Tere õhtust klassikaraadio stuudios on täna Toomas Siitan. Ja mul on kaasas teos, mis suurepäraselt peaks sobima praegusesse jõuluaega. Seal Heinrich Hütsi jõululugu aastast 1664. Ja seda esitab tänase saate jooksul ansambel Kontšartovokaale Renee Jakobsoni juhatusel. Hanišüts oli kahtlemata seitsmeteistkümnenda sajandi saksa muusikas kõige mõjukam helilooja. Teda on kutsutud nii saksa muusika isaks kui ka kõigi saksa heliloojate ülem kantoriks. Ja oma elu jooksul väga pika elu jooksul ta elas ju 87 aastaseks. Jõudis ta läbi teha vist küll, kõik stiilid, mis on saksa Maal muusikas tollel sajandil tuntud. Schütz oli oma jõululoo komponeerimise ajal juba ligi 80. Ja on tõeliselt imetlusväärne, kuidas ta on olnud suuteline kuni oma päris rauga ja nii ka veel järgmisse aastakümnesse pidevalt oma stiili muuta ja hoida seda omamoodi kooskõlas ajastu kõige moodsamate suundadega. Teiselt poolt aga on jõululugu imeline selle vanainimese tarkuse ja taas saabunud lapsemeelsuse poolest, mida ta endas sisaldab. Ehk on just jõululugu ka sisult kõige sobivam keskkond just selliste, lihtsate, peaaegu algsete meloodiate loomiseks. Mis on, vaatad veel algsemad kui rahvalaulud, mis on ju üsna traditsiooniliselt jõulumuusikaga seotud. Kõige uudsem võib öelda lausa ennekuulmatu. Saksa muusikas oli aga see jutustuse stiil, milleni suts oma jõululoos jõudis. Ta isegi tunnistab selle teose esmatrüki eessõnas, et tema teada ei ole midagi sellist keegi Saksamaal veel. On stiil, mis aimab järgi saksa jutlustajad pisut paatoslike Q oraatorliku kõnemaneeri ja mis püüab Piibli teksti sisu kõige ehedamal kombel täpseimate, muusikaliste nüansside ja psühholoogiliste reaktsioonide abil kuulajani tuua. Jõululoo aluseks on puhas evangeeliumi tekst, põhiliselt siis Luuka evangeeliumist sealt, kus me oleme harjunud jõululugu kuulma. Aga nende Evankelisti retsitatiivsete lõikude vahel kõlavad väga armsad teatraalsed. Lausa lapselikult illustratiivsed, intermeediumid, mis annavad selle teose peamise muusikalise sisu. Kuulakem siis kõigepealt selle jõululoo algust ja see algustekst on meile küll vist kõigile väga hästi tuttav. Aga see sündis päevil, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas. Ja nii edasi. Ning see jutustuse algus suubub esimesse intermeediumisse. See on ingli kuulutus karjastele, fürstjate hoid, niht, ärge kartke, võtke, vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu. Sööreeni lan, värvin. Vangi. Šveitsi helikeel on täis üsna kergelt tabatavaid pilt, kujundeid mis on seotud nii tegelaste liikumise dramaatilise vastandamisega kui ka nende jutustuse kujunditega. Võib koguni arvata, et selle teose esimestele ettekannet seal võis muusika juurde käia. Väikene lavastuse elementi, dekoratsioonid selline praktika ei ole kindlasti mitte võõras. Tolleaegsele oratooriumilaadsele žanrile samalaadseid teoseid kirjutanud võttis seitsmeteistkümnendal sajandil palju kaid daalias. Neid nimetati siis kasvaratooriumideks või lihtsalt Storijateks. Just see viimane ongi Sütsile ehk eelkõige eeskujuks ja esitamise või edendamise kohaks. Eelkõige vürstlikud lossi kabelit. Nii kõlas ka šveitsi jõululugu esmakordselt just treesteni õukonnas. Me kuulsime esimeses intermeediumis ingli kuulutust vaikse hällitava rütmi taustal, mille puhul võiks ju väga lihtsalt ette kujutada seda väikest jõuluetendust. Maarjaga, kes last hallitab. Igal juhul on Šveits püüdnud muusikas väga lihtsalt ja piltlikult kujutada nii lapse mähkimist kui ka tema sõime asetamist. Ta ei hoia selliste muusikaliste piltide arvelt siin kokku. Järgmine intermeedium väikese sissejuhatusega näitab meile aga juba seda inglite hulka kes ilmusid karjastele väljas. Nende sõnum on muidugi väljendatud koori näol. Ja see tekst, mida nad laulavad, on jõululoo üks esimesi kõrgpunkte au, olgu jumalale kõrges ja inimestel rahu maa peal. Need kaks taevane ja maine on ka siin muusikas kõrge ja madala hiilgava ja pastoraalse na kenasti vastandatud. Ehtne helimaal on ka järgmine stseen. Karjased võtavad nõuks. Läki nüüd teele Petlemma, et näha seda asjalugu, mis on sündinud. Mis issand on teatanud meile ja nad läksid rutates. Se rutakas ja tarmukas minek on järgmise intermeediumi kujutusaineks. Järgmised, kes tulevad Jeesust kummardama, on aga hoopis rikkamad. Loole Luuka evangeeliumist, mis kujutab karjaste saabumist liidab Järgi Matteuse evangeeliumi jutustuse kolmest tähetargast, kes tulevad hommikumaalt. Nende karakter. Hoopis mõõdetum, hoopis väärikam kujutab kena kontrasti eelmisele intermeediumile. Muusikas püüab Schütz kujutada koguni seda tähte, millest targad räägivad mis olevat neid Petlemma juhatanud. Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm ühes temaga. Ja ta kutsus kõik juuda rahva ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ning päris nende käest, kus messias pidi sündima. See on järgmise evange ristilõigu. Tekst. Järgmine viies intermeedium toob meie ette veel tõsisema ja väärika seltskonna. Need on ülempreestrid. Juudama teoloogid tõsised ranged Talmudistid keda saavad kujutada ainult bassihääled, neid on siin kooris neli. Ja koos tromboonidega moodustavad nad selle loo ehk kõige väärikam koori. Ruudesega seotud lõigud jõululoos on Šveitsi poolt kujutatud palju traumat maatilinesse ema kui ülejäänud lugu. Siin on loomulikult põhjendusi, me teame ja millega eroodese reaktsioon lõppes või milleni see viis. See oli hirmus tapatalgu, kus püüti hävitada kõik juudamaal sündinud poisslapsed. Ja see hirmus kavatsus kõlab läbi juba järgmises stseenis kus Heroodes silmakirjalikult palub tarku. Minge ja uurige täpselt välja, kus see laps on. Ja kui te olete üles leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama. Selle üteluse silmakirjalikkust püüab Süts väga täpselt kujutada ja järgmises, kuuendas intermeediumi on meil vist tegemist kõige peenema karakterpalaga. Selles teoses. Matteuse evangeeliumis jutustatud Heroodese lugu katkeb nüüd hetkeks ja pöördub tagasi hommikuma tähetarkade juurde. Tähetargad aga kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eelkuni, see jäi tolle paiga kohale seisma, kus oli lapstähte nähes aga rõõmustasid nad Ülivega ja majja sisse astudes. Nad nägid last ühes Maarja tema emaga ja kummardasid teda tema ette maha heites avasid oma aardekirstud ja andsid talle kinke, kulda, viirukit ja mürri. Ja kui neid unenes hoiatati, et nad ei astuks enam Heroodes juurest läbi, läksid nad teist teed pidi tagasi omale maale. Unenäos hoiatatakse tarku, aga unenäos ilmub ingel ka Joosepile, kes juhatab Joosepi koos Maarja ja lapsega Egiptuse maale pakku. Kui nüüd tähetarga tulite tagasi läinud, vaata siis ilmub issanda ingel Joosepile unenäos ja ütleb. Tõuse võtta laps ja tema ema kaasa ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuniks ma sind käsin. Sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata. See järgmine intermeedium, mis kujutab ingleid vestlemas unes Joosep piga. Jõuab omamoodi juba itaalia Ooparliku. Erutatud stiilini. Ingel pöördub Joosepi poole väga. Tungivalt püüab teda äratada ja sõnal põgene. Oih in Egiptenland, kujutab tema hiigelpikk passaaž lausa piltlikult selle põgenemise kiirust ja tungivat vajadust. Siilundik. Ons katkes? Suher voored. Soovedes ainet. Joosep võttis lapse ja tema ema öösel ja läks ära Egiptusesse ja jäi sinna ruuduse surmani. Et läheks näide, mida issand on öelnud prohveti kaudu, kes ütleb Egiptusest, ma kutsusin oma poja. Siit algab nüüd jõululoo kõige rängem lõik. Kirjeldus hirmsast lapsetapust juudamaal, mille Heroodes avaldas, et tabada kindlasti ka ettekuulutatud Messijast. Seda stseeni, mis väga põgusalt on Matteuse evangeeliumis edasi antud Kujutab Süts Äärmise tundlikkuse tundelisusega. Evangeeliumis on tehtud viide prohvet Jeremija Ale, kes ütles. Raamas kuuluks Altnutmist jäitkemist palju. Rachel nutab oma lapsi ega lase ennast lohutada sest neid ei ole enam. Nendel sõnadel Aftimgi Birge atmonain, kes raigi hüüret, mida on palju kujundatud ka motettideks ja vaimulikuks kontsertideks. Katkeb see lihtne ja võib-olla mõneti distantsiga jutustuse stiil ja evangelist põimib selle lihtsa retsitatiivi sisse tõelise kaebeaaria mis on omamoodi muusikaliseks kõrgpunktiks. Sellele loole. Ja see laen, kui sa saad sa siis ka Kontatsioon o. Kui nüüd Heroodes oli surnud, vaata siis ilmub issanda ingel Egiptuses viibivale Joosepile unenäos ja ütleb. Ja see inglipöördumine Joosepi poole on nüüd veel tungivam. Üles võtta laps ja tema ema ning mine Iisraeli maale, sest need, kes püüdsid tappa last, on surnud. Siis ta tõusis üles, võttis lapse ja tema ema ning tuli Iisraeli maale. Kuulnud, aga noh, ja tark ja laos on kuningaks juudamaal. Oma isa ruuduse järel kartis Joosep sinna minna. Teda hoiatati unenäos varjuda kuskile Galileiasse ning ta tuli ja asus elama ühte külla, mida nimetatakse Naatsaret tiks. Et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaret laseks. Koht, millega lõpetab Schütz oma jõululoojutustuse, mis oli täis dramaatilisi stseene See evangelisti jutustus ei saa noh, nii peaaegu et poole pealt lõppeda ja siia lisab suts veel ühe tähendusrikka lause mille ta annab lausa sümboolse muusikalise kujunduse. Haaberdav kind Vuks und Ok. Aga laps kasvas ja oli tugev vaimus täis tarkust ja jumala arm oli temaga lapse kasvamine, lapse suureks saamine ja rohke jumala arm on jällegi muusikaliste sümbolite kaudu noodist välja loetav ja igale kuulajale omatav. Ja jõululoo lõpetuseks on loonud Schütz nii nagu ta alustas seda lugu sissejuhatava kooriga ühe lõpetava koori kontserdi. See on tõelises varabaroki kiriku stiilis Veneetsia kiriku stiilis loodud. Sealsele pillikoorile ja nelja häälsele vokaalkoorile tank, saagen, alle kott, Unson, härn, Kristo Me kõik täname jumalat, meie issandat Kristust. Andri Šveitsi jõululugu aastast 1664 kuulsite täna ansambli Kontšarta vokaale esituses, mida juhatas René Jacobs. Saate lõpuni on veel pisut aega ja selles samas esituses. Pakuksin teile veel paari jõulukontserti mis on pärit Südsi pisut varasemast loomingust. Aastal 1639 avaldatud kogumikust kline kaistlike kontsert, väikesed vaimulikud, kontserdid, see on õieti selle seeria teisest osast. Joosed Tusuunda Kravitz, Joosep Taaveti poeg. Südsi vaimulikud kontserdid ei olnud loodud kirikumuusikaks, kuigi nad on ju loomulikult vaimuliku sisuga. Kiriku kapellid samuti nagu õukonna kapellid olid. Sajandi esimesel poolel kolmekümneaastase sõja ajal laostunud ja muusika tegemine taandus sellel ajal praktiliselt ainult rikkamate linnakodanike kodudesse. See oli ka see olustik mida siis ütles oma suures osas oma loomingu pidi arvestama. Need kontserdid on kirjutatud peamiselt üksikutele soolohäältele generaalbassi saada Tal ja sobivad sellisena samuti oma väga intiimse karakteriga suurepäraselt. Niisuguseks otstarbeks. Jõulukontserdid on ka taoliste kontsertide hulgast kas ehk pidulikumat suurejoonelisemat laadi. Ja ühe sellistest ma pakuksin teile kuulata tänase saate lõpuks see on hoitist kristus. Diarherr on täna on sündinud issand Kristus kes on maailma lunastaja. Ja selle üle rõõmustab kogu ristirahvas. Esitab seda nii nagu ka muusikat eelpool Kontšartovokaalerine Jacobsi juhatusel. Stuudios oli Toomas Siitan. Ma soovin teile kõigile ilusat jõuluaega.