Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus. Meie tänane saade on pühendatud neljandale kristliku draamafestivalile, mis 21.-st 23. maini Tallinnas toimuma saab. Ja oleme mõlemad ise, oleme seda organiseerima asja mõlemad, ka praegu seda saadet teeme siis me peaksime kõigepealt need kokku leppima, et kes küsib ja kes vastab. No kuna sa juba alustasid siis võib-olla lepimegi kokku, nimelt sa jätkad küsimuste ja, ja ma üritan siis vastata Ja õnneks on meil mõned intervjuud ka, mis siis meie jutu võiksid tänase saate jooksul illustreerida. See festival, mis nüüd mai lõpus toimuma saab, on järjekorralt juba neljas. Oskad sa võib-olla natuke rääkida nendest eelnevatest festivalidest kuidas see kõik alguse saanud? No oskan nii palju rääkida, kuivõrd oleme mõlemad nendest eelnevatest festivalidest osa võtnud. Esimene festival toimus siis 93. aastal, sellest järgmine, 95. ja ja seni viimane festival on toimunud 97. aastal ja, ja festivali idee algatajat, eks on Eesti piibliselts ja Pärnu metodisti kiriku Agape keskus kohaliku pastoriga üllas Tankler ikka eesotsas ja üllas Tankler on seda festivali korraldamist siis vedanud kuni 97. aastani ja ja meie sattusime seda festivali korraldama siis selliselt 97. aastal seal Pärnus olime siis üllas, Tankler oli teada saanud seda. Ta asub õppima Ameerika ühendriikidesse ning kõigi eelduste kohaselt sellel ajal, kui, kui nüüd neljas festival peaks toimuma, ei ole ta veel Eestisse tagasi jõudnud ja otsis sealt Pärnus siis inimesi, kes, kes võiksid seda festivali traditsiooni jätkata. Ja kuna see meile tundus vajalik ja tähtis, andsime ka tõepoolest oma sellise esialgse nõusoleku selleks, et, et see 99. aasta festival siis võiks toimuda Tallinnas. Ja, ja nüüd on siis läinud niiviisi, et, et see traditsioon on jätkunud iga kahe aasta tagant toimub kristliku draamafestival ja, ja sellel aastal ta siis toimub Tallinnas eelnevad festivalid, villaku seegi festival on oma iseloomult siis rahvusvaheliselt, see tähendab, et eesti rühmadele lisaks on, on esinejaid mujalt. Nii kaugelt, kui eelnevatel festivalidel on olnud osavõtjaid Ameerika Ühendriikides, siis nii kaugelt sellel aastal külalisi ei tule. Aga see ilmselt ei vähenda nende. Korraldajaks on siis sellel aastal Eeeffganaalseda keskusi. Ja tõepoolest, sellel aastal, nagu siis pean, selle juriidilise vastutuse korraldamise eest on endale võtnud Eesti Evangeelse luterliku kiriku noorsootöö keskus. Ja ja miks ka mitte, kuna festivali oma iseloomult on oikumeeniline, siis ta võikski olla nii, et erinevatel aastatel korraldavad teda erinevad kirikud. Mis sa arvad milleks seda festivali on korraldatud ja milleks sina arvad, et see festival peaks toimuma? No ma arvan, et ühelt poolt on see festival kindlasti korraldatud selle jaoks, et et laiendada nagu aru saama sellest, et nendest väärtustest, millest kirikus räägitakse, ei pea rääkima ainult läbi jutluse vaid, vaid kristliku sõnumi kuulutamiseks on on väga palju erinevaid viise ja ja üheks selliseks viisiks on kindlasti kristlase looming. Ja teiselt poolt ma arvan, on see festival nagu oluline selles suhtes, et et me elame siiski praegu veel ühiskonnas, kus kus kiriku ja kristlusega kokku puutuvate asjade suhtes on väga palju eelarvamusi. Ja ma arvan, et see festival on üks selline koht, mis aitab neid eelarvamusi murda. Ometi ei esine festivalil ainult kristlased, et et see sõna kristliku draamafestival koondab ka lihtsalt loomingulisi inimesi, eks ole, kellele on kristlusega sobiv maailmavaade siis või? Jah no see nimi iseenesest kristliku draamafestival on see, millega me selle korraldamise ajal oleme päris mitmeid kordi nagu kokku põrkunud, nagu selles suhtes, et see tekitab inimestes segadust ja hämmingut, et mis asi see kristlik draama siis selline on, et et mille poolest ta siis erineb tavalisest draamast ja ja ma arvan, et see erinevus ongi ilmselt selles, et selles sõnumis, mida selle draamaga tahetakse edasi anda, et et oluline kristliku draamafestivalil ei ole ju see, et, et see etendus või, või, või laul või ükskõik mis seal või pilt, mis seal näitusele üles pannakse, et see nüüd kajastaks piiblisündmuseid vaid ma arvan, et palju olulisem on see, et millistest väärtustest need lood räägivad meile. Ja ma arvan, et kristlasel või või kristlikus maailmavaatesse positiivselt suhtuva inimesel on raske teha, aga mitte kristlikud raamat. Et see, see nagu lähtub just sellest maailmavaatest, mis seal festivalil ette kantakse, mitte niivõrd sellest, et ta on otseselt kuidagi piibliga seotud. Me räägime draamafestivalist. Tegelikult on sellel festivalil esindatud ja väga mitmed loominguvormid. Tõepoolest, kui esimene festival keskendus jaamale, siis juba järgmistel festivalidel on korraldajad võtnud sellise suuna, et kuigi nimi on jäänud samaks, haarata võimalikult palju erinevaid kunstiliike selle festivaliga kaasa ja, ja nii on ka sellel meie festivalil praegu esindatud näitekunstmuusika on näitused. Ja oleme proovinud seda skaalat, kust millist loomingut tutvustada, selle festivali jooksul võimalikult laialt ette võtta. Nii et tõepoolest, see ei ole ainult draamafestival, kuigi nimi seda väidab. No me oleme rääkinud, et osalejate poole pealt, aga kellele see festival suunatud on publiku mõttes, siis. Publiku mõttes on ta nüüd suunatud absoluutselt kõikidele, kes huvi tunnevad nende etenduste vastu, mis, mis programmis on välja kuulutatud, et kõikidele, kes selle vastu huvi tunnevad, et siin ei ole nüüd tehtud küll mingisuguseid piiranguid või kitsendusi, et et festival on mõeldud näiteks ainult koguduseliikmetele. Kõik, kes leiavad meie programmist endale midagi huvitavat, teretulnud neid etendusi vaatama, kontserte kuulama ja näitusi külastama. Et reklaamkivist on suunatud nii, et ta hakkaks tänaval tulevale inimesele silma ja igaüks, kes mööda läheb, võiks ju sisse astuda. Ja tõepoolest ja selle tõttu me oleme festivali mitte ka väga laiali püüdnud pillutada Tallinna linnapeale, et ta nagu ära kaoks sinna vaid oleme valinud festivalikeskuseks Tallinna vanalinna, kus ikka tõepoolest inimesi sellel ajal juba liigub, nii et nii et kõik möödaminejad on teretulnud festivalile. Võib-olla räägimegi siis nüüd korraldusest natuke lähemalt. Sa mainisid Tallinna vanalinna, kus täpsemalt üritused toimuvad. Festivali keskseks toimumise paigaks on vanalinnas Vene tänav ja seal asuv harrastusteatrite liit kelles me oleme leidnud endale suurepärase ja meeldiva ning vastu tuleviku koostööpartneri. Nii et harrastusteatrite liidu maja Vene tänav kuus on üks põhiline esinemiskohtadest. Sinna juurde tuleb veel vanalinna kool, kus on festivali keskus, infopunkt, kuhu nende päevade jooksul võib kõikides küsimustes pöörduda. Ja nukuteater on üks meie koostööpartneritest ning pühavaimu kirik. Ja siis vanalinna muusikamaja. Veel on need peamised kohad, kus, kus etendused ja kontserdid toimuma hakkavad, aga sinna juurde lisanduvad veel kindlasti väiksemad kohad vanalinna hoovid väiksemat saali, et igasugused, nii et peamine keskus on siis vanalinn, Vene tänav, nii et sealt peaks festivalipäevade jooksul kõige rohkem leidma seda informatsiooni selle kohta, et mis nendel päevadel toimub. No millal täpselt nüüd see festival toimub ja mis nendel päevadel plaanis on? Festival hakkab 21. mai pärastlõunal kell 16 30 on ansamblit riskele kontsert pühavaimu kirikus, mis on nagu omamoodi festivali avalöögiks. Kuigi festivali ametlik avamine on kell 17 30. Nukuteatris ja, ja sealt edasi hakkavad etendused ja kontserdid minema nii, et need täidavad reede pärastlõuna kuni hiliste öötundideni välja. Meil on reede õhtul ka selline öine etendus, mis hakkab kell 23 null null vanalinna muusika ajas ja ja see võib tõepoolest minna varajaste hommikutundideni välja, kui nii mõtlema hakata siis festival kestab terve laupäevase päeva. Algab kell 11 30 ja viimane etendus hakkab siis kell 19 30. Ja ja samamoodi ka pühapäevane päev on on veel suhteliselt tihe etenduste graafiku poolest. Etendused hakkavad kell 12 ja kestavad kuni kella kolmeni välja, siis pühapäeval ja festivali lõpetab siis teater Vanemuine etendusega. Öökull huikab mu nime, mis algab kell 20 null null nukuteatris. Lisaks sellele, et saab vaadata, kuulata, näha on kõigil võimalus ise ka kaasa lüüa. Jah, tõepoolest, festival ei ole mõeldud mitte ainult sellise üle vaatusena, et et tuleme üle Eesti kokku või üle maailma kokku ja siis näitame, mida me teha oskame, vaid festival on mõeldud ka selleks, et et ise midagi koos teha ja sellepärast on nii laupäeval, kui pühapäeval hommikupoolikul ka õpikojad ja õpikodasid on, on siis praegusel hetkel kokku neli. Sa ennem nimetasid, et festival on rahvusvaheline. Kust siis peale Eesti veel külalisi oodata on? Peale Eesti ootame külla nelja erinevat rühma. Külalisi peaks tulema siis inglismaalt Bööminghemist Soomest kaks rühma ja siis veel Rootsist. Ja lisaks sellele on lubanud vist tulla Lätist ja Leedust inimesed sellel festivalil osalema, nemad vist küll ise midagi esita, aga lubasid kõik kõrva taha panna. Tõepoolest, et festival on siis rahvusvaheline nii osavõtjate kui kui vaatajate poolest, et et meie naabermaadest, Lätist ja Leedust on tõepoolest tulemas inimesi, kes sellele festivalile lihtsalt osa võtavad ja sellel korral veel küll ise üles ei astu. Võib-olla lühidalt ka sellest, mida ametlikus kaas nagu kirjas ei ole, et festival lisaks sellele, mis ta väljapoole pakub, koondab ka kõiki neid festivalil osalejaid ja neile on mõeldud päris mitmed üritused. No ja tõepoolest, et kuna festivalil on päris palju osalejaid, siis tekiks selline festivali tunne et me lihtsalt mitte ei kao linna ära, siis oleme mõelnud niiviisi, et laupäeva õhtul korraldame sellise festivaliklubi, kus kõik esinejad omavahel kokku saavad, et see oleks siis see koht, kus on võimalik päevasündmuseid arutada ja uusi tuttavaid endale leida. Ja siis oleme planeerinud ka festivali lõpetamise selliselt, et et kuna tegemist on on loominguliste inimestega, siis ei taha meeste festivali lõpetamist teha sellisena, et me saame kuskil akadeemilises teatrimajas päris kokku jäänud tõdema, et festival on sellega läbivaid. Oleme mõelnud, et läheme ühiselt näiteks kuskile Tallinna lähedale, siis piknikku pidama ja sellega oma festivali lõpetama. Kust üks inimene võiks saada informatsiooni festivali kohta ürituste kohta? Kui keegi tunneb, et ta on huvitatud sellest festivalist siis kuni festivali alguseni on kaks kohta, kust võib festivali kohta informatsiooni saada. See on Eesti Evangeelse luterliku kiriku noorsookeskus. Aadressiga kiriku plats kolm, Telefon on seal kuus, kolm, üks, neli, neli, viis, neli, kuus, kolm, üks, neli, neli, viis neli. Ja siis ka Kaarli koguduse laste ja noortetööd kantseleist aadressiga toompuiestee neli, telefon kuus üks üks üheksa üks üks üks kuus üks üks üheksa üks üks üks ja siis festivalipäevade ajal tõepoolest on meie festivali keskus vanalinna koolis. Nii et kui vanalinna kooli uksest sisse astuda, siis kindlasti leiab sealt juba inimesi, kes oskavad festivali kohta täpset informatsiooni anda. Me juba praegu on tegelikult ju olemas linna peal väljas plakatid ja eelinformatsioon ja ja lisaks sellele vist on järgmisel nädalal tulemas ka kavade bukletid. Et nendel samadel aadressidel, On teil võib ka nende kohta küsida, et tõepoolest need festivali konkreetne päevakava järgmiseks nädalaks on nii palju valmis, et me julgeme selle paberile kirjutada ja ja välja panna ja loodame, et seal enam suuri muudatusi ei tule. Nii et tuleb lihtsalt ka linna peal silmad lahti hoida ja vaadata, et kus leiab kristliku draamafestivali plakat, et seal peaks siis juures olema ka juba rohkem informatsiooni selle festivali kohta. Nähtavasti Tallinna teatrites ja koolides ja kirikutes on kindlasti olemas festivalikavad ja informatsioon selle kohta. Aga nüüd pärast muusikat räägime võib-olla lähemalt siis esinejatest. Eesti luterlik tund. Vaadates festivali osalejate nimekirja võib näha, et esindatud on viis erinevat valdkonda. Kõige esimesena siin kirjas draama ja võib-olla räägime siis, kes selles osas kaasa löövad. No draama poole pealt ootame, me oleme kokku leppinud niiviisi, et on sellised teatrid, selliseid trupid selliste etendustega tulemas. Kõigepealt teatrum, kellel on mõni päev peale festivali esietendus ja tegelevad praegu siis põrgupõhja uue vanapagana lavaletoomisega ja nad on lubanud siis festivali ajal selle etendusega korra läbi mängu nime all ette kanda festivali programmis ja professionaal täpsetest teatritest võtab siis osa veel teater Vanemuine etendusega öökull huikab mu nime ning ka Tartu lasteteater, mis esitab siis Karl Ristikivi luulel põhineva etenduse. Ma seisan küsides, pilk tuumas tähistaevas. Ja võib-olla siinkohal kuulame, mida ütleb lavastaja ise oma trupi etenduse kohta. Enn Lillemets, teie olete Tartu lasteteatri lavastaja ja Tartu lasteteater ei tule kristliku draamafestivalile mitte esimest korda. Mis tooteid kristlikud anafestivalile. Ma pean täpsustama, et eelkõige olen ma näitleja Tartu lasteteatris ja siis vahel ka lavastaja. Aga sinna toob meid sobiv materjal. Sügisel, kui see asi uuesti välja kuulutati, et tuleb neljas kristliku draamafestival siis ma kohe mõtlesin, et sinna võiks Karl Ristikivi sobida. Teie etendus kannabki siis pealkirja Ma seisan, küsides pilk tummast, tähistaevas ja alapealkirjaks on käik lauludega Karl Ristikivi sõnadele, mis selle pealkirja taga peitub. See on üks igavene küsimus, mis all? D huvitav, kui ma jälle olen selle Ristikivimaterjali juurde pöördunud, see juhtub ikka mõne aasta tagant uuesti, sest küsimusi tuleb inimesel juurde. Üldse kogu see piiridel liikumine ristikivile Nonale, tema luules, Ronaalides k igaviku ja, ja ajaliku ja ja elu ja surma. Kõik need põhilised küsimused. Et minu jaoks on ta selline autor, kes on ühtlasi kosmopoliit ja samal ajal ka rahvuslane, kes suudab leid näilisi vastandusi omavahel ühendada. Te olete kirjutanud, et tegemist on luule ja laululavastusega. Kui palju on teie trupis näitlejaid ja, ja milline teie etendus on, kuidas ta seda iseloomustaksite? Meil on praegu trupis 10 koosseisulised näitlejad aga ikka on ka neid, kes on väljaspoolt juurde võetud ja võiks öelda, et see laulu- ja luuleetendus esindab ühte sellist sellele trupile meie teatrile omast etenduse vorm, mis on siiamaani ka alles jäänud, ma mõtlen siis 10 aastat, mis Tartu lasteteater on eksisteerinud ja, ja enne seda draamastuudios Vanemuise draamastuudios. Aga mis selle Ristikivietendus iseloomustuseks. Ta põhineb nendel lauludel ja luuletustel mis on Ristikivi romaanides ilmunud lohe hammastes ja Rooma päevikus ja sinna juurde kas siis tema ainsast luuletus kogust inimese teekonda. Seal on mõned sellised pikemad laulud nendes romaanides, mis on viisistatud meie poolt ja, ja siis etenduse vormi. Üle kanda ja seal osalevad Anne Maasik Heikki-Rein, Veroman, Tuuli otsus, Anu Ander ja mina ise. Ja mitmed pillid on käigus. Suur aitäh teile ja jääme põnevusega ootama teie etendus Tallinnas. Kohtumiseni. Nii, kes siis veel draamavaldkonnas esindatud on? Ja eelpool juba mainisin ö etendust, siis tõepoolest. Reede õhtul, 21. mai õhtul kell 23, null null. On siis etendus vanalinna muusikamajas, seal Liina olla maru ja Indrek Sammul linnateatri näitlejad, loevad Toomas Pauli mõtisklusi raamatus sinu tahtmine sündigu. Siis astuvad veel üles teater Fenix Soomest saamiteemalise muinasjutuga tähti, silma, siis soolo pluss teater kompani. Inglismaalt, kes esitab tükki kuumendas Touch, kus siis näitleja Linda Mae kannab pooleteist tunni jooksul ette seitse erinevat piibli naist sealhulgas näiteks Maarja Jeesuse ema Maarja-Magdaleena naine, kes pesi Jeesusele jalgu pisaratega. Tundub olevat küll väga huvitav, igatahes kui nii palju, kui me oleme selle kohta saanud Ja siis on veel teater Arken Rootsist, mis on ühe Lõuna-Rootsi rahvaülikooli teatrirühm, seal õpetatakse just näitekunsti ja ja, ja see põhimõte töötab siis seal selliselt, et ühe aasta õpitakse üheskoos teatritegemist ning siis järgmisel aastal see rühm, kes on vastu võetud, rändab mööda Rootsit ringi, annab terve aasta jooksul siis etenduse. Ja siis Kaarli koguduse draamaring on ette kandmas oma viimast etendust, Karupoeg Puhh. Viimast etendust ei mõtle sellega, et nüüd oleks neil viimane etendus. Ei, seda kindlasti mitte, see on siis seni viimane etendus, mis on siiamaani välja tulnud. Kindlasti tuleb karri kontsadraamaringil ka edaspidi etenduse. Kuna sa ise oled Kaarli koguduse draamaringi juhendaja, sa räägid paari sõnaga, et mida endast kujutab üks koguduse draamaring. No ma arvan, et üks, üks põhiline erinevus võib olla, mis on, on koguduse draamaringi ja võib-olla mingisuguse huvikeskuse draamaringi vahel on see, et eesmärgiks ei ole mitte see tulemus nagu selles suhtes, et, et me ei, ei tule kokku selleks, et, et teha valmis etendus vaid vaid see eesmärk on just see, et, et nende vahendite kaudu, mis teater meile pakub näite pakub, õppida tundma iseennast ja ja kui, kui selle tulemusena sünnib etendus, siis on see väga hea. Samuti võib olla ühe koguduse draamaringi eripäraks on ka see, et et üsna sageli satub nende ülesannete hulka ülesastumine erinevatel jumalateenistustel ja, ja koguduse töö ürituste ilmestamine. Et see võib olla on see põhiline erinevus ja Kaarli koguduse draamaring on nendest põhimõtetest lähtuvalt nüüd kolm aastat koos käinud ja ja, ja seda seda ülesannet Kaarli koguduses püüdnud täita. Aga siit nimekirjast mul nüüd esimese pilguga jäi välja veel üks, üks draamarühm, kes tõepoolest ka festivalil üles astub ja see on Nõmme noortemaja draamarühm, kes tuleb festivalile Vilde dramatiseeringuga ettevaatlik kosilane. Edasi ma vaatan, siin on päris mitu pantomiimirühma. Pantomiim ilusat on, on kogu maailmas üks selline žanr, mis, mis kirikutes on, on üsna hea meelega vastu võetud, kuna see on ei ei nõua erinevatest keeltest arusaamist, et ta on, nagu niisugune rahvusvaheline ja pantomiimi vahenditega on, on ka väga lihtne kristlikku sõnumit edasi, kas anda, sest tõepoolest on, on festivalil üles astumas neli erinevat pantomiimirühma ja ka üks nendes pantomiimirühmades tuleb välismaalt, see on Soome misjonikeskuse pantomiimi rõhk, kumbe mis on loodud küll 94. aastal juba, aga 97. aasta sügisest alates on siis profession reaalne teater, see tähendab siis seda, et kõik need pantomiimirühma liikmed tõepoolest selle pantomiimi tegemisega ennast ka elatavad. Lisaks siis on Türi koguduse pantomiimirühm tulemas festivalile ning Tallinna ja Üsna suur osa festivalil on muusikalt. Vaimulik muusika on on Eestis suhteliselt populaarne ja, ja kui näiteks kogudusi vaadata, siis ükskõik, kui väikega kogudus ei oleks, siis tavaliselt on seal ikkagi olemas ka laulukoor. Ja, ja selle tõttu on ka festivali programmis palju muusikat. Tõepoolest, koguduse kooridestan festivalil tasa võtmas ainult üks koorias on Tartu Maarja koguduse kammerkoor ja, ja nemad ei anna klassikalises mõttes kontserti vaid vaid nende puhul on tegemist suisa etendusega. Aga kuulame Koori dirigent Tuulikki Haabmets ise oma koori kohta, ütleb. Tuulikki Aadmed, teie olete Tartu Maarja koguduse kammerkoori soolite Klooria dirigent, kapsako. Te olete juba mitmendat korda osalenud kristliku draamafestivalil. Ja me oleme osalenud teisel kristliku draamafestivalil ja kolmandal samuti need olid siis Pärnus. Mis toob teid ikka ja jälle festivalile tagasi? Vot ei oskagi öelda üks. Üks mõte on võib-olla võimalus ka sellisel moel kuulutada Jeesuse sõnumit. Ja naha ka, kuidas teised seda teevad. Kuna me muidu nagu tegelema rohkem lauluga, siis siis on ka meie etendused muusikalised olnud. Oma koolitutvustusest ütlete, et on tegemist tavalise kirikukooriga ka? Ilmselt ei ole Eestis siiski tavaline see, et kirikukoor tuleb välja etendusega. Algsed mõtted tekivad. Jah, võib-olla tõesti, ma ei tea, võib-olla see on ka teatud mõttes mu sellest päritud, ma olen ise lapsepõlves näiteringis käinud ja on lihtsalt lapsepõlvest peale niisugune huvi näitlemise ja ja laval, mis seal vastu. Ja nüüd oleme ka siis kooriga sedasama teed läinud. Teie seekordne etendus kannab pealkirja Me oleme teel, millest sa räägid? See etendus on pühendatud Tartu Maarja koguduse 775.-le aastapäevale, mis toimub selle aasta augustikuus. Ja aines ongi võetud Tartu Maarja koguduse ajaloost, mis on iseenesest väga keeruline olnud. Läbi nende üle 700 aasta. On nagu üheks läbivaks jooneks olnud siis sõdadega koos käimine kogudusel ei ole praegugi oma kirikut ja kogudus on aastate jooksul sajandite jooksul siis olnud väga paljudes erinevates kirikutes. Et see on võib-olla meie kogudus, oleks niisuguseid eripärasid ja sellest ka siis meie tükk, räägib. Kui palju on kooris inimesi, kes selle tükiga on kaastegevad? Lauljaid on kuskil umbes 17, peale selle on ka natukene lapsik kaasatud ja siis on ka pillimängijaid, kes siis lihtsalt puht instrumentaalselt seda muusikat tekitavad. Seal on siis orelit, trompetit, flööti, viiulit ja ka kannel. Suur aitäh teile ja kohtumiseni festivalil siis. Ja Tartu Maarja koguduse kammerkoorile lisaks Peaks festivalil üles astuma siis ansambel Triskele, kes nagu juba öeldud, siis esineb festivali esimesel päeval pühavaimu kirikus ja nemad esitavad vaimuliku rahvamuusikat oma tutvustuse järgi vägagi intrigeerivad vormis. Nii et kõigil tasub kuulama tulla. Ja siis vanamuusika ansambel 500 noore, kes ka samal festivali esimesel päeval üles astub. Festivali laupäevast pühapäevast päeva avab üks natuke teistmoodi laulurisele. Festivalil astub üles veel ka Eesti Ten Sing, mis on, on selline nii laulu kui kui näitetrupp ja sellepärast ongi teda võib-olla raskem liigitada, et kas siis on tegemist draama või, või laulu, kes on selline terviklik kontsert, mis sisaldab siis endas nii lühikesi sketše kui ka sellist gospelmuusikat. Ja nemad siis tõepoolest nii laupäevase kui püha vasefestivalipäeva avavad. Lisaks konkreetsetele etendustele ja kontsertidele on festivalil võimalik vaadata ka kolmenäitust. Lisaks pannakse üles kolm näitust. Üks fotonäitus, mille autoriks on Riina Pilli, kannab pealkirja läbi akna. Mis siis on kokku pandud looduspiltidest, mis ta on teinud ja leidnud nendele looduspiltidele siis juurde sobivad piiblitekstid. Samamoodi tuleb oma akvarelli näitusega Tallinnasse kunstnik Silja Härm. Ja ka näituste osa tegelikult on rahvusvaheline, sest üks näitus, mis festivalil ajaks üles pannakse, tuleb Soomest ja kannab pealkirja noor ja surm mis on kokku pandud siis seitsmeteistaastaselt maksavähki surnud tüdruku piltidest. Päeviku katkenditest ja selle näitus on peale tüdruku surma kokku pannud, sest tema ema ja see näitus kutsub meid siis mõtlema meie elu kaduvuse ja ja selle peale, milline lootus meil kristlastel on peale surma. Kas on juba teada, kus neid näituseid näha võib? No päris täpselt veel ei oska öelda, kuid arvata võib, et see akvarellinäitus ja noor ja surm leiavad koha vanalinna koolis. Ja, ja fotonäituse kohta ei oska veel praegu midagi täpselt öelda. Me ei ole rääkinud veel tantsust. Tants on siis üks loomingu vormitest, võidame festivalil, tutvustada tahame ja, ja tantsuetenduse festivalil kaks. Esimene nendest on siis Tallinnast harrastusteatrite liidu reet, Paveli tantsustuudio etendust sisell. Mis on siis tuntud balleti veidikene lastepärasem ja lihtsam käsitlus. Teine tuleb Rakverest kauri kooli tantsuklassi etendus, iidolid. Meil on stuudios ka üks selle etenduse lavastajatestes vea sööd. Teie Svea Sööt olete kauri kooli tantsuklassi, etenduse iidolid üks lavastajatest. Kuidas sündis selline idee teha tantsulavastus, kus on mitu lavastajat? Tähendab, algselt sai see idee alguseni, ühesõnaga Kairit peeti, kes on kauri kooli tantsuklassijuhataja nii-öelda olid dekreediga, ta otsis endale mitu õpetajat, kes teda suudaksid asendada kuna tal on palju rühmasid 44 tantsulast ja pidime leidma ühe sellise teema, millest lähtuda Nende üksikute osade kokkupanemisel ja siis Iiline Johowski seal Rakvere teatri lavastaja valis siis selleks ühiseks ideeks väikese printsi eksiberi muinasjutu meie idee oli, et lapsed saaksid ise öelda, milles nad tahaksid tantsida ja mis muusikat nad sooviksid oma tantsule nii-öelda taustaks või kaasabiliseks. Sest tihti on nii, et õpetaja on diktaator ikkagi laste puhul, et teeme täna seda ja teeme homme teist, niiet oluline oli laste enda mõte, millest lapsed soovisid tantsida. Tähendab, see tuli välja niimoodi, et igal rühmal oli nagu mingi oma teema või teemaga mingi liigutus või millest alguse sai, eks ole, näiteks vanemate tüdrukutega. Me käisime puuetega laste juures seal Rakvere tugikoolis tugikool kodus ja nemad siis oma selle emotsiooni põhjal sellest tunnist said, kus kaks maailma nagu tavaelus eraldatud maailma said, kokkuhoid selle emotsiooni põhjal leidsid siis liigutused, mis olid siis osalt kinnised ja osalt avatud, nii et selle põhjal valmis nende lugu ja teiste rühmade puhul oli see jälle teistmoodi, et väikesed lapsed valisid endale liikumiseks näiteks liikumisvahendid, et kus Me harjutasime lennukeid ja autosid ja laevani, et, et see sobis sinna kohta, kus on tegemist nende rändavate inimestega, kes ei tea, kuhu rändavad. Milles siis lõppkokkuvõttes räägib etendus iidolite pealavastaja Eili näo. Hous ütles siis nii, et tants on siin esmane fantaasiale vaba voli andes on siis sändikse perimuinasjutt väike prints, etenduse kaashoidvaks teljeks ja iidolid on lugu noorukid, kes esimest tunnust läbi elanud tõelist sõpra otsima minnes kohtub väga erinevate inimrühmadega. On võimu, edevust, kurjust, rahaahnust, erinevad grupid, kellel on elusihte iidolid juba olemas. Noorukil on võimalik valida endale nende seast sobiv. Ta valib ja valib ja leiab viimaks, et see on üks ja ainuke, kes tal juba olemas olid. Aga kelle ta hülgas ja ongi just tema õige sõber kõigi oma vigade puudustega, sest selline on elu. Teie samamoodi festivali ajal juhendate ühte õpikoda. Loovtantsu. Aga mida sa lobbykojast ajaks, ma olen mõelnud nii, et kõigepealt need osalejad, kes on siis kas vanematega või, või siis ilma saaksid mingi aimu loovliikumisest, et see algab meie enda seest, et ta ei ole nii nagu professionaalsetel tantsijatel, eks ole, hakkab liikumine tehnika õppimisest, vaid siin on vastupidi, et õpime tundma neid tantsu elemente, et keharuumi aega, jõudu, et mingisugune väike pilt saaks igale tantsijale ja tema vanemale sellest. Ja siis astuvad üles ka need lapsed, kes on siis nende kahe-kolme aastaste rühmas aasta aega tööd teinud ja siis ka nelja kuueaastased lapsed. Nii et nagu kahepoolne Kui keegi nüüd meie saadet kuulab ja on huvitatud sellest õpikojas, siis millised peaksid olema tema eelteadmised, et või millised on tingimused, et õpikojas osaleda? Tähendab eelteadmised ei ole olulised, sest tegelikult iga päev me kasutame liikumist ja iga päev. Me sirutame kuskile kapi otsast midagi alla võtma iga päev. Me kummardame iga päev, me jookseme, kasutame ruumi, aega, keha, kõike seda, mis on tantsu element. Et selles mõttes ei ole eelteadmine kohustuslik, aga soovitav oleks selline mugav riietus, ütles, et oleks võimalik ennast igatpidi ebamugavast ühend liikuda. Ühesõnaga. Ja kui vanalt peaks olema need lapsed, kes õppi kata, tulevad. Me oleme arvanud, et tuleb kahe rühmaga tegemist, et esimesed võiksid täitsa alates kahest eluaastast olla. Ja siis, kui on vanemaid lapsi, kes soovivad osaleda, siis nemad võiksid olla nii-öelda kuskil viiest. Edasi. Aitäh teile ja jõudu esietenduseks. Suur tänu intervjuus juba natuke rääkisime õpikodadest. Tähtis osa festivalil, nagu me alguses mainisime, on sellele, et igaüks, kes soovib, võiks kaasa lüüa ka ise. Ja need on päris mitu võimalust selle jaoks. Ja õpikojad on festivalil jagatud kahele päevale, on õpikojad, on nii laupäeva hommikupoole kui ka pühapäeva hommikul ja pühapäeva sed õpikojad, mis algavad siis kell 12 on keskenduvat lastele, see tähendab siis seda, et, et need on mõeldud lastele ja lastevanematele. Esimene siis loovtantsu õpikoda, millest on juba räägitud ja, ja teisena memuaardraama õpikoda. Mis siis Oskar Lutsu mälestuste põhjal räägib lastele sellest lapsepõlvest ja, ja kuidas väärtustada kodu. Ja laupäeval, 22. mail on siis kolm õpikoda soome teater, kumbe on lubanud teha õpikoja pantamiimist ehk siis selle õpikoja jooksul võib igaüks saada esimeste aimu sellest, et milline kunstiliik on pantomiim ja, ja kuidas seda tehakse. Siis rootsi teater Arkel on lubanud teha õpikoja akrobaatikat. Nii et ka see võib olla väga huvitav ja põnev. Ja, ja siis on veel bibliodraama õpikoda. Aga mis bibliodraama täpsemalt on, seda küsisime Kadri Uguri käest, kes seda õpiga ta juhendab. Mida tähendab bibliodraama? Bibliodraama on üks viis, kuidas piibli sõnumit teha tänapäeva inimesele arusaadavaks. Nimelt kõik need sündmused, millest näiteks evangeeliumides loeme, need on ju selle sõna aluseks saanud tegevus. Ja bibliodraama käigus siis püütaksegi kas suurema või rohkema tegevuse kaudu kuidagi minna nagu sellesse olukorda aru, mida tähendas üks või teine sündmus nendele inimestele, kes toona seal olid ja mida see tähendab meile siin. Milline peab olema ettevalmistused bibliodraama, õpikojast osa võtta? Ei ole vaja mingit erilist ettevalmistust peale selle, et inimene ise tahaks ja oleks valmis ka võib-olla natuke ebatraditsiooniliseks, piibli uurimiseks. See valmisolek võiks siis tõesti sisaldada seda, et inimene on huvitatud et teema teda köidab. Et ta on valmis tulema sinna kohale kogu oma isiksusega, valmis ka tegutsema, mitte ainult istuma valmis suhtlema teiste rühma liikmetega. Sest bibliodraama ei tähenda mitte seda, et me teeksime mingi lavastuse valmis ja esitaksime siis seda kellelegi, vaid vaid rühmatöö tähendab seda, et me olemegi seal ja töötame seal ja see on nagu tegevus meie enda jaoks, et ma ei esita seda kellelegi. Millise teema olete Te selleks korraks valinud? No kuna minu töö on väga palju seotud inimestega, kes parajasti on haiged ja kannatavad siis mis siin niisuguse piiblikoha, kus öeldakse, et Jeesus tervendas haigeid ja läks siis ära üksipäini olema? Küsimus nagu olekski selles, et mis saab inimesest siis, kui imed on lõppenud mida tegelikult tähendab meie jaoks, et me näeme pealt. Me teame imede võimalikust ja samas need imed meie jooksi teost mida, mida tähendab haigete tervendamine või mida tähendab näiteks, et käigi haigeid vaatamas mida see tegelikult tähendab või kuidas me, kuidas me tuleme toime sellega, et et meie lähedal on olemas nii suured jõud ja need ei puuduta meid nagu otseselt. Ja kuidas tegelikult see ime see tervenemine, kuidas tegelikult meie nii osaliste kui pealtnägijate elu võib muuta. Draamafestivali õpikojad kavas on veel üks kummalise nimega trana õpikoda, see on memuaardraama, sina küll seda õpikoda juhendajaga oskad äkki paari sõnaga öelda, mida tähendab maar draama? Poja, see on üks väga huvitav asi. Nimelt Tartu Oskar Lutsu majamuuseumirahvas on juba mitu aastat lastele korraldanud neid memuaardraamasid, kus siis aluseks ei ole mitte piiblitekst nagu bibliodraama puhul vaid aluseks on Oskar Lutsu lapsepõlve mälestused. Millest on siis võetud mõni kas mõni teema ja seda siis tegevuse laulujoonistamise, muusika, muusika kuulamise kaudu püütakse lastele edasi anda kogemuse kaudu seda sõnumit, mis, mis Oskar Lutsul oma mälestustesse pannud. Ma tean, et seekord peaks ettekandele tulema või tegemisele tulema kuninga lugu mis käsitleb lapse suhteid ja suhtumist oma kodusse. Kui vanadele lastele on memuaardraama mõeldud, oskaks öelda Nii palju, kui mina tean, on sellest draamast suurt rõõmu tundnud nii kuueaastased kui 12 aastased lapsed. Suur aitäh sulle ja kohtumiseni. Kuidas inimene saab ennast nendesse õpikodadesse kirja panna? Õpikodadesse registreeruma tähendab siis samadel telefonidel, kus ka praegu festivali kohta informatsiooni saada, ehk siis noorsootöö keskuse telefonil kuus kolm üks neli neli viis neli ja Kaarli koguduse laste noorte kantselei telefonil kuus üks üks üheksa üks üks üks ja ka festivali ajal on võimalik siis õpikodadesse ennast kirja panna. Reede hommikul me avame siis festivali infopunkti Tallinna vanalinna koolis ja kuni õpikodade alguseni on kõik teretulnud sealt läbi astuma, et ennast õpikodadesse kirja panna. Soovitame muidugi seda teha festivali esimestel päevadel kohe sellepärast, et õpikodadest osavõtjate arv on piiratud juba ruumi suurusega, nii et et sellest sõltub, mitu inimeste osa saab võtta. No nüüd me käisime väga lühidalt läbi selle festivali programmi ja tema toimumiskohad võib-olla kordame lihtsalt siis oled lõpuks üle, kus ja millal toimub neljas kristliku draamafestival. Neljas kristliku draamafestival toimub siis Tallinnas 21.-st kuni 23. maini. Etendused toimuvad peamiselt Tallinna vanalinnas. Vene tänav on festivali kuni uhkelt võib nimetada peatänavaks, sest seal on harrastusteatrite liit Vene tänav kuus, kus toimub enamik etendusi ja sinna jääb ka Tallinna vanalinna kool, kus on festivalikeskus. Olge siis valvsad reklaami suhtes ja tehke endale varakult need päevad vabaks, et ka need, kes Tallinnas ei ela, võiksid tulla siia ja sellest festivalist osa võtma. Ja tõepoolest üks oluline informatsioon on siiamaani jäänud kahe silma vahele et enamik festivali etendustest on tasuta, nii et see ei nõua teilt suuri väljaminekuid. Kui te Tallinnasse tulete? Eesti luterlik tund. Te kuulsite luterliku tunni saadet, stuudios olid Signe Aus. Ja Meelis Holsting, kohtumiseni.