti kiriku 200 viiekümnendat aastapäeva, mida Kaiust sel kevadel kirikupäeva eel oleme tähistanud. Ja muidugi nüüd sellele niisugusele sümboolsele rahalisele tähtsusele lisandub ka puhtpraktiline tähtsus. Me linnarahvale tervikuna, et eks nad saa ikka ristiusust ja eesti kirikust palju rohkem teada kui võib-olla seni, sest kõik kiriku allasutused tulevad Pärnusse, tutvustavad oma tööd ja tegemisi ja nagu usuprobleemid tõstetakse linna elus nendeks, aga ma tahaks väga kõrgele. Nii et ka see on kindlasti niisugune väga oluline meie rahva linnarahva, usulise elu seisukohalt. Need, paljud üritused, mis on koondatud kolmele päevale toimuvad kõik sellise ühise nimetuse all. Jumal on armastus. Kuidas seda mõtet rääkida lahti tänasele inimesele, kes on võib-olla kirikust ümber ja mööda käinud? See mõte on tõusnud nagu kuidagi iseenesest kirikupäeva juhtmõtteks. Kirikupäeva planeerides sai esitatud küsimuse, millise idee, millise juhtmõtte all neid võiks pidada ja muidugi neid mõtteid võiks olla ju kümneid, sadu tuhandeid aga miskipärast nimetati just seda esimesena ühe, ühe esimesena ja see leidis toetust korraldavas komitees. Ilmselt on see väga oluline mõte siiski tänasest päevas, et olukorras, kus me aastatuhande vahetusel oleme väga palju rõhku panemas majanduslikule elule, kiirele arengule, edule on jäänud midagi väga nagu tahaplaanile, midagi väga olulist, mida inimesed samal ajal võib-olla vajavad kui, kui hingeõhku ja, ja mille järgi on tegelikult väga suur nõudmine ja ma usun, et mitte ainult vanal põlvkonnal, vaid ka nooremal põlvkonnal, kes kasvab peale, kelle käes on uus sajand ja aasta 1000. Et kui ei ole armastust noh, mille nimel siis see kõik muu. Nii et ma arvan, et see on väga ilusti kirikupäevade teeviit aastatuhande vahetusel. Ja võiksime mõelda ka siinjuures, mis on need olulisemad käsud, mis jumal on inimestele andnud? Noh, eks armastus on see ülem käskija ja pealmine käsk, aga kindlasti Ta ei vastandu ka sellele vana testamendi käsuõpetusele, kus 10 kui on keskne ja, ja kus loetakse üles, mida ei tohi ligemisele teha ja, või mida tuleb teha, et peab ema isa austama ja ja ei tohi valetada ja varastada. Nii et armastus on kindlasti ka suuresti käsu täitmine. Tähendab, on konkretiseeritud igas olukorras, me peame mõtlema, kas me teeme head või halba. Ilma selleta vaevalt armastus on olemaski. Eesti luterlik tund viimase kolme aasta jooksul on kristlikud kunstnikud andnud oma 20 näitust. Jaga seegi kord, nädalapäevad varem enne kirikupäevade algust olid Pärnu linnas juba kunstnikud oma näitustega eeva jänes. Sina oled see näituste põhikorraldaja. Kui palju kunstnikke ja millistes paikades ja millistel teemadel te olete oma näitused üles seadnud? Näitus on hetkel kolmes kohas. Linnagaleriis on maalikunstnike grupinäitus. Eliisabeti kirikus on avatud una Roosfalt maalide näitus ja seal me avame veel ühe näituse ja muuseumi aidas, eks soolalaos on väljas kolm personal. Kes on need kunstnikud ja mis on see teema? Kirikupäeva üldine teema on jumala armastus. Kuidas olete jaganud selle maalide kunstnike tööde valiku, mida te olete Pärnusse seekord kogunud? Näituste teema on ja te otsite mind ja te leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Jeremija 29, salmid 13 14. Ja see haakub siis kirikupäev 2000 motoga, jumal on armastuse. Mina olen seda veel laiendanud ühe Ingmar Bergmani tekstiga ja ma loeksin selle lõigu. Kui Kristus ristilöömise läbi hukati, lahkus ta siit ilmast, jüngrid olid hirmul ja meeleheitel. Nad on alandatud ja häbistatud, neil on raske üksteisele silma vaadata. Ja just nüüd sünnib ime ühe võrra, arusaamatu ja suurejooneline, kõige usutavam, kõige lihtsam, aga ka kõige suurejoonelisem evangeeliumit kõigist imetegudest. Õpetaja on neile otsa vaadanud ja nemad on pööranud oma valget tema poole. Nad on kuulanud, mõistnud minna välja valguse kätte ja rääkida inimestele nii paljudele inimestele, kui on võimalik, et armastus on olemas. See on meie elu tegelikkus, mis siiani on kahe silma vahele jäänud. Ta valis meid ükshaaval ja kõiki koos. Me hakkame tema sõnumit edasi kandma. Ja siis imetegu. Kahe aastaga oli vist ristiusk kõikjal ümber Vahemere kuni Prantsusmaani välja miljonid ja miljonid inimesed said kristlasteks ning olid valmis taluma piinamisi ja tagakiusamise. Mina olen maalinud ka ühe loosungi muuseumi aita ehk soolalattu mis ripub selle laua kohal, mille juures siis mahuvad koorilauljad ja pasunamehed, oma nimed kirja panevad. Ja see, see lõik, mis nüüd sellest Bergmanni tekstist on, on, et sünnib ime, kõige suurejoonelisem. Ja kõige lihtsam. Ta valis meid ükshaaval kõiki, aga meie hakkame tema sõnumit edasi kandma. No ma arvan, et et kuna see laulupidu on ka selle kõrval, et ta on kristlaste rõõmupidu ka, eks mis seal ürituse ja see moto. Ma arvan, et süvendab nii kunstnike kui ka lauljate vajaduste rõõmu kuulutada head sõnumit. Tänane päev 18. mai on ühtviisi nädal varem kui algavad kirikupäevad, aga samas nädal hiljem, kui juba näitused avati Pärnus. Need kunstnikud on oma kaks nädalat enne kirikupäevi juba Pärnus olnud, kuidas avamine möödus? Avameelselt ütles, et täitsa õnnestunult alustasime Eliisabeti kirikust, kus siis kõigi näituste kohta rääkis praost Andres Põder. Ja seal tutvustas oma töid Uno Roosfalt, kellel jaoks näituse toimumise paik oli tähenduslike. Tema isa oli 10 aastat Eliisabeti koguduse hingekarjane ja Pärnumaa praost. Ja oli tunda niisugust sidet minevikku ja tänase päeva vahel. Ja siis praost Tiit Salumäe meenutas õunu Roosevelti isa ja väga veenvalt rääkis sellest, kuidas kirikusse ei ole kunagi halvemaid, paremaid aegu, et aeg on kogu aeg üks ja see oli nagu väga ilusasti. See mõte välja toodud ja Andres Põder siis ütles, et see on nii eriline, et õuna Roosfalt aastaid väikese poisina istus sealsamas kirikupingis ja kuulas jutlusi ja nüüd on seal tema tööd ja Pärnu inimesed siis rõõmustasid. Et kirikus on nii ilus looduse ja mereteemaline näituse. Nii et see oli väga meeldiv ja siis läksime edasi kõik linnagaleriis. Ja seal esines sõnavõtuga näitusest osa võtnud Jüri Arrak. Ja, ja siis rääkis kunsti vaimsusest ja oma teemakäsitlusest ja seal siis laulise Pärnu Eliisabeti kiriku Trio vaimulikke rahvalaule, Cyrillus Kreegi seotud. Siis läksime muuseumi aita, mina tutvustasin neid kunstnikke, kes muuseumi aidas personaalnäitustega esinevad. Ja seal siis sõime leiba. Nii ulatuslik väljapanek kristlikust kunstist on esmakordne ja ja kindlasti väga palju pakkuv. Tänan, Eva Jänes. Kunstiga on selline lugu, et seda tuleb vaadata. Ja näitusesaalid. Pärnus kirikupäev 2000 ajal on avatud ja avatud kuu lõpuni. Eesti luterlik tund kirikupäevale 2000 tulevad koos peredega kindlasti ka lapsed. Kuidas on lapsed hoitud ja kaitstud ja mida on mõeldud just lapsi silmas pidades, milliseid üritusi? Pühapäevakooli ühenduse esimehe kohusetäitja Liia Kaljuste? Need pered, kes tahaks tulla lastega juba neljapäeval emad-isad laulmas võivad olla muretud, nende lapsed on kella kolmest kella seitsmeni hoitud ja kaitstud. Päevahoius, mis toimub pühapäevakoolimajas ja nende juures on seal lasteaiakasvatajad, kes nendega tegelevad. Aga päris lastepäev on reedel, 26. mail või ootame koguduste, peab Gogoli rühmi üldse lasterühmi, kes on, kes tahavad tulla Pärnusse ja nende jaoks on siis sellel päeval päris mitmeid üritusi. Ootame neid Pärnusse juba kella kümne-üheteistkümne vahel registeerima, see toimub soolalaos kus kogu nende päevade ürituste registreerimine toimub. Ja edasi ootame kella 11-ks kirikusse kus on selline lühikene päeva avamine päeva alguspalve. Ja siis on lastel võimalik valida kohe nelja erineva tegevuse vahel. Loodame muidugi, et on ilus ilm ja kõik need asjad saavad toimuda. Osa lapsi võib jääda kirikusse, kus rõdudel on võimalik joonistada või siis meisterdada. Ja osa võivad joosta munamäe suunas, seal hakkavad toimuma siis maastikumängud ja saab asfaldi peal joonistada. Siis muidugi jälle rühmad vahetuvad. Kui parasjagu tund või pool tundi või kolmveerand tundi ühe tegevusega juba juba tegeldud, siis saab tulla teise rühma. Ja need lapsed, kes pisut hiljemaks jäävad kell 12 algavad viktoriinid koguduse leerisaalis. Ja peale lõunat on võimalik niisugune laulumängutund, mis toimub ka kogutsereeri saalis samal ajal väiksemad alla kooliealised, kes kõigist nendest asjadest võib-olla ei taha osa võtta, nende jaoks on eraldi päevahoid, nendega tegeldakse veel eraldi. Hommikust varakult peale juba emadel-isadel hakkavad lauluproovid. Ja pärast õhtu pole veel edasi nii kaua lauluproovid kestavad. Kõik see laste päeva lõpeb siis kell viis kirikus, laste jumalateenistusega. Sääsnabiliselt kõik, aga laupäeval on veel need lapsed, kes elektri eest tulnud, mitte ainult reetiliseks päevaks. Väide on koos vanematega kaasas ka laulupeol. Laupäeva hommikul on siis võimalik need anda jälle hoidjate hooldepühavaimu tänaval. Kas laps peaks midagi ka niisugust kaasa võtma, mida ta lausa soovitaksite, et lapsel oleks ka midagi kaasas kui ta tuleb Pärnusse? No põhimõtteliselt see, mis tegevuseks vaja nagu joonistamine, meisterdamine, need abivahendid, muretseme ikka kõik koos. Aga noh, miks mitte Vi lapsel taskus midagi väike tahvel šokolaadi või soolapähkleid või midagigi näksida tahab, sest toitlustamine onju kolm korda päevas seal küll, aga küllaltki harvaldat. Kui lapsel läheb kõht tühjaks juua, tahab, et midagi võib endaga kaasas olla, muidugi. Kas on ka mingisugused vanuselised piirangud? Ei ole, ei ole kõik tulla, kui kaotatud. Mida pakub misjonikeskus kirikupäeva üritustel Pärnus? Leili Reinar Ruja, Airi võsandian mikrofoni lähedal. Misjonikeskuse, nii nagu kõik teised kiriku allasutused on planeerinud oma suuremad üritused ka kirikupäevaga kokku. Ja misjonikeskuse üritused hakkavad neljapäeval, 25. mail Eliisabeti kiriku leerisaalis kell kuus õhtul on võimalik kohtuda Lilian Grünwardiga, kes on üks meie missionäridest Mordvas Saranskis. Ja tema räägib oma misjonitööst, tal on kaasas võib-olla väike näitus ja fotosid ja asju. Ja mina räägin oma Tansaania reisimuljeid, kus ma olin möödunud aasta oktoobris ja näitan videofilmi sellest rännakust. Tansaanias on olnud kolm eesti misjonäri möödunud sajandil. Nii et on siis neljapäeva õhtul kella kuuest Eliisabeti kiriku leerisaalis. Ja seejärel osaleme avajumalateenistusel kella üheksast, nii nagu kõik nagu päevade päevadest osavõtjad. Reedene päev algab meil konverentsiga? Jaa, konverents on meil misjonikeskusel üks selline aasta kaheks tähtsamaid sündmusi, ta on tavaliselt olnud seotud misjonipäevadega. Kas mõnes praostkonna sõi või maakonnas. Ja, ja seekord on ta siis kirikupäeva üks selline osa. Jaa, konverents toimub Pärnu vanalinna põhikoolis ja algab kella 11-st või õigemini 10 30 on konverentsi avamine. Ja 11-st algavad siis ettekanded. Meil on planeeritud kokku neli ettekannet. Kaks põhiettekannet ja kaks kaasettekannet. Põhiettekandjad näiteks oleme kutsunud Kirsti mauraneni Soome misjoniseltsist. Ta on Euroopa ja Ladina-Ameerika osakonna juhataja. Ja teiseks põhiettekandjaks oleme kutsunud randar Tasmuti. Usuteaduse Instituudi dekaani. Kaasettekandjat on kaks. Pille Talvar, usuõpetuse õpetajate liidu esimees ja teine Enno Lend. Tallinna tehnikakõrgkooli projekt, prorektor. Peale ettekandeid on meil plaanis veel ka paneeldiskussioon ja paneeldiskussioonil. Esinevad Enn Soosaar, Einar Soone, Udo Petersoo, Joosep Tammo ja Mare Palgi. Pärast konverentsi on meil plaanis veel ka sõna ja muusikaõhtu, samas koolimajas. Konverentsi teema on lähtuv kirikupäeva teemast jumal on armastus ja misjonärid täna või, või misjonitöös me tahame siis avastada seda mõtet, kuidas armastus teeniv armastus siin meie kogudustes võiks toimida ja terves maailmas, kui me räägime maailma miljonist. Et Kersti mauranen kindlasti avardab seda, seda teenivat armastust kogu kogu maailma nagu misjoni mõiste all. Ja. Randartasmotit teema on väga huvitav valk, kristluse missioni elu. Kas püha internet? See on üks dioloogiline ettekanne mis haakub meie kaasaja päevaküsimustega ja kindlasti pakub huvi ka mission läbi usuõpetuse Pille Talvar i teema. Ja kahtlemata väga praktiline on ka Henno lendi teema, mis on läbi kiriku, organisatsiooniliste struktuuride ja misjonikeskust huvitab väga see kuidas me saaksime toetada kogudusi nii tugevdada struktuuride osa koostööd juhatuses ja nõukogus ja samuti ka siis koguduse vaimset usulist identiteeti, et see on nagu misjonikeskuse üks niisugune eesmärk ja seda räägime siis teeniva armastuse mõiste all. Võib-olla on Eestimaal inimesi, kes on näinud selliseid liikuvaid rattaid piibli bussi nime all, aga võib-olla on ka inimesi, kes pole näinud ja pole sellest masinast kunagi sisse astunud. Piiblibuss on juba neljandat aastat meie misjonikeskuse üks selline töövorm taan otseselt Evadilisatsiooni nagu töövorm, mis siis tõepoolest viib kiriku või sellise piibli ja sõnumi sinna, kus võib-olla kiriku on kaugel ja kus kirikut ei ole, ma mõtlen, ütleme suuremas linnas on see niisugune rahvarohke koht, kas mõni väljakuja päts kus on inimesi liigub, ja samas ta maa tingimustes väikene kauge küla, kust on väga raske pääseda kirikusse piiblibuss pakub seda võimalust ja veidi vussis on võimalus tutvuda piibli ajalooga. Seal on stendid koos teksti ja tavaliselt ka juhendajaga, kes peatakse loengusele piibli tekkimise kohta kuni nüüd meie eestikeelse piibli välja. Seal on võimalik kaasa aasta vaimulikku kirjandust või muusikat on võimalik maha istuda, vaadata videofilmi, Jeesuse elu on väga soositud ja eriti laste ja noorte lemmik lemmikteema, aga seal on ka mitmed sellise kristliku ja ja kiriku kristliku ajalooga filme kaasas. Ja loomulikult on võimalus ka vestelda, kellelgil tekib küsimusi, siis nad inimesed saavad vabalt pöörduda nüüd selle tiimiliikmete poole ja esitada oma küsimusi. Et selles mõttes piibli bussimeetod ei ole mitte nüüd agressioon, vaid ta on informatsioon. Ja nii nagu meie Eesti inimene on tagasihoidlik ja pisut enesesse tõmbunud, ta saab rahulikult tutvuda nende asjadega ja kui tal tekib mõni küsimus, siis me oleme hea meelega valmis neid küsimusi arutama ja vastuseid otsima. Üheskoos. Kas annate kuulajatele mõne viite, kus selline buss? Seisab. Buss on esialgu planeeritud seisma kõigepealt Pärnus niidupargi gümnaasiumi juures. Neljapäevasel päeval, 25. mail ja pärast seda on planeeritud, et see buss seisab postimaja juures. Järgnevatel päevadel. Ja bussiga on kaasas meie oma meeskond ja on kaasas ka Taani vabu misjonärid, kes sealjuures visuaalset sellist sõnumit jagavad. Ja veel on meil paar üritust, mis tahaks ära märkida. On reede õhtu, 26. kella kuuest muusika sõna õhtu kus esineb misjonikoor ja jagavad sõnumit õpetaja Algur, Kaarma, Tiina Võsu ja, ja külaliskõnelejana Ingo Tiit Jaagu Stockholmist. See on selline muusika ja, ja sõnamisjoniõhtu. Ja see toimub samuti selle vanalinna kooli Malis samas kohas, kus misjonikonverents toimub. Ja õhtul on meil reedel kella üheksast Pärnu noortemaja õuel üks suurepärane võimalus kohtuda jälle exit ansambliga Soomest, kes jagab noorte gospel rokkmuusika keeles sõnumit. Laupäeval eksite, esineb ranna kõlakojas, see on seal pargis. Ja esineb siis laupäeval kella kuuest. Et reede õhtu kell üheksa ja laupäeval kell kuus on võimalik kõikidel noortel gospel rokkmuusikahuvilistel saada üks suurepärane elamus ansambel exiti sõnumi kaudu. Olen kuulnud, et põhimõtteliselt on kirikupäev 2000 üritused kõigile soovijaile tasuta. Kuidas on lugu nende kontsertidega? Kontserdid on samuti tasuta. Ano. Kuna need ruumid, mida me kasutame, need on ka kirikupäeva puhul näiteks eksiti kontserdilava mõlemal puhul ei ole linn selle eest üüri võtnud, et selles mõttes ta on nagu kiriku sõnumi jagamine nendes võimalustes, mis meile on antud. Tahtsin veel seda lisada, et konverentsi osavõtumaksuks me oleme pannud 35 krooni, mis sisaldab siis endas ka sööki ja konverentsi materjale. Kas on niisugust kindlat auditooriumi, keda ka ootate, kes võiksid tulla konverentsile konverentsi kuulama? Konverentsil ja me oleme saatnud informatsiooni kõikidesse valdkondadesse, kus me ootame nagu delegaate, nii nagu igal aastal ja samas ka kõikidest allasutustest ootame esindajaid ja konverents on avatud kõigile huvilistele. Minu arvates teema on üsnagi huvitav ja kes vähegi tahab koguduse elu ja tööga nagu tutvust teha või tahab saada nagu kinnitust ja julgustust, siis konverentsi just seda peaks pakkuma. Tänan intervjuu eest Airi võrrandi ja Blairi Reina ruut. Eesti luterlik tund, kirikupäev 2000 suursündmus on viimasel päeval, 27. mail algusega kell 15 Pärnu vallikäärus. Suur vaimulik laulupidu. Nüüd on mikrofoni juures kirikumuusika liidu juhatuse liikmed ja kirikupäev 2000 toimkonna liikmed Marika Kahar ja Heli Jürgenson. Vaimulik päev laulupäev on ometigi üks mitu aastat vana traditsioon juba meil. Et kirikukoorid on tahtnud tulla laulma kirikust välja, avatud taeva alla. No kui me arvestame need aastad, kus meie tohtinud Müüride vahelt välja tulla, siis sellest on möödunud. Nüüd möödub sellel aastal 11 aastat. 1989. aastal Otepääl toimus siis esimene niisugune vabaõhuvaimulik malev teenistus ehk kontsert. Eesti luterlikud kirikud kooride osavõtul siis seal segakoorid ei olnud veel lastekoore. Kuidas esimene päev oli lauljate ja kuule? Ja pilgu läbi? No ma arvan, et see oli nii lauljatele kui kuulajatele ikka ülev moment et me üldse saime niiviisi kokku üle Eesti kooridena just vaimulikke koorimuusika kooridena ja ja seal oli ka pingeid, me teame, oli ka. Ähvardusi, et ei tohi pidada ja aga sellest hoolimata oli julgeid mehi, kes julgesid jääda selle sõna ainult jaga. Meie koorid ei teadnud sellest midagi, tegelikult aga organist organiseerimistoimkonna inimesed ja seal, kes need eesotsas olid talusid neid pingeid ja hiljem ka veel võib-olla, aga selle läks siiski väga hästi, Wordav. Tol ajal olid lauljad umbes 800 ringis osavõtjaid. Nii et esimene päev oli Otepääl. Ja edasi? Jah, see oli Otepääl ja teine teinekord oli Viljandis. Viljandi lauluväljakul. Oli 1993. lasteaia ja sellele järgnes ka laste oikumeeniline laulupäev. Ja see oli ka Otepääl, et Otepää on meile armas paik olnud. Sobiv. Aga nüüd, 27. mail on Pärnu linna vallikääru oodatud küll tõesti rohkesti rahvast. Inimesi koos peredega, kohta ja kuulamist on kõigile. Heli Jürgenson, mis põhimõttel on nüüd seekordse vaimuliku laulupäevakava valitud ja kokku seotud? Mind palus kirikumuusika liidu eelmine juhatuse koosseis seda repertuaari toimkonna tööd nagu juhendama ja sinna sai, kaasatasin küll Tallinna toekamaid kirikukooride dirigente ja me oma koosolekutel püstitasime nagu sellised põhimõtted oma töös repertuaari kokkupanemisel, et kindlasti peaks selle laulupeo programmi kavas olema, eks koraalia koraalis seadete plokk. Et esindatud oleksid kõik kooriliigid, see tähendab siis segakoorid, lastekooride naiskoorid, meeskooridega on meil lugu natuke kehvem ja kindlasti siis ka meie puhkpilliorkestrid. Liikumine on siin viimasel ajal üha enam hoogu juurde saanud ja siis on väga tore. Ja kuna üritus toimub meil ka Pärnus, siis me kutsusime kaasa meie üritusele ka Pärnu sümfooniaorkestri või linnaorkestri, nagu nende õige nimi on, et nad siis saadaksid mõningaid meie selliseid suuremaid koorilaule ja ühtlasi on neil ka võimalus siis iseseisvalt üles astuda. Samuti tahtsime selle kava koostada nii, et esindatud oleksid terve programmi ulatuses kõik meie olulisemalt kirikumuusikutest, heliloojad siin ja Tobiast ja ja teisi tuttavaid heliloojaid, aga samas mitte jääda ainult nagu eesti autorikeskseteks, vaid et ka iga kooriliigi plokis oleks mõni välisautor tähendab väljaspool Eestit. Ja samas püüdsime arvestada ka nagu kiriku aastate kiriku püha sellel ajal, kui me Pärnus olema, et siin on ka vastavalt sellele valitud nagu kavasse neid laule. Ja siis püüdsime need kooriblokkide laulud ka ritta panna, nii et nad oleksid karakteririkkad ja vahelduva ülesehitusega, et kõigil oleks väga kurvad või või, või ainult ühes stiilis, et see programm saaks nagu mitmekesine. Ja kindlasti on üks meie selline olulisemaid põhimõtteid, et me saaksime sellist värsket repertuaari, kuna me selle laulupeo tarvis trükkisime ka nagu täiesti iseseisva eraldi lauliku, nende lauludega. Ja see oli suurepärane võimalus üldse kooridele, nagu neid laulikuid välja jagada, et siis sai sinna lihtsalt, et pandud ka palju uusi laule, meie repertuaar muutuks värskemaks, uuemaks tuleks uusi laule juurde, mida kirikukooride senistes laulikutes võib-olla pole väga palju trükitud. Neid laulikuid sai muidugi kaks tehtud eraldi segakooridele ja eraldi naiskooridele. Ja veel me tahtsime, et meie selles laulupeo programmis oleks ka üks selline suurem teos, millel oleksid suurvormi küsimused nii-öelda juures. Kaalusime alguses päris tellida mõnelt eesti heliloojalt sellist summat teost, aga kuna meie rahalised vahendid on üsna napid ja see tellimustöö ei pruugi alati olla õnnestuda, vahel võib-olla kõige paremini, arvestades neid koore siis me leidsime oleva sobivat meie kaubavõtta. Roman Toi De Teumi, mida nüüd laulavad siis ühendkoorid ja saadab Pärnu linnaorkester ja dirigendiks on Pärnus Irjaalne. Kindlasti on uut muusikat kirikumuusikasse tulnud just viimastel aastatel. Kammi mitte just väga palju lastelaule, ma peaks ütlema kirjutatud rohkem, võib-olla martsiimeri laule on meil juba lauldud mis on uuem repertuaar temalt siis Urmas Sisaski laule lauldud siis veel mais, koolidele ja lastele on kirjutanud paljuga Leosemlek segavõre laule. Siis me sellel laulupeol kasutasime ära ka Rakvere pastori Enn Kivinurme. Koraaliseaded. Mis on küll kirjutatud Krii ole ja? Raivo Kõrgemäe laulud, Reena õunpuu maris lend kindlasti tõsise töötab Nõmme Rahu kirikus. Lastega on mitmeid laule kirjutanud. Sellise üle-eestilise ürituse korraldamisega, kus laulukooridele tuleb jagada ju suures koguses noote välja, on väga soodne võimalus majanduslikus mõttes trükkida üks laulik, kus on palju laule sees, mida ei ole võib-olla siiamaani trükitud ja lauldud ja mida saab siis suure koguse tõttu lihtsalt küllalt ökonoomselt trükkida ja müüa, et et noh, see oli lihtsalt ka hea võimalus lihtsalt repertuaari tekitada kooridele ja kuna seda nüüd ikkagi väga paljud eesti koorid laulavad ja õpivad koos, siis kindlasti ei ole ka Pärnu nüüd see ainuke koht, kus neid lauldakse, need laulud pärast kõrvale pannakse vaid nii, nagu me juba enne seda Pärnu laulupidu soovitasime, et toimub paljudes jaoskondades praost, kondlike laulupäev ja, ja igasuguseid muid üritusi, et seda ei pea käinud see üksik kirikukoor üksinda laulma, vaid kindlasti saab neid laule kasutada ka edaspidi, aga juba kasutatud enne seda laulupidu ühe praostkonna kooride poolt või sõpruskollektiivide poolt, et see repertuaar jääb nüüd ikka kindlasti kooride käibesse vastavalt laulude raskusastmele, millega keegi toime tuleb. Sellest on palju juttu olnud siin, et koorid peavad neid laule natuke rasketeks ja kuna nad on ka uued, on nad võõrad, et neid ei ole, neid võib olla palju aastaid juba lauldud nagu mõne tuttavamad laulud. Ühest küljest. See oligi meie eesmärk, et natuke sellist värskendust tuua, jalg ja seal on tõesti palju uusi laule. Ja ega nad kõik ei ole ka väga lihtsate killast, aga mina arvan sedasi, et kui need koolid kõik tulevad üle Eesti kokku ja on selline kaunis ilus suur sündmus nagu see laulupidu. Et selline ühine jõud annab nagu ühise hea võimaluse esitada ka selliseid raskemaid laule koos, mida üksikkoor võib-olla tõesti ei jõuakski, nagu laulda ka selle ühe suure osadustunde ühise tundega võiksid need laulud ju väga hästi õnne istuda. Esitavad mitmed koorid siin üldse üle Eesti ka igasuguseid suur vormeleid tehakse ka üheks kaheks kontserdiks ja siis jälle aastate pärast, et õpite õpitakse üks suurem muusikaajaloo kullafondi teos üheks oluliseks sündmuseks nagu ära ja see on ka suur elamus, kui seda saab koos kellegiga esitada, et ma tahaksin ütelda kirikukooridele, et, et selle nimel tasub ka pingutada ja see on ka suur võimalus, suur elamus, kui see hästi õnnestub ja kõik püüavad ja kindlasti saab neid laule ka oma praostkonna kooridega edaspidi kasutada. Lauljaid on oodata Pärnusse oma 2000 ringis. Mis neil seljas on? Mis on kooride riietus, kui laulupeod on, siis me oleme harjunud, et nad tulevad oma maakonna kihelkonna rahvariietega. Kuidas astuvad üles kirikukoorid? See oli teema, mida me arutasime päris pikalt ööl meie toimkonna koosolekul. Ja me jäime ka sellesama variandi juurde, et kuna ikkagi juba on ikke hiliskevad ja suvi juba otsapidi paistmas, et kindlasti võiks kasutada rahvariideid, ma mäletan, et me tegime seda ka Viljandi laulupeol 93. aastal. Ja, ja kui ka ei ole kooridel nüüd ütleme täis rahvariidekomplekti niimoodi. Ta, et paljudel kooridel on oma koorivormid või osa koorivorme, on sellised rahvariidestiilis stilisatsioonid, et kindlasti neid kasutada. Ja, ja kui nüüd rahvariiete või sellesarnast asja kusagilt võtta ei ole, siis lihtsalt suvine hele kaunis, kui ilm vähegi võimaldab, et seal ei ole küll me ei 100. Et selline kaunis ja vaba ja mugav rõivas võiks olla lauljal seljas ja kuna see pilt saab olema ilmselt ikkagi üsna kirju, nagu ka meie rahvariide puhul, see ju reeglina nii on siis ühendavaks selliseks komponendiks saavad olema sellised ühtsete kirikupäevade logoga kajarätid, mis tulevad vist eri värvides. Et neid jagatakse siis lauljaile, mis saab olema selline ühtne komponent kogu selle suure koori riide juures. Ja miks peaksime tulema kuulama laulupäeva? Ma arvan, et sellest tuleb lihtsalt üks kena kirikupäevade kulminatsioonipunkt, see saab olema ka kindlasti Pärnu linna üks kaunis selline hiliskevadine üritus, ma arvan, et seal suvel toimub väga palju erinevaid üritusi ja kontserte aga ma arvan, et sellel on ka oluline kuulutus, ülesanne ja misjoniülesanne nii Pärnu linna sees kui ka üle Eesti. On see oluline ja kui nagu kirikupäevad ja ta korraldustoimkond ootavad ka üle Eesti kogudustest ini selliseid koguduse gruppe sinna, siis ma arvan, et see reklaam, mis nüüd nende kirikupäevade tarvis on tehtud, leiab nii üle-eestilist kajastamist ja huvi üldse Pärnusse tulemiseks ei piisanud paluda, et seal oleks ka kena kevadilm, soe, ilusat ei 100-ks vihma, ütlesin, et päevad võiksid tõesti hästi korda minna. Sest seal on ju palju toredaid üritusi lastele, noortele, täiskasvanuile ja päevade programm on küllalt tihe. Ma pean ütlema, et kooridele Neid üldproove korraldades ja soovides neile veel sinna kontserte panna, et iga kool saaks ka iseseisvalt Pärnu linnas üles astuda oma 15 minutise programmiga oli küllalt keeruline, sest Pärnu lavad saalid kõikvõimalikud esinemispaigad olid tihedalt igasuguseid üritusi täis ja peab ju arvestama lauljate koormuste päevaga, vaid kõik saaks toimuda. Et need on tõesti erakordselt tihedad päevad, kus ma usun, leiab huviline omale huvitava ürituse ja sündmuse ja, ja kogu see kolm päeva kulmineerub siis selle laulupäevaga ja, ja ma loodan tõesti südamest, et kõik kenasti hästi korda Tänan intervjuu eest, Marika Kahar ja Heli Jürgenson. Ka meediakeskus, Eesti luterlik tund tahab teid, head kuulajad kutsuda oma kontsert kohtumisele mis on neljapäeval, 25. mail Pärnu raekojas kell 18. Me mõtiskleme teemal jumalate ja jumalaga maailmas. Vaimulik sõna on Meie teoloogiliselt konsultandilt Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajalt Mihkel Kukelt eesti vaimulikke rahvalaule, palve ja tervituslaule. Maarjale kuuleme linnamuusikute esituses. Õhtujuht on Ene Pilliroog. Tol õhtul on saadaval ka meediakeskuse, temaatilised voldikud ja raamatud ning võimalik on tutvuda õmblusfirma Stola vaimulike riiete väljapanekuga. Tänase saate lõpu eel saab aga veel kord sõna Pärnu praost assessor Andres Põder. Tänasel päeval oleme Eestimaal harjunud muudkui aga korraldama kõiksuguseid, suurüritusi. Väga erineva sisulisi. Kas Pärnus on ka väga teotahteline teovõimeline toimkond selle kirikupäev 2000 ürituste korraldamiseks? No ma usun küll, et meil on selles mõttes nagu vedanud, et ka meie linn on väga tugevalt pannud õla alla ja linnakultuuri ja spordiamet eesotsas salsa vanemspetsialisti ka peaspetsialistiga vilunud naelaga on, on vedanud nende ürituste ettevalmistamist, meie oma koguduse töötegijad ja, ja nüüd päevade ajal liituvad ka vabatahtlikud. Nii et ma usun, et tuleme toime. Veganeid kirikupäevi tervel Eestimaal pole eriti peaaegu üldse olnudki. Küll Eesti luterliku kiriku 80. aastapäeva puhul toimus üks selline päev siin Tallinnas aga mujal ja rohkem neid õieti sellisel kujul pole olnudki. Nii et tegu on tõesti ajaloolise sündmusega ja ma usun, et kogu meie, Eesti rahvas või vähemalt ristirahvas võiks selle üle rõõmustada ja lisaks suvepealinna kõigile mõludene Pärnusse kutsuvad tulla Pärnusse ka sellepärast, et just niisugune sündmus seal Aset leiab. Ja sul oli ka niiviisi ja viiva viisi. Suurem uus jääliine, muu sööda atel pliks sulle suus seemned hoidku, Uudee taeva poole näitu. Ta ka ei ole. Ja nii ta kuldne kesktee head neile. Ja luuretehnika, aga. Eesti luterlik tund.