Siis paar aastat peale ülikooli lõpetamist oli selleaegse keskhaiglas laboratooriumis Volotäärina tööl, sest siis tehti tööd. Palka ei saanud. Peale seda ta oli haiglas, kus olen praegu mina. Sistori, diakon, issi Haile. Kuni sõja lõpuni. Ja isegi oli ta seal 45 ja 46 47. Ja 48 kuu. Isa, kes tuli Siberist tagasi üks aasta oli vahepeal meil kodus. 49. aastal viidi uuesti Kuidas ma nüüd mõtlen ja 49 veidi uuesti. Ta tuli vist 47. Või 48, maa oli siis sellest jagu Nissi haiglas ja 48. aastal, kui isa uuesti arreteeriti, ära saadeti. Siis ta sealt vallandati ja läks keskhaiglasse tööle. Ta ise rääkis, et selleaegne peos Norman, otsustada hommikul tööle, et kas ta nüüd tuleb või on ka ära viidud, täheldatakse, omistatakse. Ja siis 48.-st aastast kuni pensionile minekuni ta juhatuse keskööks esimese sisu. Tema oli see, kes rajas Eestis hematoloogia teenistus humal ja ütleme kõik noh, praktiliselt sisehaiguste tohtrid, kes on nüüd praeguses eas, ütleme seal noh, niimoodi 60. või niimoodi on kõik tema praktiliselt tema käe alt läbi käinud, kuna see oli üks niisugune ülikoolijärgne niukene täienduse või ordinatuuril. Baas praktiliselt üks oli professor kõrge juures, sisehaiguste osakond Tartus ja teine, kes ema poolt õhutatud sisehaiguste osakond Tallinnas. Sealt käisid nagu kõik tulevased sisehaiguste osakonnajuhatajad, läbisime jaoskonnas. Leonhard müra peale samamoodi praeguses Magdaleenas Tähendab, kui algust tuli, ta oli ülikooli lõpetas. No kõik täpselt, aga ta oli tükk aega oli Eesti. Kaitseväes oli tohter. See, mis oli Juhkentalis selles kliinikus, oli sisehaiguste osakonna juhataja. Või sai ta selle ametikoha siis, kui ta tuli Pariisist Prantsusmaalt täienduselt tagasi. See oli 36 37, oli seal poolteist aastat seal päris teinud. Siis ja siis istuvad 41. aastal seiskunud ohvitserid arreteeriti seal rõõmuses. Värskas siis ta oli seal Eesti kaitse kaitseväe, siis ta oli see diviisiks ümber nimetatud juba siis ohvitseriga, sealt veider asi minema. Kas teil on niisugune tunne praegusele Magdaleena selles olla peaarst Tõnnitama vanematel? Mul on lapsed elavad seal Magdaleena haiglas terendab peale sõda üks pool aastat, kui meil kusagil elada ei olnud, siis vanas selles majas oli ema oli, ma ei tea, mis ammedsed oli, aga ma sain aru, et Tallinna alaline valvearst, kelle tööpäev oli 24 tundi ja ja et aasta pikkus oli 365 päeva. Ja ei, see ei olnud pühendunud naised ei, sõjas olid 45, kui vist ei olnudki seal rohkem kui ükskaks Ostürilisel haiglapealsest, kui sakslased läksid ära, kus sakslastega läks personal sealt ära ja ta vist jäi minu meelest nagu ainsaks usteksime majja vähemalt. Aga, aga jah, ma seal teise teise korruse arstide toas ma ei mäleta, et ma seal paar kuud seal elasin igal juhul. Aga noh, sellest on ka juba. Esimene vanemate kodu ma mäletan ainult seda, et, et et vanem vend näitas muga Ameerikat. Mulle ainult niisugune mälestus. Me elasime selles majas vaeste patuste tänaval teisel korrusel. See, mis on praeguse kino Kosmos vastas üksik maja, mis on taastatud see täis pommitabamuse siis, kui see märtsirünnak oli. Ja, ja sellest korterist päästeti kaks asja. Me selle asja teen ja Singer õmblusmasin ja Hoffmanni laadapilt, mis on praegu Eesti kunstimuuseumis, mis olude sunnil mõõdetakse aastas 46 või seitse müüdi lihtsalt riigile tagasi, et et lapsed saaksid koolis käia, saaksid midagi selga panna, sest ma sain aru arveiks lapsena ei mäleta täpselt. Me elasime siis siin üle tee siin Kreutzwald ise, ema sai selle korteri vist 46. aasta lõpus. Ja see pilt oli ilma raamita, oli meil puhvetikapi otsas. Ja siis üks päev oli ta kadunud, oli Munci muuseumisse. Pilt oli tükk aega. Ma sain ta kunstimuuseumist kätte, see oli kunagi minu isal ühe kingitud ühe selleaegse endise Eesti vabariigi mõjuka riigitegelase poolt, mis mingisugused keda ta tuhteldus. Vaat sellest esimeses koduste või sele vaeste patuste voorul. Esimene mul on ainukene asi meeles suur raudvärav ja keskmine vend näidatud et saada Ameerikat näha ja, ja et pane keel vastu seda raudväravate, kuna see oli talve ajal, siis keelenahk jäi sinna raudväravaööl. Mis asi, see on? Esimeses kodustama, ainuke mälestused, suur, kõrge raudu, rahulik ja muud midagi seal sees. Aga sellest kodust oli niimoodi, et minul ei ole seda soont naistel, olgugi et on hoopis teises keskkonnas. Ta on niisugune soo, on olemas niisugune kaunite kunstide nautimise nautimise soon juures, eks ole, aga ema ju kunagi oli, ta oli valida vaidlema nagu mõtles sellele, et kumba hakkad õppima, kas, kas klaverimängijaks vorstiks, eks ole. Nagu ma olen kuulnud seda asja ja meie kodus on väga palju käinud kõiki kunsti ja kultuuriinimesi, seal oli kui isa-ema, nüüd, kui sa nüüd teist korda Siberist tagasi tulid, siis oli no praktiliselt iga nädal oli seal, noh, inimesed tulid kokku või käisid nemad või niukene, väga niukene, intensiivne kultuuriringkondades käimine tähendab tänu sellele ja tänu sellele, et isa ju ravitses ju väga paljusid Emaravitses ju ka, kui ta tagasi tulid. Noh, peale sõda Tallinnas Toompeal raviasutuste oli siis tema käe all olid või tema oli selle osakonna juhataja, kus olid selleaegne, esimene nõukogude aegne Eesti tipp, oli seal. Ema oli ka, kaldun need kõrval oli ju tohter, kes tuvastas varese surma Ta kutsuti öösel välja, ma mäletan seda veel kui adjutant, podcorge tuli meile siia Jabisema Varrese surma kinnitama. Ja see suur jutt ja vale, mida siin räägiti 40 aastat, et et Varres suri raske haiguse ja kõik muud, eks ole. Ema luges läbi selle vannitoa aknale jäetud selle mahajätmise kirja, mida minu teada tänase päevani ei ole veel avalikustatud. Surnukeha nägi ja ta tunnis tuvastas tema surma kohalasingi tapmisi, ellidel kritiseerida lasinast isema. See belle, perekonna saatus oli kohutav, tähendab, tema naine tegi suitsiidiõde, tegi suitsiidikoguse võrse perekond lõpes paksel sel ja aga varesega oli niimoodi, et varest tundis minu vana maa kuraagi endistest aeglasemalt sarja orgaks. Ennem tuttavad olnud. Aga jah, tähendab see, et meil oli väga palju oli, käisin kunstitegelase, esin Haadates Okasest ja uut maast ja ületädimehe, Gustav Ernesaksa oli see seltskond ja meil ma suvekodus, mida isa ostis 37. aastal päevasse väikse metsatalu mille tagasisaamise asja ma praegu aja, no loodetavasti me saame Need maad seal ja seal olid väga paljud olid seal kunstnikud seal ja sellel ajal olid ju aastate 47-st kuni vist 50, ma ei tea, mingi viienda või kuuenda aasta oli kunstiinstituudi suvelaagri Vääna-Jõesuus ja siis noh, kõik need inimesed käisid seal Joona Gustaf juures ja seltskond käis meil kogu aeg läbi see suvelaagrikohtade, meie majas seal kusagil üks kilomeeter eemal ja et ma olen sellest nagu niukses seltskonnas kasvanud, aga õnneks või õnnetuseks ei oska öelda mul Niukest. Kuidas nüüd öelda niisugust suurt kunsti tarbimise? Panin tähele, teie jutust ei räägi temast rohkem kui isast. Kas see tuleb sellest, et ema oli väga tugev isiksus või selle lisaküsimus oli selles, et ma ju fraktses kasvasime ju ilmuisata üles. Sellepärast et kui isa oli vahepeal siin, 47. 47. lõpp, 48. aasta oli siin poolteist aastat siin, eks noh, see ike poisikene nagu mäletan, tema omased oma ja ta tuli siis tagasi, kui mina hakkasin, keskkooli lõpetamine oli siis kümnendas klassis. Niisugune igapäevane tihe suhtlemine alles pärast seda, eks ole, kui ma ülikooli lõpetasin? Läbi Leielnud elukutse valikuga, mingit kõhklust Ki oli, ma ei oska öelda, mind kusagil ei suurustadega sunnistusega. Oli probleemides minna EPAsse metsandust õppima. Minul oli muidugi kergem selle asjaga. Vanem vend lõpetas TPI, vesi ehitustega, keskmine vend Toomas, kes on minu arvates üldse niukene minu arust väga andekas konstruktor ja on nihukese ütleme tehniliselt minu tehnilise asja juures niukse, minu meelest keskmisest võimekusest kõrgemat, aga tema aastakümneid tegelenud Aabio modellismilia ja tema nimel mitmeid maailmarekordeid ja kõik muud asjad, aga isa pärast ja ma ei saanud mitte kuhugile mujale, vot sellel ajal, kui tema lõpetas, see oli vist 52 või 53 keskkooli 33. aastal, mina lõpetasin. Et teda ei võetud kusagile ülikooli astuda, see ainult põllumajanduse Akadeemiasse, ta lõpetas seal piimanduse mehhaniseerimine, aga ta tahtis minna Moskva instituuti lennukikonstruktoriks, aga siis ta tahtis minna TPIsse ka sellepärasel ajal lisa asumisel Siberis ja tema paberid ei võetud kusagil vastu, need temal muidugi on jäänud, siis näeb. See potentsiaal, mis temal on olnud, see on jäänud nagu minu meelest realiseerimata lihtsalt et ma sain aru, Depahlidel lihtsalt tagavara variandina. Ei, minul ei olnud minul sellel ajal ei olnud mingisuguseid probleeme sissesaamisega ja mina läksin ülikooli 57 ja siis oli see, mis neid kitas oa, siis ei tehtud küll mitte mingisugust taks, ma ei olnud komsomol ega midagi ja. Ja koos Valdo Suurkasega seda nime tõenäoliselt teatejooks minu klassivend. Meid on kahekesi kaks korda pioneerist välja visatud ja kaks tagasi. Ükskord visati selle pärast välja, adme, viskasime kastankadega komme, tema ema oli seal mardadena või selles diagunessi haiglas. Raamatupidaja. Ja isa oli auto juhtme viskasime Boriss kummiautole kastancaga vastu akent. Ja muidki oli nägijaid kohe vaid püüdises pargis kinni ja siis meid visati esim alguses pidulikult pioneerist veel korral ma ei mäleta, teinekord oli osans võrguga, kellega me elasime koos ühes majas temaga siis me leidsime, vist oli meil niimoodi, et me leidsime keldrist ajakirjad signa maal ja lugesime neid trepi peal esimesel korrusel saksa sõjaväeajakiri signaal, eesti keeli saksa eiei saksakeelsed saksaaegsed keldris olid kusagil ana back, leidsime näide esimese korruse peale edasi üks selle aeglane Mererajooni komsomolikomitee tegelane sekesisetega. Sisysottideks kujumilistu elasite seda üle ei mäleta, tähendab meil oli selle pioneeriks astumisega niimoodi meil üks üks klassijuhataja, kelle nimi oli Rebane ja ja see oli 48. aastal vist. Kui tema lihtsalt palus, et me kõik astuksime sinna mu mäletamist eludvaschestus, mis seal kehkused, aga see rebane kadus selle küüditamise lainega kadus ära siis sellel ajal. Nii et tema palveralise siis me astusime siis kõik pioneeriks, aga selleaegsed, lapsed ju, mis see laps, mis see kaheksa üheksaaastane laps siis mida tema teab, mis, mis, mis asja, mis aga eks nad loetises ulakustekse ulakuste pärast, siis visati välja, noh, ütleme sellekeelse kastanca loopimine, see võib-olla oli küll ulakusega, kui kaks poisikest seal üheksa aastaselt leiavad keldrist mingisuguse sõjaajakirja ja saksakeelsed ja neid lähitsevad neid. No see on minu meelest ikkagi täiskasvanud inimene, kes asja läheb, kaebamine võtab poisi, kes selle asja ära ja nagu ei pead niikuinii aru ei saa, mis asjad need olid. Kas te praegu paneksite diagnoosi, et haige inimene olla? Ma ei ütleks, et haige inimene, ma olen oma elus näinud väga palju neid igasuguseid inimesi. Ma olen ka veendunud, et paljudest tundes paljusid paljusid ka juhtivatel kohtadel olnud inimesi etc. Olenevalt riigi struktuurist nad oleksid enam-vähem samadel ametikohtadel, sõltumata sellest, kes on Eesti riik, Nõukogude riik või Saksa riik, eks ole. Mõnestudeks saanud edukas koonduslaagripealik või niimoodi seda muu poolest üdini riigitruu isikliku Mõtmisega automaatse käsu täitmisega na niisugusi on igal pool. Aju ehitus ei ole alati anda teha. Inimesed uskusid sellesse paljude inimeste oskused nii palju uskuvat seisma, sõitsime siin teha. Ega siis ei saa öelda, et kogu Saksamaal kõik inimesed olid idioodid, uskusid ütles, eks ole. Ja siis öeldi, et Venemaal olid kõik idioodid, ei oska sõjalisse lähenemisse. Et me teame ylesse tulla, tähendab, üks on alalhoiu instinkt, teine on võib-olla see töödeldud mõttemaailm, eks ole. Nasse kuulus Kööbelsi lause vale, mida suurem varemete tihedamine korrutatakse hakkadki uskuma, eks ole. Meie riigis ju ka kulutatakse kogu aeg, et me oleme üliedukaid, äsja tulime toime hommikust õhtuni kõik püstid ülestida. Kuidas te valisite oma eriala ülikoolis olles, te olete radioloog ja mina olen radioloogia? Täiesti juhuslikult? Vaadake, selle kohta on kuidagi niimoodi öeldud, et ma juhatasin küllaltki kaua aega, ma teen vabariigi pea radioloogi kusagil 15 aastat see oli aastast siis 75 kuni siis, kui ma läksin tsiviili sinna neljandasse haiglasse, tali veel viidi sinna üle, siis ma veel paar aastat olin, siis ma nagu andsin selle asja ära. Ma arvan, kuni 88. aasta 80 üheksandat aastat. Täpselt ei mäleta. Sarja asi oli niimoodi, et mul oli siin oma vanematega ka siin teatud probleeme aastal 61, kui ma esimest korda oma sporditegevusega sattusin, nii nagu Liidu koondise orbiiti. Ja siis ilmus ka üks niisugune artikkel noorte ääres, mida veel sellel ajal oli Baal maali seal minu koolikaaslane, ta oli selles minus kolm, neli ei osanud vist eespool seal klassis, kus Matti Päts oli Noorte hääles ilmus artikkel, kus tuntud tohtrite poeg Peeter Mardna veedab oma aega, sõltus külastades kõrtse ja tantsupidusid. Oma häbiks pean ütlema, et põhiline pretensioon, mis mu naine mulle ütelda, täitsa pole kunagi tantsides ei oska tantsida. Ja teine, mida ma võin ausalt öelda, ma pole elu sees purjus olnud. Alkoholi tarbimine on niukene juhtu, tarbimine. Ja tähendab mind nagu heideti ülikoolis siis välja mitte taaži jõudmise pärast, see oli 60 60 61. Tegite nii kõvasti sporti? Ei, küsimus oli natukene teist moodi, tähendab minul oli selleaegse rektoriga, kuna ma pääsesin May võistluste liidu koondusesse. Ja noh siis noor poiss suutsin akadeemiline sõudmine ja arvasin, et nad maailma hakkab teistmoodi minema natuke pea segamini ka tõenäoliselt sellest asjast. Ja ma olin ette teinud kolmanda kursuse peal kaks eksamit ennetähtaega ära, et, et võistlustel sel ajal nüüd kadunud treener seile sellel oli Ilo sild, oli, oli õpe rektor ja nemad olid eris seiler igavest, kas korpuse kaaslaseid või midagi niimoodi ja me käisime sinna, leppisin kokku. Et kirjutasin avalduse, jätsin sisse õpperektori kätte, et mul viiakse need tegemata kolm eksamit sügisele üle. Ja see paber jäi siis aga silmal kätte. Ja kui ma augustikuu sees siis tagasi tulnud, siis tuli välja, et härra silma ei olnud enam õpperektor. Seda paberit ei olnud edasi antud ja käskkiri rektori käskkiri üliõpilane Mardna eksamite sooritamise pärast esmast reguleeritud ja ilmus ajakirjanduses lugu, et Mardna joob ja laaberdab, Richteri nimi oli siis Clement, Fjodor ja Kreeka, tema ei ole milleski süüdi ega tema ei tea, tema kirjutas alla paberitele, mis Ariadne eksamid, rekordid tegelikult ta silmi, paberit edasi, ma ilmunud eksami fakt on fakt maailmas eksamil, eks ole, see on selge. Aga niisugune asi oli, aga süüdistada see kedagi ei ole ja siis ilmus sel ajal oli partorg, kes selle siis intervjuu andis, seal oli veel paar niux arstiteaduskonna tudengid, kes eksmatrikuleeritakse kõigil enam-vähem üks süü ja vana professor Artur Lenkkberg, eks ole, siis oli öelnud ka, et Mart Laar tagasi, kus ta siis tagasi ikkagi ei võta, eks ole. Aga, aga siis toimus minu õnneks niimoodi, et arstiteaduskonna dekaan üks 62. aastal sai siis professor Jüri Saarma. Professor Jüri Saar, Margna võttis mind vastu, need, ma siis ikkagi 66. aastal lõpetasin selle põhimõtteliselt õppimisega raskusi nagu ülikoolis ei olnud, aga vaadake, asi oli see, et kabasel tube ajal eriti palju millegagi tegelenud, noh, ma käisin laboratooriumis ja professor villaco juures tegime selle raha lõhkuvuse kaaslasele Vello, viies olla mingisugust tööd biokeemia alal natukene ja ja natukene siin ja seal, aga minu aeg ju kulus põhiliselt vee kündmisele. Ja kui ma lõpetasin, siis ma otsisin niisugust võimalust, et noh, et jätkata seda sporditegemist ma tegelikult ju kuni 71. aastani figureeris NSV Liidu koondise nimekirjas ja ja sain selle eest raha, eks ole, selle stipendiumid olid. Ja ma alustasin oma tohtritööd keskhaiglas laborandina, selleaegne keskhaigla tohter oli August Roosileht ja meil oli temaga kokkulepe, et see töökoht võimaldab mul siis sporditegemise jätkamist, eks ole. Siis läks natukene aega mööda, üks kolmveerand aastat ma seal töötasin ja siis tuli pärastine tervishoiuminister Rätsep, et tema oli onkoloogias ja isa vana sõber Aleksander kav Riilokesele onkoloogia pea, tohter Väino Rätsep oli seal peaarsti asetäitja. Ja kuidagi tekkis niisugune situatsioon, et neil oli vaja radioloogi ja siis tehti mulle ettepanek ümber kvalifitseeruda hakata õppima seda ametit ja noh, eks ma siis hakkasin ja, ja noh, ega ma ei kahetse ka seda, tähendab ökoloogia kollektiiv oli sellepärast ideaalne kollektiiv, minu šeff hinna ja õpetaja oli praeguse eurosaadiku Jüri Luige mamma ja seal ma töötasin kuni 74. aasta lõpuni. Matatut Eima läksin akoloogiast ära keskhaiglas. Lõin siin Tallinnas niinimetatud geograafiaveresoonte uuringukeskusele hobusele selle esimene tegija siin Tallinna linnas. Ja siis, kui minister rätsepa saime, siis. Noh, ma ei oska öelda, kas see hea, aga tagantjärgi mõtlesin, et elu oleks hoopis lihtsam ollust oleks jäänud kusagile haiglasse osakonna juhataja või lihtsalt praktilise arstina siis tema oli see mees, kes viis mind sinna ministeeriumisse peaspetsialistiks, ta ise läks 74. aasta lõpus, mina läksid esimesest jaanuarist 75 ministeeriumisse ja olin seal kuni 87. aastani kus millegipärast siis otsustati selles ammuses keskkomitees, et seda, neljanda haigla juhtkonda on vaja tugevdada, vahetud. Miks mind valiti, ei oska mina seda nüüd öelda. Et nende ükspäev ma tulin puhkuselt tagasi augustikuus või, ja kutsuti mind keskkomiteest, öeldi, et on otsustatud juhtkonda, vaatajate etteheide on otsustatud määrata, tähendab ega siin ei tehtud ettepanekuna, kelle otsustatud, määratasin haiglasse. Marju ministeeriumi töötaja, mis mul seal teha oli, olgugi et ma samal ajal ministeeriumiga töötades madalal juhatasin ka Mustamäe haigla röntgenradioloogia Loogia osakonda, natuke laiem osakond sinna, Allas käis kõike. Professor Sullingu kardioloogiliste uuringute kabinetid käisid seal alla koos Toom, aga me tegime selle koronaaruuringute keskuse omal ajal kaheksakümnendatel aastatel tegime. Ja seal käis endoskoopilised kabinetid käsitsi, Dallase niisuguse väga suurosakond ja kunagi 84. aastal väideti siin üleliidulisel röntgenradioloogiakongressil, et see olevat praktiliselt liidu üks paremaid osakondades üldse, mis seal sel ajal uus haigla ja noh, proovisime teha nii nagu tuli. Aga ma arvan, et see, et see neljandasse haiglasse seal all viime või võib-olla sellepärast, et noh, et isa nimi oli seal tuttav isa oli selle osakonna juhataja olnud. Tuli Siberist tagasi, siis ta oli Tõnismäel kaks aastat ja siis ta viidi ja neljandaks haiglasse küll ise ei ole jälginud. No tõenäoliselt lihtsalt nimi oli tuttav, ma arvan sellepärast. Ja aga siis oli meil esimene konflikt, tähendab, päris esimene kord ma selle asjaga nõustun, noh, kuna ma tulin haiglast, eks ole, mis oli nii nagu Ägeda meditsiinikeskus, ütleme Mustamäe haigla, kus kõige raskemad situatsioonide, kus tõesti tehti raskelt tehakse tänase päeva meheda siis oli küsimus selles, et öeldes nad on vaja ravi kvaliteeti parandada ja seda ma küsisin, mis tingimustel ta sest kolleeg Malviste, kes oli sellel ajal haigla arst ja kes on tänase päevani omalane minu asetäitja ravi alal ja kes oli ennem sinna minekut, et minu ema osakonna koordinaator Öeldi, et noh, milleks tema ei kõlba, tähendab siis natuke nii, et ravikvaliteet nende rahulda, aga noh, siis meil tekkis vaidlus, mismoodi ravi kvaliteeti saab tõsta, kuna see oli suletud süsteem, seal oli sellel ajal kogu selle haigla peale kinnitatud kontingent oli natukene alla 6000 inimese. Ja selle kontingendi peal tähendab arsti tegevus ja kvaliteet sõltub sellest, et arstil peab olema normaal reaalne. Koorustandab normaalne praksis peab olema, millega sa saad, saavutad selle tegevuse, tähendab ja mõtlesin, et siin on kaks võimalust, et üks asi on esimene võimalus on see, et me peame selle haigla tegema nii palju lahtiseks. Tööle sellega esimene kord ei olnud nõus, ma ütlesin, teine võimalus on see, et me peame tohtrite kaadrit iga kolme aasta tagant vahetama. Et saadame need ära ja angaseerime siis selles esimene kord jutt selleni ja, ja sellega üks mõjuvõimas, noh inimene praegu elab, ei taha inimese kohta pahasti öelda, õhtus mind. Seltsimees Ma arvan, et näete, te veel kahetsete seda meestele on, eks ole, seda teinekord jutuajamisel, kus meil siis kinnitati, millega ma nõus olin, oli siis see, et ma sain õiguse haiglavabade ressursside puhul hospitaliseerida sinna kõiki Tallinna linnakodanikke, kes vajasid ravi, tähendab masena õiguse, tähendab selles niuksed, punased kaardid, punased raamatuid välja antud aastaseid rohelisi liikmekaarte. See oli niisugune asi ja noh, sellega hakkas asi siis liikuma lihtsalt, et noh, et kui me ütleme, et võrreldes 87. aastaga ütlema selle haigla tegevus on vähemalt viis korda intensiivsemaks läinud. Aga ega seal ei olnud halvad tohtrid, tohtrid olid seal selle parameetri järgi pügama valitud, aga aga noh, kuni tänase päeva päevane seal on kogu aeg nagu seljas on nagu see niinimetatud punane taak, täitsa arvatakse, et sellel ajal oli seal nagu hirmus priviligeeritud ja kõigil oli seal väga hea töötada ja ei tea, mis roosamanna sina maastarla toodud see haigla sugugi millegi poolest paremini varustatud kui teised meditsiinilises mõttes jah, seal olid oma osakonnad, olme, olmeosakonnad noh, ja paljudesse süsteemis teatise üleliiduline üldse neljas süsteem, meil oli osakonnal või see niinimetatud taastusraviosakonnad, mis tegelikult oli Varjatud, eks ole, puhkekodude süsteem, mis toimus tervishoiurahadega, eks ole, seal oli, meil oli Narva jõe usus üks küllaltki luksuslik 16 kohaline osakond. Meil oli Pärnus sanatooriumis tervis 24 kohaline päris ja 30 kohaline osakond. Meil oli lohusalus suur osakond, kuuekümnekohaline, kus talvekuudel olid meie need härrasmehed, seltsimehed, seal puhkasid. Ja suvekuudel seda ründasid Moskva ja Leningradi partei valitsusse lähedal seisvate Vengi ringkondade tegelased. Ei, paljud ei tahtnud Kremli minna eriti ütleme Leningradi valitsusringkondade tegelased võinuks lähedal, ma ütlen, tipud, aga need nädala meeldis näiteks selle Pärnu tervise hoopis rohkem kui need kõik muud kohad. Mina tegelesin selle asjaga küllaltki vähe, aga aga, aga, aga siiski. Aga see selleks, see minus tähendab, mis see üks asi, mida ma seal olen teinud, tähendab sellel ajal oli ka niuksed, kurvemad, kohustused, maalin, see tohter, kes Ortel Raussoni suretus Moskva keskKremli haiglas. Tema ihuarst ei, mina ei olnud, ma olin peast, aga mind kutsuti siis Wella, kui tema elutee hakkas lõppema. Paar viimast päeva lihtsalt seal. Ja kõige halva juures materjali. Venemaal on ka temaga natuke nagu ta meil, haiglaseisus on minu meelest täiesti niukene. Ma isegi sisemises mitte halb inimene mismoodi selle võimu juures oli, see on teine küsimus, aga aga, aga, aga noh, minul on jäänud eluks ajaks meelde kaks tema ütlust kude ühele. Kolhoosi esimehel ütles, et härra või seltsimees, et, et ma arvan, et ühes kolhoosis eraldi kommunismi ehitada ei ole otstarbekas. Ja teine tema ütles, et, et oleme vaesed ja väiksed, aga olgem ausad Temale tunnetus, mida me muidugi ei või kirjutada, meil on kahe kahe selle aasta kõige kõrgemalseisva partei valitsuse tegelasel, oli see õnnetus, need mõlemad naised olid rasked, võimalikud klausson oma viimased ja peaminister, mis nõukogu esimehena aianada tihtipeale elas ja oma kabinetis ta ei läinudki koju. Ta naine annab ikkagi väga, väga raske omavahel, ärge seda kirjutage, tema viimane palvemist ja ta ütles, et ole hea tee nii, et see naine mind ka paar tundi kiusaks. Kuulge, lähemeni doktor Urve männika juurde, kas oli teie kursuseõde ja ta alles siis tema on gastroenteroloogia ja tema on seda olnud nüüd algusest peale, tähendab, tema on teaduste kandidaat, millal ta kaitses, ma võin eksida, aga ma arvan, see oli enne tütre sündi 70 kusagil seal maeti kusagil seal seda kaitses ja tema töötanud kolmes kohastana alustas oma tööd nakkushaiglas gastroenteroloogia osakonnas, siis ta oli nii nagu aspirantuuris professor Einsteini juures, seal Harjumaa haiglal, eks ole, ja praegu ta on, diagnostikakeskuses, ei sobi kiita, aga, aga ma olen selline arst, nagu peaks olema. See tähendab esiteks see, kes oskab. Ja kes tähendab, see on muidugi liialdatult öeldud, aga aga kes arvestab ärati haige huvisid ja kes ei sea oma ego selle juures esiplaanile, tähendab ma ei oska seda sõnadesse raske öelda, aga üks asi on muidugi see, et ta peab olema ise sügavalt haritud, tähendab praegu meditsiin muutub rohkem niimoodi tehnokraate teksime palju tohtreid, kes on mina, nimetan neid ühe aparaadi arstideks, eks ole. Kes istub ühe aparaadi seljas, teeb mingisugust uuring, ütleb, et mina ei leidnud midagi, c mida mina siis tekib, teise osavus. Ideaal on see arst, kes vaatab inimeste tervikut, tähendab inimest, kus tervik, kes arvestab inimesega ja kes teeb arst, on nii nagu kunstikunstnike juures ka see on niisugune nagu elusattumust. Sest arstimine tegelikult arstimi on ikkagi teatud kunstis, tähendab, see on niisugune ala teadvusliku tunnetamine, mis asi see on? Selle asja sünteesimisel lõppotsuse tegemine kas me tahame või ei taha, ega siis meditsiinis ei ole niimoodi, et asteaia traadid ja seadmed tegelikult kõige väärtuslikum meditsiinis, arsti aju, eks ole, ja kanna seda viimasel ajal või noh, tükk aega pole enam ammu hinnatud, need harjuksid. Mida, mida kallim aparaat, mida uhkem sisustus, seda paremust tähendab aparaat niukse kiretu asjaga ta annab meile mõningaid andmeid küll, aga aga seda ei ole ja teine küsimus on muidugi ka. Igas situatsioonis peab suutma jääda inimeseks, mina küll tõenäoliselt ei suudaks või ei tea, tähendab, sest ise olla see, eks ole. Neljandas haiglas ravis sedasama kuulsed kobsonide, teate seda Jakobsoni Demiidel ja neljanda haigla kontingendi. Aga seesama Jacobsen kuulustada botariisilis. Elu ei ole teid nii, no ei ole? Ei ole jah, aga tähendab ma tahaksin jah ühe ühe niisuguse pildi siia juurde saada veel kui vana vabaga Wrillow, kes me kõrvalmajas veel oma oma poissi sinna ka pildi peale saada, sest ta oli mihklile hiigelsaan, maru ei, ta ei ole, tema oli olnud, aga, aga, aga tema on üks musternäidis ühest kohtrist, eks ole, kes on osanud kõike teha? Kellel on olnud oskus suhelda, eks ole, kõikide võimude juures? Ta on ju ise üles kasvanud. Eesti vabariigi lastekodus on inimene, kes on osanud, eks ole, relevantne ravitohter, hea suhtleja. Samal ajal terve süsteemi looja, eks ole. Kunagi kuma ministeeriumis, olin, siis, oli siin üks paber tuli alla, ma ei tea, missuguse kuningriigi poolt esitada mingisuguse kuningriigi au aumärgi saamiseks või elutöö eest, siis me vormistasime minu initsiatiivil kaks vanahärrat. Bogovskija friilov, selleks saatsime dokumendile raam, sinna pole nii nagu võimelised, ütlevad ei Priveta adveta pole tulnud selle peale. Ma ei mäleta Bourne'i sultanile kellegi poolt välja antud mingisuguseid elutöö auhind igal pool välja saadetud. Aga need mehed on seda, seda väärt. Nii kaveri, ilu, kogukovski ja, ja ma arvan, ta minu papi pärast. Nad on inimesed, kes on pühendunud sellele teele, lihtsalt tähendab, praegu on palju äriinimesed, käivad ringi ja tahavad hästi elada ja, ja tähendab meditsiin tekkinud, aga see on paratamatus, on ka niux nagu tulu saamise allikaks, eks ole, aga. Kas ta peab olema suures osas niisugune asi on. Aga on inimesi, kes käivad, no näiteks. Ameerika Jevurgnegi, pooleldi Läti pool Eesti päritoluga professor kägi, kelle juures minu poiss on kaks korda õppimas käinud ja teisi Eesti siin ühte jälle opereerima võisassisteeris professor raiega, seal. See on niisugune missioonitundega inimene, sellest mitte midagi saa. Ta kannab ise kõik kulud. Leib, õpetaja, tähendab, temal on võimalik inimestel võimalik, aga niisugused inimesed viivad seda asja edasi, eks ole. Ainult selle raha teenimise juures. Poeg on tema netel tudeerid, tema õppimine on väga pikk. Tema tahab saada ortopeed, traumatoloogia traumatoloogia peediks. Kirurgi juures üks kõige raskem elukutse füüsilist ja nihukest vaimset pinget nõudev, füüsiliselt raske. Ta on lõpetanud nüüd residentuuri üldkirurgia alal ja on praegu residentuuris selle ortopeedia traumatoloogia alal. Et tema ülikool oli kuus aastat, siis kaks aastat internatuuri, kolm aastat kirurgia residentuuri. Need veel kaks aastat ortopeedia resident Tuuli tähendab 13 aastat pärast keskkooli ja siis hakkavad saama Eesti keskmisest palgast madalamat palka. Gea, Gea Mardna on lõpetanud pediaater tere, ja see on, kui ta need kõva tahtejõudu ja seda on, see on naisterahval praeguse mängureeglite järgi kirurgia residentuur läbi teha, kui sul on oma laps ka veel ja ja see on küllaltki raske tegemine, inimene tahab selle peale saada, siis ta ennem oma Kosmetoloogilis kirurgiat arendama hakata näkku tal kirurgia atestaati ei ole tema lektiivses esimene kirurg suguvõsas. No Mihkel on Mihkel on leid kirurgi paberitega demon täis kirurgi paberid on temal olemas, tähendab, teise kategooria kirurgi paberid on tallaga, tema tahab traumatoloogia traumatoloogia Mihkel oli niisugune poiss, kes seal tema on elanud. Nüüd saad 12. Ma ütleksin, et praktiliselt tänase aastane juba 12 aastat või 13 aastat seal Mustamäe haiglas praktiliselt noh, ülikooli ajal ta suvel oli seal. Kahel viimasel üheksanda ja 10. klassi poisina ta oli sanitarina seal tööl. Ristimisel suri. Isegi. Suli sügisel ta oli kaua aega haige. Mina olin veel veel. Mul oli maal oli käeluu katki, seitsmendal novembril. Poiss pani sisse, ma peangi minema polti välja võtma, mullasin, rääkis niidikult sees. Mihkel oli valves. Koju minnes kukkusin jalaks käeluu katki ja siis Ivo käis mind veel kaheksandal. Seitsmendal kaheksandal ja 80 oli, vaatame järgmine päev. Läksin koju, Ivo tuli sinna, see oli. See oli reedene päev laupäeval. Ivo tuli osakonda veel, me rääkisime tund aega. 10. november. Kas see kuidagi Mihkli elukutsevaliku? Ta ma ütleksin, et ta oli umbes samasugune poiss nagu minagi. Natukene tekkis porti, kusjuures nii huvitav kui see oli. Me tegime sporti. Ühe algusime, tähendab, mina lõpetasin muix õudjana, tema seda ka lõpetajasse Huudi olevat huvitav on, seega me alustasime mõlemad, mina alustasin Aleksander Tšikinil juures. No ma enam nagu suusatasin enam nad, kas Aleksandr seikeners jooksmist. Olin vabariigi koolinoortekoondises jooksmise ise ja Mihkel. 40 aastat tühi, tähendab vahe, olime selle alles 25 või 30 aastat oli ka Aleksander sigini juures. Ja, ja me oleme niisugune niisugune tunne, et see punt, kes siiki juures läbi käinud on, eks ole. Nende nendest tähendab, sihkin on praegu üle 80 82 tänase päevani veel tervise juures ja treener. Et sellest selle aja poistest nagu nii-öelda aia taha või vangikongi pätistunud praktiliselt mitte keegi ei olnud ja tõenäoliselt see tema poolt antud niukene suhtumine sellesse võib-olla annaks paljusid paljusid selle pea pealesõjaaegseid poisse võib-olla päästnud sellest asjast. Et ei läinud niukse pahale teele ka Mihkel oli ka seal mihkliga oli niisugune lugu, et ta, mina keskkoolis oli ka nagu niukene nigel ja ega ma nüüd istuma kunagi jäänud, aga miks ilusaid hindeid mul ka ei olnud, sest ma mäletan, et mul oli seitsmenda klassi lõputunnistuse peale olid vist oli üks viis, mis oli käitumine, võimlemine oli ka viis, laulmine, joonistamine oli vist neli ülendatud kolmed mis muud huvid, aga, aga noh, ma mäletan, see õhtupoolne kool ja siis tahvlit klassi juures me käisime suusatamisega, aga noh, meil vaasis hiiule minna suusatama ja, ja noh, selle rongi peale siis me pidime peale kolmandat tundi pidi siis koolist ära minema, et sinna jõuda. Aga noh, see oli teine küsimusega. Ega ta keskkooli ajal ka eriti niukene lahtise peaga või noh, ma ei oska öelda, temaga oli probleem, et. Ma ei ütleks, et probleem, aga et võib-olla poisslapsed üldse hiljem hiljem küpsevad. Tähendab, niisugune erinevus oli, et tüdruk käis keskkooli läbi, nii et meie ei teadnud, mis, kui palju ta pidi õppima või mis ta pidi tegema teile alati kõik korras ja kõik oli tehtud, eks ole. Vanaemasse. Ja, ja tema vist Ja natukene võimuahne ja ja endaga hästi toime tulev ja teisi kamandav ja oma emast ei ole saanud maanteel hoopis teise asjaga alati teisi arvestav ja, ja niisugune niisugune hoopis teistmoodi inimene. Aga see tütar on jah vist palju niukesi jooni saanud, vanaema, arst, kaasa arvatud oma natuke suurema nina. Elukutsevalikut ka ei ole mingit, mina ei tea tema nemadist mingi puldiga seal otsustasid klassist minna tomotoloogis, mina küll ei mäleta, et meil mingisugust suunamiste juttu oli, temal oli vist oma selge, kelleks nad lähevad ja. Aga poiss läks algus formaatsesse. No siin oli väike kaalutlus ka, tõenäoliselt arvestades tema keskkooli lõpetamise hindeid ja, ja neid asju siis Vormaatsesse oli sel ajal hoopis lihtsam sisse saada ja ta ühe kursuse lõpetas ja siis läks teiselt kursuselt läks siis arstiteaduskond üle, aga ülikoolis õppimisega? No ma ei oska öelda, seal teinud teistmoodi situatsioon, nii nagu minul ei olnud praktiliselt mitte mingisuguseid raskusi ülikooli kursuse läbimisega paistsid temaga mitte mingit raskust. Vaadake, mina olen, kuidas nüüd öelda? Siis ma olen nüüd ka natukene kvalgistunud administraatoriks, ma olen nüüd ka seda haiglat nagu vist 12. aasta juba, kui ma seal haiglas vaatamas 11 saab, nüüd läbi. Aga oma mäletan, et isa ja ema olid küll selles situatsioonis, et nad püüdsid lahendada probleemi lõpuni, sest Ülikooli päevil ma käisin palju isaga kaasas ja keskkooli päevil käisin ja isa ravinud ju kõiki neid meie ütleme need kultuurikoores alates Ernst Peterson-Särgavast, eks ole. Ka kõik teised seal ümberringi, see oli niukene teistmoodi, Gabriel abikaasa oli niisugune. Siin ei ravitud ainult preparaadi ravimiga protseduuri või millegi muu kui siin ma vaatasin, et need vanahädades valdasid ideaalsed seda sõnaga ravimise kunsti. Sest vana Tuglas on mõõdetud, on viimastel aastatel ei olnud ju tegelikult midagi muud vaja, kui minu taadilisel tund või poolteist juttu rääkida, sest tema tervis läks paremaks. Siis ma olin juba tudengi tudengiarstiteaduskonna tudeng ja nägin, et ise ju praktiliselt meditsiinis oli praktiliselt midagi teinud. Istusid seal, rääkisid ja, ja tuga selleks siis pärast seda parem millestki teab. Nii et ma selle need asjad seal läbi käinud, aga kaasajal seda asja praktiliselt. No ma ei tea, inimesed on ta muutunud. Palju on inimesi, kes arvab, et kui temal on materiaalsed võimalused, et siis tema materiaalsed võimalused Suhtes nagu lakei tasemele või teenindaja tasemele Ärge imestage niukseid asju, palju tähendab, et arvatakse, et raha eest saab kõike osta. Kõike muud saab osta, tõenäoliselt tervist ei saa osta, see on nagu minu poolt mitu korda pruugitud see Gruusia vanasõna, mis ütleb, et annab jumal tervishoiuülejäänud, kõik ostame kruus, hiinlased võiks kõiki asju, ostsid, olid veendud, et tervist ikka päris osta ei saa. Tähendab, muutseb kõikast. Aga ka selles osas on jah niimoodi ja ja natukene muidugi see praegune, see üleminekumeditsiinisüsteem tahes-tahtmata muudab paljud tohtrid muudabki. Kuidas nüüd öeldakse, venelane ütleb flotnustega niukene, kalgiks plastiksõna, kalk selleks et sa ei saa midagi teha. Ennem oli niimoodi, et meil olid. Me olime riigitöötajad meile riigitöötajate palku, jätame selle nüüd kõrvale, kas oli suur väike, tähendab, see on teine küsimus. Aga, aga meie oma aja sees võisime inimest abistada, aga see nõukogude ajal kas oli hea või algatame selleni ka mainimata. Mõned asjad olid head, mõned asjad halvad meditsiinisüsteemis. Aga tähendab, sellest ei sõltunud, tähendab, kas aitasid seda inimest tegid tema jaoks kõike, ei sõltunud sinu palki, sõidetud, selle haiglaraviasutuste käekäik, teda finantseeriti otse eelarvest, on veel mundris. Praegu on ju, niimoodi, ei saa abistada inimest kes on maksujõuetu või kelle eest keegi ei maksad siis sina või sinu asutus lööb momentaalselt pankrotti, tähendab, likvideerida iseenda ja võimalusega teisi abistada. Ja see on see punkt, mis paljud tohtrid, kes võib-olla ise ei taha olla niuke Algid, kes muutuvad kangilis. Sa võid kümnete kümnete seas ühele osutada, selle teened sa ei võta selle eest raha või sa pigistad silma kinni kiilunud haigekassaga arvet, aga, aga sa ei saa seda teha rohkem, sest sa hävitad oma enda töökoha ja koos sellega hävitad ka võimaluse teistele inimestele abi anda. See on nüüd uus süsteem kogu kapitalistliku süsteemi või, või selle süsteemi. Siin ei ole midagi teha, tähendab, meil on ainult see asi, et me nagu liiga ruttu tahame minna sellele turumajandusse, kusjuures arenenud riigid kuvaministeeriumis paaris riigis käisin ringi ja pärast olen käinud ka natukene. No ütleme, maailma kõigi loetakse noh kõige ideaalsemaks võib-olla loetakse Uus-Meremaa ja Iisraeli meditsiin nagu ütleme, Kanaadolgaks, ideaalilähedane. Seal on ikkagi meditsiin, ei ole nii nagu alasti turumajandussüsteem on ülitugeva riikliku kontrolli all ja kõik taga kogu süsteemi. Nad, meid on viidud, see asi nii kaugele, et et meditsiin muutunud juhtimatuks tan riiki suudavad teda enam juhtida, kontrollida praegugi kolm tundi. Istusime ministeeriumis. Ei taheta ei saada. Võib-olla tagajärg on suund, lõpuks on see, et tahetakse süsteem täielikult. Ma ei ütleks, et lõhkuda, aga niimoodi juhtimatuks muutumise tagajärjeks. Paljudele inimestele muutub nii riiklik munitsipaalmeditsiin kätte saamata saadamatuks ja selle taga antakse taimele oma erameditsiini. Kasvamiseks ja samal ajal siin on üks seadus lihtsalt Gueiramis, kui sul on raha, sind võetakse jutule kutsunud, ei ole, ta ei võeta, jutul. Nendele tagada tähendab neid, kes seda suudavad, neid ei julge öelda, et need need rohkem kui 10 protsenti rohkem vist ei ole, sest meditsiin on ikkagi häbematu. Kallis. Meditsiin tegelikult maksab.