Lood ja laulud sarjas jätkame järjekordse muusikuga, kes sõjastab just oma muusikutee jooksul need kõige armsamad lood tema enese jaoks külaliseks on meil täna Meelis Leis saatejuhiks maininud Kärmas, tere tulemast stuudiosse. Tulid üsna kaugelt, tulite Võrumaalt ja sinu juured on seal. Vastab tõele, juured on seal, aga täna tuli nüüd kaks pool tundi autos ikkagi Tartust, konkreetselt eile olin Võrumaal. Aga päritolu loomulikult jah, Võrumaa kindlasti see oma kee seal ja ja, ja see suguselts ja see selline olemine, see mingisuguse jälje minusse jätnud ja ma arvan, et see heliloomingust ka mingil määral väljendit. Sa oled selline, võiks ütelda kahe poolusega inimene. Et ühtepidi oled sa asjalik jurist ja konsultante, teistpidi oled sa muusik, et kuivõrd üks on tinginud teise või on nad lihtsalt alati paratamatult sinu jaoks olnud sellised kaks sinu orgaanilist poolt. Ülikooli ajal ma hakkasin endale ette kujutama sellist situatsiooni, et mul on kaks paati tühjal, aga ma olen ühes paadis ja teise jalaga teises paadis ja siis ma niiviisi triivinud seal kuskil vee peal ja tirin siis ühte paati teise jala kõrvale ja, ja siis see, mis maha hakkab, jääma siis teise jala juurde, et et ma olengi nagu kuidagi kahes paadis korraga ja siis aitan ühte teisele järele, et selline Elurit. Kõik need kooslused, milles sa oled kaasa löönud, olgu see siis ninamehena või taustajõuna, saad sa neid siin ühes lauses ette kanda. Oi, neid on päris palju olnud, oma moodusin tähistas möödunud aastal 25 aasta möödumist siis loomisest 89.-st tänapäevani. Ja tegelikult muidugi natuke eeltööd, eile vaatasin Eesti Autorite Ühingu kasutanud Ta oli tõesti seal oli siis kokku registreeritud 139 ühikut, noh, seal on neid paralleel, versioone ka eesti keel, inglise keel, võru keel ja nii edasi. Et kuskil 120 loo ringis ja esitajate poole pealt siis jah, no väärikamatest tegelastest sai koostööd tehtud siin Vello Orumets 2002, et antud Anne veskile mõned lood on kirjutatud. No loomulikult Uma muude sobe oma leelo siis erinevate projektikesed siin Eurovisiooni on Eesti laulu Eesti finaalvoorus sai paar korda üles astutud. Nii et eks neid tegemisi on nii ja naa, pluss siis jah, lihtsalt salvestamised tellimustöödena. Nii et tööd on tehtud hulka, aga hakkame valima neid lugusid, mis sinu jaoks on märgilised just sinu südametunnistuse järgi. Nii minu südametunnistus ütleb siis sedapuhku nõnda palju, et see et aastal seal 99 2000 hakkas tekkima selline tunne, et tahaks midagi uut ja värsket tuumamuudu oli tegutsenud siis juba mõnda aega nii-öelda selline hiilgeaeg oli mööda läinud ja, ja oma Leeloga siis selle folkansambliga ka üht-teist korda saadetud ja midagi uut ja värsket oli tarvis ja pigem ma tundsin ka ise, et nüüd on tarvis sellist omaloomingu autori loomingu märki ja sattus tulema selline punt nagu Sobe. Tookord siis eesotsas vokalistiga Liis Mäesalu ja üks esimesi treke, mida mina hea meelega mängiks, siin ongi siis lamp ajanes albumilt eestikeelne versioon siis selles samas pajanelsilt, ehk siis võta mind kaasa. Natura oli ja siis Margus Lattiku tekst ja see oli selline uus verstapost, uus hingamine. Mäletad sa seda loo kirjutamist või millest lugu tõuke sai? See oli juba tegelikult idee tasandil valmis mitmeid aastaid, enne kui see lugu nii reaalselt teostuseni jõudis. Kas kuskil 97 98 mängisin oma poistele ette, et mis te arvate sellest loost? Ei, ei, see ei lähe. Pärast tõmmati paralleele Smilersiga, no mina seda paralleeli sealt ei leidnud. Ja siis ta jäi seisma, et noh, ma ei hakkagi vägisi punnitama, et kui tahet ei taheta ja siis jõudis see lugu nii-öelda oma aja ära oodata. Ja, ja Liisiga siis tegime selle loo sisse seal põhimõtteliselt ikkagi see taustajõud, oma mudu koosseis, mõned üksikud erandid ja nõnda see lugu valmis, et tegime seda nii Tartus kui Tallinnas. Kokkumäng mulle hästi sobinud, et ma olen ka selle helipildi suhtes üsna kriitiline, on läbi aegade, siis tulime siia Tallinnasse orbitavaks stuudiosse, sealses mängisime uuesti kokku. Aga see on esimene lugu ka minu puhul, kus ma mängin siis reaalselt käega soolotrummi. Ansambel sobeia, võta mind kaasa, mäletad sa, Meelis ka seda reaktsiooni, mida see lugu ja just kooslus sobe algusaegadel sai päris palju kaeldi, seda vähemalt minu mälu mööda, et ikka väga välismaise kõlaga ja väga kuidagi mingit uut tuult eesti muusikasse toov ansambel on seal. Ma mäletan, isegi kui me VII Vapras käisime, jaa? Jaa, Villu Tamme oli seal saatejuht minu mäletamist mööda siis ta ütles, et vot selline Lääneproduktsioon või midagi sellist, et eks ta oli jah ja eelkõige just need inglisekeelsed versioonid lugudest, et et Liisil oli hea ingliskeelne hääldus, mäletan ülikooliajast üksi, inglise keele õppijad ütles, et tal on nii huvitav selline mingi kas skeldiliku mingi selline aktsent on juures, et ei, ei üldse sobita teda siia Eesti konteksti. Ja eks see kõlapilt oli ka selline pehmem kitarripopp ja eks me siis vennaga pidevalt nii-öelda silusime, lihvisin seda stuudiotingimustes ja olime üsna nõudlikud. Kuidagi mingites sellistes projektides, sina oled taandanud ennast sellelt laulja positsioonilt, et et miks see nii on. Aga oma mudu see olemas, et seal ma saan oma laulmisvajadused rahuldatud plusseeveeleti tegelikult seoses ühe Anne veskile nii-öelda planeeritud kavandatud looga, mis küll ei jõudnud siis tema repertuaari, olin ma siis sunnitud ise laulma ühte lugu ja sealt see alguse siis nii-öelda oma nime alt singlite väljastamine. Ehk siis ma olen juba kaks lugu teinud ka oma nime alt, täiesti need väljundid ju on, aga subpuhul on jah, hilisemalt on siis mängu tulnud veel mees Andre Hein, kui tuli Sobe uus hingamine, uus puhang. Aga mulle meeldib, kui teised laulavad minu laule. Mis on järgmine lugu? Järgmine lugu polekski tegelikult kokkuvõttev, võtaks kokku selle Sobe esimese koosseisu tegemised piiriks olnud ei oleks 2003.-st aastast. Ja vot see on lugu, mille puhul ma tunnen, et see on selline mõnus ajada too helipildiga õhuline lennukas. Et kuidagi õnnestunud, et see tekitab sellise helge meeleolu sõltumata sellest, kui must või masendav võib see hetkel parasjagu olla. Aga samas ta nii-öelda on luigelaul siis sellele esimesele Sabe koosseisule, siis pudenes nagu millegipärast koost ära. Aga lugu iseenesest väga õnnestunud. Ventigi seade, tartus, mängisime kokku. Ja kui ma, kui mälu ei eksi, siis taaskord autorite ühingut vist mingisuguse tabeli järgi ta sel aastal 2003 üks päris tublisti mängitud lugu playlistide järgi, et söögi alla söögi pääle. Et ikkagi veel arutada seda Sobe teemat miks ta just inglisekeelsena algselt käima läks, kas oli pelgalt teie solisti, inglise keel? Ei, ikka ambitsioonid olid suuremad, tookord. Ma mäletan, kui siselevistele SL, õhtuleht või lihtsalt Õhtuleht, Tõnis Erilaid kirjutas seal mingisuguse artikli veel, no näed, nüüd üritavad siin noored midagi vallutada ja murde ja kuhugi edasi ja tegelikult see plaan oli tookord isegi olemas jah. Et pakkusime siia-sinna. Ma mäletan, ise sai käidud piiridega ja pakutud siis selliseid reklaampakette, kus on siis pildid ja muusika ja et tulge võtke, tahaksime nüüd siit Eestist nii-öelda välja murda. Aga millegipärast jah, sellest nii-öelda kollektiivsest initsiatiivist jäi nagu puudu, et mul endal oli see tahe olemas, aga teistele tundus, et seda nii väga ei ole. Ja üksi selline pungestamine jah ei, ei viinud siis selle sihini. Ja lõpuks ta jäigi selliseks põhimõtteliselt autori loomingu märgiks, et selle alt on välja antud üsna palju neid helisingleid. Läheme edasi sinu poolt valitud lugudega. Jah, ega soppa juurde, see on selles mõttes mulle ikkagi kõige hingelähedasem olnud, et seal on saadud siis oma nii-öelda muusikalisi ideid realiseerida. Ja ongi siis nüüd nii-öelda see teine puhang aastal 2006, mil me siis leidsime passi mehega Margo Peetsaluga Haapsalust ühe toreda poisi Andrei nimi. Ja õhutasime, veensime teda tuleni, Tartus Tartus on üks hästi tubli muusika laulmise õpetaja Ursel oja, et seal on tarvis hakata laulmist õppima. Ja see, see õhutamine, vii sihini. Andrei tuligi Tartusse ja siis me seal tegelikult oli neli aastat, sisuliselt tegime koostööd, erinevaid lugusid ja järgmine lugu sisse, maske, erad ongi esimene andriga koos tehtud pala, kus ta siis laulab. Siin on veel üks mõnus nüanss juures. Et Eesti muusikud, helimehed on kasutanud Stockholmist Alar Suurna, eesti juurtega heliinseneri teenuseid Mistele oranz, mina minu teada on seda kasutanud ka mina, siis pidasin vajalikuks pöörduda tema poole, et ole hea, aita nüüd teha, selline läänelik master võttis loomulikult teha ja seesama maskeraad ongi siis üks ja ainus Sobe lugu, mis on siis Stockholmi sealt suure stuudiost läbi käinud ja saanud siis Alar Suurna masteri osaliseks. Tasus siis ka vahepeal. No ütleme niiviisi, et kui see muusika maha vajuda teda, siis on kuulda, et mingisuguse analoogseadmega see master tehtud ja selliseks tiigriks kompaktseks saida küll. Avatud. Võivad pittu mõnikord kuni õhtu. Valikainete finiiski. Ole hea, Meelis, meenuta ikkagi seda momenti, et kuidas sa avastasid Andra heina. Miks just tema hääl sulle sobis? Tegelikult see taust on hästi proosaline. Haapsalus elab mul hea tuttav võrus omaaegne kooli laulmisõpetaja Karin lükk raudset ja, ja kui mu mälu nüüd, et ta siis Andrei oli üks tema lihtsalt õpilasi, kes laulmist laulmisega tegeles ja muusikatunnis jäi siis kõrvu yldiselt Karenile ja ja sedapidi ma jõudsin Andreni. Aga tema hääl, miks just tema hääl? See on teistmoodi, seal sageli on öeldud noh, nii-öelda algusaegadel, et ei tee vahet, kas nüüd naislaulja või meeslaulja. Et see on selline huvitav kommentaar olnud tema hääle puhul. Aga ta on selles suhtes eriline, tämber on äratuntavad, kuju KuMul vanemadki, Võrus raadiot kuulavad ja siis panevad tähele, et vaat see lugu ja ai see täpselt Sandrit Me tundsime, et, et tal on mingisugune oma tsentraalne erisus olemas, ta eristub. Et see see kindlasti võlus pluss see, et ta on, ta on nii-öelda muusik ehk siis ta loob ise lugusid, ta mängib hästi tarri, temaga on hea ja mugav stuudios koostööd teha, et, et sa ei peatudes riskima sundima. Vaid tal on oma ideed ja siis nii-öelda koostoimes nii-öelda. Teeme neid lugusid ja paari nädala eest ta uuesti helistas, et oh talle tekkinud jälle uued demod, ideed, et vaatame kaugele, jõuame. Läheme sinu poolsete meelislugudega edasi. Jah, meelislugude topelt topelt see teelt on järgmine lugu pärit Sweet Separation ja Afro Tiitus on 2005. aasta Eesti eurolaulu üks originaalfinaallugu üks kandidaat. Ja miks ma selle välja valisin, et see oli üks vahvamaid produtseerimisvariante üldse minu elus, et kus täiesti nullist on üks loovidee tekivad siis komponendid juurde, et mis me teeme seal lava peal tantsime, tantsime great kiviste, siis leidis oma nii-öelda sate tantsukoolist inimesed, kes siis tantsisid ta isemates tantsuseade välja. Hanna kursor aitas siis nii-öelda välimust kohendada, panime riidesse, siis oli tervishoiuesitajaid, mäletan, et meediast käis läbi kirjutavast pressist selline tekste, ei teagi seda, kes seda sviidse president küll esitab ja siis üllatus-üllatus tuli minu meilboksi Luisa värgilt kiri, et kui teil ei ole veel esitatud, siis ma võiksin kandideerida sellele kohale. Aga meil tegelikult tol hetkel olid juba olemas esitajad, minu vaimusilmas võinuks nüüd olla neli, neli musta naist, kes võinuks seda laulda, aga nagu sa eestis neis võtad. Ja siis pöördusin Urseloya voolavuse laasid pakkus välja kaks inimest, Anna-Liisa Supp ja Fredi kaasik, tema laulmise, laulmisega tegelevad õpilased. Ja nõnda see kujunes. Ja mulle just meeldis see koostoime, kuidas kõik nagu teadsid, mis lõiku nad teevad. Kõik vastutasid oma lõigu eest ja see lõpp-produkt oli minu meelest päris hea, et mina jään sellega rahule. Ja kas saudi pilt jaa ja kogu kogu suhtumine töösse oli mõnus? See keeruline ansambli nimi, kust see üldse pärit on? Aphrodite kreeka mütoloogiast armastuse jumalanna, aga noh, ei saanud kuidagi rakendada, et selleks on liiga lihtne. Siis afro panime ette seesama vaimusilmas idee, et võiks olla neli musta naist laulmas, see mulle sobis afro ja diito, see pärines siis nüüd see idee mul kursavennalt, kes Serbias elab, kuna tollel aastal see eurovisioon pidi finaalkontserdile minema kuhugi Balkani riiki, siis oli tarvis sealtpoolt mingisugust sellist nii-öelda märki, mis tollele rahvale sobiks ja Tiit oli minu teada üks mingisugune suurem juht seal omal ajal ja, ja see diito lõpuks ka nii-öelda müüs, ehk siis sealt me saime päris kõrged hinded sest oli ka ju seal kohalikus meil Eestis finaalvoorus nii-öelda zürii rahvusvaheline ja sealtpoolt tulidki siis tänu sellele tiitlile tõenäoliselt kõrged siinsed No produktsioon oli teil märkimisväärne, ma saan aru, et et te võtsite kätte ja kõige paremad võtsite tagaritta endale. Seda küll jah, et tausta laulis meil Eliisa kui siis Kerli õde ja sellise inglihäälega Liisa nõmme, nüüdne tammik oli ka siis taustalauljate leeris, et ei saanud kurta, kõik toimis nagu kellavärk. No sa räägid väga palju sellest välisest ikkagi, kuidas midagi valmis reaalselt juba stuudios salvestati, produtseerib Dimiiksiti Masterdati, kuidas kleidid selga pandi, tantsiti ja lauldi bäkki. Aga mis toimub sinuga sel hetkel, tegelikult, kui sa ühte lukku kirjutama hakkad, kuidas üldse pihta? Tavaliselt see toimub niiviisi, et võtan kitarri kätte ja siis mingisugust rifi aretama, et mingi asi hakkab mulle meeldima. Kui sellel jätku ei tule, siis ma jätan ta paika seisma. Parimal juhul võtan kuskil diktofoniga veel mingi mobiiliasjandusega üles, jääks mulle nii-öelda meelde. Ja siis, kui asi küpseb kuskil, mina ei tea, siis alateadvuses või kosmosest saadetakse uus signaal, et no arenda nüüd siit edasi siis Marendanudki ja ja lõppkokkuvõttes sõltub ikka väga paljuski meeleolust. Et sellised parimad paremad palaksed sünnivad kas siis mustas masenduses või, või hästi selges meeleolus sellist stabiilset keskteed siis ei sünni eriti midagi, et siis võid minna kartulit võtma. Aga selline suur müstifikatsiooni uskuja sa tõesti vist ei ole, et tuleb ülalt midagi antakse sulle, sa ikka tunned, et peab tööd tegema selle nimel. Jah, ega mul kergelt suurt midagi ei ole tulnud, et kõik on ikkagi läbi läbi vaeva raskust, et aga samas noh, mingisugune anne peab inimesel olema, et selle selle muusikaga tegeleda, et eks, eks see algidee või see fraas, mida ma siis korrutama Hakani nii-öelda, mis mulle meeldima hakkab, et see peab kuskilt ikkagi pärinema. Siin mängivad kaasa kindlasti iidolid, eeskujud, oma muusikaline maitse, et see ilmselt on mul välja kujunenud juba nüüd 40.-ks eluaastaks. Et ja ma tean täpselt, mis mulle meeldibki nii-öelda maalima muusikast, kitarri, käsitsusest ja nii edasi. Läheme sinu lemmiklugudega edasi. Järgmine lugu on 2011.-st aastast, jõuame siis tänapäeva päris lähedale. Ja selle loo põhimõtteliselt tellis Owe Petersell minu käest ühele oma raadiosaate siis laulusaate võitjale Mariannele. Ja ta tabas päris hästi minu meelest selle loo meeleolule vastavalt tekstisõnum seal õige et liialt kaugele kolm punkti, mina pealkirjastasin selle veel võib-olla teistmoodi suhte lein näiteks, et et see kõlab võib-olla isegi täpsemini, kuidas kaks inimest teineteisest kaugenenud, kaugenevad veelgi, aga samas mingisugune igatsus kuskil virvendab veel. Ja miks ma selle loo välja valisin? Tol korral ma vaatasin George Harrissoni eluloofilm, oli üks filmifestival Tartus Ateenas kolm pool tundi kestis dokfilm. Ja mul on George Harrison meeldinud läbi aegade just temaga lähenemine muusikale ja see kõlapilt. Ja ma üritasin ka natuke seda tema Nissi seal jäljendada selles loos Travelingvilbris Tom Petty, kõik on kuidagi nagu ühe produtsendiga häält omal ajal välja tulnud need lindid ja üritasingi sageduste tihkus saavutada selles loos, et seriaali tehniline pool. Aga jah, meeleolu on selline. Ühest küljest nukker, mingi peatükk saab läbi, aga teisalt ka selline helge moment, et nagu alles, et et selline nukker, tugev laul. Üritades veel kuidagi küll lahkelt, aga ikkagi urgitseda Simu nendes loominguprotsessides, kuivõrd sa alustad tekstist või alustades ainult muusikast, et kumb on sul enne? Kuivõrd ma ise ei ole suur värsis, et ma olen teinud neli viis teksti lugudele, siis mul ikkagi lähtub see muusikast ja meloodiakäigust, et pigem on siis tekstikirjutajad seotud selle meloodia viisijupiga, et siis kuidagi silpe sinna peale aretada. Et mul lähtub ja muusikast. Kuivõrd tähenärija sa sel juhul oled või kui palju sa annad ette neid vihjeid, et mida sa tahad sinna saada, kuivõrd sul kangastub üldse pilt sel hetkel, kui sa lood muusikat silme ees? No mõne lauga tekib selline ettekujutus, et mis seal peab olema, mulisima midagi, et, et noh, selline see meloodiakäik juba eeldab mingit sellist tausta. Aga sageli on nii, et kui ma pean silmas just neid lugusid, kus ma olen ise ka teksti kirjutanud, siis see tuleb praktiliselt ühe üheaegselt, et ma ei pea palju mõtlema. Või siis teine variant, ma pean väga palju, mõtleme väga palju silpe otsima, et noh näiteks 96.-st või seitsmendast Uma muud viku lugu, võrukeelne tuli faktilised poole tunniga. Sest ma tuisi mugavalt ma teadsin, et noh, võru keeles eriti kirjutate, noh seal on mõnus niiviisi mängida mängelda nende sõnadega, et see oli vahva, aga kui nüüd siin vanaema Linda teksti välja mõtlesin, noh, seal oli ka mul selline aukartus, et vanaema oli just lahkumas siit ilmast. Et ma ei, ei nii-öelda eksiks sõnadega, et kirjutatakse seda, mida ma tunnen tõesti niiviisi. Ja seal ma otsisin küll neid fraase, mõtteid, et see sõnum oleks võimalikult täpne nii-öelda tahan. Teisalt jälle nüüd viimase ajalugudest linnud ja sead, mida ma kirjutasin ise tekstides puhas, selline bravuur, et mehed ja naised nende mitte just kõige paremad tunnusjooned välja tuua ja siis neid panna nii-öelda omavahel sinna võistlema, selle loo sisse, et, et see, see oli mõte, et seal ma otsisin ka tekstitükk aega, et noh, sõltub täpselt sellest hetketundest ja et palju seda materjali kuskilt nii-öelda antakse, et linnud, sead puhul oli ka mul etalon või selline eeskuju ees, et Merca, Merca mees ja Olavi Ruitlane naine, mingid lühiteosed, kus siis nii-öelda virutati kummalegi sugupoolele äsati. Ja, ja sealt seal ma sain ka üsna palju liiklusesse oma kutsetegevuses näen neid õnnetuid hingi ju sageli. Valime järgmise loo. Järgmine lugu on tegelikult selline, mida vist ei olegi kuskil õieti mängitud siia põhjuseks see, et see on tehtud ka nii-öelda küsimise peale. Mõlemad lapsed käisid ühes lasteaias Tartus meelespea ja see meelespea tunnuslugu. Aga miks me selle välja valisin, pean siiani seda lugu, kuigi teda meie seas enam ei ole. Vello orumetsast. Ta oli niisugune lahke suure südamega inimene ja me saime omavahel hästi läbi. Olen tal korduvalt külas käinud ja see jäi meie viimaseks kohtumiseks muusika nii-öelda rindel 2010. aastal Tartus külas. Ja ma mõtlesin, et selle, selle lasteaialoo pealkiri ka tal meelespea konteksti sobiks väga hästi just Vello väärikas tämber. Ja siis Ursele oja nooremad laululapsed, et paneme nad niiviisi ühe loo sisse. Ja sellisena see sündis. Ja nagu hiljem siis tagasisidena lasteaiast ka öeldi, et see kuidagi jääb ka külgeta pakub nii-öelda, et see viis jääb meelde ja on ka selline lastekeskne, et seetõttu ma tooksin selle nii-öelda esile ja mis veel nii-öelda Velloga meenub konkreetselt, siis ma olen talle kirjutanud kokku neli lugu, üks on senine sahtlis, tegelikult ma ei tea, millal see ilmavalgust näeb, aga küll ta kunagi näeb. Aga lihtsalt üks seik, kui me sõitsime Tartust Tallinnasse tal oli ka aeg-ajalt ikkagi kangema kraami järele ja siis ma küsisin ta käest, et kuidas ikkagi jaksad niiviisi. Ja siis ta omale rahulikul moel noh nagu ta ikka oli väga rahulik, selline sõbralik, vilis rõõmurdsi, mul on pikaajaline kogemus. Täpselt sellisel moel ta mulle ütles, siis. Minule jääb see meelde. Lapsepõlve käidud tee, päikselepatriinu. Vallatud neeti mängu uus ÕS. Aastatel on Ainar Rutt üks kõrt, lõpeb muinasjutt muutustele vastu. Peeaa, armas väike meelespea. Lood ja laulud jätkub ning külaliseks ikka Meelis Leis. Ole hea, Meelis, kas oskaksid võrrelda muusikat kuidagi nagu fotodega või et selles mõttes, et nii mõningatki, lood, mida sa juba kirjeldanud oled, mingis mõttes on väikesed pidepunktid sinu enese elust. Et kuivõrd palju sa võiksid kohelda oma muusikat kui fotoalbumit, et kui sa neid kuuled, siis löövad pillid silme või nad mingil moel jäädvust. Vaat sinu elust, kilde on lood sinu jaoks lihtsalt fantaasiakillud. Ma arvan, et muusikalised lõigud, mis lugudena lõpuks väljenduvad, on kuskilt ja unistustest pärit. Et inimene fantaseerib, aju puhkab ja siis tekib selline vaba oleski ilu ja sealt need ideed. Aga kui ma nüüd oma seda albumit kokku panin, siis tegelikult küll tulid täpselt sellised reetsed mälupildid ette, millega seoses, kuidas ma seda lugu tegin, aastaid ei ole kuulanud seal lugusid, seal oli 94.-st erinevaid räkke. Et siis tuli küll lausa selline nii-öelda infovoog tuli sisse, et ahah, jah, seda tegid, seda tegin. Aga kui sa küsid, et kas mingeid fotod on niiviisi olemas, ei, seda ilmselt mitte, aga mingi pildirida hakkab liikuma, et pigem videofilm. Läheme edasi sinu poolt valitud järgmise looga, mis sinu senisel muusikuteel sulle armas? Jah, see on üks tegelikult viimase ajalugusid 2014.-st aastast. Aga idee on vanem ja miks ma valisin selle siis selle loo tekkelugu muiaks endale ulmeline. Ja see lugu sündis sisuliselt unenäos, kui siin sa juba fantaasiast räägitud ja unistamisest siis Ursele oja kutsus mind kunagi jõulutähe žüriisse, nooredvokalistid esinevad, seal laulavad nii-öelda võistlevad ja kuidagi vahetult enne sellele selles žüriis osalemist. Mul öösel tekkis unenägu, mida ma hommikuni mäletasin. Väimela võimele on üks väike kohakene Võru külje all. Ja seal on Frišokkade tagaaiamaad lapikesed ja seal lapikese nõlval mängis ansambel väikeste lõõtspillide ühing Marko Matverega eesotsas. See oli nii selge, uni klaar. Ja peale seda nende keika lõpu hakkaski versioon kujunema peas. Ja see oli unenäos. Ja ilmselt ta kordus kordus, kuniks siis ma hommikul olingi nii-öelda selle viisi meloodia lummuses. Ma võtsin oma ofoni kitarri, et teisi mitte segada, läksin siis sauna, sauna leiliruumi ja ümisesin siis kitarri saatel selle viisi sisse ja siis ta jäi sinna nii-öelda settimise idee aastaks-kaheks. Ja kuniks siis nüüd möödunud aasta teises pooles ma leidsin, et nüüd on paras aeg see lugu siis teoks teha. Et ma olen tahtnud juba ammu tegelikult sellist elegantset estraadi kuidagi saada programmi sisse ja siis sai mõeldud, et see võiks olla duett, et selline käsikäes duett sõnumi poolest ka, et loojuv päike või midagi sellist. Ja üllatus-üllatus, lisaks sellele, et see unenäost kandusse meloodia nii-öelda pärisellu haakub selle teemaga ka tegelikult väikeste lõõtspillide ühing ja mis nimede labasel moel nimelt selle bändi trummar on teinud siis osutanud kaasabi selle loo Sis Brassi seade koostamisel, ehk siis Swing n Joy Orchestra rassirühm mängib seal nii-öelda reaalselt kaasa. Ehk siis Aivar Vassiljev ja tema sõbrad ja teksti sellele loole on kirjutanud siis haigule Aivari elukaaslane Kelli Uustani ja loo pealkiri on sosinad tuules. Teist nii-öelda põhivokaali laulab seal Vaike Hannust ja, ja mis seal veel selle loo juures nii-öelda minu jaoks põnev alltekste. Just see Nad, mõlemad Vaikega tol hetkel olime sellises totaalses unistamise faasis, et kuidagi kõik asi klappis, jooksis kokku, et kaks inimeste unistavad meeletult, on vaja seda elegantset estraadi tarvis just seda sõnumit. Ja, ja tagatipuks, kui ma seda lugu kuulan, siis mulle mõjub see nagu sellise rahustava palsami. Näete, et kui tuju on halb või kuidagi mingisugune asi häirib, siis pane see lugu peale, kuula ja valmis, sobib kõigele lisaks selle looga ma tegelikult tahaksin tervitada kallist kellukest maile tavaliselt ju kedagi eetri vahendusel tervitanud, aga erand kinnitab reeglit. Nii et olles tervitatud Sosinaid. Kui naeratus huulil sulgi Mees olla on jälle. Mind veidi siiski vaeva eksa. Meile ees kõik teed, kui ma sul veel on minu ja eteiga, eks. Kaks. Raske nii-öelda pähe tüvega ja siin. Olemegi lood ja laulud saates jõudnud selle viimase looni, mille sa, Meelis täna meile välja vali, tule, hea, räägi meilegi sellest. Aasta siis oli 94 parem ja ägedam versioon 95.-st aastast Tallinnasse linnahallist salvestatuna. Ma ei saa üle ega ümber ruma moodust, et see on ikkagi muusikalises mõttes meie jaoks emalaev. 89.-st oleme seda bändi teinud siiamaani, tõsi, vahepeal puhkasime mõned aastad. Ja loo pealkiri on ka sisaliku tee ja sealt edasi kivid jätab jälje, et selle loo saamislugu on ka mõneti minu jaoks kummaline, et oli selline meeleolu jälle ülikooli ajal Tartus külje all, seal oli üks üürikorter vannitoas kaks suurt rotti ja tarvis unistada, et pluss siis see, et seesama sisaliku tee, tegelikult oli mul keskkooliaegse lõpukirjand üks teema, et kuidagi hingelähedane sõnum mind kõnetas, kõnetab siiamaani. Ja tuli see lugu ära teha, aga noh, miks, miks see on oluline, et see lugu üldse niiviisi sündida, nii et tegelikult oli seal tõrkeid selle loo salvestamisel, omaaegne helimees 94. aastal ütles, et kuulge see tekst ei kõlba küll kuhugi, et tellige ikka Fixi väsi mehe käest õige. Ja ka ütle ka kuulajatale kellelegi. Karl Ristikivi, et see tekst ei sobinud kuidagi, et siin ei ole neid papa papad, Paan papa, papa, papa sellist riimumist ei ole ja nii edasi, et ei saa ju niiviisi laulda. Siis ma mõtlesin, et aga mulle meeldib Stingetestinga jutustab aeg-ajalt, et ta ei või ei otsi neid riimuvaid värsse seal lõpus niiviisi ridade lõpus, et miks mina ei või on ju okei, ma olen noor ja roheline. Aga ma jäin endale kindlaks, et ma teen ikka niiviisi, nagu mulle meeldib ja seda enam, et noh, me ikkagi bändiga ühiselt maksime selle stuudio kinni, et ei saa niiviisi, et keegi dikteerib seal meil ei olnud otsest produtsenti, me kõik olime demokraatlikult iseenda produtsendid seal. Ja siis arvestasime ära ja ma olen selle üle uhke, et see sai salvestatud, sest ma arvan, et see sisaliku tee, võib-olla see selliste uma muud olemust kajastab kõige paremini. Suur tänu Karl Ristikivile selle teksti eest. Et ilmselt selle tekstilise lugu sellisel moel sündis. Aitäh sulle, Mehlis meile külla tulemast, oma lugusid mängimast rääkimast ning soovime sulle viljakat jätku aituma. Mida sa teed mööda häid? Ja VK või see aasta ma. Tulemata jäänud sõna. Dialoogi talle lähevad kuidas muidu kätte. Saada.