Vikerraadio. Tere hea vikerraadio kuulaja kuulama rahva teenreid ning täna on siin meie uhiuue rahvateenrite laua ümberkohad sisse võtnud Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja võtame siis lõppeva nädala sündmusi kokku ja siin. Mõtlesime, et kas, kas teeme kõigepealt selgeltnägijate tuleproovi. Aga, aga jätame selle saate teise poolde, ehk siis arutame arutleme teemal saate teises pooles, kus siis on Vladimir Putin. Aga, aga, aga võib-olla alustaks ikkagi koduste teemadega ja sellega, et milles siis lõppeval nädalal on Eesti ajakirjanduses kõige rohkem räägitud. Arusaadavalt on Eesti ajakirjanduses kõige rohkem räägitud koalitsioonikõnelustest. Ja ma pean ütlema, et sellel nädalal me oleme lugenud ka siiani ehk läbi aegade kõige detailsemat kirjeldust selle kohta, mis ikkagi toimub läbirääkimiste ruumis millega keegi välja tuleb, millised on kellelegi exceli tabeleid, kas need jäävad lauale või pannakse sahtlisse. Ja ma, ma olen ise ka oma pika ajakirjanikukarjääri jooksul korduvalt kajastanud uudisteajakirjanikuna koalitsiooniläbirääkimisi ja ma pean ütlema, et sellise detailsuse ja süvenemise astmeni ei ole me küll mitte keegi mitte kunagi, vähemalt oma ajakirjanduslikus töös. No ma arvan, et see põhjus on tegelikult selles, et, et koalitsiooniläbirääkimistel ei tule uudist et sealt ei tule sisulist uudist ja siis ei jää midagi muud üle, kui kirjeldada tegelikult ruumi, kus, kus sündmus toimub. Ja Eesti poliitiline leksikon on sel nädalal saanud uue sõna või väljendi või ametinimetuse. Kui ma siiamaani noh, näiteks teadsime, et kes on juhtmed, juhtmed olid siis reeglina poliitilised nõunikud, ministritel või abijuhtmed, see siis nüüd on tulnud uus termin eesti poliitika leksikas, selleks on pliiatsid. Pliiatsid on siis Nende kõikide osalevate kõnes osalevate erakondade, need inimesed, kes teevad siis märkmeid sellest, mida koalitsiooniga räägiti ja mida kokku lepiti ja, ja mis, mis on punktid ja, ja see on ka üks põhjus, miks nad erinevatest erakondadest on, need pliiatsid on, on siis see, et kahtlustati, et muidu esipliiats kirjutab selle kokku kogu kokkulepitu, mis on ühele kõige suuremale erakonnale kasulik, et nii, et pliiatsid siis uus mõista Eesti poliitikas. No jääme siis ootama, et mida on pliiatsid juba kirja pannud, ega väga palju ei ole, me ei ole saanud tõesti väga paljudest ja edusammudest. Silmunud hammas ja Karin Kangro artiklile, et kuidas on olnud need läbirääkimised esimesel nädalal, et siis jah, et, et see on nagu ka esimene väga-väga detailse suured detailse astmega artikkel selle kohta, mis seal nagu suletud uste taga tegelikult toimub. Ajakirjanik ise saalis on, aga kui vaadata seda, mis nagu nagu laiemalt tegelikult ajakirjanikele iga nende kõneluste järel on, siis need jutud on ikkagi poliitikutele nelja, nelja poliitiku poolt, kes tulevad sinna pressikonverentsi laua taha ikkagi väga ümmargused. Et me ei, me ei ole ju tegelikult ju mitte mingeid väga, aga konkreetseid kokkuleppeid või lubadusi kuulnud, et noh, kõige rohkem olen kuulnud sellest, millest, mida ei tule, on ju, et ei tule, on ja sõjaväestatud piirivalvet või mis iganes, onju. Aga, aga mis on need väga detailselt kokkulepped? On veel kuulnud ei ole, et ju siis need jäävad siis nagu kõneluste lõpp. Seal on lubatud seda, et öeldakse kõik korraga välja. Kui need noh, igapäevaselt nagu need pressikonverentsil natukene nagu Lonzonsiks muutunud, et et noh, ka täna siis seda küll ei tehta pärast kella seitset õhtul on võimalik siis kõikidele kõnelustes osalevate erakonna juhtidele helistada ja küsida, millest siis täna nagu räägiti, aga aga tuule lihtsalt laua taha ja rääkida suhteliselt ümmargust juttu, ma ei tea, kas sellel on mõtet. Noh, aga siiski üks väga oluline nüanss Aga aga ega eri, eriti nagu need väga See see näitab seda, et kõik on veel laua taga koos, et keegi ei ole lahkunud. Eestis jätavad me räägime ikkagi nelja erakonna võimalikest koalitsioonides. Väga oluline sõnum, aga, aga jah, ma, ma juhiks tähelepanu paarile nüansile, et et nii, nagu nagu arvata oli, julgeoleku vallas, on, on see ühisosa. Need on väga suur, nad on suutnud selle selle valdavalt ära kaardistada, nad on isegi kokku leppinud jah, et sõjaväestatud piirivalvet. Piiriga tehakse mitmeid olulisi toiminguid, aga, aga valdavalt julgeoleku küsimustes suudeti kokku leppida ehk siis see, mida peeti valimiste keskseks teemaks või mille alusel võiks valija välja tulla, see ei olnud koalitsiooniläbirääkimistel eriti suureks probleemiks või arutelukohaks pärast, et valdavalt on erakondade seisukohad ka ju julgeoleku ja riigikaitse küsimustes väga ja väga sarnased. Aga palju huvitavam olukord tekib kindlasti maksude vallas, sotsiaalia vallas ja ka demokraatia paketi osas, kus siis me järjest rohkem kuulame, et need erimeelsused on väga suured. Tema on minu meelest selle demokraatia paketi juures on see, et vabaerakonna üks peamisi lubadusi või jutt, millega nad valimistel tuge said, oli see, et nad rääkisid, et erakondade riigieelarvelist rahastust tuleks vähendada ja nõnda edasi, et mõnes mõttes on vabaerakond keerulise dilemma ees, et nad alles hakkavad erakonda üles ehitama. Ehk neil on seda nii-öelda riigieelarvelist raha tegelikult sellise erakonna struktuuri ja võrgustiku ülesehitamiseks kõige rohkem vaja. Ehk koalitsioonikõnelused on selles mõttes päris huvitavad, et et ka, kuid kui jõuliselt nüüd, kus vabaerakond on mitte ainult Parlamendis, vaid ka koalitsioonikõnelustel, kui jõuliselt nad selle teema tõstatavad. Või see vaibub ja vaibub mingitel põhjustel. No ja siis noh, tegelikult on küllalt tõenäoline, et see vaibub, et selleks, et mingisugust suuremat riigireformi ette võtta, selleks on vaja väga suurt jõudu ja väga suurt üksmeelt, et, et ma mul on seda, on väga keeruline ette kujutada, et selline algatus ühe väikse erakonna poolt võiks, võiks selle piisava suure jõu saada. Ei no ma ei pea isegi seda jõudu, vaid selle teema tugevalt tõstatamist, et, et see minu meelest nagu oluline, et kui sa väga paljuski purjetanud sellel pinnasel on ja parlament on ju, et siis sa nagu unustad selle temaatika üldse, et noh, minu meelest eile, kui see teema oli laual, kogu see riigireform ja sellest ei räägitud mitte ühte sõna Mõtle, kui hea neil on näiteks taganeda parlamenti, öeldes, et meie demokraatia paketti läinud läbi, et suured lepivad omavahel kokku ja meie siin, kes me seisame demokraatia eest ei, ei saanud oma sõnumiga välja tulla. Muide, vabaerakond on siiski saanud oma oma esimeses rahastamisskandaalikese, kui nii võib öelda, et õhtuleht kirjutas sellel nädalal sellest, kuidas Silberauto omanik Väino Kaldoja tütar ja tema sõbranna tegid annetuse professor Jüri Saarekampaania heaks. See on muidugi huvitav lugu, et selles õhtulehe artiklis kõlavat lauset õhtulehel tekkisid küsimused ja õhtuleht tõstatas selle, need asjad on, ma lihtsalt ütlen, et see ja seda nii-öelda kompromiteerivat justkui paketi pakuti enne valimisi ka teistele toimetustele. Ja teised toimetused ütlesid ära sellest, et, et see oli nii silmnähtavalt nagu suunatud enne valimisi mingeid tulemusi mõjutama. Ja õhtuleht tegi nüüd selle ära, pani juurde, meil tekkisid, küsimused on ja noh, väga mage lugu on ju minu meelest vähemalt ei tehtud siin ennem valimisi see nagu. Aga kas see näitab järsku midagi ajakirjanduse kasvamise kohta, et et, et selliseid valmis tehtud skandaali pakikesi ja ajakirjandus ei paiska enne valimisi eetrisse, mis on ilmselgelt üle üle võlli kuigi ma ütlen, et aga, aga need küsimused olid õigustatud, et, et kas ja kuidas, et kas see oli nüüd perekondlik kannatus, mis annetusse ikkagi oli. Et need küsimused, need küsimused olid õigustatud? Ma arvan, et jah, aga noh, küsimus on selles, et miks need skandaalid nagu tekivad, onju et ega, ega nende skandaalide mõtlen varem, varasematel kordadel, nüüd viimasel ajal ei ole nende valimiste teema, minu meelest ei ole päris mitmed viimased valimised ühtegi suurt skandaali nagu toimunud, onju et mis selliste nagu skandaalide nagu mõte on, et, et kindlasti see mõjutab nagu valimistulemust, sellised skandaalid, mis enne valimisi nagu tekivad, küll aga mõjutavad neid hilisemaid koalitsioonide kokkupanekut ehk seda, kes kutsutakse kõneluste laua taha, või Mik, keda ei kutsuta sinna. Et pigem sellised skandaalid, nagu me võtame näiteks just näiteks Need on puudutanud reeglina just Keskerakonna skandaalid, tegelikult ju konsolideerivaid Keskerakonna valijaid hoopis jälle pekstakse, meie omasid on see efekt on ju. Aga reaalselt see valimistulemust ei mõjuta, ta võib-olla isegi suurendab seda valimistulemust, aga mis nende selliste asjadega mõte on olnud poliittehnoloogiliselt, et et teha selle erakonna pääs hiljem koalitsiooni, nagu keeruliseks on, selles mõttes on väga minu meelest sümpaatne, kui kui need vahetult enne valimisi selliseid skandaale nagu välja ei tule, et pigem nad tulevad palju varem või siis pärast valimisi. Varasematel aegadel 10 15 aastat tagasi oli see küllalt tavaline, et suhteliselt vahetult enne valimisi mõni suurem skandaal välja korjati, olid suisa nagu selline poliittehnoloogiline pakett olemas, et ainult anna oodata, millal. Kuna jätkuvalt koalitsiooniläbirääkimiste ruumist meil sisulisi uudiseid ei ole, et siis võiks ju veel nii-öelda huvi üleskütmiseks rääkida sellest, et mida siis kohvipausidel räägitakse ja ja noh, mis seal salata, kohvipausidel on arutletud ka selle üle, et kaks päeva pärast valimisi helistasid vabaerakonna inimesed siseministeeriumisse ja küsisid, et millal siis meile kantakse erakonna toetust. Et ma ei tea, kas see vastab tõele või ei vasta või, või, või, või tuleb seda võtta naljana, noh tõenäoliselt tuleb seda võtta naljana, ma arvan, et päris hea nali, mille üle arutleda, aga aga jah, ütleme, et ka see käib ka selline arutelu käib siis koalitsiooniläbirääkimistel juurde, mis ei ole, mis ei ole üldse halb, et selline eluterve huumor, miks mitte. Aga sotsiaaldemokraatliku erakonna roll nendel valimistel on olnud või valimistejärgsel perioodil on olnud väga huvitav. Et kui te panite tähele, siis kaks päeva pärast valimisi, sotsiaaldemokraatlik erakond oli, oli väga, väga pire või pirts ja ega nad väga palju koalitsioonipartnereid ei tahtnud näha ja ja IRL-i välistamine oli ka peaaegu õhus ja oli, oli selline tuntavalt nii-öelda positsioonide kättevõtmise aeg. Ja, ja vahepeal olukord oluliselt muutunud, sotsiaaldemokraatlik erakond on muutunud oluliselt pehmemaks, räägib et tuleb ikkagi teha laiapõhjalise maalt, tuleb rääkida ka IRL-iga ja, ja tõenäoliselt on siin põhjuseid mitmeid, aga üks põhjus võib peituda ka selles, et, et isegi kui teha vabaerakond, sotsiaaldemokraadid ja reformierakond 53 häälega on Riigikogus väga keeruline manööver. Ehk siis väga paljud komisjonid jääksid juhtida opositsioonipoliitikutele, mis tähendab ühtlasi seda, et otsuste langetamise mehhanism muutub väga keeruliseks ja ka suuri reforme. Sellise koalitsiooniga on väga keeruline teha. Samas sotside puhul ei maksa unustada ka seda, et nad on tohutult pikalt olnud opositsioonis, nüüd viimase aasta valitsuses, mis ma saan aru, et erakonnas on tekitanud mõnusat elevust ja liikumist, on, on, on, on osaletud päris protsessides ja päris protsesse mõjutada, et et ma kujutan ette, et ka erakonna sees on selliste huvi valitsuses jätkata päris tugevalt olemas. Nojah, et see loogika on ju tegelikult see, et, et kus sa saad nagu elu rohkem mõjutada, kas opositsioonis ja koalitsioonis olles Aniad koalitsioonis olles võib-olla su nägu mingil hetkel nagu kaob on ja kas reaalselt saada ikkagi mingeid otsuseid mõjutada? Taanis olles sa saad oma nägu säilitada ka reaalselt, sul on ikka väga keeruline mingeid otsuseid mõjutada, aga eks eks juurde tuleb arvestada ka seda, et kuuludes koalitsiooni, on, on ka erakonna noh, ütleme selline staffi nagu lihtsam nagu üleval pidada. Et sa saad nagu tuua need esimees tasemel, kes lähevad valitsusse uued liikmed, parlamenti, sa saad tuua igasugu poliitilisi nõunikke ja nõnda edasi, et see on nagu kindlasti erakonnale struktuuri toimimisele ka kindlasti nagu oluline koalitsiooni kuuluda, et see, see, see ei ole kindlasti kõige esmatähtsam asi, aga see ei ole ka kõige vähem tähtsam asi selle juures. Kusjuures noh, ma ütleksin ka, et, et tõeliseks poliitikuks kasvatakse ikkagi läbi ministri ameti, et see on see positsioon, kus saadakse endale tõeliselt tõeliselt nägu poliitiku nägu ette ja see, et erakonnal on võimalus nii-öelda inimesi läbi jooksutada ministriametites või noh, need pidada ministri mõtled, et see on, see on väga suur asi endale tulevikus ka häältenumbrite kogumisel Aga noh, ütleme, ministrikohad on praegu veel jagamata. See on muuseas väga huvitav, millele sa praegu tähelepanu juhtisid varasemate koalitsioonikõneluste puhul me oleme alati näinud seda, et et juba üsna varases staadiumis hakkab ajakirjandus spekuleerima ministrikohtade isikute mille iganes üle kohtade jaotuse üle koalitsioonis, siis nüüd ei ole me näinud mitte ühtegi lugu sellest, kes võiks olla ühel või teisel postil. Järgnev peaministri koht on vist ikkagi teada. Peame, et suure tõenäosusega jah, on, on tõenäoliselt teada, et, et võib arvata, et see, see kuulub Reformierakonnale ja son, Taavi Rõivas, aga kõik teised kohad on lahti. Just ja lisaks on ju tavaliselt on ja kindlasti see teeb asja keerulisemaks see, et on laua taga, on ja neli erakonda, mitte mitte kaks või kolm, on ju, et see teeb asja väga palju keerulisemaks. Aga jaa, ja noh, on ju ka veel üks, üks lisanüanss, et tavaliselt pannakse ka noh, selline kokkulepe tehakse, et mis tuleneb ikkagi sellest loogikast, et on vähe vähe erakondi valitsuses on see, et see, see erakond, kes ei saa siis nagu peaministri tooli ehk nagu suuruselt järgmine saad näiteks mingi teise tähtsa ameti näiteks presidendi ameti, et noh, kõik niisugused kokkulepped tegelikult vaikselt hakatakse ju tegema, et presidendivalimisteni ei ole ju üldse kaua aega, et noh, praegusel hetkel on ju tegelikult väga keeruline, kus IRL ja sotsid on sisuliselt võrdse toetusega saanud nagu on, ja parlamenti, et kummale justkui see peaks minema, kas on kõik praegu see, mis ma siin räägin, on selline kohvipaksu pealt nagu ennustamine, et et kõik need asjad on tõenäoliselt ka veel üldse nagu lauale tõstnud. Üks üks asjaolu, mille millele tasub tähelepanu pöörata, on ka see, et selle valitsusperioodi ajal on Eesti 2018. aastal Euroopa Euroopa Liidu eesistujamaa ja, ja ma saan aru, et kaalumisel on ka siis ühe sellise lisaministri positsiooni loomine, kes, kes siis aitaks seda väärikat perioodi nagu hallata, mis annab tegelikult ka ühe ministrikoha siis valitsusse juurde. Eesistumisminister aga, mis puudutab Reformierakonna positsiooni, siis mulle tundub, et, et see on, see on ka siin läbirääkimiste käigus muutunud, et Reformierakond üritas alguses mängida seda mängu, et nii tulemused on käes, teeme nüüd ruttu ära, et moodustame valitsuse ära, teeme kähku ära, et asjad tehtud, asi otsustatud. Aga siis, kui hakkasid teised erakonnad pidurit tõmbama, jätsid oot-oot-oot, et võib-olla ikkagi need asjad ei käi nii kiiresti ja et me peaks hakkama nüüd ikka siin ühte ja teist kolmandat vaatama ja kindlasti sotsiaaldemokraadid räägivad palgavaesusest väga põhjalikult, võib-olla ka IRL sinna juurde ja nii edasi ja nii edasi, reformierakond ütleks, et räägime inimeste sissetulekutest, olemuslik erinevus, kuidas, kuidas pliiatsid selle konkreetselt seal laua taga siis kõik kirja panevad? Tõenäoliselt panevadki erinevalt. Aga, aga, aga, aga et nüüd on siis Reformierakond ka ühel hetkel nagu selles situatsioonis, kus nad on öelnud, et jah, aega on küll, arutame, kaalume, vaatame, mis saab ja, ja see seeläbirääkimiste tempo on nüüd ikka nii alla läinud, et võib arvata, et see võib kesta siin veel nädalaid. No ma saan aru, et seal nagu olemuslik nagu erinevused, kui algselt oli mõte võib-olla teha nagu need asi ära nagu lubaduste põhiselt panevad kõik erakonnad oma kolm-neli suuremat lubadust, mida nad tahaksid nagu koalitsioonileppesse saada kirja ja siis panema rahalise summa nagu exceli tabelis juurde, arvutama, kust me siis võtame siis nüüd on see asi läinud rohkem nagu probleemipõhiseks aruteluks, et mida me tahame nagu saavutada ja kindlasti see nagu aega aeganõudvam. Aga ma arvan, et põhimõtteliselt see on nagu mõistlikum tee. Jah, sellepärast, et see on, see kaardistab ikkagi ära ka eesti mingiks mingiks ajahetkeks, et ei ole lihtsalt nii, et me nüüd valimispõhiliselt lahendamine projektipõhiselt. Samas vaates Reformierakonna positsioonist siis nemad on ju olnud valitsuses nii pikka aega, et nende jaoks ongi seal täpselt selline üks vahepeal. Mõnes mõttes on see objektiivne see, et, et see niimoodi mõeldakse, sest olgem ausad, on ju, riigieelarvest on väga valjud nagu kulud on ju selgelt ju sisse kirjutatud, sa ei saagi seal ümber, mängimisruumi on ikka väga vähe, tegelikult. Ja aga ma ikkagi tulen veel seal ei saa Anneli Ammas artikli juurde, et seal räägiti ka sellest Exceli tabelit, kus igaüks pidi siis kolm lubadest välja valima, tõsi, ma saan aru, et vabaerakonnal on see keeruline, sest nende nende programm oli üldse vist kolm lehekülge pikk ja et sealt sealt seal ei olnud ju nii palju nii palju midagi kirjas, et et nüüd ma olen kuulnud, et nüüd nad kirjutavad oma programmi juurde pärast valimisi, aga aga, aga samal ajal see artikkel väitis ka seda, et mingi paar paar lõiku hiljem, et lõpuks erakond nimetab kolm olulist asja, mis siis kindlasti peaksid olema nende lubadustest selles järgmises koalitsioonileppes, et noh, sisuliselt on see sama, lihtsalt sõnastatud on teistmoodi ja Exceli tabel on ikka sahtlis edasi. Et mõneti mõneti või see, see, see põhimõte ei ole ju muutunud, et ikkagi noh, erakonnad peavad oma mingisugused põhilubadused sisse saama, et sellest ei ole need koalitsioonikõnelused taganenud. Ma väga hoian pöialt, et IRL-i valimisprogrammis onutiks originaalse maid lubadusi, et eesti hagijas tuleb nimetada ametlikuks koeratõuks tähendab ka koalitsioonileppesse. Ja et räim püsib ikka rahvuskala edasi jätkates samal samal lainel Aga kui siin juba IRL-ist juttu oli, siis, Aga IRL-ist rääkides tuleb tõenäoliselt rõhutada seda, et nii palju, kui ma nüüd jälle sealt kuluaarides juttu olen kuulnud, siis IRL-i poliitikud on läbirääkimistel magusam kui mesi ja ja võib-olla ka mitmeski küsimuses madalam kui muru, ehk siis nad on väga konstruktiivsed, üritavad kaamerat rääkida ja, ja tõepoolest võtavad väga tõsiselt, et vaatamata sellele aastasele õhus olekule nad kolivad jälle Reformierakonnaga kokku. Et see on, see on ka üks väga huvitav areng, et, et väga kiiresti toimuvad need muutused, et pruugib vaid valimised ära oodata, kui, kui me juba valimistejärgsel päeval näeme pisut teistsugust No eks siin võiks kurat neid samu sõnu, mida me enne sotside kohta ütlesime, et opositsioonis on tore olla, aga, aga päris elu käib ikkagi valitsuses, et sealt ilmselt kas leplikkust tuleb. IRL-i üks suurimaid möödapanekuid valimiskampaanias oligi see, et pärast valitsusest lahkumist ei suudetud oma lahkuma sundimist ei suudetud oma kibestumust nagu varjata. Ja tegelikult kogu valimiskampaania oldi nagu väga kurjad ja tigedad. Et see algas juba tegelikult ju mäletate arvamusfestivalil, kus sina, Lauri, vaid kindlasti ka selleni, et kus kus Juhan Parts heitis ette Reformierakonnale, et umbes stiilis 10 aastat on olnud Eesti majanduse stagnatsioon ja midagi pole tehtud ja siis vist Gert tiivas tuletas talle meelde, et kes on olnud siin viimased viiel aastal kõige kauem nagu majandusministritoolil istunud. Et, et see oli nagu niisugune, et ma arvan, tigedus sihuke tige hoiak maksis IRL-il päris palju, et pidevalt nagu räägite, küll nendega oleks tahtnud valitsuses olles teha suuri asju, aga paha Reformierakond ei lubanud. Aga mis sõnumi selline asi saadab valijaskonnale valijaskonnale saadab, et sa oled vaatamata sellele, sa said suuri sõnu, sa ei suuda neid ellu viia, aga miks siis sind valima, et IRL-il maksis kätte see No pigem ikkagi ma pakun, et IRL-i kõige tõsisem probleem oli seotud sellega, et nad, kui nad eelmised valimised üritasid imele kompekile mängida, siis seekord mängisid nad lihtsalt ühele kompekile, ehk siis sellele 500-le eurole, mis märkimisväärset osa ühiskonnast ei puudutanud kuigi suurt osa siiski jah, ja, ja nad ei suutnud seda piisavalt oma muu kuvandiga selgitada, need ei tulnud välja selliste selgelt rahvuskonservatiivsele erakonnale, omastelubadustega ja, ja ka reklaamidega kogu selle kuvandiga ühel hetkel ka see maksis neile väga tõsiselt kätte, nii et et ilmselgelt nad, nad sihtisid valesti, positsioneerinud ennast valesti ja see maksis neile väga kurjalt kätte. Aga, aga ma arvan, et need ei ole kõik põhjused, et IRL-il noh, nii nagu me ajakirjandusest loeme, on, on põhjust väga sügavaks sisekaemuseks. No ja iseenesest on ju ka huvitav see, et seda IRL isegi segmendi valijad, valijaid oli seekord rohkem kui ei kunagi varem, sest ega ju EKRE ja vabaerakond ja IRL on enam-vähem ühe ühe ühe kandi erakonnad ja, ja noh, küllaltki sarnaste maailmavaadetega, et, et see on huvitav, et, et selle, selle, selle positsiooni valijaid oli valimistel seekord rohkem ja ometi IRL suutis selles selles mängus oma positsiooni kaotada. Jah, et ma arvan, et sellest on IRL-ist tegelikult suhteliselt tüdimuseni räägitud, et seal võib ka juurde tuua selle, et et kas ainsa parlamendierakonnana kooseluseaduse suhtes nii jäiga positsiooni võtmine tuli kasuks või kahjuks, et et pigem see võib olla, peletas neilt nooremaid valijaid ja, ja samas nad ei saanud olla Ekrest selles vallas nagu radikaalsemate seisukohtade väljendamine, see võiks kindlasti ka mõjutada mingi osa nagu valijate kadumisest nooremate valijate hulgas ja nõnda edasi, et seal oli palju asju, aga loomulikult see, et kogu valimiskampaania sihuke reklaami kumanud nagu tehti nagu ühel isikul ehk Juhan Partsile, et, et see oli ka nagu ma arvan, nagu mööda. Sellel nädalal veel päris mitu uudist ja üks konkreetne uudis on sellest, et Urmas Reinsalu, IRL-i senine esimees teatab, et astub tagasi. Ja suve hakul valitakse IRL-ile uus esimees, kes kindlasti ei ole Urmas Reinsalu kes suure tõenäosusega ei ole ka Juhan Parts, kes tõenäoliselt ei ole ka Ken-Marti Vaher. Ja, ja küsimus on siis selles, kes on järgmine. Poolt mõtlen, et Reinsalu tagasiastumine on loomulik erakond kaotas nii palju kohti, sisuliselt kaotas valimised. Ka ta ise, veel ei kandideerinud ka peaministrikandidaadina, vaid Telegeeris selle Juhan Partsile, mis, mis näitab ka võib-olla juba, et ta ei olnud enne valimiskampaaniat kindel, nii et ta on arusaadav, et sellises olukorras erakonna esimees astub, astub tagasi, aga ma arvan, et see kes, kes on Reinsalu järglane, on huvitav. Mart, see olla ei saa, sest kui nüüd tsiteerida Erki Noolt, siis parts ütles, et ka Juhan failis, et ma edasi seda tsitaati siinkohal ei jätkaks. Ja minu jaoks on IRL nagu avalikkusele aga Urmas Reinsalu väljaütlemised on olnud nagu jätnud sellise mulje, nagu, et see Reinsalu oleks kohe teatanud, et ta soovib kohe tagasi astuda ja ja et et see kõik on nii olnud sedapidi olnud, et noh, tegelikult nii palju kui mina olen kuulnud IRL-i poliitikute käest siis tegelikult ikkagi käisid väga teravad arutelud selle üle. Ta võimu loovutamine või, või üleandmine ei käinud nagu sugugi nii lihtsalt, et seal sisenesid selle sees olid väga suured teravad vaidlused. On iseenesest aastal 2015. Nagu miks Reinsalu selle lükkas, juunikuusse, miks ta kohe tagasi astud, vot see minu jaoks arusaamatu, et see tekitab tõsiseid küsimusi selle kohta, et kas, kas sellega ei soovita ma ikkagi nagu mingeid lastes esimene emotsioon maha ja seejärel nagu mingeid jõu jõuohje enda käes edasi. No samas jälle sellest ma saan küll aru, et sel ajal, kui praegu on käimas koalitsiooniläbirääkimised, siis ei ole, on erakonnal väga keeruline kahte laeva juhtida, et, et see valitsus tuleb kindlasti ära moodustada ja siis hakata oma erakonna sisekaemusega tegelema, aga see, mis ma tahtsin öelda, on see, et aastal 2015 on, mis on siis tõesti moodne ajastu, on IRL-i kuvand siiski ju pintsak, pintsak, lipslastest, meeste erakonna kuvand, et, et minu meelest, mida ma olen ka siin korduvalt öelnud, see on naiste puudumine, IRL-is väga-väga tugev probleem just nimelt praeguses kontekstis, kus, kus, kus väga palju räägitakse sellest, et kui, kuivõrd palju võiksid naised juhtivatel kohtadel olla või mitte Ma olen, ma saan aru, et meil on arvestada, vaadates siin viimaseid uuringuid päris hästi, vähemalt eraettevõtluses 35 protsenti naisjuhtidest on tänasest parem kui parem kui Lääne-Euroopas. Tänases Eesti Päevalehe laupäeva lisas on siis toodud välja ka selline tabel, et kui parlament koosneks naisteks kogu võimeliseks parlamendist naiste käes kes oleks need 51 naist, kes võiksid olla Eesti parlament? Päris vaimukas mõtlemine. Et seal noh, võib-olla ka mõningaid nimesid, mis nagu üllatavad, et kelle, kelle päeval, et sinna sisse ei pannud, aga ja mõningaid nimesid, kes seal puudu on, aga, aga mõte on iseenesest vaimukas Aga nüüd te mängite sellele, et IRL võiks endale naisesimehe valida kaks nimi läbi jooksnud enda asi, mis meie siin. Dima ja Liisa Pakosta. Et ma ei ole päris sellega nõus, et see on nüüd puhtalt IRL ise omaenda asi, et et mõneti me siiski peame ajakirjanikena katsuma ja vaatama, kas need inimesed on piisavalt sobivad sellesse ametisse sellepärast et ühel hetkel, kui, kui rahvas annab neile mandaadi, siis nad peavad olema ka piisavalt läbikatsutud selleks veenduda selles, et kas nad sobivad sellesse ametisse või mitte. Et nad ei ole kunagi oma blogis kuskil midagi kirjutanud Hea Meie teeme lihtsalt lõbu, seal neid kandidaate oli 800, ma ei tea, 67, kui esitab küsimuse, et miks te ei teinud kõigi kohta taustaanalüüsi või et või et kus kus olid kavatsema silmad või no kuulge, sõbrana ei ole võimalik kõikide kohta seda teha, aga see, kui inimene on juba valitud rahva asendajaks, loomulikult vaadatakse tema teda pisut teise pilguga, aga ma ei tahaks sellest mehest ja sellest juhtumist enam mitte sõnagi rääkida, aga siiski IRL-i esimees. Ja siis sa pead veel rääkima, sest ta on riigikogu liige. No mitte vähemalt tänases saates ma tahaks rääkida sellest, aga okei, Liisa Pakosta. Pakosta, Kaia iva, et on, on käidud välja kaks nime. Nad tegid valimistel keskpärase tulemuse, Riigikogus ei saanud, aga tegid parema tulemuse, kui päris mitmed kompensatsioonimandaadiga. Riigikogusse saanud. Tegi küll oluliselt parema tulemuse kui eelmistel riigikogu valimistel, mis IRL-i üldise kukkumise taustal võib võtta suure edasiminekuna. Aga mis on probleem, probleem on selles, et kui valida nüüd erakonna esimeheks inimene, kes on väljaspool parlamenti, siis kas ei kaasne sellega oht? No aga erakonna tähelepanu alt välja inimene võib-olla hoopis minister. Ta võib-olla minister ja kui, kui teda edutatakse täpselt ja see on, see on üks variant, aga ütleme nii, et selle peale, aga ma saan aru, mitmed failinud siit varastavad kuidas uuesti välja tulla? Kindlasti see, et hästi palju räägitakse IRL-ist, aga aga üldse räägite nagu sotsid. See on väga lihtsat asja jaanuari keskel, jaanuari lõpus andis sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Indrek Saar Delfile pika intervjuu kus ta ütles, meie sihtvalimistel on saada 30 kohta. Kui me saame vähem kui 22, mis meil on praegu parlamendis koos nende juurde tulijatega. Kui me saame vähem kui 22, siis me oleme täiesti lati alt läbi jooksnud. Saadi 15, aga sotside puhul ei räägi keegi, et see erakond peaks kuidagi nagu muutuma. Ulmet sotsid ütlevad, ma mõtlen, mis sotsid ütlevad, sotsid ütlevad. Kuulge, me tegime läbi aegade teise tulemuse, sotside jaoks ei ole. Aga need ootused, mida avalikult välja öelda, mida mindi püüdma, oli tegelikult ju samas suurusjärgus kukkumine, mis IRL-il või isegi suuremini. Okei, nüüd sa tahad siis öelda, et mikser peab tagasi astuma, et pääseda põhjendab, miks mikser? Ei saa aru, miks, miks, miks, räägitakse nagu ulmedki, ütles IRL-i suurest läbikukkumisest sel ajal, kui, kui sotside läbikukkumine oli sama, samavõrd suur ja tegelikult ootused väga kõrged, mida ka nende reitingud näitasid ja vaadates näiteks ka mikseri eelnevat valimiskampaaniat, siis ma ütleksin, et see oli nõrk, et ei kasutanud, ei kasutanud oma võimalusi ära kaitseministrina kaitse julgeoleku teema oli pidevalt teemana õhus? Ist nimelt teemana, aga minu meelest oli, ma julgeks väita, et ma nägin Terrase nägu rohkem sellesse debatti nendesse, nendes aruteludes ja ja sõnumites kui mikseri nägu, et, et ma, ma väidaksin jah, et mikseri suutnud tegelikult oma head positsiooni kaitseministrina valimiseelses olukorras ära kasutada. Jaa, aga samas ma juhin tähelepanu sellele, et võib-olla nemad grafeilisid, et nad ei panustanud õigetele asjadele. Täna on emakeelepäev. Ja ma kasutan veel esimese märtsi õhtu õhtu sõnavara, mis, mis peale läinud, et ma siis lõpetaks selle kasutamise siinkohal ära ehk ehk ka nemad eksisid ja, ja ei sihtinud oma kampaaniat õigesti, panustasid valele kaardile ja seetõttu kaotasid eelmise aasta keskmist kaalutud toetust, kui me välja toome, siin arvamusküsitlustes oli sotsiaaldemokraatlik erakond 24 25 protsendi peal läbi terve aasta ja, ja selle pealt tulla valimistele teha 15 protsendine tulemus, et selles mõttes ma olen nõus, et nad kindlasti nad kindlasti hävisid, aga samal ajal nad on praegu valitsuses, nad on tõenäoliselt ka tulevases valitsuses ja seetõttu see aitab neil natukene võib-olla seda, seda kaotusekibedust taluda. Jah, kindlasti aitab, aga samas on ju ka küsimus selles, et kuidas erakonna nii edasi, et, et kas need, kas need, need valikud, mis on tehtud erakonnana, praegu on olnud õiged, et kuidas see, kuidas see nii on, et arvamusküsitlused juba mitmendat tegelikult aastat näitavad neile väga head toetusprotsenti, aga siis, kui läheb lihtsalt elektritempliga räime? Meile juba juba eelmise aasta augustist alates näitasid suurt toetusega kukkumist näitasid sotsidele ehk sotsid, ei, need arvamusliitlased ei lubanud sotsidele saada 30 kohta kindlasti. Et see on sotside toetus, oli viimastel kuudel kogu aeg alla 20 protsendi minu meelest või 20 protsendi piiri peal. Et see sotside toetuse suur kukkumine toimus eelmise aasta augustis-septembris. Ja seda vahetult sel ajal, kui tõusid uuesti päevakorda kooseluseaduse küsimused ja kus sotsiaaldemokraadid võtsid siis vast parlamendierakondadest kõige nagu selgema nagu joone selle seaduse toetamise poolt on erinevate erakondade valijauuringud näidanud, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna selliste vanemad ealiste valijate seas on noh, nagu sellised teatud mõttes konservatiivsed tartlased näiteks mehe naise suhtes väga, väga nagu olulised. Et ilmselt sellega kaotati, kaotasid sotsid, kui räägime IRL võis kaotada selle kooseluseadusevastasuse ka väga palju noori valijaid siis sotsiaaldemokraadid võisid kaotada väga palju vanemaealisi. Samas imetlege Reformierakonda, kes tegelikult oli valitsuses nii-öelda seda sama kooseluseadust edasilükkav pool ja seda ka täiesti aastaid on olnud olnud seda meelt, et see seadus tuleks vastu võtta. Liberaalse erakonna Reformierakonna toetajaskonnas oli ka nende selle seaduse pooldajaid kõige rohkem. Erakonnana, liberaalsest ideoloogiast. Et ja pigem nemad võitsid endale valijaid. Hoidku jumal, et selle arutelu seades oli reformierakondlikku vandenõu selleks, et oma konkurente seljatada. Kui siis Kristen Michali poolt algatatud, oli see Nagu justiitsminister oli, see asi pandi. Valimistele joone tõmbame joone alla Viktoria Ladõnskaja ja Sven Sesteri häältelugemissaagaga ja see oli ka üks üks huvitavamaid intriige, mis sellel nädalal lahenduse sai. Ja, ja see, kuidas Viktoria Ladõnskaja oma riigikogu koha sai. Ma arvan, et see on hea õppetund. Minu meelest on üks ülipositiivne asi on selle juures kaks ülivõitist asja minu meelest esimene ülipositiivne asi on see, et iga hääl loeb. Et Me saime nii nagu põhimõtteliselt ka üks otsustas, et tuleks nendele hääled jäänud ka võrdseks oleks pääsenud Parlamendi Sester, et see nagu näitab selles, et ka ühe hääle kaal nii suurtel valimistel kui riigikogu valimised on väga oluline, et selles mõttes oli see esimene õppetund. Teine õppetund, mis minu jaoks oli see, et minu meelest kõigile neile, kes siin hirmsasti rääkisid, et oi kui halvad on e-valimised ja kui pahad need on ebausaldusväärsed edasi. Noh, me näeme ja tuleb pöörduda tagasi selle paberil hääletuse juurde ja nõnda edasi ainult selle juurde, noh ma olen palju kindlamalt minu e-hääl. Hääl jõudis palju, õigemini selle kohani, kus ta pidi, kui, kui need paberhääled, mille puhul see nojah, et häälte arvust sellest ma ei räägi, et see oleks muutunud noh, selles mõttes, et oleks jäänud kuskil mingi hääl lugemata või nad edasi, aga see tõlgendamisküsimus, kuidas ühte või teist kirja pandud, on numbrit nagu tõlgendada, et kui sul vana inimene läheme, talge käsi paratamatult natukene väriseb. Et, et siis tõlgendamisruumi näiteks e-hääle puhul ei ole. Vaid e-häälega on veel teine küsimus, ka häält ei saa võltsida selles mõttes võltsida või vabandust, jah, ütleme mitte nii-öelda sodida, kehtetuks kehtestada, hääletussedel linna edastada ja nii edasi, et sul on võimalik, kas hääletada või mitte hääletada. See on, see on üks e-hääle oluline erinevus võltsimise kohta me oleme, me ei ole saanud siia mitte ühtegi siiani mitte ühtegi kinnituste tee hääli ja e-hääletust on võimalik manipuleerida või võltsida ja nii kaua, aga kui need jutud on, jutud on sellisel tasemel, et mingi välismaa ekspert tuleb ja ütleb, et ekspert jutumärkides jah, et tuleb ja ütleb, et oi, et aga järsku seal on ikkagi mingi mingi oht või ilmad ollakse, ollakse isegi Eesti valimissüsteemiga ennast kurssi viidud, et nii kaua need välismaised eksperdid, no andke andeks, ei mõju usaldusväärselt ja seetõttu ma ma ise ka juba mitmeid valimisi järjest valin elektrooniliselt ja ma arvan, et ma jään ka seda edaspidi tegema, arvestades just neid viimaseid kogemusi, aga mis mind veel pani mõtlema, on see, et see, see lugu on ka väga hea õppetund kõigile neile, kes lähevad ja kirjutavad oma oma eelistatud kandidaadi numbri, sellesse sellesse kasti. Ja, ja kuidas nad siis seda täpselt teevad ja nüüd, kui ma hakkan väga hoolikalt järele mõtlema, et kuidas ma olen kirjutanud neid numbreid, siis ma, mis seal salata, ma olen ka ise seda numbrit üle üle joonistanud või, või nii-öelda tugevamaks teinud neid numbreid, et nad oleksid arusaadavad, ehk siis et minu valija eelistus oleks arusaadav. Ja kui ma nüüd vaatan neid kahte, et mis on tühistatud, üks oli see, kus oli üks number maha tõmmatud ja kõrvale joonistatud teine number mille puhul ma siiski valdavalt ütleks, et ma saan aru, mis oli valija tahe ja teine number, mis minu hinnangul oli küll väga selgelt 399, aga mis oli ka niimoodi üle tehtud. Et ka selle puhul ma pigem nagu aiman või, või tunnetuslikult aiman, et mis oli valija tahe, et siis ma ütlen, et tõesti, et see paberhääletamise puhul see see võimalus, et inimene võib midagi valesti teha, on täiesti olemas ja see võib olla päris suur ja üks huvitav nüanss veel. Reformierakonnal jäi 31-st mandaadist puudu ehk siis ühest lisamandaadist puudub 200 häält. Et mõelge nüüd, kui Reformierakond oleks selle otsese tuules leidnud, et aga järsku võiks seoses võimalik esindustega lasta üle lugeda kõik hääled, mis on paberkandjal antud, et millise segaduse oleks ühiskonnas tekitanud. Õnneks nad seda ei teinud. Kas Urmas ütlesid, et, et selle selle juhtumi puhul on kaks head asja, ma ütleksin, isegi kolme fiktoria pääses, riigikogu on ka täiesti tore asi, mitte mitte mingeid kuidagi oleks Sven Sesteri vastu vaid vaid pigem, et mulle meeldib see Victoria vene täiesti venekeelse taustaga kodanikuna Riigikokku pääses ja just nimelt IRL-i ridades, et konservatiivse rahvuskonservatiivse erakonna ridades Jah, ta on hea ka selles mõttes, et kui see küsimus algusest peale keset, et kas ta saab või ei saa ja kui, kui oli vahepeal õhus see võimalus, et ei saa siis see, mis toimus Eesti venekeelsetes foorumites, oli üsnagi üsnagi ära, et seal tehakse ära ja nüüd läks, nüüd läks teistpidi, et lõpuks ikkagi Victoria sai soomlane. Ma ütlengi, et see, see, need kaks häält, mis Sven Sesterit ära läks, et okei, eks oli selle taaskord lodempitan ja mis on minu meelest nagu tõsine järelemõtlemiskoht kõigile neile inimestele, kes need tempetaksid sinna lööma. Aga, ja teine, kus selle number oli veidi nagu ülekirjutatud, noh, minu meelest oli see nii selgelt nagu aru saada, mis, mis oli nagu valija tahe sel puhul, et et jah, et veidigi tumedamalt mingit osa numbrist üle tehes suveajal võis kaotada kehtivuse, et ja, ja võib-olla mõnes teises valimisringkonnas loet eraldi noh, me ei saagi seda teada, et selles mõttes ei hääletusel sellist nagu jama ei ole e-hääletusel üle ka kontrollida, kas minnes siis selle läbile, et kas läks kohale? Nii aga vahetame teemat. Lubasime siin korraldada siis selgeltnägijate tuleproovi. Ma just praegu vaatasin järele, ei ole mingeid uudiseid, kuigi jaht kuskil twitteris on säutsetud, et ajakirjanikud võiks valmis olla ja tuleta, tuleb unetu öö või mis iganes, aga, aga ma siis küsin teie käest, et kus siis on Vladimir Putin? See on päris huvitav, kas üles vaatan, et, et maailma press ei, väga jõudsalt täiesti häbenematult, et isegi Eesti press on selles suhtes kuidagi tagasihoidlikum ja, ja selles mõttes on ka nagu huvitav, et täiesti sellised vanad head ajad tulevad meelde, kui see ekre kremliideoloogia oli täiesti omaette teadus, kus loeti pilke ja kelle kõrval istub ja kuidas astus ja, ja nii edasi, et, et päris päris huvitavad ajad on tõesti kätte jõudnud jälle. Ja et ma ei ütleks, et need sugugi nagu ammused ajad on, et hiljaaegu oli täpselt samasugune olukord Põhja-Koreas, et kus suur liider oli kadunud ja, ja hiljem ilmus kepiga välja, et et eks see nagu viitabki muule ei viitegi, kui noh, võib-olla noh, mis lõpuks iganes seal, nagu ta on, et kas on mingi suurem asi või mingi suur asi või polegi midagi seal üldse taha, et lihtsalt Putin testib seda vaadata, kuidas võib-olla mingi võimuladvik käituma hakkab ja kas keegi hakkab kohe nagu püüdma mingit ohje haarata ja nii-öelda kõrvaldab teisitimõtlejad pärast seda me ei tea seda praegu veel. Aga noh, see on nagu selles mõttes hästi nagu sellisele suletud ühiskonnale nagu omale nagu käitumine või, või sellise diktatuuri kui riigile omane käitumine, et et kus ei räägita avatult, mis sest noh, niisugune avatud ühiskonnas on riigijuhtide tervislik seisund, avalik asi. Kusjuures ma just mõtlen, et millal ma viimati ilves nägin, ma ei mäleta tõesti, kusjuures ei taipa nagu küsida ka, et kuulge, ma pole ammu ilvest näinud. Kõike muidugi naeravad selle peale, aga no tõesti ja Putini Venemaa puhul on see täiesti põhjendatud küsimus. Nojah, aga ütleme, Eestis sa ei tuleks selle peale, et kui telekanal annab annab eetrisse uudise ilvesest, et Ilves kohtus kellegagi siis ja. Ja ütleme, et noh, sa ei tule selliste asjade peale, aga ütleme nii, et nendele telekaameraga kohale ja filmib selle asja üles, nad siis on kõigile arusaadav, et nimedega on kõik hästi ja, ja see asi läheb eetrisse. Aga, aga selliseid selliseid klippe eetrisse paisata, et täna kohtust justkui selle ametnikuga arutati seda ja mindi laiali, aga me ei tea, kas seda telematerjali usaldada või mitte, sellepärast et seal on filminud üles näiteks presidendi kantselei kaameramees ja, ja me ei tea, kas, kas see on nii-öelda konkreetse päeva uudis või on seal filmitud kaks nädalat varem või võib-olla aasta varem. Et sellist asja ei kujuta demokraatlikus ühiskonnas Absoluutselt, ja ma saan aru, et sa räägid eilsest sündmusest, kus siis nagu Putini olemasolu kinnituseks jõudis eetrisse tele telelõikust, siis ta kohtusse kohtusse kõrge ametnikuga ja siiani siis maailma meedia spekuleerib selle üle, et, et kas see kohtumine tõesti aset leidis, sest ühtegi kuupäeva märget ju midagi, mis viitaks sellele, et see oleks eile päriselt toimunud ja seda ei ole. Mulle siiski meeldib, see oli vist kehva Moskva ajakirjaniku küsimus. Kremli pressiesindajale plasgovile, et kas Putin töötab dokumentidega ja siis vastasel aktiivselt. Ja kui nüüd minna ajas pisut tagasi, siis kui Boriss Jeltsinil oli, oli selline periood, kus Ta tarbis tavapärasest rohkem alkoholi, mida kutsutakse maakeeli klikk siis siis ka ka nendel puhkudel üsna tihti kreml ütles, et Boriss Jeltsin töötame väga aktiivselt dokumentidega. Et ka see on üks selline väga huvitav lahendus, aga noh, ütleme nii, et me ei tea mitte midagi. Loodetavasti siin juba lähemad päevad toovad selgust ja ega siin selle tule, proovime. Kahjuks vist. Seda me kahjuks ei läbinud. Ja et ma imestan, et Eesti meedia välja need Väino Koorberg, kui sa mind kuuled, et miks ei ole, kes need on, need selgeltnägijad meil ei mäleta nimesid. Kerro, Kaldre, Peeter, Kaldre aga, ja nõnda edasi, et et miks nende käest juba arvamust küsitud, et kus on Putini. Teemadega edasi ja ja sel nädalal jõudis meieni üks uudis mis. Mis räägib küll paari aasta tagustest sündmustest, aga, aga need päädisid kohtuprotsessiga ja puudutab see siis paar aastat tagasi 12 aastast tütarlast, keda rünnati seksuaalselt ja kohtumaterjalide või süüdistuskokkuvõtte järgi oli oli tegu ka vägistamise juhtumiga. Kohtu all oli siis viis, nelja 14 kuni seitsmeteistkümnenda aastast Poissi ja kohus hinnates ja kaaludes kõiki esitatud süüdistusi nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu tasemel, mõistis poisid õigeks ja seda põhjendusega, et nende soov oli anda tüdrukule sõna ime kasutamise eest. Õppetund aga, et asi nii kaugele ei leidnud või ei läinud, nagu, nagu seda kannatanu ütlustes on, on väidetud ja, ja tõttu kohtul ei olnud ka piisavalt tõendeid, et mõista, mõista need poisid süüdi ja see on tekitanud nüüd ühiskonnas väga elava arutelu. Ja on algatatud petitsioon selle konkreetse kohtu kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Nii justiitsminister, prokuratuur, õiguseksperdid on, on seda teemat väga põhjalikult kommenteerinud ja, ja ma pean ütlema, et et see kõik on, on jätnud küll nagu väga sellise halva mulje, et et, et siin tõenäoliselt on, mille üle mille üle arutleda. Nojaa, absoluutselt on need minu meelest vaid ka väga huvitavad Lavly Perlingu ehk riigi peaprokuröri seletused, siis ehk riikliku süüdistaja esindaja siis seletused, et, et mis, mis tegelikult väärivad täiesti nagu ma ei tea, kohtutesse tõsiselt ma arvestamist, et tegelikult sellise vägistamiskatse puhul on väga keeruline neid katsetegijaid kuidagi süüdistada või ka neid süüdi mõista, et juhul, kui ei ole tegemist olnud jõhkra vägivallaga, siis, siis siis ongi nagu kohus omamoodi lõksus. Mis sellest jälgi väga palju sellest ei ole, on ainult tunnistajate ütlused või kannatanu ja siis teo toimepanijate ütlused. Just täpselt ja siis antud juhul on see, kus, kus siis nende poiste tõendid või poiste ütlused on osutunud kaalukamaks, kui siis selle tüdruku omad, mis on, mis on siis tõesti kahetsusväärne? See, et see teema korda läheb inimestele veel sellest samast petitsiooni keskkonnas näha, et kui eile oli seal antud sellele pöördumisele 2000 toetushäält, siis praegusel hetkel on 4517. Ei lähe võrdluseks Need varasemad, ma vaatan, siit on saanud 126 387 52, neli häält. Et see teema kindlasti läheb nagu emotsionaalselt paljudele korda, et noh, nagu et, et mis on nagu on need õiguslikud nagu nüansid, mis on, on, et me ei saagi, päris, ei saa kohtuotsusega tutvuda, on ju, et see nüüd kinniseks kuulutatud. Et pärast seda, kui ajakirjaniku huvi tundis ja mitte siis, kui see otsus nagu tehti, on ju, et mis on ka nagu kõnekas, aga, ja mida ta nagu teeb, on paratamatult noh, kas või see, kuidas seda nagu kommunikeeritud on, praegult on, on kindlasti nagu õõnestab õigusriigi usaldusväärsust. Et, et kohtuotsused peavad olema mitte ainult õigeid, vaid ka õiglased, Sansa, ära nämmutatud nagu teema, aga, aga antud juhul kindlasti paljudele inimestele tundub, et see kohtuotsus võib-olla on õige, aga, aga mitte. Nii, aga nüüd me jõudsime kohtuni, et ma, ma, ma, ma tooks veel ühe paralleeli sisse, et kui me vaatame, kuhu suunas see diskussioon on läinud, siis Eesti kohtusüsteem on saanud ikka päris palju peksa. Tunnistame samas. Kas me, me tahame elada riigis, kus, kus langetatakse kohtus otsuseid, ilma tõenditeta, eksis Tal ei ole tõendeid. Siis kas kas me tahame elada sellises riigis, ehk siis ma tahan nüüd tulla selle juurde, et mida tegi politsei, mida tegi prokuratuur. Kas nad tegid piisavalt eeluurimiste käigus selleks, et koguda neid tõendeid, mille alusel kohus oleks saanud langetada? Ta ei saa praegult seda kommenteerida enam, et nendel on see õigus kommenteerida seda kaalsest, nagu ära võetud olen mina, nagu aru saanud, et selles mõttes on kindlasti seal on õigus jätta, et, et me ei saa nagu noh, et, et selleks, et inimest süüdi mõista, mõista, peavad olema väga kaalukad tõendid. Et, et me ei saa, lihtsalt keegi ütleb sulle, ma ei tea, et süüdistab sind milleski karmis asjas on ja, ja, ja siis öelda, et sa oledki nagu süüdi on ja kohese peale mõista, et need tõendid peavad olema. Et vaat siin on nagu koht, kus me tahaks nagu teada, et kas selle asja uurimisel nagu tehti kõik asjad nagu tõendite kogumisel tehti kõik nagu õigesti või mitte, aga me ei saa seda küsimuse küsida, sest neid ei kommenteerita. Seda enam on oluline, et selle konkreetse loo puhul ikkagi vaadatakse selle selle otsuse langetamise sisse ja tehakse tehakse, ma ei tea, kuidas, kuidas seda auditit on võimalik teha, aga tõenäoliselt on siiski võimalik kontrollida lisaks sellele, et toimiv kohtusüsteem, et et, et, et teha järelevalve korras, lihtsalt vaadata, et kas need asjad on toiminud või, või mitte, et kas, kas konkreetselt kõiki protseduure on jälgitud ja kui keegi on midagi tegemata jätnud, siis miks on tegemata läinud, miks just prokurör nende paragrahvide alusel läks kohtusse, kas ta midagi muud oleks saanud veel kasutada, kas ta kasutas kõik konkreetsed nüansid ära, et need on nagu hästi, kui hästi lai küsimuste ring, mis, mis vajavad siinkohal vastaste, ma arvan, et avalikkus vääriks kindlasti kindlasti sellekohast selgitust, et selles mõttes need inimesed, kes sinna petitsioonile kirjutas, et, et ma arvan, et nende, nende mure on õigustatud ja avalikkus kindlasti vääriks sellekohast selgitust, aga aga, aga ma ei tahaks ka ka seda, et Eesti kohtusüsteem nüüd kohe selle pesuveega välja visatakse, et öeldakse, et kohtusüsteem on halb ja et kunagi langetas sellise otsuse, et siis siis järelikult meil ongi kohtusüsteemiga probleeme, et olgem olgem selle sellega näitaja või selle lausega väga ettevaatlikud, sellepärast et et see kohtukoosseis, see on kaks kohtuastet, ma rõhutan, kaks kohtuastet on seda teemat arutanud ja seal on väga lugupeetud ja väga tugevalt kohtunikud, kes on seda seda küsimust arutanud, et see ei ole lihtsalt niisama, et nad on kuidagi ülejala mingisugused otsused langetanud, et siin tules. Mul on pisut pisut tasakaalukam kogu selles küsimuses. Ma tahaks veel ühele nüansile kogu selles loos tähelepanu juhtida, et et kui on sellised väga keerulised lood isikuvastased kuriteod, mis, mida menetletakse Karistusseadustiku raames ja, ja kus, kus on määratud riiklike või kus on riiklik süüdistaja, kes siis kogu seda teemat menetleb, siis kannatanu võiks kaaluda ka seda, et lisaks sellele, et on olemas riiklik süüdistaja, kellel muuseas tööd on noh, ikka päris palju, et kasvab tõenäoliselt varsti üle pea ja, ja kes kes tõesti üritab tegeleda veel 10 asjaga kõrvalt. Et kannatanu võiks mõelda ka sellele, et vajadusel võtta endale advokaat. Et, et see on, see on isegi siis, kui raha ei ole, saab ka riigi õigusabi korras seda taotleda. Aga On võimalus ühel hetkel mitte ise helistada pidevalt kas siis uurijale või prokuratuuri ja küsida, et kaugel see minu asi on, vaid et seda võiks siis teha. Aga see konkreetne advokaat, et ma saan aru, et see on esialgse, see on seatud teatavate arvamuste hirmudega võib-olla ka võib-olla noh, nii-öelda ka inimestel on hirm, et see, see tähendab liiga suuri rahalisi väljaminekuid. Aga, aga, aga see võib ühel hetkel anda ka parema tulemuseni, et seda kindlasti tasub kaaluda ja kui on riikliku õigusabi korras võimalik saada advokaati taotledes, siis seda võiks ikkagi teha. Kusjuures see selline see juhtum on pälvinud sedavõrd suure avaliku tähelepanu on minu meelest ka lihtsalt märki ühiskonna ühiskonnas seisust, kus ühiskonna ühiskond parasjagu on, kuna vägistamine kui kuritegu ja selle kaalukus ja selle raskus on tegelikult ajas olnud väga muutuv, et, et see, et ta on nagu kuriteona muutunud järjest raskemaks, mida, mida tänapäevale lähemale ja järjest rohkem õiglustunnet riivavaks, nii et, et see, see, kuidas see on puudutanud inimesi, pigem räägib ka sellest sellest, kuidas selle kuriteomõistmine on muutunud. Ühele nüansile ma juhiks tähelepanu veel, et, et kui siin on inimesi, kes ütlevad, et jah, et kuidas on võimalik, et Eesti kohtusüsteem selliseid otsuseid langetab ja on nad väga teravalt hakanud hakanud seda protsessi ründama ja samal ajal ma olen näinud, et nende teistsugused seisukohad näiteks Kaur Kenderi küsimuses ütlevad, et kuidas on võimalik, et Eesti riik üldse sellise teemaga tegeleb. Et kuidas piirab niimoodi loomevabadust, et siis sellistes küsimustes ma soovitaks siiski olla pigem nagu nagu sirgeselgselt või vähemalt nii-öelda selgelt nagu ühel positsioonil, et kui me räägime siin vägistamisest, räägime seksuaalsetest, inimestevastastest kuritegudest ja, ja sellest, et kuidas, kuidas me üldse kogu sellest temaatikast see suhtumine siis võiks ka see suhtumine olla, olla pisut pisut ühesem. Kõigi nende perve eestlastega seoses, mis on seotud eriti just alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Et tasuks siis kõigil mõelda, et millised nende, nende seisukohad ühes või teises küsimuses on. Ka siinkohal paneme tänasele saatele punkti. Rahvateenrite stuudios olid tänasel päikeselisel päeval Urmet Kook, Heidit Kaio ja Lauri Hussar.