Eesti luterlik tund. Apostel Johannes kordades vanemas eas tihti neid sõnu. Jumal on armastus. Kus on jumal, seal on ka armastus. Me kõik võime vahendada teineteisele Jeesuse armastust, elada lepituses leppimises, usklike seas ning kõikide inimeste kogu inimkonna keskel kui meie kodust, ükskõik kui tagasihoidlikust saab Naatsareti maarjakodu sarnane paik, kuhu teisedki võivad tulla palvetama. Paikus elatakse lepituses. Siis saatma Taarja meile lepituse emaks. Meie tänane saade on pühendatud Neitsi Maarjale. Kes oli Maarja, milline on olnud tema roll läbi ajaloo. Milline on see tänapäeva kirikus? Milliseid Maarjaga seotud pühi leiame kirikukalendrist? Saatekülalised on Kalle Lindi piiskop Einar Soone, usuteaduse Instituudi dekaani kohusetäitja randardasmat. Lisaks loeme ema Teresa mõtisklusi Maarjast ning kuulama erinevate autorite Maarjale pühendatud teoseid. Usuteaduse Instituudi dekaani kohusetäitja õpetaja randar taskut. Millise pildi Me saame Maarjast uue testamendi valguses üles tõsta nendes õnne Maarjat mainitud evangeeliumides. Õigupoolest terviklikku pilti me ei saa, sellepärast et kirjade kirjutajad, kes on enne evangeeliumijutustusi sõnumi kirja pannud, ei ole Maarja teemat käsitlenud. Jaga esimene evangelist. Kui me Marcust vaatame, siis temal on maarjamainimine ainult möödaminnes. Maarja vastu on huvi tuntud nagu evangeeliumi kirjutamise traditsioonikeskust klaasis ja lõppfaasis Johannese puhul. Taas ei ole enam maarjateema aktuaalne. Kaks sünoptilist evangeeliumi Matteuse ja Luuka evangeelium kujutavad Maarja rolli hoopiski erinevalt. Matteuse puhul me tuletame meelde, et hingel kõneleb Joosep piga. Ingli nime ei ole nimetatud ja kõneleb Joosep piga, mida tema peaks tegema, mitte Maarjat hülgama. Luuka puhul on nõnda, et ingel Gaabriel tuleb Maarja juurde ja kõneleb otse Maarjaga. Põhiinformatsioon Maarja kohta midagi. Kiriku ajalugu on kasutanud pärinebki Luuka evangeeliumist. Maarjale on ka teatud mõttes eelkäija on Elizabeth ja Elizabethi ja Maarja suhe on nõnda kui viljatu naise ja neitsiliku sünnitaja omavaheline suhe. Mõlemale naise kujule teatavaks prototüübiks on Hanna kuju esimesest Saamueli raamatust. Nõnda et nendel sünni jutustustel on oma oma ajalugu piibli ajaloos ja oma õndsuslooline tähendus. Ja ka selles osas, et kui vana testamendi õndsus lugu läbi naiste on toiminud läbi naiste nõrkuse. Saarat esitatakse vanana, Rebecca oli alguses viljatu, samuti raakeli ja lea puhul puutume selle viljatuse probleemiga kokku, kus laps on ainult jumala and, kui see antakse. Ja kui nagu nendest kangelaste ajastust rääkida, siis Simsoni sünniga on sama lugu ka tema maa on viljatu. Siis me viimast korda kohtame ristija Johannese sünni puhul sama kogu nüüd Saamuel oli, oli otse enne esimese Iisraeli kuninga tulemist suur prohvet, kes Sauli ja Taaveti ametisse seadis siis ristija Johannes on otse enne Jeesuse tulemist nõnda seda Hanna lugu ja, ja Eliisabeti lugu võimet kõrvutada. Ja nüüd korraga on Maarja, kelle puhul minnakse sugupuus mööda tema tema enda pärit võrust, esitatakse Joosepi sugupuu ja ometi Maarja enda suus on kiituselaul Luuka evangeeliumi lehekülgedel ka sellest kiituse laulust loeme välja samalaadset suhtumist, nagu oli Hanna kiituse laulul. Ja selle üks olulisemaid jooni ongi see, et jumal on see, kes viib alla sügavusse inimese, kui ta tahab ja toob jälle välja, toob üles. Nõnda on see vana testamendi matriarhi esiemadega olnud ja nõnda maarjakui kasvatatud neiu tunneb oma rahvapärimust ja tunneb oma rolli, tunneb seda, et miski ei ole inimese käes endast võtta nagu tänapäeval Öeldakse, et hangime lapse või teeme nõnda. Siis on nõnda, et ka see on ümmardaja alanduse peale vaatamine, kui inimesele see kink antakse. Luuka evangeelium ongi tegelikult suurema osa Maarja informatsiooni esitav kirjutis. Johannese puhul me näeme Maarjat vaid Kaana pulmajutustuses ja ja seal ilma nimeta Jeesuse emana. Ja siis kolme Maarjat risti all. Nõnda Maarja nimi on olnud väga tuntud ja kasutatud palju ja mitu Maarjat on uues testamendis. Sünnitaja või Jeesuse ema teema juurde tuleb päris inimestele tundmatul ja salapärasel viisil tagasi ilmutusraamatu 12. peatükk, kui ta räägib nägemusest naisest, kes on päikese ja kuuga koos ja kes sünnitab poeglapse ja keda siis lõhe taga kiusab. On olnud Maarja vastu huvi kahelevangilistil. Kõige varasemal Markusel nimetatakse Maarjat mõnel korral mööda minnes vaid Jeesuse emana ja näiteks Markuse kuus, kolm toob esile isegi sellise väljenduse. Kui Jeesuse vastased tema päritolu uurivad, siis ütlevad. Eks ta ole see Puusepp, Mirjami poeg, et mida tema siin õpetab ja au sisse on maarjajõudnud kiriklikus pärimuses tänu Lukale tänu sellele ülistuslaulule magnificatile selle ladinakeelse vormi järgi magnificat anima Mea dominum. Minu hing ülistab issandat selle laulu järgi ja nõnda ongi tegelikult selle jõulusisu samalaadne, nagu on Hanna kiituse laulul. Maarja kiituslaulu, nagu see südamerütme kordab seda õndsusloolist arusaamist, et inimene ise ei saa midagi teha. Ülistus kuulub kõiges jumalale. Inimesepoolne osa on vastuvõtmine kuulekus ja tänu Milline võis olla Maarja roll Jeesuse eluajal? Jeesuse eluajal näeme Maarjat mõnel korral evangeeliumi lehekülgedel koos nende vendadega, kes on siis hiljem sündinud kelle isaks saab siis olla Joosep ja seal on nad otsekui nooremad ja moodustavad sellise ühtse pere, millest Jeesus oli eemale jäänud, eemale läinud. Ja me ei näe Maria puhul midagi niisugust, millest Maarja oleks ilma jäänud sotsiaalselt sellepärast, et Jeesus oma ülesande täitmise juurde asus. Kui Jeesuse vennad ja Maarja tulevad, siis nad tulevad ühe rühmana Jeesust otsima ja on isegi mures tema pärast. Nõnda et see sotsiaalne küsimus, mida praegu esitasite, puudutab võib-olla rohkem seda maarjasugukonna ja perekonna hea nime küsimust, missuguses valguses nad paistavad, kui nende perest on niisugune rabi, kes ei ole ravim koolis käinud on välja tulnud. Mei kohta Maarja kohta enam rohkem andmeid. Võib arvata, et tema elus ei ole midagi väljapaistvat, ei olnud ei murettekitavad ega ka muus mõttes. Luukas esitab veel selle kaheteistaastase Jeesuse templis käigu. Sellest võime järeldada, et perekond oli ortodoks lik. Võtlik Nad käisid pühade ajal Jeruusalemmas siis, kui kõige rohkem rahvast liikus. Ja selle lapse kadumine võib meis muidugi tekitada küsimusi selle sündmuse tõepärasuse kohta. Ent igalühel võib istuma minna ja ligi kolmeteistaastast poissi sai pidada, mida maal juba peaaegu et farmid Käsu pojaealiseks, kes võis hakata Toorat lugema nõnda et ka see iseseisvus, mis seal avaldub ei riiva mingil kombel nüüd maarjaemalike või vanemlikke õigusi. Milline roll võis Maarjale olla kristliku kiriku sünni juures, kas me selle kohta ka uuest testamendist mingisugust teavet saame? Siin apostlite tegude, raamatu algus toob ainsaid viiteid sellele, et jüngrid olid kuus peale Jeesuse surma ja ülestõusmist ning kogunesid kokku oli ka teisi naisi, aga just Jeesuse ema oli see, kellega koos oldi. Nõnda et siin leidsingi üles apostlite teod, üks 14. Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega. Ja ongi see muudatus toimunud need Maarjaga ja Jeesuse vendadega ühest Jaakobuse nimelisest vennast, nendest neljast nime järgi tuntud vennast sai all kristliku Jeruusalemma koguduse üks sambaid ja juhte. Järelikult see kodu koos emaga oli ka selline, kus teised apostlid võisid sisse ja välja käia. Ja kui nad koos olid, siis oli Jeesuse jah, ja tema vennad seda rolli täitmas. Mis nüüd peale ülestõusmist oli, tähendab palvetada, olla selles ootel, ajas mida jumal nüüd teeb selle segaduse ja hämmastuse keskel mis kõikide hingi oli täitnud ja see annab hästi positiivselt Dolly José Manbalvetajate hulgas. Ja sellise taustal oleva palvetajana me teda siin näeme. Rohkem andmeid meil ei ole, kuid koguduse sünni ja koguduse elu juures on see just eriti oluline, mida Maarja siin täidab? Eesti luterlik tund. Piiskop Einar Soone milline on neitsi Maarja roll kirikus tänapäeval? No päris üheselt on seda raskem vastata. On väga erinevaid kirikuid, erinevaid konfessioone, hoone ja nendes on ka Maarja roll väga erinev. Milline on näiteks maarjarull evangeelses kirikus? Ja kui nüüd mõtelda evangeelsetele kirikutele, siis peaks gaasivaatama tegelikult veel varasemasse aega ikkagi sellesse perioodi, kui maarjapäevade tähistamine sai alguse. Ja need on maarjapüha, vaat mida juba hakati tähistama küllaltki varasel keskajal. Ja nende tähistamisega kaasnesid väga erinevad tavad ja kombed, mis said rahvale küllaltki lähedasteks ja sellepärast kasvas nende päevade tähtsus. Reformatsiooni ajal. Mõeldi sellele, et kui lunastus, mis on toodud jumala poolt Kristuse kaudu on põhiliselt kolmes põhimõttes, see tähendab läbi. Ajakirja siis taandati Maarja roll, Maarja osatähtsus vähenes ja kohati paljudes evangeelsetes kirikutes praktiliselt ei puudutatagi. Maarja. Miks on suurtes konfessioonidest, ma mõtlen siin katoliku ja ortodoksi kirikut maarjarail palju tähtsam kui meil ja missugune ta seal õigupoolest on? No ma arvan, ta on säilinud nii nagu ta on ajalooliselt välja kujunenud katoolsetes kirikutes, nii ida kui lääne kirikutes. Ja nende päevade mõte oleneb siis konkreetselt, missuguse maarjapäevaga on tegemist, neid on päris hulga ja neid on ka erinevates piiskop kondades veel erinev. Põhimõte muidugi tuleneb ikkagi evangeel jumist, kus Maarja austusest räägitakse Luuka evangeeliumi alguses. Ja see, et kui hakati austama ka pühakuid, neid isikuid, kes olid eeskujuks või kelle poole pöörduti ka juba siis, kui inimene oli lahkunud siis maarjaosa, selles on muidugi domineeriv ja see on säilinud nii et kaaned, palved, mis on kanaliseeritud ütleme omanissasse, kui ortodokskiriku liturgias siis muidugi, nendel on väga määrav koht ja põhimõte mida ilmselt ka nüüd evangeelse kiriku poole pealt vaadates võiksime arvestada, on selle maarjaisiku eeskuju, nagu see tuleb välja ka just paastumaarjapäev tavamõttest. Kui Maarja saab teada, et ta peab tooma lapse ilmale siis ta muidugi alguses ehmatab, kahtleb ta, ei oska seisukohta võtta, mis edasi teha. Aga et ta siiski kuuletub sellele sõnumile. Minu meelest see on ka tänapäeval väga Akto reaalne kui väga paljud, aga need inimesed, kes võib-olla saavad ka ootamatult või, või ka tihti tahtmatult teada, et nad peavad lapse sünnitama siis nad valivad aborditee ja, ja see kuuletumine siiski sellele, et jumal on valinud naise, kelle kaudu tuua ilmale uus elu söödaks olema püha ja selles mõttes on Maarja muidugi ääretult tähtis eeskuju. Peale kuuletumise, mille poolest Maarja veel võiks meile eeskujuks olla? Ma arvan, et see tuleneb evangeeliumist, kus Öeldakse, et teda peetakse õndsaks kõikide sugupõlvede poolt. Ja kui me räägime üldse piibli isikutest, siis näeme, et see alandlikkuse osa on Martale isikutel ääretult suur. Me võime siia tuua näiteks ka ristija Johannese või toome siin mõne muu isikuga esile. Olgu see Pauluse isik, kes ütleb kohta, et seda head, mida ma tahan seda maitsta, kui aga vaatamata sellele on ta saanud suureks. Nii et, et Maarja on lasele tagasihoidlikkuse oma eeskujuna ja siin jällegi võib-olla tänapäeva emadele ja mitte ainult emadele, ma ütleksin, kõikidele naistele oleks maarjaahjust ääretult suur eeskuju. Nii nagu vana kirikuisa kübrjaanuse väljendatud mõte on, et see, kellel ei ole kirike maks, ei ole ka jumala lisaks, nii et just Maarja on saanud selle emaduse eeskujuks. Peaaegu igaüks on ka meie kirikus kuulnud midagi Maarja alustamisest. Mida see väljend endaga kaasa toob ja mida ta tähendab? Austamise mõte ja pühaduse mõte on tänapäeval küllaltki äranivelleeritud paljudel puhkudel Pole enam inimestel seda sisemist austuse, väärikuse tunnet ja, ja sellepärast on kirik püüdnud tuua esile neid isikuid, neid sündmusi-nähtusi, kuhu ja mille poole me võiksime vaadata just austusega, no kui me räägime jumala austusest, siis paljudele on see selge, aga ta jääb siiski ebamääraseks. Kuna jumal on nii suur mõiste, nii suur isik, raamatu siis inimestele palju lähedasemad olid pühakud, need inimesed, kes elasid teatud maakonnas teatud paigal. Neid tunti, nende haudasid, austati, peeti lugu ja mis veel oluline, mis keskajal väga aktiivseks muutus, see oli ikka nende poole pöördumine palves. Ja kui me nüüd kõike seda kokku võtame, siis Maarja ongi üks selline isik, keda on nimetatud väga erinevate nimetustega. On ta nimetatud emaks ja siin on juba ja väga palju veel võimalik täpsustada, missugune see ema on valu rikkasema või Jeesuse ema või Kristuse maa. Samuti on teda peetud puhtamaks neitsiks samuti nimetatud kuningannaks ja see annab meile tavainimestele ilmselt selle suhtumise juures ka endale niisuguse positsiooni, et me vaatame kuhugile altpoolt ülesse. Ja, ja see ilmselt ka muudab meid endid. Korrigeerib, et mitte ei, ei ole see kõige tähtsam ja kesksem oled siin, vaid on olemas suuremaid auväärsemaid eeskujusid autoriteete muidugi sellega ei tohi üle paisutada ja võib-olla see oligi reformatsioon krooniaja üheks mõtteks, et, et mitte juba need pühakuid ja reliikviaid ja isikuid mitte neid võrdsustada ja samastada ikkagi Kristusega. Nii et siin tuleb hoida ka teatud distantsi. Ja ma arvan, et siiski see, et inimesed valivad ka kiriklike talituste puhul sageli Maarja laule, Ave Maria sid. See ei ole mitte ainult seotud muusikaga, vaid see on traditsioon, joonist kantuna. Meile taandatud see põhimõte, mis on väljendatud Ave Maria palves ühelt poolt see ülistus ja, ja pöördumine jumalaema poole ja teiselt poolt ka see, et tõesti need hinged, kes on puhtad ja pühad nii siin maailmas või ka juba lahkunute seas, et need ka toetavad ja aitavad meid. Mulle tundub, et meile kui eestlastele on väga paljude pühakute seast juba läbi sajandite just nimelt maarjanagu kõige lähedasem olnud. Täname me ju maarjamaal ja väga paljud kirikud on Maarjale pühendatud ja nimi Maarja on ju väga levinud eestlaste seas. Küllap ta nii on ja kui ma tulen veel selle mõtte juurde, et, et me käime ju tegelikult väga palju haudadel. Me näeme mälestuspäevade pidamise traditsioonis pöördumist ikkagi nende hingede poole, kes neilt on lahkunud. Ja muidugi see jutt võib kalduda müstikasse. Aga on neid inimesi, kes on kogenud kontakti nende jõududega, mis ei ole siin nähtavad ja tajutavad ainult vaid, mis on nagu üleloomulikud ja, ja ilmselt selle surma piiri taha vaatamine. See on ka üks põhjus, miks just neid eeskujusid esile tuuakse. Aga see, et nüüd Eestimaal just Maarja osatähtsus on, aga võib-olla võiksime mainida ka näiteks Risti Johannese päevas, on jaanipäev. Meil on ka kombestik ju, ja talasid Marina Püha Martiinuse päevadest nii et, et kohati nad lähevad nagu rahvakombestikku ka nii laialt levima, aga samas nagu see sisu mõnikord kaob ära. Ja küllap ta nii on, et dialoogid ja ka kirik peaksid andma selle õige sisu, et mitte ta ei läheks ainult rahvapidudeks ja ja võib-olla ei teatagi, mis on maarjapäeva mõte, mis on jaanipäeva mõte, nii et siin tuleks inimestel enese jaoks selgeks teha mis eeskuju on olnud ja miks ta on siiski tõesti säilinud sajandeid. Ja, ja inimeste austust on pälvinud. Eesti luterlik tund. Maarjaga seotud kirikupühadest rääkisime Kalle lindiga Rahvakalendrist leiame me päris palju pühasid, mis on seotud Maarjaga. Kui palju neid on ja millised on need pühad? Eelnõu nüüd nii, et meil ei ole vist mõtet arvuliselt seda asja hakata klaarimist, ma ütleksin lihtsalt, neid on väga palju. Ja võib-olla kõige lihtsam oleks, oleks hakata lihtsalt kalendri järgi, vaatame mis, millal ja kus nüüd öelda võib küll ühte asja. Tähendab, vana kiriklikud päevad on Eesti rahvakalendris kõik olemas ja mitte lihtsalt selliste surnud pühadena vaid neil on kõigil ka rahvalikud nimed. Põllumajandusliku rahvana, muidugi eestlane on kasutanud siis põllumajandusenamasti me nägime Maria külastust päevast heinamaarjapäevast siis Maarja taevassevõtmispühast 15. augustil rukkimaarjapäevast ja nii edasi. Nii et praktiliselt kõikidel nendel pühadel on oma kindel koht ka Eesti rahva teadvuses läbi aegade olnud. Aga miks on nii paljud pühad seotud just nimelt Maarjaga? No kõigepealt me peaksime endale teadvustama ühe väga lihtsa asja. Nimelt Eesti on maarjamaa ja Eesti läbi aegade olnud maarjamaa ja ainult maarjamaailmas muuseas kaks korda sellist tiitlit ühele riigile anda ja millal ja kuidas nüüd päriselt ja ajalooliselt on, on välja näinud. Noh, siin on mitmesuguseid arvamusi, on mitmesuguseid hüpoteese. Aga üks asi on selge, teisel veterani kirikukogul 13. sajandi alguses rääkiti Eestis täie iseenesestmõistetavusega nagu maarjamaast ja mitte keegi kohalviibivatest kardinalid ei üritanudki seda vaidlustada, tähendab sellel asjal pidi olema taga vähemalt sajaaastane traditsioon juba kuskil aastal 1217, seega siis 100 aastat tagasi 1017 sellest ajast me teame ka esimese Eesti misjoni piiskoppe. Sellest ajast arheoloogid nüüd julgevad ka ja öelda, et Eestimaal oli juba kristlasi, vähemalt ilmisega, kristlikke kogudusi. Ja Eestimaa ja Iirimaa kipuvad vist olema ainsad Euroopa riigid, keda on rahumeelselt missioneeritud, kus ei ole mitte mingisuguseid sõdasid ega tapmisi olnud. See, mis toimus 13. sajandil, oli vabadussõda, täpselt samuti nagu 18 20. Sellel sajandil. Del poliitiline, mitte mitte mitte usuline akt. Paastumaarjapäev võib-olla te räägite natukene, mida see püha meile tähendab? Paastumaarjapäeva puhul võiks öelda ju nõnda et see on kristluse algus või kristluse esimene püha. See on see päev või kirik pühitseb seda päeva. Millal Engel Gaabriel tuli Maarja juurde ja kuulutas talle Jeesuse sündi. Nii et tegelikult me võime öelda, et see on jah, tõepoolest, Kristuse algus. Kas te oskate äkki mõne sõnaga ka öelda, milline tähtsus üldse paastumaarjapühal kirikukalendris on või milline tema koht peaks olema? No kõigepealt ta on muidugi suur püha. Läbi aegade on ta suur püha olnud kuivõrd tegemist on ühtepidi kristluse algusega. Ingel kuulutab Maarjale Kristuse sündi. Teistpidi võib öelda, et tegemist on Marioloogia algusega sest see on nüüd esimene niisugune otsene jumalapoolne informatsiooni jagamine. Sellega Ta milline on ja milline saab olema Maarja koht kirikus. Hingel tuleb, eks ole, noh, tänase saate pealkiri ütleb ära. Ave, Maria kraatseblena ole tervitatud, Maarja, täis armu. Issand, on sinuga, see on tegelikult see baas, miks me Maarjat üldse austame või täpsemalt kirikus on nüüd kaks sellist terminit üksnes käib pühakute kohta austamine tuli ja ja siis harja kohta eraldi, kui pühakute kuninganna kohta kui taeva kuninganna kohta supertuul ja ülim austamine määr jaga pühakute osas on veel sellises eriseisundis ja seda just nimelt nüüd selle tänase päeva ingliteksti või ingli kuulutuse alusel. Milline roll üldse Maarja olnud eestlaste hulgas? Üks selline fakt ma julgen öelda terve Eestimaa kohta kunagi ma vaatasin Eesti kirikute pühitsemist päev ja õieti ja ka Eesti kirikute nime pühakuid ja vähemalt Eestimaa endisel Eestimaal, eks ole, mitte Liivimaal Liivi kohta mul andmeid ei ole, on julgelt pool kirikutest pühendatud nii või teisiti Maarjale kaasa arvatud muide toomkirik, mida eriti ei taheta teada, toomkirik on pühendatud Jeesusele ja Maarjale. Ja noh, suurtes linnades või on, on ju Maarja kirik on täitsa pole vist suurt linna, kui seda ei ole. Hansalinnades eriti, see on asja üks külg, asja teine külg on muidugi see, et rahvausundis Maarja on olnud väga armastatud. Väga austatud ja see traditsioon kestnud, läbib protestantliku aja tegelikult kuni põhjasõjani. No mul ja väga niisugune konkreetne näide. Ja segab nüüd muidugi Maarja taevaminemise püha kohta, see on see Viru-Nigula Maarja kabel, mille asutamisaega täpselt ei osatagi öelda, igatahes langeta kindlalt kuhugi 11.-sse sajandisse ja kus Nii 16. sajandi lõpuni revideeris katoliku preester Viru-Nigulas kiriku pühitsemispäev on rukkimaarjapäev, mitte Kareli võiks kiriku. Ja minu meelest, kui seda nüüd ei ole, ära kaotatud, tehakse seda seal kirikus siiamaani, mina olen igatahes tehti. Seal oli selline tüüpsituatsioon. Nimelt rahvas käis seal kabelis palverännakutel ka läbi selle ilusa otsi aia. Protestantliku usu tuleku puhul Eestis oli ju see häda, et, et katoliiklik traditsioon säilis kuni põhjasõjani ja noh, Põhja-teatavasti eesti rahvas tapeti suuresti maha. Traditsioon katkes. Ja see need on, kui sõjaväega peksti palverändurid laiali. Sellest räägib muide ei keegi muu kui Eesti Evangeelse Luterliku peapiiskop Johan Kõpp oma kirikus ja rahvas. Ja see on muide ainult neid ja see on lihtsalt näide, mille kohta ma oskan fakte välja tuua. Õnnistamiste puhul kuni 20. sajandini. Maarja nimi on olnud sees, tähendab, kui ütleme, Oskar Lutsul vist on, on see tema mälestustesse kui, kui ütleme, seal vanem õnnistas disõnnistamis formulast tingimata oli sees ka kas siis Maarja või, või Neitsi Maarja või mingis vormis Maarja oli õnnistamis vormeli sees, teinekord isegi asendades püha vaim. Ja noh, kaduma läks see asi meil kui võtted kadunud on alateadvusse surutud alles alates siin 20. sajandi kõikvõimalikest liberaalsetest ja liberalismi ideoloogiatest alates kus on jõutud isegi sinnamaani välja, et maarja nõustamine on mingit pidi kuriteoks peetud. Natukene kummaline, minu jaoks on see natukene kummaline, sellepärast et kui me austame inimest ja kui me põlgama ja siis minu meelest põlgemaga seda inimest tegelikult ülekantuna, siis kui me põlgame Maarjat, siis ega see armastus Jeesuse vastu ka päris siiras ei ole. Vaata. Neitsi Maarja on inspireerinud paljusid inimesi, kunstnikke, heliloojaid, luuletajaid. Tänases saates tahaksime lugeda mõtisklusi Maarjast, mis on kirja pannud ema Teresa. Maarja Jeesuse ema on meie keema on kogu maailma ema. Kui ingel kuulutas talle rõõmusõnumit, et temast saab Kristuse ema võttis ta selle rõõmusõnumi vastu kui issanda ümardaja. Samas soostus ta olema ka meie ema. Kogu inimkonna ema. Maarja. Ta on kogu inimkonna lootus. Ta on andnud meile Jeesuse rõõmsalt nõustudes olema Kristuse ema võttis ta enda kanda pääste ja lepituse kogu inimkonnale. Nõnda on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud. Ja andis ta neitsi Maarjale. Näitamaks maailmale isa armastust, sai Jeesus nii väikeseks ja kaitsetuks et ta vajas ema, kes tema eest hoolitseks. Ka veel risti all seistes on maarjasaanud meie emaks. Surma liginedes andis Jeesus oma ema Püha Johannesele ja Johannese oma emale. Nii on meist kõigist saanud maarjalapsed. Neitsi Maarja suurus nii nagu meiegi suurus on alandlikkuses alandlikkus, on meie elu jaoks hädavajalik. Isegi kui inimesed armastavad meid ja peavad lugu meie töös peame me alati kaitsma oma sisemist alandlikkust. Sest meie töö ei kuulu meile vaid Jumalale. Kuivaid Maarja eeskuju saaks meie südamed vaikseks ja alandlikuks tema poja südame sarnaseks. Jeesuse süda kujunes oma ema Maarja süda mees kujul. Õppigem siis olema alandlikud rõõmsalt leppima kasinusega. Meid on loodud suurte asjade jaoks. Miks standuksime tegema asju, mis tuhmistavad meie südame kauniduse? On lihtne olla tugev liha vallas ülbe ja isekas. Ja see on kerge. Kuid meid on loodud suuremate asjade jaoks. Kui palju meil on õppida Maarjalt? Ta oli alandlik sest ta oli tervenisti jumala päralt. Ta oli täis armu. Paluge neitsit öelda Jeesusele, nii nagu Kaana pulmas. Neil ei ole veeni. Nad vajavad alandlikkuse ja vaikuse, veini, headuse ja lepituse veini. Ta vastab kindlasti samamoodi kui tookord Kaana pulmas. Tehke kõik, nagu tema teile ütleb. Maarja näitab meile, mis on alandlikkus. Kuigi ta on täidetud armuga jääb ta issanda ümmardajaks. Ta seisab risti all ja ootab jumala halastust. Püsigem siis ka meie tema kombel surijate vaeste, hüljatud ja üksikute lähedal. Igaüks vastavalt nendele andmetele, mis ta on saanud. Meil pole vaja häbeneda ega viivitada. Kui asume tegema kõige viletsamat tööd. Kui Jeesus on olnud kuulekas oma emale, Neitsi Maarjale siis peame meiegi oskama teda kuulata. Risti all näeme Maarjat koos oma pojaga kannatamas. Lakkamatult kannab ta meie elu ja kogu maailma elurõõmu, rahu ja lepitust. Ta juhatab meid jumala juurde. Mina olen jumala käes, vaid väärtusetu instrument. Issand Jeesus ja tema Ta on toonud jumalale isale täieliku haavu. Nendega kombel alandlikult tahan minagi tuua jumalale isale täieliku augu. Maarja Jeesuse ema, ole meie kõigi ema. Et meil sinu kombel oleks puhas süda. Et me sinu kombel armastasime Jeesust. Et me sinu kombel teeniksime kõige vaesemaid. Meie kõik, kes oleme vaesed jumala ees. Te kuulsite luterliku tunni saadet stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.