Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head raadiokuulajad. Algab, saade räägib koostööst. Koostöös peitub jõud ja see toimib ka kirikutöös. Ühise eesmärgi nimel töötavad kõik Eesti Evangeelse luterliku kiriku allasutused ja algavas saates räägime neljast misjonikeskusest pühapäevakooli ühendusest, noorsootöökeskusest ja kirikumuusikaliidust. Saatekillud kogus Ene Pilliroog. Ja ma usun, et nüüd järgnevas saatelõigus me jõuame vaid osakese rääkida sellest, millega tegeleb Eesti Evangeelse luterliku kiriku misjonitöökeskus. Ja milline on siis osakene, millest tänases saates rääkida võiksime, mis sinna keskuse juhataja, Blairi, Reinaru? Tere, hea raadiokuulaja. Tervitan sind meie Väikse misjonikeskuse töö pere poolt. Oleme just lõpetanud kirikupäevadel oma üritused ja on hea meel kohe uute asjadega edasi minna. Ja rääkida raadiokuulajale natukene ühest kiriku tähtsast ülesandest või töölõigust, mida etendab või korraldab misjonitöökeskus. Nagu teada, kirikul on ju allasutusi isegi üle 10 siis selle keskus on üks allasutustest ja luterliku maailmaliidu materjalides öeldud, et kirikuelu on mission. Ei ole kirikut missionitega misjoni kirikuta. Ja see, mis seal ülesanne ja vastutus on kirikul niikaua, kui kirik on olemas. Ja see puudutab mitte ainult kirikuõpetajaid, piiskoppe ja koguduse töötegijaid vaid see töö tegelikult on iga ristitud koguduse liikme kutsumus ja samas iga kutsumus tähendab ka vastutust. Ja misjonikeskuses on praegu neli sellist põhilist töötegijat, kes püüavad lahti mõtestada meie oludes misjonitöö olemust, eesmärke, reaalseid võimalusi ja ressursse arvestades. Nii et misjonikeskuses on põhikohaga tööl misjonikeskuse peasekretär ja sekretär. Ja osalise ajaga on siis juhataja ja raamatupidaja. Ja Me allume otseselt konsistooriumi üle, mis oli, ja diakooniatöö Assessori kaudu. Pärnu praost assessor Andres Põder on otseselt meie töö nagu koordinaator. Ja me oleme oma nägemuse pannud ka paberile, mida me tahaksime siis Eestis oma kirikus teha. Ja see nägemus on võrdlemisi laiahaardeline, selles on üsna palju selliseid võimalusi, mis praeguse arvestuse kohaselt, et on isegi rohkem, kui me tegelikult suudaksime teha, aga latt on seatud piisavalt kõrgele ja, ja me püüame leida siis nagu sobivat võimalused nende eesmärkide saavutamiseks, et mitte laiselda ja ja teha vähem, kui me tegelikult võimelised oleme. Kui rääkida, mis seal Eestis me oleme selgelt eraldi Arold kaks misjonitöö valdkonda, välismisjoni sisemission. Välismisjoni traditsioon Eestis algab 19. sajandi keskpaigast ja on teada misjonärid näiteks Aafrikas, Anstiismann evalt, Oviir, Aleksander, raisanud Schmidt Hiinas näiteks Martin meetor, Hendrik Kokamägi ja, ja Indias. Seal on nendes maades on töötanud 19.-st sajandist alates üle 20 misjonäri, kes on Eestist misjoni kutsumusega välja läinud. Ja see välismisjoni traditsioon on meie misjonikeskuse, võiks öelda üks selline mitte nüüd kõige tähtsam osa. Sest me näeme eelkõige vajadust oma maa ja koguduse ja rahva teenimises ja sisemisjoni osas. Me oleme asetanud pearõhu koolitustegevusele sest meil ei ole omal neljal inimesel, kes me põhiliselt selle misjonitööga nagu tegeleme. Teised on rohkem vabatahtlikud abilised, kes meid aitavad ja toetavad. Et see on nagu mõeldamatu, et nüüd selline väike grupp inimesi suudab kogu seda misjonitööd kirikus ära teha. Me koolitame koolitajaid kogudustes Braskondadesse kes saavad õiguse kasutada neid koolitusmaterjale ja siis juba oma koguduses ja võib laostkonnas. Nad süvendavad seda usuteadlikkust olemasolevates koguduseliikmetes. Et koguduse liige või kaastööline või nõukogu liige, kes on kutsutud ja valitud tunneks oma ülesannet, mis kogudus temalt ootab ja millised on tema võimalused tema töös vabatahtlikus töös ka koguduse liikmena just nimelt misjoni alal teha. Et see on nagu eesmärk on paika pandud, koolitused käivad, me ei suuda küll need väga palju korraldada koguduse kooli koolitajatele, me suudame ehk kolm koolitust aastas ette valmistada, läbi viia. Ja teine koolituse programm on tugiisiku või usaldusisiku koolitus, mis tähendab põhilised nõukogu liikmete ja koguduse töötegijatele suunatud koolitust. Neid võib-olla tuleb meil aastas kaheksa, üheksa sellist koolitust vähemalt sellel aastal. Nii et see on nagu üks selline sisemisjoni, ütleme pearõhk. Et kasvatada teadlikku Kristi inimest, kes ei pea mitte vaikima ega häbenema, kui ühiskond esitab temale küsimuse. Mis on kirik, kes on kristlane, mis on kristlase peamised põhimõtted või usu alused, et need oleksid meil selged ja oskaksime alati ka sellele vastata. Tavaliselt misjonitöösse. Tundub, et see on selline agressioon ja seda tõepoolest on ka ajaloos ja ka tänapäeval inimesed seda halba kogemust misjonitööst tunda saanud. Oma töös me kasutame profession reaalseid töötegijaid, kes on saanud vastava ettevalmistuse, hariduse kes suhtlevad inimesega ja püüavad seda misjoni mõtet edasi anda. Meie kultuurikonteksti, nagu arvestades meie inimese hinge arvestades mitte nüüd oma tahet loosungite ja ja mõjutusvahenditega peale surudes vaid pigem ta oleks inimesega koos nagu selle jumala tõetera oma hinges koos avastamine, sest see usk ja see mõte meie Eesti inimesel on ju ka sotsioloogiliste küsimuste põhjal ju tegelikult olemas suuremal osal vähemalt meie rahvast. Aga see on nüüd vaja üheskoos avastada. Teine selline tähtis töö vorm, kui me räägime sisemissionist, on ehk organisatsiooni töö, mida me teeme piibli bussi vahendusel. Piiblibuss on 97.-st aastast liikunud Eesti teedel, külades, linnades kiriku juures kirikuüritustel ja ta on peatunud umbes 300. sellises punktis mis on kaardi peal meil ära märgistatud ja võib-olla kuskil 5000 on neid, kes on seda piiblibussi külastanud. Piibli, mis pakub ajaloolise näitliku ülevaate piibli sündimisest, stendide vahendusel ja abil mis on piiblibussi karavanis üleval. Seal on kirjanduse vaimuliku muusika ostmise võimalus. Seal on videofilmi vaatamise võimalus siis eriti lastele ja noortele meeldib väga soositud on Jeesuse elufilm ja on võimalus vestelda. Kui inimene vaatab ajaloolist näitust ja tal tekib küsimusi usu ja piibli kohta, siis on inimesed seal, kes temaga vestlevad. Misjonikeskuse üks selline töö valdkond, kui me räägime veel koolitusest, on näiteks uue seminar. Iga aasta oleme pidanud koguduse töötajatele ja vaimulikele nagu hinge kosutuseks ja teoloogiliseks mõtisklusega suveseminari. Ja sellel aastal on see Häädemeestel. 14.-st 16. juunini. Tegeleme personali koolitusega. Et oma tööd paremini teha. Peame aastal konverentsi ja misjonipäevad, mis on suunatud koguduse liikmetele, aga ka avatud ühiskonnale. Meil on misjonikoor, kes esineb misjoni jumalateenistustel ja kes on välja andnud kasseti ja plaadi vaikusemissa lauludega. Ja misjonikasvatustegevus on päris elavate misjonäride külastused kogudustesse koolidesse, asutustesse selleks, et üldse misjoni mõtetel mõistet lähedale tuua. Inimesele, mis maailmas toimub. Ja need olesti huvitavat külastused olnud. Välismisjoni osas meil on kaks misjonäri, Anu ja Juha Väli Aho, kes on Marimaal ja Anu on siis meie kiriku misjoni saadik otseselt Liliann. Reinvald on Mordvas nüüd peaaegu aasta olnud misjonitööl, nii et see on meie välismisjoni panus. Ja mõlemal missionäril on tugikogudused siin Eestis. Liininalile oleme otsimas, läbirääkimised käivad. Ja nõnda võime öelda, et nii sise- kui välismisjonitöö meie kirikus on käivitunud. Me teeme seda tööd, meil on oma plaan või nägemus asjast, aga me teeme seda küsides, otsides näitaja õigeid teid ja võimalusi. Ja leiame, et kasvamise ruumi on palju ja palju on tööd ja vähem töö tegijaid selle pärast iga raadiokuulaja, kes seda sõnumit ka kuuleb ja tahaks kaasa aidata midagi kiriku misjonitöö osas, siis võtke meiega ühendust. Me oleme väga tänulikud iga kaastöölise ja iga hea nõuest. Rääkis misjonitöö keskuse juhataja Leevi Reinar Kellega ja kelle jaoks tegutseb Eesti Evangeelse luterliku kiriku pühapäevakooli ühendus? Liia Kaljuste on pühapäevakooli ühenduse esimehe kohusetäitja. Prob lahendus. Organisatsioon liidab endas lastetegijaid, peatu kooli õpetajaid Eesti Luterliku kirikust TEMA kogudustest ja nendega koos või kõik üheskoos töötama nende heaks. Ja kuidas see töö igapäevaselt konkreetsemalt väljendatud? Meil on oma töökava aastaks kaheksa ette nähtud päevad praastkondades kus praostkonna tellimisel korraldame siis põhiõpetust või algajatele pühapäevakooli õpetajatele ja samuti selliseid täiendõppepäevi juba neile, kes on aastaid seda tööd teinud enam vastu, oleme teinud praostkonda, praostkonda ja mõned raskemad on sul sügiseks ka. Ja siis anname välja abimaterjali tundide läbiviimiseks, tunni teemasid, programme ja kõike muud vajalikku sinna juurde, mis on veel paljundusmaterjalina trükistena. Kas teil on omad kindlad ajad kirjadki võib-olla ilmumas kas igakuiselt või teatud perioodi järel? Jah, on küll, jaa, samuti on üks ajakiri kristlik kasvatus suunatud siis peapuki õpetajatele lasteaia kasvatajatele, lastevanematele, religioonipedagoogika, tudengitele, mis käsitleb selliseid kasvatusalaseid teemasid päevakohast, mis on vajalik samuti, kuidas tundi läbi viia kuidas mingit teemat käsitleda. Ja on ajakiri lastele, lastesõber mis ilmub kaheksa kord, taastus suvel, ei tule seda mis sisaldab siis alati ühe koguduse pühapäevakoolitöö. Sellise ülevaate iga kogudus sellise saadabise koostab. Sinanud kujundatakse seda vastavalt vajadusele ja mis sisaldab ka järjejutte, looduslugusid, skauditarkusi, mõistatusi. See peaks sobima viiendast eluaastast 10. 11. eluaastani. Kindlasti on meile kirjutatud paljud vanemadki lapsed. Kuidas te näitate oma ajakirju, kristlik kasvatus ja laste sõber? Laste sõber levib tavaliselt posti kaudu, seda saab tellida igast sideasutusest, kust saab üldse ajakirju tellida. Kristliku kasvatusega on keerulisem lugu, siiamaani seda ostetakse meilt, levitatakse koguduste Braskondada kaudu. Aga astume praegu samme, seegi muutuks tellitavaks ajakirjanduslevi kaudu. Mis tähendab, ostetakse meilt. Kust te olete Tallinnas Toompeal, kiriku plats kolm, telefon kuus neli neli viis kaksikseitse oleme iga päev avatud kella. Üheksast neljani, kui nüüd vähem kui kuu aega tagasi toimusid Pärnus väga sisukad kirikupäevad selle aasta kiriku suursündmus kirikupäev 2000 siis seal oli ka väga palju lasteüritusi näitusi ja te olite väga tegevad. Tähendab, te tulete kirikust välja ja tulete toimetusest välja. Seda muidugi, aga eks me seal tegutsesime ikka väga palju koos Pärnu Eliisabeti koguduse pühapäevakooliga ja loomulikult meil ongi kogu aeg niimoodi ühistööna see mõeldud ja seal oli tõesti kolmandana päeval oli meil tegemist neljapäeval ja laupäeval piirdus meie tegevus küll laste päevahoiuga selles väikses mudilast, kelle vanemad laulmas ja laulmisega seotud lapsepõlves siis päevahoius samuti muidugi meie laste joonistuste näitused olid üleval kõik kolm päeva aga reedele päeval, siis kus meil oli hästi palju üritusi ka lastele oli maastikumängude asfaltjoonistamisel meisterdamis, et lihtsalt paberile joonistamised, laulu- ja mängutoad ja viktoriin, laste jumalateenistus, seltsilised, Kas suvi on puhkuseks pikaks ja sügavaks kauniks puhkuseks? Siis on veel mitu asja, meil on nimelt käpukil ühenduses ja keskuse juurde loodud sõnaseppade pildi meistritekoda. Siin umbes tasinlast saadab meile pidevalt oma tööd ja käivad siin paar-kolm korda aasta jooksul ka koos ja meil on nendega kahepäevane matk ette nähtud juunikuus omale kus sureani diad, kongressi sääski on lubanud meid siis juhendada ja põnevat seal näidata. See on üks asi, mis ees seisab ja siis teine on meie pühapäevakooli õpetajate suursündmus, mis on olnud juba palju aastaid. Piiblipäev päevad kus on tegelikult täiesti palju osavõtjaid ja kuhu me ootame veelgi rohkem, kui seni on olnud, sest me saame tänavu aastakümne aastaseks. Õigupoolest saime juba aprillis, aga otsustasime seda tähistada. Piiblipäevadel usub, et säärase kristliku kasvatuse alase konverentsiga ja need piiblipäevad on siis 10 kuni 12 august Viljandis, Viljandi kultuurikolledžis. Ja reedene päev on siis konverentsipäev ehk nagu kõige pidulikum päev, mis siis tähistaks ka meie Organisatsiooni kümnendat aastapäeva. Ja mu meelest tantsu kogu Eestimaal peapu koolide pidupäev, sest enam-vähem 10 või 11 või üheksa aastat on ju kogudustes pühapäevakoolide avalikult saanud tegutseda. Et sinna kõik peapogli õpetajad oodatud vastav informatsioon on ilmunud Eesti kiriku, see ilmub kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal uuesti. Kogudustele on e-posti kaudu saadetud teated nii et kõik on oodatud, millest konverentsil tahate kõnelda. Konverentsil on rõhk just nimelt usuõpetusele ja kristlikule kasvatusele selle vajadusele. Ja miks seda üldse ikkagi nii palju tahame teha? Kõneletakse Pille Valk Tartu ülikoolist, Inger Kraav Hedi vilumaausuteaduse tudeng, kusjuures instituudist siis Pertti lumi soomlaste keskusest on lubanud tulla ja siis on ka koguduse esindajad, kes seal sõna võtavad. Puholi, õpetajad tahame üles panna näituse Päpu koolide eilsest päevast, see tähendab, et palume koguduse töö Digital kaasa võtta alusel ette valmistatud mingisugune ülevaade fotodes ja väikeste allkirjadega siis kus midagi toimub. Või on toimunud. Ja rääkida tänasest ja homsest päevast käpa koolisime kristlikust lastedes kirikus. Kuidas sina, leia Kaljuste, kes sa oled, võiks isegi juba öelda, võib-olla, et aastakümneid ise kokku puutunud lastega pühapäevakoolitööga ka siis, kui pühapäevakool ei olnud veel olemas. Et kuidas sina ise vaatad nende inimeste väga korda Tikele, belglikele ja võib-olla isegi vaenulikule mõtteavaldustele seoses kristliku kasvatustöö ja lastega. No ma arvan, et võib-olla inimestele elu üle tõsiselt järele mõelnud või asja selgeks mõelnud või näevad mingisugust kartust ja tonti seal, kus seda ei ole. Sest mis on kristlik kasvatus, on ennekõike armastus, armastas vanema ja lapse vahel teise inimese märkamine iseenese kõrval. Loomulikult need püsiväärtused ei jää elus pidama, kui nendel ei ole selgroogu, kui ole kristlikku kasvatust all. Kui ei ole kristlikke põhitõdesid kuuldudega nendest teada tahetudki. Aga ma leian, et see on asjatu kartus ja mis parata, inimesed suhtuvad mõned vaenulikult ikka ja. Ja mindi häirisime omade ees. Ma tean ja ma näen, et annate väljaga ilusaid raamatuid. Jah, ma annan püütigi iga aasta ühe raamatuga hakkama saada. Eelmine aasta oli muidugi selline suur ja tore koostöö kõigi Põhjamaade vahel. See oli tulevikumaa, mis oli mõeldud selliseks Adwingi raamatuks, kuid kõlbab lugeda küll läbi aastas, seal ei ole üldse mitte ainult jõulujutud seal Põhjamaade tuntud ja tundmatute autorite lastejutud igaks päevaks üks tänavu aasta üritame samuti väljaandest ja Norra noorte või lasteraamatut Josten kaarder jõule saladus teoksil ja oleme muidugi enne ka välja andnud, siin lastele laulikuid ja mõned juturaamatud. Eesti luterlik tund. Millega tegeleb Eesti Evangeelse Luterliku kiriku noorsootöö keskus Marian Oviir, peasekretär? Eesti Evangeelse luterliku kiriku noorsootöö keskus on kirikliku noorte tööd organiseerib ja koordineerib keskasutus. Me aitame noortejuhtidel leida ideid nende ühistes ettevõtmistes. Konsulteerime noorsootööalaselt, anname välja erinevat metoodilist materjali. Erinevas vanuserühmas noortega töötamiseks. Tõlgime toimetame seda. Meil on tööl kaks suurt projekti sekretäri üks projekti sekretär tegeleb meil leeritööga ja tema ülesanneteks on leeritööaluste väljatöötamine mis oleksid siis sellisteks ühtseks aluseks, mille pealt kõik saaksid oma leeri tööd kogudustes anda. See on pikemaajalisem projekt, esialgselt on ta plaanitud kolmeks aastaks. Teine projektisekretär on meil Eeelleeri töö peal ja tema töötab siis Heleri ealistega. Sinna lähevad noored vanuses üheksa kuni 14 eluaastat ja nende jaoks on korraldatud erinevaid huvipäevi üritusi, laagreid, leeri, eelsetega töötab meil Kadri Keskküla. Temal on väga tihedad sidemed ka väliskirikutega Soomes ja Rootsis. Nii et sellel suvel on ka oodata erinevaid laagreid leerieelsetele. Näiteks juuni lõpus, juuli alguses sõidavad nad Ahvenamaale. See on siis laager, kus on koos neljast erinevast rahvusest noored Taani, Rootsi, Soome ja Eesti ja suvel on neil ka üks suurem selline skaudiüritus. Haapsalu lähistel. Kui vaatan teie plakateid, siis hakkabki silma see, et üks ettevõtmine teise järel ikka noored laagriseen ja noored laagris, seal need noored on aktiivsed, nad tahavadki liikuda ja sedaviisi vabas looduses koos olla, tundub. Ja see ongi kahtlemata noortele üks kõige südamelähedasem asi, et nad saaksid olla suvel koos ja eriti just telklaagrites sest kui noored teevad koos midagi teha, see ühendab neid väga ja elu metsas ja telkides on, on ka väga põnev, et nad saavad ise välja mõelda ja koos läbi viia erinevaid põnevaid tegemisi, nii kuhu te siis kutsute üks suuremaid kiriku noortepäevi seal, meie iga-aastane suur üritus, see aasta toimub Prangli saarel, see toimub 12.-st 15. juulini. Ja sinna on oodatud kõik noored, kes tunnevad ennast noortena. Tegelikult me ei pane erilist vanusepiiri seal peal, aga muidugi põhirõhk on 15 kuni 18 aastastel noortel. Ja see on see aasta siis väga eksootilisemas kohas, nagu ma ütlesin, juba Prangli saar. Sillamäe sõidame organiseeritult laevadega ja seega muidugi eeldab seda, et sinna ei saa vahepeal lihtsalt üheks päevaks tulla ja minna, et seal kui me lähme sinna koos, siis me tuleme sealt ka koos. Seal on väga erinev programm, seal on võimalik osa võtta piiblirühmadest, erinevad rühmatööd on seal keraamika, nahkehistöö. Samuti on võimalik kuulata erinevaid kontserte, meile tuleb esinema. Henry Laks. On oodata vaikset töö muusikat kitarri saatel. Noortel ise nemad korraldavad palvusi, need on korraldatud Tallinna praostkonna koguduste noorte poolt. Ja nagu ikka, on mitu jumalateenistust. Üks, mis noortele kindlasti huvi pakub, on jällegi öine jumalateenistus, mis on ka juba traditsiooniks saanud kiriku noortepäevadel. Ja mis noortele Kairiti huvi pakub, on selline vaba lava võimalus, kus nad saavad ise tulla ja ja seal kohapeal midagi välja mõelda ja siis esineda teistele. Kui palju teil sellistel üritustel sellistes laagrites on need varasematel aastatel olnud noori? No see jääb kuskil 200 300 noore vahele, me arvame, et see on võrreldes ka meie kiriku liikmeskonda, on see päris paras suurus. Aga muidugi on meil hea meel, mida rohkem meil tuleb noori, nii et see on, see on ka meie üheks üheks selliseks eesmärgiks, et kutsuda kaasa võimalikult palju noori osalema sellistes laagrites. Aga te peate ju teadma, palju neid tuleb ja peate valmis olema. Toimub registreerimine, ma eeldan. Loomulikult me arvestuslikult näiteks sellel aastal arvestama, et meile tuleb umbes 300 noort aga need kõikumised on, on võimalikud ja me oleme valmis ka vastu võtma rohkem noori. Et see ei ole nii. Nii konkreetselt paika pandud. Aga kuidas see ikkagi on paika pandud, kas registreerimine toimub koguduste kaudu või kuidas see toimub? Ja registreerimine toimub põhiliselt koguduste noorte juhtide kaudu või siis kirikuõpetajate kaudu, nemad tulevad ja registreerivad oma rühma noorsootöö keskuses ja siis me saame neile öelda ka konkreetse aja, millal nemad saavad laevaga üle minna. Ja täpselt samamoodi on ka tagasitulekuga. Nii et koguduste noortejuhid teatavad meile ja meie ütleme täpselt, kuidas nemad saavad siis edasi tulla saarele. Kus on noorsootöö keskus. Noorsootöö keskus asub Tallinnas aadressiga kiriku plats kolm. See on üleval Toompeal kohe toomkiriku vastas. Ja meie telefon on Tallinna suund on siis kaks. Kuus, kolm, üks, neli, neli, viis, neli. Nii palju siis suvistest tegemistest hetkel aga talvel siis kui on jää ja külm tuul ja lumi. Meil on korraldamisel noorte juhtide idee päevad, neid me oleme korraldanud juba kaks sarnast, eelmine sügis ja sel varakevadel ja nüüd on oodata järgmised. Sügisel tulevad 15.-st seitsmeteistkümnenda septembrini Pilistveres. Ja sinna on siis oodatud kõik noortejuhid, kes soovivad vahetada ideesid ja saada juurde uusi ideesid, kuidas oma noortetööd koguduses organiseerida ja läbi viia. Need kaks eelnevat kokkusaamist on näidanud, et, et oleks noortejuhtidele vaja hädasti ideid ja õpetust, kuidas läbi viia noorteõhtud, nii et nemad sellest huvitatud on ja jäävad rahule. Aga teatavasti noored ei püsi sugugi paigal, vaid nemad tahavad alati D liikuda ja teha midagi. Ja suureks abiks on selles mängupedagoogika. Ja meie ootame nüüd sügisel, septembrikuus siia Soomest ühe koguduse noortejuhti, kes on oma noortega väga tugevalt läbi viinud erinevat mängu. Pedagoogikat võib siis öelda ja tema tuleb, hakkab ka meile õpetama siin noori, kuidas seda kasutada. Nii et ma usun, et see on väga põnev ja uus asi kõikidele meie noortejuhtidele. Ma usun, et muusikud on kindlasti tänaseni veel selles rõõmsas tänumeeles kui mõtlevad tagasi maikuu lõpus Pärnus toimunud Eesti kirikuelu suursündmusele kolmele päevale, koondnimetusena kirikupäev 2000 ja eriliselt loomulikult sellele viimasele laupäevasele päevale, kui Vallikääru kõlakaarte alla olid kogunenud ligi paar 1000 lauljat ja pillimeest ja teist sama palju sinna teisele poole pinkidele istuma ja kuulama. Et see oli selline väga ülev ja ühendav hetk. Heli Jürgenson ja Marika Kahar, teiega rääkisime me enne kirikupäevi. Ja praegusel hetkel ma küsiksin niiviisi, et kas kõik läks nii, kuidas vaja ja pareminigi veel. Mina pean omast seisukohast küll ütlema, et kirikupäevad ja laulupidu õnnestusid küll väga hästi, et minu kartused ja hirmud kõige selle osas palju suuremad, sest üritusi oli ju väga palju seal Pärnus ja, ja rahvast oli ka palju ja kuidas see kõik õnnestub ja kulmineerub selle laulupeoga, selles osas olid tõesti suured hirmud, aga mul oli üllatavalt positiivne kogemus juba nendest ühendproovidest kus laulukoor, kes need sinna vallikääru kogunes, hakkas üsna ruttu üsna ilusti kokku kõlama ja need laulud tulid juba proovidest üsna kenasti välja, mina kartsin palju hullemat, et tuleb palju rohkem nendega veel tööd teha enne laulupidu. Ja erakordselt rõõmustav ja õnnistav oli tõesti see laulupeo päev oma rongkäiguga ja oma selle peoga ja iseäranis ma tahaksin rõhutada seda ilusat ilma, mis oli sellel ühel päeval seal Pärnusse eelmise päeva torm, mis tõesti lennutas kõike, mis Lenna bändis minister seal oma kõnes laulupeol ütles, oli nagu selline katsumus korraks, et kas me ikka tahaksime seda laulupidu seal väga pidada. Aga meie orkestriproov seal eelmisel õhtul oli tõesti kõige külmemal ja kõige tuulisemal ajale, tuul oli täpselt sina Vallikääru kaare alla aga pidasime vastu ja sellele tasuks, nagu see laupäev oli tõesti imeline kingitus. Ja pärast seda polegi nagu sellist ilma olnud ja, ja see tõesti kõik kuidagi langes nii kenasti kokku ja kõik õnnestusid tõesti hästi. Pärnu laulupidu ületas nii osavõtjate hulga poolest kui ka kava poolest. Ma arvan, et see oli üks suur samm edasi. Segakooride kava ei olnud just nii väga kerge ja see oli küllaltki raske ja meil on hea meel, et siiski tuli välja nii, nagu ta tuli. Kui alguses oli registreerunud kuskil 2000 laulja ümber, siis selgus nüüd kokkuvõtteid tehes, et kohale jõudis kuskil ligi 1700. Nii arvestati. Sest noh, mitmetel olid seal mõjuvad põhjused ei olnud võimalik kusjuures tulla ja ega peeti kava raskeks. Aga see suur lauluhulk, kes oli koondunud sinna kokku ka hiljem, vesteldes lauljatega, nad said siiski sellest niisuguse toreda elamuse ja impulsi, ma arvan, et nad siis edaspidi kardaga neid raskemaid teoseid. Mida see tähendab isiklikult teile nüüd see, et see pidu nii tervet ja ühtset positiivset kirikut ja kirikuelu nagu näitas, et mida see nagu teile edaspidiseks kaasa annab? Sellel mulje nagu väga palju tahke, et tõesti see koor, kes seal laulis, sai nende lauludega hästi hakkama ja oli omale südame kinnitas, et sellest repertuaarist saadakse jagu ja see võiks olla ka teistele kooridele ja koorijuhtidele stiimuliks ikkagi edasi töötama ja julgema selliseid laule laulda edaspidi ja võib-olla kuuemasse repertuaari natuke julgemalt suhtuda. Ja teisest küljest, et see pidu nii toredasti nagu toimus, minul oli see esmakordne kogemus, seda nagu organiseerida, et see andis natuke kinnitust, et väga midagi ei läinud aia taha ja midagi ei jäänud ka nii hullusti kahe silma vahele pisikseid asju tuli ikka ette ja kohapeal lahendada oli päris palju asju, aga ta nagu hästi õnnestus, et see andis nagu selles mõttes palju energiat ka tagasi, peale selle ta palju võttis nendel kohapealsetel päevadel, et see on selline hästi positiivne impulss. Ja nii palju, kui nüüd olen kohtunud nende teiste üldjuhtidega siin möödunud päevadel, kõik on väga niukses positiivses meeleolus ja ilusat elamustega ja kõik, kes teles jälginud tuttavad, kes ei saanud seal koha peal olla. Kolleegid on ütelnud ainult tunnustavaid sõnu selle laulupeo kohta, sest võib-olla on levinud ka rohkem selline eelarvamus, et mida need kirikukoorid ikka jõuavad väga laulda ja, ja, ja mida nad üldse laulavad, et ollakse harjunud meie suurte laulupidude traditsiooniga ka siin väga mitmed tuntud kolleegid on ainult positiivseid sõnu lausunud selle selle kooli kohta, kes seal vallikäärus laulis, et selle üle on nagu iseenesest hea meel. Heli Jürgenson Marika Kaar, te olete kirikumuusika liidu juhatuse liikmed. Nüüd on see pidu möödas. Kas nüüd kirikumuusika liit hakkab elama vaikset tasast suvist elu? No meie igapäevane töö on üsna mitmetahuline, see hõlmab nii koori kooritööd kui ka orelitega tegutsemist, erinevaid loengu ja õppetöö, vormesime kirikumuusikutele ja pasunakooride tööd ja ma arvan, et et see kõik läheb edasi ja juba esimesed seminaride suvised laagrid on siin suvel tulemas, mis nõuavad juba palju ettevalmistamist ja ma usun, et see kirikupäeval iseäranis palju niisugust julgust ja energiat ja tahtejõud olnud ka kõikidele nendele töövaldkondadele, nii puhkpillidirigentidelt kui koorijuhtidele, paaridel, enestes, elamus just nimelt edukalt ja vapralt ja rõõmuga edasi töötada ja laulda ja musitseerida, et see on minu meelest väga hea impulsi annad, ma usun, vähemalt seda No siin mitmetel Browskondadele omale, kus kohalikud laulupäevadel meil hiljuti toimus ka Tallinnas need, kes veel jaksasid ja jõudu üle jäi, siis me laulsime siin Kaarli kirikus segakooridega. Ja ma tean, et septembris on taas Eestimaale tulemas tuhanded lauljad sedakorda küll kaugemalt. Jah, siin toimub Põhjamaade kiriku sümpoosion Helsingis, kus osavõtjad, kes need soovivad, selle laevareisi kaasa teha, tulevad 14. septembril üheks päevaks Tallinna kus meil on siis nüüd Põhjamaade ja üsna mitmete Euroopa maade kirikumuusikutele võimalus tutvustada nii Tallinna kui ka oma kiriku muusikat. Et selleks oleme siin nüüd organiseerinud mitmeid kontserte nii Tallinna, Kaarli, Jaani kui ka Toom ja siin Toomkirikus. Et see saab olema üsna lühike päev, üsna kontsentreeritud, aga, aga võib-olla üks esimesi selliseid päevi, kus kaugemalt tulijatele ja kirikumuusikutele saab Eesti kirikumuusikat tutvustada. Rudolf Tobiase, eks teie tea kõlas ka Pärnus vallikäärus kirikupäev 2000 laulupeol. Aga nüüd meie tänases saates esitasid selle kammerkoor, kloor ja vana lina Kammerorkester Margo Kõlar juhatusel millest tänases saates rääkisime. Me jõudsime rääkida neljast allasutusest, kes kõik töötavad Eesti Evangeelse Luterliku kiriku heaks. Need olid siis misjonitöökeskus, pühapäevakooli ühendus, noorsootöö keskus ja kirikumuusika liit. Aga rääkida oleks võinud veel sellest, kuidas on võimalik õppida ja mida on võimalik õppida usuteaduse instituudis. Mida teeb ja kuidas töötab kriminaaltöö keskus, millega tegeleb haigla hingehoiu keskus ja sellestki, et igal nädalal ilmub ajaleht Eesti kirik. Tänane saade sai aga selline, nagu ta sai meediakeskuse Eesti luterlik tund toimetusse telefoninumber on Tallinnas kuus, 314 311 ja Miaatris kiriku plats kolm. Saatekillud korjas kokku Ene Pilliroog. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.